Kiri

Elektroonilise side valdkonnas toimunud areng 2022. aastal Tallinn 17. mai 2023 Sisukord Sideturgude ülevaade 9 Internetiühenduse teenuse turg 10 Internetiteenuse jaehindade võrdlus Euroopaga 13 Mobiiltelefoniteenuse jaeturg ja TTJA mõõtmised 15 Telefoniteenuse jaeturg 21 Meediateenuste edastamise turg 23 Telefoninumbrite haldus 24 Numbrihaldus ja numbriload 24 Numbriliikuvus 25 Sideturgude reguleerimine 26 Turuanalüüsid 26 Lairiba arendamise toetused, tarbijakaitse 28 Riigi tugi sidevõrkude arenguks 28 Sideteenuste tarbijakaitse 28 Elutähtsad teenused ja küberruum 29 Algas sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutuslubade väljastamine 29 Elutähtsate teenuste järelevalve 29 Küberruumi kaitse 30 Sagedushaldus 31 Olulisemad teemad sageduste strateegilises planeerimises 31 Avalikud konkursid ja konsultatsioonid 32 Sageduslubade menetlemine 34 Raadiosageduste järelevalve 35 8 Sideturgude ülevaade Elektroonilise side seaduse (ESS) § 137 kohaselt avaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ülevaate elektroonilise side valdkonnas toimunud muutustest möödunud aastal. Siinse ülevaate koostamiseks on andmed kogunud TTJA, lähtudes ESS § 148. lõikest 1. Kui andmed pärinevad muust allikast, on lisatud vastav viide. 2022. aasta lõpus oli majandustegevuse registri 1 andmetel registreeritud 326 üldkasutatava sideteenuse osutajat, neist aktiivseid 232. Aastaga lisandus 10 teenuseosutajat. Mobiilside Telefoniside 7% 2% Sidumine 3% Internet Muud 15% 46% Mobiilne internet Tasuline 15% meediateenus Juurdepääs 11% 0,6% Püsiliinid 0% Graafik 1. Elektroonilise side valdkonna kogukäibe jagunemine teenuste kaupa 2022. aastal 2022. aastal oli elektroonilise side turul tegutsevate ettevõtjate käive (Graafik 1) koos muude teenustega, mis ei ole sideteenused, hinnanguliselt 700 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aastaga suurenes käive 18%. Suurenenud kodukontorite kasutus on jaeteenuste turul tinginud mobiiltelefonivõrgus kõneteenuste ja ka mobiilse internetiteenuse puhul käibe tõusu. Käive langes aga telefoniside, püsivõrgus internetiteenuse, tasulise meediateenuse ja juurdepääsuteenuse puhul. Kõige rohkem (53%) suurenes muude (side)teenuste käive. 1 https://mtr.ttja.ee/statistika/yld?m=157. 9 Graafik 2. Elektroonilise side valdkonna 2021. ja 2022. aasta kogukäibe jagunemine teenuste kaupa Graafik 2 on toodud käivete võrdlus eelmise aastaga. Nagu graafikult näha, jätkavad tõusu muud teenused, mis ei ole otseselt seotud sideteenustega, ja protsendi võrra on suurenenud mobiilse interneti käive, kuid sideteenuste käibed üldiselt on vähenenud. Statistikaamet avalikustas tarbijahinnaindeksi ehk keskmise hinnatõusu näitaja Eestis, mis oli 2022. aastal 19,4%, samal ajal side hinnaindeks oli ainsa teenuse liigina hoopis 2,1% languses.2 Seega üldise hinnatõusu taustal on sideteenused ainsana odavnenud. Internetiühenduse teenuse turg 2022. aastal suurenes interneti püsiühendusteenuse lõppkasutajate arv 22% ja koos mobiilse internetiühendusega suurenes internetikasutajate arv 15%, hõlmates nüüdseks ligi 752 000 kasutajat. 2022. aasta lõpu seisuga moodustab WLL (wireless local loop) püsiasukohaga raadiolahenduse ehk fiksraadiolahenduse tehnoloogiat kasutavate interneti püsiühendusteenuse lõppkasutajate arv 0,4% ja mobiilse interneti (nn internet arvutis) kasutajate arv 34% internetiteenuse lõppkasutajate koguarvust. xDSLi, kaabelmodemi ja valguskaablil põhineva interneti lõppkasutajate osakaal moodustas kõigist internetiteenuse kasutajatest kokku 54%. Tänu edukatele 5G konkurssidele on suurenenud internetiteenuste osutamine püsiasukohaga mobiilse interneti ehk fiks-mobiiltehnoloogia baasil. Fiks-mobiilühendust (4G, 5G) kasutas koduse püsiühendusena 2022. aasta lõpu seisuga 11% internetiteenuse tarbijatest ehk ligi 86 000 kasutajat. 2 https://www.stat.ee/et/uudised/tarbijahinnaindeks-tousis-2022-aastal-194. 10  800 700 88 600 114 103 96 149 136 128 141 142 258 500 143 250 263 246 400 237 230 232 82 242 232 218 4 4 300 6 5 8 6 6 13 9 200 16 184 197 213 235 145 150 162 115 122 131 100 5 5 7 4 4 4 3 5 3 5 78 83 89 94 97 98 95 93 88 83 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Kaabel Mod Teised lahendused Valguskaabel Fiks-raadiolahendus Fiks-raadiolahendus 4G; 5G Mob internet xDSL Graafik 3. Interneti püsiühenduse lõppkasutajate arvu muutus erinevate tehnoloogiate kaupa (tuhandetes) Interneti püsiühenduste lõppkasutajatest tarbib umbes 93% kolme ettevõtte – Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja STV AS – internetiteenuseid. Võrreldes 2021. aasta lõpu seisuga suurenes Elisa turuosa internetiteenuse lõppkasutajate arvu alusel 12%, STV turuosa 2% ja Telia turuosa ligi 1 % (vt Graafik 4). Hinnanguliselt kasutas 2022. aasta lõpu seisuga püsiasukohaga internetiteenuseid 79% leibkondadest ehk ligi 494 000 leibkonda. 500 44 45 400 47 46 45 48 48 158 300 141 109 117 124 133 99 200 215 219 223 227 223 252 255 100 0 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Telia Elisa STV Teised Graafik 4. Internetiteenuse lõppkasutajate arvu muutus teenuseosutajate kaupa (tuhandetes) Ligi 95% interneti püsiühenduste lõppkasutajatest kasutas komplekslahendust, kus lisaks internetiteenusele tarbiti veel mõnda sideteenust. 11 Data SIM-ide (nn internet arvutis) kõrval kasutatakse mobiilset internetiteenust lepinguliste mobiilse interneti SIM-ide ja lepinguta mobiilse interneti SIM-ide vahendusel (vt Graafik 5). 2022. aasta lõpu seisuga kasutasid mobiilset sidet ligi 2 miljonit SIM-kaardi omanikku. Graafik 5. Mobiilse interneti lõppkasutajate arvu muutus teenuse osutajate kaupa (tuhandetes) Graafik 6 on esitatud andmed lõppkasutajate poolt keskmiselt tarbitava internetiühenduse kiiruse kohta püsiasukohaga sidevõrgus. Kiirusega 10–30 Mbit/s ühenduste kasutajate arv moodustas 2022. aasta lõpus 23% ja 30–100 Mbit/s“ 45%, Kiiruste 30–100 Mbit/s tarbimismaht on võrreldes eelmise aasta lõpuga 5% suurenenud ja 10–30 Mbit/s kiiruste tarbimise maht 6% vähenenud. Kiiruste 100–500 Mbit/s osakaal on suurenenud 1% võrra, olles 27%. Allalaadimiskiiruste 500 Mbit/s kuni 1 Gbit/s tarbimise osakaal on 4% ja kiireima, üle 1 Gbit/s allalaadimiskiiruse osakaal 0,1%. 50% 45% 45% 40% 35% 36% 35% 30% 34% 33% 31% 31% 25% 26% 26% 27% 20% 23% 15% 19% 10% 5% 5% 4% 8% 5% 4% 0,1% 0% 2 < 10 Mbit/s 10 < 30 Mbit/s 30 < 100 Mbit/s 100 < 500 Mbit/s 500 Mbit < 1 Gbit/s üle 1 Gbit/s 2019 2020 2021 2022 Graafik 6. Internetiteenuse lõppkasutajate tarbitav keskmine ühenduse kiirus Alates 2019. aastast hakkas TTJA koguma teavet ka mobiilse internetiteenuse kiiruste kohta uue jaotuse järgi. Alltoodud graafikul (vt Graafik 7) on esitatud lõppkasutajate tarbitav keskmine mobiilse interneti kiirus aastail 2019–2022. Graafikult on näha, et aastate jooksul on vähenenud 12 väiksemate kiiruste ja suurenenud suuremate kiiruste tarbimine. Keskmiseid kiirusi (50–100 Mbit/s) peaaegu ei kasutata. 100% 84% 85% 86% 80% 80% 60% 40% 20% 16% 20% 15% 14% 0,2% 0% 0% 0% 0% >144 kbit/s = 50 Mbit/s > 50Mbit/s = 100Mbit/s > 100 Mbit/s 2019 2020 2021 2022 Graafik 7. Mobiilse interneti lõppkasutajate tarbitav keskmine ühenduse kiirus aastail 2019–2022 Lõppkasutajate tarbitud interneti maht on pidevalt kasvanud. 2022. aastal oli see 676 131 terabaiti (vt Graafik 8). Kasv jätkub ka järgnevatel aastatel. 800 000 700 000 676 131 600 000 524 689 500 000 Terabait 409 789 400 000 293 022 300 000 225 803 200 000 151 642 80 455 100 000 47 879 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Graafik 8. Tarbitud mobiilse interneti maht aastatel 2015–2022 Internetiteenuse jaehindade võrdlus Euroopaga TTJA viis sisemiselt läbi Euroopa riikide internetiteenuse hindade põhjaliku võrdluse. Võrdluse aluseks võeti 2022. aasta oktoobris 22 riigist kolm suuremat püsivõrgu operaatorit, kelle turuosa kokku ületab 97%. Kui mõne riigi turul ei pakutud võrdlusesse sobivat paketti, jäeti see riik välja. Siinkohal tasub veelkord üle korrata, et sideteenuste hind tarbijale kujuneb vabal turul ja TTJA hinnakujundusse ei sekku. 13 Eesti lairibaplaan 2030 koostamise avaliku konsultatsiooni aruteludel oktoobris 2022 olid sideettevõtjad seisukohal, et keskmise pere vajadusi rahuldav internetiühendus on hetkel kuni 100 Mbit/s, lähiaastatel võiks see suureneda kuni 300 Mbit/s-ni. Sellise kiirusega ühendused on Eesti turul Euroopa riikide võrdluses tugevasti alla keskmise hinna, umbes 25 eurot kuus. Lätis ja Leedus on kaabelinternet natuke soodsam, kuid seda on seal ka muude kaupade ja teenuste hinnad3. Hinnaanalüüsi muutis keeruliseks sideteenuste pakettide mitmekülgsus. TTJA võttis analüüsi ainult internetti sisaldavate pakettide pakkumised, valides nende hulgast iga riigi kõige soodsamad. Kuigi mõne riigi puhul mõjutas selline loogika analüüsi lõpptulemust – näiteks võis nendest kolmest operaatorist üks olla vähese turuosaga ja kõige odavam pakkumine kehtida vaid piiratud ringile klientidele, kas siis geograafiliselt või ka kliendi eripärast lähtuvalt. Samuti erinevad turuti pakettide üleslaadimiskiirused, mis muudab võrdlemise alused natuke ebaühtlasemaks. Võrdlusanalüüs tehti 100, 300, 500 ja 1000 Mbit/s koduse internetiühenduse kuutasude vahel. 1000 Mbit/s kiiruste puhul võeti võrdlusesse pakkumiste keskmised hinnad, kuna selliste pakettide sees on muud teenused (näiteks voogedastus vms). Seetõttu ei ole iga riigi puhul võimalik valida analüüsi üks-üheselt võrreldavaid teenuseid. Turuanalüüsi tulemusena selgitati välja, et Eesti internetiteenuse hinnad praegusel turul kõige rohkem tarbitavate kiiruste hulgas on pigem soodsad, kuid kiiruste kasvamisel tõuseb Eestis pakutav hind võrreldes võrdlusriikidega. 70 61 60 56 52 52 50 43 40 40 35 30 31 26 27 27 28 30 23 23 23 25 25 20 8 9 11 13 10 0 LT BG LV CZ ES SI EE IT MT GR SE PT FI CY AT DE DK NL BE LU IS NO Graafik 9, 100 Mbit/s koduse internetiühenduse kuutasu (€) 100 93 90 80 70 58 60 53 55 50 45 35 39 40 30 22 23 25 18 19 20 11 13 14 15 9 10 10 0 BG PL LT BG LV CZ SK FI SI DK ES EE NL AT CY UK BE NO Graafik 10. 300 Mbit/s koduse internetiühenduse kuutasu (€) 3 Database - Harmonised Indices of Consumer Prices (HICP) - Eurostat (europa.eu). 14  100 80 60 40 20 0 RO PL LT BG HU LV CZ HR ES MT EE PT SE AT SI IE DK LU BE IS CY DE NO Graafik 11. 500 Mbit/s koduse internetiühenduse kuutasu (€) 140 120 100 80 60 40 20 0 PT HU PL BG LV HR CZ IT LT SK MT NL FI DK SI LU IS IE AT EE SE CY NO Graafik 12. 1000 Mbit/s koduse internetiühenduste keskmine hind Euroopas (€) Ultrakiire (1000 Mbit/s) internetiühenduse hinnad on langenud, kuna tarbijate huvi on hakanud kasvama, suurenenud on pakkumine ja selle kiiruse segment hakkab turul elavnema. Märgime, et Eesti turul suuremate kiiruste pakkumiste hinnad muutuvad iga aasta soodsamaks. Näiteks 2021. aasta hindade analüüsi järgi oli 1000 Mbit/s hind 99 eurot ja 2022. aastal 72 eurot. Mobiiltelefoniteenuse jaeturg ja TTJA mõõtmised Mobiiltelefonivõrgu operaatorite turuosad lõppkasutajate arvu alusel jagunesid järgmiselt: Elisa 32% Tele2 Telia 24% 44% Graafik 13. Mobiiltelefonivõrgu operaatorite turuosad lõppkasutajate arvu alusel 2022. aasta lõpu seisuga 15 Aastaga on lepinguliste lõppkasutajate arv suurenenud 3% ja kõnekaardi lõppkasutajate arv 9% (vt Graafik 14). 2000 180% 160% 156% 157% 147% 145% 145% 154% 1800 145% 145% 143% 146% 160% 142% 1600 123% 1 692 1 741 140% 1400 1 586 1 614 1 642 1 421 1 552 1 634 120% tuhandetes 1200 1 506 1 540 1 567 1 244 100% 1000 1 075 80% 800 625 649 578 60% 600 503 429 398 358 338 338 337 283 315 40% 400 289 200 20% 0 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Lepingulised Kõnekaardid aktiivsete SIM-kaartide tihedus Graafik 14. Mobiiltelefoniteenuse lepinguliste ja kõnekaarti kasutavate lõppkasutajate (aktiivsete SIM-ide alusel) arvu muutus ning lõppkasutajate tihedus 100 elaniku kohta Asjade interneti (M2M) SIM-kaartide arvu muutus on esitatud alloleval graafikul (vt Graafik 15). 500 447 450 396 400 353 350 305 300 248 250 214 202 200 139 152 150 105 100 50 39 42 50 14 35 19 20 23 25 27 30 29 28 10 31 10 12 13 2 2 3 4 4 5 6 7 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Elisa Telia Tele2 Graafik 15. Asjade interneti (M2M) aktiivsete SIM-kaartide arvu muutus Lõppkasutajate alustatud kõneminutite kogumaht mobiiltelefonivõrgus on aastaga 2% vähenenud (vt Graafik 16). 16  5000 4500 4000 3500 Miljonit minutit 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Telia Tele2 Elisa Teised Graafik 16. Mobiiltelefoniteenuse lõppkasutajate alustatud kõneminutite maht Eesti tarbijad kasutavad laialdaselt mobiilsidevõrgu vahendusel pakutavat internetiteenust. 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 BG LT FR EE HR CY LV GR DK LV ES HU UK AT NL SE DE PT LU NO SK BE Graafik 17. Piiramatu mahu ja kiirusega mobiilse internetiühenduse kuutasu (TTJA analüüsi andmed) Graafik 17 võib näha, et selle teenuse hinnad on Euroopa riikides ühtlasemad, kuid ikkagi asub Eesti soodsamate riikide hulgas. 17 Mobiilne internet merel TTJA mõõtis 2022. aasta oktoobris laevade mereside kaldajaamade signaalide väljatugevust. Samal ajal mõõdeti mobiilse interneti kiiruste levi ka merelt. Mõõtmiseks kasutati 5G võimekusega Sony Xperia 1 III nutitelefone, mis salvestasid signaali andmeid ja mõõtsid TTJA välja töötatud mõõteäpiga andmeside kiirust intervalliga 1 km. Joonis 1. Mobiilse interneti levi merel: roheline – suurepärane, kollane – hea, oranž – rahuldav, punane – puudub (ei esinenud) TTJA tuvastas, et mobiilne internet oli kogu kaardil näidatud teekonna ulatuses kasutatav, vähemalt LTE 800 MHz sagedusel. Tabel 1. Mõõtetulemused merel. Statistika, oktoober 2022 Telia Elisa Tele2 Kolmest parim* Keskmine üleslaadimiskiirus (Mbit/s) 10,2 13,4 19,5 22,9 Keskmine allalaadimiskiirus (Mbit/s) 40,2 39,7 36,4 61,5 Kiiruste kättesaadavus: ≥ 1 Mbit/s 99,6% 100,0% 100,0% 100,0% ≥ 5 Mbit/s 96,9% 97,6% 97,8% 100,0% ≥ 10 Mbit/s 90,0% 89,6% 90,0% 99,8% ≥ 30 Mbit/s 58,7% 49,6% 50,6% 86,8% ≥ 50 Mbit/s 27,0% 24,4% 23,2% 54,9% ≥ 100 Mbit/s 4,5% 6,3% 3,3% 13,0% * Kui valida statistika aluseks igas mõõtepunktis parima tulemuse saanud sideettevõtte tulemus. Mobiilse interneti leviala ja kiirused TTJA mõõtis kevadel 2022 üle Eesti mobiilse interneti leviala ja kiiruseid. Igas võrgus sooritati 3000 km teekonnal liikudes üle 5600 mõõtmise. Valdavalt päevasel ajal tehtud mõõtmistel 18  saavutas suurima keskmise allalaadimiskiiruse 109,8 Mbit/s Elisa, Järgnesid Telia tulemusega 106,4 Mbit/s ja Tele2 kiirusega 85,0 Mbit/s4. 169 mõõtepunktis üle Eesti tehti osa mõõtmisi ka seistes. Ka siin pakkus suurimat keskmist allalaadimiskiirust (162,0 Mbit/s) Elisa, ent palju ei jäänud alla ka Telia tulemusega 153,5 Mbit/s ja Tele2 tulemusega 102,8 Mbit/s.5 Tallinna linnas liikudes oli keskmine allalaadimiskiirus Telial 138,0, Elisal 107,3 ja Tele2-l Joonis 2, 88,2 Mbit/s. Mobiilside kiiruste mõõtmiste teekond Tippkiiruse 677 Mbit/s mõõtis TTJA Telia võrgus Viljandis. Tele2 võrk tõusis esile teistest parema keskmise üleslaadimiskiirusega.6 5G-sageduste konkurss aastal 2022 valmistas mobiilsidevõrgud ette uueks arenguhüppeks, mis saab teoks järgnevatel aastatel. Uute sageduste kasutamine teenuse osutamisel võimaldaks tarbijatele juba kiiruseid 1 Gbit/s. Veel 10 aastat tagasi võimaldasid Eesti mobiilsidevõrgud kiiruseid 10 Mbit/s ümber. Tabel 2. TTJA mõõtetulemuste statistika, kevad 2022 Eesti Eesti Tallinn Andmesidekiirused, kevad 2022 Fikseeritud mõõtekohtades Sõidu ajal Sõidu ajal Telia Elisa Tele2 Telia Elisa Tele2 Telia Elisa Tele2 Keskmine allalaadimiskiirus Mbit/s 153,5 162,0 102,8 106,4 109,8 85,0 138,0 107,3 88,2 Keskmine üleslaadimiskiirus Mbit/s 43,7 37,4 45,5 28,6 26,9 31,7 45,3 42,0 46,3 Suurim allalaadimiskiirus Mbit/s 677,8 521,6 262,2 671,4 491,2 462,2 567,2 406,3 258,1 Suurim üleslaadimiskiirus Mbit/s 111,0 85,5 98,7 112,8 92,1 97,9 104,1 81,3 91,7 Tulemuste jaotus (allalaadimiskiirus) < 10 Mbit/s 1% 0% 0% 3% 3% 3% 0% 1% 1% ≥ 10 Mbit/s 99% 100% 100% 97% 97% 97% 100% 99% 99% ≥ 30 Mbit/s 97% 97% 94% 88% 87% 85% 97% 89% 88% ≥ 100 Mbit/s 55% 71% 50% 36% 48% 36% 41% 45% 33% Võrkude osakaal mõõtepunktides 5G NSA võrk 22% 0% 0% 19% 0% 0% 28% 0% 0% 4G+ võrk 75% 98% 97% 76% 97% 97% 68% 100% 100% 4G võrk 3% 2% 3% 4% 2% 3% 4% 0% 0% 3G (sh DC-HSPA+) võrk 0% 0% 0% 1% 0% 0% 0% 0% 0% 4 Sõidu ajal mõõdetud allalaadimiskiirused. 5 Fikseeritud mõõtepunktides saadud allalaadimiskiirused. 6 Tallinna jt linnade mõõtepunktid. 19  162 154 allalaadimiskiirus Mbit/s 131 125 103 94 73 75 67 65 52 52 53 46 47 42 30 29 31 28 25 19 15 15 14 3 2 5 4 2011 2012 2013 2014 2015 2015 2016 2017 2019 2022 Telia Elisa Tele2 Graafik 18. Mobiilse interneti kiiruste tõus alates 2011. Riigisisene rändlus kriisiolukordadeks Sõda Ukrainas ajendas ka Eestit valmistuma paremini kriisideks ja ühtlasi selleks, kuidas tagada sideteenus elutähtsa teenusena ka suuremate kriiside korral. Ukraina kogemusel tõi sõda kaasa ka mobiilsidevõrkude piirkondlikke purustusi. Kriisikoldes on aga side olemasolu kõigile seal viibijatele eluliselt tähtis. Ukraina riik on kaetud mitme mobiilsideoperaatori võrguga ja sageli jäi vähemalt üks neist võrkudest sõjakoldes töökorda. Side paremaks tagamiseks rakendati Ukrainas kiirkorras riigisisene rändlus. See tähendab, et kui kliendi lepingulise operaatori teenus katkes, oli kliendil võimalus teha telefonist käsitsi võrguotsing ja lülituda teise operaatori võrku. Rändlus on enamikule tuttav välismaal viibides, kui kasutame teise riigi sideoperaatorite võrke. Ukraina kogemuse eeskujul arutas TTJA mobiilsideettevõtetega, kuidas võiks Eestis kriisiolukordades riigisisest rändlust rakendada, ning edastas detsembris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seaduseelnõu ettepaneku õiguslike aluste täiendamiseks riigisisese rändluse käivitamiseks. Esitatud eelnõu sätestab, millised sideettevõtted osalevad riigisisese rändluse pakkumises, kes ja millal otsustab rändluse kasutuselevõtu, millised on teenuse tehnilised parameetrid ja kuidas toimub võimaliku kulu hüvitamine ettevõtjatele. Eesmärk on võimaldada kriisikoldes olevatel inimestel koduoperaatori võrgu rikke korral kasutada suhtlemiseks vajalikke põhilisi sideteenuseid (kõne, SMS, andmeside) teise operaatori võrgu kaudu. Eelnõu jõustamisega liigutakse edasi 2023. aastal. 20 Telefoniteenuse jaeturg Telefoniteenuse lõppkasutajate arv kahaneb mitmendat aastat järjest ja 2022. aasta jooksul vähenes see 16% (vt Graafik 19). 250 10 14 200 8 33 13 7 8 29 13 7 Tuhandetes 150 7 29 12 7 25 4 11 7 23 4 10 100 6 21 4 9 166 5 19 5 8 145 3 0 18 127 111 50 95 81 69 57 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Telia Elisa Teleteenused STV Teised Graafik 19. Telefoniteenust tarbivate lõppkasutajate arv Telefoniteenuse turuosad jagunesid lõppkasutajate arvu alusel järgmiselt: Teised 6% STV 9% Elisa 20% Telia 65% Graafik 20. Telefoniteenuse osutajate turuosad lõppkasutajate arvu alusel 2022. aasta lõpu seisuga Aasta jooksul on lõppkasutajate alustatud kõneminutite maht vähenenud 19% võrra (vt graafik 21). 21  900 800 766 676 700 600 569 Miljonit minutit 480 500 409 400 328 282 300 237 199 186 200 170 138 100 0 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Graafik 21. Telefoniteenuse lõppkasutajate alustatud kõneminutite arv 22 Meediateenuste edastamise turg Meediateenuste turgu ja seal sideettevõtete pakutavate kanalite valikut mõjutas sõda Ukrainas. TTJA tegi sideettevõtetele ettekirjutuse lõpetada seitsme telekanali edastamine Eesti Vabariigi territooriumil. Need kanalid rikkusid meediateenuste seaduse nõudeid, edastades üleskutseid õigusrikkumisele ning kahjustades ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist. 23 telekanalit langes ka EL kehtestatud sanktsioonide alla ja ka nende edastamine Eestis keelustati. 14 telekanali edastamine lõppes edastaja enda algatusel. Aastaga on tasuliste meediateenuste, nagu kaabellevi, IPTV ja muude sideettevõtete pakutavad televisiooniplatvormide lõppkasutajate arv vähenenud 7% (vt graafik 22). 600 500 400 300 tuhandetes 200 100 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Elisa STV Telia Teised Graafik 22. Tasuliste meediateenuste osutajate turuosade jagunemine lähtuvalt lõppkasutajate arvust Tasuliste meediateenuste turuosadest on STV AS turuosa vähenenud 2% võrra ja Telia turuosa suurenenud protsendi võrra. Elisa turuosa on jäänud samaks (vt graafik 23). 1200 27 26 26 1000 39 37 37 37 39 37 400 800 334 368 384 306 39 34 37 183 187 203 28 176 600 135 150 165 173 280 280 280 280 280 280 280 280 280 400 160 160 160 160 200 353 287 292 296 302 306 314 320 325 325 324 324 324 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Elisa STV Telia Teised Graafik 23. Tasuliste meediateenuste turuosade jagunemine lähtuvalt väljaehitatud kaabellevivõrgu potentsiaalsete lõppkasutajate arvust 23 Telefoninumbrite haldus Numbrihaldus ja numbriload 2022. aastal anti välja 64 uut numbriluba, pikendati 597 numbriluba, numbrilube muudeti 42 korral ja 4 numbriluba tunnistati kehtetuks. Kokku tehti numbrilubadega 707 toimingut. Riigilõivu laekus numbrilubadega tehtud toimingute eest kogusummas 3 340 735,92 eurot. Tabel 3 Eesti numbriressurss 2022. aasta lõpu seisuga Numbri liik Numbrite Broneeritud Vabad Vaba koguarv (tk) numbrid (tk) numbrid (tk) ressursi osakaal, % Telefoninumbrid 3 030 000 703 053 2 326 947 76,8 Mobiiltelefoninumbrid 10 643 000 5 653 417 4 989 583 46,9 800-teenusnumbrid (tarbijale 1 018 000 2110 1 015 890 99,8 tasuta teenusnumbrid) 900-teenusnumbrid 10 000 317 9 683 96,8 (eritasuga teenusnumbrid) 901-teenusnumbrid (andmesideteenuse 10 000 0 10 000 100 numbrid) Riigiside telefoninumbrid 70 000 22 085 47 915 68,5 Riigiside 1 000 000 0 1 000 000 100 mobiiltelefoninumbrid 2000 E-faksinumbrid 1 000 000 997 000 99,7 3000 Personaalnumbrid (kliendi määratud sideteenuse 300 000 5001 294 999 98,3 osutamiseks) M2M mobiiltelefoninumbrid 30 000 000 1000 29 999 000 99,9 (10-kohalised) M2M mobiiltelefoninumbrid 1 997 833 05 2 000 000 000 2 166 946 99,9 (12-kohalised) 4 Lühinumbrid, 1217 223 994 81,7 sealhulgas: 3-kohalised 26 6 20 76,9 4-kohalised 536 109 427 79,7 5-kohalised 650 104 546 84 6-kohalised 5 4 1 20 Operaatorkoodid 3-kohalised 10 0 10 100 4-kohalised 10 0 10 100 5-kohalised 20 2 18 90 24 2022. aastal ei toimunud numbrite kasutamises olulisi muutusi võrreldes 2021. aastaga. Väikeses langustrendis on endiselt telefoninumbrite ja lühinumbrite kasutamine ning suureneb mobiiltelefoninumbrite ja 900-seeria teenusnumbrite kasutamine. Numbriliikuvus Võimalus vahetada sideteenuse pakkujat, säilitades seejuures oma mobiiltelefoni- või telefoninumbri, on olnud Eestis alates 2005. aastast. 2022. aasta numbriliikuvuse valdkonnas tehtud toimingute arv oli võrreldes eelmise aastaga suurem, Ühest võrgust teise liikus kokku 75 479 (2021. aastal 67 753, 2020. aastal 67 616, 2019. aastal 54 980, 2018. aastal 76 524) numbrit, millest 67 696 (2021. aastal 64 225, 2020. aastal 59 967, 2019. aastal 51 374) korral oli tegemist mobiiltelefoniteenuse osutaja vahetamisega ja 7783 (2021. aastal 3348, 2020. aastal 7919, 2019. aastal 3606) numbri puhul telefoniteenuse osutaja vahetamisega. Mobiiltelefoniteenuse numbrite teisaldamise aktiivsus oli 2020. aasta statistikaga võrreldes 5% suurem ja püsiasukohaga võrgus telefoniteenuse puhul 132% suurem. 2021. aasta lõpus rakendus numbriliikuvuse määruse muudatus, mis muutis protsessi sammud ajaliselt lühemaks ja seega ka numbriliikuvuse 2022. aastal keskmiselt kiiremaks. Kui seni oli võimalik numbrit ühe teenusepakkuja võrgust teise võrku teisaldada kõige kiiremini seitsme, siis nüüd nelja tööpäeva jooksul. Numbriliikuvuse tehnilise protseduuri eest hoolitseb TTJA hallatav keskne infosüsteem, mida sideettevõtted kasutavad. Numbri liikumise algatab lõppkasutaja, kuid paljud lõppkasutajad jäävad siiski oma koduoperaatori juurde, tühistades taotluse ilmselt läbirääkimistel saadud paremate teenusetingimuste tõttu. 8000 7252 6973 7000 6198 6180 6000 5567 5614 5124 5409 5403 5126 4956 4988 5118 5134 4748 4888 4997 5000 4722 4573 4663 3816 3983 3793 4000 3538 3353 3000 2000 1308 1000 198 564 692 66 88 267 385 42 11 76 151 130 8323 24 15 188 51 84 19 56 31 0 Mobiiltelefoni numbreid liikunud Mobiiltelefoni numbriliikuvuse avaldusi tühistatud Tavatelefoni numbreid liikunud Tavatelefoni numbriliikuvuse avaldusi tühistatud Graafik 24. 2022. aasta numbriliikuvus kuude kaupa 2022. aastal täienes ESS § 99 lõige 6, mille kohaselt sideteenuse osutajad, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinavahelise side teenuse osutajad, peavad andma lõppkasutajale nõu parima sideteenuse hinna kohta enne sidelepingu automaatset pikenemist ja muul juhul kord kalendriaastas. See muudatus aitab tagada, et tarbijal oleks alati tema vajadustele ja tarbimisharjumustele sobiv ning mõistliku hinnaga teenusepakett. Esimene parima hinna nõuanne tuleb teha 2023 veebruaris. 25 Sideturgude reguleerimine Turuanalüüsid 2021. aasta 1. jaanuaril jõustus elektroonilise side seadus (ESS)7, millega Eesti võttis üle Euroopa Liidu (EL) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (EL sidekoodeks)8. EL sidekoodeks võeti vastu 11. detsembril 2018 ning sellega muudeti olulised eeskirjad elektroonilise side turul ja asendati neli vanemat direktiivi. EL sidekoodeks sisaldab mitut muudatust, sealhulgas uusi meetmeid, et suurendada konkurentsi ja investeeringute prognoositavust ning vähendada konkureerivate operaatorite kaasinvesteeringute reguleerimist väga suure võimsusega võrkudes. ESS § 44 kohaselt tuleb ESS § 43 lõike 1 kohaselt piiritletud sideteenuste turgudel analüüsida konkurentsiolukorda (turuanalüüs), et teha kindlaks, kas vastaval sideteenuse turul toimib konkurents. Eeltoodust tulenevalt hindas TTJA märkimisväärse turujõuga ettevõtja (MTE) olemasolu, et selle olemasolul määrata kohustused, mis tagavad, et vastav ettevõte pakub reguleeritava turu teenuseid läbipaistvalt, mitte-diskrimineerivalt ja mõistliku hinnaga. MTE-le kehtestatakse üldjuhul (tingimusel, et esineb või tulevikus võib esineda konkurentsiprobleeme) järgmised kohustused: ✓ reguleeritavale teenusele või võrgu osale juurdepääsu kohustus; ✓ mittediskrimineerimise kohustus (kõiki teenuse kasutajaid koheldakse võrdselt); ✓ läbipaistvuse kohustus (teenuste tingimused on kõigile kättesaadavad); ✓ hinnaga seotud kohustused (erinevad hinna määramise meetodid, näiteks kuludele orienteeritud hinnad, jaemüük-miinus meetod jne). TTJA koostatud sidekaabli füüsilisele taristule juurdepääsu hulgituru piiritlemise, konkurentsi analüüsi ja MTE tunnistamise ning kohustuste kehtestamise otsuse kavandi riigisisene konsultatsiooni algas 7. detsembril. Otsuse kavand sisaldas eraldi lisana ka internetiühenduste jaeturu konkurentsi analüüsi, mis on MTE regulatsiooniga hulgiturgude analüüside läbiviimise üks olulisi aluseid. Riigisisese konsultatsiooni tulemused saadakse ja lõplik analüüs valmib 2023. aastal. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kuluarvestussüsteemi nõuete järgmine ESS § 52 lõigete 6 ja 7 kohaselt peab TTJA üks kord aastas kontrollima märkimisväärse turujõuga ettevõtjale (MTE) kehtestatud kuluarvestussüsteemi nõuete järgimist ja avaldama oma veebilehel selle kohta kinnituse. Selles kinnituses peavad muu hulgas kajastuma kulude jaotamise kategooriad ja kulude omistamise eeskirjad. Hulgihinna arvestust uuendatakse igal aastal, võttes aluseks MTE eelmise majandusaasta raamatupidamise aruandes sisalduva tegevuskulu, põhivara amortisatsioonikulu ja investeeritud kapitali jääkväärtuse ning teenuste mahu. Telia Eesti AS kui MTE on kohustatud järgima kuluarvestussüsteemi nõudeid, mis on kehtestatud TTJA 16.06.17 otsusega nr 1-10/17-227 sidevõrgule kohaliku juurdepääsu hulgiturul ja TTJA 16.06.17 otsusega nr 1-10/17-228 sidevõrgule keskse juurdepääsu hulgiturul. 7 Elektroonilise side seadus – Riigi Teataja. 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018L1972&qid=1684834011033. 26 TTJA analüüsis Telia esitatud teabe alusel sidevõrgule keskse juurdepääsu hulgiturul 2023. aastal rakendatavate Telia lairiba juurdepääsu hulgiteenuste hindade arvestuse vastavust TTJA 16.06.17 otsuse nr 1-10/17-227 peatükis 6.5.4 sätestatud tingimustele ja otsuse lisas 5 sätestatud meetodile (sh kuluarvestussüsteemi nõuetele) ega tuvastanud vastuolusid. TTJA analüüs järeldas, et Telia 2023. aastaks kehtestatavad lairiba juurdepääsu hulgiteenuste hinnad võimaldavad Telia sidevõrku rentides alternatiivsel sideettevõtjal konkureerida Teliaga lairibaühenduste jaeturul9. 9 https://ttja.ee/ariklient/side-ja-meediateenused/sideteenused/sideturg. 27 Lairiba arendamise toetused, tarbijakaitse Riigi tugi sidevõrkude arenguks Aastal 2022 jätkas TTJA 2018. aastal alanud ja aastani 2023 kestva kiire interneti toetusmeetme rakendamist. Toetuse saaja Enefit Connect OÜ rajas aastal 2022 riigi toega 7154 uut kiire interneti ühendust, mis teeb kogu rajatud ühenduste arvuks 22 818 aadressiobjekti. Projekti viimaseks aastaks jääb rajada 17 198 ühendust erinevatele aadressidele. 2022. aastal välja makstud toetuse summaks kujunes 2 860 455,36 eurot. 26. juulil 2022 avas riik toetusmeetme, mis loob Eesti elanikele võimaluse saada ligipääs ülikiire interneti juurdepääsuvõrgule. Toetusmeetme avatud vooru maht on 24,29 miljonit eurot ning seda rahastatakse Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu NextGeneration EU vahenditest. Toetusmeedet viib ellu Riigi Tugiteenuste Keskus AS, sideteenuste vallas nõustab TTJA. Majandus- ja kommunikatsiooni- ministeerium valmistas 2022. aastal ette ka meetme määruse10, millega hakatakse 2023. aastal katseprojektina Joonis 3. proovima külakogukondade toetamist Riigi toega rajatud internetiühenduste paiknemine kiire interneti rajamisel. Meetme kavandatav eelarve on 800 000 eurot ja selle rakendajaks saab TTJA. Sideteenuste tarbijakaitse 2022. aasta tõi tarbijakaitse valdkonnas muutusi. Veebruaris jõustusid mitu sidedirektiivist üle võetud elektroonilise side seaduse muudatust, millega suurendati tarbijate õigusi. Näiteks täpsustati sideettevõtja kohustusi enne sideteenuse lepingu sõlmimist lepingueelse teabe andmisel ja uuendusena nähti ette lepingu lühikokkuvõtte esitamise kohustus 11. Arvestades tarbijaskonna suurust, on pöördumisi elektroonilise side valdkonnas pigem vähe. Ent teisalt tuleb arvestada seda, et ka üksikuna võttes väikesena tunduv tarbija õiguste rikkumine omab teenuse arvuka tarbijaskonna tõttu suurt kogumõju. Sellised olukorrad vajavad TTJA sekkumist. Mainime siinkohal ära mõned viimase aja tüüpilisemad teemad, millega tarbijad on TTJA poole pöördunud: • ebaselged lepingutingimused (nt sooduskampaania reeglid); • üllatuslik arve rändlusteenuse kasutamisel; 10 Kogukondliku sidetaristu rajamise toetuse tingimused ja kord – Riigi Teataja. 11 Elektroonilise side seadus – Riigi Teataja, § 951. 28  • perioodilised sisuteenused ja muud mobiilimaksed, mille tasusid vahendab sideteenuse osutaja mobiilsideteenuste arvel; • sideteenuse lepingu ühepoolsest muutmisest teavitamine; • teenuse kvaliteet ei vasta tarbija ootustele. Elutähtsad teenused ja küberruum Algas sidevõrgu riist- ja tarkvara kasutuslubade väljastamine 2022. aastal rakendus sideettevõttele, kes on ESS § 87 lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja või rakendab sideteenuse osutamisel Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi 5G mitte-eraldiseisva (5G NSA) või uuema põlvkonna mobiilsidevõrgu standardit, kohustus12 esitada 1. juuliks võrgus kasutatava riist- ja tarkvara kasutusloa taotlus. Kasutusloa menetluse eesmärk on tagada, et sidevõrkudes kasutatav riist- ja tarkvara ei ohusta riigi julgeolekut. 2022. aastal menetles TTJA kaheksa riist- ja tarkvara kasutusloa taotlust. Taotlused sisaldasid kokku 55 ühikut tarkvara ja 171 ühikut riistvara. Luba kasutusajaga 8 aastat anti välja 223 ühikule riist- ja tarkvarale. Kahele tarkvarale ja ühele riistvarale anti välja tingimuslik kasutusluba kasutusajaga kuni 31. detsembrini 2025. Elutähtsate teenuste järelevalve Eestis on sidevaldkonnas neli elutähtsa teenuse osutajat (ETO): Tele2, Elisa, STV ja Telia. Aastal 2022 kinnitas TTJA kahe sideettevõtja – Telia ja Tele2 – riskianalüüsid ja toimepidevuse plaanid. 1. jaanuaril 2022 jõustusid hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19.02.2021 määruse nr 8 sätted13, mis sätestavad elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestuse ennetuse nõuded. Järelevalvemenetluse käigus uuris TTJA, kuidas on määruses toodud nõuded täidetud, eelkõige piisava aku- ja generaatoriressursi osas. Andmete alusel võib tõdeda, et kõigil ETO-del on määrusest tulenevad nõuded suures osas täidetud või olemas plaan nõuete tähtaegseks täitmiseks. Järelevalve jätkub 2023. aastal ka kohapealsete kontrollidega sideettevõtjate juures. Kõige mõjukam intsident 2022. aastal oli Lääne-Eesti lumetorm Birgit, mis algas reedel, 9. detsembril. Tugeva tuule saatel sadas lund, lörtsi ja jäävihma. Lume ja jää raskuse all murdusid puud elektriliinidele ja elektrivarustus hakkas katkema. Elektriliinidele tekkis kiiresti oodatust suurem kahju, tihti olid liinid järjest murdunud puude tõttu katkenud. Elektrilevil oli raskusi tagada kiiresti liinide remondi ressurss. Elektrikatkestuste tõttu tekkisid Saaremaal üle nädalavahetuse kestnud märkimisväärsed mobiilside katkestused. TTJA sai esimese teate sideprobleemidest Saaremaal ja Hiiumaal laupäeva hommikul. Samal ajal kogunes ka Saaremaa kriisikomisjon. TTJA asus kiiresti looma olukorrapilti ja edastas infot kriisikomisjonile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Sideettevõtted tegelesid varutoite korraldamisega ja hoidsid TTJA-d olukorraga kursis. Generaatorite paigaldamist takistasid 12 Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded – Riigi Teataja. 13 Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded – Riigi Teataja. 29 läbimatud teed ja langenud puud. Õppetunnina leiti, et kommunikatsioon elektri võrguteenuse pakkuja, lumekoristajate ning kohalike omavalitsuste vahel vajab parandamist. Foto 1. Statsionaarne generaator suure sidesõlme varutoiteks Küberruumi kaitse TTJA on määruse (EL) 2019/881 (nn EL küberturvalisuse määrus, CSA)14 tähenduses riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus ja Eesti esindaja Euroopa Küberturbe Sertifitseerimise töörühmas (ECCG), mis on Euroopa Komisjonile nõu andev töögrupp. Küberturvalisuse määrus sätestab sertifitseerimisskeemidel põhineva küberturbe sertifitseerimise põhimõtted. Selle määrusega kaetakse tulevikus eriti oluliseks peetavad sidevaldkonna tooted, teenused ja süsteemid. Kui turule lastav toode või teenus vastab sertifitseerimisskeemi nõuetele, võib seda pidada teatud tasemel küberturvaliseks. 2022. aastal oli Euroopa Komisjonil väljatöötamisel pilveteenuste sertifitseerimisskeem ja alustati 5G sertifitseerimisskeemi kavandamisega. Koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti , Eesti alalise esindusega Euroopa Liidu juures Brüsselis ning samameelsete liikmesriikidega töötasime välja Eesti seisukohad pilveteenuste sertifitseerimisskeemi suhtes ja kaitsesime neid ECCG-s. Sügisel avaldas Euroopa Komisjon küberkerksuse akti (CRA)15 kavandi. Uus määrus kehtestab tulevikus uue lähenemisviisi (NLF) põhimõtted küberturbes ja sellega sätestatakse baasnõuded turule paigutatud toodete turvalisuse tagamiseks. Tegu on väga laiapõhjalise õigusaktiga – kehtestatud turvanõudeid tuleb järgida kogu toote kasutusea jooksul, nõuded ja vastavushindamine peavad põhinema harmoneeritud standarditel, nõuete järgimist peab kontrollima turujärelevalveasutus. Seega saab TTJA siit palju uusi ülesandeid. Osalesime aktiivselt Eesti seisukohtade väljatöötamisel ja toetasime Eesti alalise esinduse esindajat Euroopa Liidu juures Brüsselis läbirääkimistel. Kuna CRA katab suure osa elektroonika- ja raadioseadmetest, oli oluline jälgida, et uue regulatsiooni nõuded oleksid kooskõlas kehtivaga, mis tagab hiljem CRA sujuva rakendamise. 14 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/881, 17. aprill 2019, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) EUR-Lex - 32019R0881 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 15 The EU Cybersecurity Act | Shaping Europe’s digital future (europa.eu) 30 Sagedushaldus Olulisemad teemad sageduste strateegilises planeerimises Osalemine õigusloomes Aastal 2022 jõustusid TTJA ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ette valmistatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrused „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“16 ja „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 694–790 MHz“17. Määrustega kehtestati avalike konkursside läbiviimise kord ja sagedusloa tingimused, mille alusel saavad sideettevõtjad hakata arendama viienda põlvkonna tehnoloogial põhinevaid sidevõrke strateegiliselt väga olulistes sagedusalades 3600 MHz ja 700 MHz. Koordinatsioonilepingud naaberriikidega Selleks, et vältida raadiohäireid Eesti ja tema naaberriikide piirialadel ning kiirendada sageduskasutuse taotluste menetlemist, sõlmib TTJA naaberriikidega koordinatsioonilepingud, millega osapooled määratlevad raadiosageduste kasutamise tingimused riikide piirialadel ja korra, kuidas koordineerimine vajaduse korral läbi viiakse. Aastal 2022 sõlmiti Läti sideadministratsiooniga koordinatsioonilepingud sagedusala 700 MHz, 1500 MHz ja 3600 MHz kasutamise kohta mobiilsidevõrkude tarbeks piirialadel. Koordinatsioonilepingute sõlmimine soodustab olemasolevate elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut ning uute rakenduste, sealhulga 5G-tehnoloogia kasutusele võtmist. Foto 2. 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/129012022011. 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/101092022002. 31 Leping 3600 MHz sagedusala kasutamiseks Lätiga on allkirjastamiseks valmis Sagedushalduse rahvusvahelistes töögruppides osalemine TTJA ametnikud osalesid Euroopa Elektroonilise Side Komitee (ECC) ja Euroopa Komisjoni korraldatud raadiospektri kasutuse planeerimisega seotud töögruppide töös, kus andsid oma panuse ja kaitsesid Eesti positsioone nii CEPT regulatsiooni kui ka Euroopa Komisjoni spektrikasutusega seotud otsuste väljatöötamisel. Samuti valmistati ette ettepanekud Eesti spektrikasutust ja raadioseadmeid reguleerivate õigusaktide muutmiseks. Avalikud konkursid ja konsultatsioonid Konkurss sagedusalas 3600 MHz TTJA kuulutas 19. veebruaril 2019 välja avaliku konkursi sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz. Avalduste esitamise tähtaega pikendati korduvalt seoses nii kohtuvaidlusega, Vabariigi Valitsuse välja kuulutatud eriolukorraga kui ka konkursi läbiviimise korra muutmiseks toimunud avaliku konsultatsiooniga. Veebruaris 2022 teatas TTJA muudetud avaliku konkursi läbiviimise korra määruse jõustumisest ja avaliku konkursi jätkumisest kolme võrdse 130 MHz ribalaiusega sagedusloa andmiseks sagedusalas 3410–3800 MHz. Avalikule konkursile pandud sagedusload eraldati enampakkumise alusel, kuhu kvalifitseerusid kõik neli selleks avalduse esitanud ettevõtet: Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Bite Lietuva UAB. Iga sagedusloa alghind oli 1 597 000 eurot ja pakkumuste samm oli 100 000 eurot. Esimese sagedusloa enampakkumine kestis 57 vooru ja selle võitis Elisa pakkumusega summas 7 206 208 eurot. Teise sagedusloa enampakkumisel tehti pakkumusi 70 voorus ja võitis Telia, kes pakkus loa eest 8 500 300 eurot. Kolmanda sagedusloa enampakkumisel tegi esimeses voorus pakkumuse summas 1 597 000 eurot Tele2, mis osutus kõrgeimaks pakkumuseks. Avalik konkurss lõppes 4. augustil 2022, kui väljastati viimane konkursi objekt ehk kolmas sagedusluba. Eraldatud sagedusplokkide suurused ja sagedusala leviomadused võimaldavad sideettevõtjatel ehitada eelkõige tihedama kasutusega aladel üle-eestilisi sidevõrke ning pakkuda 5G tehnoloogial baseeruvaid ülikiire andmeside teenuseid. Tänu ülikiirele andmesidele saavad arenguhüppe teha paljud olulised majandus-, meditsiini- ja kultuurivaldkonnad. Sideettevõtjatel on kohustus teha lõppkasutajale ühe aasta jooksul arvates sagedusloa saamisest kättesaadavaks 5G sideteenus ning kahe aasta jooksul paigaldada ja aktiveerida üle Eesti vähemalt 200 tugijaama, millest 100 võivad asuda Harjumaal, kuid igas maakonnas peab asuma vähemalt viis tugijaama. Konkurss sagedusalas 700 MHz 18. juulil 2022. jõustusid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kinnitatud avaliku konkursi läbiviimise kord ning tingimused elektroonilise side teenuse osutamiseks 5G sagedusalas 694– 790 MHz. TTJA kuulutas 5. septembril 2022 välja avaliku konkursi kuue 2x5 MHz ribalaiusega sagedusloa andmiseks. Avalikule konkursile pandud sagedusload väljastati enampakkumise alusel, millele kvalifitseerusid kõik kolm selleks avalduse esitanud ettevõtet: Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja Tele2 Eesti AS. Iga sagedusloa alghind oli 1 000 000 eurot, pakkumuste samm oli 100 000 eurot. Iga konkursil osaleja sai enampakkumise käigus võita kuni kaks sagedusplokki. Enampakkumine algas 8. novembril 2022 ja avalik konkurss lõppes 24. septembril 2022, kui väljastati viimane sagedusluba. Tele2 tasus I ja II sagedusloa eest 2 000 000 eurot, Elisa III ja IV sagedusloa eest 2 111 596 eurot ning Telia V ja VI sagedusloa eest 2 011 487 eurot. Nimetatud sagedusala sobib kõige paremini suurema katvuse saavutamiseks, näiteks maapiirkondasse parema levi viimiseks, kuna madalamad sagedused levivad kaugemale ja on vähem tundlikud takistuste (mets, hooned jms) suhtes kui kõrgemad sagedused. Sagedusloa 32 omanikul on kohustus alates sagedusloa saamisest teha sideteenus lõppkasutajale kättesaadavaks kahe aasta jooksul vähemalt 50% ulatuses ning nelja aasta jooksul vähemalt 95% ulatuses igas maakonnas, välja arvatud Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakonnas. Nendes maakondades ei ole praegu kehtivate Venemaa piirangute tõttu võimalik samasugust katvust tagada. Jätkus ettevalmistus sagedusala 26 GHz kasutuselevõtuks 2019. aasta lõpus alustasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning TTJA sagedusala 26 GHz kasutuse planeerimise ja avaliku konkursi ettevalmistamisega. Ettevalmistus kätkes nii riigikaitse vajaduste arvestamist kui ka olemasoleva paikse sageduskasutuse lõpetamist. Aastal 2020 võeti kokku avaliku konsultatsiooni käigus esitatud arvamused ja alustati avaliku konkursi regulatsiooni väljatöötamisega, mis jätkus ka aastatel 2021–2022. Sagedusala 26 GHz sobib kõige paremini kasutamiseks tiheasustusega piirkondades, kuna kasutatav sagedusriba on piisavalt suur, et võimaldada suurel hulgal inimestel korraga tarbida kiiret andmesideühendust. Seni oksjonile pandud sagedusaladest on see kõige lühema lainepikkusega ehk kõige kõrgema sagedusega, võimaldades ülikiiret andmeedastust. Avalik konkurss sagedusala 26 GHz kasutusele võtmiseks on planeeritud aastal 2023. Algas digiraadio DAB testimine TTJA valmistas novembris 2022 ette sagedusalas 174–230 MHz testimiseks sobilikud raadiosagedused ja ühtsed digiraadio testimise põhimõtted, mis võimaldavad turuosalistel testida uut tehnoloogiat 2023. aasta lõpuni. Üks 2023. aasta eesmärke on luua digiraadio arenguks vajalikud tehnilised eeldused. Testimise käigus saavad nii turuosalised soovi korral praktilise digiraadio kogemuse kui ka riik tagasiside, milline võiks olla tulevane mudel, kuidas antakse raadiosagedused püsivaks kasutamiseks raadioturule. Digiraadio testimine ei mõjuta olemasolevat FM raadio vastuvõttu sagedusalas 88–108 MHz, kuna digiraadio kasutab teisi sagedusi. Paljudes Euroopa riikides kasutusel olev digiraadio võimaldab ühes sageduskanalis edastada mitut programmi, mis võivad olla erineva helikvaliteediga, ja peale selle edastada täiustatud infoteenuseid. Kuna FM sagedusressurss on raadiojaamadel aktiivselt kasutuses ja uusi sagedusi tihti ei lisandu, võimaldavad digiraadio sagedused olemasolevatel raadiojaamadel levida piirkondadesse, kus vabu FM sagedusi ei ole. Samuti on täiesti uutel raadiojaamadel digiraadio platvormi kasutades lihtsam oma raadioprogrammi levitama hakata. Digiraadio vajab spetsiaalset raadiovastuvõtjat, mis kõikides uutes autodes on juba olemas. 33 Sageduslubade menetlemine Sageduslubadega 2022. aastal tehtud toimingute suurusjärk jäi sarnaseks eelnevate aastatega. Et vältida häirete tekitamist riikide vahel, lepitakse tihedama kasutusega sagedusalade kasutustingimused riikide vahel kokku koordinatsioonilepingutega. Sagedusalades, kus lepingud puuduvad, koordineeritakse üle riigipiiri levida võiv sageduskasutus üksiku kasutusjuhtumi põhiselt. Seoses ükshaaval koordineerimist vajavate raadiovõrkude ehitamise vähenemisega on Eestile langenud sageduste koordineerimise vajadus. Tabel 4. Sageduslubadega tehtud toimingute arv aastatel 2015–2022 Raadiosagedustega seotud toimingud 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Uute lubade väljastamine 367 319 560 483 684 472 527 488 Lubade kehtivuse pikendamine 3510 2887 2673 2460 2266 2334 2339 2147 Lubade kehtivusaja ennistamine (õigel 53 27 35 81 41 83 96 68 ajal pikendamata) Kehtivate lubade andmete või 219 249 316 129 169 206 148 348 tingimuste muutmine Lubade andmisest või pikendamisest 1 2 0 1 3 2 3 2 keeldumine Loa valdaja soovil tühistatud load 32 74 48 42 60 76 75 85 Amatöörraadiojaama tööload 311 180 93 51 100 276 151 119 Raadioamatööri harmoneeritud 7 3 3 3 5 15 7 13 kvalifikatsioonitunnistus Naaberriikidele sageduste 473 491 620 293 795 1528 1056 869 koordineerimine Eestile sageduste koordineerimine 129 456 118 112 215 962 313 54 Notifitseerimine ITU andmebaasis 21 803 87 52 139 8 241 184 Sageduslubade eest koguti 2022. aastal 2 047 922,34 eurot riigilõivu. Seda on umbes 780 000 eurot rohkem kui 2021. aastal. Enne seda vähenes riigilõivude summa aastast aastasse 50 000 – 100 000 eurot aastas. Praegune laekumiste tõus on põhjustatud 2022. aastal läbi viidud konkursside käigus väljastatud 5G (3,6 GHz ja 700 MHz) lubadest, uuest raadioringhäälingu ajutiste lubade andmise metoodikast ning 2022. aastal läbi viidud raadioringhäälingu raadiolubade lisakonkursist. Graafik 25. 34 Sageduslubade eest laekunud riigilõivud (€) Raadiosageduste järelevalve 2022. aastal jõudis TTJA-ni 75 häireteadet, neist 35 eraisikutelt ja 40 ettevõtetelt. Elektroonselt edastati 44 ja telefoni teel 27 häireteadet. Maakonniti jagunesid häireteated järgmiselt: Harjumaa – 28, mereala – 12, Tartumaa – 8, Raplamaa – 6, Ida-Virumaa – 5, Valgamaa – 4, Pärnumaa – 3, Järvamaa – 1, Põlvamaa – 1, Viljandimaa – 1, mitut maakonda hõlmav – 1. Tabel 5. Häireteated liigiti aastal 2022 Häire liik Häireteated Mobiilside 18 Lähitoimeseadmed 12 Liikuv side 3 Raadioringhääling 17 Mereside 11 GPS-süsteemid (sh ilmaradarid) 6 (5) Raadioamatöörid 3 Muud raadioseadmed 1 Televisioon UHF 1 Satelliit ringhäälingu vastuvõtjad 1 Satelliitteenused 1 Põhjendamatu kaebus 1 Kokku 75 Graafik 26. Häireteated 2015–2022 Eraldi võiks välja tuua ilmaradaritega seotud häirete lahendamise, mis on aastaid Keskkonnaagentuuri (KAUR) tööd keerulisemaks muutnud. Kõnealused radarisüsteemid Harkus ja Sürgaveres suudavad tuvastada vihmapiisa kuju ja väikseima koguse sademeid. Probleem 35 seisneb selles, et radari sagedused, 5600–5650 MHz, kattuvad Wi-Fi-seadmete sagedustega. See võib luua olukorra, kus lisaks sademetele tuvastab radar ka Wi-Fi-seadmete signaale, mille tulemusena andmed muutuvad ebausaldusväärseteks. 2022. aasta suvel alustas TTJA tihedamat koostööd KAUR-iga, et tuvastada häiret tekitavad seadmed ja nende asukohad. Poole aastaga tuvastati ja konfigureeriti ümber üle 50 seadme. See tähendas mõõtmiste tegemist, kasutades radari 4,5-meetrise diameetriga antenni, saadud andmete analüüsimist, võimalike häireallikate asukoha märkimist kaardile ja Eestis ringi sõitmist, et leida mõõtmisel tuvastatud seadmete asukoht ja omanik. Joonis 4. Kasutajaliidese pilt Harku ilmaradari andmetest, Joonis 4 on toodud kasutajaliidese pilt Harku ilmaradari andmetest, Pildi keskpunktis asub radar. Suurim mõõtmiskaugus on 250 km. Täpikesed Tallinna ja Helsingi ümber on maapinna peegeldused, pikad jooned tähendavad häiret ja ebaühtlased kogud kujutavad pilvi. Teisel pildil näeb, kuidas häire lõppes pärast seadme sageduse ümberkonfigureerimist. 36 Joonis 5. Kasutajaliidese pildid Harku ilmaradari andmetest Joonisel 6 on kasutajaliidese pildid Harku ilmaradari andmetest, kus x-teljel on aeg ja y-teljel suuna kraadid. Ühtlased horisontaalsed jooned on iseloomulikud häirivatele signaalidele. Hajusad kujundid on pilved ja sademed. Ülemine pilt on 2022. aasta 30. nädalast, alumine 52. nädalast. Praeguseks on ilmaradareid segavate häirete arv oluliselt vähenenud ning toimub aktiivne koostöö info vahetamisel KAUR-i ja TTJA ametnike vahel. 37 Investeeringud raadiosageduste järelevalve vahenditesse Aastal 2022 viidi läbi kolm suuremat riigi- hanget raadiosageduste monitooringuvõrgu ajakohastamiseks ja järelevalvevahendite soetamiseks kokku suurusjärgus 1 miljon eurot. Raadiosageduste monitooringuvõrgu seadmed olid aastakümneid uuendamata ja baseerusid aegunud tehnoloogial. Läbi viidud hangete tulemusena värskendati olemasolevate monitooringujaamade riist- ja tarkvara ning soetati seadmed uute jaamade ehitamiseks küberrünnete tuvastamiseks raadiospektris, mis on seotud kriisivalmisoleku ja riikliku olukorrapildi tagamisega. Kriisivalmisoleku raames alustati 2022. aastal monitooringujaamade ehitamisega Narva ja Luhamaale. Veel kolm jaama on plaanitud ehitada Läänemere katmiseks, et tagada olukorrapilt ka territoriaalvetes. Nimetatud Kunda, Hiiumaa ja Saaremaa peilingaatorjaamade ehitusega on plaanis Foto 3. alustada 2023. aastal. Seadmed uute jaamade ehitamiseks soetati 2022. aasta Raadioeetri monitooringuvastuvõtjad UMS400 (8 kHz … 8 GHz) ootamas paigaldamist hangete raames. monitooringujaamadesse. 38 Saatja: "Tõnu Nirk" Saaja: "MKM info" Teema: FW: Sideturu ülevaade 2022 Kuupäev: 2023-09-18 12:38 Paluks mulle teadmiseks. Tänud. Tõnu -----Original Message----- From: Oliver Gailan <[email protected]> Sent: Monday, September 18, 2023 2:00 PM To: Tõnu Nirk <[email protected]>; Mart Laas <[email protected]> Subject: Sideturu ülevaade 2022 Tere! Edastan sideturu ülevaate 2022. Lugupidamisega Oliver Gailan Sideosakonna juhataja 667 2080 [email protected] | www.ttja.ee Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10A, 10122 Tallinn