Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 kohane teade

EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.9.2023 C(2023) 7500 final KOMISJONI TEATIS, millega määratakse kindlaks liidu tasandil kavandatud digieesmärkide trajektoorid ET ET  SISUKORD 1. Sissejuhatus .....................................................................................................3 2. Digikümnendi trajektooride otstarve ...............................................................4 3. Liidu tasandi trajektooride hindamine 2030. aastani .......................................4 3.1. Digikümnendi trajektooride hindamise metoodika ...............................4 3.2. ELi kavandatud trajektoorid iga digieesmärgi puhul ............................8 Elementaarsed digioskused......................................................8 IKT-spetsialistid (ja sooline lõhe IKT valdkonnas) ..............11 Ühenduvus .............................................................................13 Pooljuhid................................................................................18 Servasõlmed ..........................................................................20 Kvantarvutus ..........................................................................22 Digitehnoloogia kasutuselevõtt .............................................23 Digimahukuse algtase ............................................................28 Innovatiivsed ettevõtted / kasvufirmad (ükssarvikud)...........30 Avalike teenuste digitaliseerimine.........................................31 Digitaalne terviselugu ............................................................36 E-identimine (eID).................................................................38 4. Lisa. Digikümnendi poliitikaprogrammi trajektooride ülevaade ..................40 1  JOONISTE LOETELU Joonis 1. S-kujulise funktsiooniga teoreetilise põhilise tulemusnäitaja trajektooride näide: varasemad andmepunktid (punktid), digikümnendi trajektoor 2030. aasta eesmärgi suunas (katkendjoon) ja varasematel andmetel põhinev lähtetaseme trajektoor (pidev joon). ...... 7 Joonis 2. Vähemalt elementaarsed digioskused ELis. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani .............................................................. 9 Joonis 3. Vähemalt elementaarsete oskustega 16–74aastaste osakaal ELis soo alusel (2015–2021) ..................................................................................................................... 10 Joonis 4. IKT-spetsialistid ELis. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani................................................................................. 12 Joonis 5. IKT-spetsialistidena töötavate inimeste osakaal ELis soo alusel (2012–2022). Pidev joon näitab ajalist suundumust alates 2012. aastast. Vasak pool: naiste osakaal kõigist IKT-spetsialistidest; parem pool: meeste osakaal kõigist IKT-spetsialistidest. Väärtuste ulatus on kahel joonisel erinev ......................................................................... 13 Joonis 6. Püsivõrgu VHCNi katvus ELis. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani................................................................................. 15 Joonis 7. FTTP katvus ELis. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani .................................................................................................... 16 Joonis 8. 5G kasutuselevõtt ELis, varasemad andmed ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani ..................................................................................................................... 18 Joonis 9. Kasutusele võetavate servasõlmede eeldatav arv (ELi prognoos 2030. aastani) .......................................................................................................................................... 21 Joonis 10. Kvantarvutite arv ELis. Trajektoor 2030. aastaks ........................................... 23 Joonis 11. Pilvteenuseid kasutavate ettevõtete osakaal ELis. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani() .................................. 25 Joonis 12. Suurandmete analüüsi kasutavate ettevõtete osakaal ELis. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani ..................................... 26 Joonis 13. Tehisintellekti kasutavate ettevõtete osakaal ELis. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani (sama leviku kiiruse näitaja kui suurandmete lähtetaseme trajektoori puhul) ................................................... 27 Joonis 14. Digimahukuse indeks. Varasemad andmed ja digikümnendi trajektoor 2030. aastani ..................................................................................................................... 29 Joonis 15. Ükssarvikute arv ELis. Varasemad andmed ja lähtetaseme trajektoor ........... 31 Joonis 16. Lähtetaseme trajektooride hindamine nii aegrea katkemise eelsete kui ka järgsete andmepunktide põhjal: digitaalsed avalikud teenused kodanikele (a) ja ettevõtetele (b) ..................................................................................................................................... 34 Joonis 17. Kodanikele (ülemine joonis) ja ettevõtetele (alumine joonis) internetis teenuste osutamine. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani ..................................................................................................................... 35 Joonis 18. E-tervise koondnäitaja. Varasemad andmed ja digikümnendi trajektoor ....... 38 2 1. SISSEJUHATUS Käesolev teatis on lisatud komisjoni esimesele aruandele digikümnendi olukorra kohta ja täiendab seda. Selles on esitatud liidu tasandil kavandatud trajektoorid (edaspidi „digikümnendi trajektoorid“), et saavutada kõik 2030. aasta digieesmärgid kooskõlas otsuse (EL) 2022/2481 (edaspidi „otsus“) (1) artikli 5 lõikega 3. Digikümnendi trajektoorid on prognoosid komisjoni poolt 30. juunil 2023 vastu võetud komisjoni rakendusotsuses (2) (edaspidi „põhiliste tulemusnäitajate rakendusotsus“) sätestatud põhiliste tulemusnäitajate iga-aastaste väärtuste kohta ideaalsel liikumisel nende 2030. aasta eesmärgiks seatud väärtuse poole, mis on välja toodud otsuse artiklis 4. Käesolevas teatises on samuti esitatud põhiliste tulemusnäitajate varasemate andmete väärtustel põhinevad hinnangulised trajektoorid (edaspidi „lähtetaseme trajektoorid“). Lähtetaseme trajektoorid on põhiliste tulemusnäitajate iga-aastaste väärtuste prognoosid, mis saadakse olemasolevate varasemate andmete ekstrapoleerimisel. Need trajektoorid kirjeldavad praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumi, kuna põhinevad jälgitud andmetel ja kajastavad seega ainult varasemaid investeeringuid ja sekkumisi nii avalikus kui ka erasektoris. Komisjon kasutab lähtetaseme trajektoore näitlikustamise eesmärgil, et hinnata hinnangulise ja ideaalse suundumuse vahelisi erinevusi ja teha korrapärast järelevalvet iga põhilise tulemusnäitaja kohta, mis on põhiliste tulemusnäitajate rakendusotsuses kindlaks määratud. Käesolev teatis tugineb komisjoni talituste töödokumendile (3), mis on lisatud ettepanekule Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030. See sisaldab teavet edasiste muudatuste kohta ja ajakohastusi, mis põhinevad viimastel jälgitud andmetel ja suundumustel. Kooskõlas otsuse artikli 5 lõikega 3 on võimalik liidu tasandil kavandatud trajektoore vajaduse korral ajakohastada, võttes arvesse tehnika, majanduse või ühiskonna arengut. Samuti võib liidu tasandil kavandatud trajektooride ja lähtetaseme trajektooride muutmine osutuda vajalikuks, kuna andmete kättesaadavust võib teatavatel juhtudel piirata see, et järelevalve eesmärgil kasutatud näitajate määratlus võib aja jooksul muutuda. Näitajate puhul, mis väljendavad kiiresti muutuvaid nähtusi (nagu kõnealuse järelevalveprotsessiga hõlmatud näitajad), võivad muudatused olla vajalikud, et kajastada paremini tehnoloogia arengut. Näitajate läbivaatamise põhjuseks võib olla ka see, et statistilise metoodika või näitajate kogumiseks kasutatava valimi moodustamise strateegiat võidakse täiendada. Sellistel juhtudel tekivad statistilistes aegridades katkestused, mis vähendavad enne ja pärast muudatuse tegemist jälgitud väärtuste võrreldavust. Kui andmete aegridades on selliseid katkestusi, siis võetakse neid arvesse, kui hinnatakse jälgitud väärtuste kõrvalekaldumist kavandatud trajektooridest. (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse digikümnendi poliitikaprogramm 2030. (2) Komisjoni 30. juuni 2023. aasta rakendusotsus (EL) 2023/1353, milles sätestatakse põhilised tulemusnäitajad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2022/2481 artikli 4 lõikes 1 sätestatud digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude mõõtmiseks. (3) SWD(2021) 247. Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse 2030. aasta poliitikaprogramm „Tee digikümnendisse““, september 2021. 3 Lisaks sellele on ühenduvuse põhiliste tulemusnäitajate lähtetaseme trajektoorid hinnangulised prognoosid digikümnendi eesmärkide saavutamiseks lähtuvalt varasematest andmetest. Sarnaselt kõigile muudele lähtetaseme trajektooridele ei võeta nende puhul arvesse täiendavaid investeeringuid, mida on vaja selleks, et võtta kasutusele kõrgemal tasemel võimekus tuleviku ühenduvuse taristu jaoks. Komisjon konsulteeris sel teemal sidusrühmadega oma konsultatsiooni ajal, mis käsitles elektroonilise side sektori ja selle taristu tulevikku (4). 2. DIGIKÜMNENDI TRAJEKTOORIDE OTSTARVE Komisjon on koostanud käesolevas teatises esitatud digikümnendi trajektoorid iga digieesmärgi saavutamiseks tihedas koostöös liikmesriikidega, eelkõige konsulteerides digikümnendi nõukojaga(5). Kooskõlas otsuse artikli 5 lõikega 3 on digikümnendi trajektooridel kaks otstarvet. Esiteks on need alus, mille põhjal komisjon jälgib edusamme eesmärkide saavutamise suunas. Komisjonil on kavas võrrelda digikümnendi olukorda käsitleva aruande osana igal aastal iga eesmärgi puhul jälgitud põhiliste tulemusnäitajate väärtusi digikümnendi trajektooride alusel kavandatud väärtustega. Teiseks aitavad digikümnendi trajektoorid koostada riiklikke digikümnendi strateegilisi tegevuskavasid (edaspidi „riiklikud tegevuskavad“). Kooskõlas otsuse artikliga 7 peab iga riiklik tegevuskava sisaldama riiklikke kavandatud trajektoore, mis aitavad saavutada asjakohased digieesmärgid. Liikmesriigid peaksid oma eesmärkide taseme ja riiklikud trajektoorid kindlaks määrama lähtuvalt ELi tasandi digikümnendi trajektooridest, s.o olenevalt suunast, mida näitajad peavad eesmärkide saavutamiseks järgima. 3. LIIDU TASANDI TRAJEKTOORIDE HINDAMINE 2030. AASTANI 3.1. Digikümnendi trajektooride hindamise metoodika Iga põhilise tulemusnäitaja digikümnendi trajektooride hindamise metoodika peab olema teoreetilisel tasandil usaldusväärne, kuid samal ajal liikmesriikide jaoks võrdlusalusena lihtne ja kergesti kasutatav, et hinnata riiklikke trajektoore, võttes samuti arvesse, et mõne põhilise tulemusnäitaja puhul esinevad andmete kogumises piirangud. Digikümnendi trajektooride hindamise metoodika on töötatud välja nii, et selles võetakse arvesse põhiliste tulemusnäitajate määratlust, viimast kättesaadavat andmepunkti, 2030. aasta sihtväärtust ja selle teoreetilist funktsionaalset vormi. Lähtetaseme trajektooride hindamiseks on arvesse võetud põhiliste tulemusnäitajate varasemate aegridade kättesaadavust, pikkust ja järjepidevust. (4) https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/consultations/future-electronic-communications-sector-and-its- infrastructure. (5) Komisjoni 11. oktoobri 2022. aasta otsus, millega luuakse eksperdirühm „Digikümnendi nõukoda“, C(2022) 7141. 4 Üksikasjalikumalt koosneb metoodika järgmistest etappidest(6): 1. Funktsiooni kuju valik Kooskõlas asjakohase akadeemilise kirjandusega on põhilised tulemusnäitajad liigitatud lähtuvalt nende sisust kahte eri rühma: a. tehnoloogia kasutuselevõtu protsessi kirjeldavad põhilised tulemusnäitajad kavandatakse S-kujulise funktsiooniga. See mudel on sobilik, et kirjeldada tehnoloogia kasutuselevõtu tüüpilist käitumist. S-kujuline kõver kirjeldab, kuidas tehnoloogia kasutusaja alguses on kasutuselevõtjaid üldjuhul suhteliselt vähe kuni jõutakse murdepunktini, kus jõudlus märkimisväärselt suureneb. Tehnoloogia kasutusaja lõpus muutuvad väikesed täiendused üha vähem märgatavamaks, tehnoloogia võtavad kasutusele ainult hiljem reageerinud üksikisikud ja ettevõtted (nn hilised kasutuselevõtjad) ja seejärel jääb kasutuselevõtt samale tasemele. S-kujulist kõverat iseloomustavad kolm parameetrit: leviku aeg, kiirus ja küllastumispunkt. Nende põhiliste tulemusnäitajate puhul, mille jaoks kasutatakse sellise kujuga funktsiooni, on leviku aeg määratud nii, et trajektoori algväärtus on võrdväärne põhilise tulemusnäitaja kõige hiljutisema jälgitud andmepunktiga. See võimaldab tagada varasemate aegridade ja kavandamise järjepidevuse. Leviku kiirus oleneb jälgitud varasemast suundumusest ning lähtetaseme ja eelnevalt kindlaks määratud küllastustaseme vahelisest kaugusest. Küllastumispunkt väljendab nende inimeste või ettevõtete maksimaalset osakaalu, kes lõpuks tehnoloogia kasutusele võtavad (tehnoloogia maksimaalne ideaallevik). S-kujuline funktsioon on valitud järgmiste põhiliste tulemusnäitajate puhul: gigabitiühenduvus, 5G katvus, pilvandmetöötluse kasutuselevõtt, suurandmete analüüsi kasutuselevõtt, tehisintellekti kasutuselevõtt, internetipõhiste teenuste osutamine kodanikele ja internetipõhiste teenuste osutamine ettevõtetele; b. lineaarsed prognoosid võetakse kasutusele põhiliste tulemusnäitajate jaoks, mis hakkavad eeldatavasti püsivalt ja korrapäraselt suurenema. Lineaarne funktsioon on valitud järgmiste põhiliste tulemusnäitajate puhul: elementaarsed digioskused, IKT-spetsialistid, ükssarvikud(7), ettevõtete digimahukus, e-identimine. Eespool märgitud erandiga kasutatakse valitud funktsiooni kuju, et hinnata iga põhilise tulemusnäitaja digikümnendi trajektoori ja lähtetaseme trajektoori ELi tasandil. 2. Digikümnendi trajektooride hindamine Digikümnendi trajektoor on iga põhilise tulemusnäitaja väärtuse teoreetiline muutumine alates viimasest kättesaadavast varasemast andmepunktist (mis on viimati jälgitud põhilise tulemusnäitaja väärtus) kuni selle 2030. aasta sihtväärtuseni. (6) Üksikasjad metoodika kohta on esitatud järgmises väljaandes: Torrecillas, J., Papazoglou, M., Cardona, M., Vázquez Prada-Baillet, M., Calza, E., Righi, R., Methodology to project Digital Decade trajectories towards 2030 (Metoodika digikümnendi trajektooride kavandamiseks 2030. aastani), toimetajad López Cobo, M. ja De Prato, G., Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2023, https://dx.doi.org/10.2760/442136, JRC133748. https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC133748. (7) Ükssarvikute trajektoori lineaarne kuju on saadud ükssarvikute arvu logaritmfunktsiooniks teisendamisega. 5 Trajektoor on arvutatud nii, et põhilise tulemusnäitaja jaoks võetud kujuga funktsioon jõuab oma sihtväärtuseni 2030. aastaks ja see väljendab ideaalset teed, mida EL peaks järgima, et saavutada iga põhilise tulemusnäitaja puhul 2030. aasta eesmärk. Kokkuvõttes on nii lineaarse funktsioonikujuga põhiliste tulemusnäitajate kui ka S-kujulise funktsiooniga põhiliste tulemusnäitajate trajektoor joon, mis ühendab viimase jälgitud väärtuse 2030. aasta eesmärgiga (sinine katkendjoon joonisel 1). 3. Kavandatud lähtetaseme trajektooride hindamine Lähtetaseme trajektoor on tee, mida põhiline tulemusnäitaja eeldatavasti järgib 2030. aastani praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumi korral, s.o ekstrapoleerides varasemad suundumused tõenäolisele tulevikule, võttes arvesse üksnes mõju, mida avaldavad era- ja avaliku sektori kõik rahastamisvahendid, sekkumised ja investeeringud, mis on võetud kasutusele põhiliste tulemusnäitajate aegridade ajal ja enne nende algust. Seetõttu tuleks käsitada lähtetaseme trajektoori alusel hinnatud 2030. aasta väärtust konservatiivse alammäärana. Lähtetaseme trajektoori esimene aasta ja väärtus kattuvad alati iga põhilise tulemusnäitaja jaoks saadaoleva viimase andmepunkti aasta ja väärtusega. Kuna lähtetaseme trajektoor põhineb ainult jälgitud andmetel, ei võeta selle puhul arvesse poliitilisi sekkumisi ega investeerimisvahendeid, mis on rakendatud või mida rakendatakse viimasele jälgitud andmepunktile järgnevatel aastatel või mis ei ole põhilise tulemusnäitaja väärtusele veel mõju avaldanud. Uute kättesaadavate andmete põhjal ajakohastatakse liidu tasandi lähtetaseme trajektoore, et dünaamiliselt väljendada põhilise tulemusnäitaja tegelikku teed 2030. aasta eesmärgi suunas. Seeläbi võetakse lähtetaseme trajektooride puhul dünaamiliselt arvesse uute investeeringute, sh taaste- ja vastupidavusrahastu ja ühtekuuluvuspoliitika fondide mõju erinevatele põhilistele tulemusnäitajatele. Samal moel ajakohastatakse korrapäraselt riiklikke lähtetaseme trajektoore, et jälgida riiklike investeeringute mõju digikümnendi põhilistele tulemusnäitajatele. 6 Joonis 1. S-kujulise funktsiooniga teoreetilise põhilise tulemusnäitaja trajektooride näide: varasemad andmepunktid (punktid), digikümnendi trajektoor 2030. aasta eesmärgi suunas (katkendjoon) ja varasematel andmetel põhinev lähtetaseme trajektoor (pidev joon). 7  3.2. ELi kavandatud trajektoorid iga digieesmärgi puhul Järgmistes jaotistes on kirjeldatud liidu tasandi trajektooride loomist iga põhilise tulemusnäitaja puhul seoses iga eesmärgiga. Põhiliste tulemusnäitajate ja eesmärkide määratlused on kooskõlas vastavalt põhiliste tulemusnäitajate rakendusotsuse ja otsusega. Elementaarsed digioskused Eesmärk: digioskustega elanikkond ja hea kvalifikatsiooniga digispetsialistid eesmärgiga saavutada sooline tasakaal, mille puhul: a) vähemalt 80 %-l 16–74aastastel on vähemalt elementaarsed digioskused; b) liidus on tööle võetud vähemalt 20 miljonit IKT- spetsialisti, edendades samas naiste juurdepääsu sellele valdkonnale ning suurendades IKT-erialade õpingute lõpetajate arvu. Põhilise tulemusnäitaja määratlus (osutades eesmärgi osale a): vähemalt elementaarsed digioskused, mida mõõdetakse soo alusel rühmitatult ja selliste 16–74aastaste inimeste osakaaluna, kellel on elementaarsed või sellest kõrgema taseme digioskused kõigis viies järgmises valdkonnas: teave, kommunikatsioon, probleemilahendus, digitaalse infosisu loomine ja ohutus. Seda mõõdetakse üksikisikute eelneva kolme kuu tegevuste põhjal8; soolist võrdsust mõõdetakse naiste ja meeste osakaaluna nende inimeste hulgas, kellel on elementaarsed või sellest kõrgema taseme digioskused. Allikas: Eurostat, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutust kodumajapidamistes ja üksikisikute poolt käsitlev Euroopa Liidu uuring. Kättesaadavad andmepunktid: 2015, 2016, 2017, 2019, 2021 (aegrida katkeb 2021. aastal). Lähteväärtus (viimased kättesaadavad varasema perioodi andmed): (2021) 54 %. Kontekst, eeldused, mudeli funktsionaalne vorm ja viimased muutused Digioskused on oluline väärtus, mis võimaldab inimestel kasutada digitehnoloogia abil tekkinud võimalusi ja saada neist täit kasu. Selle eesmärgi jälgimiseks kasutatavad põhilised tulemusnäitajad mõõdavad inimeste võimet viia ellu teatavat tegevust internetis, kasutades digivahendeid ja tarkvara. Nagu Eurostat on määratlenud, on digioskuste näitaja koondnäitaja, mis põhineb valitud tegevustel, mida üksikisikud internetis konkreetsetes valdkondades teevad: kuni 2019. aastani hõlmasid need teavet, kommunikatsiooni, probleemilahendust ja digitaalse infosisu loomist ning alates 2021. aastast lisati täiendav ohutuse valdkond. Lähtetaseme trajektoor põhineb lineaarsel funktsionaalsel vormil. Eeldatakse, et näitaja järgib lineaarset suundumust, kasvades pidevalt kuni 2030. aastani. 2019. ja 2021. aasta vahel põhjustas selle näitaja mõõtmiseks kasutatava metoodika läbivaatamine aegrea (8) Kindlaks määratud, järgides Eurostati metoodikat, mis kajastab läbivaadatud digipädevuste raamistikku (DIGCOMP 2.0), nagu on sätestatud ka komisjoni 1. augusti 2022. aasta rakendusmääruses (EL) 2022/1399, millega määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 kindlaks andmekogumi tehnilised tunnused, kehtestatakse teabe edastamise tehnilised vormingud ning täpsustatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise valdkonna vaatlusaasta 2023 valikuuringu korraldamist käsitlevate kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu. 8 katkemise (9). Seetõttu hinnatakse lähtetaseme trajektoori kõigepealt varasemate aegridade põhjal kuni 2019. aastani (kaasa arvatud) ja seda kohandatakse seejärel, et võtta arvesse aegrea katkemist. Aegrea katkemise arvesse võtmiseks tehtud kohandus seisneb regressioonijoone vabaliikme arvutamises, nähes ette, et lähtetaseme trajektoori algväärtus langeb kokku viimase jälgitud andmepunktiga. Joonisel 2 on kujutatud kättesaadavad varasemad andmed ning põhilise tulemusnäitaja digikümnendi ja lähtetaseme trajektoorid. Prognoosi suundumus näitab, et eesmärki ei saavutata ilma poliitilise sekkumise ja sellega seotud investeeringuteta (lähtetaseme trajektoori prognoos 2030. aastaks on, et 59 %-l kõigist 16–74aastastest on vähemalt elementaarsed digioskused). Joonis 2. Vähemalt elementaarsed digioskused ELis. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani (9) Aastatel 2019–2020 toimunud metoodika muudatuse eesmärk on kajastada paremini kiireid tehnoloogilisi muutusi IKT valdkonnas. 2022. aastal võeti kasutusele uus digioskuste näitaja, mis põhineb komisjoni digipädevuse raamistikul 2.0. Metoodikat ajakohastasid komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus ja infoühiskonna statistika töörühm koos liikmesriikide esindajatega. Muudatused hõlmavad andmete kogumise viisi muutmist individuaalsetest vestlustest telefoni- või internetipõhisteks vestlusteks COVID-19 pandeemia tõttu, teatavate riikide valimite moodustamise muudatusi ning ohutust käsitleva digioskuste viienda mõõtme lisamist (digioskuste näitajaga mõõdetakse nüüd info- ja andmepädevuse oskusi, kommunikatsiooni- ja koostööoskusi, digitaalse infosisu loomise ning ohutus- ja probleemilahendusoskusi). Lisateave: • Vuorikari, R., Jerzak, N., Karpinski, Z., Pokropek, A. ja Tudek, J., Measuring Digital Skills across the EU: Digital Skills Indicator 2.0 (Digioskuste mõõtmine ELis: digioskuste näitaja 2.0), EUR 31193 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022, ISBN 978-92-76-55856-9, doi: 10.2760/897803, JRC13034. • Vuorikari, R., Kluzer, S. ja Punie, Y., DigComp 2.2: The Digital Competence Framework for Citizens – With new examples of knowledge, skills and attitudes (DigComp 2.2: digipädevuse raamistik kodanikele – uued näited teadmistest, oskustest ja suhtumisest), EUR 31006 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2022, ISBN 978-92-76-48883-5, doi: 10.2760/490274, JRC128415. 9 2021. aastal olid vähemalt elementaarsed digioskused ainult 54 %-l ELi kodanikest, mis on 26 protsendipunkti alla eesmärgi, kusjuures liikmesriikide seas oli märkimisväärseid erinevusi. Eesmärgi saavutamiseks on vaja kümne aasta jooksul keskmist kasvu 4,5 % aastas, mis tähendab, et viivitamata on vaja võtta märkimisväärseid meetmeid olemasolevate lünkade kõrvaldamiseks vähemalt elementaarsetes digioskustes. Lisaks sellele mõjutab digioskuste taset mitu sotsiaalset ja demograafilist tegurit, nagu vanus, haridustase, tööalane seisund ja elukoht, kusjuures esinevad üldised erinevused maa- ja linnapiirkondade vahel. Liikmesriigid peavad võtma integreeritud meetmeid formaalhariduse, mitteformaalse hariduse ja elukestva õppe valdkonnas ning poliitikameetmeid, mille eesmärk on vähendada haavatavate rühmade ebasoodsat olukorda. Vähemalt elementaarsete digioskustega inimeste osakaalus ei ole märkimisväärseid soolisi erinevusi, aga meestel on keskmiselt paremad digioskused kui naistel (vt joonis 3). Meeste ja naiste osakaalu erinevus (protsendina) on viimastel aastatel vähenenud, kusjuures vähemalt elementaarsete oskustega meeste ja naiste osakaalu erinevus on langenud 5,6 protsendipunktilt 2015. aastal 3,4 protsendipunktile 2021. aastal. Seda toetavad sihtotstarbelised poliitilised sekkumised. Joonis 3. Vähemalt elementaarsete oskustega 16–74aastaste osakaal ELis soo alusel (2015–2021) Vähemalt elementaarsete digioskustega (16–74aastane) elanikkond (%) 60 55 50 45 40 35 30 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Naised Mehed 10  IKT-spetsialistid (ja sooline lõhe IKT valdkonnas) Eesmärk (sama kui eelmine): digioskustega elanikkond ja hea kvalifikatsiooniga digispetsialistid eesmärgiga saavutada sooline tasakaal, mille puhul: a) vähemalt 80 %-l 16–74aastastel on vähemalt elementaarsed digioskused; b) liidus on tööle võetud vähemalt 20 miljonit IKT-spetsialisti, edendades samas naiste juurdepääsu sellele valdkonnale ning suurendades IKT-erialade õpingute lõpetajate arvu. Põhilise tulemusnäitaja määratlus (osutades eesmärgi osale b): IKT-spetsialistid, mõõdetuna IKT-spetsialistidena töötavate 15–74aastaste isikute arvuna; ning sooline võrdsus, mida mõõdetakse naiste ja meeste osakaaluna nende inimeste hulgas, kes töötavad IKT-spetsialistidena. ISCO-08 (10) koodide klassifikatsiooni kohaselt on IKT-spetsialistid töötajad, kellel on võime arendada, käitada ja hooldada IKT-süsteeme ning kelle jaoks IKT moodustab töö põhiosa, sealhulgas, kuid mitte ainult, IKT-teenuste juhid, IKT- spetsialistid, IKT-tehnikud, IKT-seadmete paigaldajad ja hooldajad. Töötavate IKT-spetsialistide seas valitsevat soolist lõhet arvutatakse naissoost IKT- spetsialistide osakaaluna kõigist töötavatest IKT-spetsialistidest. Kuigi eesmärgis on nimetatud naiste juurdepääsu edendamist sellele valdkonnale, ei ole otsuses määratud kindlaks konkreetset ja kvantitatiivset eesmärki soolise võrdsuse saavutamiseks. Seega ei käsitata eesmärgi seda osa eraldi põhilise tulemusnäitajana. Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring. Kättesaadavad andmepunktid: aastatel 2011–2022. Lähteväärtus (viimased kättesaadavad varasema perioodi andmed): IKT- spetsialistide koguarv 2022. aastal oli 9,37 miljonit; naissoost IKT-spetsialistide osakaal oli 18,9 %. Kontekst, eeldused, mudeli funktsionaalne vorm ja viimased muutused IKT-spetsialisti oskustega tööjõud, kes on suuteline digimajandust säilitama ja kasvatama, on eduka digipöörde oluline element. Eesmärgiga proovitakse suurendada ELis IKT- spetsialistidena töötavate inimeste arvu ja ületada ELi praegused kriitilise tähtsusega vajakajäämised. Selle eesmärgi jälgimiseks kasutatav näitaja osutab IKT-spetsialistidele kui töötajatele, „kellel on võime arendada, käitada ja hooldada IKT-süsteeme ning kelle jaoks IKT moodustab töö põhiosa“ (11). Digikümnendi trajektoor on sirge joon, mis ühendab 2022. aasta väärtust (viimane kättesaadav andmepunkt) 2030. aasta eesmärgiga. Lähtetaseme trajektoor põhineb lineaarsel funktsionaalsel vormil, mis põhineb omakorda varasematel andmetel (sh kõik aastad, mille andmed on kättesaadavad). Eeldatakse, et põhiline tulemusnäitaja kasvab kogu perioodi vältel pidevalt. Digikümnendi trajektoor on näidatud joonisel 4 koos varasemate andmete ja lähtetaseme trajektooriga. Praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumi puhul ei saavuta EL eeldatavasti eesmärki, kuna lähtetaseme trajektoori alusel prognoositud 2030. aasta väärtus on 12 miljonit. (10) Rahvusvaheline ametite klassifikaator 2008. (11) Eurostati määratlust rakendatakse rahvusvahelise ametite klassifikaatori (ISCO) kaudu. 11 Joonis 4. IKT-spetsialistid ELis. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani Hoolimata pidevast kasvust viimase kümne aasta vältel töötas 2022. aastal 9,37 miljonit IKT-spetsialisti, mis vastab 4,6 %-le kõigist töötajatest ja mis on veidi vähem kui 11 miljonit alla 2030. aasta eesmärgi. Viimase kahe aasta jooksul on IKT-spetsialistide arv hakanud kiiremini kasvama, kusjuures neid lisandub aastas keskmiselt rohkem kui eelmisel kümnendil (6,0 % vahemikus 2020–2022 ja 4,2 % vahemikus 2011–2019). Digikümnendi eesmärgi saavutamiseks tuleks viimasel kahel aastal täheldatud positiivset suundumust veelgi kiirendada. 2022. aastal olid veidi vähem kui 19 % kõigist töötavatest IKT-spetsialistidest naised. Viimasel kümnendil oli meeste osakaal pidevalt ligikaudu 60 protsendipunkti suurem kui naiste osakaal, kusjuures naiste osakaal jäi vahemikku 16–19 % ja meeste osakaal vahemikku 81–84 % (joonis 5). Hoolimata väikesest langusest aastatel 2013–2015 on IKT-spetsialistidena töötavate naiste osakaal alates 2012. aastast pidevalt kasvanud, kuigi aeglases tempos (joonis 5, vasakul). Teisalt on IKT-spetsialistidena töötavate meeste osakaal vähenenud alates selle tippväärtusest aastatel 2014–2015, kuid on jätkuvalt märkimisväärselt (s.o rohkem kui neli korda) suurem kui IKT valdkonnas töötavate naiste osakaal (joonis 5, paremal). IKT valdkonnas töötavate naiste arvu suurendamiseks peaksid kõik liikmesriigid võtma meetmeid, et edendada IKT-spetsialistide töölevõtmist. Selle eesmärgi saavutamiseks on hädavajalik, et rohkem naisi hakkaks osalema IKTga seotud kolmanda taseme hariduse programmides. See suurendab IKT valdkonnas töölevõetavate naiste arvu. 12 Joonis 5. IKT-spetsialistidena töötavate inimeste osakaal ELis soo alusel (2012–2022). Pidev joon näitab ajalist suundumust alates 2012. aastast. Vasak pool: naiste osakaal kõigist IKT-spetsialistidest; parem pool: meeste osakaal kõigist IKT-spetsialistidest. Väärtuste ulatus on kahel joonisel erinev 20,0% 84,0% IKT valdkonnas töötavate naiste osakaal IKT valdkonnas töötavate meeste osakaal 19,5% 83,5% 19,0% 83,0% 18,5% 82,5% 18,0% 82,0% 17,5% 81,5% 17,0% 81,0% 16,5% 80,5% 16,0% 80,0% 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Inimkapitali (töötajate oskused ja teadmised) valdkonnas tehtavad poliitilised sekkumised mõjutavad mitmesuguseid tegureid. On vaja võtta pidevaid ja integreeritud meetmeid, et tugevdada tipptasemel digitaalsete oskuste pakkumist ning eelkõige edendada soolist tasakaalu. Seda eesmärki tuleks samuti võtta arvesse koostoimes eesmärkidega, mis käsitlevad digitehnoloogia kasutuselevõttu ettevõtetes, mis võivad ajendada suurendama nõudlust IKT-spetsialistide oskuste järele. Ühenduvus Eesmärk: turvaline, vastupidav, toimiv ja kestlik digitaristu, mille puhu kõik kindlaksmääratud asukohas paiknevad lõppkasutajad on võrgu lõpp-punktini kaetud gigabitivõrguga ning kõik asustatud piirkonnad on kaetud järgmise põlvkonna kiirete traadita võrkudega, mis toimivad vähemalt 5G-võrguga võrdväärselt, kooskõlas tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega. Põhilise tulemusnäitaja määratlus: • gigabitiühenduvus, mida mõõdetakse väga suure läbilaskevõimega püsivõrkudega (VHCN) kaetud kodumajapidamiste osakaaluna. Arvesse võetakse sellist tehnoloogiat, mis võimaldab praegu gigabitiühenduvust, nimelt valguskaabelühendust hooneni (FTTP) ja kaabelühendust DOCSIS (12) 3.1. FTTPga kaetuse arengut jälgitakse samuti eraldi ja seda võetakse arvesse VHCNiga kaetuse andmete tõlgendamisel; • 5G katvus, mida mõõdetakse vähemalt ühe 5G võrguga kaetud asustatud alade protsendina, olenemata kasutatavast sagedusalast. Allikas: uuringud lairibaühenduse kättesaadavuse kohta Euroopas, mille viisid Euroopa Komisjoni jaoks läbi Omdia ja Point Topic (13). (12) Data Over Cable Service Interface Specification (standard andmeside edastamiseks kaabeltelevisiooni võrgu kaudu). (13) Broadband coverage in Europe 2022 (Lairibaühenduse kättesaadavus Euroopas 2022. aastal), Omdia ja Point Topic Euroopa Komisjoni jaoks. 13  Kättesaadavad andmepunktid: gigabitiühenduvus: aastatel 2013–2022; 5G: aastatel 2020–2022. Lähteväärtus (viimased kättesaadavad varasema perioodi andmed): 2022: VHCN = 73 %; 5G katvus = 81,2 %. Kontekst, eeldused, mudeli funktsionaalne vorm ja viimased suundumused Gigabitiühenduvuse teenuste ja 5G mobiilside katvuse kättesaadavus on digiülemineku hädavajalikud eeldused. Kodumajapidamiste käitumine ja selliste uute tehnoloogiate kasutuselevõtt nagu virtuaal- ja liitreaalsus, tehisintellekti rakendused, automaatsõidusüsteem, logistika ja tootmisprotsessid, suurendavad nõudlust veelgi. See eesmärk on seotud kahe järgmise põhilise tulemusnäitajaga. • Püsivõrgu ühenduse kättesaadavus kõigile Euroopa majapidamistele, et osutada väga kiireid ja usaldusväärseid ühenduvusteenuseid (mõõdetuna VHCNi näitaja alusel). • 5G mobiilside võrkude kättesaadavus kõigis asustatud piirkondades, olenemata kasutatud sagedusalast. Gigabitiühenduvus: gigabitiühenduvuse eesmärgi jälgimiseks kasutatakse VHCNi trajektoori. Põhiliste tulemusnäitajate rakendusotsuse kohaselt täiendab VHCNi trajektoori FTTP trajektoor. VHCNi näitaja kohta kättesaadavad varasemad andmed järgivad S-kujulist suundumust, mida kasutatakse selle põhilise tulemusnäitaja jaoks nii digikümnendi kui ka lähtetaseme trajektoori puhul (joonis 6). See on kooskõlas selle meetme kontseptuaalse mudeliga, mille puhul algab optilisel kiul põhineva taristu täiendav kasutuselevõtt üldjuhul piirkondades, kus investeerimiskulud on mõistlikud, ning samuti tihedalt asustatud linnapiirkondades, kus uuendatakse olemasolevaid kaablivõrke, ning nende puhul esinevad konkurentsipõhised piirangud. Teisest küljest mõjutab püsiv investeerimispuudujääk kodumajapidamisi suuremate kuludega linnalähedastes, poolmaa- ja maapiirkondades. VHCNi lähtetaseme trajektoori leviku kiirus põhineb FTTP varasematel andmetel. See kajastab paremini optilise kiu taristu kasutuselevõtu eeldatavaid investeerimiskulusid, eeldades, et tulevane gigabitiühenduvuse kasutuselevõtt oleneb ainult FTTP taristust. Joonisel 6 on kujutatud püsivõrgu VHCNi näitaja lähtetaseme trajektoor. 14 Joonis 6. Püsivõrgu VHCNi katvus ELis. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani Püsivõrgu VHCNi praegune näitaja, mis põhineb praegusel digitaalmajanduse ja - ühiskonna indeksi näitajal, hõlmab võrke, mis suudavad praegu pakkuda gigabitiühenduvust. See võib samas hõlmata ka võrke, mis ei paku praegu gigabitiühenduvust – vähemalt mitte tippkoormuse tingimustes. See kehtib näiteks DOCSIS 3.1 võrkude puhul, mille kiud ei ole paigaldatud lõppkasutajale piisavalt lähedale. Seda ei ole siiski praegu võimalik korralikult kaardistada ja seega on need võrgud mõõtmistest välja arvatud. Selle tulemusena võivad mõõdetud väärtused ja lähtetaseme trajektoori prognoos olla tegelikust kaetusest suuremad. Lisaks sellele on praegu 11 % kodudest katvate DOCSIS 3.0 võrkude uuendamise mõju maapiirkondade ühenduvusele väga piiratud. Lisaks muule ei ole kõigil FTTP võrkudel piisavat mahtu, et tagada gigabitikiiruseid tippkoormusega aegadel. Seega on vaja teha täiendavaid investeeringuid juurdepääsuvõrku, aga samuti tuumvõrgu ja transportvõrgu osadesse, et rahuldada jätkuvalt andmeedastuse vajadusi, mis kasvavad eeldatavasti eksponentsiaalselt aastani 2030 ja ka pärast seda. Lisaks sellele, et pääsuvõrgud uuendatakse kiudtehnoloogiale, on vaja teha täiendavaid investeeringuid riist- ja tarkvarasse (14). Eespool märgitut arvesse võttes tehakse täiendavat tööd, et leppida kokku põhiliste tulemusnäitajate ühises metoodikas gigabitiühenduvuse mõõtmiseks. See võimaldab võrrelda ELi tasandil andmeid selliste VHCNi taristute teenuse kvaliteedi kohta, mis suudavad tagada tippkoormusega aegadel kiiruse 1 Gbit/s. Põhilise tulemusnäitaja neid metodoloogilisi piiranguid arvesse võttes võib märkida, et praegu kättesaadavate andmete põhjal kattis püsivõrgu VHCN, mis on suuteline pakkuma gigabitiühenduvust, 2022. aastal 73 % ELi kodumajapidamistest, kui aasta varem oli see (14) IT-arenduse ja hangete strateegiaga seotud valikud peab enne heaks kiitma Euroopa Komisjoni infotehnoloogia ja küberjulgeoleku nõukogu. 15 näitaja 70 %, ning see jõuab prognoosiperioodi lõpuks eeldatavasti 94 %ni. Selle kasvu on põhjustanud kiudoptiliste võrkude (FTTP) kasutuselevõtt, mis hõlmasid 2022. aastal 56 % ELi kodumajapidamistest. Ülejäänud 27 %ni kodumajapidamistest, mis ei ole veel VHCNiga kaetud, jõutakse peamiselt täiendava FTTP kasutuselevõtu teel, mis nõuab jätkuvaid jõupingutusi. Ei tohiks välistada, et märkimisväärse osani maapiirkondadest tuleb jõuda 5G traadita juurdepääsu püsivõrkude abil. Lüngad maapiirkondades on jätkuvalt levinud probleem, kuna 55 % kodumajapidamistest nendes piirkondades ei ole siiani VHCNiga kaetud. See tegur põhjustab täiendavaid tõkkeid teenuste laiendamisele kuni täieliku katvuse saavutamiseni. Kodumajapidamise ühendamise piirkulu suureneb märkimisväärselt, kui jõutakse maapiirkondadesse. FTTP katvuse valdkonnas edusammude jälgimiseks (nagu on kirjeldatud põhiliste tulemusnäitajate rakendusotsuses) ja VHCNi katvuse andmete paremaks tõlgendamiseks on loodud ka selle näitaja liidu tasandi trajektoor (joonis 7). Lähtetaseme trajektoori hinnangute kohaselt jõuab FTTP eeldatavasti 2030. aastaks 87 % ELi kodumajapidamisteni. Joonis 7. FTTP katvus ELis. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani 5G katvus: otsuse artikli 4 lõike 1 punkti 2 alapunktis a sätestatud mobiilsidevõrgu ühenduvuseesmärgi siht on tagada, et kooskõlas tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega on kõik asustatud piirkonnad kaetud järgmise põlvkonna traadita kiire võrguga, mis pakub vähemalt 5Gga samaväärset läbilaskevõimet. Põhiliste tulemusnäitajate rakendusotsusesse lisatud vastav põhiline tulemusnäitaja mõõdab vähemalt ühe 5G võrguga kaetud asustatud alade protsenti, olenemata kasutatavast sagedusalast (15). (15) Kuigi sagedusalasid 700 MHz, 3,4–3,8 GHz ja 26 GHz peetakse kolmeks peamiseks teedrajavaks 5G sagedusalaks, kasutatakse märkimisväärselt muid ELi ühtlustatud 5G valmidusega sagedusalasid, eelkõige liikmesriikides, kus teedrajavate 5G sagedusalade kasutamist veel ei lubata. 16 Kättesaadavate andmete põhjal näib 5G katvus olevat viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud, kusjuures selle põhilise tulemusnäitaja ELi väärtus jõudis 2022. aastal 81,2 %ni. Mõned liikmesriigid on isegi teatanud 100 % lähedastest või 100 %ni küündivatest väärtustest. Tuleb siiski märkida, et see laienemine on saanud võimalikuks peamiselt tänu sagedusalade dünaamilise jagamise (DSS) kasutamisele, mille raames kasutatakse muid sagedusalasid kui teedrajavad 5G sagedusalad, näiteks vanad sagedusalad 1,8 GHz ja/või 2,1 GHz. See võimaldab sagedusalade nõudluspõhist jagamist 4G ja 5G vahel. 4Gga sagedusalade jagamise ja eelkõige ribalaiuse piirangute tulemusena võib tegelikult lõppkasutajatele osutatud 5G teenuse jõudlus olla märkimisväärselt väiksem kui see, mida on võimalik saavutada sihtotstarbeliste 5G sagedusaladega. Selle põhilise tulemusnäitaja valdkonnas kuni 2030. aastani tehtavate eeldatavate edusammude kindlaks määramiseks on analüüsitud aastate 2020–2022 kohta kättesaadavaid andmeid. Selle analüüsi ja lähtetaseme trajektoori põhjal prognoositakse, et 2024. aastaks on 5G võrkudega kaetud ligi 100 % ELi asustatud piirkondadest. Seega ei ole joonisel 8 kujutatud digikümnendi trajektoori. Tuleb siiski märkida, et ka praeguse põhilise tulemusnäitaja 5G eesmärgi puhul on metodoloogilisi piiranguid, kuna selles ei võeta arvesse tippkoormuse ajal osutatud teenuste kvaliteeti. Praegune lähtetaseme trajektoor ei esinda seega tegelikku teed, mille Euroopa peab 5G ühenduvuse eesmärgi tõeliseks saavutamiseks läbima. Tagamaks, et selle eesmärgi aluseks oleva kvaliteediga teenust osutatakse 2030. aastaks kõigis asustatud piirkondades, on vaja teha märkimisväärseid investeeringuid, eelkõige raadio juurdepääsuvõrku (s.o uute tugijaamade rajamine, olemasolevate ja uute tugijaamade omavaheline ühendamine). Kesk- ja kõrgsagedusalas on vaja kasutusele võtta rohkem sagedusi , et parandada järk-järgult teenuse kvaliteeti 5G võrkudes ja võimaldada võtta 5G kasutusele tööstus 5.0 (16) jaoks. Keskne ülesanne on tagada, et kasutusele võetud võrgud toetavad peamisi tööstussektoreid ja kriitilise tähtsusega rakendusi, millest saavad kasu tarbijad ja ettevõtted kõigis sektorites. Selleks et mõõta liikmesriikide valmidust see takistus ületada, on vaja täiendavat analüüsi, et muuta 5G mõõtmisraamistik paremaks ja ulatuslikumaks. Eesmärk on luua arvuliselt määratav põhiline tulemusnäitaja, mis väljendab teenuse tegelikku kvaliteeti tippkoormuse ajal ja hõlmab muid järgmise põlvkonna kiireid traadita võrke, mis on 5Gga võrdväärse või sellest parema jõudlusega. (16) Tööstus 5.0 täiendab ja laiendab tööstus 4.0-i. Selles pannakse suuremat rõhku aspektidele, mis on määrava tähtsusega mitte ainult majanduse või tehnoloogia seisukohast, aga ka tööstuse tulevase koha jaoks Euroopa ühiskonnas. 17 Joonis 8. 5G kasutuselevõtt ELis, varasemad andmed ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani Pooljuhid Eesmärk: turvaline, vastupidav, toimiv ja kestlik digitaristu, mille puhul moodustab tipptasemel pooljuhtide tootmine liidus kooskõlas liidu keskkonnasäästlikkust käsitleva õigusega vähemalt 20 % maailma toodangu väärtusest. Põhilise tulemusnäitaja määratlus: pooljuhid, mida mõõdetakse liidus pooljuhtidega seotud tegevusest saadud tuluna väärtusahela kõigis etappides võrreldes ülemaailmse turuväärtusega. Esimesel aastal koostatakse aruandlus Euroopas toimuvate tegevuste põhjal. Allikas: International Data Corporationi käimasolev uuring. Kättesaadav andmepunkt puudub. Lähteväärtus (viimased kättesaadavad varasema perioodi andmed): ligikaudu 10 % maailma turuosast väärtuse alusel 2022. aastal. Pooljuhid on tugevate geostrateegiliste huvide ja ülemaailmse tehnoloogilise võidujooksu keskmes. Need on digitaalsete ja digitaliseeritud toodete hädavajalik koostisosa. Kiibid on tänapäeva digitaalmajanduses kesksel kohal alates nutitelefonidest ja autodest kuni elutähtsate rakenduste ja taristuteni tervishoius, energeetikas, kaitsetööstuses, kommunikatsioonis ja tööstusautomaatikas. Pooljuhtide väärtusahela tulude seisukohast on Ameerika Ühendriigid praegu turul juhtival kohal, talle järgnevad Lõuna-Korea, Taiwan, Jaapan ja EL, kelle tulude väärtus moodustab praeguse hinnangu kohaselt 18 ligikaudu 10 % maailmaturust. Digikümnendis seatakse eesmärk, et ELi turuosa peaks jõudma 2030. aastaks väärtuse alusel 20 %ni. Tabel 1. ELi turuosaga pooljuhi väärtusahela segmendid (2022) Tarneahela etapp Lisaväärtus ELi osakaal Materjal ja räniplaadid 7% 14 % Tootmisseadmed 17 % 21 % Projekteerimisvahendid ja IP 3% 2% Kiibidisain 30 % 8% Pooljuhtide tootmine 34 % 7% Monteerimine, katsetamine ja 10 % 5% pakendamine Tarneahel 100 % 9,9 % Märkus. 2. tulba andmed näitavad selle segmendi lisaväärtust väärtusahelas (andmed on saadud AT Kearneylt, CSETilt, IC insightsilt, WSTSilt ja SEMI-lt). 3. tulba andmed näitavad ELi osakaalu maailmaturul selles segmendis väärtuse alusel 2022. aastal. Tabelis 1 on esitatud ELi trajektooride lähteväärtused. (Lähtetaseme või digikümnendi) trajektoor ei ole veel saadaval, kuna International Data Corporationilt (17) tellitud kolmanda isiku uuring, mille eesmärk on mõista ELi turuosa muutumist ja tulevasi väärtusi kuni 2030. aastani, on alles käimas. Digipöörde edenedes kasvab üleilmne nõudlus kiipide järele kiiresti ja ületab eeldatavasti 2030. aastaks triljon USA dollarit, s.o selle väärtus sisuliselt kahekordistub selle kümnendi jooksul. See tähendab, et ELi tulu pooljuhtide valdkonnas peaks 2030. aastaks neljakordistuma, mille tõttu on eriti keeruline seda eesmärki hinnata. 2023. aasta aprillis jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu kiibimääruse asjus poliitilisele kokkuleppele. Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid kavandatud määruse ametlikult heaks 2023. aasta juulis (18). See tugineb Euroopa tugevustele ja aitab lahendada püsivaid puudusi, töötades välja tulemusliku pooljuhtide ökosüsteemi ja vastupidava tarneahela. See on oluline samm ELi tehnoloogilise suveräänsuse suunas ja aitab Euroopal saavutada asjakohased digikümnendi ja rohelise kokkuleppe eesmärgid. Kiibimäärusega püüab EL (17) https://www.idc.com/about/. (18) Kiibimäärus sai nõukogu lõpliku heakskiidu – Consilium (europa.eu). 19 saavutada oma eesmärgi – kahekordistada praegust üleilmset turuosa ning jõuda 2030. aastaks 20 %ni. Servasõlmed Eesmärk: turvaline, vastupidav, toimiv ja kestlik digitaristu, mille puhul on liidus võetud kasutusele vähemalt 10 000 üliturvalist kliimaneutraalset servasõlme, mis jaotatakse selliselt, et olenemata ettevõtte asukohast on tagatud väikese latentsusajaga (näiteks mõni millisekund) juurdepääs andmesideteenustele. Põhilise tulemusnäitaja määratlus: servasõlmed, mida mõõdetakse selliste andmetöötlussõlmede arvuna, mille latentsusaeg on väiksem kui 20 millisekundit; näiteks üksikserver või muu ühendatud andmetöötlusressursside kogum, mida käitatakse servtöötlustaristu osana ja mis tavaliselt asub taristu serval töötavas servandmekeskuses ja on seega sihtkasutajatele füüsiliselt lähemal kui keskse andmekeskuse pilvesõlm. Allikas: Edge Observatory (19). Kättesaadav andmepunkt puudub. Lähteväärtus (viimased kättesaadavad varasema perioodi andmed): (2022. aastal 0). Kontekst, eeldused, mudeli funktsionaalne vorm ja viimased suundumused Servtöötlus võimaldab osutada andmetöötlusteenuseid detsentraliseeritud andmetöötlussõlmede ja taristute kaudu võrgu servas, vähendades ebavajalike andmete ülekannet võrgu kaudu ning parandades pilvandmetöötluse üldist tulemuslikkust. Servasõlmede kasutuselevõtt toetab lühikese latentsusajaga andmetöötlusteenuste väljatöötamist. Kui see kombineerida mitmesuguse tehnoloogiaga, nagu 5G kasutuselevõtt, algoritmid, andurid, asjade internet, andmed, tehisintellekt, masinõpe, virtuaalreaalsus ja robootika, siis võib servasõlmede kasutuselevõtt avaldada märkimisväärset positiivset mõju ettevõtetele ning toetada mitme majandussektori digipööret. Väga turvaliste ja kliimaneutraalsete servasõlmede kasutuselevõtt järgib hinnangute kohaselt tehnoloogia ja innovatsiooni kasutuselevõtu standarditud S-kujulist kõverat. 2022. aasta lähteväärtuseks arvestatakse „0“. Kasutusele võetavate servasõlmede arvu ja nende asukoha kindlaksmääramise metoodikat töötatakse veel välja. Praegu on tegevusanalüüsi teavet vähe ja see keskendub ainult servandmetöötluse taristu, tarkvara ja teenustega seotud hinnangulistele kulutustele (projekt UNLOCK-CEI, 2023 (20)), mis ei võimalda seda teavet otseselt arvestada olemasolevate servasõlmede kasutuselevõtu korral. Seega kirjeldab Euroopa telekommunikatsioonioperaatorite liidu (19) https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/edge-observatory. (20) UNLOCK-CEI, Cloud-Edge-IoT Demand Landscape (Pilvtöötluse, servtöötluse ja asjade interneti nõudluskeskkond), aprill 2023. 20 (European Telecommunications Network Operators’ Association – ETNO) teave Euroopas kolme kaubanduslikku servtöötluse teenust (21), aga ei esita piisavalt teavet, et teha kindlaks servtöötluse kasutuselevõtu asukohad või ulatus. Piiratud arv kättesaadavaid andmeallikaid osutavad kõik sellele, et servtöötlus on Euroopas 2023. aastal jätkuvalt lapsekingades, kusjuures enamik huvitatud organisatsioone on jätkuvalt teadlikkuse suurendamise ja väljaõppe faasis, kusjuures mõned organisatsioonid rakendavad väikesemahulisi katseprojekte (projekt UNLOCK-CEI, 2023). See põhjustab suhteliselt väikese eeldatava servasõlmede kasutuselevõtu tulevatel aastatel, s.o ajavahemikus 2023–2026. Ajavahemikus 2025–2027 muudavad projekti IPCEI-CIS (üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt, mis käsitleb pilvetaristu ja -teenuste järgmist põlvkonda) raames tehtavad investeeringud servtöötluse tehnoloogia ja lahendused eeldatavasti turul kaubanduslikult kättesaadavaks. See suurendab kasutuselevõttu Euroopas, mis võimaldab eksponentsiaalselt suurendada servasõlmede kasutuselevõttu eesmärgiga saavutada seatud eesmärk 2030. aastaks. Selles kontekstis on joonisel 9 esitatud esialgne hinnang digikümnendi eesmärgi saavutamise suunas liikumise kohta, kuigi lähtetaseme trajektoori ei ole veel võimalik kindlaks määrata. Joonis 9. Kasutusele võetavate servasõlmede eeldatav arv (ELi prognoos 2030. aastani) Märkus. Servasõlmede trajektoor põhineb ainult ekspertide hinnangul. Eespool kirjeldatud hinnang vaadatakse läbi ja digikümnendi trajektoor määrtakse kindlaks lähtuvalt Edge Observatory uuringust (22), mille eesmärk on anda kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet tegelike ja eeldatavate turu muutuste ning asjakohaste algatuste ja (21) Euroopa telekommunikatsioonioperaatorite liit, The State of Digital Communications 2023 (Digitaalse kommunikatsiooni olukord 2023. aastal), veebruar 2023. (22) Uuringut ei ole veel avaldatud. 21  meetmete kohta, mida on rakendanud era- ja avaliku sektori sidusrühmad ning nende kombineeritud sidusrühmad servtöötluse valdkonnas, et tagada vajalik teave, mis võimaldab jälgida servasõlmede vallas eesmärgi suunas liikumist aja jooksul ELi riikides. Käesoleva teatise vastuvõtmise ajal ei ole Edge Observatory veel lõpetanud oma esimest servtöötluse kasutuselevõtu andmete kogumist, mis on käimas ja mille tulemused tehakse kättesaadavaks kahes etapis 2023. aasta oktoobrist 2024. aasta juuli lõpuni. Esimene etapp hõlmab andmete kogumist Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Madalmaade ja Rootsi kohta. Neid andmeid täiendatakse teises etapis, kui kogutakse kõigi liikmesriikide 2023. aasta servtöötluse kasutuselevõtu andmed. Kvantarvutus Eesmärk: turvaline, vastupidav, toimiv ja kestlik digitaristu, mille puhul on liidus 2025. aastaks esimene kvantkiirendusega arvuti, mis loob liidu jaoks võimalused jõuda 2030. aastaks kvantvõimekuse poolest tippu. Põhilise tulemusnäitaja määratlus: kvantarvutus, mida mõõdetakse selliste töövõimeliste kvantarvutite või kvantsimulaatorite, sealhulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse superarvutite kiirendajate arvuna, mis on kasutusele võetud ja kasutajaskonnale kättesaadavad. Allikas: kvanttehnoloogia juhtuuring (23). Kättesaadav andmepunkt puudub. Lähteväärtus (viimased kättesaadavad varasema perioodi andmed): (2022. aastal 0). Kvantarvutus on kiiresti arenev valdkond, millel on märkimisväärne potentsiaal suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja tootlikkust paljudes sektorites. Kvantarvutid suudavad teha arvutusi märksa kiiremini ja tarbivad samal ajal palju vähem energiat kui praegused kõige võimsamad arvutid. Näiteks võimaldavad need töötada palju kiiremini ja tõhusamalt välja uusi ravimeid, leida lahendusi väga keerukatele logistika- ja ajakavade koostamise probleemidele ning töötada välja uusi materjale. Võttes arvesse kvantarvutuse olemuslikku tähtsust Euroopa digipöörde jaoks ning selle ulatuslikku majanduslikku ja sotsiaalset mõju, on see ELi jaoks väga suure strateegilise tähtsusega valdkond ning selle geopoliitiline olulisus tulevatel aastatel ainult suureneb. Võttes arvesse selle eesmärgi eripära, sõltuvad ELi saavutused selles valdkonnas ühiste, mitut riiki hõlmavate kohustuste edukast rakendamisest. Selle põhilise tulemusnäitaja lähteväärtus 2022. aastal on 0 ja 2024. aastaks, s.o enne eesmärgi tähtpäeva, võetakse eeldatavasti kasutusele vähemalt üks kasutusvalmis kvantarvuti, millele järgneb teine 2027. aastal ja vähemalt kolm 2030. aastaks (joonis 10). Selle eesmärgi eripära tõttu ei ole lähtetaseme trajektoori kindlaks määratud. (23) Kvanttehnoloogia juhtalgatus. 22 Joonis 10. Kvantarvutite arv ELis. Trajektoor 2030. aastaks Märkus. Kvantarvutuse trajektoor põhineb ainult ekspertide hinnangul. Digitehnoloogia kasutuselevõtt Eesmärk: ettevõtete digiüleminek, mille puhul vähemalt 75 % liidu ettevõtetest on oma äritegevusele vastavalt võtnud kasutusele vähemalt ühe järgmistest: i) pilvteenused; ii) suurandmed; iii) tehisintellekt. Põhilise tulemusnäitaja määratlus(24) : (i) pilvandmetöötlus, mida mõõdetakse nende ettevõtete osakaaluna, kes kasutavad vähemalt ühte järgmistest pilvteenustest: finants- või raamatupidamistarkvara rakendused, ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) tarkvararakendused, kliendisuhete haldamise (CRM) tarkvararakendused, turvatarkvara rakendused, ettevõtte andmebaasi(de) majutamine ja andmetöötlusplatvorm, mis pakub majutuskeskkonda rakenduste arendamiseks, testimiseks ja kasutuselevõtuks; (ii) suurandmed, mida mõõdetakse nende ettevõtete osakaaluna, kes analüüsivad suurandmeid mis tahes andmeallikast (ettevõttesiseselt või -väliselt). Alates 2024. aasta aruandest mõõdetakse suurandmeid nende ettevõtete osakaaluna, kes teevad andmeanalüüsi (ettevõttesiseselt või -väliselt); (iii) tehisintellekt, mida mõõdetakse vähemalt ühte tehisintellekti tehnoloogiat kasutavate ettevõtete osakaaluna. (24) Täiendavad andmed nende põhiliste tulemusnäitajate määratluse kohta on märgitud põhiliste tulemusnäitajate rakendusotsuses. 23  Allikas: Eurostat – Euroopa Liidu uuring ettevõtetes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning e-kaubanduse kasutamise kohta. Kättesaadavad andmepunktid: pilvandmetöötlus: 2014, 2016, 2018, 2020 ja 2021 (aegrida katkeb 2021); suurandmed: 2016, 2018, 2020; tehisintellekt: 2021. Lähteväärtus (viimased kättesaadavad varasema perioodi andmed): 2021. aasta pilvandmetöötlus – 34 %; 2020. aasta suurandmed – 14 %; 2021. aasta tehisintellekt – 8 %. Kontekst, eeldused, mudeli funktsionaalne vorm ja viimased muutused See eesmärk osutab sellele, mil määral võetakse ELi ettevõtetes kasutusele kolm erinevat digitehnoloogiat, mis on määrava tähtsusega, et toetada konkurentsivõimet, suurendada võimet säilitada, ekstraheerida ja töödelda andmeid, täiustades teenused ja tooteid või luues uusi tooteid ja teenuseid. Eesmärgi mõõtmist toetavad kolm näitajat, mis osutavad nende ELi ettevõtete osakaalule, mis kasutavad • tipp- või kesktasemel pilvteenuseid; • suurandmete analüüsi, mis omakorda osutab tehnoloogia, meetodite või tarkvaravahendite (nt andme- ja tekstikaeve, masinõpe) kasutamisele, et analüüsida ettevõtte enda või muudest andmeallikatest ekstraheeritud suurandmeid; • vähemalt üht tehisintellekti tehnoloogiat, näiteks 1) tekstikaeve, 2) kõnetuvastus, 3) loomuliku keele genereerimine, 4) kujutiste äratundmine ja töötlemine, 5) masinõpe (nt süvaõpe) andmeanalüüsi eesmärgil, 6) tehisintellektipõhine robotjuhitav protsessiautomaatika, 7) autonoomsed robotid, isejuhtivad sõidukid ja autonoomsed mehitamata õhusõidukid. Vastavaid trajektoore on kirjeldatud allpool. Pilvandmetöötlus: asjakohaste dokumentide järgi on ettevõtete pilvandmetöötluse kasutuse muutumise (kesk- ja tipptasemel teenuste kasutuselevõtt) hindamiseks kõige sobilikum S-kujuline kasutuselevõtu kõver. Selle tehnoloogia kasutuselevõtt võib siiski põhjustada teatavaid majanduslikke (nt piiratud valik), turvalisusega seotud ja tehnilisi probleeme (nt sõltuvus turustajast), mis tulenevad tipptasemel oskuste puudumisest ettevõtetes, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) puhul. Selle tõttu võib jääda täielik kasutuselevõtt viibima, eelkõige tipptasemel pilvteenuste puhul, mille tõttu on kasvumäära joon kõvera küllastumispunkti lähedal laugem. Seepärast on selle põhilise tulemusnäitaja funktsioon S-kujuline, mida kasutatakse üldjuhul seda liiki tehnoloogia leviku protsessi kirjeldamiseks. Turu küllastumispunktiks on määratud 80 % nii digikümnendi kui ka lähtetaseme trajektoori puhul. Eeldatakse, et küllastumispunkt on veidi kõrgemal kui 2030. aasta eesmärk 75 %, et võimaldada pilvetehnoloogia kasutuselevõtu määra pärast eesmärgi saavutamist veelgi suurendada. Digikümnendi trajektoori leviku kiiruse näitaja on määratud nii, et eesmärk 75 % saavutatakse 2030. aastaks, samas kui lähtetaseme trajektoori leviku kiirus põhineb aegrea katkemise eelsetel andmetel (2014–2020). Nagu kõigi muude S-kujuliste funktsioonide puhul, arvutatakse leviku aeg nii, et lähtetaseme trajektoor algaks viimases jälgitud andmepunktis (pilve 2021. aasta väärtus). 24 Joonisel 11 on kujutatud digikümnendi ja lähtetaseme trajektoorid tipp- või kesktasemel pilvteenuseid kasutavate ettevõtete osakaalu puhul. 2030. aasta prognoositud väärtus praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumi puhul jääb 2030. aasta eesmärgist ligikaudu 10 protsendipunktiga maha, kui täiendavaid investeeringuid ei tehta (lähtetaseme trajektoori 2030. aasta prognoos on 66 %). Joonis 11. Pilvteenuseid kasutavate ettevõtete osakaal ELis. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani(25) Suurandmed: ka siin kehtib S-kujulise kõveraga väljendatud tehnoloogia kasutuselevõtu põhimõte. Suurandmete analüüsi kasutuselevõtt on eeldatavasti alguses aeglane, kiireneb pärast mõnda aega ja on lõpus uuesti aeglane. Seda edendavad tõenäoliselt väga väikesed ettevõtted, millel võib olla väiksem ajend suurandmete tehnoloogia kasutusele võtta. Ka sel juhul on turu küllastumispunktiks määratud 80 %, mis ületab eesmärki 75 %, et võimaldada täiendavat kasvu pärast eesmärgi saavutamist. Leviku kiiruse näitaja on määratud nii, et digikümnendi trajektoori puhul saavutatakse eesmärk 75 % 2030. aastal. Joonisel 12 on kujutatud digikümnendi ja lähtetaseme trajektoorid suurandmete analüüsi kasutavate ettevõtete osakaalu puhul. 2030. aasta prognoositud väärtus praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumi puhul jääb märkimisväärselt alla 2030. aasta eesmärgi (lähtetaseme trajektoori 2030. aasta prognoos on 34 %). (25) Ajavahemiku 2014–2020 puhul kasutatakse Eurostati näitajat „Ettevõtted, kes ostavad vähemalt üht järgmistest pilvteenustest: ettevõtte andmebaasi majutamine, raamatupidamistarkvara rakendused, kliendisuhte haldamise tarkvara, andmetöötlusvõimsus“ (kood E_CC_GE_ME). Aegrida katkes 2021. aastal, kui kasutati näitajat „Ettevõtted, kes ostavad tipp- või kesktasemel pilvteenuseid“. See näitaja hõlmab erinevaid pilvteenuseid: raamatupidamistarkvara (CC_PFACC); ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) tarkvara (CC_PERP); kliendisuhete haldamise (CRM) tarkvara (CC_PCRM); turvatarkvara (CC_PSEC); andmebaasi majutamine (CC_PDB) ja majutuskeskkond rakenduste arendamiseks (CC_PDEV). 25 Joonis 12. Suurandmete analüüsi kasutavate ettevõtete osakaal ELis. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani Tehisintellekt: kuna tehisintellekti kasutuselevõtu kohta puuduvad aegrea andmed, ei ole võimalik lähtetaseme trajektoori andmete alusel koostada. Tehnoloogia kasutuselevõttu käsitlev kirjandus soovitab selgelt kasutada ka selle põhilise tulemusnäitaja puhul S- kujulist kõverat. Tehisintellekti kasutuselevõtt on üldjuhul protsess, mis täiendab suurandmete kasutuselevõttu, kuna tehisintellekti metoodika on näiteks väga sobilik suurandmete täieliku potentsiaali kasutamiseks. Tehisintellekti andmepunktide puudumise korvamiseks kasutatakse tehisintellekti lähtetaseme trajektoori puhul sama leviku kiiruse parameetrit, mida kasutatakse suurandmete lähtetaseme trajektoori hinnangu puhul. Nagu kõigi muude põhiliste tulemusnäitajate puhul, arvutatakse leviku aeg eeldusel, et lähtetaseme trajektoori alguspunkt langeb kokku (ainsa) jälgitud andmepunktiga. Joonisel 13 on kujutatud digikümnendi ja lähtetaseme trajektoorid tehisintellekti kasutavate ettevõtete osakaalu puhul. Ka sel juhul jääb 2030. aasta prognoositud väärtus praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumi puhul märkimisväärselt alla 2030. aasta eesmärgi (lähtetaseme trajektoori 2030. aasta prognoos on 20 %). 26 Joonis 13. Tehisintellekti kasutavate ettevõtete osakaal ELis. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani (sama leviku kiiruse näitaja kui suurandmete lähtetaseme trajektoori puhul) Kokkuvõttes võib täheldada, et digitehnoloogia kasutuselevõtt ettevõtetes ei ole ühtlane. See erineb olenevalt kasutatud tehnoloogiast, kusjuures liikmesriikide ja majandussektorite vahel on suuri erinevusi. Pilvteenuste kasutamine on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud, jõudes 2021. aastal ELi ettevõtete seas 34 %ni (60 % suurettevõtetest ja 33 % VKEdest). Suurandmete analüüsi ja tehisintellekti tehnoloogia kasutuselevõtt on märksa piiratum, s.o neid kasutavad vastavalt 14 % ja 8 % ELi ettevõtetest. Liikmesriigid peavad tegema digikümnendi eesmärkide saavutamiseks märkimisväärseid jõupingutusi oma terviklike ja integreeritud poliitikameetmete abil, mille eesmärk on suurendada kasutuselevõttu ja kõrvaldada tõkked, mis takistavad edusamme (sh erioskuste ja tehniliste eksperditeadmiste puudumine ning tõkked andmete kasutamisele). Kui täiendavaid sihtotstarbelisi meetmeid ei võeta, jäävad eelkõige suurandmete ja tehisintellekti kasutuselevõtt määratud eesmärkidest märkimisväärselt maha. 27  Digimahukuse algtase Eesmärk: ettevõtete digiüleminek, mille puhul üle 90 % liidu VKEdest saavutab vähemalt algtasemel digimahukuse (26). Põhilise tulemusnäitaja määratlus: vähemalt algtasemel digimahukusega VKEd, mida mõõdetakse selliste VKEde osakaaluna, kes kasutavad 12st valitud digitehnoloogiast vähemalt nelja. Allikas: Eurostat – Euroopa Liidu uuring ettevõtetes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning e-kaubanduse kasutamise kohta (kood ISOC_E_DII (27)). Kättesaadavad andmepunktid: vahemikus 2015–2022 (aegrida katkeb igal aastal). Lähteväärtus (viimased kättesaadavad varasema perioodi andmed): 69 % 2022. aastal. Kontekst, eeldused, mudeli funktsionaalne vorm ja viimased muutused Digimahukus on koondnäitaja, mis põhineb ettevõtte kasutatavate tehnoloogiate arvul võrreldes mitmesuguste tehnoloogiate tulemustabeliga kooskõlas digitaalmajanduse ja - ühiskonna indeksiga. See eesmärk osutab digitehnoloogia laialdasele kasutuselevõtule ELi VKEdes (28), ettevõtetes, milles töötas 2020. aastal ligi kaks kolmandikku ELi mittefinantssektorite tööjõust. Digimahukust mõõdetakse digimahukuse indeksi alusel, mis näitab, mitut valitud 12 tehnoloogiast ettevõtetes kasutatakse. Algtasemel digimahukus tähendab, et ettevõte kasutab vähemalt nelja 12st valitud digitehnoloogiast. Igal aastal hõlmab indeks mitmesuguseid tehnoloogiaid alates algtaseme tehnoloogiast kui kõrgema taseme tehnoloogiateni ja selle eesmärk on mõõta VKEde digiüleminekut ELis. 2022. aasta uuring hõlmas järgmist 12 tehnoloogiat ja/või kriteeriumi: „1. Ettevõtted, mille töötajatest rohkem kui 50 %-l oli juurdepääs internetile ettevõtluse otstarbel. 2. IKT- spetsialistide töölevõtmine. 3. Kiireima interneti püsiühenduse maksimaalne lepingujärgne allalaadimiskiirus on vähemalt 30 Mbit/s (29). 4. Ettevõtted, mis korraldavad kaugkoosolekuid. 5. Ettevõtted teavitavad oma töötajaid nende kohustustest IKT turbe valdkonnas. 6. Mis tahes liiki koolitus, mida pakuti 2021. aastal töötajate IKT oskuste arendamiseks. 7. Vähemalt kolme IKT turbemeetme kasutamine. 8. Ettevõtted, millel on dokument või dokumendid IKT turbe meetmete, tavade või menetluste kohta. 9. (26) Nagu on määratletud komisjoni 15. juuli 2021. aasta rakendusmääruses (EL) 2021/1190 (ja järgnevates rakendusmäärustes), milles sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152 teema „IKT kasutamine ja e-kaubandus“ andmenõuete tehnilised üksikasjad vaatlusaastaks 2022 (EMPs kohaldatav tekst), eelkõige kooskõlas määruse (EL) 2019/2152 artikli 7 lõikega 1 ja artikli 17 lõikega 6. (27) Põhiline tulemusnäitaja arvutatakse väga väikese digimahukuse indeksiga VKEde protsendi 100 täiendina (alamkategooria E_DI4_VLO). (28) Digimahukuse indeksi (DII) hindamisel võetakse arvesse 10–249 töötajaga ettevõtteid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid (mikroettevõtjaid käsitlevad andmed on puudu peaaegu kõigi liikmesriikide kohta). (29) Komisjon on teinud gigabititaristu määrusega ettepaneku suurendada võrdluskiirust väärtusele 1 Gbit/s. 28 Kõigil töötajatel on kaugjuurdepääs kõigile järgmistele vahenditele: e-post, dokumendid, ettevõtlusrakendused. 10. Tööstus- või teenuserobotite kasutamine. 11. Müügi otstarbel mis tahes arvutivõrkude kasutamine (vähemalt 1 %). 12. Ettevõtted, mille veebimüük moodustab rohkem kui 1 % kogukäibest, ja ettevõtetelt tarbijatele (B2C) veebimüük, mis moodustab rohkem kui 10 % veebimüügist (30)“. Paindlik määratlus võimaldab kohandada näitajat tehnoloogia muutustega ja seda edasi arendada, kuna oskused või tehnoloogiad, mis on praeguste hinnangute kohaselt tipptasemel, võivad tulevaste hinnangute kohaselt olla algtasemel. Kuna näitaja koosseisu on muudetud, et hõlmata uuemat tehnoloogiat, on näitaja edenemine olnud viimastel aastatel siiski vähene ja mõnel aastal on see isegi halvenenud. Kuna võrreldavad varasemad andmed puuduvad, ei olnud võimalik lähtetaseme trajektoori kindlaks määrata. Parema järelevalve tagamiseks töötab komisjon selle nimel, et määrata iga kahe aasta tagant kindlaks järjepidev määratlus alates 2021. aastast. Selle tulemusena on 2021. aasta näitajad võrreldavad aastate 2023, 2025, 2027 ja 2029 näitajatega, ning 2022. aasta näitajad on võrreldavad aastate 2024, 2026, 2028 ja 2030 näitajatega. Digikümnendi trajektoori kuju põhineb lineaarsel funktsioonil, kuna eeldatakse, et põhiline tulemusnäitaja järgib kasvutrendi, kuigi see kõigub aastate lõikes ja jõuab eesmärgini 2030. aastani (joonis 14). Joonis 14. Digimahukuse indeks. Varasemad andmed ja digikümnendi trajektoor 2030. aastani (30) Digimahukuse indeksi kindlaks määramiseks kasutatavad ettevõtete uuringu küsimused on igal aastal erinevad. Igal aastal kasutatava loetelu tagab Eurostat. 29  Innovatiivsed ettevõtted / kasvufirmad (ükssarvikud) Eesmärk: ettevõtete digiüleminek, mille puhul liit hõlbustab oma uuenduslike kasvufirmade kasvu ja parandab nende juurdepääsu rahastamisele, mille tulemusena ükssarvikute arv vähemalt kahekordistub. Põhilise tulemusnäitaja määratlus: ükssarvikute arvu mõõdetakse otsuse artikli 2 punkti 11 alapunktis a ja alapunktis b osutatud ükssarvikute summana. Allikas: Dealroomi platvorm (31). Kättesaadavad andmepunktid: aastatel 2008–2022. Lähteväärtus (viimased kättesaadavad varasema perioodi andmed): 249 aastal 2022 (32). Selle põhilise tulemusnäitaja 2030. aasta eesmärk nõuab võrdlusandmepunkti määratlemist. Käesolevas teatises käsitatakse võrdluspunktina 2022. aastal ELis registreeritud ükssarvikute arvu (249) ja 2030. aasta eesmärgina 500 ükssarvikut. Nagu eksperdid on märkinud (33), osutavad viimase aasta ebastabiilsed makromajanduslikud suundumused sellele, et viimaste aastate kasvumäär ei jää tõenäoliselt lühiajalises perspektiivis ja võimalik, et ka pikaajalises perspektiivis püsima. See uus reaalsus oli ilmne juba 2022. aasta viimases kahes kvartalis, kui investeeringud idufirmadesse vähenesid ja enamik juhtivates tehnoloogiaettevõtetest (suure turukapitalisatsiooniga ettevõtted ja ükssarvikud) koondasid töötajaid. Suur inflatsioon, tõusvad intressimäärad ja geopoliitilised kriisid, näiteks sõda Ukrainas, aitasid kõik kaasa uute ükssarvikute arvu hiljutisele vähenemisele. Sellest võib eeldada, et ELis viimastel aastatel jälgitud suurt kasvumäära ei pruugi olla võimalik keskpikas perspektiivis uuesti saavutada. Hiljuti avaldatud andmed (34) näitavad, et uute ükssarvikute arv ELis oli 2023. aasta esimeses kvartalis suhteliselt väike, neid registreeriti ainult neli, samas kui vastaval ajavahemikul 2021. ja 2022. aastal registreeriti neid umbes 20 (vastavalt 22 ja 20). 2022. aasta esimeses kvartalis asutati neli uut ükssarvikut. Ükssarvikute teke ELis näib seega olevat langenud COVID-19 kriisi eelsele tasemele. Hoolimata hiljutisest kasvutrendist jääb EL maha sellistest muudest piirkondadest nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Ühendkuningriik, kuhu on koondunud suurim arv (31) https://dealroom.co/guides/guide-to-unicorns. (32) Dealroomi platvormil ajakohastatakse korrapäraselt ükssarvikute arvu. Ükssarvikute arv ELis 9. jaanuaril 2023 oli Dealroomist alla laaditud teabe kohaselt 249. Ühendkuningriik on selles dokumendis märgitud statistikast alati välja arvatud. (33) CBINSIGHTSi uuringuülevaade (https://www.cbinsights.com/research/unicorn-company-slowdown/) ja Atomico 2022. aasta aruanne State of European Tech (Euroopa tehnoloogia olukord) (https://stateofeuropeantech.com/1.european-teach-a-new-reality). (34) Dealroom (https://tinyurl.com/EU-unicorns-Q1-2023). 30 ükssarvikuid, kuna need on seal asutatud või hakkavad seal pärast asutamist tegutsema (35). Tugevate ja toetavate süsteemide loomine ning ELi ühtse turu täieliku potentsiaali kasutamine on olulised tegurid ükssarvikute arvu suurendamisel või nende kõikjalt maailmast siia meelitamisel. Lähtetaseme trajektoor tugineb ükssarvikuid käsitlevatele varasematele andmetele ajavahemiku 2008–2022 kohta. Sel puhul on funktsiooni kujuks valitud eksponentsiaalfunktsioon, mis sobitub hästi varasemate andmetega (joonis 15). Suundumuste hiljutise/praeguse ebastabiilsuse tõttu ei ole digikümnendi trajektoori kujutatud. Joonis 15. Ükssarvikute arv ELis. Varasemad andmed ja lähtetaseme trajektoor Avalike teenuste digitaliseerimine Eesmärk: avalike teenuste digitaliseerimine, mille puhul on olulised avalikud teenused 100 % interneti kaudu juurdepääsetavad ja vajaduse korral on kodanikel ja ettevõtjatel liidus võimalik suhelda haldusasutustega veebis. Põhilise tulemusnäitaja määratlus: - kodanikud: kodanikele oluliste avalike teenuste veebipõhine pakkumine, mida mõõdetakse selliste haldustoimingute osakaaluna, mida saab suurte elusündmuste puhul teha täiesti veebipõhiselt. Arvesse võetakse järgmisi elusündmusi: kolimine, transport, väiksemate nõuete menetluse algatamine, perekonnaelu, karjäär, õppimine ja tervis; (35) Dealroom (https://tinyurl.com/unicorns-totals-non-EU). 31  - ettevõtted: ettevõtetele oluliste avalike teenuste veebipõhine pakkumine, mida mõõdetakse selliste haldustoimingute osakaaluna, mis on vajalikud ettevõtte asutamiseks ja korrapäraseks äritegevuseks, mida saab teha täiesti veebipõhiselt. Allikas: e-valitsuse võrdlusaruanne (36). Kättesaadavad andmepunktid: vahemikus 2013–2022 (aegrida katkeb 2020. aastal). Lähteväärtus (viimased kättesaadavad varasema perioodi andmed): 2022: kodanike puhul 77 (skaalal 0–100); ettevõtete puhul 84 (skaalal 0–100). Kontekst, eeldused, mudeli funktsionaalne vorm ja viimased suundumused Digitaalsete avalike teenuste osutamine on saanud avaliku sektori oluliseks töövahendiks. Avaliku sektori ametiasutused saavad suurendada oma tõhusust ja parandada oma suhteid üldsusega e-valitsuse kaudu, mille puhul kasutatakse tehnoloogiat, et täiustada ja lihtsustada valitsuse osutatavaid teenuseid (näiteks sünnitunnistuste taotlemine või maksudeklaratsioonide esitamine internetis). Laiem ja lihtsam juurdepääs avalikele teenustele suurendab kokkuvõttes nende läbipaistvust ja nendega seotud vastutust, vähendades samal ajal bürokraatiat. Selle eesmärgiga soovitakse tagada laialdane ja lihtne juurdepääs avalikele teenustele internetis, mõõdetuna oluliste avalike teenuste kättesaadavusena internetis nii kodanikele (näiteks haiglavastuvõtu registreerimisel või selle aja muutmisel või kohtuotsuse edasikaebamisel) ning ettevõtetele (näiteks ettevõtte loomisel või ettevõtte korrapärase äritegevuse jaoks). Trajektoori hindamiseks kasutatud põhilised tulemusnäitajad: • kodanike puhul jälgitakse eesmärki kodanikele oluliste elusündmuste puhul internetis elluviidavate haldustoimingute osakaalu alusel (kolimine, transport, väiksemate nõuete menetluse algatamine, perekonnaelu, karjäär, õppimine, tervis); • ettevõtete puhul jälgitakse eesmärki ettevõtte asutamiseks ja ettevõtte korrapärase äritegevuse jaoks riigi kohalikele ja ka välisriikidest kasutajatele internetis kättesaadavate avalike teenuste osakaalu alusel. E-valitsuse kohta andmete kogumine korraldatakse elusündmuste alusel, mis on tavapäraselt mitme valitsusasutuse osutatavate valitsuse teenuste paketid. E-valitsuse võrdlusalusega mõõdetakse iga elusündmuse puhul igasugust suhtlust valitsusega, mille üksikisik või ettevõte võib algatada. Mõlemad põhilised tulemusnäitajad hõlmavad piiriülest mõõdet, s.o kuivõrd pakutakse teabeteenuseid, tehingute teenuseid ja teavet nende teenuste kohta internetis teistest ELi riikidest pärit kasutajatele. Asjakohase kirjanduse kohaselt eeldatakse, et digitaalsete avalike teenuste osutamine nii kodanikele kui ka ettevõtetele järgib S-kujulist kõverat. Seda valikut toetavad kaks peamist põhjust. Esiteks võib mõnede teenuste internetis osutamine olla kallim. Seetõttu jäävad need digiülemineku protsessi lõppu ja kasvavad aeglasemalt, kui protsess jõuab küllastumispunkti. Teiseks võib maa- või äärepoolsetes piirkondades, kus on vähem digitaristut, osutatavate teenuste puhul olla digiüleminek keerulisem, kuna digitaristu on (36) e-Government Benchmark 2023 (E-valitsuse 2023. aasta võrdlusaruanne), Capgemini, Sogeti, IDC ja Politecnico di Milano Euroopa Komisjoni nimel. 32 neis piirkondades üldjuhul vähem levinud. Küllastumispunktiks on määratud 100 % ja see kirjeldab olukorda, kus kõik olulised avalikud teenused on internetis täielikult saadaval. Seda eeldust kinnitab fakt, et mõned ELi riigid jõudsid kodanike või ettevõtete põhilise tulemusnäitaja maksimumväärtuseni juba 2021. aastal ja seega saavutasid digikümnendi eesmärgi, nagu teatati viimases e-valitsuse võrdlusaruandes. E-valitsuse võrdlusaluse jaoks kasutatav metoodika vaadati läbi 2020. aastal, mille tulemusena katkes mõlema näitaja aegrida (37). Aegrea katkemisega kohanemiseks kasutatakse järgmist lähenemisviisi, et hinnata leviku kiirust. 1. Lähtetaseme trajektoori leviku kiiruse parameetrit hinnatakse, kasutades ainult aegrea katkemisele eelnevaid andmepunkte (2013–2019). 2. Leviku kiiruse esimene prognoos arvutatakse ainult aegrea katkemisele eelnevate andmepunktide alusel (nn katkemiseelne trajektoor); kaks katkemisjärgset andmepunkti 2021. ja 2022. aastal on ekstrapoleeritud katkemiseelse trajektoori alusel; aegrea katkemise keskmist mõju hinnatakse keskmise erinevusena 2021. ja 2022. aasta ekstrapoleeritud ja jälgitud andmepunktide vahel; aegrea katkemise järgseid andmepunkte kohandatakse aegrea katkemise keskmise mõjuga ja leviku kiirust hinnatakse uuesti, kasutades kogu aegrida, sh katkemiseelseid ja kohandatud katkemisjärgseid andmepunkte. Nagu ka kõigi muude põhiliste tulemusnäitajate puhul on leviku aja parameeter määratud nii, et trajektoori algväärtus on võrdväärne viimase jälgitud väärtusega, s.o 2022. aasta väärtusega. Joonis 16: kodanike (a) ja ettevõtete (b) puhul on näha mõlema põhilise tulemusnäitaja lähtetaseme trajektoorid. Mõlema põhilise tulemusnäitaja puhul on jälgitud 2021. ja 2022. aasta andmepunktid kooskõlas aegrea katkemise eelsel ajal hinnatud leviku kiirusega. (37) Metoodika ajakohastamise käigus vähendati teenuste arvu elusündmuse kohta ja avalik-õiguslike organisatsioonide läbipaistvuse näitaja asendati teenusedisaini läbipaistvuse näitajaga. Täielikud andmed läbivaatamise kohta ja uus meetod on esitatud dokumendis „eGovernment Benchmark Method Paper 2020-2023“ (E-valitsuse võrdlusalus. Metoodikadokument 2020–2023). 33 Joonis 16. Lähtetaseme trajektooride hindamine nii aegrea katkemise eelsete kui ka järgsete andmepunktide põhjal: digitaalsed avalikud teenused kodanikele (a) ja ettevõtetele (b) AVALIKUD TEENUSED KODANIKELE 100 Digitaalsed avalikud teenused kodanikele (punktisumma 0 -100) 90 80 70 60 50 40 30 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026 2 027 2 028 2 029 2 030 Varasemad andmed Varasematel tulemustel põhinev lähtetaseme trajektoor Aegrea katkemise eelne trajektoor Aegrea katkemise eelse trajektoori põhjal ekstrapoleeritud 2021. ja 2022. aasta väärtused (a) AVALIKUD TEENUSED ETTEVÕTETELE 100 Digitaalsed avalikud teenused kodanikele (punktisumma 0 -100) 90 80 70 60 50 40 30 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026 2 027 2 028 2 029 2 030 Varasemad andmed Aegrea katkemise eelne trajektoor Varasematel tulemustel põhinev lähtetaseme trajektoor Aegrea katkemise eelse trajektoori põhjal ekstrapoleeritud 2021. ja 2022. aasta väärtused (b) Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektor on näidatud joonise 17 a osas kodanike põhilise tulemusnäitaja kohta ja joonise 17 b osas ettevõtete põhilise tulemusnäitaja kohta. 34 Joonis 17. Kodanikele (ülemine joonis) ja ettevõtetele (alumine joonis) internetis teenuste osutamine. Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor 2030. aastani (a) Riigi kodanikele ja välisriikidest pärit inimestele olulise elusündmuse korral internetis tehtavate haldustoimingute osakaal (0 = internetis ei saa teha ühtegi toimingut; 100 = kogu protsess on interneti teel tehtav). Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor AVALIKUD TEENUSED KODANIKELE 2030. aasta eesmärk Digitaalsed avalikud teenused kodanikele (punktisumma 0-100) 100 2030. aasta hinnangulise väärtuse ja digikümnendi 90 eesmärgi vaheline erinevus 80 70 60 50 40 30 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026 2 027 2 028 2 029 2 030 Varasematel tulemustel põhinev lähtetaseme trajektoor Varasemad andmed Varasematel tulemustel põhinev lähtetaseme trajektoor 35  (b) Osakaal ettevõtte asutamiseks ja ettevõtte korrapärase äritegevuse jaoks vajalikest avalikest teenustest, mis on internetis kättesaadavad riigi kodanikele ja kasutajatele välisriikidest (0 = internetis ei saa teha ühtegi toimingut; 100 = kogu protsess on interneti teel tehtav). Varasemad andmed, digikümnendi trajektoor ja lähtetaseme trajektoor AVALIKUD TEENUSED ETTEVÕTETELE 2030. aasta eesmärk 100 2030. aasta hinnangulise väärtuse ja digikümnendi eesmärgi vaheline erinevus 90 Digital public services for businesses (score 0-100) 80 70 60 50 40 30 2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024 2 025 2 026 2 027 2 028 2 029 2 030 Digikümnendi trajektoor, s.o ideaalne tee eesmärgi saavutamiseni Varasemad andmed Varasematel tulemustel põhinev lähtetaseme trajektoor 2022. aastal sai digitaalsete avalike teenuste kättesaadavus kodanikele ja ettevõtetele vastavalt 77 ja 84 punkti maksimumväärtusest 100. Mõned liikmesriigid on 100 punkti eesmärgile juba lähedal või selle saavutanud. Sellest hoolimata on edasiliikumine nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikide sees ebaühtlane. Eelkõige on palju võimalusi täiustada piiriüleste digitaalsete avalike teenuste kättesaadavust, mis saavutatakse eelkõige ühtse digivärava (38) täiendava rakendamise teel. Lähtetaseme trajektooril põhinev 2030. aasta prognoos on kodanike näitaja puhul 94/100 ja ettevõtete näitaja puhul 97/100. Digitaalne terviselugu Eesmärk: avalike teenuste digitaliseerimine, mille puhul on liidu kodanikel 100 % juurdepääs oma digitaalsele terviseloole. Põhilise tulemusnäitaja määratlus: e-tervise andmetele juurdepääs, mida mõõdetakse järgmiselt: i) kogu riigis on kodanikel veebipõhine juurdepääs oma elektroonilistele terviseandmetele (patsiendiportaali või patsiendi mobiilirakenduse kaudu) koos lisameetmetega, mis võimaldavad juurdepääsu neile andmetele ka teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele inimestele (nt laste, puuetega inimeste või eakate eestkostjad), ning ii) nende isikute osakaal, kellel on võimalik saada või kasutada oma (38) https://single-market-economy.ec.europa.eu/single-market/single-digital-gateway_en. 36  tervisega seotud miinimumandmeid, mida praegu säilitatakse avalikes ja eraõiguslikes digitaalsetes terviseinfosüsteemides. Allikas: Empirica GmbH ja PredictBy. Kättesaadav andmepunkt puudub. Lähteväärtus (viimased kättesaadavad varasema perioodi andmed): 2022. aastal 72 (punktisumma 0–100). E-tervise näitaja kontseptuaalse raamistiku keskmes on Euroopa kodanike juurdepääs elektroonilistele meditsiiniandmetele ja see ei mõõda määra, mil kodanikud terviseteenuseid internetis tegelikult kasutavad. Raamistik koosneb neljast temaatilisest mõõtmest, millest igaüks hõlmab näitajaid, mis mõõdavad digitaalse terviseloo andmete internetipõhise kättesaadavuse olulisi aspekte. Riigi tasandil on kokku 12 näitajat, mis kirjeldavad 1) elektrooniliste terviseandmete internetipõhist kättesaadavust kogu riigis; 2) kättesaadavate terviseandmete kategooriaid; 3) autentimissüsteemide kättesaadavust, kliendilahenduste liiki ja hõlmavust; 4) kättesaadavust teatavatele elanike kategooriatele, näiteks haavatavatele rühmadele. E-tervise näitaja on tulemuste koondnäitaja, mis põhineb igal valdkondlikul mõõtmel, millel on erinev kaal lähtuvalt mõõtmega hõlmatud näitajate arvust. 2022. aastal sai EL 72 punkti skaalal 0–100. Seda eesmärki käsitlevate võrreldavate ja järjepidevate andmete puudumise tõttu tehti konkreetne uuring, et töötada välja järelevalveraamistik, mis võimaldab mõõta kodanike internetipõhist juurdepääsu elektroonilistele terviseandmetele ELis (39). Andmeid koguti liikmesriikide e-tervise eest vastutavate ametiasutuste internetipõhise uuringu alusel. Uuringu metoodika ja küsimused valideeriti Euroopa e-tervise võrgustikus riikide esindajate abiga, et tagada kogutud andmete kvaliteet. Andmeid koguti 2023. aasta veebruarist märtsini. Uuringule vastasid kõik ELi liikmesriigid. Varasemate andmete puudumise tõttu ei olnud võimalik lähtetaseme trajektoori hinnata ning digikümnendi trajektoori kindlaksmääramisel eeldatakse, et ideaalne liikumine selles suunas, et ELi kodanikel oleks 2030. aastaks internetis 100 % juurdepääs oma terviseandmetele, järgib lineaarset trajektoori 72-lt 2022. aastal 100-le kümnendi lõpus (joonis 18). (39) Digital Decade e-Health indicators development (Digikümnendi e-tervise näitajate muutumine), Empirica GmbH ja PredictBy uuring Euroopa Komisjoni jaoks. 37 Joonis 18. E-tervise koondnäitaja. Varasemad andmed ja digikümnendi trajektoor E-identimine (eID) Eesmärk: avalike teenuste digitaliseerimine, mille puhul on liidu kodanikel 100 % juurdepääs kogu liidus tunnustatud turvalistele e-identimise vahenditele, mis tagab neile täieliku kontrolli oma identiteediga seotud toimingute ja jagatud isikuandmete üle. Põhilise tulemusnäitaja määratlus: eID-le juurdepääs, mida mõõdetakse kahe põhilise tulemusnäitajaga: 1) nende liikmesriikide arv, kes on teatanud vähemalt ühest riiklikust eID süsteemist kooskõlas määrusega (EL) nr 910/2014, ja 2) nende liikmesriikide arv, kes on võimaldanud Euroopa digiidentiteedikukru kaudu juurdepääsu turvalisele eraelu puutumatust soodustavale eID-le kooskõlas ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega (40). Allikas: Euroopa digiidentiteedi raamistik. Kättesaadav andmepunkt puudub. Lähteväärtus (viimased kättesaadavad varasema perioodi andmed): 21 liikmesriiki 27st on teatanud riiklikust eID süsteemist kooskõlas määrusega (EL) nr 910/2014. E-identimise digikümnendi eesmärgi kohaselt peab 100 % kodanikel olema 2030. aastaks juurdepääs turvalisele ja eraelu puutumatust soodustavale eID-le. Eesmärki jälgitakse kahe põhilise tulemusnäitajaga. Esimene neist on nende liikmesriikide arv, kes on teatanud komisjonile vähemalt ühest riiklikust eID süsteemist kooskõlas määrusega (EL) nr 910/2014. Käesoleva teatise vastuvõtmise ajaks on vähemalt ühest eID süsteemist teatanud kokku 21 ELi riiki. Teine põhiline tulemusnäitaja kasutab võrdlusalusena komisjoni 2021. aasta juuni ettepanekut Euroopa digiidentiteedi raamistiku kohta, millega vaadati läbi olemasolev (40) COM(2021) 281 final. 38 Euroopa e-identimise ja usaldusteenuste algatus (eIDASe määrus). Väljapakutud uue raamistiku eesmärk on muuta 2014. aasta eIDASe määrust ja tagada, et kooskõlas digikümnendi poliitikaprogrammis seatud eesmärgiga on 2030. aastaks 100 % ELi kodanikel juurdepääs turvalisele eID süsteemile, mida tunnustatakse kõikjal ELis ja mis annab kasutajatele täieliku kontrolli identiteediga seotud tehingute ja jagatud isikuandmete üle. Ettepanek hõlmab personaalset e-rahakotti, mis võimaldab kodanikel tõendada oma identiteeti ning jagada identiteediga seotud atribuute ja elektroonilisi dokumente turvaliselt ja mugavalt. Euroopa digiidentiteedikukrud võimaldavad inimestel valida, milliseid oma identiteedi aspekte, andmeid ja sertifikaate nad jagavad kolmandate isikutega, ja hoida jagamisel silm peal. Kasutajakontroll tagab, et jagatakse ainult teavet, mida on vaja jagada. Euroopa digiidentiteedikukru kasutamine jääb alati kasutaja otsustada. Ettepanekus, mis võetakse käesoleva teatise avaldamise ajal eeldatavasti peagi vastu, nõutakse, et ELi liikmesriigid annaksid juurdepääsu ühiste tehniliste standardite alusel loodud e-rahakotile. Vajaliku tehnilise arhitektuuri loomiseks, läbivaadatud määruse kiiremaks rakendamiseks, liikmesriikidele suuniste andmiseks ja killustatuse vältimiseks lisati ettepanekule soovitus ühise ELi meetmepaketi koostamise kohta, milles määratakse kindlaks e-rahakoti ühtlustatud tehnilised kirjeldused. Selle eesmärgi suunas liikumine oleneb Euroopa digiidentiteedi raamistiku rakendamisest liikmesriikides. Trajektoorid selle eesmärgi saavutamiseks määratakse kindlaks lähtuvalt kaasseadusandjate määratud tähtajast, mille jooksul tuleb liikmesriikides hakata pakkuma Euroopa digiidentiteeditaskut. Digieesmärkide läbivaatamise kontekstis, mille komisjon peaks vajaduse korral 2026. aasta juuniks ellu viima, võidakse 2030. aasta eesmärk turvalisele ja eraelu puutumatust soodustavale eID-le juurdepääsu tagamiseks läbi vaadata, võttes arvesse Euroopa digiidentiteedi raamistiku vastuvõtmise ja rakendamise etappe. 39 4. LISA. DIGIKÜMNENDI POLIITIKAPROGRAMMI TRAJEKTOORIDE ÜLEVAADE Vähemalt elementaarsed digioskused 2021. aasta väärtus: 54 % 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 80 % • prognoositud: 59 % Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide tööhõive 2022. aasta väärtus: 9,37 miljonit 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 20 miljonit • prognoositud: 12,0 miljonit Väga suure läbilaskevõimega võrk (gigabitivõrk) 2022. aasta väärtus: 73 % 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 100 % • prognoositud: 94 % Valguskaabelühendus hooneni (FTTP) 2022. aasta väärtus: 56 % 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 100 % • prognoositud: 87 % 40 Üldine 5G katvus 2022: 81 % 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 100 % • prognoositud: 100 % Pooljuhid 2022: ligikaudu 10 % üleilmsest turust Ei kohaldata 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 20 % • prognoositud: ei kohaldata Servasõlmed 2022. aasta väärtus: 0 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 10 000 • prognoositud: ei kohaldata Kvantarvutite arv 2022. aasta väärtus: 0 2030. aasta väärtus: • eesmärk: kvantvõimekuse tipptase • prognoositud: 3 Pilvteenuste kasutuselevõtt ettevõtetes 2021: 34 % 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 75 % • prognoositud: 66 % 41 Suurandmete kasutuselevõtt ettevõtetes 2020: 14 % 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 75 % • prognoositud: 34 % Tehisintellekti kasutuselevõtt ettevõtetes 2021: 8 % 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 75 % • prognoositud: 20 % VKEd, kellel on vähemalt algtasemel digimahukus 2022. aasta väärtus: 69 % 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 90 % • prognoositud: ei kohaldata Ükssarvikute arv 2022. aasta väärtus: 249 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 500 • prognoositud: > 500 Kodanikele osutatavate avalike teenuste digiüleminek 2022: 77/100 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 100/100 • prognoositud: 94/100 42 Ettevõtetele osutatavate avalike teenuste digiüleminek 2022: 84/100 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 100/100 • prognoositud: 97/100 E-tervise koondnäitaja elektrooniliste meditsiiniandmete kättesaadavuse kohta 2022: 72 (punktisumma 0–100) 2030. aasta väärtus: • eesmärk: 100/100 • prognoositud: ei kohaldata eID 2023: eID kavadest on teatanud 21 riiki Ei kohaldata E-rahakott Põhiline tulemusnäitaja järgib Euroopa digiidentiteedi raamistikku. 43 Saatja: "Webdesktop" <[email protected]> Saaja: "MKM info" Teema: Webdesktop: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 kohane teade Kuupäev: 2023-09-27 20:05 Tere Edastame info Reg. number: 10.2-11/913 Reg. kuupäev: 27.09.2023 Sisu: KOMISJONI TEATIS, millega määratakse kindlaks liidu tasandil kavandatud digieesmärkide trajektoorid Parimat Raili Lillemets Sekretär Eesti alaline esindus Euroopa Liidu juures