Pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 18.09.2023 nr 7-5.6/23-01777-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Eesti Puitmajaliit MTÜ pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Vabariigi Valitsus kaja.kallas@riigikantselei. ee [email protected] Rahandusministeerium [email protected] [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] [email protected] Siseministeerium [email protected] [email protected] Eesti Puitmajaliidu pöördumine seoses Eesti puitmajasektori toetamisega Lugupeetud peaminister Kaja Kallas Lugupeetud rahandusminister Mart Võrklaev Lugupeetud majandusminister Tiit Riisalo Lugupeetud siseminister Lauri Läänemets Soovime teie poole pöörduda erakorralise toetamise ettepanekutega, mis võimaldaksid päästa Eesti ühte kõige edukamat sektorit hävimisest. Eesti puitmajasektori ekspordikäive oli 2022.a. 540miljonit eurot – sellel on olnud märkimisväärne panus Eesti rahakot ile , olles üks olulisemaid väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrup p. Seoses sihtturgude majandusolukorra nõrgenemisega on aga alates eelmise aasta lõpust olukord drastiliselt muutunud ja käib võitl us ellu jäämise nimel . Viimase kolme kuu keskmine langus on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes -36%. See on kohutavalt suur number ning tänaseid seise vaadates, ei ole põhi veel käes . Just täna ilmus uudis, kuidas järjekordne Eesti majatehas taotleb saneerimis t ning enamus tehaseid on tugevalt alakoormatud . Tugevaimatel majatootjatel on jätkub tööd selle aasta lõpuni – kui olukord ei muutu, näeme sektoris ette veel nii mõnegi tehase sulgumist. Oleme teadlikud, et kogu sektorile ei ole võimalik tuge pakkuda, kuid esitame allpool ettepanekud, mis võiksid aidata võimalikult paljusid ning on kasulikud riigile ka tervikuna. I teema: tehaseline (kortermajade, avalike hoonete) rekonstrueerimine Riik on välja kuulutanud eesmärgi aastaks 2050 renoveerida 14 000 kortermaja ning perioodiks 2022-2027 on korterelamute rekonstrueerimistoetusteks eraldatud 330 miljonit eurot. Täna on Eesti majatootjad oma ärisuundi laiendanud ja jõudnud pilotiseerida kortermajade tehaselist rekonstrueerimist kümnekonnal majal. Pilootprojektide tulemused on olnud muljetavaldavad – tehaseline rekonstrueerimine võimaldab renoveerimisprotsesse kiirendada üle ka he kor r a ning on ka majanduslikult mõistlik . Täna näeme, et aina enam on kasvanud majatootjate huvi ja ka võimekus säärase ärisuuna edasi arendamis eks (ja ka hilisemast ekspordist ! ). Mistõttu teeksime siin mitu ettepanekut: Tõsta tehaselise rekonstrueerimise osakaalu 80%’le Kredexi rekonstrueerimise fondis. Suurendada tehaselise rekonstrueerimise toetusmäär a tänase kuni 50% asemel 75% - ni . Pilotiseerida 9 - kordsete kortermajade tehaselist renoveerimist täiendava eelarvega - 50miljonit eurot või sümboolselt 10 kortermaja. See võimaldaks teha täiendavat arendustegevust, samal ajal renoveerides “vaeslapse” rolli jäänud kortermaju. Kas luua täiendav eelarve või kasutada Ida-Virumaa taasterahasid sealsete avalike hoonete tehaseliseks renoveerimiseks (koolid, lasteaiad) – kuni 15milj€ . Ü lal toodud ettepanekud ei võimalda mitte ainult “toita” meie majatehaseid ja tarneahela partnereid vaid ka renoveerida Eesti elamufondi . Lisaks võimaldab see majatootjatel omandada täiendavaid kompetentse rekonstrueerimise vallas, mi s on skaleeritav välisturgudele tänasest oluliselt suuremas mahus . Kogu Euroopa on sisuliselt välja kuulutanud renoveerimismaratoni ja miks ei võiks Eesti olla selles vallas teerajaja – renoveerides 80-90% hoonetest tehaseliselt (sest see on kõige kiirem aga ka ressursisäästlikuim!). II teema: Modulaarsete puidust avalike hoonete ehitamine (lasteaiad, koolid) Riigil on ülioluline tagada igale lapsele lasteaia koht. Tänaseks aga teame, et Harjumaal on puudu 2000 kohta ning lasteaiakohtade puudus on ka teistes maakondades. Usume, et täna oleks õige aeg riigil toetada omavalitsusi puuduolevate lasteaedade ehitamisega. Leida täiendavat lisarahastust kohalikele omavalitsustele lasteaiakohtade loomiseks. Suurusjärk: 10 lasteaeda / 50 miljonit €. Tuleb tähele panna, et tänases kriisis on vaja ettevõtetel kiirelt realiseeruvaid projekte. Samuti on oluline, et realiseeruks pigem suurem arv ja mitmesuguseid objekte, mis võimaldaks tööd pakkuda mitmele majatehasele ja ehitajale. Et tagada kiiremad ja ressursisäästlikumad lahendused , optimeerides ka finantskulutusi, on üheks võimaluseks ka kopeerida mõne omavalitsuse (moodul) lasteaia lahenduse mudelit– nt Vaela või Muuga lasteaed . III teema: eksporditugi K olmas teema, mida ettevõtjad kindlasti hindaksid ja mis ehk nii suurt koormust riigi rahakotile ei tooks on toetada ettevõtete sisenemist uutele turgudele. Tihti alahinnatakse uuele turule sisenemise protsessi ja rahalist kulu. Näiteks, puitmaja sektori eripära arvestades on vajalik enne läbi viia sihtriigi seadusandluse uuringuid ja analüüse, sh viia majatehas vastavusse sihtturu sertifitseerimise nõuetega jpt. Eksportimist on võimalik toetada ka läbi teistsugusemate meetmete. See mõte võib olla kallim ja vajab kindlasti põhjalikumat mõjuanalüüsi, kuid mis pikemas plaanis võiks Eesti eksportivaid ettevõtteid toetada , on hüvitada ettevõtetele valuutakursi kõikumiste vahe . F ikseeri d e s SEK/NOK ja EUR kursi teatud ajaraamis (kuni majandus taastub) ning pakkudes valuuta nõrgenedes ettevõtetele võimalust kompensatsiooni küsida, võimaldame ettevõtjatel pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu sihtturul ja kaitsta samal ajal ka nende seljatagust. Mistõttu esitame eksporditoe osas järgmised kaks ettepanekut: T oetada sektorit 500 tuhande euroga, uute turgude le pääsemiseks . Fikseerida SEK ja EURi kurss konkreetseks ajaperioodiks ning hüvitada ettevõtetele valuutakursi vahe ettemääratud ulatuses. Tahame loota, et ülalolevad teemad ja ettepanekud leiavad tee valitsuse aruteludes se ning aitavad leida uudseid ja strateegilisemaid lahendusi poliitiliste otsuste vastu võtmiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Martin Talts Juhatuse esimees Eesti Puitmajaliit MTÜ From: Annika Kadaja <[email protected]> Sent: Friday, September 15, 2023 5:35 PM To: Kaja Kallas <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]>; Mart Võrklaev <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; Tiit Riisalo <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; [email protected]; [email protected] Cc: Eesti Puitmajaliidu juhatus <[email protected]> Subject: Eesti Puitmajaliidu pöördumine seoses Eesti puitmajasektori toetamisega Tere, Edastan Eesti Puitmajaliit MTÜ pöördumise seoses „ Eesti Puitmajaliidu pöördumine seoses Eesti puitmajasektori toetamisega“. Digiallkirjastatud pöördumine manuses ja ka pöördumise sisu kopeeritud käesoleva kirja alla. Jäädes teie tagasiside ootele. Heade soovidega Annika Kadaja Tegevjuht │General Manager Woodhouse Estonia [email protected] │ www.woodhouse.ee LinkedIn: Annika Kadaja │Mob. +372 5564 2745 Eesti Puitmajaliidu pöördumine seoses Eesti puitmajasektori toetamisega Lugupeetud peaminister Kaja Kallas Lugupeetud rahandusminister Mart Võrklaev Lugupeetud majandusminister Tiit Riisalo Lugupeetud siseminister Lauri Läänemets Soovime teie poole pöörduda erakorralise toetamise ettepanekutega, mis võimaldaksid päästa Eesti ühte kõige edukamat sektorit hävimisest. Eesti puitmajasektori ekspordikäive oli 2022.a. 540miljonit eurot – sellel on olnud märkimisväärne panus Eesti rahakotile, olles üks olulisemaid väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrupp. Seoses sihtturgude majandusolukorra nõrgenemisega on aga alates eelmise aasta lõpust olukord drastiliselt muutunud ja käib võitlus ellu jäämise nimel. Viimase kolme kuu keskmine langus on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes -36%. See on kohutavalt suur number ning tänaseid seise vaadates, ei ole põhi veel käes. Just täna ilmus uudis, kuidas järjekordne Eesti majatehas taotleb saneerimist ning enamus tehaseid on tugevalt alakoormatud. Tugevaimatel majatootjatel on jätkub tööd selle aasta lõpuni – kui olukord ei muutu, näeme sektoris ette veel nii mõnegi tehase sulgumist. Oleme teadlikud, et kogu sektorile ei ole võimalik tuge pakkuda, kuid esitame allpool ettepanekud, mis võiksid aidata võimalikult paljusid ning on kasulikud riigile ka tervikuna. I teema: tehaseline (kortermajade, avalike hoonete) rekonstrueerimine Riik on välja kuulutanud eesmärgi aastaks 2050 renoveerida 14 000 kortermaja ning perioodiks 2022-2027 on korterelamute rekonstrueerimistoetusteks eraldatud 330 miljonit eurot. Täna on Eesti majatootjad oma ärisuundi laiendanud ja jõudnud pilotiseerida kortermajade tehaselist rekonstrueerimist kümnekonnal majal. Pilootprojektide tulemused on olnud muljetavaldavad – tehaseline rekonstrueerimine võimaldab renoveerimisprotsesse kiirendada üle kahe korra ning on ka majanduslikult mõistlik. Täna näeme, et aina enam on kasvanud majatootjate huvi ja ka võimekus säärase ärisuuna edasi arendamiseks (ja ka hilisemast ekspordist!). Mistõttu teeksime siin mitu ettepanekut: 1. Tõsta tehaselise rekonstrueerimise osakaalu 80%’le Kredexi rekonstrueerimise fondis. 2. Suurendada tehaselise rekonstrueerimise toetusmäära tänase kuni 50% asemel 75%-ni. 3. Pilotiseerida 9-kordsete kortermajade tehaselist renoveerimist täiendava eelarvega - 50miljonit eurot või sümboolselt 10 kortermaja. See võimaldaks teha täiendavat arendustegevust, samal ajal renoveerides “vaeslapse” rolli jäänud kortermaju. 4. Kas luua täiendav eelarve või kasutada Ida-Virumaa taasterahasid sealsete avalike hoonete tehaseliseks renoveerimiseks (koolid, lasteaiad) – kuni 15milj€. Ülal toodud ettepanekud ei võimalda mitte ainult “toita” meie majatehaseid ja tarneahela partnereid vaid ka renoveerida Eesti elamufondi. Lisaks võimaldab see majatootjatel omandada täiendavaid kompetentse rekonstrueerimise vallas, mis on skaleeritav välisturgudele tänasest oluliselt suuremas mahus. Kogu Euroopa on sisuliselt välja kuulutanud renoveerimismaratoni ja miks ei võiks Eesti olla selles vallas teerajaja – renoveerides 80-90% hoonetest tehaseliselt (sest see on kõige kiirem aga ka ressursisäästlikuim!). II teema: Modulaarsete puidust avalike hoonete ehitamine (lasteaiad, koolid) Riigil on ülioluline tagada igale lapsele lasteaia koht. Tänaseks aga teame, et Harjumaal on puudu 2000 kohta ning lasteaiakohtade puudus on ka teistes maakondades. Usume, et täna oleks õige aeg riigil toetada omavalitsusi puuduolevate lasteaedade ehitamisega. 5. Leida täiendavat lisarahastust kohalikele omavalitsustele lasteaiakohtade loomiseks. Suurusjärk: 10 lasteaeda / 50 miljonit €. Tuleb tähele panna, et tänases kriisis on vaja ettevõtetel kiirelt realiseeruvaid projekte. Samuti on oluline, et realiseeruks pigem suurem arv ja mitmesuguseid objekte, mis võimaldaks tööd pakkuda mitmele majatehasele ja ehitajale. Et tagada kiiremad ja ressursisäästlikumad lahendused, optimeerides ka finantskulutusi, on üheks võimaluseks ka kopeerida mõne omavalitsuse (moodul) lasteaia lahenduse mudelit– nt Vaela või Muuga lasteaed. III teema: eksporditugi Kolmas teema, mida ettevõtjad kindlasti hindaksid ja mis ehk nii suurt koormust riigi rahakotile ei tooks on toetada ettevõtete sisenemist uutele turgudele. Tihti alahinnatakse uuele turule sisenemise protsessi ja rahalist kulu. Näiteks, puitmajasektori eripära arvestades on vajalik enne läbi viia sihtriigi seadusandluse uuringuid ja analüüse, sh viia majatehas vastavusse sihtturu sertifitseerimise nõuetega jpt. Eksportimist on võimalik toetada ka läbi teistsugusemate meetmete. See mõte võib olla kallim ja vajab kindlasti põhjalikumat mõjuanalüüsi, kuid mis pikemas plaanis võiks Eesti eksportivaid ettevõtteid toetada, on hüvitada ettevõtetele valuutakursi kõikumiste vahe. Fikseerides SEK/NOK ja EUR kursi teatud ajaraamis (kuni majandus taastub) ning pakkudes valuuta nõrgenedes ettevõtetele võimalust kompensatsiooni küsida, võimaldame ettevõtjatel pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu sihtturul ja kaitsta samal ajal ka nende seljatagust. Mistõttu esitame eksporditoe osas järgmised kaks ettepanekut: 6. Toetada sektorit 500 tuhande euroga, uute turgudele pääsemiseks. 7. Fikseerida SEK ja EURi kurss konkreetseks ajaperioodiks ning hüvitada ettevõtetele valuutakursi vahe ettemääratud ulatuses. Tahame loota, et ülalolevad teemad ja ettepanekud leiavad tee valitsuse aruteludesse ning aitavad leida uudseid ja strateegilisemaid lahendusi poliitiliste otsuste vastu võtmiseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Martin Talts Juhatuse esimees Eesti Puitmajaliit MTÜ