Kirja edastamine

Saatja: "Kaupo Sempelson" Saaja: "MKM info" Teema: FW: Ettevõtte suuruse määramine Kuupäev: 2023-09-26 12:57 Tere! Kas saaksite palun manuses oleva kirja lisada deltasse ja saata vastamiseks Rahandusministeeriumile (selgitus miks, on allolevas kirjas). Ette tänades, Kaupo Sempelson From: Käddi Tammiku <[email protected]> Sent: Tuesday, September 26, 2023 3:22 PM To: Kaupo Sempelson <[email protected]> Cc: Tiit Rebane <[email protected]>; Seili Suder <[email protected]> Subject: RE: Ettevõtte suuruse määramine Tere, Kaupo! Tegemist on selgitustaotlusega MSVS § 2 lg 2 tähenduses, milles isik taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. MSVS § 3 näeb ette, et riigiasutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Seetõttu tuleks see selgitustaotlus minu hinnangul vastamiseks edastada RaM-le (MSVS § 5 lg 3), kelle valitsemisalas VVS § 65 lg 1 kohaselt on riigiabialane nõustamine ja koordineerimine – nemad on ka komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ehk GBER kavandamisel osalenud. Lähtudes MSVS § 5 lg-st 3 tuleks pöördumine deltas registreerida ja delta vahendusel RaM-le vastamiseks edastada selliselt, et sellest teavitatakse ka selgitustaotluse esitajat. Juhul kui RaM leiab, et konkreetses küsimuses on GBER lisa I art 5 sisustamisel asjakohane lähtuda TLS-st, saab MKM neile vajadusel selgitustaotlusele vastamisel tuge pakkuda (seejuures muidugi hoides kinni selgitustaotluse vastamise piiridest – ministeeriumid ei ole pädevad andma õigusabi ega siduvaid tõlgendusi). Eelkõige saaks seda sellisel juhul teha töösuhete ja töökeskkonna osakond, keda omakorda saame õigusosakonnas toetada. Seda aga, kas TLS on konkreetses küsimuses üldse asjakohane, tuleks minu hinnangul MSVS alusel hinnata RaM-l ja seda juhul, kui nende hinnangul selgitustaotluse piirid neil seda võimaldavad. Et see küsimus ei tuleks töösuhete ja töökeskkonna osakonnale üllatusena, siis lisasin koopiareale ka Seili. <mailto:[email protected]> @Seili Suder, konkreetne selgitustaotlus on manuses, et saaksid sellega huvi korral tutvuda. Käddi From: Tiit Rebane <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, September 26, 2023 10:31 AM To: Käddi Tammiku <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Kaupo Sempelson <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: FW: Ettevõtte suuruse määramine Tere, Käddi, palun vasta Kaupole. Tiit From: Kaupo Sempelson <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, September 26, 2023 9:50 AM To: Tiit Rebane <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: FW: Ettevõtte suuruse määramine Tere Tiit, Selline küsimus, et kas ettevõtja suuruse määratlemisel tuleks töötajate hulka arvestada ka juhatuse liige, kes ei saa palka, kellega poole sõlmitud töölepingut ning kes ei ole ka tegevjuht? Täpsem olukorra kirjeldus on lisatud. Mulle endale tundub, et ta tuleks ikkagi töötajate hulka arvestada aga tahaks õiguslikus mõttes kindel olla. Tervitades, Kaupo From: Evelyn Kuusik <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, September 25, 2023 7:04 PM To: Kaupo Sempelson <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Viljar Stalkov <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Aivar Kamal <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Ilja Assafatov <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Ettevõtte suuruse määramine Tere, Kaupo! Rääkisime Teiega telefonis ettevõtte suuruse määramisest juhatuse liikme kontekstis. Manusest on meie küsimus leitav ka kirjalikult. Kuna vastust küsimustele on vaja seoses toetuse taotlemisega, oleme väga tänulikud, kui saaksite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoha esitada võimalikult kiiresti. Lugupidamisega Evelyn Kuusik | Euroopa Liidu toetuste spetsialist | +372 54530146 Energex Energy Experts | <https://energex.ee/et/> https://energex.ee/et/ Tere! Sooviksime saada ministeeriumi arvamust töötajate arvu arvestamise osas ettevõtte suuruse määramise kontekstis. Alljärgnevalt kirjeldame olukorda ning toome välja nii EIS-i kui ka meie seisukohad. Olukord: Ettevõttel on kaks juhatuse liiget, millest üks juhatuse liige (Edaspidi juhatuse liige A) on lisaks nii tegevjuht kui ka omanik (ainuosanik). Teisel juhatuse liikmel (edaspidi juhatuse liige B) ei ole ettevõttega sõlmitud mingeid lepingud, sh VÕS või töölepinguid, samuti ei ole ta ettevõttes tegevjuht ega osanik. Juhatuse liikmetele ei ole mingeid tasusid makstud, samuti ei ole sellest tulenevalt nende kohta makstud sotsiaalmaksu. Lähtudes alljärgnevatest seisukohtadest, arvestab hetkel EIS ettevõtte töötajate hulka mõlemat juhatuse liiget: 1. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 lisas I oleva VKE mõiste määratluse artikli 5 kohaselt loetakse töötajate hulka lisaks töötajatele ka omanikud- tegevjuhid; 2. Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, ühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 35 (juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused) tulenev üldine hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus. Seega ei oma tähtsust, kas juhatuse liige tegutseb ettevõttes lepingu alusel, saab töötasu või kas tema kohta makstakse sotsiaalmaksu. 3. EIS olevat saanud erinevate audiitorkontrollide käigus ja EFTA järelevalveasutuse ametniku koolitustel kinnistust, et juhatuse liiget võrdsustatakse tegevjuhiga ja arvestatakse töötajate hulka. Alljärgnevatel põhjustel oleme seisukohal, et kuigi juhatuse liikme A töötajate hulka arvestamine on põhjendatud, ei tohiks juhatuse liige B töötajate arvu hulka olla arvestatud: 1. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 lisas I oleva VKE mõiste määratluse artikli 5 kohaselt loetakse töötajate hulka lisaks töötajatele ka omanikud- tegevjuhid. Samas juhatuse liikme B puhul ei ole tegemist ei ühe ega teisega – ta ei ole ettevõtte omanik (osalus puudub) ega tegevjuht, vaid ainult juhatuse liige. 2. Vastavalt Euroopa Komisjoni poolt loodud VKE-de määratlust käitlevale teatmikule, tuleb töötaja määratlemisel kohaldada liikmesriigi tööõigusnorme1. Sellest tulenevalt tuleb hetkel käsitleda töötaja määratlemisel töölepingu seaduses (edaspidi TLS) sätestatut. TLS-ist ei tulene, et ettevõtte juhatuse liiget peaks automaatselt arvestama töötaja sekka, vaid töötaja määratlemisel tuleb vaadata, kas kindlad kriteeriumid on täidetud. Sellised kriteeriumid on eelkõige alluvus töö tegemise viisi, aja ja koha suhtes, töötaja majanduslik sõltuvus tööandjast, töötegemine isiklikult ning tasu eest2. Ettevõtte juhatuse liikmel B puudusid ettevõttega igasugused lepingud, sh võlaõiguslikud lepingud, mille alusel võiks 1 Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus. VKEde määratlust käsitlev teatmik. 2019. Lk 12 2 Tavits, G. Tööõiguse rakendusala määratlemine töötaja, tööandja ja töölepingu mõistete abil. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2001, lk 53-62.  teda töötajatena kaaluda. Samuti ei täitnud juhatuse liige B de facto tööülesandeid (st muid ülesandeid, mis ei tulene juhatuse liikmest olemisest) 3. Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014, töölepingu seadusest ega muudest õigusaktidest ei nähtu, et juhatuse liige on võrdsustatav tegevjuhi/omanikuga. Kuigi omaniku mõiste on asjaõiguslik termin, on selge, et käesoleval hetkel on see samastav terminiga ,,osanik’’. Nii osanik/omanik kui ka ,,juhatuse liige’’ on äriõiguslikud terminid, ning äriseadustikust on selgelt nähtav, et antud terminitel on erinevad tähendused ning sellistel isikutel on erinevad õigused ja kohustused. Samuti ei saa samastada tegevjuhti juhatuse liikmega, sest tegevjuht on eraldiseisev amet, mida on võimalik täita töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel. Nii võib tegevjuht olla isik, kes ei ole juhatuse liige ja vice versa. Lisaks nagu eelnevalt mainitud, ei olnud juhatuse liige B, ettevõtte tegevjuht. 4. Riigiportaalid on lisaks välja toonud, et töösuhte hindamisel tuleb vaadata, kas isiku eest on makstud kohustuslikke makse3. Samuti on välja toodud järgmine seisukoht: ,,Ettevõtja (juhatuse liikme) töötamise peab registreerima töötamise registris, kui ta saab juhatuse liikme või VÕS lepingu alusel töötasu ja tema eest makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt sotsiaalmaksu kuumäära ulatuses. Samuti ka juhul, kui ta sõlmib üle ühekuulise või määramata tähtajaga töölepingu’’4. Juhatuse liikme B eest ei ole ettevõte maksnud tööjõumakse ega sotsiaalmaksu, sest antud isik ei ole töötaja, käsundussaaja, töövõtja ega muud teenust osutav isik võlaõigusliku lepingu alusel. Oleme EIS-i käest palunud viiteid õigusaktidele, mis toetavad nende seisukohti, kuid pole neid kahjuks saanud. Palume ministeeriumil tuvastada ja põhjendada, kas juhatuse liige B tuleks arvestada töötajate arvu hulka, sh mille alusel peaks sellisel juhul võrdsustama juhatuse liiget tegevjuhiga/omanikuga. 3 https://www.emta.ee/ariklient/e-teenused-koolitused/nouanded/teadmiseks-toojoumaksudetasumisel 4 https://www.eesti.ee/et/ettevotlus/ettevotte-loomine/toeoetamise-registreerimine