Teie 11.08.2023
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud
Meie 14.09.2023 nr 10-4/5457-2
[email protected]
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
seadustest
Austatud ENÜ eesistuja ja peasekretär
Olete pöördunud Justiitsministeeriumi poole, kuna Teile teeb muret selle aasta juunis Teile
Sotsiaalministeeriumi poolt teatavaks tehtud kavatsus ühendada omavahel soolise võrdõiguslikkuse
ja võrdse kohtlemise seadused.
Ühe murekohana toote välja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmise.
Justiitsministeeriumi hinnangul on väljatöötamiskavatsus õigusloomeprotsessi lahutamatu osa. Ka
Riigikogu poolt heakskiidetud õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 näevad ette, et valitsuse
algatatava seaduseelnõu väljatöötamise eel koostab Vabariigi Valitsus sisulise poliitikadokumendina
sekkumise vajalikkust põhjendava väljatöötamiskavatsuse (VTK). Nii VTK, huvirühmade kaasamine,
mõjuanalüüs kui ka järelhindamine on õigusloome olulised osad. 1
Seoses kavatsusega ühendada omavahel soolise võrdõiguslikkuse ja võrde kohtlemise seadused, siis
Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb alustada sellest, et sõnastada, millist probleemi soovitakse
muudatusega lahendada ja millist eesmärki saavutada. Kui vahendeid või lahendusi on mitu, siis tuleb
neid omavahel võrrelda, lähtudes tegelikust, eluliselt tajutavast mõjust sihtrühmadele. Seaduse
muutmine peaks olema vahend tulemuse ja mõju saavutamiseks, mitte eesmärk iseeneses.
Juhime tähelepanu, et alates 2020. aastast kehtib valitsusele uus kohustus seoses seaduse eelnõu
mõju järelhindamisega. Järelhindamine tuleb alati kavandada olukorras, kus olulise mõjuga
seaduseelnõu VTK jäeti erandlikult kiireloomulisuse tõttu koostamata.2 Eesmärk on tagada, et
olukorras, kus mõju eelhindamine on olnud puudulik, hinnatakse tagantjärele, kas ja kuidas
seadusemuudatus eesmärki täitis.
Pöördumises olete toonud murekohana välja, et eelnõude mõjuhinnangutes puudub mõjude
soopõhine analüüs või on see tehtud formaalselt. Justiitsministeerium on koostanud seaduseelnõude
koostajatele abivahendi erinevates valdkondades mõju tuvastamiseks: mõju määratlemise
kontrollküsimustik sisaldab ühe valdkonnana ka mõju soolisele võrdõiguslikkusele. Praktikas sõltub
mõjuanalüüsi kvaliteet suuresti ministeeriumi analüütilisest võimekusest, kuid vastutus on ka
valdkonna eest vastutaval ministeeriumil, kes kooskõlastamise käigus peab juhtima tähelepanu tema
valitsemisalasse kuuluva valdkonnaga seotud mõjule. Soolise võrdõiguslikkuse valdkond kuulub
käesolevast aastast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse.
Olete oma kirjas veel välja toonud, et näete suurt vajadust tagada kaitse ka diskrimineerimise eest
varalise ja sotsiaalse seisundi ja muude tunnuste alusel, nagu sätestab Eesti Vabariigi põhiseaduse
(PS) § 12. Sellega seoses peame oluliseks täpsustada, et PS § 12 adressaadiks on riik. See tähendab,
et põhiseadus paneb riigile kohustuse tagada PS-s sätestatud õigused ja vabadused niivõrd, kuivõrd
seda võimaldavad teised PS-s sätestatud õigused ja vabadused. Ühelt poolt on riigil kohustus tagada
diskrimineerimise keeld kõigi PS-s sätestatud tunnuste alusel ning teiselt poolt peab riik tagama
1 Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, punktid 12 ja 12.1.
2 Ibid, punkt 12.4.1.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
eraõiguslikes suhetes lepinguvabaduse – need on aga eraõiguslikes suhetes vastanduvad
põhiõigused. Seega on seadusandjal seadusloomes igakordne kohustus kaaluda põhiseaduses ette
nähtud erinevate õiguste ja vabaduste vastastikust mõju ning esitada vastava põhiõiguse või
-vabaduse riive proportsionaalsuse analüüs.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
justiitsminister
Lisaadressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Helen Uustalu, 53345676,
[email protected]
Pilleriin Lindsalu