Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ eelnõu

Regionaalministri XX.0x.2023 määrus nr xx „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ Lisa TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID HINDAMISKRITEERIUM ALAKRITEERIUMID HINDEPUNKTID 1. Suurema liikmete arvuga taotleja Taotlejal on taotluse esitamisel: 1.1. vähemalt 100 liiget 4 1.2. 50–99 liiget 3 1.3. 20–49 liiget 2 1.4. kuni 19 liiget 1 2. Taotleja turustatud toodangu väärtus 2.1. Taotleja on turustanud puu- ja köögivilja või muud 5 või kogus põllumajandustoodet suuremas väärtuses, kui on tunnustamise saamiseks nõutud 2.2. Taotleja on tarninud toorpiima suuremas koguses, kui on 5 tunnustamise saamiseks nõutud 3. Taotleja eesmärk1 3.1. Taotleja põhikirjas on ette nähtud vähemalt üks konkreetne 1 tootjaorganisatsioonina tegutsemisel eesmärk 3.2. Taotleja põhikirjas on ette nähtud vähemalt kaks konkreetset 5 eesmärki 1 Taotleja on oma põhikirjas ette näinud vähemalt ühe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), artikli 152 lõike 1 punktis c või artikli 161 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi. 1  4. Pikemaajalisele koostööle suunatud Ettevõtjale2 on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ 3 tegevused programmiperioodil antud toetust maaeluministri 30. septembri 2015. a määruse nr 6 „Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ või maaeluministri 20. juuli 2016. a määruse nr 45 „Põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus suurprojektide elluviimiseks“ alusel 5. Tegevuskava kestus3 Taotleja on kavandanud tegevuskava kestuse: 5.1. maksimaalseks võimalikuks perioodiks 4 5.2. lühemaks perioodiks, kui on maksimaalselt võimalik 2 Hindamiskriteeriumite maksimaalne 21 hindepunktide summa Hindamiskriteeriumite minimaalne 6 hindepunktide summa (30% maksimaalsest hindepunktide summast) 2 Ettevõtjaks loetakse tulundusühistu, kes on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonina või tootjaorganisatsioonide liiduna. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 77 lõike 8 punkti b kohaselt piirdub toetus esimese viie tunnustamisjärgse aastaga ehk viieaastast toetuse andmise perioodi vähendatakse nende aastate võrra, mis jäävad esmakordse tunnustamise ja taotluse esitamise aasta vahele. Seega võib tegevuskavas kavandatud tegevused ellu viia maksimaalselt viie aasta ja minimaalselt ühe aasta jooksul. 2  SELETUSKIRI regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 7 lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151 artikli 77 lõike 8 punktiga b. Eelnõuga kehtestatakse „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027” (edaspidi strateegiakava) sekkumise liigi „Koostöö“ sekkumise „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“ raames tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamiseks antava toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Täpsemalt on toetus maaelu arengu toetus, mida antakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) ning strateegiakava alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni 11. novembri 2022. aasta rakendusotsusega. Viimastel aastatel on Eestis põllumajanduses tegutsevate tulundusühistute arv kasvanud, mis näitab, et põllumajandustootjate koondumine muutub järjest aktuaalsemaks ja põllumajandustootjad on avatumad võimalusele taotleda tulundusühistu tunnustamist tootjaorganisatsioonina. Tunnustatud tootjaorganisatsiooni peamine eesmärk on tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Kuulumine tootjaorganisatsiooni aitab põllumajandustootjatel vähendada tehingukulusid ning teha koostööd teiste põllumajandustootjatega oma toodete töötlemisel ja turustamisel. Tunnustatud tootjaorganisatsioonis on põllumajandustootjatel parem ühine läbirääkimispositsioon, võimaldades näiteks koondada tarneid, parandada turustamist, pakkuda liikmetele tehnilist ja logistilist tuge, aidata kvaliteedijuhtimisega, soodustada teadmussiiret. Oluliseks eeliseks saab pidada ka erandeid konkurentsireeglitest – tunnustatud tootjaorganisatsioon võib oma liikmete nimel kavandada nende kogutoodangu või selle osa tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle. Strateegiakava alusel toetatakse põllumajandustootjate koostöövormidena tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 5 on sätestatud üldeesmärgid EAFRDst eraldatava toetuse rakendamiseks, mille täitmiseni jõutakse erieesmärkide kaudu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõikes c on toodud erieesmärk, milleks on parandada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Nimetatud erieesmärgi saavutamisse panustavad viis sekkumist: 1) Sekkumine „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“; 2) Sekkumine „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)“; 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186). 1 3) Sekkumine „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“; 4) Sekkumine „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“; 5) Sekkumine „Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine.“ Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamise sekkumise eesmärk on tõsta tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsiooni liidu juhtimisvõimekust, et seeläbi tagada nende jätkusuutlik areng. Sellest tulenevalt toetatakse arendamistegevusi nagu näiteks professionaalsete juhtide palkamist, erinevate koolituste või seminaride korraldamist organisatsioonid liikmetele ning selliste praktikate juurutamist, mis aitavad kaasa organisatsiooni jätkusuutlikule arengule, kuid millesse panustamiseks pole tunnustatud tootjaorganisatsioonidel piisavalt vahendeid. Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajandussaaduste tootmise, väärindamise ja turustamise (tegevussuund 5) eesmärki tootja positsiooni tugevdamine turul. Põllumajandustootja positsiooni tugevdamine toidutarneahelas panustab toidutarneahela tasakaalu saavutamisse. Tasakaal toidutarneahela lülide vahel väljendub põllumajandustoodete ja toidukaupade hinnamarginaalide ühtlasemas jaotuses. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ning sama osakonna nõunik Ragne Lokk (625 6148; [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Kadri Jänes (625 6539; [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb viiest peatükist ja 16 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Eelnõu eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“ raames tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamiseks antava toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Eelnõu §-s 2 on sätestatud toetuse andmise eesmärk. Toetust antakse tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu juhtimisvõimekuse parandamiseks, et seeläbi taganda nende jätkusuutlik areng. Juhtimisvõimekuse all mõeldakse organisatsiooni arenguks vajalike oskuste ja teadmiste tõstmismist ehk organisatsiooni edasiarendamiseks vajalike protsesside loomist, oskuste ja teadmiste tõstmist jms. Näiteks, kui organisatsioon soovib jätkusuutlikust arengust lähtuvalt organisatsioonis läbi viia rohepööret, siis võib olla vaja tõsta teadlikkust näiteks rohepöörde vajalikkusest, korraldada erinevaid koolitusi, seminare organisatsiooni liikmetele või kaasata eksperte, kes nõustavad rohepöörde läbiviimist vms ehk tõstagi juhtimisvõimekust just rohepöörde läbiviimisel, mis tagabki organisatsiooni jätkusuutlikku arengu. Seega juhtimisvõimekuse all ei mõelda üksnes juhtide palkamist või juhtide koolitamist vaid organisatsiooni jäkusuutliku arengu tagamiseks vajalike 2 protsesside juhtimisvõimekust. Selle toetuse andmise eesmärk panustab omakorda strateegiakava erieesmärk, milleks on parandada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Eelnõu §-s 3 sätestatakse tegevused, mille kohta võib toetust taotleda. Toetust antakse üksnes tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsiooni liidu arendamistegevusteks, et seeläbi tagada nende jätkusuutlik areng. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 77 lõike 8 punktile b piirdub toetus esimese viie tunnustamisjärgse aastaga. Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetust antakse uuteks, arendamistegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse. Võttes arvesse, et selle toetuse eesmärgiks on toetada organisatsioone oma juhtimisvõimekuse parandamisel ning seeläbi tagada nende jätkusuutlikkus, millest tulenevalt toetatakse üksnes nende tegevuste elluviimist, mis on seotud organisatsiooni arendamisega nagu näiteks juhtide palkamine, arendusprotsessidesse ekspertide kaasamine, erinevad koolitused nii organisatsiooni juhile kui ka liikmetele. Kuna organisatsiooni arendamisetegevused sõltuvad väga erinevatest asjaoludest nagu näiteks organisatsiooni suurusest, arengufaasist, tegutsemisajast jne, siis ei sätestata määruses konkreetset loetelu arendustegevustest vaid orgranisatsioon saab ise valida, mis on just selle organisatsiooni jaoks kõige olulisemad arendamistegevused, mis tagavad tema jätkusuutliku arengu. Toetust antakse üksnes organisatsioonide arendamiseks vajalikele uutele tegevustele. Uute tegevuste all mõeldakse tegevusi, mida tunnustatud tootjaorganisatsioon või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit pole varem teinud. Alles tunnustatud organisatsioonide jaoks on arendamise toetust taotlema tulles eeldatavasti kõik arendamistegevused organisatsioonile n.ö uued tegevused. Kui enne või pärast tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamist on alustatud arendamistegevusega, siis selle konkreetse tegevusega jätkamiseks toetust taotleda ei saa. Näiteks, kui organisatsioonil on juba palgatud juht, siis ei saa toetust taotleda palga maksmiseks juhile, kes on varasemalt töötanud organisatsioonis. Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab nõuded tegevuskavale. Tegevuskava minimaalne kestvus on üks aasta ja maksimaalne kestvus viis aastat, olenevalt mitmendal aastal pärast tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamist tullakse arendamise toetust taotlema. Taotleja kirjeldab tegevuskavas, millised on need arendusalased tegevused, mida on vaja teha just selle konkreetse organisatsiooni edasiseks arenguks, et tõsta juhtimisvõimekust ja seeläbi tagada jätkusuutlik areng ehk saavutada toetuse andmise eesmärgid. Toetust võib taotleda ühe kuni viie aasta pikkuse tegevuskava elluviimiseks alates tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu esmakordsest tunnustamisest. Tegevuskavas võib kavandada nii ühe kui mitu arendamistegevust, kuid oluline on, et tehtavate arendamitegevustega saavutatakse toetuse andmise eesmärk, milleks on tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu juhtimisvõimekuse tõstmine ja jätkusuutlik areng. Täpsemalt peab tegevuskava sisaldama: 1) tegevuskava elluviimise kestus ja tegevuskava eesmärk – taotleja toob välja, mis on selle tegevuskava peamine eesmärk ehk miks just selliseid tegevusi kavandatakse. Näiteks võib olla tegevuskavas eesmärgiks organisatsiooni juhtimisvõimekuse tõstmine ja tegevused, mida tegevuskava raames kavandatakse on näiteks vajadusel uue juhi, turundusjuhi, juhtimiskonsultandi või mentori palkamine üheks kuni viieks aastaks; 3 2) kirjeldus taotletava toetuse summa kasutamise kohta – taotleja toob välja, millises summas toetust taotletakse ning nimetab, millisteks arendustegevusteks planeeritake taotletavat toetuse summat kasutada. Näiteks, taotleja taotleb toetust 100 000 euro ulatuses, toetuse eesmärk on juhtimisvõimekuse tõstmine ja arendustegevuseks uue juhi palkamine, millega panustataksegi juhtimisvõimekuse tõstmisesse; 3) kavandatavate tegevuste kirjeldus ja maksumus, sealhulgas tegevuste kirjeldused 10% ulatuses tegevuskavas kavandatud tegevuste maksumusest, mis ei panusta tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu jätkusuutlikule arengule – taotleja toob välja, milliseid tegevusi kavandatakse teha, et saavutada toetuse andmise eesmärk. Näiteks uue juhi palkamine, sest see aitab kaasa juhtimisvõimekuse tõstmisele ning toob ka välja selleks tehatavate kulude maksumuse. Samuti peab tegevuskavas välja tooma kavandatavate tegevuste võimalikud maksumused. Kuna taotlejal on lubatud kuni 10% ulatuses tegevuskavas kavandatud tegevuste maksumusest kasutada muudeks tegevusteks kui organisatsiooni arendamisategevused, siis tuleb vajadusel ka selliste tegevuste kirjeldus ja maksumus tegevuskavas eraldi välja tuua. Tootjaorganisatsioonide arendamisse mitte panustavateks tegevusteks võib olla näiteks tootjaorganisatsiooni loomisega kaasnenud kulud (õigusteenuse ja raamatupidamisteenuse kulud, auditeerimisega seotud kulud jne) või muud igapäevased kulud, mis on vajalikud organisatsiooni toimimiseks teha. 4) taotleja kirjeldus kavandatavate tegevuste mõjust organisatsiooni arengule – taotleja kirjeldab, kuidas kavandatavad tegevused aitavad kaasa organisatsiooni arengule. 5) kavandatavate tegevuste elluviimise ligikaudne ajakava – vastavalt sellele mitmeks aastaks taotleja tegevuskava koostab, kirjeldatakse, mis ajal mingit tegevus on planeeritud teha. Näiteks kui taotleja tegevuskava raames teeb oma liikmetele koolitusi, siis peab olema välja toodud, millal need koolitused toimuvad. Kui näiteks taotleja on tegevuskavas ette näinud mentori palkamise, siis tuuakse välja, mis ajavahemikuks nimetatud mentor palgatakse. Ligikaudse ajakava võib koostada nii kuude lõikes kui ka kvartali lõikes. Kui on teada konkreetsed kuupäevad, millal näiteks koolitused toimuvad, siis peab välja tooma ka need kuupäevad. Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab, et taotleja võib kuni 10% tegevuskavas kavandatud tegevuste maksumusest kavandada muudeks tegevusteks kui organisatsiooni arendamistegevused. Sellised tegevused võivad olla seotud tootjaorganisatsiooni loomisega kaasnevate kuludega, näiteks juriidiline nõustamine või muud igapäevased kulud, mis on vajalikud organisatsiooni igapäevaseks toimimiseks teha. Eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse, et toetust antakse ühe tunnustatud tootjaorganisatsiooni või ühe tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu kohta kuni viiel aastal arvates esmakordsest tootjaorganisatsioonina või tootjaorganisatsioonide liiduna Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustamisest. See tähendab, et toetus piirdub esimese viie tunnustamisjärgse aastaga ja seda viite aastat hakatakse lugema esmakordsest tunnustamise hetkest alates ehk tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liidu esmakordsest tunnustamise kuupäevast. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 2 artikli 152 kohaselt võivad liikmesriigid tunnustada tootjaoganisatsioone sektoripõhiselt. Sama määruse artikli 154 kohaselt võib liikmesriik anda tootjaorganisatsioonile rohkem, kui ühe tunnustuse, tingimusel, et tootjaorganisatsioon vastab iga sektori puhul tunnustamise tingimustele. Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsoonide liidu arendamise toetust antakse 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347 20.12.2013, lk 671). 4 organisatsioonipõhiselt, see tähendab, et kui tunnustatud tootjaorganisatsioonil või tunnustatud tootjaorganisatsiooni liidul on mitu tunnustust, saab organisatsioon perioodi 2023–2027 jooksul esitada ühe tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetuse taotluse, sest seda toetust antakse ühe taotleja kohta üks kord strateegiakava programmiperioodi jooksul. Näiteks, kui tootjaorganisatsioon X on tunnustatud nii sealihasektoris kui ka veiselihasektoris, siis võetakse tootjaorganisatsiooni X puhul tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetuse taotlemisel arvesse organisatsiooni esmakordse tunnustamise aeg ehk olenevalt sellest kumb tunnustus (sealihasektoris või veiselihasekoris) varem saadi. Kuna toetuse antakse eesmärgiga tõsta organisatsiooni juhtimisvõimekust, et tagada tema jätkusuutlik areng ning toetatakse üksnes uute arendamistegevuste tegemist, siis seda toetust antakse vaid üks kord strateegiakava programmiperioodil. Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsoonide liidu arendamise toetuse taotleja peab arvestama asjaoluga, et toetuse saamiseks ettenähtud viieaastast toetuse maksmise maksimumperioodi vähendatakse nende aastate võrra, mis jäävad tootjaorganisatsiooni esmakordse tunnustamise ja taotluse esitamise vahele. Eelnõu § 3 lõikes 5 sätestatakse, et tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud peavad olema toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud ja tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsamal viisil. Tegevuskavas kavandatud uued arendamistegevused peavad olema toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalikud. Näiteks võib tegevuskavas kavandada uue juhi palkamist või erinevaid koolitusi organisatsiooni liikmetele nagu näiteks rohepöörde läbiviimine organisatsioonis ehk selliste arengustegevuste tegemist, mis on seotud organisatsiooni juhtimisvõimekuse (näiteks organisatsioonis rohepöörde läbiviimiseks vajalike teadmiste ja oskuste juurutamine) tõstmisega, et tagada organisatsiooni jätkusuutlik areng. Küll aga ei loeta arendamistegevuste hulka materiaalse vara ostmist (investeeringute tegemist) olenemata sellest, et nende investeeringute tegemine aitab kaasa tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu jätkusuutlikule arengule nagu näiteks uue toomisüksuse ehitamine või uute seadmete ostmine. Eelnõu § 3 lõike 6 kohaselt ei või toetatavate tegevuste elluviimist alustada varem ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Siduvate kohustuste all on mõeldud, et taotlejal ei ole enne taotluse esitamist võetud siduvaid lepingulisi kohustusi, sest see on vastuolus toetuse andmise põhimõttega ehk toetust antakse üksnes uute tegevuste tegemiseks. Näiteks loetakse toetatavate tegevuste alustamiseks seda, kui alustatakse arendustegevuse tegemisega või võetakse esimene õiguslikult siduv kohustus näiteks tellida koolitus või muu kohustus, mis teeb tegevuse pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Näiteks, kui taotleja soovib organisatsiooni arendamiseks palgata juhi, siis enne taotluse esitamist võib ta tööpakkumise avaldada, kuid siduvaid lepingulisi kohustusi ei tohi võtta enne taotluse esitamise päevale järgnevat päeva. Kui taotleja alustab kavandatava tegevuse elluviimist taotluse esitamise päevale järgneval päeval, siis kõik kulutused, mida taotleja teeb, on tema enda vastutusel, sest Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) ei ole selleks ajaks veel teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 77 lõikest 2 võivad liikmesriigid toetust anda üksnes uute tegevustega alustamiseks. Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse vorm, suurus ja määr. 5 Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 77 lõike 8 punkti b kohaselt kindlasummalise maksena. See tähendab, et toetuse suurus sõltub taotleja müügitulust ja seda toetust makstakse vaid kord aastas. Vaatamata sellele, et toetuse suurus sõltub taotleja müügitulust võib taotleja kavandada arendustegevusi suurema summa ulatuses, kui seda võimaldab toetus, kasutades selleks oma vahendeid. Küll aga peab taotleja tegevuskavas kavandatavate tegevuste maksumus ära katma toetuseks makstava summa. Toetust makstakse lihtsustatud kulumeetodi alusel kindlasummalise maksena (ingl lump sum) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti c kohaselt. Kindlasummalise makse suurus antud toetuse puhul on määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 77 lõike 8 punktis b. Lihtsustatud kulumeetodi kasutamise peamine eesmärk on lihtsustada määruse rakendamist nii toetuse saajatele, kes ei pea kuludokumente esitama kui ka PRIA-le, kes ei pea kuludokumente kontrollima. Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt arvutatakse toetuse suurus maksetaotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu alusel. Toetuse maksimaalne suurus on 100 000 eurot aastas. See tähendab, et kui taotleja müügitulu aastate lõikes suureneb, siis toetuse maksimaalne suurus ei ole ühelgi juhul rohkem kui 100 000 eurot aastas toetuse saaja kohta. Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt on toetuse määr toetuse taotluse esitamise aastal 10% taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust. Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt kui taotleja toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu on kuni üks miljon eurot, vähendatakse tema toetuse määra järk- järgult igal järgneval aastal 0,5 protsendipunkti võrra. Nimetatud nõue tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 77 lõige 8 punktist b. Toetuse summa järkjärgulise vähendamise eesmärk on muuta soodustavast toetusest loobumine sujuvamaks ning suurendada võimalust, et tunnustatud tootjaorganisatsioon või tunnustatud tootjaorganisatsiooni liit oleks pärast toetuse maksmise lõpetamist elujõuline. Taotlejale antava toetuse maksimaalse suuruse arvutamisel lähtutakse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta taotleja müügitulust. Oluline on märkida, et järk-järgulist vähendamist rakendatakse protsentuaalselt sammuga 0,5% aastas. Seega, kui tunnustatud toojaorganisatsiooni müügitulu aastate lõikes suureneb, võib suureneda ka toetuse summa. Näide 1. Kui taotleja taotleb toetust esimesel aastal pärast tunnustamist: Taotluse esitamisele Toetuse maksimaalne Toetuse suurus vahetult eelnenud määr, % eurodes majandusaasta müügitulu Esimesel aastal 100 000 10 10 000 Teisel aastal 110 000 9,5 10 450 Kolmandal aastal 120 000 9 10 800 6  Neljandal aastal 110 000 8,5 9 350 Viiendal aastal 120 000 8 9 600 Näide 2. Kui taotleja taotleb toetust kolmandal aastal pärast tunnustamist: Taotluse esitamisele Toetuse maksimaalne Toetuse suurus vahetult eelnenud määr, % eurodes majandusaasta müügitulu Kolmandal aastal 700 000 10 70 000 Neljandal aastal 1 000 000 9,5 95 000 Viiendal aastal 1 200 000 9 100 000 Eelnõu § 4 lõike 5 kohaselt, kui taotleja toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu on üle ühe miljoni euro, vähendatakse tema toetuse suurust järk- järgult igal järgneval aastal 5 000 euro võrra. See tähendab, et kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu suurus on näiteks 1 500 000 eurot, võetakse toetuse suuruse leidmisel ka teistel aastatel aluseks nimetatud müügitulu suurus. Üle 1 000 000 eurose müügituluga taotlejatele ei rakendu määruse § 4 lõikes 4 nimetatud toetuse järk-järguline vähendamine, sest kui taotleja müügitulu on üle 1 000 000 euro, siis reaalne toetuse summa toetuse määra vähendamisel 0,5% võrra ei väheneks toetus ühelgi aastal. Antud säte tagab võrdse kohtlemise nii suurtele kui väikestele organisatsioonidele ja võimaldab rakendada toetussumma järk-järgulist vähendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 77 lõige 8 punktile b. Näide 3. Kui taotleja taotleb toetust esimesel aastal peale tunnustamist: Taotluse esitamisele Toetuse Toetuse vahetult eelnenud suuruse järk- suurus majandusaasta müügitulu järguline eurodes suurus vähendamine Esimesel aastal 1 500 000 100 000 Teisel aastal 1 500 000 5 000 95 000 Kolmandal aastal 1 500 000 5 000 90 000 Neljandal aastal 1 500 000 5 000 85 000 Viiendal aastal 1 500 000 5 000 80 000 Näide 4. Kui taotleja taotleb toetust kolmandal aastal peale tunnustamist: Taotluse esitamisele Toetuse Toetuse vahetult eelnenud suuruse järk- suurus majandusaasta müügitulu järguline eurodes suurus vähendamine Kolmandal aastal 3 500 000 100 000 Neljandal aastal 3 500 000 5 000 95 000 Viiendal aastal 3 500 000 5 000 90 000 Eelnõu §-s 5 on sätestatud nõuded taotlejale. Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab, et seda toetust antakse ELÜPSi alusel ja korras tunnustatud tootjaorganisatsioonile või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidule (edaspidi koos taotleja). 7 Tunnustatud tootjaorganisatsioon on teatava sektori tootjatest koosnev, nende algatusel loodud ja nende poolt demokraatlikult juhitud organisatsioon, mille peamine eesmärk on põllumajandustootjate positsiooni parandamine tarneahelas. Tootjaorganisatsioonide liit on asutatud tootjaorganisatsioonide algatusel ja koosneb teatava sektori tootjaorganisatsioonidest ning teostab tootjaorganisatsioonide tegevusi ja funktsioone. Tootjaorganisatsioonina või tootjaorganisatsioonide liiduna tunnustamist reguleerib maaeluministri 9. juuni 2016 a määrus nr 38 „Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine.“ Euroopa Liidu õigusega ei ole määratletud ühistulise tegevuse juriidilist vormi, kuna liikmesriigiti on ühistuline tegevus ning selleks sobivaimad tegutsemisvormid reguleeritud erinevalt. Lähtuvalt liikmeriigi õiguskorrast otsustab sobivaima juriidilise isiku vormi iga liikmesriik ise: Eestis on selleks tulundusühistu. Tulundusühistuseaduse § 43 kohaselt on ühel liikmel otsustamisel üks hääl, mis tagab ühistu demokraatliku juhtimise. Maaeluministri 9. juuni 2016. a määruse nr 38 „Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine“ kohaselt võib tunnustatud tootjaorganisatsioonina tegutseda äriregistrisse kantud tulundusühistu. Erandina teistest tootjaorganisatsioonidest saab piima- ja piimatootesektoris ennast tootjaorganisatsioonina tunnustada ükskõik milline juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 161 sätestatud nõuetele. Seega on tunnustatud tootjaorganisatsioon eelkõige eri põllumajandustootjaid koondav tulundusühistu (piimasektoris lubatud muu ettevõtlusvorm), kes vastab tootjaorganisatsioonina tunnustamiseks sätestatud nõuetele. Siiski on ka piimandussektoris oma liikmete majanduslike huvide esindamiseks ühistulise tegevuse kaudu sobivaimaks vormiks tulundusühistu. Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab, et taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita on alla 100 euro või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid organisatsioonid, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse üksnes neile, kes on majanduslikult jätkusuutlikud. ELÜPSi § 28 lõike 3 punkti 1 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotleja ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seega on PRIA-l õigus kontrollida kogu taotluse menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist taotleja ja toetuse saajal riikliku maksu võla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust ja maksete tähtaegset tasumist. Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt ei saa taotleja toetust, kui taotleja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutine pankrotihaldur või on välja kuulutatud pankrot või algatatud sundlõpetamine või kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus. Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA kontrollib taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest Ametlikud Teadaanded. 8 Eelnõu § 5 lõikes 4 kehtestatakse piirang, et toetust ei saa taotleda taotluses sisalduva sama kulu kohta ehk siis, kui selle kohta on saadud toetust või samal ajal taotletakse toetust riigieelarvelistest või muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Eelkõige on siinkohal mõeldud teisi strateegiakava alusel antavaid toetusi või struktuurifondide vahenditest saadud abi ja toetust. Piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist, mis tähendab, et ühe ja sama kulu kohta ei anta toetust rohkem kui üks kord. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/21163 artikli 36 kohaselt ei tohi EAFRD-st rahastatavaid kulusid katta liidu eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga. Eelnõu § 5 lõikes 5 kehtestatakse, et taotleja peab olema varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas. Selle nõude eesmärk on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine. Eelnõu § 5 lõige 6 sätestab, et taotleja kohta ei tohi olla karistusregistrisse kantud karistusandmeid loomakaitseseaduse §-s 661, 662 või 666, väetiseseaduse § s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34 või 35 ega karistusseadustiku §-s 522, § 551 punktis 2, §-s 209, 210, 211, 212, 213, 294, 296, 298, 2981, 3001, 364, 365 või 372 sätestatud süüteo toimepanemise eest. Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-14 4 tuginedes, mis puudutab taotleja kohustust täita keskkonna-, toiduhügieeni- ja loomade heaolu nõudeid ning taotleja suhtes jõustunud süüdimõistvat süüteo otsust nende nõuete rikkumise eest, on määruses välja toodud konkreetsed väär- ja kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda taotleja tahtes või võimekuses viia toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui taotleja kohta on karistusregistrisse kantud karistusandmeid määruse § 5 lõikes 6 sätestatud süüteo toimepanemise eest, siis selline taotleja ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta. Valdavas enamuses on välja valitud süüteod seotud tootjaorganisatsioonide tegevuste (nt ühine töötlemine, turustamine, pakendamine) ja eesmärkide (nt tootmise kavandamine, pakkumiste koondamine) täitmisega. Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi ja EL-i vahendeid, mida on piiratud ulatuses, on oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad, kes on täitnud tootjaorganisatsioonidega seotud õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt korraldada. Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2116/2021 artikli 59 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põllumajanduspoliitika raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et: a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP strateegiakavades ettenähtule; 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435 6.12.2021, lk 187). 4 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14. 9 b) tagada tõhus kaitse kelmuse ja pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib heldutusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust; c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettust, kehtestada tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi; d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi; e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses. Seega, kui ühise põllumajanduspoliitika toetuste taotlemisel ei osale isikud, keda on karistatud eelnimetatud süütegude eest, suurendab see Euroopa Liidu finantshuvide kaitset, sest raha väärkasutuse risk alaneb märkimisväärselt. Eelnõu §-s 6 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg. Eelnõu § 6 lõige 1 sätestab, et toetuse saamiseks esitab taotleja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt PRIA teatab taotluste vastuvõtu alustamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt PRIA peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse andmiseks taotluste esitamise ajalises järjekorras ettenähtud eelarve on ammendunud ja teatab peatamisest ja taasavamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Kuna taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras ehk taotlusvoore hoitakse avatuna peaaegu aasta ringi (jooksev taotlusvoor) kuni eelarvevahendite jagumiseni, ei ole eelarvevahendite lõppemise korral põhjendatud hoida taotluse esitamise võimalust aasta lõpuni avatuna. Eelnõu §-s 7 sätestatakse nõuded taotlusele ehk andmed, mida taotlus peab sisaldama, muu hulgas teave kavandatud tegevuste uudsuse kohta ning teavet tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu müügitulu suuruse kohta. Taotluses esitatud andmed on vajalikud määruses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning seireks vajalike andmete kogumiseks. Lisaks peab taotleja esitama tegevuskava ja kehtiva liikmete nimekirja, millega tõendatakse hindamiskriteeriumite täitmist. Liikmete nimekirja esitamine on vajalik ka toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks, sest selle toetuse üheks kohustuslikuks tulemusindikaatoriks on näitaja tootjaorganisatsioonides osalevate põllumajandusettevõtete osakaalu kohta. Eelnõu §-s 8 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine. PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust EL-i õigusaktides, ELÜPS-is, strateegiakavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. ELÜPS-i § 61 lõigete 5 ja 6 kohaselt kontrollib PRIA taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. Taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud 10 kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas. Eelnõu § 9 lõikes 1 on sätestatud, et PRIA hindab taotlusi lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Toetust saab tunnustatud tootjaorganisatsioon või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit, kelle taotlus saab hindamise tulemusel vähemalt minimaalsete hindepunktide summa. Hindamiskriteeriumites (lisa) hinnatakse taotlusi viie hindamiskriteeriumi alusel: 1) suurema liikmete arvuga taotleja; 2) taotleja turustatud toodangu väärtus/kogus; 3) taotleja eesmärk tootjaorganisatsioonina tegutsemisel; 4) suuremale koostööle suunatud tegevused; 5) tegevuskava kestus. Need viis hindamiskriteeriumit jagunevad omakorda alakriteeriumiteks. Hindamiskriteeriumi „Suurema liikmete arvuga taotleja“ puhul eelistatakse taotlejaid, kes on tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu kaasanud rohkem liikmeid, mis näitab põllumajandustootjate suuremat organiseeritust ja valmisolekut teha koostööd, et ühiselt tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu eesmärke täita. Hindamiskriteeriumi „Taotleja turustatud toodangu väärtus või kogus“ eesmärk on eelistada neid tunnustatud tootjaorganisatsioone või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liite, kes on turustanud suuremas väärtuses tooteid või tarninud rohkem piima, kui tunnustamise miinimumnõuded sätestavad. See tähendab, et eelistatakse neid taotlejaid, kellel toimib ühistuline tegevus. Hindamiskriteeriumi „Taotleja eesmärk tootjaorganisatsioonina tegutsemisel“ põhjal vaadatakse tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaoeganisatsioonide liidu põhikirjalisi eesmärke ja eelistatakse neid taotlejaid, kes on valinud ühiselt tegutsemiseks rohkem eesmärke. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 152 lõige 1 punkt c ja 161 lõige 1 punkt a kohaselt peavad tootjaorganisatsioonid järgima vähemalt ühte konkreetst eesmärki. Kui tunnustatud tootjaorganisatsiooni või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu põhikiri sätestab rohkemate ühiste eesmärkide järgimist näitab see tootjatevahelist suuremat koostööd ja pühendumist. Hindamiskriteeriumi „Suuremale koostööle suunatud tegevused“ raames eelistatakse neid taotlejaid, kes on varasemalt näidanud üles valmidust koostööks ja saanud ühistuslite investeeringute elluviimiseks toetust. Hindamiskriteeriumi „Tegevuskava kestus“ puhul eelistatakse neid taotlejaid, kes planeerivad oma tegevused pikemaks ajaks, see näitab et nad on teinud suuremad jõupingutused, et oma tegevused ja eesmärgid pikemaks ajaks planeerida. Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt vastab taotlus hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on hindamisel saanud vähemalt kuus hindepunkti. Taotlus, mis ei ole saanud vähemalt minimaalset hindepunktide summat, jäetakse rahuldamata. Seega peavad ELÜPS-i § 28 lõike 1 kohaselt taotleja ja taotlus vastama toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus peab 11 vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele – siis rahuldatakse taotlus toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimuste kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 79 lõike 1 kohaselt tuleb valikukriteeriumid kehtestada järgmiste sekkumisliikide sekkumiste kohta: investeeringud, noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ning maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus, koostöö, teadmiste vahetamine ja teabe levitamine. Alus minimaalsete hindepunktide kehtestamiseks tuleneb ELÜPS-i § 28 lõikest 1, mis sätestab, et rahastamiseks peab taotlus vastama hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele. Taotlus, mille hindepunktide summa jääb alla künnise, jäetakse rahuldamata ELÜPS-i § 28 lõike 3 punkti 3 alusel. Eelnõu §-s 10 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Eelnõu § 10 lõikes 1 sätestatakse, et toetuseks ettenähtud vahendite piires rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 4 alusel. ELÜPS § 28 lõike 1 punkt 4 sätestab, et kui taotlus on nõuetekohane, rahuldatakse ettenähtud vahendite piires kõik taotlused, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi. Eelnõu § 10 lõikes 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. ELÜPS § 28 lõikes 3 sätestatakse, et lisaks Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud alustele tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist; 3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7, 8 või 9 kohaselt või 4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. Eelnõu § 10 lõike 3 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 35 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. Eelnõu §-s 11 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Eelnõu § 11 lõike 1 punkti 1 kohaselt täidab toetuse saaja kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni kohustust viia §-s 3 sätestatud tegevuskavas kavandatud arendamistegevused ellu ja saavutama toetatava toetuse andmise eesmärgi, milleks on tõsta tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu juhtimisvõimekust ning seeläbi tagada nende jätkusuutlik areng. Eesmärk peab olema saavutatud tegevuskavas sätestatud tähtaja jooksul. Eelnõu § 11 lõike 1 punktides 2-4 on sätestatud nõuded auditi, järelevalve ja kontrolli osas ning vajaliku teabe eristamise, esitamise ja säilitamise osas. Toetuse saaja on kohustatud võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama 12 viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal. Toetuse saaja on kohustatud esitama järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul. Toetusraha mittesihipärase kasutamise korral peab toetuse saaja PRIA nõudmisel saadud toetusraha tagasi maksma. Toetuse saaja on kohustatud eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Eelnõu § 11 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata PRIA-t taotluse esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuskavas toodud tegevuse elluviimist takistavast asjaolust. Eelnõu § 11 lõike 1 punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja näitama, et tegemist on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi. Sümbolite kasutamine ja teavitamine on reguleeritud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 129/20225. Eelnõu § 11 lõige 2 sätestab, et toetuse saaja peab vastama kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni eelnevalt kirjeldatud eelnõu §-s 5 sätestatud tingimustele. See tähendab, et toetuse saaja peab olema ELÜPS alusel ja korras tunnustatud tootjaorganisatsioon või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liit, taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti, taotleja ei ole saanud ega taotle taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või tasunud tagasimaksed ettenähtud summas ning taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse, väetiseseaduse, jäätmeseaduse, toiduseaduse, söödaseaduse ega karistusseadustikus sätestatud süüteo toimepanemise eest. PRIA kontrollib toetuse saaja vastavust maaeluministri 9. juuni 2016. a määruses nr 38 „Tootjaorganisatsiooni ja tootjaorganisatsioonide liidu tunnustamine“ tootjaorganisatsioonina või tootjaorganisatsioonide liiduna tunnustamisele sätestatud nõuetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 154 lõike 4 punkti b kohaselt kontrollivad liikmesriigid enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootjaorganisatsioonid vastavad samas määruses kehtestatud nõuetele. Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetust saavate toetuse saajate vastavust tunnustamise nõuetele kontrollitakse üks kord aastas, millega tagatakse, et saavutatakse toetuse eemärk ehk toetust kasutatakse tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu juhtimisvõimekuse tõstmiseks ning tagades seeläbi nende jätkusuutliku arengu. Eelnõu §-s 12on sätestatud maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja toetuse maksmiseks elektrooniliselt PRIA e- teenuse keskkonna kaudu PRIA-le kuni viiel aastal arvates taotluse esitamisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 maksetaotluse koos asjakohaste andmetega. Toetuse maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus. 5 Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 129/2022, 21. detsember 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205). 13 Eelnõu § 12 lõike 2 kohaselt esitab toetuse saaja esimese maksetaotluse pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist hiljemalt taotluse esitamise aasta 9. novembriks. Eelnõu § 12 lõike 3 kohaselt alates teisest maksetaotluse esitamisest esitab toetuse saaja maksetaotlusega koos tegevuskava rakendamise aruande, kus on toodud ülevaade toetatavate tegevuste elluviimisest, nende lõplikust mahust ja maksumusest ning tööde teostajatest ja hinnang tegevuskava eesmärgi saavutamise kohta ehk kas valitud toetatavate tegevuste elluviimine on aidanud saavutada tegevuskava eesmärgi. Näiteks võib olla tegevuskavas eesmärgiks organisatsiooni juhtimisvõimekuse tõstmine ja tegevused, mida tegevuskava raames kavandati on näiteks uue juhi, turundusjuhi, juhtimiskonsultandi või mentori palkamine üheks kuni viieks aastaks, siis toetuse saaja toobki välja, kuidas nende inimeste palkamine on aidanud kaasa organisatsiooni juhtimisvõimekuse tõstmisele. Tegevuskava rakendamise aruandes sisalduv teave töö tegija või teenuse osutaja kohta tõendatakse näiteks arvete, diplomite võid muude dokumentidega, millest selgub, kes oli töö tegija või teenuse osutaja ning millist tööd tehti või teenust osutati. Eelnõu § 12 lõike 4 kohaselt saab toetuse saaja alates teisest tegevuskava rakendamise aastast ja sellele järgnevatel aastatel esitada maksetaotluse, kui PRIA on teatanud maksetaotluste esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Eelnõu §-s 13 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine. PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning, Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Eelnõu §-s 14 sätestatakse toetuse maksmine. Eelnõu § 14 lõikes 1 sätestatakse, et toetus makstakse tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid. Eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. Eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt teeb PRIA taotluse esitamise aastal toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 35 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Eelnõu § 14 lõike 4 kohaselt teeb PRIA alates teisest maksetaotluse esitamisest toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 35 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse esitamise tähtpäevast. Eelnõu § 14 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 35 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. 14 Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. Eelnõu §-s 15 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039. Eelnõu §-s 16 sätestatakse, et PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 129/2022, 21. detsember 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347 20.12.2013, lk 671). Nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur- lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Sekkumise eesmärgiks on soodustada koostöö suurenemist läbi tootjaorganisatsioonide loomise, millest tulenevalt on selle toetuse peamine eesmärk toetada tunnustatud tootjaorganisatsiooi ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamist eelkõige nende juhtimisvõimekuse tõstmise kaudu ning seeläbi tagada nende jätkusuutlikkus. Määrusel on positiivne mõju, sest see aitab kaasa koostöö suurenemisele põllumajandussektoris. Läbi tootjaorganisatsioonide ja nende liitude toetamise on organisatsioonid jätkusuutlikumad pakkumaks oma liikmetele (põllumajandustootjatele) soodsamaid võimalusi toodete töötlemiseks ja turustamiseks, tagamaks seeläbi stabiilsemad hinnad ja parema läbirääkimispositsiooni. Samuti aitab määrus kaasa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika perioodi 2023–2027 eesmärgi saavutamisel, milleks on tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise kaudu. 15 Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi haldusalas ei muutu määruse jõustumisel ülesannete ega pädevuse jaotus. Määruse rakendamisest ei tulene välissuhetealast, sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei oma määruse muudatused mõju riigi julgeolekule, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse rakendamiseks vajalikke menetlustoiminguid teeb PRIA, kellel on olemas määruse menetlemiseks vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Sekkumise „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“ raames antavat toetust rahastatakse 60% ulatuses EAFRD-st ning 40% ulatuses Eesti riigieelarvest. Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamise sekkumise eelarve on 2 450 000 eurot perioodi 2023–2027 peale kokku. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks PRIAle. 16  EELNÕU 11.09.2023 MÄÄRUS xx.xx.2023 nr ….. Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise liigi „Koostöö“ sekkumise „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“ raames antava tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on parandada tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu juhtimisvõimekust ning seeläbi tagada nende jätkusuutlik areng. 2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, suurus ja määr § 3. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse tegevuskavas kavandatud uue arendamistegevuse elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse. (2) Tegevuskava sisaldab järgmisi andmeid: 1) tegevuskava elluviimise kestus ja tegevuskava eesmärk; 2) kirjeldus taotletava toetuse summa kasutamise kohta; 3) kavandatavate tegevuste kirjeldus ja maksumus, sealhulgas nende tegevuste kirjeldused, mis ei panusta §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse; 4) kirjeldus, kuidas kavandatavad tegevused panustavad §-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse; 5) kavandatavate tegevuste elluviimise ligikaudne ajakava. (3) Kuni kümme protsenti tegevuskavas kavandatud tegevuste maksumusest võib kavandada lõikes 1 nimetamata tegevuse elluviimiseks. (4) Toetust antakse ühe tunnustatud tootjaorganisatsiooni või ühe tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu kohta kuni viiel aastal arvates selle esmakordsest tunnustamisest. (5) Tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. (6) Toetatava tegevusega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi võtta, varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. § 4. Toetuse vorm, suurus ja määr (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 77 lõike 8 punkti b kohaselt kindlasummalise maksena. (2) Toetuse suurus arvutatakse maksetaotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu alusel. Toetuse maksimaalne suurus on 100 000 eurot aastas. (3) Toetuse määr on toetuse taotluse esitamise aastal kümme protsenti § 5 lõikes 1 nimetatud taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulust. (4) Kui § 5 lõikes 1 nimetatud taotleja toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu on kuni üks miljon eurot, vähendatakse tema toetuse määra järk- järgult igal järgneval aastal 0,5 protsendipunkti võrra. (5) Kui § 5 lõikes 1 nimetatud taotleja toetuse taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu on üle ühe miljoni euro, vähendatakse tema toetuse suurust järk- järgult igal järgneval aastal 5000 euro võrra. § 5. Nõuded taotlejale (1) Toetust antakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud tootjaorganisatsioonile või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidule (edaspidi koos taotleja). (2) Taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita on alla 100 euro või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. (3) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt 2 ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. (4) Taotleja ei ole saanud ega taotle taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. (5) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. (6) Taotlejal ei ole kehtivat karistust loomakaitseseaduse §-s 661, 662 või 666, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34 või 35 ega karistusseadustiku §-s 522, § 551 punktis 2, §-s 209, 210, 211, 212, 213, 294, 296, 298, 2981, 3001, 364, 365 või 372 sätestatud süüteo toimepanemise eest. 3. peatükk Toetuse taotlemine § 6. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse. (2) Taotluste vastuvõtu alustamisest asjaomasel kalendriaastal teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. (3) PRIA peatab taotluste vastuvõtmise, kui toetuse andmiseks ettenähtud eelarve on ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ning oma veebilehel. § 7. Nõuded taotlusele (1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed: 1) taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning tema esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) taotletava toetuse suurus; 4) teave §-s 4 nimetatud müügitulu kohta; 5) teave selle kohta, et tegevuskavas kavandatud tegevused on taotleja jaoks uued arendamistegevused. (2) Taotleja esitab koos taotlusega §-s 3 nimetatud tegevuskava ja kehtiva liikmete nimekirja. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 8. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA. 3 § 9. Taotluse hindamine (1) PRIA hindab taotlust lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. (2) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on hindamisel saanud vähemalt kuus hindepunkti. § 10. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Toetuseks ettenähtud vahendite piires rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 4 alusel. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. (3) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 35 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. 5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine § 11. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja täidab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni järgmisi kohustusi: 1) viib §-s 3 nimetatud tegevuskava ellu; 2) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 3) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 4) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 5) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või toetatava tegevuse elluviimist takistavast asjaolust; 6) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevusega ning kasutama selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 129/2022, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaselt. (2) Toetuse saaja vastab §-s 5 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. § 12. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le kuni viiel aastal arvates taotluse esitamisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 maksetaotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 4 1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotlustoimiku number, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) toetuse saaja müügitulu suurus maksetaotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta kohta. (2) Taotluse esitamise aastal esitab toetuse saaja maksetaotluse pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist hiljemalt taotluse esitamise aasta 9. novembriks. (3) Alates teisest maksetaotluse esitamisest esitab toetuse saaja koos maksetaotlusega tegevuskava rakendamise aruande, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) ülevaade toetatava tegevuse elluviimisest ning selle lõplikust mahust ja maksumusest; 2) teave selle kohta, kes oli töö tegija või teenuse osutaja; 3) hinnang tegevuskava eesmärgi saavutamise kohta. (4) PRIA teatab teise ja sellele järgnevate maksetaotluste esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. § 13. Maksetaotluse kontrollimine PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. § 14. Toetuse maksmine (1) Toetus makstakse tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid. (2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. (3) Taotluse esitamise aastal teeb PRIA toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 35 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. (4) Alates teisest maksetaotluse esitamisest teeb PRIA toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 35 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse esitamise tähtpäevast. (5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 35 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. § 15. Dokumentide säilitamine Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2039. § 16. Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika 5 rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa. Taotluse hindamise kriteeriumid 6  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Meie: 12.09.2023 nr 1.4-3/909 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu, EN_TO_arendamine.pdf; 2. Määruse eelnõu lisa, Lisa_hindamiskriteeriumid.pdf; 3. Määruse eelnõu seletuskiri, TO_arendamine_SK.pdf. Janeli Tikk 625 6299 [email protected] Ragne Lokk 625 6148 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1194 - Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09569eff-b884-4e2d-89b7-a05060d69d90 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09569eff-b884-4e2d-89b7-a05060d69d90?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main