Leping

ADVOKAADIBÜROO SORAINEN AS PAKKUMINE Investeeringute (uute ettevõtete ja üksuste rajamine) teostamiseks vajalike menetlustoimingute tõhustamise juriidiline analüüs 1 AVALDUS Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Advokaadibüroo Sorainen AS-il (Sorainen) on hea meel esitada pakkumine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankele, et viia läbi investeeringute (uute ettevõtete ja üksuste rajamine) teostamiseks vajalike menetlustoimingute tõhustamise juriidiline analüüs (edaspidi Projekt). Usume, et meie varasemad tööd sarnaste õigusanalüüside koostamisel ning arendajate ja investorite nõustamisel koos tugeva projektijuhtimise kogemusega loob meile head eeldused Teie vajadustele vastava tulemuse saavutamisel. Näiteks on Sorainen koostöös Tartu Ülikooliga hiljuti koostanud järgnevad analüüsid: - tuumaenergia töörühmale inimressursside arendamise strateegia koostamine ja regulatiivse raamistiku kaardistamine Keskkonnaministeeriumile, kus analüüsisime koos välisekspertidega tuumaohutusameti loomise õiguslikke eelduseid ning selleks vajalikku inimressurssi (2023); - planeerimisseaduse mõju järelhindamine Rahandusministeeriumile, kus analüüsisime PlanS ja seonduvate õigusaktide rakenduspraktikat ning tegime ettepanekud PlanS-i muutmiseks (2022); - välisinvesteeringu taustauuringu mõjude hindamine Riigikantseleile (2021); - ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mille osa oli 01.07.2015 kehtima hakanud ehitusseadustiku ning sellega seonduvate õigusaktide rakendusanalüüs (2020). Käesolevas dokumendis leiate meie teenuse pakkumuse üksikasjad. Ühtlasi nõustume käesolevaga kõigis riigihanke alusdokumentides kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega. Pakkumus kehtib 60 päeva esitamisest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Paul Künnap Kaido Künnapas partner, vandeadvokaat partner, vandeadvokaat 2 Sisukord Avaldus ................................................................................................................................................................ 2 1. Analüüsi taust ja selles osalemise eesmärk ................................................................................. 4 2. Lepingu täitmise tulemuste kirjeldus ja nende saavutamise metoodika ......................... 7 3. Tegevusplaan ja ajakava................................................................................................................... 10 4. Meeskonna kirjeldus.......................................................................................................................... 10 5. Riskianalüüs .......................................................................................................................................... 13 6. Hinnapakkumus .................................................................................................................................. 21 3 1. ANALÜÜSI TAUST JA SELLES OSALEMISE EESMÄRK Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välja kuulutanud hanke analüüsi teostamiseks, mille tulemusel sõnastatud seadusemuudatused aitaksid toetada uute ettevõtete ja üksuste rajamiseks tehtavate kõrgema lisandväärtusega investeeringute kiiremat elluviimist. Töö fookus on analüüsida regulatsioone ja protsesse, mis puudutavad eri planeeringute heakskiitmist ja kehtestamist, keskkonnamõjude (strateegilist) hindamist, maatoimingute teostamist ning asjakohaste lubade väljastamist eesmärgiga pakkuda nendesse protsessidesse välja investeeringuid kiirendavad muudatusettepanekud. Investeeringute kiirendamine on olulise tähtsusega arvestades Eesti riigi võetud eesmärke nii majanduse üldiseid väljavaateid kui rohepööret silmas pidades. Eesti on ühinenud Euroopa Liidu roheleppega, sealhulgas võtnud kohustuse saada kliimaneutraalseks aastaks 2050. Raporti „Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis“1 kohaselt peituvad nimetatud eesmärkide saavutamiseks Eesti suurimad võimalused rohetehnoloogiate arendamises ja müügis välisturgudel. Rohepöörde eesmärkide saavutamine nõuab raporti kohaselt aga ennaktempos investeeringuid. Muuhulgas on näidetena võimalustest välja toodud näiteks biorafineerimine – eelkõige puidu biorafineerimine, mis oleks olemasolevat puidutööstust täiendav ja mitmekesistav valdkond. Sellise tootmisüksuse planeerimisprotsess on aga tänaste regulatsioonide ning väljakujunenud protsesside valguses väljakutseid esitav ettevõtmine. Et vajalikud investeerimisotsused tehtaks ja võimalikult kiires ja isegi ennaktempos, siis lisaks erinevatele võimalikele riigipoolsetele investeeringute toetusmeetmetele on üheks käegakatsutavaks kõrge lisandväärtusega investeeringute kiirendamise meetmeks nende investeeringute tarbeks infrastruktuuri ning hoonete rajamiseks vajaliku haldusmenetluse kiirendamine. Taastuvenergia võimsuste rajamise kiirendamiseks on valminud audit koos muudatusettepanekutega, mille kohaselt on üheks peamiseks takistuseks taastuvenergiasse ja sellega seotud taristusse investeerimisel pikad ja keerulised haldusmenetlused. Selline olukord ei ole rahuldav ei riigile, ühiskonnale tervikuna ega taastuvenergiaparkide arendajatele.2 Sama probleemistik puudutab kõiki planeerimise ja ehitusega seonduvaid valdkondi. Lisaks taastuvenergia projektidele on Eesti majanduse seisukohalt väga olulised teisedki Eestis perspektiivi omavad kõrgemat lisandväärtust võimaldavad projektid, nagu näiteks raportis „Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis“ toodud biorafineerimistehased. Soomes menetleti 1,2 miljardit eurot maksnud Äänikoski biotoodetetehase rajamiseks kõik vajalikud keskkonnamõju hindamised, planeeringud ja load koos kohtuvaidlustega 17 kuuga. Võrdluseks võib tuua, et hetkel kehtiva planeerimisseaduse kohaselt võtab Eestis tavapärane tuulepargi planeerimisprotsess (üldplaneering ja detailplaneering) aega umbes 7 aastat ning eriplaneeringute planeerimisprotsess umbes 5 aastat. Sellele lisandub veel ehitus- ja kasutusloa menetlus ning võimalikud aastaid kestvad kohtuprotsessid.3 Analüüsis saaksime kasutada Äänikoski menetluse praktikat, mille kohta on meil olemas vastav sisuline materjal. Probleemidele planeeringute menetluskiirusega on viidatud ka kohtupraktikas. Kohtupraktikas on planeerimisseaduses (edaspidi PlanS) sätestatud menetlustähtaegade osas käsitletud mõistliku menetlusaja põhimõtet eelkõige detailplaneeringute kontekstis. Kehtiv õigus näeb detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemiseks ette üldjuhul 30-päevase tähtaja (PlanS § 128 lg 4) ning loetletud erandite olemasolul tähtaja pikendamise võimaluse kuni 90 päevani. 1 Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis. Arvutivõrgust leitav: https://arenguseire.ee/raportid/rohepoorde- trendid-ja-stsenaariumid-eestis/ 2 Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit. Arvutivõrgust leitav: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja- tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine?view_instance=0&current_page=1 3 Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit. Arvutivõrgust leitav: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja- tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine?view_instance=0&current_page=1 4 Tegemist on avatud loeteluga, mis ei välista tähtaja pikendamist muudel olulistel asjaoludel. Seaduses sätestatud tähtaegade puudumisel hindab kohus haldusorgani tegevust mõistliku aja kontekstis.4 Kohus on kirjeldanud elektrijaama planeeringumenetlust kui tavapärasest keerukamat menetlust, sest, nagu nähtub erinevate haldusorganite seisukohtadest, tuleb enne kavandatava rajatise püstitamist teha veel suures ulatuses uuringuid ja võimalikud keskkonnamõjud põhjaveele on tähelepanuväärselt suured. Sellise rajatise püstitamise võimalikkuse väljaselgitamine on aeganõudev ja planeeringumenetlus ka haldusorganite jaoks ressursimahukas. Mõistlik menetlusaeg sellises menetluses ületab kolme aastat, mis on ette nähtud planeeringumenetluse ajal jõustunud PlanS § 139 lg-s 2.5 Eelpool toodud näited tõendavad, et Eestis kulub planeerimismenetlustele ebamõistlikult kaua aega, mis on otseseks takistuseks investeeringute realiseerimisel. Näiteks keskmine tuulepargi planeerimismenetlus kestab keskmiselt 7 aastat. Tegelikkuses aga veelgi rohkem, sest planeeringute keskmist kestust arvestatakse alates algatamisotsusest. Tegelikult lisandub sinna veel algatamisele kuluvad aastad. Võrdluseks võttis Soomes tuule-energia edendamisühingu uuringu kohase näidisprojekti planeerimismenetlus 4 aastat (kokku kõikide uuringute ja lubade saamine tuulepargi rajamiseks 5,5 aastat)6. Soome valitsuse poolt menetluste kiirendamiste võimaluste leidmiseks teostatud uuringu kohaselt oli Taanis meretuulepargi jaoks kõigi vajalike uuringute ja planeeringute läbiviimine nn tender-protsessis 3 aastat7. Ühendluba ja paralleelsed menetlused. Taastuvenergia arendamise kiirendamise auditi ühe tulemusena nähakse mereparkide rajamist läbi ühe ühendloa menetluse. Ühendluba sisaldaks hoonestusluba, ehitusluba ja veeluba. Sellisel juhul ei tekiks täiendavaid keskkonna mõjude hindamise (edaspidi KMH) menetluse kohustusi ja koostada tuleb vaid üks ning kõikehõlmav KMH. See peaks võimaldab teatud juhtudel lühendada protsesse kuni 5 aastat. Muuhulgas võimaldaks ühendluba koostada ainult ühe ning kõikehõlmava KMH. Meie hinnangul peaks ühendloa kontseptsiooni vaatama laiemalt kui ainult mereparkide menetluses. Täpsemalt peaks hindama, kas näiteks on võimalik alustada loamenetluseks vajalikke tegevusi juba planeerimise protsessis. Toetudes Soome Äänikoski biotoodetetehase menetluse näitele aitaks analüüsi eesmärkidele kaasa just paralleelsete menetluste võimaldamine, kus planeerimis-, keskkonnalubade ning ehituslubade protsess võiks toimuda paralleelselt, mitte lineaarselt. Paralleelsed menetlused eeldavad kogu protsessi ühtsemat koordineerimist ja erinevate ametiasutuste koostöö teadlikumat korraldamist. Algatamine. Investeerimisotsust pigem ei julgeta vastu võtta, kui ainuüksi planeeringute algatamisele kulub ebamõistlikult pikk aeg. Enne algatamist ametlikku menetlust veel ei toimugi. Kahjuks puudub meie praktikas teadmine seadusest tuleneva 30-päevasest planeeringu algatamise tähtajast kinnipidamise kohta. Pigem näitab kogemus, et see võib kesta aastaid. Näiteks võttis Tallinnas 2022 aastal kehtestatud detailplaneeringute algatamine aega keskmiselt 893 päeva ehk 2,4 aastat8, mitte 30 päeva nagu seadus sätestab. Klientidelt saadud tagasiside kohaselt on planeeringu algatamise eeltingimuseks pahatihti liigse detailsusega materjalide esitamise nõue ning eeldatakse, et kõik probleemid on juba lahendatud ja hea oleks kui hoone puhul oleks lisatud juba ka arhitektuurne lahendus. Seaduse mõtte kohaselt ei määra detailplaneeringu algatamise otsus siduvalt kindlaks kavandatavat planeerimislahendust ega 4 TrHKo 22.03.2018, 3-18-534 p 10 5 TlnRgk 05.10.2016, 3-16-1099, p 16 6 Tuulivoimayhdistus, tuule-energia edendamistöörühma lõpparuanne. Arvutivõrgust leitav: https://www.tuulivoimayhdistys.fi/media/202-tuulivoiman_edistamistyoryhman_loppuraportti.pdf 7 Soome valitsus, tuuleenergia ehituse edendamine – aruanne https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/163302/VNTEAS_2021_51.pdf 8 Tallinna planeeringute register, statistika. Arvutivõrgust leitav: https://tpr.tallinn.ee/Statistics 5 pane ühelegi isikule selle planeeringulahendusega seonduvalt mingisuguseid siduvaid kohustusi ega piiranguid.9 Seetõttu võib liigne panustamine algatamiseelses protsessis olla pahatihti mõttetu ressursikulu, kuna planeerimisprotsessis tuleb lähtuvalt kaasatavate osapoolte sisendist kõik ümber teha. Planeerimisseaduse järelhindamise raames leidsime, et näiteks detailplaneeringu algatamisest loobumine kui menetlusetapi ärajätmine vähendab planeerimismenetlusele kuluvat aega, kulusid arendustegevusele ning äritegevuse protsessid kiirenevad. Algatamisega seonduvalt toodi välja protsessi kiirendamise võimalusena ka planeeringu algatamise vaidlustamisvõimalusest loobumise. Kokkuvõttes leiame, et algatamise protsess üle vaatamine võiks olla üks võimalus, kuidas muuta kogu protsessi kiiremaks. Milline algatamist reguleeriv lahendus oleks kõige optimaalsem tuleb analüüsi käigus välja selgitada. Keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kui on eeldada, et kavandatava tegevuse elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale, inimese tervisele, varale, heaolule või kultuuripärandile, on üks osa strateegilise planeerimisdokumendi menetlusest keskkonnamõju strateegilise hindamine (edaspidi KSH). KSH võib olla üheks otsustavamaks teguriks, mis pikendab planeerimismenetlusi ja muudab menetluste pikkused määramatuks. 2020. aasta Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi viidud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) uuringuaruande ja uuringu tulemustele koostatud keskkonnamõju hindamise süsteemi parandusettepanekute10 kohaselt on keskmine KSH menetlusaeg 33 kuud ja KMH menetlusaeg 22 kuud. Lisaks sellele, et KSH on ajakulukas võib nõue koostada KSH lisanduda igas menetlusetapis, mis muudab kogu menetlusprotsessi pikkuse ennustamatuks. Taastuvenergia arendamise kiirendamise auditis on välja töötaud KSH põhimõtteline lühendatud menetlus taastuvenergia projektidele. Lühendatud menetluse võimalust võiks kaaluda ka erandina sellistele erasektori investeeringutele, mis vastavad Vabariigi Valitsuses kokkulepitud parameetritele (näiteks sõltuvalt investeeringumahust, teadus- ja arendustegevuse osakaalust, lisandväärtuse tasemest ja teistest tunnustest). Investorite taustakontroll. Investeerimisotsustele võib hakata mõju avaldama ka 01.01.2024 kehtima hakkavad Ehitusseadustiku muudatused, mis puudutavad eeskätt tuuleparkide merre ehitamise hoonestuslubade menetlusi. Seoses muudatustega hakatakse tuuleparkide hoonestuslubade andmise puhul hindama taotleva ettevõtte usaldusväärsust. Et osaleda hoonestuslubade konkursil peavad eeskätt välisinvestorid looma siin uue äriühingu, millel ei ole veel tausta, mille põhjal usaldusväärsust hinnata. Selline nõue võib välistada välisinvestorite turule tuleku. Eelpool on toodud oma praktikas ette tulnud näited analüüsi eesmärgiga seonduvatest kitsaskohtadest ja mõtetest. Analüüsi käigus töötatakse vastavalt kliendiga kokku lepitud metoodikaga süsteemselt läbi kogu protsess. Sorainen soovib aidata kaasa uute ettevõtete ja üksuste rajamiseks tehtavate kõrgema lisandväärtusega investeeringute kiiremale elluviimisele Eestis. Meil on põhjalikud teadmised halduskorraldusest, planeerimis- ja ehitusõigusest. Sorainen on praktilise nõustamise ning vaidluste raames puutunud kokku erinevate käesoleva analüüsi eset puudutavate teemadega. Näiteks oleme analüüsinud: - Tuumaenergia töörühmale inimressursside arendamise strateegia koostamine ja regulatiivse raamistiku kaardistamine Keskkonnaministeeriumile, kus analüüsisime 9 K. Merusk. Haldusmenetluse mõiste ja eesmärk. 2001/8, lk 519-528 10 Uuring-aruanne leitav: https://envir.ee/media/1241/download; uuring-aruande tulemustele tuginedes on koostatud 2020. aasta keskkonnamõju hindamise süsteemi parandusettepanekud, mis on leitav: https://envir.ee/media/1240/download 6  koos välisekspertidega tuumaohutusameti loomise õiguslikke eelduseid ning selleks vajalikku inimressurssi (2023); - Planeerimisseaduse mõju järelhindamine Rahandusministeeriumile, kus analüüsisime PlanS ja seonduvate õigusaktide rakenduspraktikat ning tegime ettepanekud PlanS-i muutmiseks (2022); - Välisinvesteeringu taustauuringu mõjude hindamine Riigikantseleile (2021); - Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mille osa oli 1.07.2015 kehtima hakanud ehitusseadustiku ning sellega seonduvate õigusaktide rakendusanalüüs (2020); - Koostanud Maaeluministeeriumile õigusliku analüüsi „Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestatud põllumajandusmaa kaitsemeetmed ja põllumajandus- ja metsamaaomandamise kitsendused“, mis käsitles nõudeid põllumajandusmaa kasutamisele ning maa omandamise piiranguid (2019); Lisaks peame oluliseks ülaltoodud töödest saadud kogemust, kus parim tulemus sünnib erinevate osapoolte koostöös. Meie projektides on olnud olulisel kohal kaasamine, töö erinevate huvigruppidega, mõjude hindamine ning õigustvõrdlev analüüs, et tulemus oleks võimalikult laiapõhjaline. Lisaks on meie jaoks oluline tihe koostöö tellijaga, et analüüsi tulemused oleksid arusaadavad, rakendatavad ning vastaksid tellija ootustele. 2. LEPINGU TÄITMISE TULEMUSTE KIRJELDUS JA NENDE SAAVUTAMISE METOODIKA Uurimisküsimustele vastuse leidmiseks kasutatakse asjakohaseid kvalitatiivseid andmekogumise ja analüüsi meetodeid ning andmeallikaid. Uuringu metoodiline lähenemine lähtub arusaamast, et tööks vajalik teadmine tuleb kolmest peamisest allikast: - dokumentidest, mis puudutavad eri planeeringute heakskiitmist ja kehtestamist, keskkonnamõjude (strateegilist) hindamist, maatoimingute teostamist ning asjakohaste lubade väljastamist (sh regulatiivsed dokumendid, asjakohased uuringud); - siseriiklikult eri menetlustoimingute eest vastutavatelt osapooltelt; - planeerijatelt, arendajatelt ja investoritelt. Lisaks uuringuprotsessis kogutavale teadmisele kasutatakse uurimisülesande täitmiseks ka meeskonnaliikmete ekspertteadmisi. Lepingu täitmise tulemuste kirjeldus ja nende saavutamise metoodika on esitatud tehnilises kirjelduses toodud uurimisküsimuste kaupa: 2.1. Ülevaade heakskiitmisel olevatest või heakskiidetud ning tulevikus rakenduvatest regulatiivsetest ning seonduvatest protsessilistest muudatustest, mis tõhustavad ja eeskätt kiirendavad investeeringute, sõltumata sektorist, elluviimiseks vajalike menetlustoimingute teostamist (kooskõlastuste läbiviimine, analüüside ja hinnangute koostamine, lubade väljastamine jm Esimese uurimisküsimuse põhjal valmib ülevaade analüüsi eesmärgiga seonduvatest kehtivatest õigusaktidest, õigusaktidest, mille kehtima hakkamine on juba otsustatud, samuti menetluses olevatest õigusaktidest. Menetluses olevate dokumentide puhul lisatakse viited juba vastu võetud muudatuste sisule ning võimalikud muudatused, mis saavad kaasneda alles menetletavate dokumentide õigusjõu saabudes. Samuti esitatakse ülevaade varasemates 7 uuringutes toodud muudatusettepanekutest. Nii on võimalik esitada ettepanekud, mis ei ole veel kaetud menetluses olevate regulatsioonidega. Esimesele uurimisküsimusele leitakse vastus läbi dokumendianalüüsi, mille sisendi tuleb otsingutega andmebaasidest ning varasemalt läbiviidud uuringutest. Kaardistame relevantsed rahvusvahelised praktikad ja kokkulepped. Pakkuja keskendub rahvusvahelise praktika otsingul Eesti õigusruumile sobivad parimad näited ning kasutab selleks muuhulgas ka Soome riigi poolt hiljuti koostatuid uuringuid. Rahvusvaheliste praktikate, kokkulepete ja õigusaktide võrdluse fookus siseriikliku praktika ning õigusraamistikuga on leida meil rakendatavad meetmed. 2.2. Töötada välja muudatusettepanekud, mis tõhustavad ja kiirendavad investeeringute elluviimiseks oluliste planeeringute kehtestamist, keskkonnamõjude (sh strateegiliste) hindamist, maatoimingute teostamist ning lubade väljastamist, kirjeldades seejuures, mida ja mis sõnastuses tuleb eri õigusaktides ettepanekute rakendamiseks sätestada. Teise uurimisülesandena valmib muudatusettepanekute komplekt, mis tõhustavad ja kiirendavad investeeringute elluviimiseks oluliste planeeringute kehtestamist, keskkonnamõjude (sh strateegiliste) hindamist, maatoimingute teostamist ning lubade väljastamist. Analüüsi tulemusel esitatakse ettepanekud, mida ja mis sõnastuses tuleb eri õigusaktides ettepanekute rakendamiseks sätestada. Millised on muudatusettepanekute eeldused ja takistused ning analüüs olukorra kohta, kus muudatusettepanekuid rakendatakse üksnes erandina. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse järgnevaid meetodeid: 2.2.1. Täiendav andmekorje (a) Dokumendianalüüs: Esimese uurimisküsimuse juures läbiviidud dokumendianalüüs annab olulise sisendi järgnevale teadmistekogumise etapile. (b) Parimate praktikate kaardistamine: Valime välja paar rahvusvahelist kaasust, mille edufaktorid on Eestis kohaldatavad. Ühe sellisena analüüsime läbi Äänikoski kaasuse fookusega leida Eestile sobivad meetmed. (c) Siseriiklikud intervjuud: Intervjuude abil selgitatakse välja siseriiklikult eri menetlustoimingute eest vastutavate osapoolte hinnang tänastele kitsaskohtadele, samuti kitsaskohtadega seotud (võimalikele) praktilistele piirangutele. Samuti küsitakse ettepanekuid protsessi kiirendamiseks nii uute regulatsioonide mõttes kui ka kehtiva regulatsiooni tegelikuks rakendamiseks). Intervjuudest kogutud teadmine toetab dokumendianalüüsi abil kogutud teadmist kitsaskohtadest ning võimalikest muudatusettepanekutest ja võimalikest eeldustest ning takistustest. Valim 1: riiklikud institutsioonid, kes vastutavad siseriiklikult eri menetlustoimingute eest (sh Rahandusministeeriumi, Tarbija- ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Kliimaministeeriumi). Kohalikud omavalitsused, kellel on kogemus tööstusettevõtete vms kõrgema lisandväärtusega tootmisüksuste planeeringumenetlustes (Tallinna linna, Lääne-Harju valla ning Tartu linn). Intervjuu vorm: silmast-silma või veebiintervjuud, u 1 tund kestvus. 8 Valim 2: planeerijad, kellel on kogemus suuremate tootmisettevõtete planeerimisel. Välja valitakse kolm planeerijat. Intervjuu vorm: silmast-silma või veebiintervjuud, u 1 tund kestvus. Valim 3: arendajad ja investorid, kes on arendanud Eestis suuremaid tootmisvõimsuseid. Välja valitakse 3 arendajat. Intervjuu vorm: silmast-silma või veebiintervjuud, u 1 tund kestvus. (d) Intervjuud välisinvestoritega Intervjuude eesmärk on tuvastada potentsiaalsete välisinvestorite tunnetus Eesti regulatsioonide kohta ning kaardistada nende hinnangul valitsevad kitsaskohad ning ettepanekud kitsaskohtade parandamiseks. Valim: valime välja vähemalt kaks välisinvestorit, kes on kaalunud või kaalumas Eesti turule sisenemist. Intervjuu vorm: silmast-silma või veebiintervjuud, u 1 tund kestvus. (e) Intervjuud Soome vastava valdkonna spetsialistidega Intervjuude eesmärgiks on tuvastada täpsemalt Soome kogemus analoogse olukorra lahendamisel ja võimaluse korral laiem ülevaade Soome analoogsete uuringute tulemustest. Intervjuudest kogutud teadmine toetab võimalike muudatusettepanekute tegemist. Valim: Soome vastava valdkonna spetsialistid ja ametnikud, eelistatult spetsialistid kes on osalenud analoogsete uuringute tegemisel Soomes. Intervjuu vorm: veebiintervjuud, kuni 1 tund kestvus. 2.2.2. Muudatusettepanekute koostamine Toimub andmekorje tulemusel saadud informatsiooni analüüs. Eeltoodud sisendist tulenevalt analüüsitakse, milliseid seaduseid tuleb ja saab muuta, mis on muudatuste eeldused ning takistused. Pakutakse vastavad sõnastused. 2.3. Anda ülevaade eeldustest ja takistustest tuvastatud muudatusettepanekute sisseviimiseks Koos muudatusettepanekute komplektiga esitatakse Tellijale analüüs muudatusettepaneku elluviimise eeldustest ja takistustest. Sisend vastavaks analüüsiks põhineb dokumendianalüüsil, intervjuudel ning meeskonnaliikmete ekspertteadmisel. 2.4. Anda hinnang, millised on õiguslikud piirangud, riskid ja võimalused tuvastatud muudatusettepanekute sisseviimiseks erandina ehk vaid sellistele erasektori investeeringutele, mis vastavad Vabariigi Valitsuses kokkulepitud parameetritele (näiteks sõltuvalt investeeringumahust, teadus- ja arendustegevuse osakaalust, lisandväärtuse tasemest ja teistest tunnustest) Koos muudatusettepanekute komplektiga esitatakse analüüs õiguslikest piirangutest, riskidest ja võimalustest kui muudatusettepanekud hakkaksid kehtima vaid erandina investeeringutele, mis vastavad Vabariigi Valitsuse kokkulepitud parameetritele. 9 Sisend vastavaks analüüsiks põhineb dokumendianalüüsil, intervjuudel ning meeskonnaliikmete ekspertteadmisel. 3. TEGEVUSPLAAN JA AJAKAVA Kuivõrd analüüsi teostamise ajakava on pingeline, siis on väga oluline, et tegevusplaan oleks selge ning koostöö hankija ja teiste partneritega sujuks hästi. Seonduvad üksikasjad täpsustatakse läbirääkimistel pakkujaga. Uuringu tegevus põhineb hankija soovitud etappidel. Ajakava koostamisel eeldab pakkuja, et leping sõlmitakse 5. septembriga algaval nädalal. Kui lepingu sõlmimine toimub hiljem, nihkub vastavalt ka ajakava. Kohe pärast lepingu sõlmimist toimub avakoosolek, kus tellija ja pakkuja arutavad läbi uuringu tegevused ja ajakava, samuti omavahelise suhtluse põhimõtted jms. See aitab tagada, et mõlemal poolel on ühesugune arusaam uuringu käigust ning pakkujal on võimalik alustada sisutööga. Pärast avakoosolekut algab sisutöö. Ajakava fail on esitatud käesoleva pakkumuse lisana. 3.1. I etapp Projekti esimese etapi läbiviimisele eelneb avakoosolek tellija ja pakkuja vahel, mille käigus tutvustab pakkuja tellijale töö teostamise tegevuskava ning metoodikat. Avakoosolekul selgitab pakkuja välja tellija täiendavad ootused ja eesmärgid ning valideerib enda koostatud uurimisküsimusi ja metoodikat. Lähtuvalt tellija avakohtumise järgsetest suunistes täiendab pakkuja vajadusel töö tegevuskava ning metoodikat. 3.2. II etapp Sisuline töö vastavalt 2. peatükis toodud metoodikale ning ajakava failile, mille järel antakse viimistletud analüüs tellijale üle hiljemalt 8 nädalat pärast Lepingu sõlmimist. Koos lõppraportiga esitatakse ka lühikokkuvõte, visuaalne infoleht ja powerpointi ettekanne. Enne töö üleandmist korraldab Pakkuja Tellijaga lisakohtumised lõpparuande sisu täpsustamiseks ja viimistlemiseks. 3.3. III etapp Pakkuja tutvustab töö tulemusi Tellija poolt korraldatud seminaril, mille aeg ja vorm lepitakse eraldi kokku Tellijaga koostöös ning mis võib toimuda ka pärast töö teostamise tähtaega. 4. MEESKONNA KIRJELDUS Meeskonnaliige Roll Meeskonnaliikme lühitutvustus Paul Künnap Projektijuht Partner Paul Künnap on kinnisvara ja ehituse ärivaldkonna juht ning sama õigusvaldkonna üks (Partner, juhtidest Eestis. Ta on töötanud õiguse valdkonnas vandeadvokaat) 2000. a. Paul nõustab peamiselt kinnisvara- ja ehitusõiguse ning maksuõiguse küsimustes, kuid tal on põhjalikud teadmised ka ühinemis- ja ülevõtmistehingute valdkonnas. Paul on tegelenud tehingutega toiduaine-, energeetika-, tehnoloogia- ja kinnisvarasektoris. 10  Paul on õppinud ja töötanud juristina Soomes, mistõttu on tal põhjalikud teadmised Soome seadustest ja Soomes tegutsemisest. Paulil on kaks emakeelt: eesti ja soome keel. Viimastel aastatel on Paul: - 2021 juhtinud Keskkonnaministeeriumi uuringut Eesti ja Soome õiguskord ja regulatsioonid ohtlike ja kahjulike ainete, sealhulgas nafta ja naftasaaduste käitlemiseks merel. - 2019–2020 osalenud eksperdina Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringut „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“; - 2021-2022 osalenud õiguseksperdina Rahandusministeeriumi uuringus „Planeerimisseaduse mõju järelhindamine Rahandusministeeriumile“; - 2020-2021 osalenud õiguseksperdina Riigikantselei uuringus „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude hindamine“. Sandra Mikli Ekspert, Advokaat Sandra Mikli on töötanud kümme aastat õigusloome, Justiitsministeeriumis avaliku õiguse talituse planeerimisõigus nõunikuna. Ta on 2010-2015 juhtinud Justiitsministeeriumis ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimise töörühma, kellega koostati uus ehitus- ja planeerimisseadus, rakendusseadus ning nende selle seletuskirjad. Seega on Sandral sügavad teadmised õigusloomest ning sellega seonduvatest nõuetest. Täiendavalt tegeleb Sandra akadeemilise tööga, mille raames on ta Tartu Ülikoolis ehitus- ja planeerimisõiguse õppejõud ning tal on kogemust ka kohtunike, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste koolitamise valdkonnas. Sandra on lisaks eelmainitule avaldanud ka hulgaliselt artikleid seoses ehitus- ja planeerimisõiguse valdkonnaga ning õigusloomega laiemalt. Viimastel aastatel on Sandra: - 2019–2020 juhtinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringut „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“; - 2019 juhtinud Maaeluministeeriumi uuringut „Analüüs Euroopa Liidu lepinguriikides kehtestatud põllumajandusmaa kaitsemeetmetest ja põllumajandus- ja metsamaa omandamise kitsendustest“; 11  - 2019 juhtinud Maa-ameti uuringut „Tehingute andmebaasile juurdepääsu laiendamise õiguslik analüüs“; - 2021-2022 osalenud õiguseksperdina Rahandusministeeriumi uuringus „Planeerimisseaduse mõju järelhindamine Rahandusministeeriumile“; 2020-2021 osalenud õiguseksperdina Riigikantselei uuringus „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude hindamine“. Britta Retel Ekspert, Vandeadvokaat Britta Retelil on lisaks magistrikraadile keskkonna õigusteaduses keskkonnaalane haridus Eesti õigus, Maaülikoolist, mille ta lõpetas cum laude planeerimisõigus magistrikraadiga maastikukaitses ja -hoolduses. Ta on aastaid töötanud keskkonnaprojektidega, peamiselt seoses projektide ja planeeringute keskkonnamõjude hindamisega, keskkonnalubade taotlemisega ning jäätmekavade koostamisega. Lisaks on ta töötanud keskkonnaõiguse eksperdina nii era-, avalikus kui ka kolmandas sektoris - enam kui viis aastat keskkonnakonsultatsioone pakkuvas eraettevõttes ja seejärel Siseministeeriumi planeeringute osakonnas. Ministeeriumi õigusnõunikuna osales ta seadusloomes ja andis hinnanguid planeerimisseaduse tõlgendamise küsimustes. Samuti on ta nõustanud ettevõtteid haldusmenetlustes ning kohtuvaidlustes seoses planeeringute, keskkonnalubade taotlemise, keskkonnatasude ja keskkonnaalase vastutuse küsimustega. Soovime Brittat kaasata analüüsi koostamisse, sest tal on keskkonnaõiguse ning planeerimisõiguse ja nendega kaasnevate valdkondadega seotud laialdane kogemus. Vandeadvokaat Kaspar Endrikson spetsialiseerub Kaspar Endrikson Ekspert, peamiselt energeetika ja infrastruktuuri valdkonna ettevõtjate nõustamisele, aidates neid nende kõige olulisemate õigusküsimustega, sealhulgas kohtuvaidlused, muutused õigusaktides ja tariifide kehtestamine. Tema tugevuseks on pikaajaline ja järjepidev kogemus energeetikavaldkonnast ja varasem töökogemus Konkurentsiametist. Kaspar on ka advokaadibüroo Sorainen peamine riigiabiõiguse ekspert. Kaspar on aidanud maagaasi ettevõtjatel viia oma tegevust kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuetega, sealhulgas müügi- ja ülekandetegevuse lahutamine ja sellega seotud ettevõtete restruktureerimine. Kaspar on nõustanud peamisi taastuvenergiatootjaid pikaajalises seadusloomeprotsessis, mille eesmärgiks oli muuta taastuvenergia toetusskeemi. Ta nõustab ja esindab 12  regulaarselt energeetika- ja infrastruktuuriettevõtteid Konkurentsiameti hinna- ja järelevalvemenetlustes ja nendega seotud kohtuvaidlustes. Samuti osaleb ta regulaarselt kõikides advokaadibüroo Sorainen poolt nõustatavates riigiabikaasustes ning energia- ja infrastruktuurisektori ühinemis- ja ülevõtmistehingutes. Anu Liinsoo Ekspert, Anu Liinsoo on töötanud Tallinna Linnaplaneerimise planeerimisõigus Ameti juhatajana ning omab seetõttu planeerimis- ning seonduvate loamenetluste praktilist kogemust. Anu nõustab Sorainenis regulaarselt ettevõtteid ja organisatsioone planeerimis- ning loamenetlustes. Anu abistab teisi Soraineni eksperte, eelkõige projektijuhti analüüsi läbi viimisel, koostamisel ja vormistamisel. Projektimeeskond koosneb valdkondlikest ekspertidest, kelle tööd koordineerib ja tööülesandeid vastavalt eksperdi pädevusele määrab projektijuht. Lisaks eelnevalt nimetatud ekspertidele kaasatakse vajadusel kooskõlastatult tellijaga projekti konsultantidena pakkuja töötajad. Teiste konsultantide ülesandeks on eelkõige ekspertidele analüüsiks vajaliku taustmaterjali komplekteerimine ning intervjuude ja kohtumiste käigus (kui selleks tekib vajadus) ekspertide abistamine. Pakkuja poolt on kontaktisikuks projektijuht Paul Künnap, kes koordineerib ka teiste meeskonnaliikmete tööd ning vajadusel kaasab täiendavaid eksperte. Käesolevas hankes osalevatel pakkujatel on mitmekülgne teadmiste pagas ja eelnev kogemus õigusaktide rakenduslike analüüside läbiviimisel. Tööde teostamisel on peamisteks põhimõteteks kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine ning võimalusel tihe suhtlus ja koostöö tellijaga. Kvaliteedi ja tähtaegadest kinnipidamise tagamiseks teeme järgnevat: - Projektijuht jälgib projekti tegevus- ja ajakavast kinnipidamist ning reageerib koheselt mistahes viivitusele või probleemile. Vajadusel jagatakse meeskonnas töid ümber või leitakse täiendavaid eksperte. - Tagamaks vajadusel projektimeeskonna liikmete võimalikult kiire ja sujuv asendamine (nt haiguse korral) tegeleb uurimisküsimustega korraga mitu spetsialisti. Projektimeeskonna siseselt toimuvad töökoosolekud tagavad selle, et kõik osalised on uuringu käiguga kursis. - Pakkuja poolt koostatav lõppraport sisaldab ainult asjakohast ja uurimisküsimustele vastamiseks vajalikku infot. Projektimeeskond on valmis põhjendama oma järeldusi ja ettepanekuid, kõik ettepanekud on argumenteeritud ning tõenduspõhised. Kõik joonised, graafikud ja tsiteeringud on tekstis vastavalt viidatud ning algallikad välja toodud. Kavandatud tegevustes on lähtutud teadustöö eetika põhimõtetest. Lõppraport on läbinud kvaliteedikontrolli ning esitatud tekst on toimetatud ja nõuetele vastavalt vormistatud. 5. RISKIANALÜÜS Uuringu läbiviimise ajal võib esineda nii protsessist, meetoditest, pakkujast kui ka tellijast tingitud sisemisi ja/või väliseid riske. Järgnevalt on esitatud pakkuja nägemus peamistest võimalikest riskidest ning nende maandamismeetmetest kõikide uurimuse etappide lõikes 13 (Tabel 1). Kokkuvõtlikkuse huvides ei ole välja toodud riske, mille esinemise tõenäosust võib pidada madalaks. Seega sisaldab tabel kas keskmise või kõrge esinemistõenäosusega riske. 14 Tabel 1. Uuringuga kaasnevad riskid ja nende maandamise meetmed. Võimalik risk Mõju Esinemise Maandamisvõimalused Vastutav isik tulemusele tõenäosus ÜLDISED RISKID Tellija ja pakkuja mõistavad Suur Madal Avakoosoleku eesmärk on arutada läbi tellija ootus Projektijuht, analüüsi eesmärke erinevalt, uuringule, uuringu eesmärgid ja pakkuja arusaam eksperdid, tellija mistõttu lõpptulemus ei vasta täies sellest, kuidas eesmärkideni jõuda. Samuti aitab (tagasiside mahus tellija ootustele. eesmärgi täitmisele kaasa suhtlemine tellijaga kogu andmise kaudu) uuringu jooksul, mis võimaldab jooksvalt ootuseid täpsustada ja selgitada ning tellijat töö käiguga kursis hoida. Uuringu jooksul kooskõlastab pakkuja tellijaga analüüsitavate intervjuude valimi, kavad jm. Pakkuja korraldab enne töö üleandmist Tellijaga lisakohtumised lõpparuande sisu täpsustamiseks ja viimistlemiseks. Pakkumuses kirjeldatud metoodika Suur Keskmine Pakkuja kirjeldab pakkumises uurimismetoodikat ning Projektijuht, ei kata kõiki püstitatud seletab, kuidas see aitab leida vastused püstitatud eksperdid, tellija uurimisküsimusi. uurimisküsimustele. (tagasiside Avakohtumisel kooskõlastatakse tellijaga kõik andmise kaudu) uurimisküsimused ja arutatakse läbi tellija soovid analüüsi metoodika kohta. Vajadusel täiendatakse metoodikat ning tellija kooskõlastab enne projekti algust tegevusplaani ja metoodika. Projekti jooksul suhtleb pakkuja tellijaga tihedalt, mis võimaldab tellijal vajadusel esitada täiendavaid suuniseid. Samuti saab tellija esitada põhjaliku tagasiside tulenevalt lisakohtumisest. 15 Võimalik risk Mõju Esinemise Maandamisvõimalused Vastutav isik tulemusele tõenäosus Projekti tegevused (etapid) Suur Suur Pakkuja on oma varasemast kogemusest lähtudes Projektijuht venivad planeeritust pikemaks teinud uuringu plaani, arvestades ajakavas iga tegevuse ning see mõjutab analüüsi puhul puhverajaga ning määrates igale tegevusele õigeaegset üleandmist. vastutaja(d). Projekti tegevuste õigeaegse elluviimise tagamiseks teeb pakkuja projektijuht detailse aja- ja tegevuskava, kus määratakse vahetulemuste esitamise tähtajad, tegevuste eest vastutajad ning kaasatud osapooled ja nende rollid. Meeskonna koosolekutel vaadatakse üle tegevuskava ning vastavalt ilmnenud asjaoludele reageeritakse operatiivselt (nt täiendava ressursi kaasamise näol). Koosolekutel tellijaga vaadatakse üle tegevuskava ning vajadusel tehakse muudatusi. Pakkuja on kavandanud meeskonna piisavalt suurena, et oleks inimressurssi tööde õigeaegseks lõpetamiseks ka juhul, kui mõne etapi tegevuste elluviimine võtab ettenägematutel asjaoludel kavandatust rohkem aega. Pakkujal on ka võimalik kaasata vajadusel projektimeeskonna liikmetega samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega lisatööjõudu, kui osutub, et analüüsi maht osutub eeldatust oluliselt suuremaks (näiteks on välisriikidest andmete saamine eeldatust keerukam). Projekti etapid viiakse läbi paralleelselt, et tagada ajakasutuse efektiivsus. 16  Lõpparuande mustand valmib kogu uuringu elluviimise perioodi jooksul. Projektijuht lahkub pikemaks ajaks Keskmine Madal Pakkuja saab projekti jooksul kaasata nõuetele Pakkuja töölt ja/või projektist. vastavaid liikmeid, kes projektijuhti (vajadusel) asendaksid. Võimalik risk Mõju Esinemise Maandamisvõimalused Vastutav isik tulemusele tõenäosus Ekspert lahkub pikemaks ajaks või Keskmine Madal Analüütikute meeskond projektis on piisavalt suur, iga Projektijuht jäädavalt töölt ja/või projektist. analüütik on arvestanud projektis osalemisega ning pakkujal on võimalik suurendada teiste analüütikute töökoormust uuringus juhul, kui mõni analüütikutest peaks lahkuma. Samuti on pakkujal võimalik analüütik asendada hankedokumendi nõuetele vastava isikuga. Oodatud tulemuste kvaliteet ei ole Suur Madal Uuringu metoodika valikul on lähtutud sellest, milliste Projektijuht, piisav, vähene tõenduspõhisus. meetoditega on võimalik kõige tõhusamalt teadmist eksperdid koguda ja analüüsida. Tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks kombineeritakse mitmeid uurimismeetodeid. Pakkuja viib süvaanalüüsi läbi võimalikult paljude dokumentide põhjal, sh välismaist kirjandust ja õigusallikaid kasutades, et tagada piisav ning kvaliteetne informatsioon tõenduspõhiste järelduste tegemiseks. Pakkuja teeb koostööd tellijaga, selgitamaks välja olemasolevate andmete kvaliteedi piisavus ja maht. 17  Tellijaga kooskõlastatakse nii intervjuude kavad kui ka teiste riikide näited. Pakkuja toetub edasistes tegevustes ja lõpparuande kirjutamisel tellija tagasisidele. Lisakohtumised lõpparuande sisu Keskmine Madal Meeskond valmistub igaks aruteluks, arvestades Projektijuht, täpsustamiseks ja viimistlemiseks osalejate tausta. eksperdid ei ole sisukad Tutvustamiseks vajalikud materjalid saadetakse kutsututele eelnevalt tutvumiseks. Võimalik risk Mõju Esinemise Maandamisvõimalused Vastutav isik tulemusele tõenäosus DOKUMENDIANALÜÜSIGA SEOTUD RISKID Dokumendianalüüs/rahvusvahelise Suur Keskmine Meeskonna ekspertidel on teadmised uuringu Projektijuht, kogemuse kirjeldus võtab valdkonnast ja uuringusse on kaasatud piisavalt eksperdid planeeritust kauem aega. meeskonnaliikmeid, kes on oma tööde ajakavas uuringu tegemisega arvestanud. Pakkujal on võimalik kaasata vajadusel projektimeeskonna liikmetega samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega lisatööjõudu, kui osutub, et analüüsi maht osutub eeldatust oluliselt suuremaks (näiteks on välisriikidest andmete saamine eeldatust keerukam). Meeskonda kuuluvatel analüütikutel on kogemused võõrkeelse kirjanduse analüüsimisel ning oskused vajalike allikate leidmisel, koondamisel ja süstematiseerimisel. Projektijuht jälgib regulaarselt etapi kulgemist ja juhul, kui tekib tõrkeid, reageerib nendele kohe. 18 Dokumendianalüüs on laialivalguv Keskmine Madal Uuringusse on kaasatud analüütikud, kellel on Projektijuht, ja ei loo piisavalt teadmist teadmised uuringu valdkonnast ja oskused analüüsi eksperdid järgmiste etappide tegevuste tegemiseks. sisendiks. Pakkuja on arvestanud, et lõpparuande esitamiseks tuleb vajadusel täiendada ka dokumendianalüüsi/rahvusvahelise kogemuse kirjeldust. Võimalik risk Mõju Esinemise Maandamisvõimalused Vastutav isik tulemusele tõenäosus INTERVJUEERIMISE RISKID Intervjuude ettevalmistamine ja Suur Keskmine Intervjuude ettevalmistamisse ja intervjueerimisse on Eksperdid tegemine võtab planeeritust kauem kaasatud analüütikud, kellel on selles piisavalt aega. kogemusi. Ajakavasse on arvestatud sisse intervjuude kokkuleppimiseks kuluv aeg. Vajadusel saab pakkuja intervjuude kokkuleppimiseks kaasata assistente. Intervjuude ettevalmistamise ja tegemise etapi tööjaotus ja ajakava on selles osalevate meeskonnaliikmete vahel täpselt kokku lepitud. Projektijuht jälgib regulaarselt töö kulgemist ja juhul, kui tekib tõrkeid, reageerib nendele kohe. Kõik uuringumeeskonna liikmed on uuringu ajakavaga tuttavad ning arvestanud sellega oma töö planeerimisel. 19 Intervjuud kujunevad liiga pikaks, Keskmine Madal Intervjuu kavade koostamisel jälgitakse, et ei ületata Eksperdid kõiki teemasid ei jõuta avada. optimaalset ajalimiiti. Intervjuude kavad kooskõlastatakse tellijaga. Uuringumeeskonna ekspertidel on piisavalt kogemusi ja oskusi intervjuu ajalist kulgu planeerida ning vestluskava käigult kohandada. Vajadusel tehakse intervjuud mitmes osas 20 6. HINNAPAKKUMUS Maksumus Maksumus Tööde maht Tunnihind Nimetus eurodes eurodes tundides eurodes käibemaksuta käibemaksuga Töö maksumus kokku 140 200 28 000 33 600 21  Anu Liinsoo Advokaat +372 5 110 300 [email protected] https://www.sorainen.com/et/inimesed/anu-liinsoo/ Keeled: eesti, inglise Kinnisvara- ja ehitusõiguse töörühma liikmena tegelen ülesannetega, mis on seotud haldusõiguse, ruumilise planeerimise ja ehituse valdkonnaga. Nõustan kliente ka kinnisvaraga seotud tehingute ja lepingute osas. Hea arusaam avalikust sektorist ja planeeringute ning lubade menetlusest. Minu varasem töökogemus hõlmab nii avaliku sektori organisatsiooni juhtimist planeerimis- ja ehitusvaldkonnas kui ka ettevõtte juhtimist. Juhtides Tallinna Linnaplaneerimise Ametit puutusin otseselt kokku planeeringute ja ehitus- ning kasutuslubade menetlusega. Tänu sellele on mul vahetu kogemus ja üksikasjalik arusaam avaliku sektori toimimisest. Praktilised teadmised. Juriidilise tööni jõudsin olles juba omandanud kogemusi avaliku sektori erinevate üksuste ja eraõigusliku äriühingu juhtimisel. Olen ise n.ö. projektijuhina juhtinud linnale oluliste planeeringute menetlust. Tunnen, et uus, juriidiline valdkond paelub mind väga. Senised kogemused aitavad mul kindlasti näha paremini suurt pilti ja asjadevahelisi seoseid. Roll projektis Ekspert Töökogemus 2021 - ... Jurist, Advokaat, Advokaadibüroo Sorainen AS 2019 - 2023, Juhatuse esimees, Tallinna Linnahalli AS 2017 - 2017, Nõukogu liige, Tallinna Linnahalli AS 2011 - 2019, Juhataja, Tallinna Linnaplaneerimise Amet 2007 - 2011, Kommunikatsioonidirektor, BLRT Grupp 2005 - 2007, Avalike suhete osakonna juhataja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Akadeemiline taust 2022, Tartu Ülikool, magistrikraad, õigusteaduses 2003, Concordia Rahvusvaheline Ülikool, bakalaureusekraad, kommunikatsioonis / ametlikult võrdväärne magistrikraadiga Liikmelisus Eesti Advokatuur Anu Liinsoo Roll projektis-Ekspert Pakkumus  Väljaanded Ober-Haus Real Estate Market Report 2022 (2022) - Paul Künnap, Elina Mizerova, Anu Liinsoo, Andris Vilisons, Jūlija Triščuka, Kęstutis Adamonis, Gabrielė Raižytė, Simonas Šlitas Baltic real estate markets show resilience (2021) - Mirjam Vichmann, Andra Grünberg, Anu Liinsoo, Andris Vilisons, Katrīna Bičevska, Kęstutis Adamonis, Lukas Vaišvila, Gabrielė Raižytė Ober-Hausi kinnisvaraturu raport 2022 (2022) - Paul Künnap, Elina Mizerova, Anu Liinsoo, Andris Vilisons, Jūlija Triščuka, Kęstutis Adamonis, Gabrielė Raižytė, Simonas Šlitas Baltijas nekustamais īpašums izrāda noturību (2021) - Mirjam Vichmann, Andra Grünberg, Anu Liinsoo, Andris Vilisons, Katrīna Bičevska, Kęstutis Adamonis, Lukas Vaišvila, Gabrielė Raižytė „Ober-Haus“ 2022 m. nekilnojamojo turto rinkos apžvalga (2022) - Paul Künnap, Elina Mizerova, Anu Liinsoo, Andris Vilisons, Jūlija Triščuka, Kęstutis Adamonis, Gabrielė Raižytė, Simonas Šlitas Baltijos šalių nekilnojamojo turto rinka demonstruoja atsparumą (2021) - Mirjam Vichmann, Andra Grünberg, Anu Liinsoo, Andris Vilisons, Kęstutis Adamonis, Lukas Vaišvila, Gabrielė Raižytė Rotermanni 6, 10111, Tallinn, Eesti Telefoninumber +372 6400 900 [email protected]  Britta Retel Vandeadvokaat +372 5 056 229 [email protected] https://www.sorainen.com/et/inimesed/britta-retel/ Keeled: eesti, inglise Tegelen peamiselt keskkonna-, planeerimis- ja ehitusõigusega, nii kliente nõustades kui neid kohtus esindades. Keskkonnaalane haridus. Mul on keskkonnaalane haridus Eesti Maaülikoolist, mille lõpetasin cum laude magistrikraadiga maastikukaitses ja -hoolduses. Olen aastaid töötanud keskkonnaprojektidega, peamiselt seoses projektide ja planeeringute keskkonnamõjude hindamisega, keskkonnalubade taotlemisega ning jäätmekavade koostamisega. Kolme sektori kogemus. Olen töötanud keskkonnaõiguse eksperdina nii era-, avalikus kui ka kolmandas sektoris: töötasin enam kui viis aastat keskkonnakonsultatsioone pakkuvas eraettevõttes ja seejärel Siseministeeriumi planeeringute osakonnas. Ministeeriumi õigusnõunikuna osalesin seadusloomes ja andsin hinnanguid planeerimisseaduse tõlgendamise küsimustes. Lisaks on mul praktikakogemus MTÜ-s Keskkonnaõiguse Keskus, mis nõustab peamiselt eraisikuid ja kolmanda sektori organisatsioone. Keerukad vaidlused. Osalesin merealade planeeringut puudutavas kohtumenetluses, mida Riigikohus on pidanud üheks keerukamaks keskkonnaalaseks kaasuseks Eestis. See puudutas maakonnaplaneeringute koostamist Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevatel merealadel ja selle tulemusel tühistas Riigikohus Hiiu maavanema planeeringu tuuleenergia tootmise alade osas. Tootmisettevõtteid puudutavate vaidluste lahendamine. Olen kaitsnud keskkonnaalastes vaidlustes peamiselt tootmisettevõtteid (näiteks hüdroelektrienergia tootjad, vee-ettevõtted). Samuti olen nõustanud ettevõtteid keskkonnalubade taotlemise, keskkonnatasude ja keskkonnaalase vastutuse küsimustes. Keskkonnateadmised kõigi teenistuses. Osalen kõikide Soraineni meeskondade töös, kel tekib keskkonnateemadel küsimusi, olgu valdkonnaks siis kinnisvara, energeetika, ühinemis- ja ülevõtmistehingud või riigihanked. Roll projektis Ekspert Töökogemus 2014 - ... Vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sorainen AS 2013 - 2013, Jurist / Praktikant, Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus 2008 - 2013, Projekti juht / Keskkonnaspetsialist, OÜ Alkranel 2008 - 2014, Nõunik, Siseministeerium, planeerimisosakond 2000 - 2002, Keskkonnaspetsialist / Praktikant, OÜ Alkranel Akadeemiline taust 2014, Tartu Ülikool, magistrikraad, õigusteaduses 2013, Tartu Ülikool, bakalaureusekraad, õigusteadustes 2008, Eesti Maaülikool, magistrikraad, maastikukaitses ja -hoolduses, cum laude 2006, Eesti Maaülikool, bakalaureusekraad, maastikukaitses ja -hoolduses Märkimisväärsed projektid Energiasalv hindas projekti keskkonnasäästlikkust Koostasime kliendi energeetika projektile (pump-hüdroakumulatsioonijaamale) ülevaate kriteeriumitest, mille täitmise puhul loetakse projekt taksonoomiamääruse nõuetele vastavaks ehk keskkonnasäästlikuks. Järgmise sammuna tuleb kliendil sisuliselt hinnata, kas projekt nende kriteeriumitele vastab. https://www.sorainen.com/et/kogemus/energiasalv-hindas-projekti- keskkonnasaastlikkust/ Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) nõustamine seoses geotermaalenergia kasutuselevõtu uurimisprojektiga “GEOENEST” Nõustame klienti lepingute sõlmimisel maaomanikega, kus pilootprojekt ellu viiakse. Projekti esimese etapi raames rajatakse valitud maalappidele 2500 meetri sügavused puuraugud, mis on esimesed omataolised Eestis. https://www.sorainen.com/et/kogemus/uuenduslik-projekt-aitab-kaasa-riiklike- kliimapoliitika-eesmarkide-saavutamisele/ Keskkonnaministeeriumi nõustamine seoses ohtlike ja kahjulike ainete käitlemisega merel Töö tulemusena valmis analüüs, kus võrdlesime Eesti ja Soome õiguskorda ja regulatsioone ohtlike ja kahjulike ainete, sh nafta- ja naftasaaduste käitlemisega merel. Analüüs oli Keskkonnaministeeriumile oluline, kuna aitas selgitada, kas ja mis osas on Soome regulatsioon Eesti regulatsiooniga võrreldes keskkonnakaitse mõttes rangem. https://www.sorainen.com/et/kogemus/oluline-analuus-keskkonnakaitse-valdkonnas/  Väljaanded Britta Retel: metsandus saab uue seaduseelnõuga pihta (2023) - Britta Retel Vandeadvokaadid: tuuleenergia merel vajab rahu, näeme aga uusi konflikte (2022) - Britta Retel, Kaspar Endrikson Vastukaja: kaitsealuste liikide tume maa (2022) - Britta Retel Raiemahtude suurendamist takistab hirm Euroopa Komisjoni menetluse ees (2022) - Britta Retel Toiduraiskamisest LHV podcastis (2021) - Britta Retel Müüt purustatud: seadused ei takista toidu annetamist (2021) - Karin Madisson, Britta Retel, Kertu Ruus Õigustalgute kokkuvõte: suurem õigusselgus ja motiveerivad maksumuudatused paneksid ettevõtted toitu annetama (2021) - Karin Madisson, Britta Retel, Tanel Molok Õigustalgud: Britta Retel arutleb Vikerraadios, kas seadus soodustab toidu ära viskamist (2021) - Britta Retel Allar Jõks ja Britta Retel: raiete lauskeeld ei ole õiguspärane (2021) - Allar Jõks, Britta Retel Seadused lähevad vastuollu (2021) - Britta Retel Rotermanni 6, 10111, Tallinn, Eesti Telefoninumber +372 6400 900 [email protected]  Kaspar Endrikson Nõunik, Vandeadvokaat +372 56 988 891 [email protected] https://www.sorainen.com/et/inimesed/kaspar-endrikson/ Keeled: eesti, inglise Spetsialiseerun peamiselt energeetika ja infrastruktuuri valdkonna ettevõtjate nõustamisele, aidates neid nende kõige olulisemate õigusküsimustega, sealhulgas kohtuvaidlused, muutused õigusaktides ja tariifide kehtestamine. Minu tugevuseks on pikaajaline ja järjepidev kogemus energeetikavaldkonnast ja varasem töökogemus Konkurentsiametist. Olen ka Soraineni peamine riigiabiõiguse ekspert. Vastavuse tagamine. Ma olen aidanud maagaasi ettevõtjatel viia oma tegevust kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuetega, sealhulgas müügi- ja ülekandetegevuse lahutamine ja sellega seotud ettevõtete restruktureerimine. Taastuvenergia sektori kliendid. Olen nõustanud peamisi taastuvenergiatootjaid pikaajalises seadusloomeprotsessis, mille eesmärgiks oli muuta taastuvenergia toetusskeemi. Nõustamine regulatsiooni küsimustes. Nõustan ja esindan regulaarselt energeetika- ja infrastruktuuriettevõtteid Konkurentsiameti hinna- ja järelevalvemenetlustes ja nendega seotud kohtuvaidlustes. Riigiabi ning ühinemised ja ülevõtmised. Osalen regulaarselt kõikides Soraineni poolt nõustatavates riigiabikaasustes ning energia- ja infrastruktuurisektori ühinemis- ja ülevõtmistehingutes. Töökogemus 2012 - ... Nõunik, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sorainen AS 2010 - 2012, Õigusnõunik, Konkurentsiamet 2009 - 2009, Praktikant, Advokaadibüroo Triniti 2009 - 2009, Praktikant, Advokaadibüroo Sorainen AS Akadeemiline taust 2011, European University Institute. Florence School of Regulation, täiendusõpe, suvekool Euroopa Liidu energiaõiguses 2011, Tartu Ülikool, magistrikraad, õigusteaduses 2008, Tartu Ülikool, bakalaureusekraad, õigusteaduses  Liikmelisus Eesti Advokatuur Väljaanded Vandeadvokaadid: tuuleenergia merel vajab rahu, näeme aga uusi konflikte (2022) - Britta Retel, Kaspar Endrikson Kaspar Endrikson Roll projektis [●] Pakkumus ([●]) Rotermanni 6, 10111, Tallinn, Eesti Telefoninumber +372 6400 900 [email protected]  Paul Künnap Partner, vandeadvokaat +372 56 656 595 [email protected] https://www.sorainen.com/et/inimesed/paul-kunnap/ Keeled: eesti, inglise, soome, rootsi Juhin büroo kinnisvara- ja ehitusõiguse valdkonda Eestis. Lisaks on mul ka ulatuslik kogemus ühinemis- ja ülevõtmistehingute, finantsküsimuste ning maksujuhtumite käsitlemisel. Olen sügavalt huvitatud ühiskonna arengust ja püüan muuta Eesti ärikeskkonda ettevõtete jaoks üha soodsamaks. Ma arvan, et riik peaks oma kodanikke usaldama ning seadusloomes tuleb järgida põhimõtet, et seadused on eelkõige kodanikele. Riigi ülesehitamine. Olen tähelepanelikult jälginud regiooni kinnisvaraturu arengut alates Soraineniga liitumisest 1998. aastast. Mulle meeldib kõige rohkem töötada projektidega, millega luuakse uut, näiteks tulevikku suunatud kinnisvara- ja arendusprojektidega. Suurtehingute nõustamine. Oma karjääri jooksul olen nõustanud mitmeid suurtehinguid nii kinnisvara- kui ka energiasektoris. Hetkel käimasolevatest projektidest on märkimist väärt kindlasti regiooni ajaloo suurimaid infrastruktuuriprojektid -Tallinn-Helsinki tunnel ja RailBaltic. Soome ekspert. Olen õppinud ja töötanud juristina Soomes, mistõttu on mul põhjalikud teadmised Soome seadustest ja Soomes tegutsemisest. Soomes olen nõustanud paljusid tehinguid ja lisaks on mul palju kogemusi Eesti ettevõtete esindamisel suhtluses Soome maksuametiga. Helsingi kontori juht. Aastatel 2000-2005 juhtisin Soraineni Soome kontorit, vastutades sujuva koostöö eest riikide vahel. Roll projektis Projektijuht-ekspert Töökogemus 1998 - ... Partner, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sorainen AS Akadeemiline taust 2000, Concordia Rahvusvaheline Ülikool, bakalaureusekraad, õigusteaduses / ametlikult võrdväärne magistrikraadiga Liikmelisus Eesti Advokatuur Paul Künnap Roll projektis- Projektijuht- ekspert Pakkumus Väljaanded M'A and private equity market in the Baltics – Estonia hit hardest by crises while Lithuania reaches record deal value (2023) - Piret Jesse, Eva Berlaus, Mantas Petkevičius, Paul Künnap, Toomas Prangli, Iris Magnus M'A market trends in the Baltics in H1 2022: healthy activity levels, though lower than record boom in 2021 (2022) - Laimonas Skibarka, Toomas Prangli, Paul Künnap Ober-Haus Real Estate Market Report 2022 (2022) - Paul Künnap, Elina Mizerova, Anu Liinsoo, Andris Vilisons, Jūlija Triščuka, Kęstutis Adamonis, Gabrielė Raižytė, Simonas Šlitas ECBC Fact Book ' Statistics (2021) - Agneta Rumpa, Santa Rubīna, Lūcija Strauta, Tomas Kontautas, Dalia Augaitė, Paul Künnap, Karl Joonas Kendla, Jane Eespõld Paul Künnap: ehitame Tallinnasse metroo! (2023) - Paul Künnap Paul Künnap: suurprojektid said kohtult elulootust (2023) - Paul Künnap Eesti ettevõtjate huvi Ukraina vastu kasvab (2023) - Paul Künnap, Oliver Ämarik, Mario Sõrm, Iris Magnus Paul Künnap: Soomes valmis trammiliin enne tähtaega. Õpime neilt (2023) - Paul Künnap Ober-Hausi kinnisvaraturu raport 2022 (2022) - Paul Künnap, Elina Mizerova, Anu Liinsoo, Andris Vilisons, Jūlija Triščuka, Kęstutis Adamonis, Gabrielė Raižytė, Simonas Šlitas Soraineni advokaadid: milliseid trende on näha üürilepingute sõlmimisel? (2022) - Andra Grünberg, Piret Jesse, Paul Künnap Pommivarjendid ja sõjaaja sireenisüsteemid Eestis on osa pikast plaanist (2022) - Paul Künnap, Mario Sõrm, Oliver Ämarik, Iris Magnus Veebiseminari „Vääramatu jõud kinnisvarasektoris“ küsimused ja vastused (2022) - Carri Ginter, Paul Künnap, Mario Sõrm, Kätlin Helena Sehver Maksu-uudiskiri jaanuar 2022 (2022) - Kaido Künnapas, Allar Jõks, Kärt Anna Maire Kelder, Paul Künnap, Verner Silm, Georg Hiiesalu, Sirle Orav-Hinno, Karl Oskar Pungas Künnap: erakapital suudab, andku riik vaid võimalus (2022) - Paul Künnap Tulumaksureform – edasi keerukasse tundmatusse minevikku (2021) - Paul Künnap Suurprojektide ideed tapetakse ära enne, kui jõuame selgusele, kas tegemist on hea või halva ideega (2021) - Paul Künnap, Kaupo Lepasepp, Mario Sõrm, Iris Magnus Kaido Künnapas ja Paul Künnap Eesti maksusüsteemist (2021) - Kaido Künnapas, Paul Künnap Paul Künnap: Soomele ei saa pahaks panna, et ta ei taha lõpumeetritel riskida (2021) - Paul Künnap Välisinvesteeringutele hakatakse julgeoleku kaalutlustel tegema taustakontrolli (2021) - Sandra Mikli, Paul Künnap, Andra Grünberg, Norman Aas Talsinki tunneli arendaja võttis uue valitsuse sõnumi vastu ootusärevalt (2021) - Paul Künnap „Ober-Haus“ 2022 m. nekilnojamojo turto rinkos apžvalga (2022) - Paul Künnap, Elina Mizerova, Anu Liinsoo, Andris Vilisons, Jūlija Triščuka, Kęstutis Adamonis, Gabrielė Raižytė, Simonas Šlitas 2023 12.05 "Contract drafting training" Paul Künnap 2022 11.05 "Veebiseminar: Mida pidada silmas äriruumi üürilepingu vormistamisel?" Paul Künnap 13.04 "Commercial Leases" Paul Künnap  24.03 "Kuidas võtta arvesse Ukraina sõda täna sõlmitavates kinnisvara ja ehitusega seotud lepingutes?" Paul Künnap 11.02 "New Partners Onboarding, 7 Key Elements of Sorainen Partner Role" Paul Künnap 2021 25.11 "Legal Due Diligence for REC" Paul Künnap 22.06 "Accounting ABC by Paul Kunnap" Paul Künnap 18.06 "Tehingute ABC, II osa" Paul Künnap 09.06 "Tehingute ABC" Paul Künnap 02.06 "Cross border issues Finland workshop" Paul Künnap 08.04 "Raamatupidamise ABC" Paul Künnap 02.03 "The state will start to control foreign direct investments" Paul Künnap 2020 29.08 "Veebiseminar: Finantsmeetmed, maksuleevendused ja abipaketid" Paul Künnap 29.08 "Veebiseminar: finantsmeetmed, maksuleevendused ja abipaketid" Paul Künnap 29.08 "COVID-19: äririskide juhtimise veebiseminar vol. 2" Paul Künnap Rotermanni 6, 10111, Tallinn, Eesti Telefoninumber +372 6400 900 [email protected]  Sandra Mikli Advokaat +372 56 837 123 [email protected] https://www.sorainen.com/et/inimesed/sandra-mikli/ Keeled: eesti, inglise, prantsuse, itaalia Kinnisvara- ja ehitusõiguse ärivaldkonna liikmena nõustan kliente ehitus- ja planeerimisõiguse valdkonnas. Ehitus- ja planeerimisõiguse ekspert. Enne Soraineniga liitumist olin Justiitsministeeriumis ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimise töörühma juht. Töörühm koostas uue ehitus- ja planeerimisseaduse ja selle seletuskirja. Andmekaitseseaduse viimistlemine. Justiitsministeeriumis töötades olin ma ka üks andmekaitse reformipaketi läbirääkijatest Eestis, mis aitas kujundada riigi seisukohta ELile esitamiseks. Eesti eesistumise ajal tegelesin peamiselt e-privaatsuse määruse eelnõu väljatöötamisega. Akadeemiline töö. Lugedes ehitus- ja planeerimisõigust Tartu Ülikoolis ja TalTechis olen koolitanud kohtunikke, riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi. Lisaks olen avaldanud hulgaliselt artikleid ehitus- ja planeerimisõiguse kohta. Roll projektis Projektijuht-ekspert Töökogemus 2018 - ... Advokaat, Advokaadibüroo Sorainen AS 2008 - 2018, Töögrupi juht, Justiitsministeerium Akadeemiline taust 2008, Tartu Ülikool, magistrikraad, õigusteaduses 2007, Università degli Studi di Genova, õigusteaduse täiendõpe, süvendatud õpe haldus- ja planeerimisõiguse valdkonnas 2006, Tartu Ülikool, bakalaureusekraad, õigusteaduses Märkimisväärsed projektid Tallinna ringtee kavandamine Nõustasime klienti Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu algatamise eelses protsessis, aidates koostada riigi eriplaneeringu algatamise taotlust ning koostades detailse õigusliku analüüsi. Meie kliendimeeskonda kuulusid partner Paul Künnap ja jurist Sandra Mikli. https://www.sorainen.com/et/kogemus/sorainen-aitab-kavandada-tallinna- ringraudteed/ Talsinki tunneli arendus Sorainen nõustab FinEst Bay arendajat Eesti õigusega seotud küsimustes, sh riigi eriplaneeringu algatamise ning hoonestusloa taotluse koostamisel ja läbi rääkimisel. Soraineni meeskonda kuuluvad partner Paul Künnap ja jurist Sandra Mikli. Tunneli ehitusega seotud tehnilistes küsimustes nõustab arendajat Entec Eesti. https://www.sorainen.com/et/kogemus/tallinna-helsingi-tunneli-arendusprojekt-liigub- jargmisesse-etappi/  Väljaanded Kuidas kaasata kohalikke elanikke, et suurprojektil oleks elulootust? (2023) - Sandra Mikli, Oliver Ämarik, Mario Sõrm, Iris Magnus Välisinvesteeringud lähevad suurema kontrolli alla (2021) - Sandra Mikli, Kaupo Lepasepp, Mario Sõrm, Iris Magnus Välisinvesteeringutele hakatakse julgeoleku kaalutlustel tegema taustakontrolli (2021) - Sandra Mikli, Paul Künnap, Andra Grünberg, Norman Aas Koostatud analüüsid 2019–2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuring „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“; 2019 Maaeluministeeriumi uuring „Analüüs Euroopa Liidu lepinguriikides kehtestatud põllumajandusmaa kaitsemeetmetest ja põllumajandus- ja metsamaa omandamise kitsendustest“; 2019 Maa-ameti uuring „Tehingute andmebaasile juurdepääsu laiendamise õiguslik analüüs“; 2021-2022 õigusekspert Rahandusministeeriumi uuringus „Planeerimisseaduse mõju järelhindamine Rahandusministeeriumile“; 2020-2021 õigusekspert Riigikantselei uuringus „Välisinvesteeringute taustauuringu mõjude hindamine“. Koolitused koolitajana 2022 15.02 "Arendaja kohustused planeerimisprotsessis: mis muutub?" Sandra Mikli 15.02 "Amendments to the Building Code: design conditions and supervision" Sandra Mikli 2021 02.03 "The state will start to control foreign direct investments" Sandra Mikli 2020 19.11 "Ehitusõiguse koolitus" Sandra Mikli Rotermanni 6, 10111, Tallinn, Eesti Telefoninumber +372 6400 900 [email protected]  LEPING nr 18-9/551 Tallinnas, 19.09.2023 Leping „Investeeringute (uute ettevõtete ja üksuste rajamine) teostamiseks vajalike menetlustoimingute tõhustamise juriidiline analüüs“ on sõlmitud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja Advokaadibüroo Sorainen OÜ, registrikood 10876331, asukoht Rotermanni tn 6, Tallinn 10111, mida esindavad partnerid Paul Künnap ja Kaido Künnapas ühiselt (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja tähtaeg 1.1. Lepingu esemeks on analüüsi „Investeeringute (uute ettevõtete ja üksuste rajamine) teostamiseks vajalike menetlustoimingute tõhustamise juriidiline analüüs“ läbiviimine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö tulemusena esitab töövõtja kirjaliku aruande vastavalt lähteülesandele ja pakkumusele. 1.2. Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö ja annab selle kirjaliku tulemuse elektroonilises vormis tellijale üle hiljemalt 17.11.2023. 2. Üldsätted 2.1. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja töö teostamisel. 2.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 2.3. Leping sõlmitakse töö tellimiseks korraldatud eriteenuse hanke1 tulemusena ning vastavalt töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekord“: § 11 „Sotsiaal- ja eriteenused“, https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja- ministrid/hanketeated  2 2.5. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud. 2.6. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 2.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist. 2.8. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 2.8.1. Lisa 1. Analüüsi „Investeeringute (uute ettevõtete ja üksuste rajamine) teostamiseks vajalike menetlustoimingute tõhustamise juriidiline analüüs“ tehniline kirjeldus; 2.8.2. Lisa 2. Töövõtja esitatud pakkumus. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist ja selle üleandmist; 3.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö lepingutingimustele vastavuse kohta; 3.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2. töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab Lisas 1 esitatud kirjeldusele; 3.2.3. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult punktis 6.2 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 3.2.4. maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel. 4. Töövõtja õigused ja kohustused 4.1. Töövõtjal on õigus: 4.1.1. nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel; 4.1.4. saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu. 4.2. Töövõtja on kohustatud: 4.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning töö tehnilisele kirjeldusele ning andma töö tellijale või tema näidatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 4.2.2. järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 4.2.3. kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul; 4.2.4. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise kohta informatsiooni;  3 4.2.5. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel; 4.2.6. töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul; 4.2.7. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas. 5. Autoriõigused 5.1. Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus. 5.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale punktis 5.1 nimetatud õigusi üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 5.3. Tellijal on õigus kasutada uuringut ja muid töö tulemusi (teost) igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale. Tasu autoriõiguse isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus. 5.4. Uuringu käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (uuringu käigus selgunud olulised kontaktandmed2) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad töö tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Punktis 1.2 sätestatud tähtpäevaks esitab töövõtja tellijale teostatud töö elektrooniliselt koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). 6.2. Tellija vaatab töö üle viie tööpäeva jooksul arvates töö esitamise kuupäevale järgnevast kuupäevast ning teatab ülevaatamise tähtpäevale järgneva tööpäeva jooksul, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks. Puuduste esinemise korral töös või lepingutingimustele mittevastavuse korral määrab tellija mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava töö esitamiseks. 6.3. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. 7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 7.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 28 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu maksumus koos käibemaksuga on 33 600 eurot. 7.2. Tellija tasub töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 20 päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. 7.3. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija volitatud esindaja. 8. Vastutus 8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama. 2 Kontaktandmed võivad olla näiteks tehnoloogiafirmade kontaktid vm avalikult kättesaadav info.  4 8.2. Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele. 8.3. Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0.5% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 8.4. Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 10% lepingu maksumusest. 8.5. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.6. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.7. Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.2 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.8. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,03% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.9. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 8.10. Töövõtja koguvastutus tellija ja teiste võimalike kasusaajate ees on piiratud lepingu punktis 7 sätestatud tasuga. 9. Vääramatu jõud (Force Majeure) 9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad. 9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 10. Teabe vahetamine 10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui: 10.2.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 10.2.2. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 10.2.3. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva).  5 10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 10.4. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. E-kirja adressaat peab e-kirja kättesaamise kohta saatma kinnituskirja. 10.5. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud tellijal võimalik lepingu sõlmimise ajal ette näha ja lepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu lepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. 11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. 13. Muud sätted 13.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta. 13.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 13.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 13.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 14. Poolte volitatud esindajad 14.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Andres Kikas telefon 58 110 982, e-post [email protected]. 14.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Anu Liinsoo telefon 51 103 00, e-post [email protected].  6 14.3. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 14.4. Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele vastavalt punktis 10 sätestatule. Tellija: Töövõtja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas Paul Künnap kantsler partner Kaido Künnapas partner  Tehniline kirjeldus: Investeeringute (uute ettevõtete ja üksuste rajamine) teostamiseks vajalike menetlustoimingute tõhustamise juriidiline analüüs 1. ANALÜÜSI TELLIMISE KIRJELDUS 1.1. Analüüsi nimetus: „Investeeringute (uute ettevõtete ja üksuste rajamine) teostamiseks vajalike menetlustoimingute tõhustamise juriidiline analüüs“. 1.2. Analüüsi tellija on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, aadress Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122, e-post: [email protected], tel: 625 6342 (edaspidi Tellija või MKM). 1.3. Analüüsi tellimise eest vastutav ametiisik: Andres Kikas, MKM majandusarengu osakonna äriarenduse ja ekspordi valdkonna juht (tel: 5811 0982, e-post: [email protected]). 1.4. Punktis 1.1. nimetatud analüüsi tellimuse maksumus peab jääma alla lihthanke piirmäära 30 000 eurot (käibemaksuta), mida finantseeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahenditest. 1.5. Analüüsiga ostetakse õigusteenuseid (CPV kood 79100000-5). 2. ANALÜÜSI EESMÄRK JA VAJADUSE PÕHJENDUS Analüüsi vajaduse põhjendus: 2.1. toetada uute ettevõtete ja üksuste rajamiseks tehtavate kõrgema lisandväärtusega investeeringute kiiremat elluviimist. Selleks tuleb analüüsida regulatsioone ja protsesse, mille keskmes on eri planeeringute heakskiitmine ja kehtestamine, keskkonnamõjude (strateegiline) hindamine, maatoimingute teostamine ning asjakohaste lubade väljastamine. 2.2. Parameetrid, mille kohaselt investeering on defineeritav kõrge lisandväärtusega investeeringuna töötab välja ja esitab Vabariigi Valitsusele kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Analüüsi eesmärk: 2.3. anda ülevaade heakskiitmisel olevatest või heakskiidetud ning tulevikus rakenduvatest regulatiivsetest ning seonduvatest protsessilistest muudatustest, mis tõhustavad ja eeskätt kiirendavad investeeringute, sõltumata sektorist, elluviimiseks vajalike menetlustoimingute teostamist (kooskõlastuste läbiviimine, analüüside ja hinnangute koostamine, lubade väljastamine jm); 2.4. töötada välja muudatusettepanekud, mis tõhustavad ja kiirendavad investeeringute elluviimiseks oluliste planeeringute kehtestamist, keskkonnamõjude (sh strateegiliste) hindamist, maatoimingute teostamist ning lubade väljastamist, kirjeldades seejuures, mida ja mis sõnastuses tuleb eri õigusaktides ettepanekute rakendamiseks sätestada; 2.5. anda ülevaade eeldustest ja takistustest punkti 2.4. raames tuvastatud muudatusettepanekute sisseviimiseks; 2.6. anda hinnang, millised on õiguslikud piirangud, riskid ja võimalused punkti 2.4. raames tuvastatud muudatusettepanekute sisseviimiseks erandina ehk vaid sellistele erasektori investeeringutele, mis vastavad Vabariigi Valitsuses kokkulepitud parameetritele (näiteks sõltuvalt investeeringumahust, teadus- ja arendustegevuse osakaalust, lisandväärtuse tasemest ja teistest tunnustest); 2.7. Tellija peab analüüsi teostamisel arvestama sealhulgas järgnevaga: 2.7.1. rahvusvahelised praktikad, kokkulepped ja õigusaktid võrrelduna siseriikliku praktikaga ning õigusraamistikuga; 2.7.2. siseriiklikult eri menetlustoimingute eest vastutavate osapoolte sisend; 2.7.3. asjakohaste menetlustoimingute tõhustamiseks varasemalt läbiviidud analüüsid ja loodud dokumendid, muuhulgas: 2.7.3.1. Riigikantselei poolt 2022-2023 perioodil juhitud protsess ja sellega seonduvalt tekkinud dokumendid taastuvenergia arendamise kiirendamiseks: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid- ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine; 2.7.3.2. Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse kavandatud muudatused (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine). Eelnõu infosüsteemis toimik numbriga 23-0734; 2.7.3.3. Planeeringute menetlussüsteemi arendustööde alusmaterjal: https://eehitus.ee/timeline- post/planeeringute-menetluse-infosusteemi-arendustood/; 2.7.3.4. Planeerimisseaduse uuring (protsesside kiirendamine): https://fin.ee/media/7821/download; 2.7.3.5. Ehituslubasid ja seonduvate menetluste analüüs: https://www.mkm.ee/media/209/download; 2.7.3.6. Ehitusregistri menetluste optimeerimise analüüs: https://eehitus.ee/timeline-post/ehitisregistri- menetluste-kaardistamine-optimeerimine-ja-e-ehituse-juurutamiseks-kohandamine/ 3. ANALÜÜSI LÄBIVIIJA ÜLESANDED 3.1. Tellija ei anna ette analüüsi (edaspidi Töö) metoodikat. Töö läbiviija lähtub metoodika loomisel antud dokumendis toodud ülesannete kirjeldusest. Töö metoodika valideeritakse tellijaga analüüsi avakoosolekul. 3.2. Töö läbiviija tuvastab iseseisvalt relevantsed õigusaktid, mida kasutada analüüsi sisendina, kooskõlastades õigusaktide nimekirja hiljemalt 2 nädalat pärast lepingu sõlmimist analüüsi tellijaga. 3.3. Töö läbiviija viib end kurssi analüüsitavate protsesside, õigusaktide, siseriikliku tööjaotuse ja muu analüüsi läbiviimiseks vajalike taustateadmistega. 4. OODATAV TULEMUS 4.1. Analüüsi tulemusel valmib raport, mis vastab ammendavalt punktis 2 kirjeldatud ülesandepüstitusele. 4.2. Töö ja sellega seotud kõik varalised autoriõigused kuuluvad pärast Töö vastuvõtmist Hankijale. 5. TULEMUSTE VORMISTAMINE 5.1. Analüüsi teostaja esitab töö lõpparuande (raporti) eesti keeles, mis sisaldab muuhulgas töö lühikokkuvõtet (1 A4 lk) eesti keeles. 5.2. Lisaks lõpparuandele vormistatakse töö tulemused visuaalselt kokkuvõtval infolehel (max 5 lk) ja PowerPoint ettekandena. 5.3. Töö tutvustus Tellijale ühel korral seminaril, olenevalt olukorrast kas füüsiliselt või e-keskkonna vahendusel. 6. AJAKAVA 6.1. Töö teostamise tähtaeg on 8 nädalat alates lepingu sõlmimisest. 6.2. Töö koosneb üldjuhul järgmistest etappidest: Etapp 1: Tellijale Töö teostamise tegevuskava ning metoodika tutvustamine avakoosolekul PowerPoint ettekande vormis. Esimese etapi teostamise tähtaeg on hiljemalt 1 nädal pärast Lepingu sõlmimist. Etapp 2: Viimistletud Töö antakse üle hiljemalt 8 nädalat pärast Lepingu sõlmimist (lõpparuanne). Pakkuja korraldab enne töö üleandmist Tellijaga lisakohtumised lõpparuande sisu täpsustamiseks ja viimistlemiseks. Etapp 3: Pakkuja tutvustab töö tulemusi Tellija poolt korraldatud seminaril, mille aeg ja vorm lepitakse eraldi kokku Tellijaga koostöös ning mis võib toimuda ka pärast töö teostamise tähtaega. Pakkuja esitab Töö teostamise etapid ja ajakava. Seonduvad üksikasjad täpsustatakse läbirääkimistel eduka pakkujaga sõlmitavas lepingus. Töö lõpparuande vastuvõtmiseks vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisakt. Kui Tellija tuvastab Pakkuja töö lõpparuandes puudusi, võib ta Töö lõpparuande vastuvõtmisest keelduda. Lõpparuande vastuvõtmisest keeldumisel esitab Tellija põhjenduse akti mitteallkirjastamise kohta 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest Tellijale, näidates ära töö lõpparuandes esinevad puudused, puuduste olemuse ning puuduste kõrvaldamise tähtaja. Pakkuja kõrvaldab aktis kirjeldatud puudused ja annab töö Tellijale üle kokkulepitud ajal või hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates Tellija poolt töös esinevate puuduste osundamisest. 7. NÕUDED PAKKUJALE Pakkuja meeskond omab Töö teostamiseks järgmisi kompetentse: 7.1. Pakkuja meeskond omab Töö teostamiseks järgmisi kompetentse: 7.1.1. vähemalt ühel meeskonna liikmel on varasem kogemus analoogse ehk punktis 2.4. viidatud menetlustoiminguid puudutavate analüüside läbiviimisel; 7.1.2. pakkuja meeskonda peab kuuluma projektijuht, kellel on varasem õiguslike analüüside läbiviimise kogemus. Projektijuht on Tellijale esmaseks kontaktiks ning ta vastutab projekti sujuva läbiviimise, koordineerimise ja Tellijaga teabevahetuse eest; 7.1.3. pakkuja on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud meeskonna liikmeid või Tellija eelneval nõusolekul spetsialiste, kellel on vähemalt samaväärsed kogemused. 7.2. Varasemat kogemust peab Pakkuja tõendama meeskonnaliikmete CV-de, portfooliote või muu asjakohase dokumentatsiooniga. Nimetatud dokumentide edastamisega kinnitab Pakkuja, et tal on olemas vastavad nõusolekud meeskonnaliikmete andmete esitamiseks Tellijale ja nimetatud meeskonnaliikmed on andnud oma nõusoleku Töö teostamiseks. 7.3. Kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, peavad tellijaga lepingu sõlmimiseks volitama enda hulgast esindaja. Vastav volikiri tuleb esitada koos ühise pakkumusega. Ühispakkujate volikirjas peab sisalduma iga ühispakkuja kinnitus, et lepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 8. NÕUDED PAKKUMUSELE Pakkumuse kirjelduses tuleb esitada vähemalt järgmine informatsioon: 8.1. Pakkuja arusaam Töö eesmärgist ja analüüsiküsimustest. 8.2. Töö planeeritava metoodika kirjeldus. 8.3. Pakkuja projektimeeskonna kirjeldus. Töö läbiviimisel osalevate meeskonnaliikmete nimed koos meeskonnaliikmete CV-dega, millest nähtub nende kogemus valdkonnas. Juhul kui tegemist on ühispakkumusega, siis näidatakse projektimeeskonna kirjelduses ära ühispakkujate tööjaotus ja koostatava analüüsi osa. 8.4. Töö koostamise tegevus- ja ajakava, mida võib läbirääkimiste käigus täpsustada. 8.5. Võimalike riskide ja nende vältimise ja/või maandamise võimaluste analüüs ning lahendusettepanekud, mis Pakkuja nägemuses võivad käesoleva Töö teostamisega kaasneda, eriti Töö sisust tulenevate riskide esiletoomine ning lahendusvõimaluste pakkumine. 8.6. Pakkuja informatsioon, milline teave on Pakkuja ärisaladus ning põhjused ärisaladuseks määramise kohta. 8.7. Hinnapakkumus. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki Töö läbiviimiseks (ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, tulemuste üleandmine) vajalikke kulusid, makse ja maksusid. 8.7.1. Tööde maksumus esitatakse vormil:  Maksumus Maksumus eurodes Tööde maht Tunnihind Nimetus eurodes käibemaksuga tundides eurodes käibemaksuta Töö maksumus kokku 9. PAKKUMUSTE ESITAMINE 9.1. Pakkumus tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna kirjalikult e-kirja teel hiljemalt 11.08.2023 Tellija aadressile [email protected] ning koopia Tellija kontaktisikule (Andres Kikas, MKMi majandusarengu osakonna äriarenduse ja ekspordi valdkonna juht (58 110 982, [email protected]). 9.2. Pakkumus peab kehtima esitamistähtpäevast arvates vähemalt 45 päeva. 10. PAKKUMUSTE HINDAMINE 10.1. Hinnatakse kvalifitseeritud pakkujate vastavaks tunnistatud pakkumusi. 10.2. Pakkumuse hindamine viiakse läbi väärtuspunktide meetodit kasutades. Hindamiskriteeriumide eest antavad väärtuspunktid summeeritakse. Maksimaalne punktisumma on 100. 10.3. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse ning hankeleping sõlmitakse kõige suurema väärtuspunktide summa saanud pakkujaga. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 10.4. Hindajat hindamiskriteeriumite alamkriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses kriteeriumis komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 10.5. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul osutub eduka pakkumuse esitanud pakkujaks pakkuja, kelle poolt pakutud hind on madalaim. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. 10.6. Pakkumusi hinnatakse parima Pakkuja väljaselgitamiseks järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 10.6.1. Meeskonna ekspertiis ja pakkumuse vastavus analüüsi eesmärkidele, sh tegevus- ja ajakava, metoodika, riskide maandamine: maksimaalne punktide arv 90, komponendi osakaal lõpphindest 90%: 90 punkti – meeskond on pädev ning on varasemalt läbi viinud mitmeid analoogseid analüüse. Pakkumise aja- ja tegevuskava on selge ning loogiline, riskid on maandatud. Pakkumus vastab igati analüüsi eesmärkidele. 90 punkti saab võrdluses tugevaim pakkumine võrreldes teiste pakkumustega. 70 punkti – meeskond on kompetentne ja omab varasemat kogemust, pakutav aja- ja tegevuskava on selged ja loogilised ning metoodika relevantne, riskid on üldjoontes maandatud. Pakkumus vastab põhilises osas hanke eesmärkidele. 45 punkti – esitatud pakkumus vastab üldjoontes eesmärkidele ning meeskond omab kompetentse analüüsi läbiviimiseks, ent analoogseid analüüse varem reaalselt läbi viinud ei ole. Aja- ja tegevuskava ning metoodika on üldised, kuid arusaadavad, riskid ei ole piisavalt maandatud. 0 punkti – meeskond ei oma varasemat kogemust analoogsete analüüside läbiviimisel, pakkumus ei vasta eesmärkidele, aja- ja tegevuskava ning metoodika jääb ebaselgeks ning riskid ei ole maandatud. 10.6.2. pakkumuse maksumus, kõige odavam pakkumus saab maksimaalsed punktid, maksimaalne punktide arv 10, osakaal lõpphindest 10%. 10.7. Kriteeriumi 11.6.2. osas arvutatakse pakkumuse maksumuse punktid järgmise valemi alusel: punktimäär = kõige odavam pakkumuse maksumus / hinnatava pakkumuse maksumus × 10. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. 11. LEPING 11.1. Kõik käesoleva pakkumuse esitamise ettepanekuga seotud tegevused, mille pakkujad viivad läbi enne lepingu mõlemapoolset allkirjastamist, toimuvad pakkujate enda (materiaalsel) vastutusel. 11.2. Lepingu sõlmimine eduka pakkujaga toimub pärast pakkumuste hindamist ja eduka Pakkuja väljaselgitamist. Hankijal on õigus pidada eduka pakkujaga läbirääkimisi metoodika täpsustuste ja tegevuskava, vahetähtaegade ning maksetingimuste üle.