Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu

Nimekirja alusel 04.09.2023 nr 1-4/23/1636-2 Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Esitame kooskõlastamiseks maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu, millele palume teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis hiljemalt 7. septembriks 2023. Eelnõu on seotud riigieelarve laekumistega ja kiireloomuline. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri. Teadmiseks: Maa-amet Reeli Sildnik, 626 0758 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 30.08.2023 Maapõueseaduse muutmise seadus § 1. Maapõueseaduse muutmine Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 90 lõike 7 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „(71) Lihtkirjaliku rendilepingu alusel kaevandamiseks kasutada antud riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu suurus muutub järgmiselt: 1) kinnisasja kasutamise tasu aastamäär, mis on määratud maa maksustamishinna alusel, muutub maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus; 2) kinnisasja kasutamise tasu aastamäära, mis on määratud maa erakorralise hindamise käigus, võib riik muuta maa erakorralise hindamise alusel pärast nelja aasta möödumist kasutusõiguse andmise lepingu sõlmimisest ning uuesti pärast nelja aasta möödumist tasu viimasest muutmisest. (72) Piiratud asjaõiguse seadmise lepingu alusel kaevandamiseks kasutada antud riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäära muutmist võib riik nõuda pärast nelja aasta möödumist piiratud asjaõiguse tekkimisest ning uuesti pärast nelja aasta möödumist tasu viimasest muutmisest. Aastamäära muutmisel võetakse aluseks maa kehtiv maksustamishind või maa erakorralise hindamise tulemus, olenevalt tasu aastamäära määramise alusest.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 1357 järgmises sõnastuses: „§ 1357. Riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu ajutine ülemineku abinõu (1) Kui riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu suureneb enam kui 50 protsenti eelmise kasutamise tasuga võrreldes, suurendatakse kasutamise tasu 50 protsenti igal kalendriaastal, kuni saavutatakse käesoleva seaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus. (2) Kui lõikes 1 viidatud 50 protsenti on väiksem kui 5 eurot, suurendatakse kasutamise tasu kalendriaastas 5 euro võrra, kuni saavutatakse käesoleva seaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus. (3) Alates 2024. aasta 1. jaanuarist kuni 2031. aasta 31. detsembrini sõlmitavate lepingute puhul võetakse lepingu sõlmimise aastal riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu määramisel aluseks 2001. aasta maa korralisel hindamisel leitud tsoonihindade alusel arvutatud maksustamishinnast 5 protsenti, mida on suurendatud alates 2024. aasta 1. jaanuarist kuni lepingu sõlmimiseni igal kalendriaastal 50 protsenti. Järgnevatel kalendriaastatel suurendatakse tasu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud ulatuses, kuni saavutatakse käesoleva seaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatut rakendatakse kuni 2031. aasta 31. detsembrini, pärast seda võetakse aluseks käesoleva seaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus.“; § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Vabariigi Valitsus 2023 (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi Valitsuse nõunik  Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Seaduseelnõuga reguleeritakse riigimaa kaevandamiseks kasutada andmise tasude (edaspidi ka kasutamise tasu) regulatsiooni ning rakendatakse maksustamishinnale järkjärgulist üleminekuperioodi uute maksustamishindadega kohanemiseks ning maksutõusust tuleneva hinnasurve reguleerimiseks. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind (665 0771, [email protected]) ja õigusosakonna juhataja Kaire Bamberg (5697 0814, [email protected]). Keskkonnaministeeriumis menetlesid eelnõu keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Reeli Sildnik (626 0758, [email protected]), riigivara osakonna nõunik Eike Pärnamägi, õigusosakonna nõunikud Annemari Vene (5565 5707, [email protected]) ja Elin Liik (626 0725, [email protected]) ning keeletoimetaja Aili Sandre (626 2953, [email protected]). Eelnõukohase seadusega muudetakse maapõueseaduse 01.08.2023 (RT I, 30.06.2023, 40) jõustunud redaktsiooni. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 23.02.2022 võeti vastu maa hindamise seaduse ja maamaksuseaduse muudatused, mille alusel hakkavad alates 01.01.2024. aastast kehtima 2022. aasta korralisel maa hindamisel saadud senisest kõrgemad maa maksustamishinnad. Käesoleva eelnõuga sätestatakse riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasudele 8-aastane üleminekuperiood maamaksu muutusest tulenevate maksustamishindade rakendamiseks. Üleminekuperioodi jooksul suureneb riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu iga-aastaselt kuni 50 protsendi ulatuses kehtiva tasuga võrreldes, kuni jõutakse maa uute maksustamishindadega kooskõlas olevate uute tasumääradeni. Seaduse eesmärk on võimaldada tootjatel tõusnud maksustamishindadega järkjärguliselt kohaneda ning leevendada seeläbi hinnasurvet tarbijatele. Tulenevalt juba eelnevalt vastu võetud ning 01.01.2024 jõustuvast maapõueseaduse § 90 lõike 7 muudatusest on riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise aastane tasumäär kolm protsenti maa maksustamishinnast. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist – § 1 punktiga 1 tunnistatakse maapõueseaduse § 90 lõike 7 teine lause kehtetuks, punktiga 2 lisatakse § 90 uued lõiked 71 ja 72 ning punktiga 3 lisatakse uue rakendussättena § 1357. Paragrahv 2 on jõustumissäte. 31.12.2022 seisuga oli riigi kinnisvararegistri andmetel maavara kaevandamise eesmärgil kasutada antud 630 riigivarana arvel olevat katastriüksust: neist 617 võlaõigusliku lepinguga ja 13 kasutusvalduse vormis. Kehtivad kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise lepingud (edaspidi ka kasutamise leping) on sõlminud Maa-amet 608 katastriüksuse, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 20 katastriüksuse ja Transpordiamet 2 katastriüksuse kasutada andmiseks. Kuna valdavalt annab riigile kuuluvatest kinnisasjadest maavara kaevandamise eesmärgil kasutada Maa-amet, kajastab järgnev Maa-ameti sõlmitud kasutamise lepinguid. Riigimaa maavara kaevandamiseks kasutada andmisel määratakse kasutamise tasud peamiselt maa maksustamishinnale tuginedes. Enamiku ehk 95% kasutamise tasudest on Maa-amet määranud maa maksustamishinna alusel. Joonis 1. Kasutamise tasude määramise alused 28 renditasu on 5% maa maksustamishinnast renditasu 5% eksperthinnanguga 580 määratud maa kogumaksumusest Maa-ameti sõlmitud lepingutega on 608 katastriüksusest 167 katastriüksust antud rendile turbatööstusmaana ja 441 katastriüksust mäetööstusmaana (neist 28 katastriüksuse puhul on kasutamise tasu määratud eksperthinnangu alusel ehk erakorralise hindamisega ning neid järgnevas ei käsitleta, kuna maa maksustamishinna muutumine ei mõjuta nende tasusid). 3.1. Kasutamise tasude muutused turbatööstusmaadel Turbatööstusmaadel suurenevad uue maksustamishinna jõustumisel kasutamise tasud 109 katastriüksusel (66%) ja vähenevad 58 katastriüksusel (34%). Joonis 2. Kasutamise tasude muutumine turbatööstusmaadel 34% Suurenevad Vähenevad 66% Keskmiselt suurenevad kasutamise tasud ca kaks korda, maksimaalne kasutamise tasu tõus on 12-kordne. 2001. aasta maksustamishinna alusel on keskmine kasutamise tasu 13 eurot/ha, 2024. aasta maksustamishinna alusel on keskmine kasutamise tasu 23 eurot/ha. 2 Joonis 3. Kasutamise tasude tõusu muutumine kordades turbatööstusmaadel katastriüksuste lõikes 100 90 94 80 70 60 50 40 30 20 10 10 3 2 0 1–3 korda 4–6 korda 7–9 korda 10–12 korda Kasutamise tasude väärtuste arvestuses suureneb turbatööstusmaadel kasutamise tasu 37 juhul suurusjärgus 100-500 eurot, 40 juhul jääb tõus 500–5000 euro vahele, 11 juhul 5000–20 000 euro vahele ning kõige suurem kasutamise tasu tõus on Harju maakonnas Rae vallas asuval kahel katastriüksusel, mille tasu tõuseb ca 50 000 euro võrra (25 €/ha-lt 300 €/ha-ni). Joonis 4. Kasutamise tasude suurenemine eurodes turbatööstusmaadel katastriüksuste lõikes Suurenevad üle 20 000 euro 2 Suurenevad 10 000–20 000 eurot 5 Suurenevad 5000–10 000 eurot 6 Suurenevad 3000–5000 eurot 8 Suurenevad 1000–3000 eurot 19 Suurenevad 500–1000 eurot 13 Suurenevad 100–500 eurot 37 Suurenevad alla 100 euro 19 0 10 20 30 40 On piirkondi, kus turbatööstusmaadel kasutamise tasud vähenevad (kokku 58 katastriüksusel). Enamasti vähenevad tasud alla 100 euro. Üheksal juhul vähenevad tasud 100–300 euro võrra, üheksal juhul 300–500 euro võrra, viiel juhul 500–1000 euro võrra ja kolmel juhul vähenevad üle 1000 euro. Joonis 5. Kasutamise tasude vähenemine eurodes turbatööstusmaadel katastriüksuste lõikes 3  Vähenevad üle 1000 euro 3 Vähenevad 500–1000 eurot 5 Vähenevad 300–500 eurot 9 Vähenevad 100–300 eurot 9 Vähenevad alla 100 euro 32 0 5 10 15 20 25 30 35 3.2. Kasutamise tasude muutused mäetööstusmaadel Mäetööstusmaadel suurenevad uue maksustamishinna jõustumisel kasutamise tasud 407 katastriüksusel (99%) ja vähenevad 6 katastriüksusel (1%). Joonis 6. Kasutamise tasude muutumine mäetööstusmaadel 1% Suurenevad Vähenevad 99% Keskmiselt suurenevad kasutamise tasud ca kaheksa korda, maksimaalne tasu tõus on 71- kordne. 2001. aasta maksustamishinna alusel on keskmine kasutamise tasu 53 eurot/ha, 2024. aasta maksustamishinna alusel on keskmine kasutamise tasu 197 eurot/ha. Kordades suurenemine ei tähenda tingimata kõrget tasu hektari kohta, sest seni kehtiv tasu võib olla marginaalne. Suurimad muutused kordades on järgmised: Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas asuval katastriüksusel 71 korda (kasutamise tasu tõuseb 21 263,43 euro võrra, 12 €/ha-lt 870 €/ha-ni), Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas asuval katastriüksusel 62 korda (tasu tõuseb 300 815,87 euro võrra, 28 €/ha-lt 1701 €/ha-ni) ning Tartu maakonnas Luunja vallas Kabina külas asuval katastriüksusel 53 korda (tasu tõuseb 12 855,81 euro võrra, 14 €/ha-lt 758 €/ha-ni). Joonis 7. Kasutamise tasude tõusu muutumine kordades mäetööstusmaadel katastriüksuste lõikes 4  67–69 korda 61–63 korda 55–57 korda 49–51 korda Muutus kordades 43–45 korda 37–39 korda 31–33 korda 25–27 korda 19–21 korda 13–15 korda 7–9 korda 1–3 korda 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 Katastriüksuste arv Enim suurenevad tasud eurodes Harju maakonnas: Saku vallas Männiku külas asuval katastriüksusel 300 815,87 euro võrra, samas külas asuval katastriüksusel 188 034,52 euro võrra ja Tallinnas Nõmme linnaosas asuval katastriüksusel 99 039,46 euro võrra. 5 Joonis 8. Kasutamise tasude suurenemine eurodes mäetööstusmaadel katastriüksuste lõikes Suurenevad üle 50 000 euro 7 Suurenevad 20 000–50 000 eurot 9 Suurenevad 10 000–20 000 eurot 17 Suurenevad 5000–10 000 eurot 12 Suurenevad 3000–5000 eurot 14 Suurenevad 1000–3000 eurot 99 Suurenevad 500–1000 eurot 80 Suurenevad 300–500 eurot 68 Suurenevad 100–300 eurot 66 Suurenevad alla 100 euro 35 0 20 40 60 80 100 120 Mäetööstusmaadel vähenevad tasud kuuel katastriüksusel. Harju maakonnas Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuval katastriüksusel väheneb tasu 938,61 euro võrra, Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Kunda linnas asuval katastriüksusel väheneb tasu 7854,92 euro võrra. Joonis 9. Kasutamise tasude vähenemine eurodes mäetööstusmaadel katastriüksuste lõikes Väheneb üle 1000 euro 1 Vähenevad 500–1000 eurot 1 Vähenevad 300–500 eurot 2 Vähenevad 100–300 eurot 1 Vähenevad alla 100 euro 1 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3.3. Eelnõu punktiga 1 tunnistatakse maapõueseaduse § 90 lõike 7 teine lause kehtetuks. Maapõueseaduse § 90 lõike 7 kuni 31.12.2023 kehtiv sõnastus on järgmine: „Kaevandamiseks kasutada antud riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär on viis protsenti maa maksustamise hinnast, või kui on tehtud maa erakorraline hindamine, siis viis protsenti maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest. Riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andjal on õigus muuta kasutamise tasu suurust maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel pärast kolme aasta möödumist kasutusõiguse andmise lepingu sõlmimisest ning uuesti pärast kolme aasta möödumist tasu viimasest muutmisest.“. Maa maksustamishindade tõusust tingituna on vastu võetud ja jõustub 01.01.2024 maapõueseaduse § 90 lõike 7 esimese lause muudatus, mille kohaselt on riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu aastamäär edaspidi senise 5% asemel 3% maa maksustamishinnast või erakorralisel hindamisel määratud väärtusest. Eelnõukohase seadusega seda põhimõtet ei muudeta. Kehtetuks tunnistatakse lõike 7 teine lause, milles on 6 toodud kasutamise tasu muutmise alused, mis sõnastatakse detailsemalt uutes lisatavates lõigetes 71 ja 72. 3.4. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse maapõueseaduse § 90 uute lõigetega 71 ja 72, mis reguleerivad riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu muutmist. Praegu reguleerib seda MaaPSi § 90 lõike 7 teine lause, mis sätestab kasutamise tasu muutmise lubatud intervalliks kolm aastat sõltumata lepingu liigist (rendileping, kasutusvalduse või hoonestusõiguse leping) ning sõltumata sellest, kas tasu on arvestatud korralise või erakorralise hindamise alusel. Säte on kooskõlas riigivaraseaduse § 28 punktiga 5, mille kohaselt võib piiratud asjaõiguse tasu muutmist nõuda kolme aasta möödudes piiratud asjaõiguse tekkimisest ning uuesti kolm aastat pärast viimase tasu muutmist. Seesuguse ajalise piiranguga tagatakse õigusselgus ning sellega kaitstakse ühelt poolt riigimaa kasutaja huve, et riik ei tõstaks kasutamise tasu liiga sagedasti ning teiselt poolt tagatakse riigile siiski võimalus tõsta kasutamise tasu turusituatsiooni muutudes või uue korralise hindamise järel. Kuna maa korralisi hindamisi varem regulaarselt ei tehtud, muudeti kasutamise tasude suurust erakorraliste hindamiste alusel. Eelmine korraline hindamine tehti 2001. aastal ning kasutamise tasu muutmise aluseks sai vahepealsel ajal olla vaid erakorraline hindamine. Edaspidi hakatakse korralisi hindamisi tegema regulaarselt iga nelja aasta järel, mistõttu on otstarbekas ja vajalik viia kasutamise tasu muutumise intervall kooskõlla korraliste hindamiste intervalliga. Seetõttu sätestatakse eelnõus selgelt lepingute liikide kaupa kasutamise tasude määramise alused ning muutmise tingimused ja intervallid. Loodavad sätted on riigivaraseaduse § 28 punktiga 5 võrreldes erisätted ja kohalduvad kõigil juhtudel, kui riik annab riigivarana arvel oleva kinnisasja kaevandamiseks kasutada. Lisatav lõige 71 sätestab lihtkirjaliku rendilepingu alusel riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu suuruse. Kui kinnisasja kasutamise tasu aastamäär on määratud maa maksustamishinna alusel, muutub see edaspidi maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus. Kui kinnisasja kasutamise tasu aastamäär on määratud maa erakorralise hindamise käigus, võib riik muuta seda maa erakorralise hindamise alusel pärast nelja aasta möödumist kasutamise lepingu sõlmimisest ning uuesti pärast nelja aasta möödumist tasu viimasest muutmisest. Töö- ja halduskoormuse vähendamiseks sätestatakse, et rendilepingute puhul muutub kasutamise tasu automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus. Sellisel juhul ei ole ainuüksi renditasu muutmiseks vaja muuta rendilepingut, renditasu hakkab muutuma iga korralise hindamise järel, kuid mitte sagedamini kui iga nelja aasta järel. Edaspidi sõlmitavatesse rendilepingutesse lisatakse klausel, et renditasu arvestatakse maapõueseaduse § 90 alusel ning see hakkab muutuma automaatselt maa korraliste hindamistega või tasu reguleerivate õigusnormide muutumisel. Varem sõlmitud rendilepingud, milles puudub klausel tasu automaatse muutumise kohta, tuleb muuta ning neis sätestada edaspidiseks sama tingimus, et rendisumma hakkab edaspidi muutuma automaatselt. Lisatava lõikega 72 nähakse ette piiratud asjaõiguse tasu suuruse muutmise säte. Kuna kasutusvalduse ja hoonestusõiguse kui piiratud asjaõiguste seadmise ja muutmise lepinguid on võimalik sõlmida vaid notariaalses vormis, on vaja neile lepinguliikidele kehtestada eraldi õigusnorm. Nimetatud lepingute puhul ei saa kasutamise tasu muutuda automaatselt, vaid on vaja sõlmida notariaalses vormis lepingu muudatus. Riik võib edaspidi kinnisasja kasutamise tasu muutmist nõuda pärast nelja aasta möödumist piiratud asjaõiguse tekkimisest ning uuesti pärast nelja aasta möödumist tasu viimasest muutmisest. Kui tasu aastamäär on määratud maa maksustamishinna alusel, võetakse aluseks maa kehtiv maksustamishind. Kui aga kinnisasja kasutamise tasu aastamäär on määratud maa erakorralise hindamise käigus, võetakse aluseks maa erakorralise hindamise tulemus. 7 3.5. Eelnõu punktiga 3 lisatakse uue rakendussättena § 1357, millega määratakse riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu järsu tõusu rakendamiseks ajutine ülemineku abinõu. Lisatava uue rakendussättega kehtestatakse kasutamise tasu muutumisele kaheksa-aastane üleminekuperiood (ülejärgmise korralise hindamise tulemused rakenduvad 2032. aastal): nähakse ette, et kasutamise tasu aastaseks lubatud kasvuks on 50% eelmise aasta tasust. See abinõu annab rentnikele võimaluse kohaneda muutunud olukorraga. Kaheksa aastat on piisav kohanemisaeg, mille jooksul saavad ettevõtjad teha vajalikud ümberkorraldused oma majandustegevuses. Kasutamise tasu ajutist abinõu rakendatakse kuni 31.12.2031, pärast seda võetakse aluseks maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasumäär. Turbatööstusaladel väheneb 167 katastriüksusest 58 katastriüksuse kasutamise tasu kehtiva tasuga võrreldes, 44 katastriüksuse puhul jääb tõus alla 50%. Seega selle variandi rakendamine puudutab turbatööstusaladel 65 katastriüksust. 50% sammuga edasimineku korral suureneksid kasutamise tasud 2024. aastal järgmiselt: 50% samm Kü arv 20–100 eurot 6 100–500 eurot 27 500–1000 eurot 18 1000–2000 eurot 9 2000–2500 eurot 4 üle 2500 euro 1 Mäetööstusaladel väheneb 413 katastriüksusest 6 katastriüksuse kasutamise tasu kehtiva kasutamise tasuga võrreldes, 13 katastriüksuse puhul jääb tõus alla 50%. Ülejäänud 394 katastriüksusel kasutamise tasu tõuseb üle 50%. Seega selle variandi rakendamine puudutab mäetööstusaladel 394 katastriüksust ning nende 50% sammuga edasimineku korral suureneksid tasud 2024. aastal järgmiselt: 50% samm Kü arv 0–10 eurot 22 10–20 eurot 35 20–30 eurot 39 30–40 eurot 44 40–50 eurot 41 50–100 eurot 81 100–500 eurot 84 üle 500 euro 28 üle 1000 euro 15 üle 2000 euro 2 üle 3000 euro 2 üle 5000 euro 1 Maapõuseaduse § 1357 lõikes 1 sätestatakse: kui riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu suureneb 50% või enam eelmise kasutamise tasuga võrreldes, suurendatakse tasu 50% igal kalendriaastal, kuni saavutatakse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus. 8 Juhtum 1 (kasutamise leping on sõlmitud 2020. aastal. Aastatel 2024–2031 tõuseb kasutamise tasu igal aastal 50% võrreldes eelmise kasutamise tasuga): Maa maksustamishind 2023. aastal (ehk 2001. aasta hindamismetoodika järgi arvutatud maa maksustamishind): 98 900 eurot (kasutusala pindala 10 ha). 2023. aasta kasutamise tasu: 4945 eurot (5% maa 2001. aasta maksustamishinnast). 2024. aastal hakkavad kehtima uued maa maksustamishinnad ning rakendub tasumäär 3% maa maksustamishinnast: Maa maksustamishind 2024. aastal: 10 192 029 eurot (kasutusala pindala 10 ha). 2024. aasta kasutamise tasu ilma käesoleva muudatuseta: 305 760,87 eurot (3% maa 2024. aasta maksustamishinnast). 2024. aasta kasutamise tasu koos käesoleva muudatusega (edaspidi muudatus): 7417,50 eurot (kasutamise tasu suureneb 50% võrreldes 2023. aasta tasuga). 2025. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 11 126,25 eurot (kasutamise tasu suureneb 50% võrreldes 2024. aasta tasuga). 2026. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 16 689,38 eurot (kasutamise tasu suureneb 50% võrreldes 2025. aasta tasuga). 2027. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 25 034,07 eurot (kasutamise tasu suureneb 50% võrreldes 2026. aasta tasuga). 2028. aastal hakkavad kehtima uued maa maksustamishinna väärtused (näite toomiseks kasutatud vabalt valitud väärtust): Maa maksustamishind 2028. aastal: 10 200 000 eurot (kasutusala pindala 10 ha). 2028. aasta prognoositav kasutamise tasu ilma muudatuseta: 306 000 eurot (3% maa 2028. aasta maksustamishinnast). 2028. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 37 551,11 eurot (kasutamise tasu suureneb 50% võrreldes 2027. aasta tasuga). 2029. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 56 326,67 eurot (kasutamise tasu suureneb 50% võrreldes 2028. aasta tasuga). 2030. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 84 490,01 eurot (kasutamise tasu suureneb 50% võrreldes 2029. aasta tasuga). 2031. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 126 735,02 eurot (kasutamise tasu suureneb 50% võrreldes 2030. aasta tasuga). 2032. aastal hakkavad kehtima uued maa maksustamishinna väärtused (näite toomiseks kasutatud vabalt valitud väärtust): Maa maksustamishind 2032. aastal: 10 250 000 eurot (kasutusala pindala 10 ha). 2032. aasta prognoositav kasutamise tasu: 307 500 eurot (muudatus enam ei kehti ning edaspidi rakendub maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus ehk 3% maa 2032. aasta maksustamishinnast). Juhtum 2 (kasutamise leping on sõlmitud 2020. aastal. Aastal 2026 saavutab kasutamise tasu 50% tõus maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse): Maa maksustamishind 2023. aastal (ehk 2001. aasta hindamismetoodika järgi arvutatud maa maksustamishind): 38 990 eurot (kasutusala pindala 5 ha). 2023. aasta kasutamise tasu: 1949,50 eurot (5% maa 2001. aasta maksustamishinnast). 2024. aastal hakkavad kehtima uued maa maksustamishinna väärtused ning rakendub tasumäär 3% maa maksustamishinnast: Maa maksustamishind 2024. aastal: 166 539 eurot (kasutusala pindala 5 ha). 2024. aasta kasutamise tasu ilma muudatuseta: 4996,17 eurot (3% maa 2024. aasta maksustamishinnast). 2024. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 2924,25 eurot (kasutamise tasu suureneb 50% võrreldes 2023. aasta tasuga). 9 2025. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 4386,38 eurot (kasutamise tasu suureneb 50% võrreldes 2024. aasta tasuga). 2026. aasta kasutamise tasu: 4996,17 eurot (50% tõus ületab maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse (3% maa maksustamishinnast), mistõttu jääb kasutamise tasu püsima § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse juurde). 2027. aasta kasutamise tasu: 4996,17 eurot (kasutamise tasu püsib maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse juures). 2028. aastal hakkavad kehtima uued maa maksustamishinna väärtused (näite toomiseks kasutatud vabalt valitud väärtust): Maa maksustamishind 2028. aastal: 180 000 eurot (kasutusala pindala 5 ha). 2028. aasta prognoositav kasutamise tasu ilma muudatuseta: 5400 eurot (3% maa 2028. aasta maksustamishinnast). 2028. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 5400 eurot (50% tõus ületab maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse (3% maa maksustamishinnast), mistõttu jääb kasutamise tasu püsima § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse juurde). 2029. aasta kasutamise tasu: 5400 eurot (kasutamise tasu püsib maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse juures). 2030. aasta kasutamise tasu: 5400 eurot (kasutamise tasu püsib § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse juures). 2031. aasta kasutamise tasu: 5400 eurot (kasutamise tasu püsib § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse juures). 2032. aastal hakkavad kehtima uued maa maksustamishinna väärtused (näite toomiseks kasutatud vabalt valitud väärtust): Maa maksustamishind 2032. aastal: 200 000 eurot (kasutusala pindala 10 ha). 2032. aasta prognoositav kasutamise tasu: 6000 eurot (muudatus enam ei kehti ning edaspidi rakendub maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus ehk 3% maa 2032. aasta maksustamishinnast). Maapõueseaduse § 1357 lõikes 2 sätestatakse: kui lõikes 1 viidatud 50% on väiksem kui 5 eurot, suurendatakse kasutamise tasu kalendriaastas 5 euro võrra, kuni saavutatakse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus. Juhtum 3 (kasutamise leping on sõlmitud 2020. aastal. Kasutamise tasu tõuseb võrreldes eelmise kasutamise tasuga igal aastal 50%, kuid nendel aastatel, kus 50% tõus jääb alla 5 euro, tõuseb kasutamise tasu võrreldes eelmise tasuga 5 euro võrra): Maa maksustamishind 2023. aastal (ehk 2001. aasta hindamismetoodika järgi arvutatud maa maksustamishind): 190 eurot (kasutusala pindala 1 ha). 2023. aasta kasutamise tasu: 9,5 eurot (5% maa 2001. aasta maksustamishinnast). 2024. aastal hakkavad kehtima uued maa maksustamishinna väärtused ning rakendub tasumäär 3% maa maksustamishinnast: Maa maksustamishind 2024. aastal: 600 eurot (kasutusala pindala 1 ha). 2024. aasta kasutamise tasu ilma muudatuseta: 18 eurot (3% maa 2024. aasta maksustamishinnast). 2024. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 14,50 eurot (kuivõrd 50% eelmisest (2023. aasta) kasutamise tasust on 4,75 eurot (ehk alla 5 euro), siis tõuseb kasutamise tasu 5 euro võrra võrreldes 2023. aasta tasuga). 2025. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 18 eurot (50% tõus ületab maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse (3% maa 2024. aasta maksustamishinnast), mistõttu jääb kasutamise tasu püsima § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse juurde). 10 Maapõueseaduse § 1357 lõikes 3 sätestatakse: alates 01.01.2024 kuni 31.12.2031 sõlmitavate lepingute puhul võetakse lepingu sõlmimise aastal riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu määramisel aluseks 2001. aasta maa korralisel hindamisel leitud tsoonihindade alusel arvutatud maksustamishinnast 5%, mida on suurendatud alates 01.01.2024 kuni lepingu sõlmimiseni iga kalendriaasta kohta 50%. Järgnevatel kalendriaastatel suurendatakse tasu sama paragrahvi lõigetes 1 või 2 sätestatud ulatuses, kuni saavutatakse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus. Seda sätet on vaja, et kehtivate ja uute sõlmitavate kasutamise lepingutes sätestatud kasutamise tasudes ei tekiks suuri erinevusi. Esmalt leitakse, milline oleks olnud kasutamise tasu, kui kinnisasi oleks antud kasutusele enne eelnõukohase seaduse jõustumist (2001. aasta maa maksustamishinnast 5%). Seejärel arvutatakse, milline on kinnisasja maksustamishind viimati toimunud maade korralise hindamise tulemuste põhjal. Alates 2024. aastast tõuseb kinnisasja kasutamise arvutuslik tasu igal aastal 50%, kuni tasu suurus jõuab maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruseni (3% maa 2024. aasta maksustamishinnast). Riigimaa kaevandamiseks kasutada andmise renditasude regulatsioonid vaadatakse üle üleminekuperioodi lõppedes. Juhtum 4 (kasutamise leping sõlmitakse 01.01.2024 või hiljem (näites sõlmitakse leping aastal 2027)): Lepingut ei ole sõlmitud. Maa maksustamishind 2023. aastal (ehk 2001. aasta hindamismetoodika järgi arvutatud maa maksustamishind): 3200 eurot (kasutusala pindala 10 ha). 2023. aasta kasutamise tasu oleks: 160 eurot (5% maa 2001. aasta maksustamishinnast). 2024. aastal hakkavad kehtima uued maa maksustamishinna väärtused ning rakendub tasumäär 3% maa maksustamishinnast: Maa maksustamishind 2024. aastal: 30 687 eurot (kasutusala pindala 10 ha). 2024. aasta kasutamise tasu ilma muudatuseta oleks: 920,61 eurot (3% maa 2024. aasta maksustamishinnast). 2024. aasta kasutamise tasu koos muudatusega oleks: 240 eurot (kasutamise tasu suureneb 50% võrreldes 2023. aasta arvutusliku kasutamise tasuga). 2025. aasta kasutamise tasu koos muudatusega oleks: 360 eurot (kasutamise tasu suureneb 50% võrreldes 2024. aasta arvutusliku kasutamise tasuga). 2026. aasta kasutamise tasu koos muudatusega oleks: 540 eurot (kasutamise tasu suureneb 50% võrreldes 2025. aasta arvutusliku kasutamise tasuga). 01.01.2027 sõlmitakse leping (kasutusala pindala 10 ha) 2027. aasta kasutamise tasu koos muudatusega on: 810 eurot (kasutamise tasu suureneb 50% võrreldes 2026. aasta arvutusliku kasutamise tasuga). 2028. aastal hakkavad kehtima uued maa maksustamishinna väärtused (näite toomiseks kasutatud vabalt valitud väärtust): Maa maksustamishind 2028. aastal: 32 000 eurot (kasutusala pindala 10 ha). 2028. aasta prognoositav kasutamise tasu ilma muudatuseta: 960 eurot (3% maa 2028. aasta maksustamishinnast). 2028. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 960 eurot (50% tõus ületab maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse (3% maa 2024. aasta maksustamishinnast), mistõttu jääb kasutamise tasu püsima § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse juurde). 2029. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 960 eurot (kasutamise tasu püsib § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse juures). 2030. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 960 eurot (kasutamise tasu püsib § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse juures). 11 2031. aasta kasutamise tasu koos muudatusega: 960 eurot (kasutamise tasu püsib § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suuruse juures). 2032. aastal hakkavad kehtima uued maa maksustamishinna väärtused (näite toomiseks kasutatud vabalt valitud väärtust): Maa maksustamishind 2032. aastal: 33 000 eurot (kasutusala pindala 10 ha). 2032. aasta prognoositav kasutamise tasu: 990 eurot (muudatus enam ei kehti ning edaspidi rakendub maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus ehk 3% maa 2032. aasta maksustamishinnast). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega ei kaasne riske ega ulatuslikke mõjusid, samuti ei kavandata põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Kavandatud muudatustel võib olla teatud positiivne mõju majandusele, kuna sellega rakendatakse uutest maa maksustamishindadest tulenevat riigimaa kaevandamiseks kasutada andmise tasude järsku tõusu sellega, et nähakse ette kaheksa-aastane üleminekuperiood. Olulist majandusmõju siiski ette ei nähta. Kavandatud muudatustel puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning puudub ka oluline sotsiaalne mõju. Muudatustega kaasneb mõningane halduskoormuse kasv, kui riik kinnisasjade kasutamiseks andjana hakkab vormistama kasutamise lepingute muudatusi ja vaatab üleminekuperioodi vältel igal aastal kasutamise tasud üle. Tegelikkuses on halduskoormuse kasv tingitud juba vastu võetud maa hindamise seaduse ja maamaksuseaduse muudatustest ning kavandatud üleminekuga mõju jaotakse sellele perioodile, sest nähakse ette, et lihtkirjalike rendilepingute puhul hakkab tasu edaspidi muutuma automaatselt ning lepingute muudatusi ei ole vaja eraldi vormistada. Seaduse positiivne mõju seisneb ka selles, et seadusega kehtestatud abinõud vähendavad üleminekuperioodil maa maksustamishindade tõusuga kaasnevaid negatiivseid mõjusid kaevandajatele. Seetõttu ei ole seletuskirjale lisatud HÕNTE § 46 nõuete kohast põhjaliku mõjude analüüsi aruannet. Järgnevalt on loetletud olulisemad kavandatud muudatused teemade kaupa ja selgitatud nende mõju. 6.1. Mõju avaldav muudatus: sätestatakse eraldi sätted (§ 90 lõiked 71 ja 72) eri lepinguliikide ja tasu arvestuse aluseks olevate hindamisliikide põhjal. Sihtrühm I: riik kui kinnisasja kaevandamiseks kasutada andja Riigi jaoks ei ole muudatustel mõju, kuna seniseid põhimõtteid ei muudeta, vaid neid täpsustatakse eraldi sätetega. Ka enne muudatusi sõlmiti rendilepinguid kirjalikus vormis ja piiratud asjaõiguse lepingutele on asjaõigusseadusega ette nähtud kohustuslik notariaalne vorm. Sihtrühm II: riigi kinnisasja kasutamiseks lepingud sõlminud või sõlmivad riigi kinnisasja kasutajad 12 Ka riigimaa kasutajate jaoks ei ole muudatusel mõju, kuna seniseid põhimõtteid ei muudeta, vaid neid täpsustatakse. 6.2. Mõju avaldav muudatus: tunnistatakse kehtetuks maapõueseaduse § 90 lõike 7 teine lause ning sätestatakse kasutamise tasu muutmise intervalliks senise kolme aasta asemel neli aastat (§ 90 lõiked 71 ja 72). Sihtrühm I: riik kui kinnisasja kaevandamiseks kasutada andja Muudatusega viiakse riigile kuuluvate kinnisasjade kaevandamiseks kasutada andmise tasu muutmise intervall kooskõlla põhimõttega, et maa korralisi hindamisi hakatakse edaspidi tegema iga nelja aasta järel. Seega ei tulene mõju kavandatud muudatusest, vaid tulenes juba maamaksuseaduse ja maa hindamise seaduse muudatustest. Sihtrühm II: riigi kinnisasja kasutamiseks lepingud sõlminud või sõlmivad riigi kinnisasja kasutajad Ka kaevandajatele ei tulene mõju niivõrd kavandatud muudatustest, vaid tulenes juba vastu võetud maamaksuseaduse ja maa hindamise seaduse muudatustest. 6.3. Mõju avaldav muudatus: ajutise abinõuna sätestatakse riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada andmise tasu suurenemisele piir – aastas ei tohi kasutamise tasu tõusta üle 50% (§ 1357). Sihtrühm I: riik kui kinnisasja kaevandamiseks kasutada andja 2024. jaanuaris hakkavad kehtima uued maa maksustamishinnad, mis on aluseks mitmete tasude, sh riigimaa kaevandamiseks kasutada andmise tasu arvestamisel. Seetõttu tõusevad kasutamise tasud märkimisväärselt. Kuna varem olid tasud pigem staatilised, tähendaks muudatus kaevandajate jaoks kulude hüppelist tõusu. Selleks, et rakendada tasude samm- sammulist tõusu, sätestatakse kaheksa-aastane üleminekuperiood. Riigil jääb selle muudatuse tõttu aastatel 2024–2031 saamata mõningane tulu, sest nendel aastatel saab riigimaa kaevandamiseks kasutada andmise tasu tõsta maksimaalselt 50% eelmise kalendriaasta tasuga võrreldes. Muudatus ei suurenda riigimaa kaevandamiseks kasutada andjate ehk riigivara valitsejate või volitatud asutuste töökulu märkimisväärselt, kuna seoses sellega, et edaspidi hakatakse maa korralisi hindamisi tegema iga nelja aasta järel, tuleb riigimaade kasutamise lepinguid nagunii muuta. Seetõttu ei kaasne muudatusega riigile ka lisakulu lepingute muutmisest. Riigimaa kasutamise lepingud sõlminud või sõlmivate isikute jaoks on muudatusel positiivne mõju, sest see kaitseb riigimaa kasutajaid hüppelise kasutamise tasu tõusu eest. Üleminekuperioodi rakendamata tõuseks linnades ja nende lähiümbruses kasutamise tasud suures ulatuses ja see võib tuua kaasa makseraskused, halvimal juhul pankroti. Pankroti korral jääb maa korrastamata ning korrastamiskohustus, mis tuleb sel juhul täita riigil, on suure rahalise koormusega. Sihtrühm II: riigi kinnisasja kasutamiseks lepingud sõlminud või sõlmivad riigi kinnisasja kasutajad Riigimaa kasutamise lepingud sõlminud või sõlmivate isikute jaoks on muudatusel positiivne mõju, kuivõrd see kaitseb riigimaa kasutajaid liiga järsu kasutamise tasu tõusu eest ning annab 13 maa kasutajatele aega ja võimaluse uute hindadega kohanemiseks ning oma majandustegevuse kavandamisel arvestada asjaoluga, et tasud hakkavad tõusma. 7. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. 14 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1159 - Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Riigikantselei; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/de359be3-c0a4-4335-955d-b688f5238f69 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/de359be3-c0a4-4335-955d-b688f5238f69?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main