-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 21.09.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 58 delta_docName \* MERGEFORMAT Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis ala Määrusega reguleeritakse turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse andmise tingimus i ja kord a . § 2. Toetuse eesmärk Toetuse eesmärk on toetada turismiteenuseid pakkuvates ettevõtetes ja organisatsioonides tööprotsesside digitaliseerimist ja automatiseerimist tarkvarade kasutuselevõtmise ja tarkvarade liidestamise kaudu. § 3. Vähese tähtsusega abi (1) Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi vähese tähtsusega abi määrus ) , tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Määrust ei kohaldata: 1) isikule või asutusele , kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks , esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 4. Terminid Käesoleva määruse tähenduses: 1 ) tarkvara on protseduuride ja sellega seotud dokumentatsiooni ning andmete kogum; 2 ) tarkvara liidestamine on kasutatavate tarkvarade vahel ühenduste loomine, et integreerida nendes olevad andmed; 3 ) tarkvaraga liitumine on tarkvara kasutuselevõtmine või kasutatava tarkvara juurde lisamoodulite kasutuselevõtmine; 4 ) turismiteenuse pakkuja on § 12 lõikes 1 sätestatud juriidiline isik või asutus , kes pakub vähemalt majutusteenus t , toitlustusteenus t , spaa - ja taastusraviteenus t , konverentsi- ja sündmuskorraldusteenus t , reisiettevõtja teenus t , giiditeenus t , aktiivse puhkuse ja loodusturismiteenus t , muuseumiteenus t , atraktsioon i- või teemapar gi teenust ; 5 ) turismiteenuse pakkuja tööprotsessid on ressursside haldamine ja planeerimine, müügipakkumuste koostamine ja edastamine müügikanalitesse, klientide päringute haldamine ning pakkumuste tegemine ja kinnitamine, klientide lepingute haldamine, klientide vastuvõtmine ja teenindamine, klientide lahkumise ja sellele järgnevate tegevuste korraldamine, ruumide ja välialade hooldamine, koristamine ja uuendamine, turismiteenuse osutamise vahendite ettevalmistamine, transportimine ja hoiustamine, turismiteenusega seotud arvete koostamine, esitamine ja tasumise kontrollimine, kliendiandmete haldamine ja analüüsimine, klientide tagasiside kogumine ja analüüsimine ning nimetatu mõõtmine ja analüüsimine. § 5. Toetuse rakendamine ja vaide esitamine (1) Toetuse taotluseid menetleb, taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, rahuldamata jätmise , taotluse rahuldamise kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning väljamakseid ja järelevalvet teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. § 6. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja haldusaktide edastamine (1) Määruse alusel toetuse taotlemise ja kasutamise ga seotud teavet ja dokumente esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond ) . Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. (2) Taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse muutmise , toetuse maksmisest keeldumise , toetuse tagasinõudmise ja toetuse tagasimaksmise ajatamisega seonduva otsuse edastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlejale või toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates registris, kus taotleja või toetuse saaja on registreeritud, olevale e-posti aadressile. 2. peatükk Toetuse andmise tingimused § 7. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused (1) Toetatakse turismiteenuse pakkuja tööprotsesside digitaliseerimist või automatiseerimist ühe või mitme tarkvaraga liitumise või turismiteenuse pakkuja kasutatavate tarkvarade liidestamise abil. (2) Tarkvarade liidestamisel peab vähemalt üks liidestatavatest tarkvaradest olema otseselt seotud turismiteenuse osutamisega. (3) Ei toetata järgmist tegevust: 1) liitumine MS Office’i ja Google’i rakendustega, turundusplatvormidega, e-posti turunduse ja e-kaubanduse platvormidega, kodulehe sisuhaldustarkvaraga, raamatupidamis- ja finantstarkvaraga, kassasüsteemide tarkvaraga; 2) liidestamine turundusplatvormide, e-posti turunduse ja e-kaubanduse platvormidega; 3) uue tarkvara arendamine; 4) kasutusel oleva tarkvara versiooniuuenduste tegemine. (4) Kui toetust taotletakse raamatupidamis- ja finantstarkvara liidestamiseks , peab projekti lõppedes taotlejal olema võimekus väljastada ja vastu võtta e-arveid . E-arve on masintöödeldav arve, mis luuakse, edastatakse, kinnitatakse, kirjendatakse ja säilitatakse elektroonilises keskkonnas. (5) Taotleja ei tohi võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik kulu on määruse tingimustele vastav taotluse rahuldamise otsuses toodud kulu, mis on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatud ja projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus tekkinud ning mille on tasunud toetuse saaja. (2) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele: 1) ühekordne tarkvaralitsentsi või tarkvaraga liitumise tasu; 2) tarkvaraga liitumisega kaasnev juurutamiskulu; 3) tarkvarade omavahelise liidestamisega kaasnev juurutamiskulu; 4 ) käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. (3) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (4) Abikõlblik kulu on üksnes pangaülekandega tasutud kulu. (5) Abikõlblik ei ole: 1) toetuse saaja töötajate töötasu ja lähetuskulu ning nendega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed; 2 ) riistvara soetamise ja rentimise kulu; 3 ) halduskulu; 4 ) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud. (6) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema käibemaksuta vähemalt 100 eurot. § 9. Toetuse suurus ja osakaal (1) Toetuse miinimumsumma on 2000 eurot ja maksimumsumma 20 000 eurot ühe projekti kohta. (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. (4) Omafinantseeringuna ei käsitata riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi. § 10. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni kuus kuud. (4) Toetuse saaja võib abikõlblikkuse perioodil mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt kuue kuu võrra, ületades lõikes 3 sätestatud tähtaega, tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse eesmär giga . (5) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase väljamakse. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine § 11. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastab toetuste eelarve, taotluste vastuvõtmise avamise ja lõpetamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuste eelarvest annab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teada oma kodulehel. (4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha kalendriaastas ühe taotleja kohta ühe taotluse rahuldamise otsuse. § 12. Nõuded taotlejale (1) Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registreeritud turismiteenuse pakkujast juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning Eesti riigiasutus, kes osutab § 4 punktis 4 loetletud turismiteenuseid. (2) Taotleja müügitulu Eestis peab äriregistrile, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile või muule registrile, kus taotleja on registreeritud , esitatud majandusaasta aruande järgi olema taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal vähemalt 30 000 eurot. (3) Taotleja maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab selle tasumine olema ajatatud. Kui maksuvõla tasumine on ajatatud, peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab taotluse esitamise hetkeks olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ning esitanud äriregistrile või muule registrile, kus taotleja on registreeritud, majandusaasta aruanded, mille esitamise tähtaeg on saabunud. (4) Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tähtaegselt tasutud. (5) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. (6) Taotlejal või tema esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209 1 , 210, 260 1 , 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust . ( 7 ) Taotleja käesoleva määruse raames taotletav vähese tähtsusega abi koos muu, käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjad. ( 8 ) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. § 13. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja vormi l ; 2) taotlus vastab määruses sätestatud toetuse andmise eesmärkidele ja tulemustele; 3) toetust taotletakse §-s 7 sätestatud tegevustele ja §-s 8 sätestatud abikõlblikele kuludele; 4) taotletav toetus vastab §-s 9 sätestatud toetuse suurusele ja osakaalule; 5) projekti tegevused viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil; 6) projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering; 7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged. (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) taotleja nimi, registrikood ja EMTAK tegevusala kood; 2) taotleja tegevuse kirjeldus turismiteenuse pakkujana; 3) avalik online kanal, kus kuvatakse taotleja turismiteenuste pakkumist; 4) projekti nimetus, plaanitavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja lühikirjeldus; 5) tarkvara nimetus ja kirjeldus, millega liitumiseks või mille liidestamiseks toetust taotletakse; 6) projekti eelarve ja taotletava toetuse summa; 7) projekti kulude aluseks olevad hinnapakkumused; 8) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta; 9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 10) kui taotleja kuulub kontserni, siis kontserni liikmete skeem Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil, kui need andmed ei ole avalikult kättesaadavad ; 11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada; 12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa avalikustatakse; 13) kinnitus esitatud andmete õigsuse ning taotlejale esitatud nõuetele vastavuse kohta; 14) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse samal ajal muust riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide või muust välisvahendist ant avat tagastamatut toetust . § 14. Taotluse menetlemine ( 1 ) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva taotluse registreerimisest arvates. ( 2 ) Hetkest, mil registreeritud taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks t aotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. ( 3 ) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib taotluste menetlemisse kaasata eksperte. ( 4 ) Taotluse menetlemise täht aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat. ( 5 ) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. ( 6 ) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistami ne (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud käesolevas määruses sätestatud taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded. ( 2 ) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus või taotleja ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik § 14 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele. § 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks ning taotletav toetuse summa ei ületa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõudele ; 2) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole võimalik §-s 17 sätestatud tingimuste järgi osaliselt rahuldada. ( 3 ) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse : 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse saaja nimi , registrikood ning projekti nimetus; 4 ) projekti kogumaksumus, toetuse ja omafinantseeringu summa; 5 ) projekti abikõlblikkuse periood; 6 ) projekti elluviimise tingimused; 7 ) aruande esitamise tähtaeg ja kord; 8 ) toetuse maksmise tingimused; 9 ) toetuse saaja õigused ja kohustused; 10 ) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi ; 11 ) taotluse rahuldamise otsuse muutmise alused. ( 4 ) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotleja nimi, registrikood ja projekti nim etus ; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. § 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel: 1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast põhjendatud; 2) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki ; 3) projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektiga kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekuga, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega , kui taotleja peab esitama lisadokumente või tegema lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui kõrvaltingimus on nõuetekohaselt täidetud, lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksmisele, vaid see tekib toetuse saajal pärast seda, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kõrvaltingimuse nõuetekohase täitmise tuvastanud. § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal algatusel või toetuse saaja taotluse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja lõikes 1 nimetatud taotlust esitamata muuta, kui toetuse summa ei muutu, muudatus on seotud eelarveridade vaheliste tõstetega ning toetuse saaja kooskõlastab muudatuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Juhul kui toetuse saaja omafinantseering väheneb alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra, vähendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuse suurust proportsionaalselt omafinantseeringu vähenemisega. (4) Enne kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamise muutmise otsus e , kontrollib ta muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, kaasates vajadusel eksperte. (5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud muudatuse kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või projekti tegevusi tõenäoliselt ei lõpetata projekti abikõlblikkuse perioodil. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (7) Lõikes 2 nimetatud muudatused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastab või jätab kooskõlastamata kümne tööpäeva jooksul ettepaneku saamisest arvates. (8) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (9) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või nõutud teave on jäetud esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral toetuse saaja ei täida kõrvaltingimust ; 4) toetuse saaja taotlust toetuse taotluse rahuldamise otsus e muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (10) Toetuse saajal tuleb saadud toetus osaliselt või täielikult tagastada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt. (11) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust proportsionaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. 4. peatükk Aruan de esitamine ja toetuse maksmine § 19 . Toetuse kasutamisega seotud aruan de esitamine (1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise lõpparuande. (2) L õpparuande vormi teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kättesaadavaks oma kodulehel. (3) Lõpparuande esitamise kuupäev määratakse taotluste rahuldamise otsuses. (4) Lõpparuanne sisaldab projekti peamiste tegevuste kirjeldust ning teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. (5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata eksperte. (6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kinnitab lõpparuande või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses registreerimisest. § 2 0 . Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tekkinud ja tasutud kulude alusel. (2) Toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine, ning lõpparuande esitamine ja selle kinnitamine. (3) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. (4) Toetust makstakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist, projekti kulude abikõlblikkuse ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. (5) Maksetaotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva selle esitamisest arvates. (6) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemisel ilmneb puudus, mida on võimalik kõrvalda da , määrab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. (7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui: 1) esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele, kulude abikõlblikkusele või toetuse eesmärgile; 2) elluviidud tegevus ei vasta taotluses planeeritud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud; 3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jättis lõpparuande kinnitamata; 4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud; 5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või t a ot l use rahuldamise otsuses ette nähtust; 6) toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti tegevuste elluviimine on ohustatud. 5. peatükk Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine § 2 1 . Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) viima projekti ellu, tagama selle juhtimise ning kasutama toetust vastavalt taotluses esitatud teabele ja taotluse rahuldamise otsuses ette nähtule ; 2) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud; 3) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates; 4) võimaldama järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja kasutab ning projektiga seotud tarkvarade le ; 5) osutama auditi ja järelevalve läbiviimiseks igakülgset abi; 6) tagama projekti elluviimiseks vajalikes õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 7) järgima vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid; 8) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvaid dokumente vähemalt kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 9) viivitamata kirjalikult informeerima Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, seatud tulemuste saavutamist ja projekti tegevuste elluviimisega jätkamist. § 2 2 . Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus: 1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja dokumentide esitamist; 2) kontrollida toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimist, viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale . (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kohustatud: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale oma kodulehel kättesaadavaks; 2) teavitama toetuse saajat viivitamata muudatustest, mis on tehtud toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides; 3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma kodulehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu ja projekti eesmärgi; 4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud neid, mis punkti 3 kohaselt kuulub avaldamisele; 5) kontrollima projekti elluviimist; 6) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning asjakohaste lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest arvates; 7) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile andmeid ja teavet toetusmeetme jooksvast rakendamisest ning toetusmeetme lõppemisel osalema mõjuanalüüsi tegemises; 8 ) kandma vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. § 2 3 . Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on kasutatud kulu katteks, mis ei ole abikõlblik; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või toetuse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude ja see on mõjutanud selle kulu abikõlblikkust, mille alusel toetuse makse on tehtud; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Toetuse saaja peab maksma tagasi tagasinõude otsuses nimetatud summa 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. ( 3 ) Toetuse tagasimaksmist võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuse saaja taotlusel ajatada. ( 4 ) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ärakuulamise käigus või kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on esitatud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõudmisel esitab toetuse saaja oma majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. ( 5 ) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb a jatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. ( 6 ) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise aja. ( 7 ) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. ( 8 ) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ja nõuda, et toetuse saaja maksab toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul arvates ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus e kehtima hakkamisest . ( 9 ) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (1 0 ) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust , kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja infotehnoloogiaminister Ahti Kuningas kantsler
MÄÄRUS
21.09.2023 nr 58
Turismisektori tarkvarade liitumis- ja
liidestamistoetus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega reguleeritakse turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse andmise
tingimusi ja korda.
§ 2. Toetuse eesmärk
Toetuse eesmärk on toetada turismiteenuseid pakkuvates ettevõtetes ja organisatsioonides
tööprotsesside digitaliseerimist ja automatiseerimist tarkvarade kasutuselevõtmise ja tarkvarade
liidestamise kaudu.
§ 3. Vähese tähtsusega abi
(1) Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8,
edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega
abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(2) Määrust ei kohaldata:
1) isikule või asutusele, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on
tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi
tagasimaksmiseks on täitmata;
2) vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
§ 4. Terminid
Käesoleva määruse tähenduses:
1) tarkvara on protseduuride ja sellega seotud dokumentatsiooni ning andmete kogum;
2) tarkvara liidestamine on kasutatavate tarkvarade vahel ühenduste loomine, et integreerida
nendes olevad andmed;
3) tarkvaraga liitumine on tarkvara kasutuselevõtmine või kasutatava tarkvara juurde
lisamoodulite kasutuselevõtmine;
4) turismiteenuse pakkuja on § 12 lõikes 1 sätestatud juriidiline isik või asutus, kes pakub vähemalt
majutusteenust, toitlustusteenust, spaa- ja taastusraviteenust, konverentsi- ja
sündmuskorraldusteenust, reisiettevõtja teenust, giiditeenust, aktiivse puhkuse ja
loodusturismiteenust, muuseumiteenust, atraktsiooni- või teemapargi teenust;
5) turismiteenuse pakkuja tööprotsessid on ressursside haldamine ja planeerimine,
müügipakkumuste koostamine ja edastamine müügikanalitesse, klientide päringute haldamine
ning pakkumuste tegemine ja kinnitamine, klientide lepingute haldamine, klientide vastuvõtmine
ja teenindamine, klientide lahkumise ja sellele järgnevate tegevuste korraldamine, ruumide ja
välialade hooldamine, koristamine ja uuendamine, turismiteenuse osutamise vahendite
ettevalmistamine, transportimine ja hoiustamine, turismiteenusega seotud arvete koostamine,
esitamine ja tasumise kontrollimine, kliendiandmete haldamine ja analüüsimine, klientide
tagasiside kogumine ja analüüsimine ning nimetatu mõõtmine ja analüüsimine.
§ 5. Toetuse rakendamine ja vaide esitamine
(1) Toetuse taotluseid menetleb, taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, rahuldamata jätmise,
taotluse rahuldamise kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning väljamakseid
ja järelevalvet teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.
§ 6. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja haldusaktide edastamine
(1) Määruse alusel toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse
keskkond). Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse
dokument elektroonselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt
allkirjastatuna.
(2) Taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse muutmise, toetuse
maksmisest keeldumise, toetuse tagasinõudmise ja toetuse tagasimaksmise ajatamisega seonduva
otsuse edastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlejale või toetuse saajale kolme
tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates registris, kus taotleja või toetuse saaja on registreeritud,
olevale e-posti aadressile.
2. peatükk
Toetuse andmise tingimused
§ 7. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused
(1) Toetatakse turismiteenuse pakkuja tööprotsesside digitaliseerimist või automatiseerimist ühe
või mitme tarkvaraga liitumise või turismiteenuse pakkuja kasutatavate tarkvarade liidestamise
abil.
(2) Tarkvarade liidestamisel peab vähemalt üks liidestatavatest tarkvaradest olema otseselt seotud
turismiteenuse osutamisega.
(3) Ei toetata järgmist tegevust:
1) liitumine MS Office’i ja Google’i rakendustega, turundusplatvormidega, e-posti turunduse ja e-
kaubanduse platvormidega, kodulehe sisuhaldustarkvaraga, raamatupidamis- ja finantstarkvaraga,
kassasüsteemide tarkvaraga;
2) liidestamine turundusplatvormide, e-posti turunduse ja e-kaubanduse platvormidega;
3) uue tarkvara arendamine;
4) kasutusel oleva tarkvara versiooniuuenduste tegemine.
(4) Kui toetust taotletakse raamatupidamis- ja finantstarkvara liidestamiseks, peab projekti
lõppedes taotlejal olema võimekus väljastada ja vastu võtta e-arveid. E-arve on masintöödeldav
arve, mis luuakse, edastatakse, kinnitatakse, kirjendatakse ja säilitatakse elektroonilises
keskkonnas.
(5) Taotleja ei tohi võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.
§ 8. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblik kulu on määruse tingimustele vastav taotluse rahuldamise otsuses toodud kulu, mis
on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatud ja projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate
toetatavate tegevuste käigus tekkinud ning mille on tasunud toetuse saaja.
(2) Abikõlblikud on järgmised § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud
vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele:
1) ühekordne tarkvaralitsentsi või tarkvaraga liitumise tasu;
2) tarkvaraga liitumisega kaasnev juurutamiskulu;
3) tarkvarade omavahelise liidestamisega kaasnev juurutamiskulu;
4) käibemaks, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.
(3) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või
45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(4) Abikõlblik kulu on üksnes pangaülekandega tasutud kulu.
(5) Abikõlblik ei ole:
1) toetuse saaja töötajate töötasu ja lähetuskulu ning nendega seotud seadusest tulenevad maksud
ja maksed;
2) riistvara soetamise ja rentimise kulu;
3) halduskulu;
4) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1
kohaselt seotud isikud.
(6) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema käibemaksuta vähemalt 100 eurot.
§ 9. Toetuse suurus ja osakaal
(1) Toetuse miinimumsumma on 2000 eurot ja maksimumsumma 20 000 eurot ühe projekti kohta.
(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.
(4) Omafinantseeringuna ei käsitata riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu
institutsioonide või fondide või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi.
§ 10. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal
projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
kuupäeval.
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni kuus kuud.
(4) Toetuse saaja võib abikõlblikkuse perioodil mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse
perioodi pikendamist maksimaalselt kuue kuu võrra, ületades lõikes 3 sätestatud tähtaega,
tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse eesmärgiga.
(5) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja
teinud toetuse saajale viimase väljamakse.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine
§ 11. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse jooksvalt.
(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastab toetuste eelarve, taotluste vastuvõtmise
avamise ja lõpetamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuste eelarvest annab
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teada oma kodulehel.
(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha kalendriaastas ühe taotleja kohta ühe taotluse
rahuldamise otsuse.
§ 12. Nõuded taotlejale
(1) Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registreeritud turismiteenuse pakkujast juriidiline isik,
kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning Eesti riigiasutus, kes osutab § 4 punktis 4 loetletud
turismiteenuseid.
(2) Taotleja müügitulu Eestis peab äriregistrile, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile või
muule registrile, kus taotleja on registreeritud, esitatud majandusaasta aruande järgi olema taotluse
esitamisele eelnenud majandusaastal vähemalt 30 000 eurot.
(3) Taotleja maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab selle
tasumine olema ajatatud. Kui maksuvõla tasumine on ajatatud, peab maksuvõlg olema tasutud
ajakava kohaselt. Taotleja peab taotluse esitamise hetkeks olema nõuetekohaselt täitnud
maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ning esitanud
äriregistrile või muule registrile, kus taotleja on registreeritud, majandusaasta aruanded, mille
esitamise tähtaeg on saabunud.
(4) Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed
olema tähtaegselt tasutud.
(5) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-,
sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.
(6) Taotlejal või tema esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või
384 alusel määratud kehtivat karistust.
(7) Taotleja käesoleva määruse raames taotletav vähese tähtsusega abi koos muu, käesolevas
määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese
tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku
ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks
vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjad.
(8) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa
Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk
8–13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel jooksva
majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva
määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
§ 13. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja vormil;
2) taotlus vastab määruses sätestatud toetuse andmise eesmärkidele ja tulemustele;
3) toetust taotletakse §-s 7 sätestatud tegevustele ja §-s 8 sätestatud abikõlblikele kuludele;
4) taotletav toetus vastab §-s 9 sätestatud toetuse suurusele ja osakaalule;
5) projekti tegevused viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil;
6) projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering;
7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged.
(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:
1) taotleja nimi, registrikood ja EMTAK tegevusala kood;
2) taotleja tegevuse kirjeldus turismiteenuse pakkujana;
3) avalik online kanal, kus kuvatakse taotleja turismiteenuste pakkumist;
4) projekti nimetus, plaanitavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja
lühikirjeldus;
5) tarkvara nimetus ja kirjeldus, millega liitumiseks või mille liidestamiseks toetust taotletakse;
6) projekti eelarve ja taotletava toetuse summa;
7) projekti kulude aluseks olevad hinnapakkumused;
8) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta;
9) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
10) kui taotleja kuulub kontserni, siis kontserni liikmete skeem Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse vormil, kui need andmed ei ole avalikult kättesaadavad;
11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult
vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada;
12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa
avalikustatakse;
13) kinnitus esitatud andmete õigsuse ning taotlejale esitatud nõuetele vastavuse kohta;
14) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse samal ajal muust
riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide või muust
välisvahendist antavat tagastamatut toetust.
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva taotluse registreerimisest arvates.
(2) Hetkest, mil registreeritud taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks taotluste rahastamise eelarve vaba
jäägiga, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.
(3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib taotluste menetlemisse kaasata eksperte.
(4) Taotluse menetlemise tähtaega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni kümne tööpäeva
võrra, millest teavitatakse taotlejat.
(5) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest
viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra
pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei
ole lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on
täidetud käesolevas määruses sätestatud taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded.
(2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus või taotleja ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik
§ 14 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt
otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele.
§ 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja ja taotlus
on tunnistatud nõuetele vastavaks ning taotletav toetuse summa ei ületa taotluste rahastamise
eelarve vaba jääki.
(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb
vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõudele;
2) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole võimalik
§-s 17 sätestatud tingimuste järgi osaliselt rahuldada.
(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) toetuse saaja nimi, registrikood ning projekti nimetus;
4) projekti kogumaksumus, toetuse ja omafinantseeringu summa;
5) projekti abikõlblikkuse periood;
6) projekti elluviimise tingimused;
7) aruande esitamise tähtaeg ja kord;
8) toetuse maksmise tingimused;
9) toetuse saaja õigused ja kohustused;
10) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi;
11) taotluse rahuldamise otsuse muutmise alused.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) taotleja nimi, registrikood ja projekti nimetus;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
6) otsuse vaidlustamise kord.
§ 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:
1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast
põhjendatud;
2) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki;
3) projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektiga kavandatud
tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekuga, teeb
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama lisadokumente või tegema lisatoiminguid. Kui
taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui kõrvaltingimus on nõuetekohaselt täidetud, lisatakse
sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.
(4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse
maksmisele, vaid see tekib toetuse saajal pärast seda, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
on kõrvaltingimuse nõuetekohase täitmise tuvastanud.
§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal algatusel või
toetuse saaja taotluse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja lõikes 1 nimetatud taotlust
esitamata muuta, kui toetuse summa ei muutu, muudatus on seotud eelarveridade vaheliste
tõstetega ning toetuse saaja kooskõlastab muudatuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(3) Juhul kui toetuse saaja omafinantseering väheneb alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
määra, vähendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuse suurust proportsionaalselt
omafinantseeringu vähenemisega.
(4) Enne kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamise muutmise otsuse,
kontrollib ta muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, kaasates vajadusel eksperte.
(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse
muutmisest või lõikes 2 nimetatud muudatuse kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita
kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või projekti tegevusi tõenäoliselt ei lõpetata projekti
abikõlblikkuse perioodil.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(7) Lõikes 2 nimetatud muudatused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastab või jätab
kooskõlastamata kümne tööpäeva jooksul ettepaneku saamisest arvates.
(8) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid
mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise
kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(9) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või
osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või
nõutud teave on jäetud esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral toetuse saaja ei täida kõrvaltingimust;
4) toetuse saaja taotlust toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(10) Toetuse saajal tuleb saadud toetus osaliselt või täielikult tagastada taotluse rahuldamise otsuse
osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.
(11) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja
rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel ei ole võimalik
rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust proportsionaalselt olenevalt rikkumise
raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.
4. peatükk
Aruande esitamine ja toetuse maksmine
§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine
(1) Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise lõpparuande.
(2) Lõpparuande vormi teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kättesaadavaks oma
kodulehel.
(3) Lõpparuande esitamise kuupäev määratakse taotluste rahuldamise otsuses.
(4) Lõpparuanne sisaldab projekti peamiste tegevuste kirjeldust ning teavet projekti väljundite ja
tulemuste saavutamise kohta.
(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata
eksperte.
(6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kinnitab lõpparuande või lükkab selle tagasi
30 tööpäeva jooksul selle Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses registreerimisest.
§ 20. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimustele tekkinud ja tasutud kulude alusel.
(2) Toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine, ning lõpparuande esitamine ja
selle kinnitamine.
(3) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus esitatakse
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal.
(4) Toetust makstakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist, projekti
kulude abikõlblikkuse ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
(5) Maksetaotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva selle esitamisest arvates.
(6) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemisel ilmneb puudus, mida on
võimalik kõrvaldada, määrab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus puuduse kõrvaldamiseks
tähtaja.
(7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku
keeldumise otsuse, kui:
1) esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele, kulude
abikõlblikkusele või toetuse eesmärgile;
2) elluviidud tegevus ei vasta taotluses planeeritud tegevustele või nende toimumine ei ole
tõendatud;
3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jättis lõpparuande kinnitamata;
4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud;
5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või
taotluse rahuldamise otsuses ette nähtust;
6) toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti
tegevuste elluviimine on ohustatud.
5. peatükk
Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning
toetuse tagastamine
§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja selgitusi, mis
on seotud toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) viima projekti ellu, tagama selle juhtimise ning kasutama toetust vastavalt taotluses esitatud
teabele ja taotluse rahuldamise otsuses ette nähtule;
2) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja
maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud;
3) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele nõutud teabe kümne tööpäeva jooksul nõude
saamisest arvates;
4) võimaldama järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud ruumidesse
ja territooriumidele, mida toetuse saaja kasutab ning projektiga seotud tarkvaradele;
5) osutama auditi ja järelevalve läbiviimiseks igakülgset abi;
6) tagama projekti elluviimiseks vajalikes õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste
olemasolu;
7) järgima vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja
nõudeid;
8) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvaid dokumente vähemalt kümme
aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
9) viivitamata kirjalikult informeerima Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist esitatud
andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse
saaja kohustuste täitmist, seatud tulemuste saavutamist ja projekti tegevuste elluviimisega
jätkamist.
§ 22. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused
(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus:
1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta
lisaandmete ja dokumentide esitamist;
2) kontrollida toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimist, viibida
toetuse saaja ruumides ja territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid,
dokumente ja muid materjale.
(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale oma kodulehel
kättesaadavaks;
2) teavitama toetuse saajat viivitamata muudatustest, mis on tehtud toetuse kasutamist
reguleerivates dokumentides;
3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma kodulehel toetuse saaja nime, toetust
saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu ja projekti eesmärgi;
4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud neid,
mis punkti 3 kohaselt kuulub avaldamisele;
5) kontrollima projekti elluviimist;
6) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning asjakohaste
lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest arvates;
7) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile andmeid ja teavet
toetusmeetme jooksvast rakendamisest ning toetusmeetme lõppemisel osalema mõjuanalüüsi
tegemises;
8) kandma vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.
§ 23. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) toetust on kasutatud kulu katteks, mis ei ole abikõlblik;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või toetuse rahuldamise otsuses
nimetatud kohustuse või nõude ja see on mõjutanud selle kulu abikõlblikkust, mille alusel toetuse
makse on tehtud;
3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
(2) Toetuse saaja peab maksma tagasi tagasinõude otsuses nimetatud summa 60 kalendripäeva
jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(3) Toetuse tagasimaksmist võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuse saaja taotlusel
ajatada.
(4) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele ärakuulamise käigus või kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse
kättesaamisest arvates taotluse, milles on esitatud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud
tagasimaksmise ajatamiskava. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõudmisel esitab toetuse
saaja oma majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid.
(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise kohta otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud
juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.
(6) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise
otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise
aja.
(7) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse
tagasinõudmise otsusega.
(8) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ja nõuda, et toetuse saaja
maksab toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul arvates ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise
otsuse kehtima hakkamisest.
(9) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse
täitmise lõppemisest arvates.
(10) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel juhindutakse konkurentsiseaduse §-
s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja infotehnoloogiaminister Ahti Kuningas
kantsler
19.09.2023
Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja
liidestamistoetus” eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Majandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja
liidestamistoetus“ (edaspidi ka toetus) kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Selle kohaselt võib minister kehtestada määrusega tingimused ja korra ministeeriumi
valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist
vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei
tulene muust õigusaktist.
Määrusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna „Teadus- ja
arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme
„Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute
soodustamine“ tegevuse „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ elluviimisesse
ja selle näitaja „Turismiteenuste eksport“ sihttaseme saavutamisse.
Eelnõu on suunatud „Eesti turismistrateegia 2022–2025“ (edaspidi turismistrateegia) visiooni
ja eesmärgi elluviimisele, panustades eelkõige turismistrateegia toote- ja sihtkohaarenduse
valdkonna tegevussuunda „Digi-, innovatsiooni- ja rohepööre” ning täites visiooni alapunkti
„Eesti turismisektoris on toimunud arenguhüpe – ettevõtted ja sihtkohad on paindlikult ja
uuenduslikult kohanenud tarbijate ootustega ning kasvanud on turismisektori lisandväärtus.”
Kuna turismi – nagu kõiki teisigi valdkondi – mõjutab digitaliseerimise areng, peab ka
turismisektor pöörama tähelepanu tööprotsesside automatiseerimisele, online-
kättesaadavusele, digiturundusele, personaliseeritud teenustele ja andmetele, kaasaegsete
tehnoloogiate kasutuselevõtule.
Toetus panustab otseselt turismistrateegia eesmärgi „Digitaliseerimine annab
konkurentsieelise ja efektiivsuse” saavutamisse, mille tulemuseks on ettevõtjate vähenenud
halduskoormus, kuna tarkvarade kasutuselevõtmine ja nende integreerimine teenusepakkuja
kasutatavate teiste tarkvaradega toetab tõhusat ressursihaldust, andmete kogumist, edastamist
ja analüüsi.
Toetuse otsene sihtrühm on turismiettevõtjad ja turismiteenuse pakkujad, kelle äriline edukus
sõltub sellest, et nende tooted, teenused ja tehnoloogiad oleksid rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelised ja kes vajavad tuge turismisektori tarkvaradega liitumiseks ja nende
omavaheliseks liidestamiseks.
Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on turismiteenuste tarbijad, sh väliskülastajad, kelle jaoks
paraneb teenuse kättesaadavus, kiirus ja usaldusväärsus.
Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse
saaja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused.
Tegevusi rahastatakse jooksva avatud taotlemisena. Toetuse andmist on kavandatud ellu viia
üle-eestilisena.
Eelnõu valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus koostöös.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ettevõtlus- ja tarbijakaitse osakonna turisminõunik Ede
Teinbas (
[email protected], 715 3407) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
turismiosakonna projektijuht Ave Pill (
[email protected], 5850 8793) ja Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste osakonna valdkonnajuht Riin Roosalu (
[email protected],
514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (
[email protected], 639 7652) ning Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutuse jurist Age Rebane (
[email protected], 627 9401). Eelnõu ja
seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja
Airi Kapanen (
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 23 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) toetuse andmise tingimused;
3) toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine;
4) aruande esitamine ja toetuse maksmine;
5) toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning
toetuse tagastamine.
1. peatükk
Üldsätted
Eelnõu § 1 kehtestab määruse eelnõu kohaldamisala. Eelnõus sätestatakse turismisektori
tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetuse andmise tingimused ja kord.
Eelnõu § 2 määratleb toetuse andmise eesmärgi.
Toetuse eesmärk on toetada turismiteenuseid pakkuvates ettevõtetes ja organisatsioonides
tööprotsesside digitaliseerimist ja automatiseerimist erinevate tarkvarade ja nende
funktsionaalsuste kasutuselevõtmise ning nende omavahelise liidestamise kaudu.
Toetus võimaldab liitumist tarkvaraga, näiteks võtta kasutusele uus PMS ehk hotellitarkvara
(ingl property management software) ja/või liidestada erinevaid tarkvarasid, näiteks ettevõttes
olemasolevad PMS ja POS ehk kassasüsteemi tarkvara (ingl point of sale).
Sealhulgas saab toetada mõlemat tegevust korraga – nii uue tarkvaraga liitumist kui ka
samaaegset liidestamist (näiteks ressursihalduse tarkvara juurutamine ning selle liidestamine
kassasüsteemi ja raamatupidamise tarkvaraga), et tarkvarad oleksid omavahel integreeritud ja
võimaldaks automaatset andmevahetust.
Toetuse andmise tulemusena:
1) kasvab turismiteenuste pakkujate konkurentsivõime, sest teenuste arv ja kvaliteet ning nende
kättesaadavus paranevad. Teenuste pakkumine muutub paindlikumaks – on võimalik pakkuda
rohkem erinevaid teenuseid ning suuremas osas tulla vastu klientide erisoovidele;
2) kasvab turismiteenuste pakkujate tööjõutootlikkus, kuna kaovad dubleerivad ja väärtust
mitte lisavad tegevused, ehk siis sama ressurssiga on võimalik käsitleda rohkem klientide
päringuid ning teenindada rohkem kliente. Näiteks sama turismiteenus saab olla müügis
mitmes online kanalis korraga või raamatupidaja ei pea enam käsitsi andmeid
finantstarkvarasse sisestama, vaid andmed liiguvad integreeritult müügitarkvarast
finantstarkvarasse.
3) paraneb turismiteenuste pakkujate tööprotsessides tekkivate andmete kogus ja nende
kvaliteet ja andmeanalüüsi võimekus, mille tulemusena tekib võimalus äritegevuse
sügavamaks analüüsiks ning sellest tulenevalt omakorda kvaliteetsemate äriotsuste tegemise
võimekus;
4) kasvab turismiteenuste pakkujate võimekus uudsete digitaalsete tehnoloogiate (nt
tehisintellekt) juurutamiseks.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse riigiabi reeglid, mida toetuse andmisel järgitakse, sealhulgas riigiabi
andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määrusega antav toetus
on § 3 lõike 1 kohaselt vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/20131
(edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) tähenduses.
Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatakse isikud, kellele määrust ei kohaldata.
Eelnõu § 4 sõnastab määruses läbivalt kasutatavad terminid ja nende mõistesisu.
Määruses on lahti seletatud terminid, mis on vajalikud määruse rakendamiseks.
Liitumise all mõeldakse seda, kui turismiteenuse pakkujad võtavad kasutusele tarkvarad oma
tööprotsesside digitaliseerimiseks, sh uue kasutuselevõetava tarkvara liidestamine ettevõttes
juba kasutusel olevate tarkvaradega.
Liidestamise all peetakse silmas turismiteenuse pakkuja olemasolevate tarkvarade omavahelist
liidestamist selleks, et andmed oleksid integreeritud.
Eelnõu § 4 lõike 1 punktis 4 on turismiteenuse pakkujatena loetletud ettevõtjad ja teised
juriidilised isikud ja asutused, kes pakuvad vähemalt üht järgmistest teenustest: majutusteenus,
toitlustusteenus, spaa- ja taastusraviteenus, konverentsi- ja sündmuskorraldusteenus,
reisiettevõtja teenus, giiditeenus, aktiivse puhkuse ja loodusturismiteenus, muuseum,
atraktsioon, teemapark.
Toetuse taotleja määrab kindlaks oma teenuste pakkumise valdkonna(d) ja kirjeldab need
taotlusvormis, sh lisab info selle kohta, millisest avalikust kanalist (veebileht, sotsiaalmeedia,
puhkaeestis.ee andmebaas vms) on tema teenused avalikult kättesaadavad. Turismiteenuse
pakkujat ei määratleta EMTAK koodi või muu klassifikaatori järgi, kuna kõikide nimetatud
turismiteenuste eristamiseks klassifikaatori alusel puuduvad piisavalt kvaliteetsed andmed ning
üks toetuse saaja pakub enamasti erinevaid teenuseid. Teenuste eristamine ei kanna sisulist
eesmärki taotluse menetlemise mõttes, vaid on vajalik hilisema statistika tegemiseks, millises
valdkonnas toetust (enam) kasutati.
1
Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite
107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8).
Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 9 kohaselt on toetus mõeldud eeskätt turismiettevõtte tööprotsesside
digitaliseerimiseks, milleks on:
a. ressursside planeerimine. Ressurssideks võivad olla näiteks töötajad ja nende
kompetentsid, ruumid (nt majutustuba, seminari- vm ruum, saun) või teenuse
osutamise vahendid ja tööriistad, nt mööbel, jalgrattad, kanuud vmt; samuti materjalid,
nende planeerimine, ost ja ladustamine;
b. müügipakkumiste koostamine ja edastamine erinevatesse müügikanalitesse;
c. klientide päringute haldamine ning pakkumuste tegemine ja kinnitamine;
d. klientide andmete ja lepingute haldamine;
e. külastajate vastuvõtmine, jooksev teenindamine (sh lisateenuste müük ja erinevate
külastajate soovide täitmine, toitlustamine) ja külastajate lahkumine;
f. külastaja lahkumise järgsete tegevuste haldamine:
i. ruumide koristamine;
ii. teenuste osutamise vahendite puhastamine, ettevalmistamine järgmise külastaja
vastuvõtmiseks, vahendite transportimine teise kohta;
iii. külastaja teenindamiseks kasutatavate ruumide ja vahendite hooldamine, või
kavandatud remont/(varu)osade vahetamine;
g. turismiteenustega seotud arvete koostamine, esitamine ja nende tasumise
kontrollimine;
h. külastajate tagasiside küsimine ja analüüsimine;
i. tööprotsesside mõõtmine ja analüüsimine.
Eelnõu §-id 5 ja 6 näevad ette, et toetuse taotlusi menetleb, otsuseid ja väljamakseid teeb ja
järelevalvet teostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Ühtlasi sätestatakse, et toetusega
seotud teave ja dokumendid edastatakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu.
Vaideid lahendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras.
2. peatükk
Toetuse andmise tingimused
Eelnõu § 7 sõnastab määruse raames toetatavad ja mittetoetatavad tegevused.
Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada määruse §-s 2 esitatud eesmärke ja
tulemusi.
Eelnõu § 7 lõike 1 ja 2 kohaselt toetatakse liitumist tarkvaradega, mis võimaldavad
automatiseerida ja digitaliseerida turismiteenuste pakkumiste protsesse, näiteks:
• Aeroguest (majutusettevõtte klienditeekonna digitaliseerimine),
• Alldevice (seadmete hoolduse juhtimise digitaliseerimine),
• Begin (tööaja jälgimise digitaliseerimine),
• Bidrento (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),
• Bokun (lisateenuste haldus ja broneerimismootor),
• Bouk (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),
• Cloudbeds (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),
• D-EDGE Connectivity (majutusettevõtte müügikanalite integratsioon),
• D-EDGE CRS (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),
• D-EDGE Data Intelligence (majutusettevõtte käibejuhtimise digitaliseerimine),
• Eesti Matkaliidu projekt (matkaettevõtete broneerimismootor),
• Eesti Spaaliidu projekt (spaa broneerimismootor),
• Guestjoy (majutusettevõtte klienditeekonna digitaliseerimine),
• HotelBuddy (majutusettevõtte klienditeekonna digitaliseerimine),
• Hotellinx (majutusettevõtte haldus),
• HotelTime (majutusettevõtte haldus),
• Hotsoft (majutusettevõtte haldus),
• Infor HMS (majutusettevõtte haldus),
• LoQuiz (tuuride ja ekskursioonide klienditeekonna digitaliseerimine),
• Lydian (lisateenuste haldus ja broneerimismootor),
• Medispa (spaateenuste haldus ja broneerimismootor),
• Mews (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),
• Moder (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),
• Monotree (teenindava personali suhtluse digitaliseerimine),
• Oaky (majutusettevõtte klienditeekonna digitaliseerimine),
• Oracle Hospitality (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),
• QlikView (juhtimise andmete integreerimise ja digitaliseerimise platvorm),
• Pipedrive (projektide juhtimise digitaliseerimine),
• RSVP (toitlustusettevõtte broneeringute digitaliseerimine),
• Salbos (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor),
• Scoro (projektide juhtimise digitaliseerimine),
• Siteminder (majutusettevõtte kanalite haldus ja broneerimismootor),
• TAC The Assistant Company (klienditeekonna digitaliseerimine)
• Touringery (majutusettevõtte ja lisateenuste haldus ja broneerimismootor),
• TravelGuider (lisateenuste broneerimismootor),
• TravelLine (majutusettevõtte haldus ja broneerimismootor).
Nimekiri ei ole toodud näidetega piiratud, taotleja võib valida ka mõne muu turismiteenuse
haldamiseks mõeldud tarkvara, mis sobib konkreetse taotleja teenustega ja mille valik on
põhjendatud ning kooskõlas toetuse andmise eesmärkidega. Sellisel juhul hindab Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutus (kaasates vajadusel vastava eksperdi) taotluses valitud tarkvara
sobivust turismiteenuste haldamiseks sobivate tarkvarade nimekirja ja sobivuse korral lisab
selle vastavasse nimekirja.
Toetatakse ka taotleja kasutuses oleva tarkvara lisamoodulite kasutuselevõtmist ja/või
lisafunktsionaalsuste arendamist.
Samuti antakse toetust liidestamiseks, st turismiteenuste pakkujate kasutuses olevate
tarkvarade omavaheliseks liidestamiseks, et andmed oleksid integreeritud. Näiteks võib
ressursihaldustarkvara liidestada finantstarkvaraga, personalitarkvaraga vms. Samas peab
vähemalt üks liidestatavatest tarkvaradest olema otseselt seotud turismiteenuste osutamise
protsessiga.
Eelnõu § 7 lõige 3 sätestab, et selle määruse alusel ei toetata liitumist MS Office’i ja Google’i
tarkvaradega, turundusplatvormide ja e-posti turunduse tarkvaradega, kodulehe
sisuhaldustarkvaradega, raamatupidamis- ja finantstarkvaradega ega kassasüsteemidega.
Ei toetata turundusplatvormide ja e-posti turunduse tarkvarade liidestamist mõne teise
tarkvaraga. Samuti ei toetata olemasoleva tarkvara versiooniuuenduste kasutuselevõttu ega
päris algusest uue tarkvara väljatöötamist ja arendamist.
Eelnõu § 7 lõige 4 kehtestab, et kui toetust taotletakse ka turismiteenuse osutamiseks vajaliku
tarkvara liidestamiseks raamatupidamis- ja finantstarkvaraga, peab projekti lõppedes taotlejal
olema võimekus väljastada ja vastu võtta e-arveid.
Eelnõu §-s 7 lõikes 5 tuuakse välja, et taotleja ei tohi võtta projektiga seotud kohustusi ja
alustada tegevusi enne taotluse esitamist.
Eelnõu § 8 määrab abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad tingimused.
Eelnõu § 8 lõige 1 toob esile, et abikõlblikuks saab lugeda kulusid, mis on sätestatud taotluse
rahuldamise otsuses, mis on põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatavad ning mis on tekkinud
projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus. Abikõlbliku kulu eest
peab olema tasunud toetuse saaja ja lõike 3 kohaselt peab ta seda olema teinud kas projekti
abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppu.
Lõige 2 kehtestab abikõlblike kulude loetelu. Abikõlblik on tarkvaraga liitumiseks või
liidestamiseks tehtav ühekordne liitumis- ja juurutamiskulu. Püsikulusid, nt kuutasusid või
muu perioodi makseid ei toetata, v.a juhul kui see on ühekordse ja esmase liitumispaketi osa.
Abikõlblik on:
1) uue tarkvaralitsentsi ost või tarkvaraga liitumise ühekordne tasu;
2) liitumisega kaasnev juurutamiskulu, sh juurutamise projekti määramine, plaanimine ja
juhtimine, muu hulgas:
- tehnilise ülesande koostamine, sh tulevikuvaate loomine tööprotsesside kohta (ingl to-be
process),
- funktsionaalsete ja mitte-funktsionaalsete nõuete nimekirjade koostamine,
- tarkvara seadistamine vastavalt tehnilisele ülesandele,
- töötajate koolitamine,
- uue kasutuselevõetava tarkvara liidestamine taotleja poolt juba kasutatava(te) tarkvara(de)ga.
Toetatakse sisseostetavat juurutamise teenust, mille eest võib tasuda nii arvega kui ka hankida
selle võlaõigusliku lepingu alusel. Ettevõtte töötajate palgakulu ei ole abikõlblik.
Käibemaks on abikõlblik, kui taotleja ei saa seda tagasi küsida.
Lõige 5 nimetab mitteabikõlblikud kulud, milleks on taotleja tööjõukulud, kulud riistvara
soetamiseks või rentimiseks, jooksvad halduskulud ning tehingud seotud isikute vahel.
Läbipaistvuse suurendamiseks ja menetluse, sealhulgas järelkontrolli lihtsustamiseks peavad
lõike 4 kohaselt kõik abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega.
Eelnõule on lisatud säte, mille kohaselt kuludokumentide alusel kulude hüvitamisel on
abikõlbliku kuludokumendi miinimumsumma 100 eurot. Kõikide eelpool nimetatud sätete
eesmärk on tagada rakendamise läbipaistvus ja kuluefektiivsus nii toetuse saajate kui ka teiste
rakendussüsteemi osapoolte jaoks.
Kuludokumentide miinimumsumma kehtestamisel lähtuti varasemast kogemusest ettevõtjate
projektide toetamisel ning sarnaste meetmete kulude struktuurist.
Eelnõu § 9 kehtestab toetatavate tegevuste toetuse suuruse ja osakaalu projekti maksumusest
ning sellega seotud tingimused.
Lõike 1 kohaselt on ühe projekti taotletava toetuse miinimumsumma on 2000 eurot ja
maksimumsumma 20 000 eurot.
Lõike 2 kohaselt on toetuse osakaal kuni 70% projekti abikõlblikest kuludest, mis tähendab, et
taotleja peab 30 % projekti kuludest tasuma omafinantseeringuna. Omafinantseeringu nõue on
mõistlik, et taotleja mõtleks läbi oma vajaduse tarkvara järele pikemas perspektiivis.
Eelnõu § 10 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi pikkuse.
Lõikes 1 on kehtestatud projekti abikõlblikkuse perioodina taotluse rahuldamise otsuses
määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning millal tehakse
projekti elluviimiseks vajalikud kulud. Lõige 2 täpsustab, et projekti abikõlblikkuse periood
algab taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõpeb
taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.
Lõikes 3 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 6 kuud, mida saab
lõike 4 kohaselt mõjuval põhjusel pikendada maksimaalselt 6 kuu võrra. Tarkvaradega
liitumise ja juurutamise projektid ei ole enamasti väga ajamahukad, kuid pikendamise võimalus
on antud, pidades silmas ka antud toetuse võimalikku mõju teenuste kättesaadavusele. Projekti
pikendamisel peab taotleja saavutama projekti taotluse rahuldamise otsuses toodud eesmärgid.
Kuna toetust makstakse riigieelarverahast, tuleb toetuste kasutamisel arvestada põhimõttega,
et riigieelarveraha saab kasutada üksnes riigieelarve seadusega kinnitatud kalendriaastal ja
sellele järgneval kalendriaastal. Seega, 2023. aasta rahast rahastatavaid projekte saab ellu viia
kuni 2024. aasta lõpuni ning 2025. aasta rahast rahastatavaid projekte kuni 2026. aasta lõpuni.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele
Eelnõu § 11 toob esile toetuse taotlemise tingimused.
Lõikes 1 määratakse, et toetust saab taotleda jooksvalt, mis on mõistlik korraldus toetusskeemi
iseloomu arvestades ehk rahaliselt väiksemahuliste ja lihtsamat tüüpi projektide rahastamiseks.
Toetuse saamise eelduseks on taotluse vastavus toetuse andmise tingimustele. Sisuline
hindamine ja pingerea moodustamine ei ole asjakohased.
Lõikes 2 sätestatakse, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus peab enne taotluste
vastuvõtmise avamist kooskõlastama selle kestuse ja eelarve ning taotletava toetuse
minimaalse ja maksimaalse summa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Samuti
tuleb ministeeriumiga kooskõlastada taotlusvooru peatamine ja sulgemine.
Lõige 3 kirjeldab, et taotlusvooru puudutav vajalik informatsioon, sealhulgas taotlusvooru
avamis- ja sulgemiskuupäev ning taotlusvooru eelarve avaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse veebilehel.
Lõige 4 seab piirangu, et üks taotleja võib toetust saada üks kord kalendriaasta jooksul. Selline
piirang tagab, et toetust saaks ja oma tööprotsesse digitaalseks muudaks võimalikult suur arv
teenusepakkujaid, võimaldades samas pidevalt võtta kasutusele täiendavad tarkvarasid
tööprotsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks.
Eelnõu §-s 12 esitatakse nõuded taotlejale.
Vastavalt eelnõu paragrahvi 12 lõike 1 tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eestis
registreeritud juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning Eesti riigiasutus.
Sõltumata taotleja juriidilisest vormist on oluline, et taotleja põhi- või kõrvaltegevus on
turismiteenuste pakkumine ja taotlus ise on seotud turismiteenuste pakkumise protsesside
efektiivsemaks muutmisega.
Lõige 2 kehtestab, et taotleja eelmise majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt 30 000
eurot. Selline piirang on seatud, et toetust saaksid need turismiteenuse pakkujad, kellel on
olemas varasem teenuste pakkumise baastase, mis võimaldab tarkvara kasutuselevõtuga
arenguhüpet teha ning olemasolevad protsesse automatiseerida.
Eelnõu § 1 lõiked 3-5 sätestavad tingimused, mille kohaselt ei tohi taotlejail olla maksuvõlga
või peab see olema ajatatud, taotleja varem saadud ja tagasi nõutud toetused peavad olema
tagastatud ja taotleja peab olema elujõuline.
100 euro suurune maksuvõlg on lubatud tulenevalt maksukorralduse seaduse § 14, mille
kohaselt on maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel on õigus taotleda
maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on kohustatud
väljastama maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide
sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata
intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit
maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise
tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole
määranud ka maksuhaldur.
Lõike 6 kohaselt ei tohi taotlejal ega seaduslikul esindajal olla kehtivat karistust teatud
süütegude eest.
Lõiked 7 ja 8 kehtestavad vähese tähtsusega abi määrusest tulenevad piirangud taotlejale.
Vähese tähtsusega abi arvestust peetakse abi saaja kohta, mis tähendab seda, et taotlejale kõigi
erinevate meetmete kaudu antud vähese tähtsusega abi peab vastama §-s 13 sätestatud
tingimustele.
Eelnõu §-s 13 sätestatakse nõuded taotlusele.
Vastavalt eelnõu § 13 lõikele 1 peab taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele ja
olema esitatud ettenähtud korras ja vormil.
Eelnõu § 13 lõike 1 punkti kohaselt esitatakse taotluses taotleja üldandmed - taotleja nimi,
registrikood ja EMTAK tegevusala kood. EMTAK tegevusala kood ei oma tähtsust toetuse
määramisel või mitte määramisel - toetust võib saada ka ettevõte/organisatsioon, kellel on muu
põhitegevusala, ent kes osutab kõrvaltegevusena turismiteenuseid. EMTAK koodi läheb
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel vaja andmete riigiabi ja vähese tähtsusega abi
registrile esitamisel.
Taotlus peab § 13 lõike 1 punkti 2 kohaselt muu hulgas sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas
planeeritavad tegevused panustavad käesolevas määruses toodud eesmärkide ja tulemuste
saavutamisesse.
Eelnõu § 13 lõike 2 punkti 2 alusel peab taotleja kirjeldama oma tegevust määruses loetletud
ühe või mitme turismiteenuse pakkujana. Lisaks peab taotleja sama lõike punkti 3 kohaselt
näitama ära, millist teenust ja millises avalikus kanalis külastajatele pakub. Selleks tuleb
esitada online kanalite, nt veebilehe, sotsiaalmeedia kanali, Puhka Eestis vm andmebaasi link,
kus ta oma pakutavat turismiteenust tutvustab ja/või müüb.
Eelnõu § 13 lõike 2 punkti 5 järgi peab taotleja nimetama tarkvarad, millega liitumiseks või
liidestamiseks ta toetust taotleb ning kirjeldama, kuidas ja missugune teenuse osutamise
protsess seeläbi efektiivsemaks muutub.
Taotleja peab § 13 lõike 2 punktide 6-7 kohaselt kirjeldama projekti kulud ning lisama kulude
aluseks olevad hinnapakkumised. Iga kuluartikli kohta peab esitama vähemalt ühe
hinnapakkumise.
Eelnõu § 14 kirjeldab, kuidas toimub taotluse menetlemine, ning missugused on Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse poolt läbiviidavad tegevused ja tähtajad. Näiteks lõige 1 näeb ette,
et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva. Vastavalt lõikele 4 on põhjendatud
juhtudel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel õigus seda tähtaega pikendada kuni 10
tööpäeva võrra.
Eelnõu § 15 sätestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja ja taotlus nõuetele vastavaks
tunnistada, samuti asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks.
Eelnõu §-s 16 on kirjeldatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus saab rahuldada taotluse taotletud mahus, rahuldada
taotluse osaliselt või kõrvaltingimustega või jätta taotlus rahuldamata.
Samuti on eelnõu §-s 16 kirjeldatud, mida märgitakse ja täpsustatakse taotluse rahuldamise ja
rahuldamata jätmise otsuses.
Paragrahvi lõikes 2 on välja toodud, et taotluste rahuldamata jätmise otsused tehakse ka eelarve
lõppemisel.
Eelnõu § 17 kirjeldab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või
kõrvaltingimusega rahuldada. Eelnõu § 17 lõike 2 kohaselt peab taotleja taotluse osalise
rahuldamise korral andma nõusoleku toetussumma või projekti muutmiseks. Juhul kui taotleja
ei nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu § 17 lõiked 3 ja 4 kirjeldavad taotluse kõrvaltingimusega
rahuldamise korda.
Eelnõu §-s 18 nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimused. Eelnõu § 18 lõige 1 sätestab, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta nii
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kui ka taotleja algatusel. Sama paragrahvi lõige 2
nimetab, et taotluse rahuldamise otsust ei ole vaja muuta, kui muudatus seisneb vaid tõstetes
eelarveridade vahel – sel juhul saab taotleja muudatuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusega kooskõlastada lihtkirjalikus vormis. Samas on § 18 lõike 3 kohaselt vaja silmas
pidada, et kui projekti kogukulu väheneb, siis muutub sellega proportsionaalselt ka toetuse
suurus ehk projekti rahastatakse alati maksimaalselt kuni 70% toetuse ja minimaalselt vähemalt
30% omafinantseeringu määraga.
Eelnõu § 18 lõike 4 kohaselt hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotleja esitatud
muudatustaotluse asjakohasust ja vajalikkust ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus muudatustaotluse rahuldamisest ka keelduda, kui see
ei ole asjakohane ja vajalik või kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste
saavutamisesse või põhjustab asjaolu, et projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil.
Eelnõu § 18 lõiked 6–8 sätestavad taotluse rahuldamise otsuse muutmise tähtajad ja
muudatuste tegemise võimaliku perioodi. Kui taotluse rahuldamise otsust ei ole võimalik
muuta, võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus § 18 lõike 9 kohaselt taotluse rahuldamise
otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada.
Eelnõu § 18 lõikes 9 kirjeldatakse ka muid asjaolusid, mil Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistab, mis võib
juhtuda nii sihtasutuse enda kui taotleja initsiatiivil.
Eelnõu § 18 lõige 10 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks
tunnistamise korral tuleb toetuse saajal toetus osaliselt või täielikult tagastada. Toetus tuleb
osaliselt tagastada näiteks juhul, kui taotleja on projekti ellu viinud või saab projekti ellu viia
nõuetekohaselt vaid osaliselt. Toetus tuleb täielikult tagastada muu hulgas juhul, kui selgub, et
taotleja ei ole projekti nõuetekohaselt ellu viinud või ta ei saa seda teha. Lõige 11 sätestab
asjaolud, mil Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib toetust vähendada.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja
ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohi jääda kehtima
selliselt, et see on vastuolus eelnõus sätestatuga. Kui avastatakse tahtlik valeandmete esitamine,
siis tolerantsus puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tunnistatakse taotluse
rahuldamise otsus kehtetuks.
4. Peatükk
Aruande esitamine ja toetuse maksmine
Eelnõu § 19 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruande esitamise tingimused.
Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu ainult lõpparuande. Kuna tegemist on lihtsate
ja lühikeste projektidega, on nii toetuse saaja kui andja halduskoormust arvestades mõistlik, et
toetuse saaja esitab vaid ühe lõpparuande. Eelnõu § 20 lõike 2 kohaselt avaldab Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus lõpparuande vormi oma kodulehel. Lõike 4 kohaselt sisaldab
lõpparuanne projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste
saavutamise kohta.
Eelnõu § 19 lõike 6 kohaselt on aruande menetlemiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele ette nähtud kuni 30 tööpäeva ning lõike 5 kohaselt võib Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus projektide lõpparuannete hindamisse kaasata ka eksperte.
Eelnõu § 20 kirjeldab toetuse maksmise korda. Toetuse saajad esitavad maksetaotluse
struktuuritoetuste registri e-toetuse keskkonna kaudu koos lõpparuandega ehk ainult ühe
maksetaotluse projekti lõppemisel.
Eelnõu § 20 lõigete 1-2 kohaselt makstakse toetust toetuse saajale vastavalt taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele tegelike kulude alusel peale tegevuste läbiviimist
ja sellega kaasnevate abikõlblike kulude kandmist. Toetuse väljamaksmise eelduseks on
projekti lõpparuande kinnitamine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt vastavalt
lõikele 4 ja lõike 8 punktile 3.
Vastavalt § 20 lõikele 2 tuleb maksetaotlus esitada taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tähtajal ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva
jooksul vastavalt lõikele 5.
Lõiked 6 ja 7 kirjeldavad maksetaotluse kontrollimise ja puuduste kõrvaldamise protseduure.
Lõige 8 kirjeldab olukordi, millal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse
maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse.
Juhul kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja
pärast kõrvaltingimuse täitmist kooskõlas eelnõu § 17 lõikega 4.
5. peatükk
Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning
toetuse tagastamine
Eelnõu § 21 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Kooskõlas lõikega 1 on toetuse saajal
õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on
seotud toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustustega. Peamiste toetuse taotlemiseks vajalike
dokumentide kohta töötab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus välja vormid.
Eelnõu § 21 lõige 2 sätestab toetuse saaja kohustused, milleks on muu hulgas projekti
elluviimine kooskõlas taotluse rahuldamise otsuse tingimustega ning muude kehtivate
õigusaktide nõuetega, projekti raamatupidamise eraldi hoidmine toetuse saaja muudest
kuludokumentidest, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, ning
projektiga seonduva dokumentatsiooni säilitamine, toetuse kasutamise aruande ja muu projekti
elluviimise seisukohalt olulise teabe esitamine, järelevalve ja auditi võimaldamine.
Eelnõu § 22 sätestab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused.
Lõike 1 kohaselt on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel õigus kontrollida projekti
järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida
toetuse saaja ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud
andmeid, dokumente ja muid materjale.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on lõike 2 kohaselt ka hulk mitmesuguseid kohustusi.
Näiteks on ta kohustatud koostama asjakohased juhendid, vormid, töökorrad ja tegema need
taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; avaldama avalikku infot toetuse kasutamise kohta
ning kaitsma taotlejate ja toetuse saajate konfidentsiaalset infot; kontrollima projektide
elluviimist ja seirama pidevalt toetuse rahalisi jääke; koguma ja esitama MKM-ile ülevaateid
toetusmeetme jooksvast rakendamisest ning osalema mõjuanalüüsi elluviimisel; menetlema
toetuse kasutamise aruandeid, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja koostatud projekti
lõpparuanded. Samuti peab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kandma info vähese
tähtsusega abi andmise kohta riigiabi registrisse ja säilitama riigiabi andmisega seotud andmed
kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest.
Eelnõu §-iga 23 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja
toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse
eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud
mitteabikõlbliku kulu katteks või esineb toetuse tagasinõudmise muu alus. Toetuse
tagasinõudmise otsus on haldusmenetluse seaduse2 (HMS) tähenduses haldusakt.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb lõike 1 punkti 1 kohaselt teha näiteks siis, kui hüvitamiseks
esitatud kulu osutub mitteabikõlblikuks. Näiteks juhul, kui kulu liik ei ole abikõlblik või kui
kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Toetuse tagasinõudmise
otsus tuleb teha ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud mitteabikõlbliku kulu
hüvitamiseks – sel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise otsus või mitte,
puudub.
Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse lõike 1 punkt 2 kohaselt kaalutlusõiguse alusel, kui
toetuse saaja on rikkunud toetuse saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud
või võib mõjutada kulude abikõlblikkust. Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei
järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat
kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada. Näiteks on
kahjustatud raha säästliku kasutamise põhimõtet.
Lõike 1 punktis 3 on nimetatud toetuse tagasinõudmise alusena toetuse saaja suhtes algatatud
likvideerimis- või pankrotimenetlus. Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või
pankrotimenetlus, ei tekita see fakt üksi veel iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda,
kuid on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ajend, et hinnata, kas käimasoleva projekti
toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli, mõjutab see projekti elluviimiseks vajalikku
finantssuutlikkust (sh vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus) või projekt viiakse lõpuni,
eesmärgid saavad täidetud.
Juhul kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel ei ole võimalik rikkumise rahalise mõju
suurust hinnata, võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust proportsionaalselt
rikkumise raskusega.
Lõike 2 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise
päevast arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt
2
RT I, 03.02.2023, 14
hakkab HMS-i § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või
kättetoimetamisest koostoimes HMS-i § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt
teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse
kehtetuks või seda muudetakse. Dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise
kohta on HMS-i § 27 lg 2 punktide 3 ja 4 kohaselt kätte toimetatud, kui see on edastatud
äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil või avalik-õigusliku juriidilise isiku
äriregistrisse kantud või nimetatud isiku avaldatud elektronposti aadressile.
Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus tühistada, tunnistatakse toetuse
tagasinõudmise otsus kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud toetust toetuse
tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks kohustus viia toetatavad tegevused
lõpuni.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid
selgitada ehk ta ära kuulata. Nii ärakuulamise käigus kui kümne tööpäeva jooksul alates toetuse
tagasinõudmise otsusest võib toetuse saaja esitada taotluse tagasimakse ajatada. Toetuse
tagasimakse ajatamise tingimusi reguleerivad eelnõu § 23 lõiked 4-8.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning järgib Euroopa Komisjoni määrust (EL)
nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.
4. Määruse mõjud
Toetusega rahastatavate projektide tegevuste tulemusel kasvab Eesti turismiteenuste pakkujate
võimekus pakkuda oma teenuseid kiiremini, efektiivsemalt ja suuremale hulgale klientidele.
Kasvab võimekus luua uusi ja paremaid (s.h näiteks online broneerimise võimalused)
teenuseid, sh nišiteenuseid, ja pakkuda neid sihistatult huvitatud klientidele.
Toetuse tulemusena kasvab teenusepakkujate ressursiefektiivsus ja lisandväärtus. Kasutusele
võetud digilahendused võimaldavad automatiseerida tööprotsesse, väheneb vajadus lihtsamate
standardsete töölõikude täitmise ja madalama lisandväärtusega tööjõu järele ning
turismisektoril on võimalik pakkuda suurema lisandväärtusega ja kõrgema palgaga töökohti.
Kasvab sektori maine nii klientide, koostööpartnerite, töötajate kui ka avalikkuse silmis.
Tööprotsesse digitaliseerides ja automatiseerides säästavad turismiteenuse pakkujad nii enda
kui ka keskkonna ressursse ning kasvab teenuste kättesaadavus nii digitaalselt kui ka füüsiliselt,
sealhulgas ka eristuvate ja erivajadustega inimestele.
Toetuse andmine võimaldab parandada külastajateekonda, suurendada info kättesaadavust
teenuste kohta, vähendada teenuse osutamise ooteaega nii riigisisestele kui välisriikide
klientidele, mis aitab kaasa turismisektori müügitulu ja ekspordivõimekuse kasvule. Madala
lisandväärtusega ja madala palgaga töökohad saab asendada kõrgema kvalifikatsiooni,
lisandväärtuse ja töötasuga töökohtadega. Seega aitab toetus kaasa nii suurema tööjõu- kui ka
tulumaksu laekumisena riigieelarve tasakaalule ning kasvatab Eesti eksporditulu.
Toetuse tulemusel on turismisektoril, aga ka riigil olemas paremad andmed nii äri- kui ka
poliitikakujunduslike otsuste tegemiseks.
Kaudselt suurendab toetuse andmine turismisektori tehnoloogilist võimekust tervikuna ja
annab hoogu uute digitaalsete tehnoloogiate, sh tehisintellekti juurutamiseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamise eest vastutab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Toetuse
rakendamine on planeeritud riigi eelarvestrateegia baasrahastusena Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves. Projektide kohustusliku omafinantseeringu tagavad
toetuse saajad. Määruse rakendamise, sealhulgas taotluste menetlemise, projektide elluviimise
ja kulude ning aruannete kontrollimisega seotud kulud eraldab Majandus- Ja
Kommunikatsiooniministeerium. Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid
riigieelarvesse.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja
Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele. Eelnõule esitatud märkused ning nendega arvestamine nähtub seletuskirja lisast.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus“ seletuskirja
Lisa 1
Märkustega arvestamise tabel
Kooskõlastaja Eelnõu Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või
või arvamuse paragrahv, mittearvestamise põhjus
esitaja lõige, punkt
Eesti Hotellide Eelnõu § 7 Palve lisada veel üks süsteem nimekirja: https://www.tac.eu.com/en/ Arvestatud, nimekirja täiendatud.
ja Restoranide
Liit
Eesti Turismi- ja Eelnõu § 12 Kas toetus laieneks ka erialaliitudele? … Samas on liitudel suur Selgitame, et toetuse eesmärk on
Reisifirmade lg 1 infomaht hallata, ehk tänapäevaseks suhtlemiseks nii liikmete kui digitaliseerida turismiteenuse
Liit partneritega ning arveldamiseks kuluks ära korralik CRM. pakkumine ja seeläbi tõhustada
turismiteenuse pakkujate tööprotsessid.
ETFL ei osuta otseselt turismiteenuseid antud toetuse mõttes, aga Seega, kui erialaliit pakub näiteks
globaalse võrgustikuga suhtlemisel pakume me turismiteenuseid kõrvaltegevusena turismiteenuseid, siis
pakkuvatele reisiettevõtetele vajalikku infot ja tööriistu, et nemad turismiteenuste pakkumise
omakorda saaksid vastavaid teenuseid oma partneritele ja klientidele digitaliseerimiseks on toetuse
pakkuda. taotlemine asjakohane. Turismi
Info on väga suuremahuline ja selle haldamine drive’is või failides ja erialaliitude nimetamine määruses
folderites ei õigusta ennast enam ammu. eraldi sihtrühmana ei ole mõistlik, kuna
määruses ei saa nimeliselt nimetada
konkreetseid liite, ent turismiliitude
eristamine teistest erialaliitudest, kes
võiksid samuti toetusest huvitatud olla,
on keeruline. Toetuse piiratud eelarve
tõttu on mõistlik hoida toetuse fookus
ja sihtrühm kitsana.
1
Rahandus- Eelnõu § 3 § 3 lõikes 1 viidatakse Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr Teadmiseks võetud.
ministeerium lg 1, § 12 lg 1407/2013 ning § 12 lõikes 6 ja lõikes 7 viidatakse Euroopa Komisjoni
6 ja lg 7 määrusele (EL) nr 360/2012 ja on toodud nimetatud määrustele
vastavad vähese tähtsusega abi piirmäärad. Juhime tähelepanu, et
Euroopa Komisjoni plaanide kohaselt kehtestatakse k.a IV kvartalis
uued vähese tähtsusega abi määrused, millega asendatakse määrused
nr 1407/2013 ja nr 360/2012. Suure tõenäolisusega jõustuvad uued
määrused 1. jaanuarist 2023. Seoses sellega läheb vaja muuta eelnõu
§ 3 lõikes 1 ja § 12 lõikes 6 ja lõikes 7 toodud viited ja vähese
tähtsusega abi piirmäärad.
Eelnõu § 13 Taotleja andmed peavad sisaldama ka EMTAK tegevusalakoodi, sest Arvestatud, määrust ja seletuskirja
lg 2 punkt 1 koode läheb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel vaja andmete täiendatud.
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile esitamisel.
Eelnõu § 13 Punkt tuleb sõnastada selliselt, et oleks üheselt mõistetav, et antud Arvestatud, määrust ja seletuskirja
lg 2 punkt 1 käskkirjaga ellu viidavate tegevuste peamine sihtrühm on täiendatud.
turismiettevõtjad (eelkõige turismivaldkonna VKEd). Palun tagada
kooskõla seletuskirjaga.
Eelnõu § 13 Kasutatud on sõna „partner“, kuid eelnõust ei selgu, et taotlejad võivad Arvestatud, parandatud. Sõna “partner”
lg 2 punkt kaasata partnereid ja et ka partneritele kehtivad taotlejale oli määrusesse jäänud ekslikult.
13 ja § 15 kehtestatavad nõuded, sh § 12 lõikes 6 ja lõikes 7 toodud vähese Toetuse olemust arvestades ei ole
pealkiri tähtsusega abi piirmärad. Palume eelnõu ja seletuskirja selles osas partnerite kaasamine otstarbekas.
täiendada.
Eelnõu § 16 Palume täiendada sõnadega „komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 Arvestatud, täiendatud.
lg 2 punkt 8 artikli 3 tähenduses“.
Eelnõu § 23 Palume sõnad „riigiabi registrile“ asendada sõnadega „riigiabi ja Arvestatud, sõnastust täiendatud.
lg 2 punkt 9 vähese tähtsusega abi registrile“.
Seletuskiri Seletuskirja lk 3 (selgitus eelnõu § 3 kohta): selgitatud, et määrusega Arvestatud, sõnastust parandatud.
lk 3 antav toetus võib olla vähese tähtsusega abi, kuid eelnõu kohaselt
toetus on vähese tähtsusega abi.
Seletuskirja Palume seletuskirja ptk 5 selgelt välja tuua, kas määruse Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
ptk 5 rakendamisega seotud kulud on Majandus- ja Toetusskeemi kulud on riigi
Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves olemas või lisada, eelarvestrateegia baasrahastusena
2
„Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega planeeritud ning sisalduvad Majandus-
arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude ja Kommunikatsiooniministeeriumi
rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi poolt Ettevõtluse ja Innovatsiooni
eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele Sihtasutusele planeeritavas
koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb riigieelarvelises eraldises.
kulud katta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.“
Ettevõtluse ja Eelnõu § 5 Palume sättele lisada juurde taotluse osalise rahuldamise otsuse Arvestatud, eelnõu teksti täiendatud.
Innovatsiooni lg 1 tegemise õigus ja täiendada sõnastust järgmiselt: „(1) Toetuse
Sihtasutus taotluseid menetleb, taotluse rahuldamise, taotluse osalise
rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid
ning väljamakseid ja järelevalvet teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus.“
Eelnõu § 8 Palume täiendada sõnastust järgmiselt: (3) Abikõlbliku kulu eest peab Arvestatud, eelnõu teksti täiendatud.
lg 3 olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva
jooksul pärast projekt i abikõlblikkuse perioodi lõppu.“ Soovitame
täpsustada ekslikult sõnastusest välja jäänud perioodi ajalist
määratlust.
Eelnõu § 14 Palume sõnastada järgmiselt: „(1) Hetkest, mil registreeritud Arvestatud, eelnõu teksti muudetud.
lg 1 taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks
toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende
esitamise järjekorras.“. Kuna taotlused esitataks E-toetuste keskkonna
kaudu, siis eraldi taotluste registreerimist ei toimu, seega on mõistlik
sõnastust täpsustada.
Eelnõu § 21 Palume sõnastada järgmiselt: „1) esitatud kuludokument ei vasta Arvestatud, eelnõu teksti muudetud.
lg 7 p 1 taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele, kulude
abikõlblikkusele või toetuse eesmärgile;“ Soovitame asendada
loetelus „ja“ sõnaga „või“, sest sellisel juhul on määruse sõnastus
toetuse saajatele paremini mõistetav.
Eelnõu § 21 Palume sõnastada järgmiselt: „2) elluviidud tegevus ei vasta taotluses Arvestatud, eelnõu teksti muudetud.
lg 7 p 2 planeeritud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud;“
3
Soovitame kasutada „esitatud“ asemel sõna „planeeritud“, sest see
viitab paremini toetuse saaja sihipärasele tegevuste kavandamisele.
Eelnõu § 22 Palume täpsustada „oluliste otsuste“ mõistet kas seletuskirjas või Arvestatud, see punkt määrusest
lg 2 p 4 määruses: „4) teavitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust eemaldatud. Kuna toetus on oma
kirjalikult, kui muutub toetuse saaja oluliste otsuste tegemise õigust iseloomult lühiajaline ja ettevõtte jaoks
omav osanik või aktsionär või juhtorgani liige, seda ka juhul, kui suhteliselt väikese omafinantseeringu
muudatused on näha äriregistrist või registrist, kus toetuse saaja on kuluga, ei ole see punkt selles määruses
registreeritud;“ Palume selgitada erinevust tavapärase otsustusõiguse asjakohane.
suhtes.
Eelnõu § 22 Palume sõnastada järgmiselt: „3) pärast toetuse rahuldamise otsuse Arvestatud, eelnõu teksti muudetud.
lg 2 p 3 tegemist avaldama oma kodulehel toetuse saaja nime, toetust saava
projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu ja projekti
eesmärgi;“ Palume senisele projektide andmebaasi praktikale
tuginedes jätta loetelust ära projekti kestuse, kuna EIS andmebaasid ei
võimalda nimetatud info kuvamist.
Eelnõu § 23 Palume sõnastada järgmiselt: „§ 24. Toetuse tagasinõudmine“ Arvestatud, eelnõu teksti muudetud.
Soovitame asendada sõna „tagastamine sõnaga „tagasinõudmine“,
kuna see annab paragrahvi sisu täpsemini edasi.
Seletuskiri p Palume täiendada eelnõu seletuskirja § 22 lg 2 p 2 järgmiselt ja palume Arvestatud, seletuskirja teksti
2 lk 11 lisada raamatupidamise eraldi hoidmine toetuse saaja muudest täiendatud.
kuludokumentidest lause juurde selgituseks aktsepteeritud variandid -
kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode:
„Eelnõu § 22 lõige 2 sätestab toetuse saaja kohustused, milleks on muu
hulgas projekt i elluviimine kooskõlas taotluse rahuldamise otsuse
tingimustega ning muude kehtivate õigusaktide nõuetega, projekti
raamatupidamise eraldi hoidmine toetuse saaja muudest
kuludokumentidest kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või
raamatupidamiskoode ning projektiga seonduva dokumentatsiooni
säilitamine, toetuse kasutamise aruande ja muu projekt i elluviimise
seisukohalt olulise teabe esitamine, järelevalve ja auditi
võimaldamine.“
4
Eesti Eelnõu § 7 Soovime täpsustada § 7 „Toetatavad tegevused“ loetelu ja sellest Selgitame, et toetus on mõeldud
Infotehnoloogia lg 3 arusaamist. Nimelt § 7 (3) toob välja mitte toetatavad tegevused. turismiteenuse pakkumise
ja Hetkel jääb arusaamatuks, kas selle alla käib ka e-arvetele ülemineku digitaliseerimiseks ja turismiteenuse
Telekommunika mitte toetamine. Määruses on toodud, et ei toetata raamatupidamis- ja pakkujate tööprotsesside
tsiooni Liit finantstarkvaraga seotud tegevusi, kui selle all on mõeldud ka e- tõhustamiseks. Selle toetuse eesmärk
arvetele üleminekut, siis see on kahetsusväärne. Meie ettepanek on, et on luua neid eeldusi, mis võimaldavad
selgelt peaks olema arusaadav, et ettevõtte läbipaistvus, kliendile e-arved kasutusele võtta. Samas juhime
kasutusmugavust ja keskkonnasäästlikust pakkuvad lahendused tähelepanu, et kuigi liitumine ainult
peaksid olema toetatud. E-arvetele ülemineku toetamine on mõistlik finants- ja
ka seetõttu, et rahandusministeeriumil on hetkel välja töötamisel raamatupidamistarkvaradega ei ole
raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise abikõlblik, siis nende liidestamine
kavatsus, millega soovitakse kõigile end äriregistris e-arve teiste tarkvaradega on lubatud. Toetuse
vastuvõtjatena registreeritud raamatupidamiskohustuslastele anda piiratud eelarvest tulenevalt on mõistlik
õigus nõuda kauba või teenuse ostmisel teiselt hoida selle toetuse fookus kitsana ja
raamatupidamiskohustuslaselt Euroopa standardile vastavat e-arvet. lahendada turismisektori ettevõtete
Seega võib turismiettevõtetel tekkida olukord, kus nende käest digitaliseerituse kõige olulisemaid
hakatakse nõudma nende partnerite poolt e-arveid (ja selleks on kitsaskohti. Nõustume, et e-arvete
seaduslik alus), kuid nende valmisolek e-arvetele üle minna on kasutuselevõtu suurendamine on
piiratud. Faktiliselt e-arvetele ülemineku toetamine ettevõtetes on oluline ning seetõttu täiendasime
vajalik sest: •aitab kaasa Eesti raalajamajanduse eesmärkide eelnõu paragrahvi 7 lõikega 4, kus
saavutamisele; •e-arveid on 60-80% odavam töödelda kui sätestame, et kui toetust taotletakse
paberarveid; •e-arve vähendab süsinikujalajälge 63-99% võrra; finants- ja raamatupidamistarkvara
•reaalajas toimivad tarneahelad võivad aidata vähendada ettevõtete liidestamiseks, peab taotlejal projekti
tegevuskulusid 30%. Loodame, et leiate siiski võimaluse lõppedes olema võimekus e-arveid
toetusmeetmes toetada ka turismiettevõtete e-arvetele üleminekut. väljastada ja vastu võtta.
5