Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. september 2023
- Viit
- 24.1-1/2023/3186-2
- Registreeritud
- 1. september 2023
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Justiitsministeerium, Riigikantselei
- Saabumis/saatmisviis
- EIS
- Funktsioon
- 24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
- Sari
- 24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
- Toimik
- 24.1-1/2023
- Vastutaja
- Evelin Tõnisson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Sisu (failidest)
Saatja: Evelin Tõnisson </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse>
Saaja: Age Inkinen, Silver Tammik, Marie Allikmaa, Merike Koppel, Karl Stern, Kristina Jerjomina, Karin Maisvee
Teema: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud standardite rakendamiseks vajalike patentide (SEP) algatuse kohta
Tere!
Edastan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud standardite rakendamiseks vajalike patentide (SEP) algatuse kohta manuses.
Head
Evelin
Evelin Tõnisson
Nõunik
EL ja rahvusvahelise koostöö osakond
+372 625 6353
+372 58505904
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Eesti
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud standardite rakendamiseks
vajalike patentide (SEP) algatuse kohta
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt toetame eelnõu eesmärki edendada
läbipaistvust seoses standardite rakendamiseks oluliste patentidega (standard essential patents
-SEP) ning luua mehhanismid, mis aitavad määratleda SEP-de õiglast väärtust.
Siiski juhime tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele seoses selle algatusega.
Esiteks juhime tähelepanu sellele, et SEP omanikele registreerimiskohustuse lisamisega
kaasneb suurem haldus- ja finantskoormus. Euroopa formaalne standardimine on järjest enam
reguleeritud ja standardimises osalejatelt nõutakse üha enam tegevusi, mida standardi
koostamise protsessis peaks arvestama. Standardite koostajate hinnangul on juba käesoleval
hetkel formaalne standardimine liiga bürokraatlik, eelnõuga lisatakse aga teatud standardimises
osalejatele veel täiendav koormus. Tulemuseks võib olla see, et potentsiaalsed standardijad
hakkavad otsima alternatiivseid kanaleid tehniliste spetsifikatsioonide koostamiseks.
Registreerimiskohustusel võib olla mõju ka Euroopa võimekusele osaleda rahvusvahelises
standardimises. Oluline osa Euroopa standarditest baseerub rahvusvahelistel (ISO, IEC, ITU-
T) standarditel ja vastupidi. Rahvusvahelise standardi koostamisel ei nõuta nendes standardites
sisalduvate SEP-de omanikelt formaalset registreerimist. Tavapäraselt nõutakse neilt
standardiorganisatsiooni teavitamist patenteeritud lahenduse standardisse lisamisest ning
kohustust patenti tasuta jagada või FRAND deklaratsiooni. Kui peaks tekkima soov selline
rahvusvaheline standard võtta üle Euroopa standardiks, tekib eelnõu kohaselt sellega
asjaomases rahvusvahelises standardid sisalduvate SEP-de omanikel Euroopas kohustus oma
patent registreerida. See kohustus võib olla midagi, millega SEP omanik algselt rahvusvahelist
standardit välja töötades ei arvestanud ning võib sellest tulenevalt pikemas perspektiivis omada
negatiivset mõju Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide koostööle. Eelnõu
seletuskirjas on välja toodud, et käesolev algatus täiendab 2022. aasta veebruaris avaldatud ELi
uut standardimisstrateegiat, sest selle eesmärk on soodustada ja tunnustada tipptasemel
tehnoloogiate jätkuvat panust standarditesse, hõlbustades standardites sisalduvate patenteeritud
tehnoloogiate litsentsimist. Samas näeb nimetatud standardimisstrateegia ette ka Euroopa
juhirolli tõhustamise rahvusvahelisel standardime tasandil, kuid käesoleva eelnõu seletuskirjas
ülevaade mehhanismi mõjust Euroopa standardimisvõimekusele rahvusvahelisel tasandil
puudub.
Meile jääb ebaselgeks, millistele standardiorganisatsioonidele eelnõus tutvustatud
registreerimiskohustus laieneks. Eelnõu artikkel 2 punkti 5 kohaselt on standardeid väljatöötav
organisatsioon standardiorganisatsioon, mis ei ole omandiõigusega kaitstud tehnilisi kirjeldusi
välja töötav eraõiguslik tööstusühendus ja mis töötab toodetele, tootmisprotsessidele, teenustele
või meetoditele välja tehnilised või kvaliteedinõuded või asjaomased soovitused. Eelkõige
tekitab ebaselgust lõik „… mis ei ole omandiõigusega kaitstud tehnilisi kirjeldusi välja töötav
eraõiguslik ühendus…“. Juhime tähelepanu sellele, et väga paljud standardiorganisatsioonid on
omandiõigusega kaitstud tehnilisi kirjeldusi välja töötavad eraõiguslikud institutsioonid,
näiteks ka Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Samuti võivad standardeid
väljatöötavad organisatsioonid väita, et nad on tööstusühendused. Seega tuleks kaaluda
standardeid väljatöötava organisatsiooni määratlemist kui „avalikkusele suunatud standardeid
välja töötav organsatsioon“ või muul sellisel viisil.
Toome esile ka seda, et SEP omanik ei pruugi mitte alati olla standardi koostamise töörühma
liige. Sundida kedagi standardimises osalema ei oleks aga kohane. Teoorias peaks
standardimisorganisatsioonid sellises olukorras SEP omaniku kaasama seega vähemalt
FRAND nõusoleku saamiseks.
Eelnevale tuginedes oleks soovitav kaaluda siiski olukorda, kus registreerimine ja SEP omanike
valikutest sõltumatud tegevused oleks SEP omanikele tasuta. Seda eriti olukorras, kus veel ei
ole teada, milliseks võiksid tasud kujuneda.
Juhime tähelepanu ka asjaolule, et formaalse standardimise osas on tekkimas kaks registrit.
Lisaks eelnõuga kavandatavale registrile eksisteerib juba Euroopa standardiorganisatsioonide
Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC)
register (info: Patents - CEN-CENELEC (cencenelec.eu)). Seejuures eelnõuga loodavas
registris hakkavad üldjuhul olema andmed seoses standarditega, mis on avaldatud pärast
määruse jõustumist. See võib tekitada segaduse turul ja halvimal juhul viia standardi kasutajad
ekslikule järeldusele standardiga seotud SEP-i olemasolus. Seega tuleks kaaluda kas mingil
kujul andmete ülekandmist või siis CEN ja CENELEC osas selget viitamist varasemale infole.
Ettepanekud ja kommentaarid konkreetsete artiklite kaupa:
Palume täpsustavaid selgitusi ja esitame kommentaarid artikkel 14 sõnastuse kohta. Kas
artikkel 14 lõige 1 kohaselt luuakse võimalus ja mitte kohustus standardeid
väljatöötavatele organisatsioonidele teavitada pädevuskeskust kehtestatud standardis
sisalduvatest SEP-dest? Artikkel 14 lõike 1 punktid a-d ei ole kooskõlas senise
terminoloogiaga ja tekitab segadust. „Standardi kaubanduslik nimetus“ on võõras
termin, kasutusel on „standardi tähis“. Mida tähendavad „standardit määratleva
asjakohase tehnilise kirjelduse loetelu“ ja „viimase tehnilise kirjelduse avaldamise
kuupäev“? Arusaadav oleks, kui teavitama peaks standardi tähise, jõustumise kuupäeva
ja kui vaja ka info standardi sätete kohta, mille rakendamiseks on SEP vajalik. Seda
loetelu kasutataks eelnõus ka edaspidi.
Art 6 lg 1 kohaselt, kui pool taotleb, et andmebaasi andmeid ja dokumente hoitaks
konfidentsiaalsena, esitab ta konfidentsiaalsena esitatud teabe mittekonfidentsiaalse ja
piisavalt üksikasjaliku versiooni, mis võimaldab konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust
vajalikul määral aru saada. Pädevuskeskus võib selle mittekonfidentsiaalse versiooni
avalikustada.
Hetkel jääb ebaselgeks, kas ja mil määral pädevuskeskus hindab seda, kas
mittekonfidentsiaalne versioon on piisavalt üksikasjalik, ning millised tagajärjed on juhul, kui
ei ole piisavalt üksikasjalik. Sarnased küsimused tekivad ka art 54 lg 3 osas. Peame mõistlikuks,
et konfidentsiaalne info jääks siiski konfidentsiaalseks ning mittekonfidentsiaalse versiooni
ebapiisav üksikasjalikkus ei mõjutaks seda.
Peame positiivseks artiklit 61, mille kohaselt pakub pädevuskeskus väikestele ja
keskmise suurusega ettevõtjatele tasuta koolitust ja tuge SEPiga seotud küsimustes. See
on igati asjakohane, kuivõrd selliste ettevõtete ressursid on ilmselt väiksemad ning
objektiivne teave ja suunised litsentsimise kohta on igati asjakohased.
Samas artikli 62 (st väiksematele ettevõtjatele soodsamate tingimuste ja allahindluste
pakkumise kohustuse) puhul tekib kahtlus, kas tegemist ei ole liigse sekkumisega
eraõiguslikesse suhetesse ning kas seda tuleks üldse õigusakti (eriti EL õigusakti)
tasandil reguleerida.
Lõpetuseks soovime võimalusel näha ja tagasisidet anda ka seisukohtade eelnõule.