Kiri

Saatja: Evelin Tõnisson </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse> Saaja: Age Inkinen, Silver Tammik, Marie Allikmaa, Merike Koppel, Karl Stern, Kristina Jerjomina, Karin Maisvee Teema: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud standardite rakendamiseks vajalike patentide (SEP) algatuse kohta Tere! Edastan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud standardite rakendamiseks vajalike patentide (SEP) algatuse kohta manuses. Head Evelin Evelin Tõnisson Nõunik EL ja rahvusvahelise koostöö osakond +372 625 6353 +372 58505904 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud standardite rakendamiseks vajalike patentide (SEP) algatuse kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt toetame eelnõu eesmärki edendada läbipaistvust seoses standardite rakendamiseks oluliste patentidega (standard essential patents -SEP) ning luua mehhanismid, mis aitavad määratleda SEP-de õiglast väärtust. Siiski juhime tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele seoses selle algatusega. Esiteks juhime tähelepanu sellele, et SEP omanikele registreerimiskohustuse lisamisega kaasneb suurem haldus- ja finantskoormus. Euroopa formaalne standardimine on järjest enam reguleeritud ja standardimises osalejatelt nõutakse üha enam tegevusi, mida standardi koostamise protsessis peaks arvestama. Standardite koostajate hinnangul on juba käesoleval hetkel formaalne standardimine liiga bürokraatlik, eelnõuga lisatakse aga teatud standardimises osalejatele veel täiendav koormus. Tulemuseks võib olla see, et potentsiaalsed standardijad hakkavad otsima alternatiivseid kanaleid tehniliste spetsifikatsioonide koostamiseks. Registreerimiskohustusel võib olla mõju ka Euroopa võimekusele osaleda rahvusvahelises standardimises. Oluline osa Euroopa standarditest baseerub rahvusvahelistel (ISO, IEC, ITU- T) standarditel ja vastupidi. Rahvusvahelise standardi koostamisel ei nõuta nendes standardites sisalduvate SEP-de omanikelt formaalset registreerimist. Tavapäraselt nõutakse neilt standardiorganisatsiooni teavitamist patenteeritud lahenduse standardisse lisamisest ning kohustust patenti tasuta jagada või FRAND deklaratsiooni. Kui peaks tekkima soov selline rahvusvaheline standard võtta üle Euroopa standardiks, tekib eelnõu kohaselt sellega asjaomases rahvusvahelises standardid sisalduvate SEP-de omanikel Euroopas kohustus oma patent registreerida. See kohustus võib olla midagi, millega SEP omanik algselt rahvusvahelist standardit välja töötades ei arvestanud ning võib sellest tulenevalt pikemas perspektiivis omada negatiivset mõju Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide koostööle. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et käesolev algatus täiendab 2022. aasta veebruaris avaldatud ELi uut standardimisstrateegiat, sest selle eesmärk on soodustada ja tunnustada tipptasemel tehnoloogiate jätkuvat panust standarditesse, hõlbustades standardites sisalduvate patenteeritud tehnoloogiate litsentsimist. Samas näeb nimetatud standardimisstrateegia ette ka Euroopa juhirolli tõhustamise rahvusvahelisel standardime tasandil, kuid käesoleva eelnõu seletuskirjas ülevaade mehhanismi mõjust Euroopa standardimisvõimekusele rahvusvahelisel tasandil puudub. Meile jääb ebaselgeks, millistele standardiorganisatsioonidele eelnõus tutvustatud registreerimiskohustus laieneks. Eelnõu artikkel 2 punkti 5 kohaselt on standardeid väljatöötav organisatsioon standardiorganisatsioon, mis ei ole omandiõigusega kaitstud tehnilisi kirjeldusi välja töötav eraõiguslik tööstusühendus ja mis töötab toodetele, tootmisprotsessidele, teenustele või meetoditele välja tehnilised või kvaliteedinõuded või asjaomased soovitused. Eelkõige tekitab ebaselgust lõik „… mis ei ole omandiõigusega kaitstud tehnilisi kirjeldusi välja töötav eraõiguslik ühendus…“. Juhime tähelepanu sellele, et väga paljud standardiorganisatsioonid on omandiõigusega kaitstud tehnilisi kirjeldusi välja töötavad eraõiguslikud institutsioonid, näiteks ka Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Samuti võivad standardeid väljatöötavad organisatsioonid väita, et nad on tööstusühendused. Seega tuleks kaaluda standardeid väljatöötava organisatsiooni määratlemist kui „avalikkusele suunatud standardeid välja töötav organsatsioon“ või muul sellisel viisil. Toome esile ka seda, et SEP omanik ei pruugi mitte alati olla standardi koostamise töörühma liige. Sundida kedagi standardimises osalema ei oleks aga kohane. Teoorias peaks standardimisorganisatsioonid sellises olukorras SEP omaniku kaasama seega vähemalt FRAND nõusoleku saamiseks. Eelnevale tuginedes oleks soovitav kaaluda siiski olukorda, kus registreerimine ja SEP omanike valikutest sõltumatud tegevused oleks SEP omanikele tasuta. Seda eriti olukorras, kus veel ei ole teada, milliseks võiksid tasud kujuneda. Juhime tähelepanu ka asjaolule, et formaalse standardimise osas on tekkimas kaks registrit. Lisaks eelnõuga kavandatavale registrile eksisteerib juba Euroopa standardiorganisatsioonide Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) register (info: Patents - CEN-CENELEC (cencenelec.eu)). Seejuures eelnõuga loodavas registris hakkavad üldjuhul olema andmed seoses standarditega, mis on avaldatud pärast määruse jõustumist. See võib tekitada segaduse turul ja halvimal juhul viia standardi kasutajad ekslikule järeldusele standardiga seotud SEP-i olemasolus. Seega tuleks kaaluda kas mingil kujul andmete ülekandmist või siis CEN ja CENELEC osas selget viitamist varasemale infole. Ettepanekud ja kommentaarid konkreetsete artiklite kaupa:  Palume täpsustavaid selgitusi ja esitame kommentaarid artikkel 14 sõnastuse kohta. Kas artikkel 14 lõige 1 kohaselt luuakse võimalus ja mitte kohustus standardeid väljatöötavatele organisatsioonidele teavitada pädevuskeskust kehtestatud standardis sisalduvatest SEP-dest? Artikkel 14 lõike 1 punktid a-d ei ole kooskõlas senise terminoloogiaga ja tekitab segadust. „Standardi kaubanduslik nimetus“ on võõras termin, kasutusel on „standardi tähis“. Mida tähendavad „standardit määratleva asjakohase tehnilise kirjelduse loetelu“ ja „viimase tehnilise kirjelduse avaldamise kuupäev“? Arusaadav oleks, kui teavitama peaks standardi tähise, jõustumise kuupäeva ja kui vaja ka info standardi sätete kohta, mille rakendamiseks on SEP vajalik. Seda loetelu kasutataks eelnõus ka edaspidi.  Art 6 lg 1 kohaselt, kui pool taotleb, et andmebaasi andmeid ja dokumente hoitaks konfidentsiaalsena, esitab ta konfidentsiaalsena esitatud teabe mittekonfidentsiaalse ja piisavalt üksikasjaliku versiooni, mis võimaldab konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust vajalikul määral aru saada. Pädevuskeskus võib selle mittekonfidentsiaalse versiooni avalikustada. Hetkel jääb ebaselgeks, kas ja mil määral pädevuskeskus hindab seda, kas mittekonfidentsiaalne versioon on piisavalt üksikasjalik, ning millised tagajärjed on juhul, kui ei ole piisavalt üksikasjalik. Sarnased küsimused tekivad ka art 54 lg 3 osas. Peame mõistlikuks, et konfidentsiaalne info jääks siiski konfidentsiaalseks ning mittekonfidentsiaalse versiooni ebapiisav üksikasjalikkus ei mõjutaks seda.  Peame positiivseks artiklit 61, mille kohaselt pakub pädevuskeskus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tasuta koolitust ja tuge SEPiga seotud küsimustes. See on igati asjakohane, kuivõrd selliste ettevõtete ressursid on ilmselt väiksemad ning objektiivne teave ja suunised litsentsimise kohta on igati asjakohased.   Samas artikli 62 (st väiksematele ettevõtjatele soodsamate tingimuste ja allahindluste pakkumise kohustuse) puhul tekib kahtlus, kas tegemist ei ole liigse sekkumisega eraõiguslikesse suhetesse ning kas seda tuleks üldse õigusakti (eriti EL õigusakti) tasandil reguleerida. Lõpetuseks soovime võimalusel näha ja tagasisidet anda ka seisukohtade eelnõule.