EL majandusjulgeolekustrateegia ühisteatis - MKM sisend

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaarid - EL majandusjulgeoleku strateegia teatis Edastame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaarid Euroopa Liidu (edaspidi „EL“) majandusjulgeoleku strateegia teatise kohta. Toome välja järgmised ettepanekud: 1. Toetame majandusjulgeoleku teatises kirjeldatud eesmärke ja nende saavutamiseks kavandatavaid tegevusi - sealhulgas majandushuvide eest seismist ja ebaausatele kaubanduspraktikatele reageerimist tingimusel, et selleks võetavad meetmed ei ole protektsionistlikud ja säilitavad EL ühtse turu avatuse. Seejuures peame oluliseks, et meetmed oleksid proportsionaalsed ja et nende väljatöötamise raames, enne kasutuselevõttu, oleks läbi viidud põhjalikud mõjuhinnangud, et vältida EL konkurentsivõime vähenemist. 2. Oluline on vältida piiriülese koostöö täiendavat piiramist ja tagada andmevahetus piiride üleselt. Täiendavate nõuete ja piirangute kehtestamise asemel tuleks võtta ühine hoiak, et kuidas majandusjulgeolekut ning seotud valdkondi selle asemel toetada ning ettevõtluskeskkonda soodustada - liberaliseerida teenuseid, arendada tehnoloogilist võimekust ja andmemajandust, oskusi, jõustada EL konkurentsireegleid. 3. Pooldame strateegias mainitud Komisjoni samme rakendada ebaausate meetmete ja tavade vastu kaubanduse kaitsemeetmeid, samuti vajadusel olla valmis võtma siseturul võrdsete tingimuste tagamiseks kasutusele välisriigi subsiidiumite määruse. Samas peame vajalikuks märkida, et EL-i ühepoolsete kaubanduse kaitsemeetmete rakendamisel on oluline jääda tasakaalukaks, hinnata meetmete mõju ettevõtjatele ning vältida ebamõistliku täiendava halduskoormuse teket ettevõtjatele ja riigiasutustele. Meetmed peavad olema eesmärgipärased ning kooskõlas nii EL-i avatud kaubanduspoliitika põhimõtetega kui ka WTO reeglitega. 4. Peame oluliseks meetmeid, mis aitavad ära hoida väljaminevate investeeringute kaudu tundliku uudse tehnoloogia ja muude kahesuguse kasutusega kaupade lekke ebasoovitavatesse sihtriikidesse, kus seda võidakse kasutada rahvusvahelise rahu ja julgeoleku õõnestamiseks. Teadusuuringute, innovatsiooni või tootmistegevuse rahastamisega kaasneb paratamatult äriline huvi ja surve tehtud investeering tagasi teenida, mis võib motiveerida investorit asjakohase oskusteabe kättesaadavaks tegemiseks ja koolitatud kvalifitseeritud tööjõu kasutamiseks. Iseäranis tõenäoline on see juhul, kui investeeringu sihtriigi teaduslik-tehniline tase on investori päritolukohast madalam. Väljaminev investeering, millega kaasneb uudse tehnoloogia väljaarendamine või rakendamine välisriigis, võib mõjutada vastava riigi tehnoloogilist arengut, kuna investeeringuga hõlmatud tegevusse kaasataks nii kohalikku tööjõudu kui teadusringkondasid, samuti oleksid riigiasutused ja riigis tegutsevad ettevõtjad tõenäolisteks klientideks. Oleme seisukohal, et kohapealse tootearenduse ja tootmise korral olemasolevad ekspordikontrollimeetmed ei ole piisavad, kuna kolmandas riigis toimuva tegevuse korral eksporti ei toimu. Seega on vajalik kaaluda täiendavaid investeeringutele kohaldatavaid meetmeid. 5. Toetame komisjoni algatust moodustada väljaminevate investeeringutega seotud potentsiaalsete majandusjulgeoleku riskide tuvastamiseks liikmesriikide ekspertidest koosnev töörühm. Peame oluliseks, et enne regulatiivse meetme valikut toimuks üksikasjalik kaardistus, milline konkreetne uudne tehnoloogia vajab julgeoleku tagamise kontekstis kaitset, milliseid kommertstehingud või ärilise iseloomuga tegevused nõuavad liikmesriikidelt erilist tähelepanu, kuna võivad kaasa tuua potentsiaalseid ebasoovitavaid riske, samuti millised ettevõtjate kategooriad või muud isikud peaksid olema regulatiivsete piirangute adressaadid. Lisaks on oluline teostada põhjalik mõjuanalüüs, mis selgitaks probleemi olemust ning kirjeldaks selle võimalikke kaalutud lahendusi. Julgeolekuhuvidest lähtuvad kaitse- ja kontrollimeetmed peaksid samal ajal olema kooskõlas WTO eeskirjadega ega tohiks tekitada ebamõistlikku täiendavat halduskoormust ettevõtjatele ega riigiasutustele, see tähendab võimalik kavandatav sekkumine väljamineva investeeringuna käsitatavasse tegevusse peaks olema optimaalne ja proportsionaalne. Välisinvesteeringute puhul on oluline vältida põhjendamatute nõuete kehtestamist. 6. Toetame otsustusprotsesside eri etappides asjakohaste sidusrühmade kaasamist. 7. Peame oluliseks kriitilise tähtsusega toodete kättesaadavuse ja nende vaba ringluse tagamist hädaolukorras. Ühtlasi peame oluliseks, et Euroopa Liidu ühtse turu hädaolukorra instrumendiga (SMEI) ei tekiks võimalust kehtestada kohustust Eesti enda varustuskindluse tagamiseks moodustatud riiklike varude jagamiseks. Ühtse turu hädaolukorra mehhanismi rakendamisel on liikmesriikidel meetme jõustumisel kohustus takistada kriisi ajal lihtsustatud vastavushindamise läbinud toodete liikumist liikmesriigi territooriumilt siseturule. Hindame, et see nõue võib olla vastuolus ühtse turu põhimõtetega ning kuivõrd see vähendab väikesema tootmisvõimekusega liikmesriikide varustuskindlustust, võib kaupade piiriülese liikumise takistamise nõue olla ohuks EL-i majandusjulgeolekule. Eesti enda varustuskindluse tagamiseks moodustatud riiklikud varud (Eesti tervishoiuvaru, toiduvaru, vedelkütusevaru jne) on hädaolukorras toimetulekuks esmatähtsad, et tagada riigi toimimine ja elanike esmatasandi vajaduste täitmine ning laiemalt riigi püsimajäämine ja julgeolek. Seetõttu peame oluliseks, et hädaolukorra instrument ei võimaldaks liikmesriikidele seada riiklike varude jagamise kohustust. 8. Nõustume, et kaudselt mõjutab ELi majandusjulgeolekut standardite kehtestamine, mis on osa nn pehmest jõust, millega mõjutada tehnoloogia arengut. Sellest tulenevalt peame oluliseks, et EL viiks ellu standardimisstrateegias ette nähtud tegevusi, mis aitavad kaasa Euroopa positsiooni tugevnemisele rahvusvahelise standardimise tasandil. Selleks peab EL aktiivsemalt osalema rahvusvaheliste standardite väljatöötamises, tihendama sellealast koostööd samameelsete partneritega ning kaitsma samameelsete partneritega tugevamalt oma väärtusi, näiteks Rahvusvahelises Standardimisorganisatsioonis (ISO), Rahvusvahelises Elektrotehnika Komisjonis (IEC) ja Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus (ITU). 9. Oluline on majandusjulgeoleku kõrval hinnata riske ka julgeolekule, seda eriti elutähtsat taristut puudutavate andmete puhul ning millisel määral andmeid peaks avaandmetena kättesaadavaks tegema. EL ühise julgeoleku vaatest on küberkerksuse määruse ettepanek meile oluline ja vajalik. Sealhulgas pöörame tähelepanu ka EL kõige olulisema, NIS2 (info ja võrguturbe direktiivi) kohase rakendamise tähtsusele liikmesriikide poolt. Küberkeskkonnas turvaliselt toimetamine, uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga tingitud potentsiaalsetest küberohtudest, on EL liikmesriikide ja EL majandusjulgeoleku kui terviku seisukohast sama tähtsad kui meie ühine turvaline füüsiline keskkond. 10. Toetame strateegias välja toodud tehnoloogilise sõltumatuse suurendamise eesmärki. 11. On oluline saavutada juhtroll olulistes tulevikutehnoloogiates nagu tehisintellekt, kõrgjõudlusega andmetöötlus. Samuti tuleb kasutada ka ringmajanduse võimalusi tarneprobleemide lahendamisel näiteks (tooraine või metallide) taaskasutuse kaudu. Tegevuste osas on lisaks tähtis hinnata millised on kriitilised ja tärkavad tehnoloogiad, millesse peaks Euroopa täna juba panustama, et ei tekiks hiljem valdkondlik mahajäämus. 12. Muutunud olukorras tuleb tugevdada usaldusväärseid partnerlussuhteid ning vähendada kriitiliste materjalide, tehnoloogiate, taristu ja tarneahelatega seotud sõltuvust ja riske avatud maailmas. Seetõttu on oluline toetada Ukrainat, et tagada Musta Mere viljaleppe jätkuvus. Peame oluliseks ka jõupingutusi läbirääkimistel kaubandus- ja koostööpartneritega, et tugevdada ELi positsiooni üleilmsetes toormeahelates. EL konkurentsivõime ministrite kohtumisel juuli lõpul koondasime oma lähenemist, mille osas tõime välja diskussiooni osatähtsust EL liikmesriikide vahel ELi majandusjulgeoleku parandamise võimaluste üle ning vajadust vähendada ELi kriitilisi sõltuvusi kolmandatest riikidest. Meie konkurentsivõime aluseks on toimiv ühtne turg.