EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/23-1200 - Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.09.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f14bcb2-0158-420f-a5a1-db21dbbbf805
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f14bcb2-0158-420f-a5a1-db21dbbbf805?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud
liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel.
Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,
mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või
tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ (RT I, 14.09.2022, 6; edaspidi määrus nr 21) sätestab
tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused,
millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik.
Kehtiv määrus nr 21 teeb jäätmeloa omamise kohustusest erandi jäätmete ladustamisele üksnes
juhul, kui jäätmete ladustamine kaasneb määruse nr 21 lisas 1 nimetatud
taaskasutamistoimingutega ning kui Keskkonnaamet ei nõua selleks toiminguks jäätmeloa
taotlemist määruse nr 21 § 5 alusel. Muul juhul on jäätmete ladustamiseks vajalik jäätmeluba
jäätmete taaskasutamiseks.
Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse nr 21 lisa 1 ja tehakse teatud jäätmeliikide
ladustamise puhul erand jäätmeloa omamise kohustusest ka juhul, kui jäätmete ladustamine ei
kaasne määruse nr 21 lisas 1 nimetatud taaskasutamistoimingutega.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna
nõunik Görel Grauding (tel 626 2897,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli
Kliimaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi
õigusosakonna nõunik Käthlin Raudla (tel 626 0798,
[email protected]).
2. Määruse eesmärk
Eelnõukohase määruse eesmärk on vähendada ettevõtete halduskoormust ja Keskkonnaameti
töökoormust.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohase määrusega kehtestatakse määruse nr 21 lisa 1 uues sõnastuses.
Muudatusena lisatakse määruse nr 21 lisasse 1 jäätmeliikide 03 01 01, 03 01 05, 15 01 03, 17
01 01, 17 01 02, 17 01 03, 17 01 07, 17 02 01, 17 03 02, 17 05 04, 17 05 06, 17 05 08, 20 01
38, 20 02 01 ja 20 02 02 puhul tulpa „Taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, käitlustoiming“
täiendava käitlustoiminguna jäätmete ladustamine (R13) väljaspool taaskasutuskohta
tingimusel, et jäätmete ladustamine toimub kõva kattega platsil kuni 3 meetri kõrguses kuhjas,
ilma et samas jäätmekäitluskohas toimuks muid jäätmekäitlustoiminguid. Jäätmeliigi 20 02 02
puhul hõlmab muudatus vaid nimetatud jäätmekoodi alla liigituvaid oksi ja muid puitunud
biolagunevaid jäätmeid.
Eespool nimetatud jäätmeliikide puhul on tegemist tavajäätmetega (ehitus- ja
lammutusjäätmed, kivid ja pinnas ning puidujäätmed), mille ladustamisega ei kaasne
eeldatavasti negatiivset keskkonnamõju. Jäätmete ladustamine peab toimuma kõva kattega
aluspinnal. Kõva kattega aluspinnaks loetakse tihendatud kruusa või killustiku, freesasfalt-,
betoon- või asfaltkattega platsi. Selleks, et vähendada jäätmete ladustamisega kaasneda võivat
visuaalset häiringut, on jäätmete ladustamiseks seatud lisapiirang, mille kohaselt võib jäätmeid
ladustada kuni 3 meetri kõrgustes kuhjades. Jäätmekäitleja registreeringu alusel on võimalik
jäätmeid ladustada väljaspool nende taaskasutuskohta üksnes tingimusel, et samas
jäätmekäitluskohas ei tehta muid jäätmekäitlustoiminguid. Kui jäätmete ladustamise kohas
tegeletakse muude jäätmekäitlustoimingutega, on jäätmete ladustamiseks vaja jäätmeluba.
Keskkonnaamet menetleb aastas keskmiselt 150 jäätmeloa taotlust, millest ca 5–10%
moodustavad sellised taotlused, mis on esitatud üksnes jäätmete ladustamiseks. Jäätmeloa
taotlemine on ressursimahukas protsess nii taotlejate kui ka taotluse menetlejate jaoks. Samas
on jäätmete ladustamine sageli selline tegevus, millega ei kaasne negatiivset keskkonnamõju
ning mis ei vaja seetõttu võimaliku keskkonnaohu tõttu lisanõuete või -meetmete määramist
jäätmeloaga. Teatud jäätmeliikide ladustamise puhul jäätmeloa omamise kohustuse nõudest
loobumine võimaldab vähendada bürokraatiat ja ettevõtete halduskoormust ning suunata
Keskkonnaameti piiratud ressurssi suurema keskkonnamõjuga tegevustele.
Kui Keskkonnaamet leiab, et kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada keskkonda ning vajab
võimaliku keskkonnaohu tõttu lisanõuete või -meetmete määramist jäätmeloaga, on
Keskkonnaametil jäätmeseaduse alusel õigus nõuda isikult jäätmeloa taotlemist.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõukohase määruse rakendamine ei nõua lisatööd ega -kulusid, samuti ei eeldata sellest
lisatulu.
6. Määruse mõju
Muudatusel on positiivne mõju ettevõtete halduskoormusele ja riigiasutuste töökoormusele,
kuna jäätmeloa taotlemise asemel piisab eelnõukohase määruse jõustumisel teatud
jäätmeliikide ladustamiseks jäätmekäitlejana registreerimisest. Muudatus ei avalda olulist mõju
keskkonnale ega kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, majandusele, riigi
julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule. Kavandatud muudatus ei avalda ka
sotsiaalset mõju.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Üldises korras jõutumine tagab kõige kiirema määruse
jõustumise.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja konsulteerimine
Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu arvamuse avaldamiseks Eesti
Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile ja Ragn-Sells
AS-ile.
Eelnõu koostamisel ei korraldatud avalikku konsultatsiooni, kuna eelnõu sisu ei puuduta
laiemat avalikkust.
EELNÕU
24.08.2023
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,
mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise
või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel.
Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses
tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,
taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses
(lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen MichalKristen Michal (allkirjastatud digitaalselt)
Minister Keit Kasemets
Kantsler
Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrus nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,
mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,
taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
Lisa 1
Jäätmekood1 Jäätmeliik1 Taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded,
käitlustoiming2
01 01 01 Maakide kaevandamisjäätmed Taaskasutamine teedeehituses (R5m).
Taaskasutamine maa-alade planeerimisel,
01 01 02 Mittemaaksete maavarade täitmisel, taastamisel ja korrastamisel
kaevandamisjäätmed (R5t).
10 12 08 Keraamiliste materjalide, telliste, Jäätmeliikide 17 01 01, 17 01 02, 17 01 03
plaatide ja ehitustoodete jäätmed ja 17 01 07 ladustamine (R13) väljaspool
(pärast termilist töötlemist) taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete
ladustamine toimub kõva kattega platsil,
kuni 3 meetri kõrguses kuhjas, ilma et
10 13 14 Betoonijäätmed ja betoonisete
samas jäätmekäitluskohas toimuks muid
jäätmekäitlustoiminguid.
01 04 08 Kruusajäätmed ja kivipuru, mida
ei ole nimetatud koodinumbriga 01
04 07*
01 04 09 Liiva- ja savijäätmed
17 01 01 Betoon
17 01 02 Tellised
17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted
17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või
keraamikatoodete segud, mida ei ole
nimetatud koodinumbriga 17 01 06*
17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei
ole nimetatud koodinumbriga
17 08 01*
19 12 09 Mineraaljäätmed (näiteks liiv, kivid)
01 04 13 Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud Taaskasutamine teedeehituses (R5m).
jäätmed, mida ei ole nimetatud
koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, Taaskasutamine maa-alade planeerimisel,
sealhulgas paekivi täitmisel, taastamisel ja korrastamisel
(näiteks lubjakivi, dolomiidi) (R5t).
töötlemisel tekkinud jäätmed
Taaskasutamine väetisena mullaviljakuse
parandamiseks tingimusel, et materjali
koostis vastab väetiseseaduse § 6 lõike 2
alusel kehtestatud nõuetele (R10).
02 01 03 Taimsete kudede jäätmed Jäätmete põletamine samadel tingimustel
puitkütusega, välja arvatud jäätmete
avapõletamine väljaspool küttekoldeid,
02 01 07 Metsamajandusjäätmed põletusseadmeid vms (R1).
(näiteks oksad, kännud, risu)
02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud Jäätmete tekkekohas põletamine samadel
materjalid tingimustel puitkütusega, välja arvatud
jäätmete avapõletamine väljaspool
02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud küttekoldeid, põletusseadmeid vms (D10).
materjalid
Taaskasutamine jäätmete tekkekohas,
02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud näiteks bioloogiline töötlemine (R12o),
materjalid pinnastöötlus (R10).
03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed Metsamajandusjäätmete, sealhulgas
kändude taaskasutamine tekkekohas
metsa- ja sooteede aluspõhja
kindlustamiseks (R3m).
Taaskasutamine küttegraanulite
tootmiseks (R12s). Jäätmete ringlussevõtt
graanulite tootmiseks, mida kasutatakse
põllumajandusfarmides loomade
allapanuna (R3m).
Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi
ühendeid sisaldavate kemikaalidega
immutatud puidu ja laastplaatide
põletamisel on jäätmepõletusloa omamine
kohustuslik.
03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, Jäätmete põletamine samadel tingimustel
pinnud, puit-, laast- ja muud puitkütusega, välja arvatud jäätmete
puidupõhised plaadid ning vineer, mida avapõletamine väljaspool küttekoldeid,
ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 põletusseadmeid vms (R1).
04*
Jäätmete tekkekohas põletamine samadel
tingimustel puitkütusega, välja arvatud
jäätmete avapõletamine väljaspool
küttekoldeid, põletusseadmeid vms (D10).
Taaskasutamine jäätmete tekkekohas,
näiteks kompostimine (R12o),
pinnastöötlus (R10).
Saepuru, puidutolmu ja laastude
kasutamine põllumajandusfarmides
loomade allapanuks tingimusel, et need
allapanu eemaldamisel sõnniku ja virtsaga
segunenud jäätmed järgnevalt väetisena
pinnastöötlusel (R10).
Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi
ühendeid sisaldavate kemikaalidega
immutatud puidu ja laastplaatide
põletamisel on jäätmepõletusloa omamine
kohustuslik.
Jäätmeliikide 03 01 01 ja 03 01 05
ladustamine (R13) väljaspool
taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete
ladustamine toimub kõva kattega platsil,
kuni 3 meetri kõrguses kuhjas, ilma et
samas jäätmekäitluskohas toimuks muid
jäätmekäitlustoiminguid.
10 01 01 Koldetuhk, räbu ja katlatuhk Taaskasutamine teedeehituses (R5m).
(välja arvatud koodinumbriga 10 01
04* nimetatud katlatuhk ning Taaskasutamine maa-alade planeerimisel,
koodinumbritega 10 01 96* ja 10 01 täitmisel, taastamisel ja korrastamisel
97* nimetatud jäätmed) (R5t).
10 01 02 Kivisöelendtuhk Turba ja töötlemata puidu põletamisel
tekkinud lendtuha ja koldetuha
10 01 03 Turba ja töötlemata puidu põletamisel taaskasutamine väetisena mullaviljakuse
tekkinud lendtuhk parandamiseks tingimusel, et materjali
koostis vastab väetiseseaduse § 6 lõike 2
alusel kehtestatud nõuetele (R10).
16 01 03 Vanarehvid Vanarehvide taaskasutamine tükeldamata
kujul muul kui esialgsel otstarbel (R3m).
15 01 03 Puitpakendid Jäätmete põletamine samadel tingimustel
puitkütusega, välja arvatud
avapõletamine (R1), kui pakendite
korduskasutus või ringlussevõtt ei ole
tehniliselt võimalik või majanduslikult
otstarbekas.
Puitpakendite korduskasutuseks
ettevalmistamine (R3k), näiteks
puitaluste või -kastide parandamine jms.
Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool
taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete
ladustamine toimub kõva kattega platsil,
kuni 3 meetri kõrguses kuhjas, ilma et
samas jäätmekäitluskohas toimuks muid
jäätmekäitlustoiminguid.
17 02 01 Puit Jäätmete põletamine samadel tingimustel
puitkütusega, välja arvatud
avapõletamine (R1).
19 12 07 Puit, mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 19 12 06* Jäätmete tekkekohas põletamine samadel
20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud tingimustel puitkütusega, välja arvatud
koodinumbriga 20 01 37* jäätmete avapõletamine väljaspool
küttekoldeid, põletusseadmeid vms
(D10).
Raskmetalle ja halogeenitud orgaanilisi
ühendeid sisaldavate kemikaalidega
immutatud puidu põletamisel on
jäätmepõletusloa omamine kohustuslik.
Jäätmeliikide 17 02 01 ja 20 01 38
ladustamine (R13) väljaspool
taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete
ladustamine toimub kõva kattega platsil,
kuni 3 meetri kõrguses kuhjas, ilma et
samas jäätmekäitluskohas toimuks muid
jäätmekäitlustoiminguid.
17 03 02 Bituumenitaolised segud, mida ei ole Taaskasutamine teedeehituses (R5m).
nimetatud koodinumbriga 17 03 01*
Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool
taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete
ladustamine toimub kõva kattega platsil,
kuni 3 meetri kõrguses kuhjas, ilma et
samas jäätmekäitluskohas toimuks muid
jäätmekäitlustoiminguid.
17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud Taaskasutamine teedeehituses (R5m),
koodinumbriga 17 05 03* maa-alade planeerimisel, täitmisel,
taastamisel ja korrastamisel (R3m, R5t,
20 02 02 Pinnas ja kivid R10).
17 05 06 Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud Püdela süvenduspinnase väljakaevamine
koodinumbriga 17 05 05* ja tahendamine peab olema kooskõlas
veeseadusest tulenevate nõuetega.
17 05 08 Teetammi täitematerjal, mida ei ole
Jäätmete ladustamine (R13) väljaspool
nimetatud koodinumbriga 17 05 07*
taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete
ladustamine toimub kõva kattega platsil,
kuni 3 meetri kõrguses kuhjas, ilma et
samas jäätmekäitluskohas toimuks muid
jäätmekäitlustoiminguid.
03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei Reoveesette kasutamine põllumajanduses,
ole nimetatud koodinumbriga 03 03 haljastuses ja rekultiveerimisel kooskõlas
10 veeseadusest tulenevate nõuetega (R10).
19 08 12 Tööstusreovee biopuhastussetted, mida
ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08
11*
19 08 05 Olmereovee puhastussetted
20 02 01 Biolagunevad jäätmed Taaskasutamine jäätmete tekkekohas,
näiteks bioloogiline töötlemine (R12o),
pinnastöötlus (R10). Jäätmeseaduse § 21
lõike 2 alusel kehtestatud tingimustel
komposti valmistamisel on jäätmeloa
omamine kohustuslik.
Okste ja muude puitunud biolagunevate
jäätmete ladustamine (R13) väljaspool
taaskasutuskohta tingimusel, et jäätmete
ladustamine toimub kõva kattega platsil,
kuni 3 meetri kõrguses kuhjas, ilma et
samas jäätmekäitluskohas toimuks muid
jäätmekäitlustoiminguid.
20 03 07 Suurjäätmed Suurjäätmete korduskasutuseks
ettevalmistamine (R3k, R5k), näiteks
jäätmena kasutusest kõrvaldatud mööbli
taastamine või restaureerimine jms.
1
Jäätmekood- ja liik jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt.
2
Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute vastavad koodid jäätmeseaduse § 15 lõike 8 ja §
17 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt.
Eesti Keskkonnajuhtimise
Assotsiatsioon
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit
Ragn-Sells AS
12.09.2023 nr 1-4/23/4205
Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21
„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille
vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas
kõrvaldamise nõuded“ muutmise eelnõu arvamuse
avaldamiseks esitamine
Esitame arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a
määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
muutmine“ eelnõu.
Eelnõukohase määrusega luuakse jäätmeloa omamise kohustusest erand teatud jäätmeliikide
ladustamisele. Tehtav muudatus vähendab ettevõtete halduskoormust ja Keskkonnaameti
töökoormust.
Palume esitada arvamus ja ettepanekud kümne tööpäeva jooksul eelnõu eelnõude infosüsteemi
(EIS) esitamisest arvates.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Kliimaminister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Görel Grauding, 626 2897
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231