Pöördumine

Hr Kristen Michal Kliimaminister Kliimaministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN 18. september 2023 nr 5.1-1/99 Pöördumine seoses olukorraga sidetaristu rajamisel Käesoleva kirja eesmärgiks on leida koostöös Kliimaministeeriumiga lahendus põhimõttelistele kitsaskohtadele, mis takistavad sidetaristu (sh mobiilimastide ja lairibavõrkude) sujuvat ja kiiret rajamist Eestis ning pidurdavad seeläbi ka tänapäevaste digiteenuste ja kiire interneti pakkumist Eesti inimestele ning ettevõtetele. Kliimaministeeriumil on kahtlemata võtmeroll (ühtlasi usume, et ka suutlikkus ja tahe) ilmnenud probleemide tõhusaks ning sisuliseks lahendamiseks. Leiame, et kui selles kirjas toodud probleeme kiiresti riigi poolt ei lahendata, pidurdab ja takistab see oluliselt nii rohe- kui ka digipööret Eestis. Nimelt on sidetaristu olemasolu oluline eeldus rohepöördele – kui inimestel on võimalik kasutada ka maal elades erinevaid digitaalseid teenuseid ja suhtlusviise, siis on nende CO2 jalajälg kordades väiksem kui inimestel, kes peavad läbima igapäevaselt pikka vahemaad tööl käimiseks või muude asjade ajamiseks. Arvestades, et ehitusvaldkonnas on oluline hästi läbimõeldud ja kvaliteetne ruumiplaneerimine, siis leiame, et meie ettepanekud ühtivad lisaks eeltoodule hästi ka selle mõtteviisiga. Senine praktika näitab, et kvaliteetne ruumiplaneerimine ja läbimõeldud tegutsemine ehitussektoris on side ehitamisega seoses vaid sõnakõlks, sest seni pole soovitud näha tervikvaadet. Seetõttu kutsub ITL Kliimaministeeriumit üles algatama õigusaktide muutmist sidetaristu planeerimise ja ehitamise lihtsustamiseks järgmiselt: 1) Esimese sammuna on vajalik kohustada riigitee ehitajaid nägema ette sidemastidele asukohad teemaa koosseisus (muuta on vajalik maanteede projekteerimisnorme).  2 2) Järgmise sammuna on vajalik tagada sidetaristu rajamise kohustus muude ehitiste (hoonete ja rajatiste) ehitustegevusse. See võimaldab luua ülikiire interneti kasutamise valmidusega (nn optikavalmidusega) maju ja rajada üksnes nn tarku teid. Rõhutame, et alljärgnevate ettepanekute kiireks ellu viimiseks ei ole vaja suuri investeeringuid, vaid piisab eelkõige heast tahtest ja tarkadest otsustest. Veel konkreetsemaks minnes on vajalik teha järgnevad muudatused: 1. Tee projekteerimisel on vajalik luua ka mastidele asukoht tee läheduses. Muuta on vaja: „Tee projekteerimisnormid“ määrust ja näha ette mastidele asukohad tee vahetus läheduses 2. Iga uus või põhjalikult rekonstrueeritav riigitee peab olema projekteeritud „targa teena“ - tee projekt peab sisaldama optilise kaabli jaoks vajalikku baastaristut (toru optiliste kaablite jaoks). Muuta on vaja: „Tee projekteerimisnormid“ määrust ning näha ette tehnovõrkude (optika, elekter) asukoht tee koosseisus. 3. Kergliiklusteede rajamisel tuleb arvestada side ja elektri vajadustega ning ühes teega rajada füüsiline taristu (toru) ka optika jaoks. Muuta on vaja: tee projekteerimisega seotud norme ning lisada torustiku projekteerimise kohustus nii side- kui elektri jaoks. 4. Iga elamu arendusprojekt peab sisaldama side (optika) projekteerimise kohustust + sidevõrgu olemasolu (teemaal, hoonesiseselt) peab olema kasutusloa väljastamise eeltingimus. 5. Muuta vaja: Ehitusseadustikku + „Nõuded ehitusprojektile“ määrust ja „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ määrust. ITL-i konkreetsed sõnastuslikud ettepanekud õigusaktide muutmiseks on esitatud käesoleva kirja lisas. Konteksti selgitamiseks juhime järgnevalt juhime Teie tähelepanu reaalsest elust pärit näidetele, mis sisaldavad tõsiseid vastuolusid ja kujutavad endast olulisi probleemkohti. - Riigi teede puhul kehtib senini lähenemine, et mobiilimastid (erinevalt näiteks elektripostidest) peavad asuma maanteedest võimalikult kaugel. On aga ilmne, et metsa rajatud mobiilimastist pole kuigi palju kasu levi loomiseks maanteel, sh 5G leviga oluliste transpordikoridoride katmiseks; - Rääkides iseliikuvatest autodest ja bussidest ja pikemast vaatest tulevikku, sõltub nii nende kui kogu liikluspildi ohutus samuti tipptasemel sidetaristu olemasolust. Tulevikku vaadates räägime ka 5G-ga ühendatud päästeteenistuse autodest ja kiirabidest. - COVIDi pandeemia ja sellele järgnenud jätkuv paindlik töötegemine näitab selgelt, et tööviisid on muutunud ning inimesed vajavad head ja stabiilset sideühendust. Selle olemasolu on oluline ka meist igaühe süsinikujalajälje vähendamiseks vältimaks pidevat maalt linna tööle või ka asjaajamiseks ametiasutusse sõitmist. See omakorda tähendab  3 kvaliteetset sidet ehk nii valguskaablil põhinevat kui ka mobiilset ühendust, kuna ainult üle õhu pakutav mobiilne internet ei pruugi kõikidel juhtudel olla parim lahendus; - Senini on ruumiplaneerimise tervikutaju puudumise tõttu tavaline olukord, milles kõigepealt ehitatakse valmis teed, tänavad ja majad ning alles seejärel hakatakse sageli mõtlema, kas, kuidas ja kuhu saaks hakata tee alla paigaldama sidekaableid. On ilmne, et see on kulukas, aeglane ja ebaefektiivne. Märgime taustaks, et oleme kirjas toodud ettepanekuid varasemalt korduvalt esitanud nii Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kui Transpordiametile (TRAM), kuid senised ITL ja tema liikmete poolt esitatud ettepanekud on jäänud sisulise tähelepanu ja tulemusteta. Miks on sidetaristu ladusaks ja lihtsaks rajamiseks vajalike eelduste loomine Eesti riigi jaoks äärmiselt oluline? Euroopa Komisjoni sihid ja ka Eesti lairiba plaan on ambitsioonikad, kuid piisava tähelepanuta kipub jääma asjaolu, et kiirete ühenduste ja võimalikult laia leviala eelduseks on sidetaristu olemasolu. See tähendab, et sidetaristu rajamist peab toetama ka Eestis kehtiv ehitusalane regulatsioon. 5G osas on Euroopa telekommunikatsiooniministrid alla kirjutanud 5G deklaratsioonile ning kokku leppinud üle-euroopalise detailse 5G tegevuskava, mille kohaselt soovitakse jõuda 2025. aastaks selleni, et igas Euroopa Liidu liikmesriigis on suurtes linnades ja peamistel transporditeedel olemas 5G katvus. Kuigi Eesti lairiba plaan 2030 arutelude käigus tõime selgelt välja kitsaskohad, mis takistavad Eesti lairiba plaani elluviimist ja kõigi elanikeni ülikiire internetiga jõudmist (sh 5G tagamist peamistel transpordikoridoridel), pole vaatamata probleemi teadvustamisele ja plaanile muuta vastavaid õigusnorme, sisulisi muutuseid tänaseni aset leidnud. Siiski tunnustame Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi selle eest, et vastav blokk on lairiba plaani lisatud ja ka neil on huvi leida lahendus. Samas võtmed edasi liikumiseks on selles küsimuses lähtudes ministeeriumite omavahelistest vastutusaladest just Kliimaministeeriumi käes. Teekaitsevööndis kehtib endiselt Transpordiameti (TRAM) soovitus teest kaugemale hoida „riigile kuuluvale transpordimaale tehnovõrgu rajamine peab olema põhjendatud ning kaaluda tuleb alternatiivseid asukohti väljaspool teemaad.“ (vt Teehoid ja -ehitus | Kliimaministeerium alajaotuses Teehoidu ja tee ehitust puudutavad alamjaotust). Teemaa koosseisus mobiilimastidele asukoha leidmine on seega senini jäetud üksnes mobiilsidefirmade mureks. Riik ei ole kahjuks erinevalt mitmetest teistest Euroopa riikidest  4 taganud regulatiivset keskkonda, mis võimaldab kiiresti ja ladusalt rajada mobiilimaste teemaale. See omakorda ei võimalda Eestis tagada peamistel transporditeedel 5G katvust. Kokkuvõttes on mobiilimastidele asukoha saamine teede äärde mobiilsidefirmadele oma taristu rajamisel peamine takistus, kuid selle teemalised läbirääkimised Transpordiametiga on lõppenud tulemusteta. Kui mobiilimastid pagendatakse riigi poolt teest kaugemale ja eramaadele, pole neist transpordikoridoride katmisel 5G leviga just kuigi palju kasu. Mida kaugemale surutakse mastid teetrassist, seda pikemaks venivad ka juurdepääsuteed mastideni, maste on trassi katmiseks vaja paigutada rohkem, need on ebaefektiivsemad ning selliselt suureneb ka koormus keskkonnale. See on ilmekas näide, kuivõrd vastuolulised on riigi ootused ja valmidus pakkuda tuge selliste plaanide elluviimiseks. Ühelt poolt soovitakse katta olulised transpordikoridorid 5G leviga, kuid teisalt takistatakse nendesamade transpordikoridoride (riigiteede) lähedusse mobiilimastide rajamist. Mastidega sarnaselt keerulises olukorras on baastaristu loomine ja optika ehitamine ning selle tähtsus tavapärases ehitusprotsessis (teed, tänavad, hooned, teised taristud). Eesti lairiba plaani ja nn gigabiti ühiskonna eesmärgid jäävad vaid unistuseks, kui puudub tegelik tugi planeerimis- ja ehitusvaldkonna õigusaktide näol. Räägitakse küll ehitustegevuse kvaliteetsest ruumiplaneerimisest, kuid kahjuks ei ole hõlma kvaliteetse ruumiplaneerimise kontekst senini siderajatisi. Euroopa Liidu Gigabiti määruse ettepaneku vaatest peaks sideühendustel olema eelisõigus pääseda ühisesse ehitamisse mistahes taristu ehitamisel. Riigiasutused peaksid võimaldama sidele paiknemiskohta oma taristutel (tänavavalgustus, hooned jms) ning iga uus elamu peaks olema varustatud optikaühenduse valmidusega. Reaalsuses need asjad täna kahjuks Eesti ehitusruumis nii ei toimi. Ehitusseadustiku muudatuste ümarlaua arutelul valitseb endiselt seisukoht, et sideühendus tuleb „pilvest“ ning seda ei saa uute hoonete ehitamisel ja kasutusloa eeldusena nõuda. Ehitiste projekteerimisnõuetes on lahti kirjutatud gaasivarustuse osa (mida igal majal ei ole), aga sidelahendusest (optika valmidus) ei ole selles määruses sõnagi. Arvestamata jäetakse, et õigeaegse planeerimisega on võimalik ressurssi kokku hoida. ITL-i liikmetest elektroonilise side ettevõtted puutuvad igapäevaselt kokku majaomanike probleemiga, kus nad peavad juba haljastatud krundil sidekaablit vedama hakkama. Õigeaegsel planeerimisel ja ehitamisel on aga võimalik seda vältida. Eesti Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni Liit (ITL) on teinud korduvalt ettepanekuid planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ning selle alamaktide täiendamiseks, et lugeda side kui üks elutähtsatest teenustest samuti oluliseks  5 tehnovõrguks ja taristuks, mille olemasolu ehitusprojektides ja ehitiste vastuvõtmisel kontrollitaks. Seda seni asjatult. Seni, kuni sellised asjad jäetakse kohaliku omavalitsuse pädevusse ja otsustada või tee planeerija vabaks valikuks, ei muutu ka tänane situatsioon paremaks. Nii jätkuvad ka olukorrad, kus inimesed kolivad uutesse elamutesse sisse ning avastavad alles siis, et hoones pole side olemasolu nõutud ning sellega tuleb hakata nullist tegelema. Kas kujutaksite ette sarnast olukorda näiteks vee- või elektritaristu puhul? Seega ignoreeritakse tänases Eesti digiriigis asjaolu, et mitmete sideteenuste osutamiseks on vältimatult vajalik füüsilise taristu olemasolu, mille lihtne ja ladus ehitamine peab olema riigi poolt tagatud õigusaktidesse vajalike nõuete kehtestamise kaudu. Oleme pakkunud käesolevas kirjas välja, millised konkreetsed riigipoolsed sammud (sh regulatsiooni muudatused) võimaldavad tagada kvaliteetsemat ruumiplaneerimist, luua eeldused rohe- ja digipöörde õnnestumiseks ning Eesti lairiba plaani 2030 eesmärkide täitmiseks. Ühtlasi aitab nimetatud muudatuste tegemine jõuda järele 5G digiriigi ehitamisel, sest ehitades sidetaristut targemalt ja efektiivsemalt on Eestis võimalik võita tagasi aeg, mille kaotasime seoses viivitustega 5G jaoks vajalike sageduslubade väljaandmisega. Oleme valmis oma ettepanekuid suuliselt selgitama. Samuti panustama vajalike eelnõude väljatöötamisse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht LISA: ITL-i konkreetsed ettepanekud ehitusalaste õigusaktide muutmiseks 4 lehel Koopia: Hr Tiit Riisalo, Majandus- ja infotehnoloogiaminister Keilin Tammepärg, [email protected] LISA: ITL-i konkreetsed ettepanekud ehitusalaste õigusaktide muutmiseks 1. Planeerimisseaduse ja selle rakendusaktide muutmine 1) Täiendada PlanS § 75 (Üldplaneeringu ülesanded) sideehitistega ning sõnastada ringi § 75 lg 1 p 3, lisades vähemalt kohustuslikud tehnovõrgud: „3) tehnovõrkude ja -rajatiste (side, elekter, vesi, kanalisatsioon, gaas) üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine“; a. Alternatiivse ettepanekuna lisada PlanS §-i 75 erinevad tehnovõrgud eraldi punktidena. Näiteks: „p 3.1) sideehitiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine“. 2) Muuta sarnaselt ka PlanS § 56 (Maakonnaplaneeringu ülesanded) loetelu: „2) transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas riigimaanteede koos tehnovõrkudega (side, elekter), avaliku raudtee, veeteede, lennuväljade ja sadamate võimaliku asukoha määramine“; a. Alternatiivse ettepanekuna sätestada tehnovõrgud eraldi punktina. Näiteks: PlanS § 56 lg 1 „p 2.1 sideehitiste võimaliku asukoha määramine“. 3) Täiendada PlanS § 4 lõige 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrust nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Teeme ettepaneku kaaluda siia lisada MKM-i sideosakond või Kliimaministeeriumi ehitusosakond, kui planeeritakse riigiteed või planeeringuga kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis või raudteed või muud olulise tähtsusega maanteed. 2. Ehitusseadustiku ja selle rakendusaktide muutmine 1) Suuremate maanteede renoveerimisel ja ehitamisel tuleb korraga luua ka taristu, mis on eelduseks intelligentsete transpordi- ja ohutussüsteemide kasutusele võtmisele ja sideteenuste pakkumisele. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada EhS-i järgmise sättega: „§6112. Riigitee ehitusprojekt Uue või põhjalikult rekonstrueeritava põhimaantee, tugimaantee või kõrvalmaantee ehitusprojekt peab sisaldama intelligentsete transpordisüsteemide toimimiseks vajaliku füüsilise taristu projekti.“ 2) Täiendada EhS § 3 lõige 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrust nr 57„Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ järgmiselt: a. § 2. (Ehitise tehnilised andmed) loetelu täiendada sidevarustuse liigiga; b. § 3 (Eluruumi tehnilised andmed) loetelu täiendada „interneti (optika) olemasoluga“; c. Sama § 4 mitteeluruumiga (põhjusel, et mitteeluruume kasutatakse ka väga mitmel otstarbel, sh äritegevuseks). d. Sarnaselt teiste taristute liikidega (nt § 9. Elektrisüsteemi liigid) tuua eraldi välja järgmised sidelahenduse liigid: i. optilisel tehnoloogial põhinev võrk; ii. vasetehnoloogial põhinev võrk;  iii. mobiilsidetehnoloogial põhinev lahendus; iv. lokaalne muu lahendus. 3) Täiendada EhS § 13 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrust nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 4 lg 1 sisalduvat loetelu, lisades ehitusprojekti osade hulka ka sidevarustuse (sideehitised/siderajatised) järgmiselt: a. üldnõuete osas § 2 (Üldnõuded ehitusprojektile ja ehitusprojekti koostamine) täiendada põhimõttega, et ehitusprojekti ja selle osade terviklikkuse tagamiseks peavad ehitusprojekti osad olema ehitusprojekti realiseerimisel sihtotstarbeliselt kasutatavad; b. seletuskirja nõuete osas lisada § 4 uus lõige 6: „Ehitusprojekti seletuskirjas peab sisalduma teave ehitusprojekti ja selle osade ehitamise järjekorra kohta, kui tehnosüsteemide hoonevälise osa ehitamisega on ratsionaalne alustada enne hoone ehitamisega alustamist“; c. Ehitusprojekti osade loetelu § 4 lõiget 1 täiendada sideehitiste osaga (sidevarustuse tehniline lahendus juurdepääsuvõrguga liitumiseks ja hoonesisene füüsiline taristu EhS § 612); d. Ehitusprojekti osade loetelu § 14 lõiget 2 täiendada sidevarustuse osaga; e. Ehitusloa taotlemisel esitatava ehitusprojekti osadesse § 14 lisada: „kaitsevööndiga ehitisena käsitletavate ehitusprojekti osade, mille ehitamisega on mõistlik ehitusprojekti seletuskirja kohaselt alustada esimeses järjekorras, ehitusteatis esitatakse menetlemiseks pädevale isikule eelisjärjekorras“. 4) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.01.2020 määrust nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ muuta järgmiselt: a. sõnastada määruse § 1 lõige 1 ilma tehnovõrgu osa välistamiseta: „(1) Määrus sätestab nõuded avalikult kasutatava tee ja avalikkusele ligipääsetava eratee (edaspidi üheskoos tee) ehitusprojekti dokumentatsioonile.“ b. lisada § 1 uus lõige 3: „(3) Maanteede ehitusprojekti koostamisel lähtutakse lisaks käesolevas määruses sätestatule majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid”. c. täiendada määruse projektlahenduse ja põhiprojekti graafilises osas toodud tehnovõrkude alapeatükke järgmiselt (täiendused allajoonituna): i. „§ 20. Projektlahenduse osa seletuskirjas /---/ (13) Tehnovõrkude alapeatükis esitatakse: 1) info olemasolevate tehnovõrkude paiknemise ning nende valdajate kohta; 2) tehnovõrkude tehniline lahendus ja nõuded koos tehnovõrkudega kavandatud töödega; 3) tänavavalgustuse tehniline lahendus koos põhjendustega; 4) intelligentse transpordi süsteemi kasutuselevõtu tagamiseks vajaliku sidevõrgustiku ja energiavarustuse tehniline lahendus koos põhjendustega.“ ii. „2. jagu Nõuded põhiprojekti graafilisele osale /---/ § 29. Tehnovõrgud (1) Tee ehitusprojekti graafilises osas esitatakse tehnovõrkude kohta: 1) projekteeritud tehnovõrkude asukoht; 2) ümbertõstetavad tehnovõrgud; 3) likvideeritavad tehnovõrgud. (2) Tee ehitusprojekti graafiline osa peab andma ülevaate tehnovõrkude omavahelisest kokkusobivusest ja sobivusest tee projektlahendusega. (3) Tee ehitusprojekti graafiline osa peab sisaldama ülevaadet tee koosseisus olevate sidevõrgustiku ja energiavarustuse lahenduste kohta.“  3. Maanteede projekteerimisnormide muutmine Lisada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusesse nr 106 "Tee projekteerimise normid“ tehnovõrke puudutavad normid järgmises sõnastuses: „§ X Sideehitised (1) Sideehitiste üldnõuded Sideehitised peavad paiknema projekteeritava avalikult kasutatava tee koosseisus nii, et nende ehitamine, paiknemine ja korrashoid ei ohustaks teed ega selle ohutut kasutamist. Avalikult kasutatava tee koosseisus projekteeritud sideehitiste osas peab olema arvestatud asjakohaste meetmete rakendamise võimalusega sideehitiste säilivuse, korrashoiu ning katkematu ja ohutu liiklemise tagamiseks, sh sideehitise avarii korral. (2) Piki teed kulgevad sidevõrgud Avalikult kasutatava tee projekteerimisel nähakse sideehitistele ette nende paiknemise asukoht kas tee all või tee muldkehas, lähtudes sideehitiste kaitsevööndi laiusest 1 meeter sideehitise välisservast. Sideehitiste tee alla projekteerimisel peab see paiknema vähemalt 1-avalises sidekanalisatsioonis või vähemalt 4-avalises multitorustikus. Sidekanalisatsiooni kaevude ja kaevuluukide asukohtade valikul tuleb vältida nende kavandamist sõidujälge. Kaevud ja kaevude kaaned peavad olema valitud projekteeritaval teel nõutava koormusvastupidavusega ning kavandatud kooskõlas Eesti standardi EVS- EN 124 seeriaga. (3) Teede ristmikud ja sidevõrkude ristlõige Avalikult kasutatavate teede ristumisel nähakse ette sidevõrkude ristlõige ning selle asukoha valikul lähtutakse erinevate variantide tehnilis-majanduslikust võrdlusest, vältides sidevõrkude ristlõike koha ülemäärast kaugust kulgetavast põhitrassist. (4) Sidemastid Avalikult kasutatava tee koosseisus tuleb ette näha sidemastide paiknemiskohad arvestusega, et oleks tagatud ülikiire mobiilse andmesideühenduse võimekuse loomine iga projekteeritava tee transpordikoridoris. Avalikult kasutatava tee äärde sidemastide asukoha projekteerimisel tuleb lähtuda masti ohutuskaugusest. Vabalt seisvad mastid ja torumastid tuleb paigaldada teele võimalikult lähedale (maksimaalselt 20 m kaugusele). Tõmmitsatega mastide puhul tuleb lähtuda järgmisest: viimase tõmmitsa maasse kinnituse kaugus maanteest peab olema vähemalt 20 m kaugel (seega masti keskpunkti kaugus maanteest peab olema umbes 50 m). Selgituseks sidemastide tee äärde paigaldamist puudutavale ettepanekule: ITL-i ettepaneku arvestamisega ja masti tee keskjoonele lähemale nihutamisega kaasnevad lisaks märksa parema kasutuskogemuse ja 5G levi loomisele järgmised plussid: - Masti otsa paigaldatavad antennid jms tehnika ulatub piki teetrassi, mis just uute teede puhul on reeglina sirge, kaugemale katma. Seega kokkuvõttes on teetrassi äärde vaja maste paigaldada vähem (väiksem keskkonnakoormus, parem kvaliteet);  - Mida lähemale saab masti teele, seda lühemat juurdepääsuteed vaja reeglina rajada hooldustööde teostamiseks ning reeglina on ka elektri/sidetrassidega ühendamine lihtsam ja keskkonda vähem koormavam; - Keskkonnakoormus on väiksem, kuna teest kaugemale masti panek on Tartu-Tallinn viimaste mastikohtade näitel tähendanud ka seda, et mida rohkem metsa sisse panna tuleb, seda rohkem tuleb puid maha võtta ja ka kände välja juurida (metsamaast teha tehnovõrkude alune maa). Kui teetrassi kõrval on juba puudest/võsast puhtaks tehtud koridor, mida puhtana ka hoitakse, on ka keskkonna osas säästlikum seda maksimaalselt kasutada. Lisame, et kui seniste mobiilside generatsioonide puhul see efekt ei olnud niivõrd suur, siis 5G nõuab tulevikku vaadates üksteisele lähemal asuvaid maste transpordikoridorides. Seetõttu on selge, et senised reeglid enam ei sobi ja vaja on muudatust. Saatja: Info Aadress <[email protected]> Saadetud: 18.09.2023 16:23 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <"MKM info">; <"Tiit Riisalo"> Teema: Pöördumine seoses olukorraga sidetaristu rajamisel Tähtsus: Kõrgeim Manused: 18.09.2023_5.1-1_99_Kliimaministeerium_koopia MKM_sidetaristu rajamine.asice Tere Edastame Kliimaministeeriumile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 18.09.2023 kirja nr 5.1-1/99 „Pöördumine seoses olukorraga sidetaristu rajamisel“. Kirja koopia on edastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 [email protected] www.itl.ee