Eesti täiendavad selgitused rikkumismenetluses nr 2020/2117

Inspekteerimine Kemikaaliseaduse alusel on ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte osas pädevateks järelevalveasutusteks määratud Päästeamet (edaspidi PäA) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Kemikaaliseaduses § 38 lg 3 ja 4 on sätestatud PäA ja TTJA riikliku järelevalve pädevused ning § 40 lg 2 sätestatud, et PäA ja TTJA täidavad Seveso direktiivi artiklist 20 tulenevaid kohustusi. Kemikaaliseaduse § 23 lg 7 alusel teevad pädevad asutused oma ülesannete täitmisel koostööd. Sh ka § 34 p 4 ja § 35 p 2 on viidatud, et nii PäA kui TTJA ülesanne on vahetada teavet teiste riikide pädevate asutustega. Riikliku järelevalve läbiviimisel juhindutakse korrakaitseseadusest ja haldusmenetluse seadusest, sh võttes arvesse muid asjakohaseid asutusesiseseid norme ning valdkonnaga seotud õigusakte (nt kemikaaliseadus, seadme ohutuse seadus, tuleohutuse seadus ning nende alamaktid). Süüteotunnuste ilmnemisel ja vastava pädevuse olemasolul algatatakse väärteomenetlus või esitatakse pädevale asutusele väärteoteade. PäA peadirektori käskkirjaga (11.02.2022 nr 1.1-3.1/38) on reguleeritud ohutusjärelevalve töökorraldus, sh Seveso ettevõtetega seotud tegevused (käskkirja lisa 2, kemikaaliohutuse kontrolli teenuse töökorralduse juhend). Iga-aastased tööplaanid koostatakse koostöös TTJA-ga ning koostamisel võetakse arvesse ohuprognoos, tulekahjude ja õnnetuste andmed, kemikaaliseaduse kohased dokumendid. Nimetatud käskkirjas on lahti kirjutatud ohutuskontrollide läbiviimise põhimõtted, sh tähtajad ning ka aruandluse põhimõtted. Ohuprognoos on koostatud korrakaitseseaduse § 24 alusel. Ohuprognoosis, mis on samuti kinnitatud peadirektori käskkirjaga (30.12.2022 nr 1.1-3.1/316) on lisas 1 välja toodud ametkondade (TTJA, PäA) pädevused, ohuolukorra kirjeldused, võimalikud tagajärjed, tekkimise tõenäosus ning ohu tõrjumiseks kohaldatavate riiklike järelevalve meetmete kirjeldus ning lisas 2 on välja toodud andmed ettevõtete kohta. Sh ohuprognoosis on välja toodud kontrolli sagedused ja erisused, millistele meetmetele PäA keskendub riikliku järelevalve käigus ning ka tegevused pärast kontrolli. Direktiivi nõue (artikkel 20) Selgitus (PäA ülevaade) Punkt 1 Päästeamet on kehtestanud inspekteerimisesüsteemi ning aluseks on korrakaitseseadus, haldusmenetluse seadus, kemikaaliseadus ning PäA PD käskkirjaga kinnitatud ohuprognoos ja töökorralduse juhised. Punkt 2, a-d Ohuprognoosi alusel „Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse käitise poolt esitatud dokumentide vastavust tegelikule olukorrale, hinnatakse, kuidas käitis enda poolt kehtestatud reegleid täidab ning tagab üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil ning avalikkuse teavitamise nõude täitmist.“ Lisaks on välja toodud (lk 3-4) detailsemalt, millele keskendub PäA riikliku järelevalve käigus. PäA kinnitab, et inspekteerimise laad vastab asjaomase käitise liigile ning inspekteerimine ei sõltu ohutusaruande või muu esitatud dokumendi saamisest. Samas kogu teavet, mis nendes dokumentides on, kasutatakse ka ära. Punkt 3, a-h Kemikaaliseadus § 40 lg 2, sh ohuprognoos. Punkt 4 Ohuprognoosi kirjelduse alusel koostatakse järelevalveplaan (vt ohuprognoosi käskkirja lisa 2), kus on välja toodud PäA ja TTJA ettevõtete andmed ja kontrolli ajad viie aasta lõikes. Ohuprognoos, sh kontrollikava vaadatakse kord aastas üle (korrakaitseseadus § 24 lg 4) ning ajakohastatakse (st lisa 2 muutub iga aastaselt). Punkt 5, a-b Vastavalt töökorraldusjuhisele, kõik kontrolliga/inspekteerimisega seotud tulemused kantakse PäA ohutuse infosüsteemi (OIS), st antud keskkonnas toimub menetlus algusest lõpuni. Lisaks kogutakse OIS- i olulised kemikaaliohutuse andmed käitiste kohta (päästeinfosüsteemi põhimäärus § 6 lg 6 p 8). Punkt 6 Ohuprognoosi käskkirjas on viidatud „Juhul, kui päästeasutusele laekunud märgukirja, avalduse ja kaebuse või muu teabe alusel on tekkinud ohukahtlus või kui on toimunud raske õnnetus ja ohtlik olukord/vahejuhtum, tuleb oht välja selgitada sõltumata ohuprognoosist ja otsustada selle tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise vajadus. Punkt 7 Ohutusjärelevalve töökorralduse juhises on paika pandud tähtajad, mis aja jooksul tuleb paikvaatluse protokoll (st inspekteerimise tulemused) edastada menetlusosaliseni, sh mis aja jooksul tuleb puuduste korral edastada ettekirjutus: • 7 tööpäeva jooksul pärast inspekteerimist tuleb edastada menetlusosalisele paikvaatluse protokoll (inspekteerimise tulemused, sh tuuakse välja tuvastatud puudused ja vajalikuks peetavad meetmed). • Puuduste korral tuleb 21 tööpäeva jooksul pärast inspekteerimist edastada haldusakt (ettekirjutus). Kõik esitatud ettekirjutused (välja arvatud riigiasutustele antavad ettekirjutused) koostatakse koos sunniraha hoiatusega. Punkt 8 Ohuprognoosi käskkirjas on viidatud „Pärast kontrolli koostatud kokkuvõtted annavad ülevaate nõuetele vastavusest ja hinnangust ettevõttes kasutatavate ohutuse tagamise meetmete tööle rakendumisest. Juhul, kui plaanilise inspekteerimise käigus tuvastatakse: • puudused, mille kohta koostatakse ettekirjutus, viiakse läbi järelkontroll ettekirjutuse nõudepunkti täitmise üle hiljemalt kuue kuu jooksul peale ettekirjutuse nõudepunkti täitmise tähtaja saabumist. • oluline rikkumine ning tekitanud sellega õnnetuse ohu, siis kontrollitakse ohtlikku ettevõtet ja suurõnnetuse ohuga ettevõtet kuue kuu jooksul uuesti.“ Sama info on ka välja toodud ohutusjärelevalve töökorralduse juhises lisas 2 (kinnitatud PD käskkirjaga, 11.02.2022 nr 1.1-3.1/38). Punkt 9 Ohuprognoosi ja ohutusjärelevalve töökorralduse juhises on välja toodud, et iga-aastased tööplaanid koostatakse koostöös PäA ja TTJA-ga. Pärast TTJA-ga tööplaani läbirääkimist kaasab PäA tööplaanide koostamisse ka Tööinspektsiooni ja Keskkonnaameti, st võrreldakse üksteise tööplaane ning planeeritakse ühiskontrolle (vastav kirjeldus on tulemas ka uude töökorralduse juhisesse). Punkt 10 Kemikaaliseaduse § 37 alusel on Eestis moodustatud kemikaaliohutuse komisjon, mida juhib Sotsiaalministeerium. Alates 2023 on moodustatud ka alatöörühm (järelevalve töörühm), kus käsitletakse järelevalvega seotud teemasid. Punkt 11 Korrakaitseorgan võib kemikaaliseaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras (kemikaaliseadus § 39).  Inspekteerimine Kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) §-dega 34 ja 35 on vastavalt oma pädevusele määratud ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete osas pädevateks asutusteks vastavalt Päästeamet (edaspidi PäA) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). KemS-i § 38 lg 2 ning lg 3 punktidega 5 ja 6 on sätestatud PäA ja TTJA riikliku järelevalve pädevused. KemS-i § 23 lg 7 kohaselt teevad pädevad asutused oma ülesannete täitmisel koostööd. Riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS) ja korrakaitseseadusest tulenevaid riikliku järelevalve üldmeetmeid ning korrakaitseseadusega sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Järelevalve läbiviimisel kontrollitakse oma pädevuse piires ettevõtete tegevuse vastavust õigusaktidega sätestatud tingimustele. Süüteotunnuste ilmnemisel on KemS-i § 50 lg 1 p 3 kohaselt TTJA KemS-i §-des 43, 44, 47 ja 49 sätestatud juhtudel väärtegude kohtuväline menetleja. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 24 kohaselt koostab TTJA ohuprognoosi ja uuendab seda iga- aastaselt. Viimane ohuprognoos on kinnitatud TTJA peadirektori käskkirjaga (19.12.2022 nr 1-2/22- 091) ning selle peatükk 9.3 selgitab TTJA kontrolli ulatuse ning milliste põhimõtete kohaselt koostatakse koostöös PäA-ga iga-aastased tööplaanid. Direktiivi nõue (artikkel 20) Selgitus (TTJA ülevaade) Punkt 1 TTJA inspekteerimissüsteemi aluseks on KorS, HMS, KemS ning TTJA peadirektori käskkirjaga kinnitatud ohuprognoos ja töökorralduse juhised. Punkt 2, a-d Ohuprognoosi alusel „Regulaarse järelevalve käigus kontrollitakse käitise poolt esitatud dokumentide vastavust tegelikule olukorrale, hinnatakse, kuidas käitis enda poolt kehtestatud reegleid täidab ning tagab üldist töökultuuri ja heakorda territooriumil ning avalikkuse teavitamise nõude täitmist.“ TTJA kinnitab, et inspekteerimise laad vastab asjaomase käitise liigile ning inspekteerimine ei sõltu ohutusaruande või muu esitatud dokumendi saamisest. Samas kogu teavet, mis nendes dokumentides on, kasutatakse ka ära. Punkt 3, a-h Kemikaaliseadus § 40 lg 2, sh ohuprognoos. Punkt 4 Ohuprognoosi kirjelduse alusel koostatakse järelevalveplaan, kus on välja toodud ettevõtete andmed ning PäA ja TTJA kontrolli ajad viie aasta lõikes. Ohuprognoos, sh kontrollikava vaadatakse järjepidevalt ja vähemalt kord aastas üle, hinnatakse selle ajakohasust ning tehakse vajaduse korral muudatused (KorS § 24 lg 4). Punkt 5, a-b Vastavalt töökorraldusjuhisele, kõik kontrolliga/inspekteerimisega seotud tulemused kantakse TTJA järelevalve infosüsteemi (JVIS), st antud keskkonnas toimub järelevalvemenetlus algusest lõpuni. Lisaks kogutakse JVIS-es lubade, ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste, väärteomenetluse, ohtlikke kemikaale käitlevate käitiste ja nende kohustusliku dokumentatsiooni andmestikke. (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemi põhimäärus § 4 lg 4). Punkt 6 TTJA ohuprognoos selgitab: Ohu tõrjumine ja ennetamine on riikliku järelevalve osad, mille üldiseid põhimõtteid reguleerib KorS. Riiklik järelevalve jaguneb kaheks:  • Ohutõrjeline riiklik järelevalve. See on riiklik järelevalve olukorras, kus eksisteerib korrarikkumine (KorS § 5 lg 1), oht (KorS § 5 lg-d 2-5) või ohukahtlus (KorS § 5 lg 6). Eeltoodu ei ole seotud asjaoluga, kas olukord vastab mõnele süüteo koosseisule. Ohutõrjelise riikliku järelevalve eesmärk on ohu tõrjumine, sh ohukahtluse korral ohu välja selgitamine. Selle riikliku järelevalve siht on tegeleda konkreetse ohuga. • Ohuennetuslik riiklik järelevalve. See on riiklik järelevalve olukorras, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht (KorS § 5 lg 7). Ohuennetusliku riikliku järelevalvega on tüüpiliselt tegemist juhtudel, kus seadusest tulenevalt peab korrakaitseorgan kontrollima teatud avalik-õiguslike nõuete järgimist, sõltumata sellest, kas konkreetse isiku või olukorra ohtlikkuse kohta on teavet (nn inspektsiooniline riiklik järelevalve). Lisaks kehtestab HMS § 6 uurimispõhimõtte, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Punkt 7 Menetlustähtaegade osas järgib TTJA HMS-iga kehtestatud menetluse üldpõhimõtteid ning KemS § 40 lg 2 sätestatut. Punkt 8 Menetlustähtaegade osas järgib TTJA HMS-iga kehtestatud menetluse üldpõhimõtteid ning KemS § 40 lg 2 sätestatut. Punkt 9 Ohuprognoosis on välja toodud, et iga-aastased tööplaanid koostatakse koostöös PäA ja TTJA-ga. KorS § 10 lg 1 sätestab, et korrakaitseorganid teevad koostööd, s.h koguvad ja vahetavad omavahel riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ning teevad ettepanekuid riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks. Punkt 10 KemS § 37 alusel on Eestis moodustatud kemikaaliohutuse komisjon, mida juhib Sotsiaalministeerium. Alates 2023. a on moodustatud ka alatöörühm (järelevalve töörühm), kus käsitletakse järelevalvega seotud teemasid. Samuti on PäA ja TTJA pädevuses vastavalt KemS § 34 p 4 ja § 35 p 2 osaleda oma pädevuse piires rahvusvahelises koostöös ning vahetada teavet teiste riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Punkt 11 Tulenevalt KorS § 23 lg 3 on isikul kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus teha järelevalve subjektile ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseorgan võib KemS-is sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada KorS-i §-des 30, 31, 32, 44, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras (KemS § 39).  [email protected] Meie 13.09.2023 nr 2-14/2023/4182-1 Head of Unit, ENV.E3 - Environmental Compliance – Enforcement European Commission Eesti täiendavad selgitused rikkumismenetluses nr 2020/2117 Edastame Eesti täiendavad selgitused rikkumismenetluses nr 2020/2117 seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL1 teatud sätete mitte korrektse ülevõtmisega. Ühtlasi toome välja, et nõustume, et direktiivi art 10 (2) ja lisa III punkt b ei ole Eesti õigusesse nõuetekohaselt üle võetud ning lubame viidatud sätted muuta. Sõnastusettepanekud on toodud allpool tabelis. Direktiivi Eesti Eesti selgitus säte õigusesse üle võetud 1. Art 3 Määrus nr Selgitame, et määruse nr 10 § 2 lg 5 sätestab, et ohtlik kemikaal, mida CLP- (12) 10 § 2 lg 5 määruses nimetatud ei ole, ja jääde, mis võib olla käitises ja millel võib olla käitises valitseva olu korral omadus, mis võib põhjustada suurõnnetust, liigitatakse ajutiselt sellele kõige sarnasemasse ohukategooriasse või võrdsustatakse mõne käesoleva määruse lisas nimetatud sarnase ohtliku ainega. Viidatud määruse nr 10 § 2 lg-ga 5 on üle võetud direktiivi lisa I märkus 5, mille kohaselt ohtlike ainete, sh selliste jäätmete puhul, mida ei ole määrusega (EÜ) nr 1272/2008 kaetud, kuid mis on käitises või võivad olla käitises ja millel on või võib olla käitises valitsevate olude korral omadusi, mis on samaväärsed suurõnnetusi põhjustada võivate omadustega, liigitatakse need ajutiselt neile kõige sarnasema kategooria või nimetatud ohtliku ainena, mis jääb käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. Tulenevalt eeltoodust leiame, et direktiivi lisa 1 märkus 5 on Eesti õigusesse nõetekohaselt üle võetud määruse nr 10 § 2 lg-ga 5. 2. Art 9 KemS § 22 PäA pädevus on selgitada ohtlikelt ettevõtetelt ja suurõnnetuse ohuga (3) (b) lg 4, § 23, ettevõtetelt saadava teabe põhjal välja doominoefekti põhjustada võivad § 34 lg 2 käitised või käitiste rühmad ning teavitada sellest vastavasse rühma kuuluvaid ettevõtteid (KemS § 34 p 2) ning koostada A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaan (KemS § 34 p 3). KemS § 23 kohaselt tuleb esitada dokumendid koostamisel ja uuendamisel pädevatele asutustele kooskõlastamiseks. Seeläbi edastatakse pädevale asutusele ka vajalik informatsioon, mis on seotud doominoefektidega ning mida on vaja ettevõttevälise hädaolukorra lahendamise plaani koostamisel. Vajadusel küsib pädev asutus täiendavat informatsiooni puudutatud isikutelt 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012L0018&qid=1693406477666 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  ka plaani koostamise ajal. Väline hädaolukorra lahendamise plaan on väline dokument, kus on olemas info, kui käitis võib põhjustada doominoefekti, sh on välja toodud mõjutatud ettevõtted (OE ja SOE). Sama info on olemas ka Maa-ameti kaardirakenduses (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_ohtvesi). Kui ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul on tõenäoline doominoefekt, vahetavad nende käitajad omavahel vajalikku teavet, et rakendada asjakohaseid meetmeid, ning teevad koostööd avalikkuse teavitamisel (KemS § 22 lg 4), st koostatakse ühiseid infovoldikuid, mis edastatakse mõju piirkonda ehk ohualasse jäävatele isikutele (elanikud, ettevõtted, asutused jne). Eeltoodud kirjeldus näitab, et art 9(3)(b) praktikas toimib, mistõttu leiame, et art 9 (3)(b) on Eesti õigusesse üle võetud. 3. Art 10 Määrus nr Täiendame määruse nr 18 § 4 lõiget 2 punktiga 6 järgmises sõnastuses: (2) 18 § 2 p 1 "6) asjaomaseid aruande koostamises osalevate organisatsioonide nimetusi.". ja § 4 lg 2 4. Art 13 KemS § lg Selgitame, et KemS § 32 lg 4 p-de 1 ja 2 kohaselt tuleb PäA-le (1)(b) 4 p-d 1 ja 2 kooskõlastamiseks esitada üld-, eri- või detailplaneering (edaspidi planeering) ning lg-d 5 ja ehitusprojekt uue käitise asukoha valikul ning olemasoleva käitise tegevuse ja 6 laiendamisel või tootmise suurendamisel, kui selliseks tegevuseks on vaja algatada planeering või muuta seda või anda ehitusluba. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt hindab PäA kooskõlastamisel, kas kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust, kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad ning kas enne planeeringu kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama lisainformatsiooni. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt võib PäA kooskõlastuse andmata jätta, kui planeeringuga või ehitusprojektiga kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust ja õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad. Leiame, et KemS § 32 lg 4 p-dega 1 ja 2 ning lg-tega 5 ja 6 on direktiivi art 13 (1)(b) üle võetud. Lisaks varasematele selgitustele viitame, et olukorras, kus art 11 kohast käitist muudetakse ilma planeerimismenetluseta, rakendub ehitusõigus. Ehitusseadustiku LISA 1 (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1300/6202/3002/Lisa_1_01072023.pdf#) kohustab teatud kriteeriumidele vastava mitte-elamu püstitamisel, rajamisel, ümberehitamisel või laiendamisel koostama ehitusprojekti, et saada vajalik ehitusluba. Päästeseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011206?leiaKehtiv) § 5 lg 1 p 8 kohaselt on PäA ülesanne ehitusseadustiku kohaselt esitatavale ehitusloa eelnõule kooskõlastuse andmine või sellest keeldumine. Seega on üle võetud olemasoleva käitise muutmisel ilma planeerimismenetluseta vajalik kontroll, et vältida suurõnnetusi ja piirata selliste õnnetuste tagajärgi inimese tervisele ja keskkonnale. Kui art 11 kohast käitist planeeritakse, siis lisaks varasemale selgitusele viitame, et planeerimisseaduse rakendusakti (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062023014) § 3 p 10 kohaselt tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal teha koostööd ja kooskõlastada planeering PäA-ga, kui planeeringuga kavandatakse ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamist ning siis, kui planeeringualal või selle vahetus läheduses asub ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte. 5. Art 14 KemS § 24 Juhime tähelepanu, et KemS § 24 lg 3 kohaselt, teeb suurõnnetuse ohuga (2) (b) lg 3, AvTS ettevõtte käitaja taotluse korral avalikult kättesaadavaks ettevõttes § 4 lg 1, §- käideldavate ohtlike kemikaalide loetelu ja riskianalüüsi kokkuvõtte, mis d 6 ja 7 hõlmab vähemalt teavet suurõnnetuse riski, inimese elule, tervisele ja 2 (7)  keskkonnale avalduvate võimalike tagajärgede ja ohuala suuruse ning suurõnnetuse korral kohustusliku käitumise (loetelus ei nimetata ohutusaruannet, vaid loetletakse ohutusaruande osad) kohta. Ohtliku ettevõtte käitaja teeb taotluse korral avalikult kättesaadavaks riskianalüüsi kokkuvõtte. Riskianalüüsi kokkuvõte esitatakse ka TTJA-le. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 4 sätestab põhimõtted avalikule teabele juurdepääsu võimaldamiseks. AvTS § 4 lg 1 kohaselt demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. AvTS §-d 6 ja 7 sätestavad, et teabenõue on teabenõudja poolt AvTS-s sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks ja teabenõudja on iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude AvTS-s sätestatud korras. Ehk et iga isik saab teda huvitatud andmete kohta esitada päringu ning talle avaldatakse infot nii palju, kui seadused seda võimaldavad ja lubavad. AvTS § 35 lg 1 sätestab, et teabevaldaja (haldusorgan) on kohustatud tunnistama teatud andmed asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (nt punkt 9 - teave turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta). Tuginedes eeltoodule, leiame, et direktiivi art 14 (2)(b) on Eesti õigusesse üle võetud. 6. Art 14 KemS § 24 Palume vaadata art 14 (2) (b) osas lisatud selgitust. Selgitame, et direktiivi art (2)( c) lg 3 22 lg 3 kohaselt võib pädev asutus ilma et see piiraks direktiivi 2012/18/EL artikli 22 lõike 2 kohaldamist, artikli 14 lõike 2 punktide b ja c kohase täieliku teabe avaldamisest keelduda, kui käitaja on soovinud jätta ohutusaruande või ohtlike ainete loetelu teatavad osad avalikustamata direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 4 sätestatud põhjustel. Juhime tähelepanu, et KemS § 24 lg 3 sätestab, et suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja teeb taotluse korral avalikult kättesaadavaks ettevõttes käideldavate ohtlike kemikaalide loetelu ja riskianalüüsi kokkuvõtte, mis hõlmab vähemalt teavet suurõnnetuse riski, inimese elule, tervisele ja keskkonnale avalduvate võimalike tagajärgede ja ohuala suuruse ning suurõnnetuse korral kohustusliku käitumise kohta. Ohtliku ettevõtte käitaja teeb taotluse korral avalikult kättesaadavaks riskianalüüsi kokkuvõtte. Riskianalüüsi kokkuvõte esitatakse ka TTJA-le. Lisaks juhime tähelepanu Eesti geopoliitilisele olukorrale, kus teatud juhtudel ja julgeolekukaalutlustel ei ole võimalik kogu infot ohtlike ainete, sh koguste, kohta avaldada. 7. Art 17 HOS § 5 lg Hädaolukorraseaduse (HOS) § 5 lg 1 p 3 sätestab, et PäA toetab (a) 1p3 kriisireguleerimise korraldamisel regionaalsel tasandil hädaolukorra lahendamist juhtivat asutust teabevahetuse, olukorrateadlikkuse ja koostöö korraldamisel hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel. HOS § 2 lg 1 kohaselt on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. Tulenevalt eeltoodust leiame, et direktiivi art 17 (a), mis sätestab, et liikmesriik kohustab pädevat asutust pärast suurõnnetust tagama, et võetakse kõik kiireloomulised, keskmise kestusega ja pikaajalised meetmed, mis võivad osutuda vajalikuks, on üle võetud HOS § 5 lg 1 p-ga 3. 8. Art 17 Määrus nr Selgitame, et määruse nr 18 § 8 kohaselt peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte (b) 18 § 8, ja ohtliku ettevõtte käitaja esitama pädevatele asutustele 30 päeva jooksul HMS § 6, õnnetusega seotud info ning HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud 3 (7)  VTMS § välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse 3’1 korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusmenetlus võib üle minna väärteomenetluseks või kriminaalmenetluseks (menetlevad asutused PPA ja KAPO). Väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 3`1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid VTMS-is sätestatud erisusi arvestades. Tulenevalt eeltoodust leiame, et direktiivi art 17(b) on Eesti õigusesse nõuetekohaselt üle võetud. 9. Art 17 ( KemS § 34 Selgitame, et KemS § 34 p 6 kohaselt on PäA pädev asutus, kelle ülesandeks c) p 6, § 25 lg on kemikaalide valdkonnas anda soovitusi hädaolukorraks valmisoleku ja 1, § 38 lg 4 edaspidiste õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmete kohta. p 5 ja KemS § 25 lg 1 kohaselt peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitajal selles KeVS § 8 ettevõttes kemikaali käitlemisest kolmandale isikule tekkida võiva lg 2 p 4 lepinguvälise ja õigusvastase kahju hüvitamiseks olema vastutuskindlustus. KemS § 38 lg 4 p 5 kohaselt on TTJA pädevuses järelevalve tegemine ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning vastutuskindlustuse nõude täitmise üle. Keskkonna suurõnnetusejärgselt taastamise ja puhastamise eest vastutab keskkonnavastutuse seaduse § 8 lg 2 p 4 kohaselt kahju tekitaja, sõltumata sellest kas ta on süüdi või mitte ning kui kahju või kahju oht on põhjustatud kemikaaliseaduses sätestatud ohtlike kemikaalidega. Kahju tekitaja peab rakendama vajalikke vältimis- ja heastamismeetmeid, selleks koostab heastamismeetmete plaani, mis kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Juhul, kui kahju tekitaja ei rakenda vältimis- ja/või heastamismeetmeid, kui kahju tekitaja ei ole teada või kui ta ei ole kohustatud kandma vältimis- ja/või heastamismeetmetega kaasnevaid kulusid, võib vastavaid meetmeid rakendada Keskkonnaamet. Samas ei vabasta see kahju tekitajat vastutusest. Omalt poolt näeme, et direktiivi art 17(c) on Eesti õigusesse üle võetud KemS § 34 p-ga 6, § 25 lg-ga 1, § 38 lg 4 p-ga 5 ning KeVS § 8 lg 2 p-ga 4. 10. Art 17 HOS § 12 Juhime tähelepanu, et HOS § 12 sätestab nõuded hädaolukorrast (e) lg 2 ja VV teavitamisele. Esmase teavituse teeb ettevõte. Seejärel teavitab juhtiv asutus määrus nr hädaolukorrast, selle ohust ja lahendamisest avalikkust ning korraldab 5 asutustevahelist teabevahetust (HOS § 12 lg 2). Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määruse nr 5 § 4 lg 3 p 9 alusel teavitab avalikkust Päästeamet. Juhul, kui teave sisaldab osa, mis vastavaid asutusi puudutab, siis tuleb see nendega ka kooskõlastada. Tulenevalt eeltoodust leiame, et direktiivi art 17 (e) on Eesti õigusesse üle võetud HOS § 12 lg-ga 2 ning VV määrusega nr 5. 11. Art KemS § 29 Selgitame, et KemS § 29 lg 1 sätestab, et käitamisloa kehtetuks tunnistamise 19(1) lg-d 1 ja 2 aluse ilmnemisel võib TTJA, arvestades asjaolude kaalukust, peatada käitamisloa kehtivuse. Käitamisluba peatatakse kuni peatamise aluseks olnud asjaolu kõrvaldamise või äralangemiseni. Käitamisloa kehtetuks tunnistamise alused on nimetatud sama paragrahvi lõikes 2. Leiame, et see on kooskõlas direktiivi art-ga 19 (1). 12. Art 20 KemS §-dega 34 ja 35 on vastavalt oma pädevusele määratud ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete osas pädevateks asutusteks vastavalt PäA ning TTJA. KemS-i § 38 lg 2 ning lg 3 punktidega 5 ja 6 on sätestatud PäA ja TTJA riikliku järelevalve pädevused. KemS-i § 23 lg 7 kohaselt teevad pädevad asutused oma ülesannete täitmisel koostööd. Sh ka § 34 p 4 ja § 35 p 2 on viidatud, et nii PäA kui TTJA ülesanne on vahetada teavet teiste riikide pädevate asutustega. Riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse HMS ja KorS tulenevaid riikliku järelevalve üldmeetmeid ning KorS-ga sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Järelevalve läbiviimisel kontrollitakse oma pädevuse piires ettevõtete tegevuse vastavust õigusaktidega sätestatud tingimustele. 4 (7)  Süüteotunnuste ilmnemisel on KemS-i § 50 lg 1 p 3 kohaselt TTJA KemS-i §-des 43, 44, 47 ja 49 sätestatud juhtudel väärtegude kohtuväline menetleja. KorS § 24 kohaselt koostab TTJA ohuprognoosi ja uuendab seda iga-aastaselt. Viimane ohuprognoos on kinnitatud TTJA peadirektori käskkirjaga (19.12.2022 nr 1-2/22-091) ning selle peatükk 9.3 selgitab TTJA kontrolli ulatuse ning milliste põhimõtete kohaselt koostatakse koostöös PäA-ga iga- aastased tööplaanid. PäA peadirektori käskkirjaga (11.02.2022 nr 1.1-3.1/38) on reguleeritud ohutusjärelevalve töökorraldus, sh Seveso ettevõtetega seotud tegevused (käskkirja lisa 2, kemikaaliohutuse kontrolli teenuse töökorralduse juhend). Iga-aastased tööplaanid koostatakse koostöös TTJA-ga ning koostamisel võetakse arvesse ohuprognoos, tulekahjude ja õnnetuste andmed, kemikaaliseaduse kohased dokumendid. Nimetatud käskkirjas on lahti kirjutatud ohutuskontrollide läbiviimise põhimõtted, sh tähtajad ning ka aruandluse põhimõtted. Ohuprognoos on koostatud KorS § 24 alusel. Ohuprognoosis, mis on samuti kinnitatud peadirektori käskkirjaga (30.12.2022 nr 1.1-3.1/316) on lisades välja toodud ametkondade (TTJA, PäA) pädevused, ohuolukorra kirjeldused, võimalikud tagajärjed, tekkimise tõenäosus, ohu tõrjumiseks kohaldatavate riiklike järelevalve meetmete kirjeldus ning andmed ettevõtete kohta. Lisaks on ohuprognoosis välja toodud kontrolli sagedused ja erisused, millistele meetmetele PäA keskendub riikliku järelevalve käigus ning ka tegevused pärast kontrolli. Täiendavate selgituste osas palume vaadata kaasasolevaid lisasid 1 ja 2. Lisa 1 – PäA inspekteerimise selgitused Lisa 2 – TTJA inspekteerimise selgitused 13. Lisa I Määrus nr Selgitame, et direktiivi lisa I märkus 6 on üle võetud määruse nr 10 § 2 lg- märkus 6 § 2 lg-d 6- tega 6-10: 10 6) Ohtlik kemikaal, mis võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse madalaimat künniskogust või ohtlikkuse alammäära nõudvasse ohukategooriasse; (7) Kui käitises on ohtliku kemikaali kogus väiksem või võrdne käesoleva määruse lisas oleva alammäära või künniskogusega, kohaldatakse ettevõtte ohtlikkuse määramisel määruse nr 10 §-des 3–5 sätestatut. Ohtlikkuse määramise suhtarvude valemit rakendatakse kolm korda, hinnates eraldi tervise-, füüsikalist ja keskkonnaohtu; (8) Terviseohtliku kemikaali suhtarvu määramisel arvestatakse määruse nr 10 lisa tabeli 2 ohtlikke kemikaale, mis kuuluvad akuutse toksilisuse 1., 2. või 3. kategooriasse või ohukategooria lühendiga STOT SE 1. kategooriasse koos käesoleva määruse lisa tabelis 1 toodud ohukategooriatesse H1 kuni H5 kuuluvate ohtlike kemikaalidega; (9) Füüsikalist ohtu, nagu tule- ja plahvatusoht, põhjustava kemikaali suhtarvu määramisel arvestatakse määruse nr 10 lisa tabeli 2 ohtlikke kemikaale, mis on klassifitseeritud kui plahvatusohtlik, tuleohtlik gaas, tuleohtlik aerosool, oksüdeeriv gaas, tuleohtlik vedelik, isereageeriv aine või segu, orgaaniline peroksiid, pürofoorne vedelik või tahke aine, oksüdeeriv vedelik või tahke aine koos käesoleva määruse lisa tabelis 1 toodud ohukategooriatesse P1 kuni P8 kuuluvate ohtlike ainetega; (10) Keskkonnaohtliku kemikaali suhtarvu määramisel arvestatakse määruse nr 10 lisa tabeli 2 ohtlikke kemikaale, mis on klassifitseeritud ohtlikuks veekeskkonnale ja mis kuuluvad kas akuutse toksilisuse 1. kategooriasse või kroonilise toksilisuse 1. või 2. kategooriasse koos käesoleva määruse lisa tabelis 1 toodud ohukategooriatesse E1 ja E2 kuuluvate ohtlike kemikaalidega. 5 (7)  14. Lisa Määrus nr Osaliselt nõustume, et lisa III punkt b ei ole korrektselt üle võetud. III punkt 18 § 3 lg 3 Sellest tulenevalt muudame ja täiendame määruse nr 18 § 3 lg 3 punkte 3 ja (b) 6 järgmiselt (kaldkirjas toodud osaga täiendame): „3) töökorralduslikud meetmed – kirjeldatakse kemikaali käitlemisega seotud üksikute protsesside ning seadmete ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi, erandolukorras toimimist ja ajutist seiskamist käsitlevat korda, tehnohooldust, tegutsemismeetodite ja -juhiste vastuvõtmist, rakendamist ning parimaid seire- ja kontrollitavasid käsitleva teabe arvessevõtmine, et vähendada süsteemi rikke ohtu; käitisesse paigaldatud seadmete vananemise ja korrosiooniga seotud ohtude juhtimine ja kontrollimine; käitise seadmete loetelu, seadmete seisundi seire ja kontrollimise strateegia ja metoodika; sobivad järelmeetmed ja vajalikud vastumeetmed; 6) tegevuse jälgimine – kirjeldatakse menetluse rakendamist, mille põhjal hinnatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist, hõlmates suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ja järelmeetmete võtmist ka siis, kui kaitsemeetmetes on olnud puudujääke; menetlused võiksid hõlmata ka tulemuslikkuse näitajaid, nagu ohutusalase tulemuslikkuse näitajad ja/või muud asjakohased näitajad“. Samas leiame, et punkt (i) “… the measures taken to raise awareness of the need for continuous improvement.”, on üle võetud määruse nr 18 § 3 lg 3 p 1 tekstiosaga "samuti koolitusvajaduse kindlakstegemist ja selle pakkumist", mille sisuliseks aluseks on täiustamise vajaduse meetmed. Punkti (vii) osas selgitame, et määruse nr 18 § 3 lg 3 p 7 sissejuhatav lause ütleb, et audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus ning see katab ära viidatud puudused dokumenteeritud ja kõrgema juhtkonna osas. Eesti õiguses tuleb audit dokumenteerida, mistõttu ei ole seda käesolevas sättes eraldi vaja üle korrata. 15. Lisa V KemS § 24 lg 1 kohustab suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitajal teavitada osa II avalikkust ja ettevõttest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivaid isikuid punkt 3 ennetavalt ettevõttest lähtuvast suurõnnetuse riskist, ohutusabinõudest ja õnnetuse korral soovitatavatest käitumisjuhistest ehk koostatakse infovoldik vastavalt määrus nr 18 § 6 lg-le 1, kus tuuakse välja (määrus nr 18 § 6 lg 1 p 10), et PäA poolt on koostatud ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaan, mis on koostatud õnnetusest tulenevate kõigi käitisest väljaspool ilmnevate tagajärgedega toimetulemiseks ning, et see on leitav PäA kodulehelt (https://www.rescue.ee/et/ettevottevaeline-haedaolukorra- lahendamise-plaan). PäA koostab kaks välist hädaolukorra lahendamise plaani, üks on HOS alusel, kus on detailne info sündmuse lahendamise kohta ja mis ei ole avalik dokument ning teine KemS alusel (Seveso direktiivil põhinev), kus viidatakse HOS välise hädaolukorra lahendamise plaanile. KemS väline hädaolukorra lahendamise plaan on suunatud avalikkusele ning on lihtsasti loetav. Tulenevalt eeltoodust leiame, et lisa V osa II punkt 3 on Eesti õigusesse üle võetud KemS § 24 lg-ga 1 ja määruse nr 18 § 6 lg 1 p-ga 10 ning viidatud Päästeameti juhendiga. Kasutatavad lühendid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet – TTJA Päästeamet – PäA Politsei- ja Piirivalveamet – PPA Kaitsepolitseiamet – KAPO Kemikaaliseadus – KemS Majandus- ja taristuministri määrus nr 10 "Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord" – määrus nr 10 Majandus- ja taristuministri määrus nr 18 "Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele" – määrus nr 18 6 (7) Kemikaali klassifitseerimisele, märgistamisele ja pakendamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 – CLP-määrus Avaliku teabe seadus – AvTS Hädaolukorraseadus – HOS Haldusmenetluse seadus – HMS Väärteomenetluse seadustik – VTMS Keskkonnavastutuse seadus – KeVS Korrakaitseseadus – KorS Vabariigi Valitsuse määrus nr 5 "Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord" – VV määrus nr 5 Lugupidamisega Sandra Särav ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Lisaadressaadid: Riigikantselei Merike Ring 625 6472 [email protected] Mari Tikan [email protected] Reelika Kuusik [email protected] Ardi Link [email protected] 7 (7)