Kiri

From: Evelin Tõnisson Sent: Tuesday, September 12, 2023 10:51 AM To: Kerli Kiili <[email protected]>; Marina Bantšenko <[email protected]>; 'Eliise Merila' <[email protected]> Cc: Silver Tammik <[email protected]>; Marie Allikmaa <[email protected]>; Martti Kalvik <[email protected]>; Merike Ring <[email protected]>; Merike Koppel <[email protected]>; Mari-Liis Aas <[email protected]>; Andri Haran <[email protected]>; Karin Maisvee <[email protected]> Subject: Jäätmete direktiivi muutmine Tere! Edastan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekud ettepanekule: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EC jäätmete kohta.  Toetame üldiselt jäätmete raamdirektiivi sihipärast läbivaatamist, mis keskendub toidu- ja tekstiilijäätmete vähendamisele. Kuivõrd toidu- ja tekstiilitööstus on vastavalt esimene ja neljas kõige ressursimahukam sektor, siis on vajalik kehtestada sellised meetmed, mis aitaks kaasa vähendada toidujäätmete teket ning kiirendada tekstiilijäätmete kogumist, sortimist, korduskasutust ning ringlussevõttu.  Komisjoni poolt aastaks 2030 seatud eesmärk vähendada toidujäätmete teket võrreldes aastaga 2020 töötlemises ja tootmises 10% ning jaemüügis ning tarbimises 30% on väga ambitsioonikas ning vajab seega väga häid meetmeid just tarbijate vaatest, sest tarbijate käitumis- ja tarbimisharjumusi on väga raske muuta.  Tervitatav on Euroopa Komisjoni ettepanek kehtestada tekstiilitoodete ja jalanõude tootjate osas laiendatud tootjavastutuse süsteem, kuivõrd sellised süsteemid on juba aidanud parandada näiteks pakendite, patareide, akude ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlemist. Siiski peab tarbija tulevikus arvestama sellega, et need tootjate poolt kantavad täiendavad kulud peab tarbija tulevikus kinni maksma, mis tähendab, et tooted lähevad tulevikus mõnevõrra kallimaks. Samas võib eeldada, et käitlemise kulud motiveerivad kauplejaid jäätmeid vähendama ning juba algusest peale „paremaid“ tooteid tootma.  Põhjenduspunktis 24 tuuakse välja, et tarbijal ei ole piisavalt teadlikkust, et ta oskaks teha vahet, milline toode on sobilik taaskasutamiseks ning milline ümbertöötlemiseks. Seega on sel teemal oluline tarbija teadlikkuse tõstmine.  Tekstiilijäätmete osas toome välja ka järgmist. Komisjoni poolt tellitud uuringu käigus juhtisid ringlussevõtutööstuse esindajad tähelepanu, et tekstiiltoodete ringlussevõtuskeemid nõuavad asjakohaseid üleminekuperioode, et luua ringlussevõtusuutlikkus ja süsteemid, mis tagaksid sisendi kvaliteedi. Tekstiilide segakoostisega rõivaste disain on väljakutse ringlussevõtule, samuti puuduvad automaatsed sorteerimistehnoloogiad ja võimalused, mis on vajalikud lähteainete ringlussevõtuks ettevalmistamiseks. See on ka meie vaatest murekoht, sest käesoleva eelnõuga ettenähtav üleminekuaeg tekstiili valdkonnas on üsnagi lühike. Saame aru, et see kuupäev on varasemalt kokku lepitud, aga arvestades tekstiilijäätmete olukorda ja seda, kus täna Eestis selles osas oleme, tuleks siin küsida ajapikendust, sest süsteem ei hakka tööle, kui meil ei ole loodud tekstiilijäätmete ümbertöötlemise võimekust. Art 22d lg- te 1 ja 2 kohaselt tagavad liikmesriigid, et 1. jaanuariks 2025. a tekstiiltoodete liigiti kogumise, korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu ning tekstiilijäätmete kogumise, peale- ja mahalaadimise, transpordi ja ladustamise infrastruktuuri ning toimingud ja muu käitlemise, sh hilisematel sortimis- ja töötlemistoimingutel, on kaitstud ilmastikutingimuste ja muude saasteallikate eest, et vältida kogutud tekstiilide kahjustamist ja ristsaastumist. Sama artikli lg  3 kohaselt tagab liikmesriik, et liigiti kogutud kasutatud tekstiiltooteid, tekstiiltooteid ja jalatsijäätmeid käsitatakse jäätmetena kogumisel. Eelnõust ega mõjude hinnangust e selgunud, kas EL plaanib neid tegevus omalt poolt toetada, sh toetada liikmesriikide tekstiili- ja jalatsitoodete tootjate registri loomist (art 22b).  Eesti seisukohti kujundades tuleks kindlasti välja tuua, et vajame tekstiilijäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks pikemat üleminekuaega ja võimalusel rahalist toetust käitlussüsteemi välja töötamiseks. Lisaks teeme ettepaneku, et EL loob ise EL ülese tekstiili- jalatsitoodete tootjate registri, kuna tegutseme ühtsel turul ja see aitaks kokku hoida ka registri halduskulusid. Soovime tutvuda ka ettevalmistamisel olevate seisukohtadega ning huvigruppide sealjuures ettevõtlusliitude ettepanekutega ning panustame vajadusel seisukohtadesse nende järgmises faasis. Head Evelin Evelin Tõnisson Nõunik EL ja rahvusvahelise koostöö osakond +372 625 6353 +372 58505904 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn Eesti