Estonia kaevanduse (keskkonnaluba nr KMIN-054) Estonia tööstusala kinnistu osalise korrastamise korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta arvamuse küsimine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Alutaguse Vallavalitsus 02.08.2023 nr DM-123483-3 [email protected] Estonia kaevanduse (keskkonnaluba nr KMIN-054) Estonia tööstusala kinnistu osalise korrastamise korrastamistingimuste ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta arvamuse küsimine Enefit Power AS (registrikood 10579981, edaspidi ka ettevõte; aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, 40107, Ida-Viru maakond) esitas 26.01.2023 kirjaga nr NJ- KKJ-1/111 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.01.2023 nr DM-123483-1) Estonia kaevanduse korrastamistingimuste saamiseks Estonia tööstusala kinnistu (katastritunnus: 49802:002:0450) osaliseks korrastamiseks. Ettevõttele kuulub keskkonnaluba nr KMIN-054 kehtivusajaga kuni 10.08.2049, mille alusel kaevandatakse Estonia kaevanduses põlevkivi. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 81 lõigetele 1 ja 2 korrastatakse kaevandatud maa kaevandatud maa korrastamise projekti alusel, mis on koostatud lähtuvalt korrastamistingimustest. MaaPS § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet. Tuginedes MaaPS § 81 lõikele 5 küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste koostamise kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 2 2 küsib Keskkonnaamet kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohta ka Estonia põlevkivikaevanduse Estonia tööstusala kinnistu osalise korrastamise korrastamistingimuste keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule. Eelnevast lähtuvalt soovime teie kirjalikku arvamust ja ettepanekuid Estonia kaevanduse Estonia tööstusala kinnistu osaliseks korrastamiseks korrastamistingimuste andmise ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõude kohta esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul käesoleva kirja saatmisest ehk hiljemalt 02.09.2023. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, lahendatakse menetlus Teie arvamuseta. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Estonia kaevanduse korrastamistingimused EELNÕU.pdf 2. Estonia kaevanduse korrastamise keskkonnamõjude hindamise eelhinnang EELNÕU.pdf Teadmiseks: Enefit Power AS Kaidi Karro 5332 9439 (maapõu) [email protected] Merje Roasto 5693 0761 (jäätmed) [email protected] 2(2)  EELNÕU 01.08.2023 Estonia põlevkivikaevanduse mäeeraldise teenindusmaa (keskkonnaluba nr KMIN-054) osalise korrastamise tingimuste esitamine katastriüksusel Estonia tööstusala (katastritunnus 49802:002:0450) 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 2, Alutaguse Vallavalitsuse XX otsuse XX, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi XX esitatud ettepanekud ning tuginedes Enefit Power AS-i 26.01.2023 esitatud taotlusele, otsustan: 1.1 anda Enefit Power AS-le (registrikood 10579981) kuuluva Estonia kaevanduse põlevkivi kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel jäätmemaana kasutusel olnud maa korrastamisprojekti koostamiseks Estonia tööstusala katastriüksusel (katastritunnus 49802:002:0450) osaliseks korrastamiseks järgmised korrastamistingimused: 1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve: 1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule. 1.1.1.2. Kaevandamistegevusega rikutud maa korrastada tootmismaaks. 1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 1.1.2.1. Maa korrastada nii, et see sobib ümbritsevasse maastikku ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. 1.1.2.2. Päikeseelektrijaama alustarindi küljed kujundada nii, et ei tekiks varinguid. Nõlvsusnurk ei tohi ületada aheraine loomulikku varisemise nurka. 1.1.2.3. Korrastamise projektis tuleb välja tuua, milline on olemasoleva kuhjatise maht, kui palju planeeritakse lisaks sellele aherainet taaskasutada ning milline on alustarindi maksimaalne tipukõrgus ning planeeritud kallakus. 1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded: 1.1.3.1. Kogu raadatava ala ulatuses, mis jääb päikeseelektrijaama alustarindi alla, mis on väljaspool tänast kivimkuhjatist ning kus soovitakse kasutada aherainet või killustikku, kooritakse kasvukiht (muld). 1.1.3.2. Ala korrastamistöödel eemaldatav muld kasutatakse nii objekti kui ka Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi (sh kasutusest väljas olevatel aherainepuistangutel) heakorrastamistöödel. 1.1.4. Lisatingimused: 1.1.4.1. Kõik korrastamisprojekti koosseisus olevad plaanid koostada ja vormistada vastavalt kehtivatele nõuetele. 1.1.4.2. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest, majanduslikest kaalutlustest.  1.1.4.3. Korrastamisprojektile lisatakse alternatiivseid ehituslahendusi käsitlev finantsanalüüsil põhinev tõend, et aherainest päikeseelektrijaama alustarindi rajamisel on tegemist aheraine taaskasutamisega ning et seda kasutatakse kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. 1.1.4.4. Päikeseelektrijaama alustarindi ehitustöödel peab ennetama võimalikke keskkonnahäiringute nagu tolm, müra, vibratsioon teket ning rakendama asjakohaseid meetmeid häiringute leevendamiseks. 1.1.4.5. Korrastamisprojekti koostamisel ja tööde planeerimisel tuleb arvestada lindude esinemisega antud piirkonnas ja nende peamist pesitsusaega. Raadamist tuleb teha väljaspool lindude peamist pesitsusaega (tööd teostada ajavahemikus 01.09– 15.03). 1.1.4.6. Päikeseelektrijaama alustarindi maksimaalseks pindalaks määrata 19 ha. 2. ASJAOLUD Enefit Power AS (registrikood 10579981, aadress Ida-Viru maakond Narva-Jõesuu linn Auvere küla Keskterritooriumi/1 40107) esitas 26.01.2023 Keskkonnaametile taotluse Estonia kaevanduse korrastamistingimuste väljastamiseks (registreeritud 26.01.2023 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga DM-123483-1). Enefit Power AS-le kuulub maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba) nr KMIN-054 (kehtivusajaga kuni 10.08.2049), mille alusel kaevandatakse Estonia kaevevälja (registrikaardi nr 36) Estonia kaevanduse mäeeraldisel põlevkivi. Vastavalt keskkonnaloa nr KMIN-054 punktile J6 on ettevõttel kohustus taaskasutada, sh ringlusesse võtta vähemalt 40% tekkivast aherainest. Vastavalt keskkonnaloa nr KMIN-054 punktile J7, tuleb tegevuse lõpetamisel jäätmete tekke ja taaskasutamiskoht korrastada vastavalt korrastamisprojektidele ning kõik jäätmed (v.a. kaevandamisjäätmed koodiga 01 01 02) anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat tegevusluba omavale isikule või ettevõttele. Eelnevatest tingimustest lähtuvalt soovib Enefit Power AS rajada korrastatud jäätmealale päikeseelektrijaama alustarindi (alustarind nr III). Varasemalt on Estonia kaevanduse alale rajatud Estonia päikeseelektrijaamade I ja II alustarindid ning uus alustarind III rajatakse sarnastel tingimustel, kasutades ära vana kivimkuhjatist ning kaevandamise käigus tekkivat aherainet. Eskiislahendusele tuginedes on taaskasutatava aheraine orienteeruv kogus 5,3 miljonit tonni. Estonia kaevanduse piirkonnas on keskkonnamõjusid hinnatud 2018. aastal (AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine; OÜ Hendrikson & Ko), 2020. aastal (Alutaguse vallas Estonia pumphüdroelektrijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine; Skepast&Puhkim OÜ) ja 2020. aastal (Ahtme II kaevanduse keskkonnamõju hindamine; OÜ Hendrikson & Ko). Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama alustarindi rajamisele eelnes keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) eelhinnang („Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang“, Alkranel OÜ, 2020), mis kinnitas, et KMH protsessi jaoks vajadus puudub. Kavandatav Estonia kaevanduse III päikeseelektrijaama alustarind on eelnimetatud päikeseelektrijaamast 1300 m kaugusel ning rajamisega sellest erinevaid keskkonnamõjusid ettevõtte sõnul ei kaasne. Olenemata varasemast KMH eelhinnangust analoogse struktuuri kohta on Keskkonnaametil kohustus koostada KMH eelhinnang, lähtudes korrastatavast alast ning keskkonnaloa omaniku esitatud kaevandatud maa korrastamise soovidest (peatükk 3.2). Korrastamisprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta Keskkonnaministri 07.04.2017 määrust nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (30.06.2022 redaktsioon) lisaks kõigile Keskkonnaameti väljastatavatele korrastamistingimustele olenemata sellest, kas määrusest nr 12 leitavaid asjakohaseid korrastamisprojekti tingimusi on Keskkonnaameti poolt antud tingimustes kajastatud või mitte. 3. KAALUTLUSED 3.1. Õiguslik alus Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa omajale korrastamistingimused, lähtudes KMH soovitustest (juhul kui see on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele, tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lõikes 9 sätestatud nõuetest. MaaPS § 81 lõike 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel XX.XX.2023 kirjaga nr DM-XXXXXX kohaliku omavalitsuse (Alutaguse Vallavalitsus) ja maaomaniku (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) arvamust Estonia põlevkivikaevanduse korrastamistingimuste väljastamiseks Estonia tööstusala kinnistu osaliseks korrastamiseks. Alutaguse Vallavalitsus XXXX Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium XXXX Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalistele võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas XX.XX.XXXX kirjaga XX.XX.XXXX korrastamistingimuste eelnõu Enefit Power ASile. Enefit Power AS XXXX 3.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 27 lõike kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu, selle kohta kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 alusel peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda KMH vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Määruse § 3 punkti 12 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda, kui toimub allmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine. Eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 61 sätestatud kriteeriumitest. Lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 jättis Keskkonnaamet XX.XX.XXXX kirjaga nr DM-XXXXXX „Estonia kaevanduse Estonia tööstusala kinnistu osalise korrastamise korrastamistingimuste väljastamise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata keskkonnamõju hindamise Estonia tööstusala kinnistu osalisele korrastamisele. Loa andja on seisukohal, et KMH tuleb jätta algatamata, kuna: - kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ega õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; - kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi ega suurõnnetusi; - korrastataval alal on head tingimused taastuvenergia tootmise üksuse rajamiseks. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.  EELNÕU 01.08.2023 Estonia põlevkivikaevanduse (keskkonnaluba nr KMIN-054) Estonia tööstusala kinnistu (katastritunnus 49802:002:0450) osalise korrastamise korrastamistingimuste väljastamise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Enefit Power AS (registrikood 10579981, edaspidi ka ettevõte; aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, 40107, Ida-Viru maakond) esitas 26.01.2023 kirjaga nr NJ- KKJ-1/111 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.01.2023 nr DM-123483-1) Estonia kaevanduse korrastamistingimuste saamiseks Estonia tööstusala kinnistu (katastritunnus: 49802:002:0450) osaliseks korrastamiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletud tegevusluba või selle muutmine ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 7 punktides 1-3 ei ole korrastamistingimused määratletud tegevusloaks. KeHJS § 7 punkti 4 kohaselt on tegevusluba eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav samas paragrahvis nimetamata muu dokument. Seega loeb Keskkonnaamet korrastamistingimuste taotluse tegevusloa taotluseks. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja kohta KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 12 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas allmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi otsustatakse KMH vajalikkus, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt lisatakse otsusele eelhinnang, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõigete 2 või 21 alusel. I. OTSUS Lähtudes eelnevast, tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Estonia kaevanduse Estonia tööstusala kinnistu (katastritunnus: 49802:002:0450) osalise korrastamise korrastamistingimuste saamise taotlusele. 1.2 Keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks ei määrata, kuna need ei ole korrastamistingimuste andmise ajal teada. Kui korrastamise käigus ilmnevad olulised ebasoodsad keskkonnamõjud, siis lahendatakse need operatiivselt ning kaasates asjaomaseid asutusi ja isikuid. 1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. II EELHINNANG KeHJS § 6¹ lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Keskkonnaluba nr KMIN-054; 2. Enefit Power AS poolt esitatud taotlus korrastamistingimuste väljastamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.01.2023 dokumendina nr DM-123583-1); 3. Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang (Alkranel OÜ, 2020)(edaspidi ka tekstis viidatud kui Alkranel OÜ (2020) koostatud Estonia II päikeseelektrijaama KMH eelhinnang); 4. Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering (Skepast&Puhkim OÜ, 2020), kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 26.11.2020 otsusega nr 292; 5. Alutaguse valla üldplaneering (Kobras AS, 2020), kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285; 6. Maa-ameti geoportaal (30.06.2023). 1.1. Kavandatav tegevus (tegevuse iseloom, maht, seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; määrus nr 31 § 2 lõige 1 ja 2) Kavandatava tegevuse eesmärgiks on osaline Estonia kaevanduse pealmaa alade korrastamine. Enefit Power AS palus korrastamistingimusi Estonia põlevkivikaevanduse mäeeraldise teenindusmaale jääva Estonia tööstusala (katastritunnus: 49802:002:0450. 75% tootmismaa, 25% jäätmehoidla maa, pindala 448,26 ha) osaliseks korrastamiseks. Estonia tööstusala kinnistu kuulub riigile, mille riigivara valitseja on Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium. Korrastada soovitava ala pindala on 26 ha ning hetkel paikneb seal ca 500 m pikk, 300 m lai ning 13 m kõrge kivimkuhjatis, mis kujunes kaevanduse avamistööde käigus ca 50 aastat tagasi. Enefit Power AS soovib kivimkuhjatist kujundada ümber päikeseelektrijaama alustarindiks. Vastavalt taotlusesse lisatud joonisele ja Maa-ameti geoportaali ortofotodele on planeeritud päikeseelektrijaama alustarind märgatavalt suurem hetkel korrastamata alal eksisteerivast kivimkuhjast. Kaevandamisjäätmekava kohaselt on ettevõttel plaanis suurendada energia tootmises taastuvenergia osakaalu ning selleks on Estonia kaevanduse territooriumil on rajatud või alustatud rajamisega Estonia kaevanduse I ja II päikeseelektrijaamad. Käesoleva korrastamistingimuste väljastamise taotluse lõppeesmärgiks on rajada Estonia kaevanduse III päikeseelektrijaama alustarind. Kõikide päikeseelektrijaamade rajamisel kasutatakse ära kaevandamisel tekkinud jäätmed ning tegevusel on üleüldine positiivne mõju kliimaeesmärkide täitmisele taastuvenergia tootmise näol. Vastavalt Alkranel OÜ (2020) koostatud Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama KMH eelhinnangule, on kavandatavad tegevused on jagatavad etappidesse, millega kaasneb erinev võimalik keskkonnamõju ning mis on rakendatavad ka III päikeseelektrijaama alustaringi rajamisel tekkivate keskkonnamõjude hindamisel: 1. ehitusaegne – metsa raadamine, alustarindi ehitus, päikesepaneelide jm taristu paigaldamine; 2. käitamisaegne – päikeseelektrijaama hooldus, tagamaks jaama eesmärgipärast kasutamist; 3. sulgemisaegne – päikesepaneelide eemaldamine ning utiliseerimine (loodud taristu on aga põhimõtteliselt korduvkasutatav). Vastavalt Alkranel OÜ (2020) koostatud Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama KMH eelhinnangule, võtab ca 20,5 ha suuruse alustarindi rajamine aega 3–5 aastat, sõltudes Estonia kaevanduse toodangunumbritest ehk põlevkivi vajadusest energeetika sektoris. Kuigi kavandatava III päikeseelektrijaama asukohal juba paikneb kivimkuhjatis, võib alustarindi rajamisel ilmselt arvestada sarnase ajaperioodiga. Lõplik III päikeseelektrijaama alustarindi valmimise aeg võib aga jääda hilisemasse ajahorisonti, kui see ehitatakse paralleelselt II päikeseelektrijaama alustarindiga või alles peale selle valmimist. Alutaguse valla 2020. a üldplaneeringu kohaselt on kaevandamisloa omanik kohustatud kaevandatud ala korrastama korrastamisprojekti alusel, arvestades seejuures valla vajadusi ning arengukavasid. Üldplaneeringu järgi on kavandatava päikeseelektrijaama ala puhul tegemist toomise maa-alaga, jäädes rohevõrgustiku alast välja. Päikeseelektrijaama rajamine ei ole ka vastuolus Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt seatud tingimustega päikeparkide rajamisel. Taotletava tegevusega suureneb jäätmete taaskasutamise osakaal. Maavara kaevandamisel tekkiva aheraine taaskasutamine päikeseelektrijaamade rajamisel aitab ühtlasi saavutada ka põlevkivi arengukava strateegilist eesmärki negatiivse keskkonnamõju vähendamisel, st. kaevandamisjäätmete maksimaalset taaskasutamist ehk põlevkiviaheraine kasutuselevõtu suurendamist ning selle jäätmehoidlates ladestamise vähendamist. Korrastamistingimuste taotleja esitas taotlusega mitmed soovitavad korrastamistingimused, mis valdavalt tulenevad Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusest nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (30.06.2022 redaktsioon) (edaspidi määrus nr 12) ning mis on asjakohased ja tuleks lisada korrastamistingimuste hulka järgmises sõnastuses: 1. Maa korrastada nii, et see sobib ümbritsevasse maastikku ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. 2. Päikeseelektrijaama alustarindi küljed kujundada nii, et ei tekiks varinguid. Nõlvsusnurk ei tohi ületada aheraine loomulikku varisemise nurka. 3. Ala korrastamistöödel eemaldatav muld kasutatakse nii objekti kui ka Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi (sh kasutusest väljas olevatel aherainepuistangutel) heakorrastamistöödel. 4. Kõik korrastamisprojekti koosseisus olevad plaanid koostada ja vormistada vastavalt kehtivatele nõuetele. 5. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest, majanduslikest kaalutlustest. Korrastamisprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta Keskkonnaministri määrust nr 12 lisaks kõigile Keskkonnaameti väljastatavatele korrastamistingimustele olenemata sellest, kas määrusest nr 12 leitavaid asjakohaseid korrastamisprojekti tingimusi on Keskkonnaameti poolt antud tingimustes kajastatud või mitte. Kuna korrastamise tulemusena soovitakse rajada päikeseelektrijaama alustarind, lisab Keskkonnaamet korrastamistingimuste hulka järgmised tingimused: 1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule; 2. Kaevandatud maa korrastada tootmismaaks. 1.2. Ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus (määrus nr 31 § 2 lõige 3 ja 4) Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse ressursse ja energiat valdavalt ehitusaegse tegevusena olemasoleva kivimmassi territooriumil ümberpaigutamiseks ning uue toomiseks. Valdav osa alustarindiks kujundatavast materjalist saadakse põlevkivi kaevandamise käigus – põlevkivi rikastamise käigus saadud aherainest. Muu hulgas on Enefit Power AS Estonia kaevanduse keskkonnaloa nt KMIN-054 jäätmeosas nõue taaskasutada vähemalt 40% tekkinud aherainest (punkti J6). Korrastamistingimuste hulka lisatakse järgmised tingimused: 1. Korrastamise projektis tuleb välja tuua, milline on olemasoleva kuhjatise maht, kui palju plaanitakse lisaks sellele aherainet taaskasutada ning milline on alustarindi maksimaalne tipukõrgus ning planeeritud kallakus. 2. Korrastamisprojektile lisatakse alternatiivseid ehituslahendusi käsitlev finantsanalüüsil põhinev tõend, et aherainest päikeseelektrijaama alustarindi rajamisel on tegemist aheraine taaskasutamisega ning et seda kasutatakse kasulikul otstarbel selliselt, et nad  asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmise või majanduses laiemalt. Alustarindi rajamisele eelnevalt raadatakse osa metsast. Saadud puitmaterjal on edaspidi kasutatav erinevatel otstarvetel, vastavalt puidu kvaliteedile. 1.3. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, jäätmete teke ja käitlemine (määrus nr 31 § 2 lõige 5 ja 6) Pinna- ja põhjavesi Tegevusega hõlmatud alal ei esine märgalasid ning lähim vooluveekogu on Jõuga peakraav ca 150 m kaugusel idas. See on piisav kaugus, et välistada negatiivse mõju eeldused vooluveekogumi kaldatsoonile ning pinnaveekogumitele ning nendega seonduvatele aspektidele üldiselt. Taotluse kohaselt kasutatakse alustarindi ehituseks juba ca 50 aastat eksisteerinud kivimkuhjatise materjali ja põlevkivi rikastamisel tekkinud ning tekkivat aherainet ning vajadusel aherainest valmistatud killustikku. Kivimkuhjatise materjal (valdavalt lubjakivi) on olemuselt inertne ning ei ole teada, et varasemalt eksisteerinud kivimkuhjatis oleks kuidagi negatiivselt mõjunud põhja- ja pinnaveele (sh selle kvaliteedile). Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse tingimuste tagamise eest (sh kasutatava tehnika ja selle käsitluse vastavus kehtivatele normatiividele), mis vähendab veel täiendavalt keskkonnahäiringute esinemise võimalusi. Müra Müra esineb ajutiselt metsa raadamisel ning päikeseelektrijaama ja selle alustarindi rajamisel. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Korrastamise järgselt lõpeb ka mürahäiring. Lähimad majapidamised jäävad planeeritavast päikeseelektrijaamast ca 2 km kaugusele (peatükk 2.4) ning planeeritava elektrijaama ja majapidamiste vahele jääb metsamaa koos erivanuselise metsaga, mis varjestab müra levikut. Tahked peenosakesed Tahkete peenosakeste teke seostub valdavalt ehitustegevusega koos aheraine transpordi ning paigutamisega. Sarnaselt karjääridega võib antud juhul transpordi tõttu tekkiv õhusaaste levida lagedal maastikul keskmiselt tuulega 200–250 m kaugusele. Korrastatav ala on valdavas osas ümbritsetud metsaga, mis vähendab saaste levikut. Korrastamistööde käigus tekkiva õhusaaste jõudmine lähimate majapidamisteni (peatükk 2.4) ning kaitstavate liikideni (peatükk 2.3) on välistatud. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tootmisala korrastamisega ümbruskonnale ei kaasne. Jäätmeteke Olmejäätmed tekivad valdavalt ehitusetapi käigus ning käideldakse nagu teisedki kaevanduses tekkivad olmejäätmed, st. antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Üleüldises plaanis on kavandatava tegevusega planeeritud jäätmete taaskasutus kordades suurem kui korrastamisel potentsiaalselt tekkivate jäätmete hulk. Vibratsioon Korrastamistöid teostavad masinad tekitavad müra ja vibratsiooni, kuid need häiringud on lühiajalised ega ületa eeldatavasti õigusaktidega kehtestatud piirnorme. Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirinormid juba valmistajatehases. Kokkuvõtvalt on kaevandatud ala korrastamisel keskkonnahäiringute suuruse määravaks teguriks korrastamisel kasutatav tehnika ja töövõtted, mille õigel valikul ja rakendamisel on võimalik keskkonnamõjusid minimaliseerida. Seega lisatakse korrastamistingimuste hulka järgmine tingimus: 1. Päikeseelektrijaama alustarindi ehitustöödel peab ennetama võimalikke keskkonnahäiringute nagu tolm, müra, vibratsioon teket ning rakendama asjakohaseid meetmeid häiringute leevendamiseks. 1.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus (määrus nr 31 § 2 lõige 7 ja 8) Korrastamistöödel on potentsiaalseks reostusallikaks masinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida korrastamisprojektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond (määrus nr 31 § 3) Estonia põlevkivikaevanduse mäeeraldise teenindusmaal soovitakse korrastamistingimusi kaevandatud maa korrastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kuuluval kinnistul Estonia tööstusala (katastritunnus: 49802:002:0450) 26 ha ulatuses. Valdavalt on tegemist varasema kaevandamistegevusega mõjutatud alaga, kus ca 50 aastat tagasi kuhjati Estonia põlevkivikaevandusest saadud aherainet. Hetkel on aherainemäe pindala kaardilt mõõdetuna ca 14,5 ha. Peale päikeseelektrijaama alustarindi rajamist jääb vana kivimkuhjatise ja päikeseelektrijaama alustarindi kogupindalaks ca 21 ha, millest ca 18 ha on päikeseelektrijaama alustarindi aluspindala. Rajatava päikeseelektrijaama alustarindi mõnevõrra suurem pindala praeguse kivimkuhja aluspindalast on tingitud alustarindi kavandatavast konfiguratsioonist, eesmärgiga anda päikesepaneelide nõlvale (lõunanõlv) optimaalne kalle ning tagada nõlvade püsivus. Alustarindi ümber jäetakse ca 20 m laiune puude ja põõsaste vaba ala tuleohutuse tagamiseks ja alustarindit teenindava transpordi liikumiseks. Praegu paikneb kivimkuhja ümber mets, mis tuleks plaanitud alustarindi mahutamiseks ca 7–8 ha ulatuses raadata. Antud metsas Keskkonnaametile teadaolevalt kaitsealuseid liike ei ela. Kuna osad käesolevas keskkonnamõjude eelhinnangus tehtud arutelud ja järeldused põhinevad taotlusega kaasa lisatud kavandatava päikeseelektrijaama alustarindi joonisest tuleneval infol, lisatakse korrastamistingimuste hulka tingimus, mis keelab esitatud kavandist tunduvalt suurema alustarindi rajamise: 1. Päikeseelektrijaama alustarindi maksimaalseks pindalaks määrata 19 ha. 2.1. Olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ning seal toimuvatest või planeeritavatest tegevustest (määrus nr 31 § 3 lõige 1) Korrastada plaanitav ala jääb tervenisti ümbritsetuks Estonia põlevkivikaevanduse mäeeraldise teenindusmaaga, jäädes vähemalt 80 m kaugusele mäeeraldise teenindusmaa piirist. Korrastatava piirkonna ümbruses väljapoole teenindusmaad jäävad Kliimaministeeriumile kuuluvad ning Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatavad majandusmetsad, mille osas ei ole päikeseelektrijaama alustarindi ehitamisel ette näha olulist keskkonnamõju. Korrastatavast alast põhja poole jääb valdav osa Estonia põlevkivikaevanduse mäeeraldise teenindusmaast, kus toimub aktiivne kaevandamist teenindav tegevus. Päikeseelektrijaama alustarindi rajamine ei takista ümbruskonna metsa majandamist ega põlevkivi kaevandamist. 2.2. Alal esinevatest loodusvaradest, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavusest, kvaliteedist ja taastumisvõimest (määrus nr 31 § 3 lõige 2) Korrastada soovitav ala paiknev tööstusliku ja loodusliku territooriumi piiril. Allmaakaevandamisel on 50 aasta jooksul kujundatud piirkondlikku veerežiimi ja sellest tingitud looduslikku keskkonda. See tähendab, et tänane looduskeskkond on valdavalt kujunenud allmaakaevandamise tingimustes. Korrastamistingimuste saamise avaldusele lisati juurde joonis, mille põhjal soovitakse raadata ca 7–8 ha ulatuses metsa. Teadaolevalt ei ela seal kaitsealuseid liike. Kavandatava päikeseelektrijaama alustarindi ehitamisel hävitatakse struktuuri piires (ja ehituseks ja hilisemaks päikeseelektrijaama hoolduseks rajatava taristu piires) kogu looduslik keskkond. Estonia kaevanduse tööstusterritooriumit ehk kogu katastriüksust (v.a päikeseelektrijaamaks korrastatav kivimkuhjatis) kasutatakse jätkuvalt edasi. Korrastatava puistangu ümbrus on juba valdavalt looduslikult taimestunud. Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi lõpliku korrastamise tingimused töötatakse välja põlevkivi kaevandamise lõpetamisel. Lisaks tuleb arvestada raadatavas metsas ja selle ümbruses elavate lindude pesitsusperioodiga. Seega lisatakse korrastamistingimuse hulka järgmine tingimus:  1. Korrastamisprojekti koostamisel ja tööde planeerimisel tuleb arvestada lindude esinemisega antud piirkonnas ja nende peamist pesitsusaega. Raadamist tuleb teha väljaspool lindude peamist pesitsusaega (tööd teostada ajavahemikus 01.09–15.03). Maa-ameti geoportaali ortofotode põhjal (vaadatud 30.06.2023) võib näha, et Estonia põlevkivikaevanduse II päikeseelektrijaama alustarind on rajatud otse raadatud metsa alale, alalt kändude vahelt kooritud kasvupinnas kasutati objekti ehitusel. Selleks, et säästa mulda kui ressurssi kavandatava Estonia kaevanduse III päikeseelektrijaama piirkonnas, lisatakse korrastamistingimuste hulka järgmine tingimus: 1. Kogu raadatava ala ulatuses, mis jääb päikeseelektrijaama alustarindi alla, mis on väljaspool tänast kivimkuhjatist ning kus soovitakse kasutada aherainet või killustikku, kooritakse kasvukiht (muld). Kuigi alustarindi alal looduslik keskkond hävib, on taastuvenergia tootmine tänases majanduslikus ja ökoloogilises situatsioonis tervitatav, pakkudes väikese süsinikujäljega energia tootmises alternatiivi fossiilsetele energiaallikatele. Ajakohane üleminek mitmekesistele ja alternatiivsetele energiaallikatele aitab kaasa energiajulgeolekule situatsioonides kus, valdavalt Eesti kontekstis, peaks ilmnema sotsiaalne, majanduslik või poliitiline vastuolu põlevkivienergia või teiste fossiilsete energiaallikate kasutamisele. 2.3. Keskkonna vastupanuvõimest, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Piirkonda iseloomustab üldise tasase reljeefi taustal paiknev ca 13 m kõrgune kivimkuhjatis, millel on tasapisi hakanud toimuma looduslik metsastumine hoolimata puudulikust mullakattest. Kivimkuhjatise ümberkujundamine tooks kaasa kuhjal paiknevate puude langetamise. Samas pole puid palju ja kivine pind pole metsamaa arenguks soodne. Jõed ja järved puuduvad. Peatükis 1.3 mainitud Jõuga peakraav on ca 150 m kaugusel tegevusega hõlmatud piirkonnast ja seega piisavalt kaugel, et pidada ebatõenäoliseks negatiivse mõju ulatust kraavini. Teadaolevalt puuduvad korrastataval mäeeraldisel alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. Ajalooliste, kultuuriliste ning arheoloogiliste väärtustega alad kavandatava tegevuse maa-alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. Korrastatavale alale ega korrastatavast alast alla 750 m kaugusele ei jää mitte ühtegi kaitsealuse liigi elupaika. 1 km kaugusele või alla selle jäävad mõned III kaitsekategooria taime ja sambliku liigid: Neckera pennata (sulgjas õhik) EELIS kood KLO9402619 750 m läänes; Neckera pennata (sulgjas õhik) EELIS kood KLO9402616 800 m kagus; Neckera pennata (sulgjas õhik) EELIS kood KLO9401060 1,0 km kagus; Evernia divaricata (pikk lõhnasamblik) EELIS kood KLO9700813 1,0 km kagus; Lecidea erythrophaea (puna-näsasamblik) EELIS kood KLO9701638 1,0 km kagus; Nephroma laevigatum (sile neersamblik) EELIS kood KLO9701644 1,0 km kagus; Lobaria pulmonaria (harilik kopsusamblik) EELIS kood KLO9700833 1,0 km kagus; Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik) EELIS kood KLO9700860 1,0 km kagus; Megalaria grossa (suur nööpsamblik) EELIS kood KLO9701973 1,0 km kagus. Lähimad II kaitsekategooria taime, looma, seene ja sambliku liigid paiknevad 1 km kaugusel ning I kaitsekategooria taime, looma, seene ja sambliku liigid 2,3 km kaugusel. Lähimad vääriselupaigad on ca 560 m kaugusel läänes paiknev VEP nr. 206041 (vid kood 6664414), ca 760 m kaugusel idas paiknev VEP nr.211865 (vid kood VEP211865) ja ca 800 m kaugusel läänes paiknev VEP nr. 211171 (vid kood VEP211171). Alutaguse rahvuspark (KLO1000669) paikneb 2,2 km kagus. Kaevandatud ala korrastamisel päikeseelektrijaamaks puudub oluline keskkonnamõju piirkonnas paiknevatele kaitsealustele liikidele, eriti kui tegu kaitsealuste liikide puhul on tegu taimede ja samblikega, mida (ka potentsiaalne väike) müra ei häiri ning korrastamisega kaasnevat veerežiimi muutust ei esine. Rajatavale alustarindile lähimatele taimedele võib alustarindi rajamise käigus ajutiselt koguneda tolmukiht, mis on oma levikult lokaalne ja mida vihmadega maha pestakse. Lähim Natura 2000 ala on Jõuga loodusala (3,7 km kagus ja lõunas). Jõuga loodusala on rajatavast päikeseelektrijaamast piisavalt kaugel, et olla väljas otsesest mõjuväljast, eelkõige tolmu ja müra osas. Kuna piirkonna põhjaveetaset ja veerežiimi korrastamise käigus ei muudeta, on ka kaudsemad potentsiaalsed mõjud Natura 2000 alale minimaalsed, kui üldse. Keskkonnamõjude avaldumisest Jõuga loodusalale on kirjeldatud veel peatükis 3.3. 2.4. Inimese tervisest ja heaolust ning elanikkonnast Lähimad majapidamised paiknevad 1,6 km loodes (Simumäe, katastritunnus 49802:002:0880), 1,7 km kaugusel läänes (Kuusiku, katastritunnus 49802:002:0800), 1,9 km läänes (Kopli, katastritunnus 49802:002:0204). Korrastataval alal tehtavad tööd ei erine alustarindi ehituse poolelt oluliselt mujal Estonia põlevkivikaevanduse mäeeraldise teenindusmaal toimuvast aheraine transpordist ja laadimisest. Müra levikut lähimate majapidamisteni varjestavad Estonia põlevkivikaevanduse teenindusmaal ja selle läheduses paiknev mets (Kuusiku ja Kopli elamud) või mäeeraldise teenindusmaa lääne ja põhja osadesse kogunenud aherainemäed (Simumäe elamu). 3.1. Mõju suurus, ulatus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus, ilmnemise tõenäosus (määrus nr 31 § 4 lõige 1, 2, 3 ja 4) Peamised korrastamisega seotud keskkonnamõjud on seotud õhuga – müra ja tahkete peenosakeste levikuga. Kuna korrastatav ala on kõikidest suundadest ümbritsetud metsaga, siis väheneb nii müra kui ka tahkete peenosakeste levik korrastatavast alast kaugemale. Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei teki kavandatava tegevuse käigus olulist negatiivset mõju keskkonnale ega inimese heaolule. Tegevus avaldab laiemas pildis teatavat positiivset mõju tulevase taastuvenergia tootmise näol. 3.2. Mõju piiriülesus (määrus nr 31 § 4 lõige 5) Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir asub rohkem kui 25 km kaugusel idas. 3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale (määrus nr 31 § 4 lõige 6) Korrastatav osa Estonia tööstusala kinnistust ei kattu ühegi Natura 2000 võrgustiku alaga. Lähimad Natura 2000 ala jääb ca 3,7 km kaugusele kagusse ja lõunasse (Jõuga loodusala, EELIS kood RAH0000167, paikneb mitme eraldi alana). Lähim Natura 2000 ala on rajatavast päikeseelektrijaamast piisavalt kaugel, et olla väljas otsesest mõjuväljast, eelkõige tolmu ja müra osas. Kuna piirkonna põhjaveetaset ja veerežiimi korrastamise käigus ei muudeta, on ka kaudsemad potentsiaalsed mõjud Natura 2000 alale minimaalsed, kui üldse. Ei ole ka näha põhjust, kuidas võiks päikeseelektrijaama alustarindi rajamine panustada lähimale Natura 2000 alale rakenduva negatiivse kumulatiivse keskkonnamõju suurenemisele. Jõuga loodusala Natura 2000 ala on rajatud Iisaku-Illuka oosistikule, mille järvede teke ja püsimine on väga otseses seoses oosi geoloogilise ehitusega ning oosi struktuurilise terviklikkusega, millele oosistikust 3,5 km väljapoole rajatav päikeseelektrijaam mingisugust ohtu ei kujuta. Osaliselt on Jõuga loodusala Natura 2000 ala ka kattuv suurema looduskaitsealaga, Alutaguse rahvuspargiga, mis tagab Natura 2000 alale laiema kaitsevööndi, kus potentsiaalselt keskkonda kahjustav majandustegevus jms on piiratud. 3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega (määrus nr 31 § 4 lõige 7) Korrastatav ala ja korrastamise käigus kavandatav päikeseelektrijaama alustarind paikneb praegusel Estonia põlevkivikaevanduse teenindusmaal, kus toimub veel aktiivne põlevkivi kaevandamine ja esmane põlevkivi töötlemine/rikastamine. Nagu on eelnevalt mainitud peatükis 1.1, on Estonia kaevanduse territooriumil juba paiknemas või rajamisel kaks päikeseelektrijaama, mis on rajatud sarnastel tingimustel korrastatavale alale rajatava päikeseelektrijaamaga. Alutaguse valla üldplaneeringus on arvestatud Pumphüdroelektrijaama (vesisalvesti) rajamisega Estonia põlevkivikaevanduse teenindusmaa territooriumile. Vesisalvesti osas on kehtestatud ka detailplaneering (Alutaguse Vallavolikogu 26.11.2020 otsus nr 292). Vesisalvesti maapealne osa paikneks ca 1,6 km kaugusel korrastatavast alast. Detailplaneeringu kohaselt ehitataks pumphüdroelektrijaama rajamisel maa peale ca 100 m kõrgune alustarind maapealsele ülemisele veereservuaarile. Maa-aluse reservuaarina kasutataks juba kaevandatud põlevkivikaevanduse kambreid. Ka III Estonia päikeseelektrijaama alustarind paikneb kvaasistabiilsel alal, kus on maa all kaevandatud põlevkivi. Enne päikeseelektrijaama alustarindi rajamist tuleb koostada vastav eksperthinnang, mis hindaks olemasolevate ja maapinda toestavate põlevkivitervikute stabiilsust ning vajadusel täiendavaid meetmeid maapinna stabiilsuse parendamiseks. Pumphüdroelektrijaama ja päikeseelektrijaamade teineteisele lähedal paiknemine ei rakenda olulist negatiivset kumulatiivset koosmõju, mida iga üksiku objekti (pumphüdroelektrijaam või päikeseelektrijaamad) keskkonnamõju hindamisel ette ei oleks näha. 3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused (määrus nr 31 § 4 lõige 8) Korrastamistööde tegemise käigus on olulise ebasoodsa mõju avaldumine eeldatavalt vähetõenäoline. 4. Eelhinnangu järeldus (määrus nr 31 § 5) Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik järgmistel põhjustel: - kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ega õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; - kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi ega suurõnnetusi; - korrastataval alal on head tingimused taastuvenergia tootmise üksuse rajamiseks. KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju III. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 2 alusel XX kirjaga nr XX Estonia põlevkivikaevanduse Estonia tööstusala kinnistu osalise korrastamise korrastamistingimuste saamise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks Alutaguse Vallavalitsusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Enefit Power ASle, arvamuse avaldamise tähtajaga hiljemalt xx. Alutaguse Vallavolikogu xx Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xx. Enefit Power AS xx. EELNÕU 01.08.2023 Estonia põlevkivikaevanduse (keskkonnaluba nr KMIN-054) Estonia tööstusala kinnistu (katastritunnus 49802:002:0450) osalise korrastamise korrastamistingimuste väljastamise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Enefit Power AS (registrikood 10579981, edaspidi ka ettevõte; aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, 40107, Ida-Viru maakond) esitas 26.01.2023 kirjaga nr NJ- KKJ-1/111 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.01.2023 nr DM-123483-1) Estonia kaevanduse korrastamistingimuste saamiseks Estonia tööstusala kinnistu (katastritunnus: 49802:002:0450) osaliseks korrastamiseks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletud tegevusluba või selle muutmine ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 7 punktides 1-3 ei ole korrastamistingimused määratletud tegevusloaks. KeHJS § 7 punkti 4 kohaselt on tegevusluba eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav samas paragrahvis nimetamata muu dokument. Seega loeb Keskkonnaamet korrastamistingimuste taotluse tegevusloa taotluseks. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja kohta KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 12 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas allmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi otsustatakse KMH vajalikkus, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt lisatakse otsusele eelhinnang, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõigete 2 või 21 alusel. I. OTSUS Lähtudes eelnevast, tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Estonia kaevanduse Estonia tööstusala kinnistu (katastritunnus: 49802:002:0450) osalise korrastamise korrastamistingimuste saamise taotlusele. 1.2 Keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks ei määrata, kuna need ei ole korrastamistingimuste andmise ajal teada. Kui korrastamise käigus ilmnevad olulised ebasoodsad keskkonnamõjud, siis lahendatakse need operatiivselt ning kaasates asjaomaseid asutusi ja isikuid. 1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. II EELHINNANG KeHJS § 6¹ lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Keskkonnaluba nr KMIN-054; 2. Enefit Power AS poolt esitatud taotlus korrastamistingimuste väljastamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.01.2023 dokumendina nr DM-123583-1); 3. Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang (Alkranel OÜ, 2020)(edaspidi ka tekstis viidatud kui Alkranel OÜ (2020) koostatud Estonia II päikeseelektrijaama KMH eelhinnang); 4. Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering (Skepast&Puhkim OÜ, 2020), kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 26.11.2020 otsusega nr 292; 5. Alutaguse valla üldplaneering (Kobras AS, 2020), kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285; 6. Maa-ameti geoportaal (30.06.2023). 1.1. Kavandatav tegevus (tegevuse iseloom, maht, seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; määrus nr 31 § 2 lõige 1 ja 2) Kavandatava tegevuse eesmärgiks on osaline Estonia kaevanduse pealmaa alade korrastamine. Enefit Power AS palus korrastamistingimusi Estonia põlevkivikaevanduse mäeeraldise teenindusmaale jääva Estonia tööstusala (katastritunnus: 49802:002:0450. 75% tootmismaa, 25% jäätmehoidla maa, pindala 448,26 ha) osaliseks korrastamiseks. Estonia tööstusala kinnistu kuulub riigile, mille riigivara valitseja on Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium. Korrastada soovitava ala pindala on 26 ha ning hetkel paikneb seal ca 500 m pikk, 300 m lai ning 13 m kõrge kivimkuhjatis, mis kujunes kaevanduse avamistööde käigus ca 50 aastat tagasi. Enefit Power AS soovib kivimkuhjatist kujundada ümber päikeseelektrijaama alustarindiks. Vastavalt taotlusesse lisatud joonisele ja Maa-ameti geoportaali ortofotodele on planeeritud päikeseelektrijaama alustarind märgatavalt suurem hetkel korrastamata alal eksisteerivast kivimkuhjast. Kaevandamisjäätmekava kohaselt on ettevõttel plaanis suurendada energia tootmises taastuvenergia osakaalu ning selleks on Estonia kaevanduse territooriumil on rajatud või alustatud rajamisega Estonia kaevanduse I ja II päikeseelektrijaamad. Käesoleva korrastamistingimuste väljastamise taotluse lõppeesmärgiks on rajada Estonia kaevanduse III päikeseelektrijaama alustarind. Kõikide päikeseelektrijaamade rajamisel kasutatakse ära kaevandamisel tekkinud jäätmed ning tegevusel on üleüldine positiivne mõju kliimaeesmärkide täitmisele taastuvenergia tootmise näol. Vastavalt Alkranel OÜ (2020) koostatud Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama KMH eelhinnangule, on kavandatavad tegevused on jagatavad etappidesse, millega kaasneb erinev võimalik keskkonnamõju ning mis on rakendatavad ka III päikeseelektrijaama alustaringi rajamisel tekkivate keskkonnamõjude hindamisel: 1. ehitusaegne – metsa raadamine, alustarindi ehitus, päikesepaneelide jm taristu paigaldamine; 2. käitamisaegne – päikeseelektrijaama hooldus, tagamaks jaama eesmärgipärast kasutamist; 3. sulgemisaegne – päikesepaneelide eemaldamine ning utiliseerimine (loodud taristu on aga põhimõtteliselt korduvkasutatav). Vastavalt Alkranel OÜ (2020) koostatud Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama KMH eelhinnangule, võtab ca 20,5 ha suuruse alustarindi rajamine aega 3–5 aastat, sõltudes Estonia kaevanduse toodangunumbritest ehk põlevkivi vajadusest energeetika sektoris. Kuigi kavandatava III päikeseelektrijaama asukohal juba paikneb kivimkuhjatis, võib alustarindi rajamisel ilmselt arvestada sarnase ajaperioodiga. Lõplik III päikeseelektrijaama alustarindi valmimise aeg võib aga jääda hilisemasse ajahorisonti, kui see ehitatakse paralleelselt II päikeseelektrijaama alustarindiga või alles peale selle valmimist. Alutaguse valla 2020. a üldplaneeringu kohaselt on kaevandamisloa omanik kohustatud kaevandatud ala korrastama korrastamisprojekti alusel, arvestades seejuures valla vajadusi ning arengukavasid. Üldplaneeringu järgi on kavandatava päikeseelektrijaama ala puhul tegemist toomise maa-alaga, jäädes rohevõrgustiku alast välja. Päikeseelektrijaama rajamine ei ole ka vastuolus Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt seatud tingimustega päikeparkide rajamisel. Taotletava tegevusega suureneb jäätmete taaskasutamise osakaal. Maavara kaevandamisel tekkiva aheraine taaskasutamine päikeseelektrijaamade rajamisel aitab ühtlasi saavutada ka põlevkivi arengukava strateegilist eesmärki negatiivse keskkonnamõju vähendamisel, st. kaevandamisjäätmete maksimaalset taaskasutamist ehk põlevkiviaheraine kasutuselevõtu suurendamist ning selle jäätmehoidlates ladestamise vähendamist. Korrastamistingimuste taotleja esitas taotlusega mitmed soovitavad korrastamistingimused, mis valdavalt tulenevad Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusest nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (30.06.2022 redaktsioon) (edaspidi määrus nr 12) ning mis on asjakohased ja tuleks lisada korrastamistingimuste hulka järgmises sõnastuses: 1. Maa korrastada nii, et see sobib ümbritsevasse maastikku ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. 2. Päikeseelektrijaama alustarindi küljed kujundada nii, et ei tekiks varinguid. Nõlvsusnurk ei tohi ületada aheraine loomulikku varisemise nurka. 3. Ala korrastamistöödel eemaldatav muld kasutatakse nii objekti kui ka Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi (sh kasutusest väljas olevatel aherainepuistangutel) heakorrastamistöödel. 4. Kõik korrastamisprojekti koosseisus olevad plaanid koostada ja vormistada vastavalt kehtivatele nõuetele. 5. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest, majanduslikest kaalutlustest. Korrastamisprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta Keskkonnaministri määrust nr 12 lisaks kõigile Keskkonnaameti väljastatavatele korrastamistingimustele olenemata sellest, kas määrusest nr 12 leitavaid asjakohaseid korrastamisprojekti tingimusi on Keskkonnaameti poolt antud tingimustes kajastatud või mitte. Kuna korrastamise tulemusena soovitakse rajada päikeseelektrijaama alustarind, lisab Keskkonnaamet korrastamistingimuste hulka järgmised tingimused: 1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule; 2. Kaevandatud maa korrastada tootmismaaks. 1.2. Ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus (määrus nr 31 § 2 lõige 3 ja 4) Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse ressursse ja energiat valdavalt ehitusaegse tegevusena olemasoleva kivimmassi territooriumil ümberpaigutamiseks ning uue toomiseks. Valdav osa alustarindiks kujundatavast materjalist saadakse põlevkivi kaevandamise käigus – põlevkivi rikastamise käigus saadud aherainest. Muu hulgas on Enefit Power AS Estonia kaevanduse keskkonnaloa nt KMIN-054 jäätmeosas nõue taaskasutada vähemalt 40% tekkinud aherainest (punkti J6). Korrastamistingimuste hulka lisatakse järgmised tingimused: 1. Korrastamise projektis tuleb välja tuua, milline on olemasoleva kuhjatise maht, kui palju plaanitakse lisaks sellele aherainet taaskasutada ning milline on alustarindi maksimaalne tipukõrgus ning planeeritud kallakus. 2. Korrastamisprojektile lisatakse alternatiivseid ehituslahendusi käsitlev finantsanalüüsil põhinev tõend, et aherainest päikeseelektrijaama alustarindi rajamisel on tegemist aheraine taaskasutamisega ning et seda kasutatakse kasulikul otstarbel selliselt, et nad  asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmise või majanduses laiemalt. Alustarindi rajamisele eelnevalt raadatakse osa metsast. Saadud puitmaterjal on edaspidi kasutatav erinevatel otstarvetel, vastavalt puidu kvaliteedile. 1.3. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, jäätmete teke ja käitlemine (määrus nr 31 § 2 lõige 5 ja 6) Pinna- ja põhjavesi Tegevusega hõlmatud alal ei esine märgalasid ning lähim vooluveekogu on Jõuga peakraav ca 150 m kaugusel idas. See on piisav kaugus, et välistada negatiivse mõju eeldused vooluveekogumi kaldatsoonile ning pinnaveekogumitele ning nendega seonduvatele aspektidele üldiselt. Taotluse kohaselt kasutatakse alustarindi ehituseks juba ca 50 aastat eksisteerinud kivimkuhjatise materjali ja põlevkivi rikastamisel tekkinud ning tekkivat aherainet ning vajadusel aherainest valmistatud killustikku. Kivimkuhjatise materjal (valdavalt lubjakivi) on olemuselt inertne ning ei ole teada, et varasemalt eksisteerinud kivimkuhjatis oleks kuidagi negatiivselt mõjunud põhja- ja pinnaveele (sh selle kvaliteedile). Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse tingimuste tagamise eest (sh kasutatava tehnika ja selle käsitluse vastavus kehtivatele normatiividele), mis vähendab veel täiendavalt keskkonnahäiringute esinemise võimalusi. Müra Müra esineb ajutiselt metsa raadamisel ning päikeseelektrijaama ja selle alustarindi rajamisel. Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Korrastamise järgselt lõpeb ka mürahäiring. Lähimad majapidamised jäävad planeeritavast päikeseelektrijaamast ca 2 km kaugusele (peatükk 2.4) ning planeeritava elektrijaama ja majapidamiste vahele jääb metsamaa koos erivanuselise metsaga, mis varjestab müra levikut. Tahked peenosakesed Tahkete peenosakeste teke seostub valdavalt ehitustegevusega koos aheraine transpordi ning paigutamisega. Sarnaselt karjääridega võib antud juhul transpordi tõttu tekkiv õhusaaste levida lagedal maastikul keskmiselt tuulega 200–250 m kaugusele. Korrastatav ala on valdavas osas ümbritsetud metsaga, mis vähendab saaste levikut. Korrastamistööde käigus tekkiva õhusaaste jõudmine lähimate majapidamisteni (peatükk 2.4) ning kaitstavate liikideni (peatükk 2.3) on välistatud. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tootmisala korrastamisega ümbruskonnale ei kaasne. Jäätmeteke Olmejäätmed tekivad valdavalt ehitusetapi käigus ning käideldakse nagu teisedki kaevanduses tekkivad olmejäätmed, st. antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Üleüldises plaanis on kavandatava tegevusega planeeritud jäätmete taaskasutus kordades suurem kui korrastamisel potentsiaalselt tekkivate jäätmete hulk. Vibratsioon Korrastamistöid teostavad masinad tekitavad müra ja vibratsiooni, kuid need häiringud on lühiajalised ega ületa eeldatavasti õigusaktidega kehtestatud piirnorme. Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirinormid juba valmistajatehases. Kokkuvõtvalt on kaevandatud ala korrastamisel keskkonnahäiringute suuruse määravaks teguriks korrastamisel kasutatav tehnika ja töövõtted, mille õigel valikul ja rakendamisel on võimalik keskkonnamõjusid minimaliseerida. Seega lisatakse korrastamistingimuste hulka järgmine tingimus: 1. Päikeseelektrijaama alustarindi ehitustöödel peab ennetama võimalikke keskkonnahäiringute nagu tolm, müra, vibratsioon teket ning rakendama asjakohaseid meetmeid häiringute leevendamiseks. 1.4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus (määrus nr 31 § 2 lõige 7 ja 8) Korrastamistöödel on potentsiaalseks reostusallikaks masinate tehnilised avariid. Selle vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida korrastamisprojektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond (määrus nr 31 § 3) Estonia põlevkivikaevanduse mäeeraldise teenindusmaal soovitakse korrastamistingimusi kaevandatud maa korrastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kuuluval kinnistul Estonia tööstusala (katastritunnus: 49802:002:0450) 26 ha ulatuses. Valdavalt on tegemist varasema kaevandamistegevusega mõjutatud alaga, kus ca 50 aastat tagasi kuhjati Estonia põlevkivikaevandusest saadud aherainet. Hetkel on aherainemäe pindala kaardilt mõõdetuna ca 14,5 ha. Peale päikeseelektrijaama alustarindi rajamist jääb vana kivimkuhjatise ja päikeseelektrijaama alustarindi kogupindalaks ca 21 ha, millest ca 18 ha on päikeseelektrijaama alustarindi aluspindala. Rajatava päikeseelektrijaama alustarindi mõnevõrra suurem pindala praeguse kivimkuhja aluspindalast on tingitud alustarindi kavandatavast konfiguratsioonist, eesmärgiga anda päikesepaneelide nõlvale (lõunanõlv) optimaalne kalle ning tagada nõlvade püsivus. Alustarindi ümber jäetakse ca 20 m laiune puude ja põõsaste vaba ala tuleohutuse tagamiseks ja alustarindit teenindava transpordi liikumiseks. Praegu paikneb kivimkuhja ümber mets, mis tuleks plaanitud alustarindi mahutamiseks ca 7–8 ha ulatuses raadata. Antud metsas Keskkonnaametile teadaolevalt kaitsealuseid liike ei ela. Kuna osad käesolevas keskkonnamõjude eelhinnangus tehtud arutelud ja järeldused põhinevad taotlusega kaasa lisatud kavandatava päikeseelektrijaama alustarindi joonisest tuleneval infol, lisatakse korrastamistingimuste hulka tingimus, mis keelab esitatud kavandist tunduvalt suurema alustarindi rajamise: 1. Päikeseelektrijaama alustarindi maksimaalseks pindalaks määrata 19 ha. 2.1. Olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ning seal toimuvatest või planeeritavatest tegevustest (määrus nr 31 § 3 lõige 1) Korrastada plaanitav ala jääb tervenisti ümbritsetuks Estonia põlevkivikaevanduse mäeeraldise teenindusmaaga, jäädes vähemalt 80 m kaugusele mäeeraldise teenindusmaa piirist. Korrastatava piirkonna ümbruses väljapoole teenindusmaad jäävad Kliimaministeeriumile kuuluvad ning Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatavad majandusmetsad, mille osas ei ole päikeseelektrijaama alustarindi ehitamisel ette näha olulist keskkonnamõju. Korrastatavast alast põhja poole jääb valdav osa Estonia põlevkivikaevanduse mäeeraldise teenindusmaast, kus toimub aktiivne kaevandamist teenindav tegevus. Päikeseelektrijaama alustarindi rajamine ei takista ümbruskonna metsa majandamist ega põlevkivi kaevandamist. 2.2. Alal esinevatest loodusvaradest, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavusest, kvaliteedist ja taastumisvõimest (määrus nr 31 § 3 lõige 2) Korrastada soovitav ala paiknev tööstusliku ja loodusliku territooriumi piiril. Allmaakaevandamisel on 50 aasta jooksul kujundatud piirkondlikku veerežiimi ja sellest tingitud looduslikku keskkonda. See tähendab, et tänane looduskeskkond on valdavalt kujunenud allmaakaevandamise tingimustes. Korrastamistingimuste saamise avaldusele lisati juurde joonis, mille põhjal soovitakse raadata ca 7–8 ha ulatuses metsa. Teadaolevalt ei ela seal kaitsealuseid liike. Kavandatava päikeseelektrijaama alustarindi ehitamisel hävitatakse struktuuri piires (ja ehituseks ja hilisemaks päikeseelektrijaama hoolduseks rajatava taristu piires) kogu looduslik keskkond. Estonia kaevanduse tööstusterritooriumit ehk kogu katastriüksust (v.a päikeseelektrijaamaks korrastatav kivimkuhjatis) kasutatakse jätkuvalt edasi. Korrastatava puistangu ümbrus on juba valdavalt looduslikult taimestunud. Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi lõpliku korrastamise tingimused töötatakse välja põlevkivi kaevandamise lõpetamisel. Lisaks tuleb arvestada raadatavas metsas ja selle ümbruses elavate lindude pesitsusperioodiga. Seega lisatakse korrastamistingimuse hulka järgmine tingimus:  1. Korrastamisprojekti koostamisel ja tööde planeerimisel tuleb arvestada lindude esinemisega antud piirkonnas ja nende peamist pesitsusaega. Raadamist tuleb teha väljaspool lindude peamist pesitsusaega (tööd teostada ajavahemikus 01.09–15.03). Maa-ameti geoportaali ortofotode põhjal (vaadatud 30.06.2023) võib näha, et Estonia põlevkivikaevanduse II päikeseelektrijaama alustarind on rajatud otse raadatud metsa alale, alalt kändude vahelt kooritud kasvupinnas kasutati objekti ehitusel. Selleks, et säästa mulda kui ressurssi kavandatava Estonia kaevanduse III päikeseelektrijaama piirkonnas, lisatakse korrastamistingimuste hulka järgmine tingimus: 1. Kogu raadatava ala ulatuses, mis jääb päikeseelektrijaama alustarindi alla, mis on väljaspool tänast kivimkuhjatist ning kus soovitakse kasutada aherainet või killustikku, kooritakse kasvukiht (muld). Kuigi alustarindi alal looduslik keskkond hävib, on taastuvenergia tootmine tänases majanduslikus ja ökoloogilises situatsioonis tervitatav, pakkudes väikese süsinikujäljega energia tootmises alternatiivi fossiilsetele energiaallikatele. Ajakohane üleminek mitmekesistele ja alternatiivsetele energiaallikatele aitab kaasa energiajulgeolekule situatsioonides kus, valdavalt Eesti kontekstis, peaks ilmnema sotsiaalne, majanduslik või poliitiline vastuolu põlevkivienergia või teiste fossiilsete energiaallikate kasutamisele. 2.3. Keskkonna vastupanuvõimest, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Piirkonda iseloomustab üldise tasase reljeefi taustal paiknev ca 13 m kõrgune kivimkuhjatis, millel on tasapisi hakanud toimuma looduslik metsastumine hoolimata puudulikust mullakattest. Kivimkuhjatise ümberkujundamine tooks kaasa kuhjal paiknevate puude langetamise. Samas pole puid palju ja kivine pind pole metsamaa arenguks soodne. Jõed ja järved puuduvad. Peatükis 1.3 mainitud Jõuga peakraav on ca 150 m kaugusel tegevusega hõlmatud piirkonnast ja seega piisavalt kaugel, et pidada ebatõenäoliseks negatiivse mõju ulatust kraavini. Teadaolevalt puuduvad korrastataval mäeeraldisel alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. Ajalooliste, kultuuriliste ning arheoloogiliste väärtustega alad kavandatava tegevuse maa-alal teadaolevalt puuduvad, seega võimalik negatiivne mõju nimetatud väärtustele puudub. Korrastatavale alale ega korrastatavast alast alla 750 m kaugusele ei jää mitte ühtegi kaitsealuse liigi elupaika. 1 km kaugusele või alla selle jäävad mõned III kaitsekategooria taime ja sambliku liigid: Neckera pennata (sulgjas õhik) EELIS kood KLO9402619 750 m läänes; Neckera pennata (sulgjas õhik) EELIS kood KLO9402616 800 m kagus; Neckera pennata (sulgjas õhik) EELIS kood KLO9401060 1,0 km kagus; Evernia divaricata (pikk lõhnasamblik) EELIS kood KLO9700813 1,0 km kagus; Lecidea erythrophaea (puna-näsasamblik) EELIS kood KLO9701638 1,0 km kagus; Nephroma laevigatum (sile neersamblik) EELIS kood KLO9701644 1,0 km kagus; Lobaria pulmonaria (harilik kopsusamblik) EELIS kood KLO9700833 1,0 km kagus; Thelotrema lepadinum (harilik koobassamblik) EELIS kood KLO9700860 1,0 km kagus; Megalaria grossa (suur nööpsamblik) EELIS kood KLO9701973 1,0 km kagus. Lähimad II kaitsekategooria taime, looma, seene ja sambliku liigid paiknevad 1 km kaugusel ning I kaitsekategooria taime, looma, seene ja sambliku liigid 2,3 km kaugusel. Lähimad vääriselupaigad on ca 560 m kaugusel läänes paiknev VEP nr. 206041 (vid kood 6664414), ca 760 m kaugusel idas paiknev VEP nr.211865 (vid kood VEP211865) ja ca 800 m kaugusel läänes paiknev VEP nr. 211171 (vid kood VEP211171). Alutaguse rahvuspark (KLO1000669) paikneb 2,2 km kagus. Kaevandatud ala korrastamisel päikeseelektrijaamaks puudub oluline keskkonnamõju piirkonnas paiknevatele kaitsealustele liikidele, eriti kui tegu kaitsealuste liikide puhul on tegu taimede ja samblikega, mida (ka potentsiaalne väike) müra ei häiri ning korrastamisega kaasnevat veerežiimi muutust ei esine. Rajatavale alustarindile lähimatele taimedele võib alustarindi rajamise käigus ajutiselt koguneda tolmukiht, mis on oma levikult lokaalne ja mida vihmadega maha pestakse. Lähim Natura 2000 ala on Jõuga loodusala (3,7 km kagus ja lõunas). Jõuga loodusala on rajatavast päikeseelektrijaamast piisavalt kaugel, et olla väljas otsesest mõjuväljast, eelkõige tolmu ja müra osas. Kuna piirkonna põhjaveetaset ja veerežiimi korrastamise käigus ei muudeta, on ka kaudsemad potentsiaalsed mõjud Natura 2000 alale minimaalsed, kui üldse. Keskkonnamõjude avaldumisest Jõuga loodusalale on kirjeldatud veel peatükis 3.3. 2.4. Inimese tervisest ja heaolust ning elanikkonnast Lähimad majapidamised paiknevad 1,6 km loodes (Simumäe, katastritunnus 49802:002:0880), 1,7 km kaugusel läänes (Kuusiku, katastritunnus 49802:002:0800), 1,9 km läänes (Kopli, katastritunnus 49802:002:0204). Korrastataval alal tehtavad tööd ei erine alustarindi ehituse poolelt oluliselt mujal Estonia põlevkivikaevanduse mäeeraldise teenindusmaal toimuvast aheraine transpordist ja laadimisest. Müra levikut lähimate majapidamisteni varjestavad Estonia põlevkivikaevanduse teenindusmaal ja selle läheduses paiknev mets (Kuusiku ja Kopli elamud) või mäeeraldise teenindusmaa lääne ja põhja osadesse kogunenud aherainemäed (Simumäe elamu). 3.1. Mõju suurus, ulatus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus, ilmnemise tõenäosus (määrus nr 31 § 4 lõige 1, 2, 3 ja 4) Peamised korrastamisega seotud keskkonnamõjud on seotud õhuga – müra ja tahkete peenosakeste levikuga. Kuna korrastatav ala on kõikidest suundadest ümbritsetud metsaga, siis väheneb nii müra kui ka tahkete peenosakeste levik korrastatavast alast kaugemale. Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei teki kavandatava tegevuse käigus olulist negatiivset mõju keskkonnale ega inimese heaolule. Tegevus avaldab laiemas pildis teatavat positiivset mõju tulevase taastuvenergia tootmise näol. 3.2. Mõju piiriülesus (määrus nr 31 § 4 lõige 5) Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir asub rohkem kui 25 km kaugusel idas. 3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale (määrus nr 31 § 4 lõige 6) Korrastatav osa Estonia tööstusala kinnistust ei kattu ühegi Natura 2000 võrgustiku alaga. Lähimad Natura 2000 ala jääb ca 3,7 km kaugusele kagusse ja lõunasse (Jõuga loodusala, EELIS kood RAH0000167, paikneb mitme eraldi alana). Lähim Natura 2000 ala on rajatavast päikeseelektrijaamast piisavalt kaugel, et olla väljas otsesest mõjuväljast, eelkõige tolmu ja müra osas. Kuna piirkonna põhjaveetaset ja veerežiimi korrastamise käigus ei muudeta, on ka kaudsemad potentsiaalsed mõjud Natura 2000 alale minimaalsed, kui üldse. Ei ole ka näha põhjust, kuidas võiks päikeseelektrijaama alustarindi rajamine panustada lähimale Natura 2000 alale rakenduva negatiivse kumulatiivse keskkonnamõju suurenemisele. Jõuga loodusala Natura 2000 ala on rajatud Iisaku-Illuka oosistikule, mille järvede teke ja püsimine on väga otseses seoses oosi geoloogilise ehitusega ning oosi struktuurilise terviklikkusega, millele oosistikust 3,5 km väljapoole rajatav päikeseelektrijaam mingisugust ohtu ei kujuta. Osaliselt on Jõuga loodusala Natura 2000 ala ka kattuv suurema looduskaitsealaga, Alutaguse rahvuspargiga, mis tagab Natura 2000 alale laiema kaitsevööndi, kus potentsiaalselt keskkonda kahjustav majandustegevus jms on piiratud. 3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega (määrus nr 31 § 4 lõige 7) Korrastatav ala ja korrastamise käigus kavandatav päikeseelektrijaama alustarind paikneb praegusel Estonia põlevkivikaevanduse teenindusmaal, kus toimub veel aktiivne põlevkivi kaevandamine ja esmane põlevkivi töötlemine/rikastamine. Nagu on eelnevalt mainitud peatükis 1.1, on Estonia kaevanduse territooriumil juba paiknemas või rajamisel kaks päikeseelektrijaama, mis on rajatud sarnastel tingimustel korrastatavale alale rajatava päikeseelektrijaamaga. Alutaguse valla üldplaneeringus on arvestatud Pumphüdroelektrijaama (vesisalvesti) rajamisega Estonia põlevkivikaevanduse teenindusmaa territooriumile. Vesisalvesti osas on kehtestatud ka detailplaneering (Alutaguse Vallavolikogu 26.11.2020 otsus nr 292). Vesisalvesti maapealne osa paikneks ca 1,6 km kaugusel korrastatavast alast. Detailplaneeringu kohaselt ehitataks pumphüdroelektrijaama rajamisel maa peale ca 100 m kõrgune alustarind maapealsele ülemisele veereservuaarile. Maa-aluse reservuaarina kasutataks juba kaevandatud põlevkivikaevanduse kambreid. Ka III Estonia päikeseelektrijaama alustarind paikneb kvaasistabiilsel alal, kus on maa all kaevandatud põlevkivi. Enne päikeseelektrijaama alustarindi rajamist tuleb koostada vastav eksperthinnang, mis hindaks olemasolevate ja maapinda toestavate põlevkivitervikute stabiilsust ning vajadusel täiendavaid meetmeid maapinna stabiilsuse parendamiseks. Pumphüdroelektrijaama ja päikeseelektrijaamade teineteisele lähedal paiknemine ei rakenda olulist negatiivset kumulatiivset koosmõju, mida iga üksiku objekti (pumphüdroelektrijaam või päikeseelektrijaamad) keskkonnamõju hindamisel ette ei oleks näha. 3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused (määrus nr 31 § 4 lõige 8) Korrastamistööde tegemise käigus on olulise ebasoodsa mõju avaldumine eeldatavalt vähetõenäoline. 4. Eelhinnangu järeldus (määrus nr 31 § 5) Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik järgmistel põhjustel: - kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ega õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; - kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi ega suurõnnetusi; - korrastataval alal on head tingimused taastuvenergia tootmise üksuse rajamiseks. KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju III. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 2 alusel XX kirjaga nr XX Estonia põlevkivikaevanduse Estonia tööstusala kinnistu osalise korrastamise korrastamistingimuste saamise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks Alutaguse Vallavalitsusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Enefit Power ASle, arvamuse avaldamise tähtajaga hiljemalt xx. Alutaguse Vallavolikogu xx Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xx. Enefit Power AS xx. EELNÕU 01.08.2023 Estonia põlevkivikaevanduse mäeeraldise teenindusmaa (keskkonnaluba nr KMIN-054) osalise korrastamise tingimuste esitamine katastriüksusel Estonia tööstusala (katastritunnus 49802:002:0450) 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lõike 2, Alutaguse Vallavalitsuse XX otsuse XX, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi XX esitatud ettepanekud ning tuginedes Enefit Power AS-i 26.01.2023 esitatud taotlusele, otsustan: 1.1 anda Enefit Power AS-le (registrikood 10579981) kuuluva Estonia kaevanduse põlevkivi kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-054 alusel jäätmemaana kasutusel olnud maa korrastamisprojekti koostamiseks Estonia tööstusala katastriüksusel (katastritunnus 49802:002:0450) osaliseks korrastamiseks järgmised korrastamistingimused: 1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve: 1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule. 1.1.1.2. Kaevandamistegevusega rikutud maa korrastada tootmismaaks. 1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 1.1.2.1. Maa korrastada nii, et see sobib ümbritsevasse maastikku ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. 1.1.2.2. Päikeseelektrijaama alustarindi küljed kujundada nii, et ei tekiks varinguid. Nõlvsusnurk ei tohi ületada aheraine loomulikku varisemise nurka. 1.1.2.3. Korrastamise projektis tuleb välja tuua, milline on olemasoleva kuhjatise maht, kui palju planeeritakse lisaks sellele aherainet taaskasutada ning milline on alustarindi maksimaalne tipukõrgus ning planeeritud kallakus. 1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded: 1.1.3.1. Kogu raadatava ala ulatuses, mis jääb päikeseelektrijaama alustarindi alla, mis on väljaspool tänast kivimkuhjatist ning kus soovitakse kasutada aherainet või killustikku, kooritakse kasvukiht (muld). 1.1.3.2. Ala korrastamistöödel eemaldatav muld kasutatakse nii objekti kui ka Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi (sh kasutusest väljas olevatel aherainepuistangutel) heakorrastamistöödel. 1.1.4. Lisatingimused: 1.1.4.1. Kõik korrastamisprojekti koosseisus olevad plaanid koostada ja vormistada vastavalt kehtivatele nõuetele. 1.1.4.2. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest, majanduslikest kaalutlustest.  1.1.4.3. Korrastamisprojektile lisatakse alternatiivseid ehituslahendusi käsitlev finantsanalüüsil põhinev tõend, et aherainest päikeseelektrijaama alustarindi rajamisel on tegemist aheraine taaskasutamisega ning et seda kasutatakse kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. 1.1.4.4. Päikeseelektrijaama alustarindi ehitustöödel peab ennetama võimalikke keskkonnahäiringute nagu tolm, müra, vibratsioon teket ning rakendama asjakohaseid meetmeid häiringute leevendamiseks. 1.1.4.5. Korrastamisprojekti koostamisel ja tööde planeerimisel tuleb arvestada lindude esinemisega antud piirkonnas ja nende peamist pesitsusaega. Raadamist tuleb teha väljaspool lindude peamist pesitsusaega (tööd teostada ajavahemikus 01.09– 15.03). 1.1.4.6. Päikeseelektrijaama alustarindi maksimaalseks pindalaks määrata 19 ha. 2. ASJAOLUD Enefit Power AS (registrikood 10579981, aadress Ida-Viru maakond Narva-Jõesuu linn Auvere küla Keskterritooriumi/1 40107) esitas 26.01.2023 Keskkonnaametile taotluse Estonia kaevanduse korrastamistingimuste väljastamiseks (registreeritud 26.01.2023 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga DM-123483-1). Enefit Power AS-le kuulub maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba) nr KMIN-054 (kehtivusajaga kuni 10.08.2049), mille alusel kaevandatakse Estonia kaevevälja (registrikaardi nr 36) Estonia kaevanduse mäeeraldisel põlevkivi. Vastavalt keskkonnaloa nr KMIN-054 punktile J6 on ettevõttel kohustus taaskasutada, sh ringlusesse võtta vähemalt 40% tekkivast aherainest. Vastavalt keskkonnaloa nr KMIN-054 punktile J7, tuleb tegevuse lõpetamisel jäätmete tekke ja taaskasutamiskoht korrastada vastavalt korrastamisprojektidele ning kõik jäätmed (v.a. kaevandamisjäätmed koodiga 01 01 02) anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat tegevusluba omavale isikule või ettevõttele. Eelnevatest tingimustest lähtuvalt soovib Enefit Power AS rajada korrastatud jäätmealale päikeseelektrijaama alustarindi (alustarind nr III). Varasemalt on Estonia kaevanduse alale rajatud Estonia päikeseelektrijaamade I ja II alustarindid ning uus alustarind III rajatakse sarnastel tingimustel, kasutades ära vana kivimkuhjatist ning kaevandamise käigus tekkivat aherainet. Eskiislahendusele tuginedes on taaskasutatava aheraine orienteeruv kogus 5,3 miljonit tonni. Estonia kaevanduse piirkonnas on keskkonnamõjusid hinnatud 2018. aastal (AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine; OÜ Hendrikson & Ko), 2020. aastal (Alutaguse vallas Estonia pumphüdroelektrijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine; Skepast&Puhkim OÜ) ja 2020. aastal (Ahtme II kaevanduse keskkonnamõju hindamine; OÜ Hendrikson & Ko). Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama alustarindi rajamisele eelnes keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) eelhinnang („Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang“, Alkranel OÜ, 2020), mis kinnitas, et KMH protsessi jaoks vajadus puudub. Kavandatav Estonia kaevanduse III päikeseelektrijaama alustarind on eelnimetatud päikeseelektrijaamast 1300 m kaugusel ning rajamisega sellest erinevaid keskkonnamõjusid ettevõtte sõnul ei kaasne. Olenemata varasemast KMH eelhinnangust analoogse struktuuri kohta on Keskkonnaametil kohustus koostada KMH eelhinnang, lähtudes korrastatavast alast ning keskkonnaloa omaniku esitatud kaevandatud maa korrastamise soovidest (peatükk 3.2). Korrastamisprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta Keskkonnaministri 07.04.2017 määrust nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ (30.06.2022 redaktsioon) lisaks kõigile Keskkonnaameti väljastatavatele korrastamistingimustele olenemata sellest, kas määrusest nr 12 leitavaid asjakohaseid korrastamisprojekti tingimusi on Keskkonnaameti poolt antud tingimustes kajastatud või mitte. 3. KAALUTLUSED 3.1. Õiguslik alus Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa omajale korrastamistingimused, lähtudes KMH soovitustest (juhul kui see on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele, tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lõikes 9 sätestatud nõuetest. MaaPS § 81 lõike 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 alusel XX.XX.2023 kirjaga nr DM-XXXXXX kohaliku omavalitsuse (Alutaguse Vallavalitsus) ja maaomaniku (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) arvamust Estonia põlevkivikaevanduse korrastamistingimuste väljastamiseks Estonia tööstusala kinnistu osaliseks korrastamiseks. Alutaguse Vallavalitsus XXXX Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium XXXX Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalistele võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas XX.XX.XXXX kirjaga XX.XX.XXXX korrastamistingimuste eelnõu Enefit Power ASile. Enefit Power AS XXXX 3.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 27 lõike kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu, selle kohta kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2 alusel peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda KMH vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Määruse § 3 punkti 12 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda, kui toimub allmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine. Eelhinnangu andmisel on lähtutud KeHJS § 61 sätestatud kriteeriumitest. Lähtudes KeHJS § 11 lõikest 2 jättis Keskkonnaamet XX.XX.XXXX kirjaga nr DM-XXXXXX „Estonia kaevanduse Estonia tööstusala kinnistu osalise korrastamise korrastamistingimuste väljastamise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata keskkonnamõju hindamise Estonia tööstusala kinnistu osalisele korrastamisele. Loa andja on seisukohal, et KMH tuleb jätta algatamata, kuna: - kavandatav tegevus ei mõjuta kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ega õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; - kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi ega suurõnnetusi; - korrastataval alal on head tingimused taastuvenergia tootmise üksuse rajamiseks. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.