Keemiatööstuse Liidu märkused keskkonnatasude eelnõu kohta

Hr Kristen Michal Kliimaministeerium Meie 07.09.23 kliimaminister Edastatud e-postiga: [email protected] [email protected]; [email protected] Teavitamiseks Hr. Tiit Riisalo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium majandus- ja infotehnoloogia minister Edastatud e-postiga: [email protected] [email protected] Austatud minister, Ees Keemiatööstuse Liit tänab 1. septembril teadmiseks saadetud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja eest, millele palu kooskõlastust või arvamust hiljemalt 7. septembriks 2023. Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi KTS) kooskõlastamisele esitamisel viidatakse kiireloomulisusele ja seotusele riigieelarve laekumistega ning liikuvusele koos riigieelarveseaduse pake ga. Kiirustamine, riigieelarve menetluse ajakavaga sidumine ning eelnõu seletuskirjas toodud põhjenduste analüüs näitab selgelt, et tegemist on fiskaaleesmärkide täitmisele suunatud muutusega ning KTS eelnõul puudub otsene seos eelnõus kirjeldatud keskkonnaeesmärkidega. Mida rohkem saastatakse ja mida kõrgemalt seda maksutakse, seda rohkem laekub riigieelarvesse tulusid. Ehk saastamine raha eest on riigile jätkuvalt kasulik. Keskkonnaeesmärkide ja- tasude läbipaistvuse suhtes on hoopis esmatäh s, et keskkonnatasu liigub 100% ulatuses sinna piirkonda ja nendele kohalikele omavalitsustele, kus keskkonnahäiring saastena avaldub. See on tõeline, aus saastaja maksab printsiip. Käesolevaga esitame esialgsed märkused, sest mõne loetud päevaga on võimatu analüüsida tänases keerulises majandussituatsioonis KTS eelnõu mõju tööstuse konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele. 1. Eelnõust võime lugeda, et Ees on võtnud endale kohustusi aastaks 2030 ja 2050 nii kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse, kui tervikuna kestliku arengu saavutamise suunal. Seda peab toetama keskkonnaeesmärkide saavutamist edendav ja ühiskonna ootustele vastav keskkonnakasutuse tasustamise raamis k. Märkus: Keskkonnaeesmärke, mis peaksid tagama töötleva tööstuse investeerimiskindluse puhtamatesse tehnoloogiatesse, peaks hakkama reguleerima väljatöötatav Kliimaseadus. Eesti Keemiatööstuse Liit +372 613 9775 Peterburi tee 46, 11415 Tallinn [email protected] www.keemia.ee Kliimaseadus arvatavasti ühest küljest hakkab seni teadmata mahuga piirama keskkonnakasutust, samas KTS fiskaalmeetmena planeerib nn saastaja maksab printsiibi rakendamisega eelarvesse lisatulusid eelarve tasakaalu viimise eesmärgil. Ühiskonna ootustele vastavat keskkonnakasutamise raamistikku ei kooskõlastata 7 kalendripäevaga, vaid see eeldab laiapõhjalist kaasamist ka keskkonnatasude maksjate endi poolt. 2. Tasumäärad jäätmete, vee ja välisõhu valdkondades on püsinud pikalt muutumatuna ega ole enam adekvaatsed keskkonnakasutuse hinnastamisel. Märkus: Eelnõus nimetatud argumendile puudub kä esaadav mõjuanalüüs või uuring. 3. Saastetasude muutmise eesmärgiks on „saastaja maksab“ printsiibi senisest tõhusam rakendamine, et seeläbi vähendada saasteainete paiskamist õhku, heitveega saasteainete juh mist keskkonda ning ladestatavate jäätmete hulka, soodustades taaskasutust. Märkus: Saateainete vähendamist saavutatakse eelkõige läbi uute tehnoloogiate rakendamise, mis võib nõuda mõnede spetsiifiliste saasteainete puhul täies uue tehase ehitamist. Keskkonnatasu, kui fiskaalmeede, sisuliselt ei mo veeri, vaid vastupidi vähendab investeerimisvõimekust. Paljud kliimaeesmärkide saavutamist toetavad uued tehnoloogiad on veel arendamisjärgus ega ole prak kas tööstuses veel rakendatavad. Juhime tähelepanu, et tööstused lähtuvad keskkonda emiteeritavatest heitmetest eelkõige keskkonnakompleksloaga lubatust ja parimast võimalikust tehnikast (PVT). Tegelikult peaks PVT-ga lubatud heitmed olema keskkonnatasu vabad kui lähtuda keskkonna-, mi e fiskaaleesmärgist. 4. Tasumäärade pikaajaline kehtestamine annab e evõtjatele suurema stabiilsuse ja investeerimiskindluse, mis on oluline investeerimisotsuste tegemisel. Märkus: Eelnõu tulemusel kasvavad e evõtete kulud ja väheneb investeerimisvõimekus ehk seaduse muudatus töötab eesmärkidele vastu. Lisaks puudub eelnõus tähtaeg, kui kaua uued tasumäärad keh ma jäävad. Eelnõuga kasvavad ka dras liselt saastetasumäärad nn. üleloa või loata saasteainete heite eest. Eelnõus puudub nimetatud tasumäärade kehtestamise kriteeriumite kä esaadav põhjendus. Keskkonnaheitmete vähendamine nõuab uute tehnoloogiate juurutamist, mis arvestades tehnoloogiate vähest küpsust, võib võ a 5-10 aastat aega. Seega peaksid kehtestatavad tasud jääma muutumatuks seadusemuudatuse järel vähemalt aastani 2035. Tähtaegasid fikseerimata jä es ei saa me rääkida mi e mingisugusest e enähtavusest või investeerimiskindlusest. 5. Saastetasu määrade kehtestamisel on lähtutud eeskä saasteaine ohtlikkusest nii, et keskkonnale ja inimtervisele ohtlikumad saasteained oleksid kõrgemalt maksustatud kui vähemohtlikud saasteained. See peab mo veerima saastajaid vähendama ohtlike ainete kasutamist ning asendama neid ohutumate ainetega. Märkus: Üldiselt võib nimetud ohtlikkuse printsiibiga nõus olla eeldusel, et on olemas alterna ivid, mis võimaldavad asendada protsessi keskkonda vähem koormava tehnoloogiaga ja sisendit vähem ohtlike ainetega. Kui ei, siis oleks vaja eelkõige koostada sotsiaalmajanduslik mõjuanalüüs enne tasumäära kehtestamist. Ohtlike ainete asendamine on üks REACH määrusega kehtestatud printsiipidest, mis on ainete tootjatele kõige keerulisem, kulukam ja teadusmahukam.  6. Välisõhu saastetasude rakendamise eesmärk on lisaks mo veerida saastajaid rakendama keskkonnameetmeid, kasutama parema kvaliteediga kütust ja seadmeid ning seeläbi vähendama õhuheiteid. Märkus: Soovime täpsustada, milline on parema kvaliteediga kütus ja seadmed. Tuleb arvestada, et h ei ole võimalik olemasoleva tehnoloogia korral kütust (täielikult) asendada. Juhime tähelepanu, et keskkonnakompleksloaga e evõ ed kasutavad parimat võimalikku tehnikat, millega on sätestatud heitmete piirnormid. Seega eelnõus nimetatud eesmärgi kirjeldamine on suures osas deklara ivne. 7. Jäätmete saastetasu tõstmise eesmärgiks on vähendada nii põlevkivijäätmete kui ohtlike jäätmete ladestamist ja soodustada nende taaskasutust, kuivõrd jäätmehierarhiat silmas pidades peab ladestamine olema kõige viimane jäätmekäitluse tasand. Märkus: Ohtlikuks on klassifitseeritud põlevkivi poolkoks. Põlevkivituhk on tugev leelis ja tema neutraliseerimist ei mo veeri mi e kuidagi keskkonnatasu tõus. Juhime tähelapanu, et põlvkivituhaga planeeritud ringmajanduse projek d ei leidnud toetust Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Fondist ( ÕÜF) kuna Euroopa Komisjon leidis, et tegemist on fossiilse kütusega, mille kasutamine ei toeta Euroopa kliimaeesmärke. Seega ei saa rääkida riigi huvist taaskasutuse suurendamise vastu vaid KTS eelnõu näol on jällegi tegemist maksude ja tasude suurendamisega riigieelarve täitmise eesmärgil. 8. Saastetasude tõstmise tulemusena mo veeritakse saastajaid rakendama keskkonnameetmeid, näiteks kasutama paremaid seadmeid, mis vähendavad heidet nii välisõhku kui veekeskkonda. Jäätmete saastetasu tõstmise tulemusena väheneb ladestatavate jäätmete kogus ja ühtlasi ka seeläbi keskkonda sa uvate ohtlikke ainete kontsentratsioon. Suureneb jäätmete taaskasutus. Märkus: Nimetatud väide on deklara ivne, sest saastetasu ei vähenda ladestavate jäätmete mahtu ega sunni kasutama parimaid seadmeid. Meil on juba põlevkiviõli tootmises kasutuses eesrindlikud Petroter ja Enefit 280 tehased, mis on viinud õlitootmise näitajad tunduvalt efek ivsemaks. Tekkivate jäätmete hulk on korrelatsioonis tootmismahtude ja tööhõivega. Tootmismahtude vähendamisel väheneb nii jäätmete maht kui töökohtade arv. Kui tööstusliku tootmise mahu vähenemine või sulgemine on keskkonnale posi ivse mõjuga, siis Ees ja eri Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikule olukorrale kindlas mi e. Juhime tähelepanu, et jäätmete kasutust ei saa suurendada pelgalt sellega, et nende jäätmete ladustamist kõrgemalt maksustada. Kasutamiseks tuleb leida sobiv kasutusvaldkond, arvestades seejuures veel täiendavalt jäätmete nii keemiliste kui ka füüsikaliste omadustega. 9. Eelnõukohasel seadusel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Märkus: Ilma mõjuanalüüsita pole kiireloomulises eelnõus esitatud väide pädev. 10. Sihtrühm 1: põlevkivitööstus. Kõige enam saastetasude tõus mõjutab põlevkivitööstust. Põlevkivitööstuse e evõ ed maksavad nii jäätmete ladestamise tasu kui ka saastetasu saasteainete väljutamise eest välisõhku, veekogusse, põhjave e või pinnasesse. Märkus: Hüppeliselt kasvavate keskkonnatasude tõusu mõju põlevkivisektorile on teadmata ja prognoosimatu, erinevalt eelnõus kirjeldatud posi ivsest keskkonnamõjust.  11. Sihtrühm 2: e evõ ed, kelle tegevusega kaasneb välisõhu saastamine, v. a põlevkivitööstus. Sihtrühma suurus on hinnanguliselt 1016 e evõtet. Märkus: Sihtrühma suurus 1016 e evõtet eeldab juba põhjalikumat sotsiaalmajanduslikku analüüsi. 12. Sihtrühm 3: e evõ ed, kelle tegevusega kaasneb veesaasteainete juh mine veekogusse, põhjave e või pinnasesse, v. a põlevkivitööstus. Sihtrühma suurus on hinnanguliselt 344 e evõtet. Märkus: Sihtrühma suurus 344 e evõtet eeldab juba põhjalikumat sotsiaalmajanduslikku analüüsi. 13. Sihtrühm 4: e evõ ed, kes tegelevad ohtlike jäätmete kõrvaldamisega. Sihtrühma suurus on kuus e evõtet. Märkus: Kuna riigile on ohtlikud jäätmed probleemiks, siis ilmselgelt 6 e evõtet ei ole piisav ohtlike jäätmete käitlemiseks. Seega vastupidi tuleks ohtlike jäätmete kõrvaldamast ja ringlussevõ u mo veerida, mi e karistada keskkonnatasudega. Ohtlike jäätmete probleem on sügavam seoses Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskusega. Tegemist on infrastruktuuri objek ga, milleta paljud tootmise evõ ed ei saa eksisteerida. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskusest sõltuvate e evõtete sulgemine vähendab küll riigis tekkivate jäätmete hulka, kuid selle hinnaks on töökohtade kadumine ja töötleva tööstuse veelgi kiirenev langus. Kui riigi ainukese ohtlikke jäätmeid ladestava e evõ e vastuvõtuvõimalused ammenduvad, ja see juhtub õige pea, siis ei aita ka keskkonnatasude tõus. Olukorda halvendab veelgi, et naaberriikide seadusandlus keelab ohtlike jäätmete sisseveo ladestamise eesmärgil. 14. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Märkus: Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 7 kalendripäevaga on ennekuulamatu olukord õigusloome eelnõude menetlusprosessis. Seega palume nimetud viide eelnõu seletuskirjast eemaldada ja viidata riigieelarvesse kiirkorras rahaliste vahendite võtmisega tööstustelt Venemaa sõja tõ u erakorraliselt raskes majandussituatsioonis. Kokkuvõ es leiame, KTS muutmise seaduse eelnõu täidab selgelt riigieelarve tulude kasvatamise eesmärki ning teeb seda e evõtete konkurentsivõime languse hinnaga. Ees Keemiatööstuse Liit kutsub üles KTS muudatust sellisel kujul ja mõjuanalüüsideta mi e rakendama. Kui otsustatakse siiski hea õigusloome ja normitehnika eeskirja eirates seaduse jõustamisega edasi liikuda, siis on vajalik seaduseelnõusse kindlas sisse viia uute keskkonnatasude keh ma jäämise tähtaeg minimaalselt aastani 2035. Olukorras kus Ees SKP kahaneb mitmendat kvartalit järjest, töötlev tööstus on sügavas languses, energiahinnad ja pangalaenude intressid e evõtlusele naaberriikidest kõrgemad ning logis kakulud sõjast ngituna kasvanud, on vastutustundetu nõrgestada tööstuse konkurentsivõimet veelgi läbi keskkonnatasude tõusu. Kuna e evõtete tegutsemise aluseks on parima võimaliku tehnika dokumendid, siis pole kohane e e heita liigseid keskkonnaheitmeid. Keskkonnaheitmete vähendamiseks on vaja soodustada investeeringuid uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks. E evõtlusele kõige raskemal ajal sisendkulude tõstmine vähendab selgelt investeerimisvõimekust ning töötab vastu keskkonna parandamise eesmärkidele. Ees on võtnud endale eesmärgi saavutada nominaalne tööjõu tootlikkuse kasv tasemel 110% EL-27 keskmisest (TAIE 2021-2035;). Tootmissisendite kulude pidev suurendamine vähendab lisandväärtust ning kahandab tööjõu tootlikkust. Keskkonnasäästule kutsuvad deklara ivsed viited ei ole Ees strateegiliste eesmärkide vastu töötamisel kohaseks õigustuseks. E evõtlus ja IT ministri poolt e e valmistatud Tööstuspolii ka 2035 dokument viitab: „Kui me soovime rahvusvahelises konkurentsis püsida ja tõsta oma tööjõu tootlikkuse 110 protsendile Euroopa Liidu keskmisest, on vaja rohkem ühist jõupingutust ja fokusseeritust tegevustes. Jätkates sama tööriistakas ga ja sama pingutusega, me oma majanduses märkimisväärset kvaliteedihüpet ei saavuta“. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Hallar Meybaum tegevdirektor Saatja: Hallar Meybaum <[email protected]> Saadetud: 07.09.2023 12:49 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <"Tiit Riisalo">; <"MKM info"> Teema: Keemiatööstuse Liidu märkused keskkonnatasude eelnõu kohta Manused: image001.png; image002.png; EKTL märkused keskkonnatasude eelnõu kohta.asice Tere Käesolevaga esitame Eesti Keemiatööstuse Liidu märkused Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Lugupidamisega Hallar Meybaum Peterburi tee 46 www.keemia.ee 5169925; 6139775