Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. september 2023

Viit: 1.15-5/2023/4208-1
Registreeritud: 18. september 2023
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: MTÜ Eesti Taristuehituse Liit
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari: 1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik: 1.15-5/2023
Vastutaja: Kadri Laube (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)

Failid

Sisu (failidest)

M eie: 14 .0 9 .202 3 Lugupeetud peaminister Lugupeetud valitsuse liikmed Pöördumine seoses teedevõrgu alarahastamise kriitilise seisu ja pöördumatute mõjudega Pöördume teie poole seoses käimasoleva eelarve läbirääkimiste protsessiga, millel saab olema määrav mõju tee hoiu sektori tuleviku le , Eesti teedevõrgu seisukorra le ja Eesti võimekusele ehitada teid lähi kümnendite vaates. Oleme alates 2022. aasta algusest Eesti Taristuehituse Liiduna korduvalt pöördunud valitsuse, Riigikogu ja vastavate ametkondade poole, et juhtida tähelepanu teedevõrgu alarahastamisele ning selle ulatuslikule mõju le nii Eesti inimestele kui ka riigi enda heaolule tervikuna . Lisaks ka rõhutanud, et pika plaani puudumisel ja lühinägelike otsuste tulemusena seatakse löögi alla kogu sektor ja riigi enda võimekus ja valmisolek tulevikus teid ehitada. Oleme viimase aasta vältel käinud aktiivselt kohtum as Riigikogu fraktsioonidega ja valitsuse liikmetega ning selgitanud olukorda . T ee hoiu alarahastusega seonduvaid muresid ja pikaajalisi mõjusid on nende l kohtumistel mõistetud , vähemalt näiliselt . Kuid v aatamata sellele oleme olukorras, mil 2022. aasta RES-ist lähtuvalt jõuab riigimaanteede teehoidu nii aastal 2024 kui 2025 võrreldes juba niigi vähenenud investeeringutega veel ligi 100 miljonit vahendeid kummalgi aastal vähem. Kui 2023. aasta tase on ca 202 miljonit, siis 2025. a ainult ca 108 miljonit, mis mõjutab negatiivselt nii teedevõrgu seisukorda kui ka sektori enda võimekust ja jätkusuutlikkust. Oleme esitanud ka tagasiside kavandatava automaksu osas, mille kohaselt tuleb automaks kehtestada sihtotstarbelisena ja suunata riigi teedevõrgu arendamisse ja säilitamisse. See tagaks automaksu maksjatele otsese käegakatsutava kasu ja Eesti riigi teedevõrgule tasemel arengu, mis teenib meie inimeste heaolu ja riigi huve. Riigikontrolli audit 2022. aasta septembrist tõi välja, et väheneva rahastuse juures ei suudeta täita ka minimaalseid riigiteede säilitamise ja arendamise eesmärke. Sama audit rõhutas, et Eesti ei suuda selliselt jätkates täita 2030’ks aastaks ELi ees võetud kohustusi TEN-T võrgu väljaehitamisel. Kuid need kaalukad argumendid pole seni kahjuks mõju teedeehituse olukorra parandamisele omanud. Äripäeva augusti taristuehituse konkurentsiaraport näitab, et 2022. aastal langes tee-ehitusfirmade summaarne kasumlikkus üle 60%. Kuid siinkohal ei seisa me vaid ettevõtete kasum i eest väljas . Alarahastus omab olulist ja pöördumatut aastate pikkust negatiivset mõju kogu teehoiu valdkonnale , riigi teedevõrgule ja riigi enda võimekusele teid ehitada : investeeringute ja mahtude vähenemisel peatub teedeinseneride regulaarne väljaõpe kõrgkoolides, turult lahkuvad tänasel hetkel täiesti elujõus teedeehituse ja -hooldusega tegelevad ettevõtted , loobutakse tehastest ja rasketehnikast. Siinkohal tuletame meelde, et riik on meie peamine tellija, moodustades ligi 85 % ulatuses teehoiu valdkonna tellimuste kogumahust. Riik on sõnades ambitsioonikas. Transpordi tulemusvaldkonna suur eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Eesti siht aastaks 2035 on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Kaasaaegne ja korras teedevõrk on üks oluline märksõna selle eesmärgi täitmisel. Oleme siiani tunnistajaks sellele , et Eesti poliitiliste otsuste tulemusena on riigi jaoks oluline valdkond jäetud täielikult tagaplaanile ning hetkel ei näi tulevik perspektiivne ei teehoiu valdkonnale ega ka Eesti teede olukorrale tervikuna. Kuid selline mõtteviis, eriti olukorras , kus meie lähinaabrid on teinud viimastel aastatel võimsaid investeeringuid teedevõrku, ei ole jätkusuutlik ning veab meie ühiskonda ja riiki alt. Riigieelarve läbirääkimiste vaates toome välja, et sektori jätkusuutlikkuse , teedeehituse võimekuse ja teedevõrgu säilitamiseks on vajalik viia teehoiu rahastamise tase kohe vähem a lt 250 mil joni euroni aastas. See juures o leks selline tase pea kaks korda vähem kui Riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegilises analüüsis välja toodud vajadus, kuid siiski säilitab valdkonna võimekuse ja jätkusuutlikkuse ning teehoiu optimaalse tasandi. Käesolevale pöördumisele lisatud dokument Lisa 1 annab detailsema ülevaate teedevõrgu laiapinnalisest sotsiaal-majanduslikust mõjust. Palume arvestada , et lähenevate riigieelarve läbirääkimiste otsused on määravad teedevõrgu alarahastamise kriitilise seisu ja pöördumatute mõjude seisukohalt. Tulevased kuud otsustavad teedeehituse sektori tuleviku , Eesti inimeste heaolu ja riigi enda tuleviku võimekuse üle. Parimatega soovidega , Indrek Pappel Juhatuse esimees Eesti Taristuehituse Liidu nimel /allkirjastatud digitaalselt/ Eesti Taristuehituse Liidu pöördumist ja seisukohti toetavad: Eesti Tööandjate Keskliit MTÜ Eesti Ehitusettevõtjate Liit MTÜ Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit MTÜ Eesti Betooniühing MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit MTÜ Koopia: Riigikantselei Rahandusministeerium Kliimaministeerium Regionaal- ja põllumajandusministeerium Transpordiamet LISA 1: TEED E VÕRGU ALARAHASTUSE LAIAPINNALINE SOTSIAAL-MAJANDUSLIK MÕJU MÕJU MAJANDUSELE JA KONKURENTSIVÕIMELE Teedevõrgu alarahastuse tulemusena jääb Eesti majandus ilma võimalikust täiendavast kasust ja kaotab konkurentsivõimes. Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti taristu tase alles 45. kohal (2019). Meie ees on nii Läti, Leedu kui ka näiteks Poola ja Ungari. The McKinsey Global Institute'i kohaselt McKinsey hinnangul on infrastruktuuri sotsiaalmajanduslik tasuvusmäär umbes 20 protsenti. Teisisõnu, 1 dollar infrastruktuuriinvesteeringuid võib pikemas perspektiivis suurendada SKPd 20 sendi võrra. Soomes läbiviidud uuringud näitavad, et taristuehitusse pandud eurodest tuleb otseselt majandusringlusse tagasi 32%. Teede alarahastus mõjub negatiivselt ka inimeste endi rahakotile. Vastavalt PIARC-i aruandele „Kuidas maanteetransport riike liikuma paneb“ raiskavad teekasutajad iga ennetavasse teehooldusse investeerimata euro kohta 3 eurot täiendavateks transpordikuludeks ja transpordiametid kulutavad 4 eurot varade rekonstrueerimiskuludeks. Taristuala hõlmab palju tööjõudu ja töö kodumaisuse aste on väga suur. Alati kui taristu ehitamisele ja hooldamisele kasutatakse miljon eurot, tekib keskmiselt 15 töökohta ja tihti omavalitsusse endasse. Taristutööde ahelas saavad tööd projekteerijad, ehitustoodete valmistajad ja ehitajad (Infra ry 2020). MÕJU OHUTUSELE Transpordiameti analüüs (2021) näitab, et kui kolme põhimaantee ja Tallinna ringtee 1 + 1 sõidurajaga teelõikude ohutustaset parandada nii, et see vastaks praegusele Tallinna-Tartu maantee 2+2 sõidurajaga lõikude ohutustasemele, siis väheneks liiklusõnnetuste arv 25 ning nendes vigastatud ja hukkunud inimeste arv 48 võrra igal aastal. Euroopa Liidu raamistik 2021-2030 teede turvalisuse kohta Vision Zero kinnitab samuti, et inimelusid ei peaks teedel ohverdama ja seega tuleb investeerida teedevõrgu turvalisusse. T ranspordiameti finantsplaanis oleva meetme, mille nimi on liiklusohtlike kohtade ümberehitamine, tarbeks on aastatel 2024 ja 2025 kehtiva Teehoiukava järgi ette nähtud 0 eurot, ehk riik ei investeeri sihtotstarbeliselt ohutuse suurendamisse ühtegi eurot. Eelnevatel aastatel tehti riigimaanteedel selle meetme raames korda 40-50 kohta (ülekäigurajad, ristmikud, kiirendus- ja lisarajad, valgustus neis kohtades jms). Transpordi tulemusvaldkonna 2023. a. aruande järgi pole liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu soovitud vähenemist saavutatud. Aruanne rõhutab, et investeeringute vähendamine teede arendusse aastatel 2023 ja 2026 ning peatamine aastatel 2024 ja 2025 takistab oluliselt transpordi ja liikuvuse arengukavas ning liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkide täitmist ning liikluses hukkunute ja vigastatute vähendamise püüdlust. MÕJU SEKTORILE JA RIIGI VÕIMEKUSELE TEID EHITADA Krediidiinfo andmetel on 2023 aasta II kvartalis võrreldes 2022. aasta II kvartaliga teedeehitussektoris töötajate arv vähenenud ca 10%. Tee-ehitusfirmade summaarne kasumlikkus langes 2022. aastal üle 60% (Äripäeva augusti taristuehituse konkurentsiraport). Suurettevõtted on asunud müüma asfalditehaseid ja rasketehnikat, olukorra tõttu on vähenemas teede-ehitajate väljaõpe ülikoolides. Taristuehituses tegutsevate inseneride ning oskustööjõu väljakoolitamine võtab aastaid ning nende tagasi toomine sektorisse ilma stabiilse tulevikuväljavaateta on äärmiselt keeruline. Asfaltsegude tootmine väheneb ennustuslikult juba käesoleval aastal alla 1 miljoni tonni. Võrreldes 5'l eelmisel aastal keskmiselt toodetuga (1,65 miljonit tonni asfaltsegusid aastas) on kukkumine väga suur ja riigiteede teehoiu rahastamise vähenemisel kukub veelgi. Alla miljoni tonni asfaltsegusid toodeti viimati 2000'ndate alguses. Riik on teetööde tellija ca 85% ulatuses – sektori võimekuse langus tähendab riigi võimekuse langust. MÕJU EESTI POSITSIOONILE REGIOONIS Riigikontroll on toonud on 2022. aasta aruandes välja, et praeguse tempo ja rahastuse tasemele ei suuda Eesti riik TEN-T maanteede väljaehitamise kohustus õigeaegselt ehk aastaks 2030 täita, mis ei näe ELi liikmeks olemise seisukohalt kohane välja. Antud kohustuse mittetäitmine võib lõppeda potentsiaalse trahviga, lisaks tähtaja edasilükkamine muudab meid aina enam Euroopa ääremaaks. Meie naabrid on samal ajal jõudsalt taristuehitusse investeerinud ja teinud vastavaid poliitilisi otsuseid. Läti valitsus kinnitas 2021. aasta juunis kava ehitada 2040. aastaks 1055 kilomeetrit neljarealisi kiirteid, Leedu lõi plaani aastatakes 2022-2035, mis näeb ette konkreetseid samme teedeehituses ja –hoius. Soome riik otsustanud realiseerida ca. 3 miljardi eest oma vara ja selle siis suunata taristuehitusse. Teiste riikide kogemus näitab, et ka teetaristuehituses on võimalike edukalt rakendada PPP mudelit. Meie lähinaabritest nii Läti kui Leedu viivad ellu projekte PPP mudeli põhjal. See oleks üks võimalus luua lisandväärtust ning tuua sektorisse investeeringuid. Lisaks tuleb kaaluda automaksu sihtotstarbeliseks muutmist ja suunata laekuvad vahendid teedehoidu. MÕJU KAITSEVÕIMEKUSELE Eskaleerunud geopoliitilises kontekstis on sõjalise liikuvuse strateegiline tähtsus veel enam päevakorral. Eesti teed on strateegiline osa Eesti kaitsevõimekusest ning peaksid kandma vajadusel ka sõjaväe rasketehnikat, nii Eesti oma sõjaväe kui liitlasvägede oma ja tagama erisuundades piisava läbilaskevõime. ELi tasandi transpordisektori mitmeaastase tööprogrammi Euroopa Ühendamise Rahastu 2021-2027 eesmärgiks on kohandada TEN-T jaotisi tsiviil-sõjalise kahesuguse kasutusega (st nii tsiviil- kui ka kaitsekasutuse vajaduste rahuldamiseks) sõjalise liikuvuse tegevuskava raames, selles sisalduvad ka näiteks tehnilised nõuded mõõtmete ja läbilaskevõime kohta. Eestil on alarahatusest tulenevalt sellega pea võimatu sammu pidada, kui meil pole maanteed vastavalt TEN-T'le välja ehitatud ja seda veel vastavalt Riigikontrolli aruandele (2022) lähiajal ei juhtu ka. MÕJU KESKKONNALE Tulevikuteed on rohelised teed. Selleks on täna vaja oluliselt suurendada taristuinvesteeringuid ka selles osas, mis puudutab innovatsiooni teede ehituses, nii materjalide kasutuses kui teede ehituse tehnoloogia osas. Loodussõbralikud, taaskasutatud materjalid, mida võiks toota Eestis tähendaks investeeringut innovatsiooni, kohapealsesse tootearendusse ning tootmisse. Alarahastuse tulemusena ei suuda me sellega kaasa tulla. Maanteede väljaehitamise võtmes on oluline, et teekonna lühemaks muutumine ja teede kvaliteedi parandamine aitab kaasa CO2 vähenemisele. Norras tehtud uuring näitab, et teede ümberkorraldused ja uuendused vähendavad autode heitkoguseid. Kolme vaadeldava stsenaariumi puhul - ühe-, kaherajaline maantee ning kiirtee - leiti, et CO2 heitkogused vähenevad vastavalt 11%, 61% ja 38%. ESTELi arvutuste kohaselt väheneks CO2 heide 2+2 põhimaanteede väljaehitamisest Tallinn- Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva vahel ning sellest tulenevast lõikude lühenemisest üle 5 tonni aastas. MÕJU ÄÄREMAASTUMISELE Süveneva piirkondliku ebavõrdsuse kõige selgem ilming on majandusliku ja inimkapitali koondumine Eesti suurematesse linnapiirkondadesse. Hea, ohutu ja kiire teedevõrgu puudumine on üks põhjus, mis viib inimeste lahkumiseni oma kodukohast ning investeeringute ära jäämiseni piirkonna arendamisse. Kuna ettevõtjatel ja investoritel puudub vajalik taristu majanduselu elavdamiseks, kaovad nendest piirkondadest olulised teenused, kaubandus, töökohad ja haridusvõimalused. MÕJU TULEVIKUKS VALMISOLEKULE Tulevikuteedel kasutatakse elektriautosid, hakkavad liikuma robotid, meie ohutust ja teede seisunditaset tõstavad erinevad sensorsüsteemid, kuid selleks jõudmiseni on vaja innovaatilist taristut, sh nt laadimispunkte, parkimiskohti, vastavaid märgisüsteeme, võrgukaableid, mobiilse interneti punkte. Praeguse seisuga puuduvad meil taristuvõrgus eeldused, mis võimaldaksid üle Eesti ulatuslikult kasutusele võtta elektriautosid, pakkuda liiklejatele turvalisi ja huvitavaid digilahendusi liikluses ning arendada asulatevahelist pakiroboti liiklust. Piisava kiirusega ei tule taristusse lahendusi, mis võimaldaksid seda targaks teha. Tark tee loob eeldused selle kasutus- ja hooldekulude vähendamiseks ning ohutuse suurendamiseks. Saatja: "Kadri Laube" Saaja: "MKM info" Teema: Fwd: Eesti Taristuehituse Liit pöördumine Kuupäev: 2023-09-15 13:47 Get Outlook for Android <https://aka.ms/AAb9ysg> _____ From: Info <[email protected]> Sent: Thursday, September 14, 2023 8:59:43 AM To: [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]> Cc: [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; Ahti Kuningas <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; Sander Salmu <[email protected]> Subject: Eesti Taristuehituse Liit pöördumine Austatud Peaminister ja Valitsuse liikmed! Edastan käesolevaga MTÜ Eesti Taristuehituse Liit pöördumise seoses teedevõrgu alarahastamise kriitilise seisu ja pöördumatute mõjudega. Parimate soovidega, Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse nimel Tarmo Trei Tegevdirektor

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. september 2023

Viit: 1.15-5/2023/4208-1
Registreeritud: 18. september 2023
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: MTÜ Eesti Taristuehituse Liit
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari: 1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik: 1.15-5/2023
Vastutaja: Kadri Laube (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium)