Meetme 4.2.6 FKO otsus

KÄSKKIRI 14.08.2023 nr 133 Iduettevõtluse hoogustamise toetamiseks antud toetuse osalise tagasinõudmise otsus 1. Õiguslik regulatsioon ja tuvastatud asjaolud 1.1. Ettevõtlusministri 14.07.2015 käskkirjaga nr 15-0206 „Toetuse andmise tingimused iduettevõtluse hoogustamiseks ehk Startup Estonia“ kehtestati toetuse andmise tingimused iduettevõtluse toetamiseks (edaspidi toetusskeem), mida on muudetud 22.06.2016 käskkirjaga nr 16-0192, 11.04.2019 käskkirjaga nr 19-063, 19.11.2020 käskkirjaga nr 15-0206, 22.01.2021 käskkirjaga nr 10, 27.07.2021 käskkirjaga nr 170 ja 21.06.2022 käskkirjaga nr 162. Toetusskeemi punkti 4.2 kohaselt oli 2019. ja 2020. aastal tegevuste elluviijaks perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 16 lõike 1 punkti 1 tähenduses Sihtasutus KredEx (edaspidi elluviija). STS2014_2020 § 2 punkti 9 järgi on STS2014_2020 § 16 lõikes 1 toodud tegevuste elluviija toetuse saaja. Struktuurifondide operatiivsüsteemis on toetusskeemi tegevuste nimetus „Startup Estonia 2016“ (edaspidi projekt) ja number 2014- 2020.4.02.16-0049. Projekti rahastamise määr on 100%. Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2015 kuni 31. detsember 2023. 15.11.2021 sõlmisid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Sihtasutus KredEx ühinemislepingu. Ühinemislepingu tulemusel loodi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS), mis on elluviija õigusjärglane. Vabariigi Valitsuse 15.12.2022 korraldusega nr 350 kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ järgi on toetusskeemi rakendusüksusteks EIS ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi RÜ MKM) ning rakendusasutuseks MKM. Ettevõtlusministri ning majandus- ja taristuministri 30.10.2015 käskkirja nr 1.1-1/15-0342 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööprotseduuride kirjelduse kinnitamine perioodiks 2014–2020“ (edaspidi TPK) punkti 7 järgi täidab rakendusasutus rakendusüksuse funktsiooni toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel, kui EIS on toetuse saaja, et tagada rakendusüksuse kohustuste lahusus. Rahandusministri 07.11.2016 a käskkirjaga nr 225 „Loa andmine rakendusüksuse ülesannete täitmiseks“ on MKMile antud õigus täita rakendusüksuse funktsiooni TPKs sätestatud juhtudel. 1.2. 23.02.2022 kinnitas Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond auditi nr ERF-338/2021 aruande (edaspidi audit). Auditi hinnangul on elluviija teinud vigu hangete läbiviimisel. Auditi tähelepanekus nr 4.1 tehti elluviijale soovitus viia läbi projekti hangete täiendav kontroll. 08.02.2023 esitas elluviija RÜ MKMile täiendava kontrolli tulemused ja ettepanekud finantskorrektsiooni otsuste tegemiseks.  2 1.3. Elluviija sõlmis 23.02.2017 lepingu DORG Projektid OÜ-ga summas 9999 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu objektiks oli iduettevõtete ekspertkomisjoni töö korraldamise ning taotluste haldamise ja hindamise tarkvara „Startup Includer“ (edaspidi tarkvara) väljatöötamine ja selle elluviijale kasutusse andmine. Projekti üheks tegevuseks on muu hulgas ka start-up viisade väljastamine. Tarkvara kasutatakse viisade ekspertkomisjoni töö korraldamiseks ning iduettevõtete ja investorite omavahelise suhtlemise haldamiseks. Elluviija ei korraldanud hanget ega võtnud võrreldavaid pakkumusi. Lepingu alusel on projektile eraldatud struktuuritoetusest välja makstud arve MA1700007, summas 8 878,80 eurot (sh käibemaks). Arve sisuks oli Startup Includer tarkvara kasutamise tasu. Kulude tekkimise ajal kehtinud elluviija hankekorras on ette nähtud, et üle 5000 euro maksumusega asjade või teenuste ostmise puhul tuleb üldreeglina võtta 3 pakkumust. Juhul, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik kasutada turul olevat konkurentsi, koostatakse eraldi dokumendina kirjalik selgitus võrdlevate pakkumuste võtmata jätmise kohta. Elluviija ei ole võtnud võrreldavaid pakkumusi ning on võrdlevate pakkumuste võtmata jätmise osas järgmise selgituse: “Iduettevõtete eksperdikomisjoni töökorralduseks vajaliku platvormi loomiseks ei viidud läbi hanget, kuna DORG Projektid OÜ oli ainukesena sarnast lahendust pakkuva tarkvara “Startup Inlcuder” juba loonud“. Elluviija ei ole hankima asudes määratlenud täpseid tehnilisi omadusi, millele oleks pidanud soetatav tarkvara vastama. Elluviija poolt koostatud pakkumiste võtmata jätmise põhjenduses ei selgu, millised olid tarkvaral olevad ainulaadsed funktsionaalsused, mida ei olnud võimalik leida teiste turul saada olevate tarkvaralahenduste puhul. Startup Includer on ingliskeelne tarkvara, mis on käesolevaks hetkeks kõigile soovijatele kättesaadav Dealum nime all veebiaadressilt www.dealum.ee. Veebiaadressilt toodud tarkvara tutvustuses ei ole toodud ühtegi viidet, mille poolest võiks tarkvara olla kohandatud spetsiifiliselt Eestis tegutsevate kasutajate jaoks. 1.4. 1.4.1. Elluviija sõlmis raamhanke nr 202843 „SA KredEx 2019-2020 reisiteenuste tellimine“ tulemusel raamlepingu kolme osapoolega summas 59 999 eurot. Elluviija on punktis 1.2 toodud kontrolli andmetel jätnud läbi viimata riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 30 lg 5 ja 9 p 1 ja 3 kohase minikonkursi järgmiste kulude osas:  7.01.2019 arve nr BU19-79 summas 79,56 eurot reisikindlustus Dublinis 9.-3.01.2019;  8.01.2019 arve nr BU19-103 summas 192 eurot majutuse eest Tartus 23.-25.01.2019;  18.03.2019 arve nr BU19-2095 summas 498 eurot lennupiletite eest Tallinn-Brüssel- Tallinn 20.-21.03.2019;  19.03.2019 arve nr BU19-2123 summas 15,45 eurot reisikindlustuse eest Brüssel 20.- 21.03.2019;  4.06.2019 arve nr BU19-4582 summas 160 eurot majutuse eest Tallinnas 26.–28.06.2019. Nimetatud arvete maksumus kokku moodustab 945,01 eurot Raamlepingu punktides 3.6 ja 3.7. oli sätestatud järgmine tingimus: „Tellija ei ole kohustatud Hankelepingu sõlmimiseks esitama pakkumiskutseid kõigile käesoleva Raamlepingu osapoolteks olevatele Täitjatele juhul, kui tellitava reisiteenuse eeldatav maksumus jääb alla 2000,00 euro ja Tellijal on mõistlikult võimalik asuda seisukohale, et konkreetse reisiteenuse kohta on võimalik esitada võrdlevaid pakkumisi ka ühel Täitjal. Käesolevas punktis nimetatud juhul on Tellijal õigus lähtuda käesoleva Raamlepingu dokumentides (tehniline kirjeldus) toodust, mille kohaselt peab pakkuja olema valmis tagama hankijale igakordselt pakkumuste valiku (võimalusel vähemalt 3 pakkumist) konkreetse reisi marsruudi, aja ja hinna kohta. Punktis 3.6 nimetatud võimaluse rakendamisel lähtub Tellija asjaolust, et üks Täitja ei esita võrdlevaid pakkumisi mitte rohkem kui kahel järjestikusel korral, s.t juhul kui Tellija on võtnud kahel järjestikusel korral võrdlevad pakkumised ühelt Täitjalt, siis järgneval korral reisiteenuse tellimise vajaduse ilmnemisel võetakse võrdlevad pakkumised muult Täitjalt.“  3 1.4.2. Sama raamlepingu raames on elluviija tasunud talle eraldatud struktuuritoetusest 06.02.2019 arve nr BU19-838, summas 3714,7. Arve sisu on lennupiletid ja reisikindlustus. Pakkumused on esitatud kahe pakkuja poolt. Kolmanda osapoole esitatud pakkumus ei ole säilinud kirjalikult taasesitatavas vormis. Pakkumuste võrdlustabelis on olemas kolme pakkuja poolt pakutavad hinnad ja valitud on kõige soodsam. Esialgsed pakkumised on küsitud 29.01.2019. Pakkumisi on võrreldud 29.01. saadud pakkumiste alusel. 04.02. on küsitud uuesti hinnad ja need on mõnevõrra kallimad, ent esialgselt kõige soodsamat hinda pakkunud Reisieksperdi pakutud hind oli endiselt soodsam ja selle hinnaga on ka piletid broneeritud. Arvel nr BU19-838 erinevad tegelikud hinnad 29.01. esitatud pakkumusest. 1.5. Elluviija on tellinud Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ-lt õigusteenuseid ja esitatud teenuste eest on elluviija tasunud projektile eraldatud struktuuritoetusest järgmised arved:  äriseadustiku muutmise seaduse ja seletuskirja ettevalmistamise eest 31.10.2019. a arve nr 195492 summas 3000 eurot, sh käibemaks;  Eesti alustavate iduühingute ja nende investorite tegevuses kasutatavate juriidiliste mudeldokumentide koostamine, uuendamine ja lihtsustamine, vastavalt 17.01.2020. a sõlmitud tellimuskirjale, 31.08.2020. a arve nr 203675 summas 28 224, sh käibemaks. Kulude tekkimise ajal kehtinud elluviija hankekorras on ette nähtud, et üle 5000 euro maksumusega asjade või teenuste ostmise puhul tuleb võtta 3 pakkumust. Võrreldavaid pakkumusi ei ole elluviija võtnud. 1.6. Elluviija on tellinud Etre Creative Agency OÜ-lt reklaamiteenuseid ja esitatud teenuste eest on elluviija tasunud talle eraldatud struktuuritoetusest järgmised arved:  10.04.2019 arve nr 19016 summas 4935,60 eurot, sh abikõlblik käibemaks, Startup Estonia väljapanek 08.04.2019 eest;  06.06.2019 arve nr 19019 summas 1134, sh abikõlblik käibemaks, Startup Estonia väljapanek Latitude59 üritusel. Võrreldavaid pakkumusi ei ole elluviija võtnud. 1.7. Elluviija sõlmis 26.11.2019 MTÜ-ga Robotex lepingu 29.11.2019–01.12. 2019. a toimunud „Robotex International 2019“-l teenuse osutamiseks summas 10 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu objektiks oli MTÜ Robotexi poolt ettevõtlusvõistluse „Enterpreneurial Challenge“ (edaspidi EC võistlus) korraldamiseks vajalike tegevuste ja Startup Estonia programmi eesmärkidele vastava turundusliku sisuga teenuste osutamine. Lepingu alusel on elluviija tasunud talle eraldatud struktuuritoetusest Robotex MTÜ 31.12.2019. a arve nr 200001 summas 12 000 eurot, sh abikõlblik käibemaks. MTÜ Robotex poolt esitatud pakkumisest nähtus, et samasugust ettevõtlusvõistlust oli varasematel Robotexi messidel korraldatud varem juba kahel korral. Ning ka 2019. aasta messil EC võistluse korraldamine oli kavas juba enne elluviijale pakkumuse esitamist ja EC võistluse näol oli tegu osaga „Robotex International 2019“ ürituse korraldaja poolt ette nähtud tervikprogrammist. MTÜ Robotex põhjendas oma pakkumises elluviija kaasamise vajadust muuhulgas järgmiselt: “Soovime suurendada Startup Estonia panust sisulise partnerina ja peamiselt kommunikatsiooni ja turundustegevustes ning kõneisikute kaasamises“. Elluviija ei ole lepingu sõlmimiseks korraldanud hanget ega võtnud võrreldavaid pakkumusi. Elluviija ei ole enne lepingu sõlmimist koostanud hanke tingimusi ja seetõttu ei selgu esitatud materjalide põhjal hangitava teenuse sisu ega tehnilised parameetrid. Elluviija tõi võrdlevate pakkumiste võtmata jätmise põhjenduseks koostatud sisedokumendis kindlas kõneviisis välja,: „Robotexi raames toimub vanemale vanuserühmale suunatud võistlus „Enterpreneurial Challenge“ (edaspidi EC võistlus), mille väljakutses esitlevad meeskonnad oma innovatiivseid ja toimivaid varajase faasi robootikatooteid ning prototüüpe“. Elluviija põhjendas võrdlevate pakkumuste võtmata jätmist järgmiselt: „Arvestades asjaolu, et puudub võimalus konkureerivate pakkumuste võtmiseks (keegi teine samalaadset üritust ei korralda), on Startup  4 Estonia pidanud läbirääkimisi MTÜ-ga Robotex ning läbirääkimiste tulemusena esitas MTÜ Robotex 11.11.2019 pakkumise EC võistluse läbiviimise toetuse taotlemiseks. Esitatud pakkumise põhjal on pooled kokku leppinud, et elluviija rahastab Startup Estonia programmi raames festivalil toimuvat EC võistluse läbiviimist summas 10 000 eurot (lisandub käibemaks), mis sisaldab kommunikatsiooniplaani, võistluse sisulist läbiviimist, osalevate meeskondade koordineerimist, žürii kaasamist ning vajalikku ülesehitust. Võistlus hakkab kandma nime „Startup Estonia Enterpreneurial Callenge“ ning võistluspaik on bränditud Startup Estonia visuaalidega, millest tulenevalt on Startup Estonia programmi elluviimise raames tegemist turundusliku sisuga teenuste tellimisega“. 1.8. Elluviija sõlmis 10.07.2019 lepingu xEdu Oy-ga summas 49 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingu sisuks oli haridusvaldkonna iduettevõtete kiirendiprogrammi elluviimine. Lepingu alusel on elluviija välja maksnud 18.12.2019. a arve nr 2019121801, summas 30 380 eurot, millest projektile eraldatud struktuuritoetusest tasus elluviija 14 915,01 eurot. Elluviija ei korraldanud lepingu sõlmimiseks hanget ega võtnud võrreldavaid hinnapakkumisi, samuti ei ole Elluviija avaldanud hanketeadet riigihangete registris. Elluviija põhjendas hanke mitte korraldamist järgnevalt: „Käesoleval juhul on põhjendatud võtta pakkumine eelkirjeldatud kiirendiprogrammi teenuste ostmiseks vaid aktsiaseltsilt xEdu, kelle mitmeaastane kogemus haridusvaldkonna iduettevõtete kiirendi läbiviimisel tagab sisuliselt garanteeritud tulemuse ja üheselt ka madalama teenuse osutamise hinna, sh ei ole Eestis täna teist aktsiaseltsiga xEdu võrdse kogemusega teenuse osutajat, kes korraldaks haridusvaldkonna ärimentorlusprogrammi. Eeltoodule tuginedes on põhjendatud konkureerivate pakkumuste võtmata jätmine, kuna samaväärseid pakkumisi ei ole võimalik saada. Alustavate EdTech startupide kiiremaks kasvuks pakutakse iduettevõtetele 3–6 kuu pikkuseid kiirendiprogramme, kus osalevatele startupidele korraldatakse mentorkoolitusi ärimudelite, tehnoloogiate ja valdkonnapõhiste teemade tundmiseks ja arendamiseks. Eestile kõige lähemal tegutsev haridusvaldkonna kiirendi asub Helsingis, milleks on rahvusvaheline kiirendi xEdu Accelerator https://www.xedu.co/. Oma mahult on xEdu Euroopas teisel kohal, aidates EdTech startupide kasvu kiirendada viimased neli aastat“. Elluviija ei ole enne lepingu sõlmimist koostanud hanke tingimusi ja seetõttu ei selgu esitatud materjalide põhjal hangitava teenuse sisu, tehnilised parameetrid ega võimalikele pakkujatele ja pakkumustele seatud kvalifitseerimis- ja vastavusnõuded. 1.9. 14.08.2019 sõlmis elluviija lepingu firmaga „IT Events Promotion limited liability company“, mis on registreeritud Ukrainas. Lepingu summa oli 12 720 USD, millele lisandus käibemaks. Lepingu objektiks oli 27.09–29.09.2019 Ukrainas Lvivis toimunud IT-ettevõtetele jm tehnoloogiaettevõtetele suunatud üritusel „IT Arena“ elluviijale projekti tegevuste tutvustamise ja reklaamimise võimaldamine, sealhulgas sponsorala ülespanek ürituse ajal ning tutvustava reklaamvideo edastamine konverentsi ajal. Lisaks võimaldas ürituse korraldaja elluviijale ka kokku 14 tasuta ürituse pääset. Lepingu alusel on elluviija tasunud talle eraldatud struktuuritoetusest järgmised arved:  08.08.2019. a arve nr 09-08-2019, ürituse korralduskulud, pääse, summas 7382,12 eurot, sh abikõlbulik käibemaks;  11.12.2019. a arve nr 11-10-2019, ürituse korralduse teenus Ukrainas, summas 4290,52 eurot, sh abikõlbulik käibemaks. Elluviija ei korraldanud lepingu sõlmimiseks hanget ega võtnud võrreldavaid hinnapakkumusi. Hanke korraldamata jätmist põhjendas elluviija järgnevalt: „Tegemist Ukraina suurima ja kvaliteedilt parima startup- ja tehnoloogiavaldkonna üritusega, millel osalemine annaks ka Startup Estoniale väärtuslikke otsekontakte paljude kohalike ja muude välismaiste startupidega. Ukrainas toimuvat üritust IT-Arena korraldab Ukraina kohalik ettevõte IT Events Promotion. Käesoleva selgituse koostajale teadaolevalt puudub võimalus konkureerivate pakkumuste võtmiseks“. 1.10 Elluviija sõlmis 18.04.2019 lepingu firmaga „Etohum Bilisim Teknolojileri Yatirim ve Ticaret A.S“ (edaspidi korraldaja), summas 80 000 eurot, koos maksudega kokku summas 94 400 eurot. Lepingu sisuks olid teenused 2019. aastal toimunud iduettevõtlusele suunatud üritustel „Sartup Istanbul“ ja Startup Turkey“. Lepingu lisaks olnud pakkumise järgi koosnes esitatav teenus järgmistest osadest:  5  „Startup Estonia“ nime visuaalne kajastamine ürituste eel, ürituse ajal ja järel, ERDF logo ürituse veebilehel, kokku maksumusega 10 000 eurot, lisandub käibemaks;  Startup Estonia ja ERDF logo kajastamine üritusel jagatavatel trükistel kokku maksumusega 5 000 eurot, lisandub käibemaks;  Üritustel elluviijale 3x3 ruutmeetri suurune ala kasutamise võimalus maksumusega 10 000 eurot, lisandub käibemaks;  Mõlemal üritusel elluviijale 20 minuti pikkune ettekande aeg maksumusega kokku summas 10 000 eurot, lisandub käibemaks;  Mõlemal üritusel elluviijale 15 pääset kokku maksumusega 5 000 eurot, lisandub käibemaks;  Mõlemal üritusel elluviijale ja valitud iduettevõttetele 100 osalejaga töötoa korraldamine, kokku summas 5 000 eurot, lisandub käibemaks;  Mõlemal üritusel elluviijale õigus anda enda poolt valitud iduettevõttele auhind ürituste auhinnatseremooniate käigus, maksumus kokku summas 10 000 eurot, lisandub käibemaks;  2019. aasta jooksul iga kuu 8 elluviijat tutvustavat postitust korraldaja meediakanalites, kokku summas 10 000 eurot, lisandub käibemaks;  Mõlema ürituse eel 1 kuu jooksul 8 elluviijat tutvustavat postitust korraldaja meediakanalites, kokku summas 5 000 eurot, lisandub käibemaks;  3 elluviijat tutvustavat pressiteadet ühe aasta jooksul, kokku summas 5 000, lisandub käibemaks;  Ühe aasta jooksul 2 webinari, kokku summas 5 000 eurot, lisandub käibemaks. Lepingu alusel on elluviija tasunud talle eraldatud struktuuritoetusest järgmised arved: nr 032364 summas 10 620 eurot, nr 032363 summas 35 400 eurot, nr 032370 summas 29 500 eurot, nr 032376 summa 9440 eurot ja nr EA02019000000004 summas 9440 eurot. Kokku moodustas arvete summa 94 400 eurot, sh abikõlblik käibemaks. Elluviija ei korraldanud lepingu sõlmimiseks hanget, ega võtnud võrreldavaid hinnapakkumusi. Elluviija põhjendas hanke mitte korraldamist järgnevalt: „Startup Estonia programmi raames viib SA KredEx ellu erinevaid tegevusi, mis on seotud iduettevõtluse arendamisega. Startup viisa programmi raames turundab ja tegutseb Startup Estonia tiim riikides, mis on kõige edukamad startup staatusele kandideerimisel ja kust tuleb enim huvi. Prioriteetriigid 2019. aastal on Türgi, Ukraina, Venemaa. „2019. aasta aprillis toimub Türgis, Istanbulis tehnoloogiaettevõtetele, investoritele, korporatsioonidele ning ka alustavatele iduettevõtetele üritus Startup Turkey, mis on eelüritus 2019. aasta oktoobris toimuvale Startup Istanbulile. Startup Istanbul on Türgis Istanbulis tehnoloogiaettevõtetele suunatud üritus, millele on oodatud osalema tehnoloogiaettevõtted, iduettevõtted ja investorid ligikaudu 65 erinevast riigist. Nii Startup Turkey kui ka Startup Istanbuli puhul on tegemist regiooni (nii Türgi kui ka lähiriikide sh MENA regioon) suurima ja kvaliteedilt parima startup üritusega, millel osalemine annaks ka Startup Estoniale väärtuslikke otsekontakte paljude kohalike ja muude välismaiste startupidega. Ürituse raames on TOP 100- rankinguga startupidel võimalus mentorluseks, investoritega kohtumiseks, toimuvad demoüritused, töötoad tellida Startup Estonia programmi eesmärkide (Startup viisa) tutvustamiseks erineva sisuga teenuseid, mis viiakse ellu vastatavalt Startup Turkey´l ning Startup Istanbulil. Lisaks on Etohumilt võimalik tellida teavitusteenuseid, kuna Etohumi kaudu on võimalik koostöö Türgi ja lähiturgudel turunduse partnerlussuhte sõlmimiseks 2019. aastal. Selline partnerlus võimaldab Startup Estonia sisu levitada Etohumi/Startup Istanbuli Facebooki kontol, millel on üle 270 000 jälgija ning nende uudiskirjas ja teistel sotsiaalmeedia kontodel. Lisaks korraldab Etohum 2 veebipõhist seminari, mille kaudu on võimalik turundada nende jälgijaskonna ning portfoolios olevate startuppide seas Eesti startup ökosüsteemi ja ärikeskkonda ning startup viisa võimalusi. Arvestades asjaolu, et puudub võimalus konkureerivate pakkumuste võtmiseks (keegi teine samalaadsete ja niivõrd mastaapse sisuga teenuste osutamiseks regioonis võimakust ei oma), on Startup Estonia pidanud läbirääkimisi Etohumiga“. 1.11. 16.12.2022 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga nr 246 tehti finantskorrektsioon elluviija poolt 04.05.2020 MTÜ Eesti Äriinglite Assotsiatsiooniga (EstBAN) sõlmitud koostöölepingu alusel tehtud kulude suhtes. Finantskorrektsiooni määr oli 10% koostöölepingu alusel tehtud kuludest ning sama finantskorrektsiooni määra tuli rakendada ka  6 koostöölepingu alusel edaspidi esitatavatele arvetele. Punktis 1.3 toodud täiendava kontrolli tulemusel on selgunud, et nimetatud koostöölepingut on muudetud 14.07.2021 ja 12.08.2021. Muudetud koostöölepingu alusel on elluviija tasunud talle eraldatud struktuuritoetusest täiendavalt järgmised arved:  30.09.2021 arve nr MA2100250 (01.10.2021) sTARTUp Day 2021 ja Angel Camp 2021 korraldamise eest, summas 10 080 eurot;  31.01.2022 arve nr MA2200005 (31.01.2022) 04.05.2020. a sõlmitud koostöölepingu ja 12.08.2021.a selle lisas toodud tegevuste kohta, summas 960,20 eurot. 16.12.2022 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjas nr 246 ei ole nimetatud arvetega arvestatud. 1.12. Eesti Arengufond (edaspidi Arengufond) sõlmis 24.11.2015 käsunduslepingu Dalarius OÜ- ga õigusteenuse osutamiseks. Õigusteenust osutati lepingu kohaselt alates 01.12.2015 igakordse tellimuse teel. Leping sõlmiti lepingu punkti 1.3. kohaselt RHS § 19 alusel lihtsustatud korras tellitava teenusena. Teenuse maksumus oli 60 eurot tunnis. 05.07.2016 Arengufond likvideeriti ja Startup Estonia elluviijaks sai Arengufondi asemel elluviija. Startup Estonia programmi rakendaja õiguste ja kohustuste üleandmise koostöölepingu number 9-1/16/32 punkti 2.3.2. kohaselt on Arengufond Startup Estonia programmi raames lisaks rahastamislepingutele sõlminud 24.11.2015 OÜ-ga Dalarius tähtajatu õigusteenuse osutamise käsunduslepingu nr 6-3/15/5. Pooled leppisid koostöölepingus kokku, et sõlmivad hiljemalt 15. juuliks 2016 kolmepoolse kokkuleppe lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmiseks Arengufondilt elluviijale alates üleandmise päevast, välja arvatud kohustus maksta tasu kuni üleandmise päevani osutatud ja vastu võetud teenuste eest. Nimetatud kohustuse täitmine jäi Arengufondile. Elluviija on OÜ Dalariuse poolt osutatud õigusteenuste eest tasunud talle eraldatud struktuuritoetusest arveid kokku summas 59 151,72 eurot, sealhulgas abikõlbulik käibemaks. Korraldatud hanke osas puudub riigihangete registris RHS § 19 lg 6 kohane aruanne ja aruande lisa. Elluviija ei esitanud EISi esitatud päringu järel muid hanke korraldamist kajastavaid dokumente. 2. RÜ MKMi seisukoht 2.1. STS2014_2020 § 26 lg 1 järgi on elluviija kohustatud täitma hangete korraldamisel riigihangete seaduse (edaspidi RHS) nõudeid. RHS § 3 p 3 järgi peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise. 2.2.1 Punktis 1.3 toodud tarkvara puhul ei ilmne selle omadustest, et tegu võiks olla ühe hankija jaoks eraldi arendatud nn rätseplahenduse ega ka spetsiaalselt Eesti turule loodud tootega. Elluviija on punktis 1.3 toodud tarkvara hankides hinnanud oma vajadustele sobivaks tarkvara, mille omadused ei olnud spetsiaalselt kohandatud kasutamiseks Eesti riigis ja keeleruumis. Sellest järeldub, et elluviija vajadustele sobiliku tarkvara võimalike pakkujate ring ei saanud piirduda üksnes Eestis tegutseva tarkvara arendajaga. Tarkvara hankimise ajaks oli iduettevõtlus juba ülemaailmselt kiirelt laienev majandussektor ning seetõttu on ka loogiline eeldada, et maailmas olid sellel ajahetkel olemas erinevad iduettevõtluse sektori toimimise seisukohalt vajalikud tarkvaralahendused, sealhulgas ka võimalikud alternatiivid punktis 1.3. toodud tarkvarale. Elluviija poolt esitatud materjalidest ei selgu millised olid hangitud tarkvara puhul sellised ainulaadsed funktsionaalsused, mida alternatiivsete tarkvaralahenduste puhul ei eksisteerinud. Seetõttu ei ole tõenäoline, et esinesid objektiivsed asjaolud võrdlevate pakkumuste võtmata jätmiseks. 2.2.2. Vastavalt RHS § 30 lg 4 võib hankija jätta mitme osapoolega sõlmitud raamlepingu puhul jätta minikonkursi korraldamata, kui sõlmitud raamlepingus on sätestatud kõik selle alusel sõlmitava hankelepingu tingimused. Punktis 1.4.1 toodud raamlepingute puhul ei ole raamlepingus sätestatud ostetava teenuse hinda, kogust või muid olulisi omadusi ja sellega ei ole raamlepingu  7 sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimused. Punktis 1.4.1. toodud arvete puhul on elluviija kasutanud raamlepingu minikonkursi korraldamata jätmiseks põhjendust, mis ei ole kooskõlas RHSis sätestatud alusega minikonkursside korraldamata jätmiseks. Sellega on elluviija jätnud kasutamata raamlepingu kohase konkurentsi. 2.2.3. Punktis 1.6 toodud teenuste puhul on elluviija ostnud üheliigilisi teenuseid. RHS § 28 lg 1 järgi peab hankija osade kaupa hangitava teenuse puhul kohaldama iga osa puhul osade summeeritud maksumuse järgi valitud hankemenetluse korda. Summeeritud maksumuste järgi oleks elluviija pidanud võtma võrreldavad hinnapakkumised. 2.2.4. Robotexi poolt esitatud pakkumisest nähtub, et EC võistluse näol oli tegu juba korduvalt varasemate Robotexi messide raames korraldatud üritusega. 2019. aasta messil korraldatud EC võistluse toimumine oli juba enne Elluviijale pakkumise esitamist kavandatud osana messi programmist. Messi korraldaja nägi elluviijat ürituse korraldamise partnerina ja mitte kliendina. EC võistluse korraldamine oli algatatud MTÜ Robotex poolt ja seetõttu oli MTÜ Robotex ka ürituse korraldamise peamine kasusaaja. Seetõttu ei saanud tegu olla olukorraga, kus Elluviija jaoks oli oma eesmärkide saavutamiseks vältimatult vajalik sõlmida leping MTÜ-ga Rbotex. Elluviija peamine kasu seisnes EC võistluse raames projekti tegevuse turundamise võimaluses. Elluviija selgitustest ei ilmne, et projekti tegevuste turundamise eesmärke oleks võinud ainsana saavutada EC võistluse rahastamise kaudu. Seetõttu ei ole ka veenvat põhjendust, et antud eesmärkide saavutamiseks sai olla üks võimalik pakkuja. Seoses asjaoluga, et elluviija ei ole võtnud ja võrrelnud erinevaid pakkumusi, et ole enam võimalik veenduda, et projekti turundamine EC võistluse kaudu tagas parima hinna ja kvaliteedi suhte. 2.2.5. Punktis 1.8 kirjeldatud hankega on elluviija hankinud RHS § 126 lg 1 mõistes sotsiaal- ja eriteenusena käsitletavat teenust. Antud teenuse osas puuduvad RHS § 126 lg 6 määratletud alused väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks. Seetõttu oli Elluviijal kohustus RHS § 126 lg 3 kohaselt avaldada hanketeade riigihangete registris. Elluviija ei ole seda teinud. Hanke tingimused ei sätesta pakkujale või pakkumusele selliseid pädevuse või teenuse sisulisi nõudeid, mida oleks ainsana olnud võimeline pakkuma xEdu OY. Hanke tingimuste järgi on võimalik, et antud tingimustele vastavat pakkumust oleks võinud esitada alternatiivsed ärikiirendeid korraldavad pakkujad. Siinjuures tuleb tähelepanu juhtida, et pakkujatel on võimalus pädevusnõudeid täita ka koostööpartnerite abil või projektimeeskonda täiendavate liikmete kaasamise teel. Hanketeate avaldamata jätmise ning võrdlevate pakkumiste võtmata jätmise tõttu ei olnud teistel hankest potentsiaalselt huvitatud isikutel võimalust hankes osaleda. 2.2.6. Punktis 1.9 kirjeldatud teenuse hankimisel oli elluviija eelkõige kohustatud järgima RHS § 3 sätestatud üldprintsiipe. Hanke eesmärgiks oli projekti tegevuste tutvustamine. Avalikest andmetest on võimalik näha, et 2019. aastal toimus Ukrainas mitmeid iduettevõtlusele suunatud messe. Elluviija ei ole pakkumiste võtmata jätmist põhjendades esitanud veenvaid andmeid, mis näitaks, et tegu oli ainsa võimaliku pakkujaga või et just IT Arena puhul sai elluviija kõige parema hinna ja kvaliteedi suhte juures tutvustada projekti tegevusi valitud sihtpublikule. Elluviija ei ole võtnud pakkumisi alternatiivsetelt pakkujatelt ja seetõttu ei ole võimalik veenduda, et konkurentsi esinemise olukorras on elluviija saavutanud hanke eesmärgi parima hinna ja kvaliteedi suhtega ning rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt kasutades. 2.2.7. Punktis 1.10 toodud teenustest moodustasid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisa 1.–5. jaotises märgitud teenused 45 000 euro suuruse osa. Kogu lepingu maksumusest moodustas see 56,25% suuruse osa. Sellega moodustavad suurema osa lepingu maksumusest RHS § 126 mõistes sotsiaal- ja eriteenused. Vastavalt RHS § 8 lg 6 (kehtis hanke korraldamise ajal) võib sellisel juhul kohaldada sõlmitud lepingule sotsiaal- ja eriteenusele suunatud sätteid. RHS § 14 lg 2 p 1 järgi on sotsiaal- ja eriteenuste puhul riigihanke piirmäär 300 000 eurot. Punktis 1.10 toodud lepingu maksumus jääb alla selle piirmäära ja hankija ei olnud kohustatud viima läbi RHS peatükis 2. toodud hankemenetlust. Elluviija oli sellest lähtuvalt kohustatud eelkõige järgima RHS § 3 sätestatud üldprintsiipe. Elluviija põhjendas võrdlevate pakkumiste mittevõtmist hinnanguga, et ei eksisteerinud teisi pakkujaid, kes oleks suutnud pakkuda samaväärset teenust. Avalikest allikatest on siiski võimalik tuvastada, et samal ajaperioodil korraldati ka teiste pakkujate poolt samas piirkonnas sarnaseid iduettevõtjatele suunatud üritusi. Näiteks võib tuua 2019. aastal „Takeoff Istanbul“, Webrazzi Summit“, mis olid suunatud sarnastele huvigruppidele ning mille osalejate arv oli võrreldavas suurusjärgus. Elluviija  8 ei ole pakkumiste võtmata jätmist põhjendades esitanud veenvaid andmeid, mis näitaks, et tegu oli ainsa võimaliku pakkujaga või et korraldajaga lepingu sõlmimisel on Elluviija saavutanud oma eesmärgi parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Elluviija ei ole võtnud pakkumisi alternatiivsetelt pakkujatelt ja seetõttu ei ole võimalik veenduda, et konkurentsi esinemise olukorras on elluviija saavutanud hanke eesmärgi parima hinna ja kvaliteedi suhtega ning rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt kasutades. 2.2.8. Punktides 1.3., 1.4.1., 1.6., 1.7., 1.8., 1.9. ja 1.10. toodud hangete korraldamisel on elluviija eksinud RHS § 3 sätestatud üldprintsiipide vastu. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 228 kohaselt kohaldatakse alla riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel juhul, kui rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lg 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra. Tulenevalt ühendmääruse § 21 lg 1 tuleks vähendada toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele. Senise praktika järgi on punktides 1.3, 1.4.1, 1.6, 1.7, 1.8, 1.9 ja 1.10 toodud juhtumitega sarnaste asjaolude puhul rakendatud 10% suurust finantskorrektsiooni määra. Järgides välja kujunenud praktikat on punktides 1.3, 1.4.1, 1.6, 1.7, 1.8, 1.9 ja 1.10 toodud hangete puhul kohane rakendada 10% suurust finantskorrektsiooni määra. Võttes arvesse lepingute alusel tehtud kulude kogumahtu 148 881,06 eurot, moodustab 10% suurune finantskorrektsioon 14 888,11 eurot. 2.3. Punktis 1.5 toodud õigusteenuste puhul on elluviija ostnud üheliigilisi teenuseid. RHS § 28 lg 1 järgi peab hankija osade kaupa hangitava teenuse puhul kohaldama iga osa puhul osade summeeritud maksumuse järgi valitud hankemenetluse korda. Summeeritud maksumuste järgi oleks elluviija pidanud võtma võrreldavad hinnapakkumised. Ühendmääruse § 228 kohaselt kohaldatakse alla riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel juhul, kui rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra. Tulenevalt ühendmääruse § 21 lg 1 tuleks vähendada toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele. Senise praktika järgi on punktis 1.5 toodud juhtumiga sarnaste asjaolude puhul rakendatud 5% suurust finantskorrektsiooni määra. Järgides välja kujunenud praktikat on antud juhul kohane rakendada 5% suurust finantskorrektsiooni määra. Võttes arvesse lepingute alusel tehtud kulude kogumahtu 31 224,00 eurot, moodustab 5% suurune finantskorrektsioon 1 561,2 eurot. 2.4. Punktis 1.11 toodud lepingu suhtes on 16.12.2022 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjas nr 246 tehtud finantskorrektsioon 10% lepingu alusel tehtud kuludest. Käskkirjas ei ole arvestatud lepingu muudatuse ega punktis 1.11 toodud arvetega. Sama määra tuleb kohaldada ka punktis 1.11 toodud lepingu muudatuste alusel tehtud arvetele ning ka lepingu alusel edaspidi väljamakstavatele arvetele. Punktis 1.11. toodud arvete summast 11 040,2 moodustab 10% suurune finantskorrektsioon 1 104,02 eurot. 2.5. RHS § 3 p 1 järgi peab hankija hanke läbi viima kontrollitavalt. Tegelikkuses ei ole punktis 1.12. toodud hanke läbiviimine enam kontrollitav ning seetõttu pole enam võimalik veenduda, kas hange on viidud läbi arvestades kõiki RHS §-s 3 sätestatud üldprintsiipe. Ühendmääruse § 228 kohaselt kohaldatakse alla riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel juhul, kui rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra. Tulenevalt ühendmääruse § 21 lg 1 tuleks vähendada toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele. Punktis 1.12 toodud kulude puhul võib hinnata, et need ei ületanud selle ajaperioodi üldist turuhinda. Seetõttu võib hinnata, et rikkumise mõju võiks olla pigem väike ja  9 seetõttu on kohane kohaldada punktis 1.12 toodud kuludele 5% suurust finantskorrektsiooni määra. Punktis 1.12 toodud 59 151,72 eurost moodustab 5% 2957,57 eurot. 2.6. Punktis 1.4.2 toodud arve puhul ei ole elluviija täitnud kohustust tagada kirjaliku taasesitamist võimaldavate pakkumiste säilimine. Siiski on säilinud pakkumiste võrdlustabel ja sellest võib veenduda, et elluviija valis välja kõige soodsama pakkumise teinud isiku pakkumise. Ehkki elluviija oleks pidanud säilitama kõik pakkumised, on siiski võimalik kontrollida, mille alusel valiti välja edukas pakkuja ning samuti valiti kõige soodsama pakkumise teinud pakkuja. Seetõttu rikkumisega kaasnenud finantsmõju puudub ja finantskorrektsiooni tegemine ei ole õigustatud. Arvel olev summa erineb mõnevõrra esialgselt esitatud edukast pakkumisest. Esitatud materjalidest nähtub, et kallinemine on põhjustatud asjaolust, et lennupiletid broneeriti mitu päeva hiljem esialgsest pakkumusest ja sellisel puhul on lennupiletite kallinemine tavapärane. Ka teiseks tulnud pakkuja puhul kallinesid lennupiletid samamoodi. Lennupiletite kallinemise puhul on tegemist tavapärase olukorraga ning esitatud materjalidest ei nähtu, et elluviija oleks kuidagi kahjustanud konkurentsi või kohelnud pakkujaid ebavõrdselt. Seetõttu ei ole finantskorrektsioon õigustatud. 2.7. 07.07.2023 saatis RÜ MKM Haldusmenetluse seaduse § 40 alusel käesoleva otsuse eelnõu vastuväidete esitamiseks elluviija esindajate e-posti aadressidele [email protected] ja [email protected]. Tähtaeg vaastuväidete esitamiseks oli 21.07.2023. Elluviija ei esitanud vastuväiteid. 3. Otsus 3.1. Võttes arvesse tuvastatud asjaolusid ja lähtudes STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktidest 1 ja 3, § 46 lõikest 3, § 47 lõikest 2, § 48 lõikest 1 ning ühendmääruse § 228, peab EIS: 3.1.1. tagastama projekti osas välja makstud toetuse summas 20 510,9 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr EE 93 2200 2210 2377 8606, märkides viitenumbriks 2800082925; 3.1.2. tasuma tagasinõutava toetuse 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse kättesaamise päevast arvates; 3.1.3. vähendama projekti eelarvet tagasi nõutud toetuse summa 20 510,9 euro võrra. 3.1.4. lisaks punktis 1.11. toodud arvetele arvestama samades punktides toodud lepingute alusel edaspidi esitatavatest arvetest 10% mitteabikõlblikuks kuluks ning vähendama vastavalt ka projekti eelarvet. Vastavalt STS2014_2020 § 48 lõikele 3 võib elluviija toetuse tagasi maksmise kohustuse tasaarveldada tema poolt väljamaksmiseks ettevalmistatava projekti maksetaotlusega ning vähendada maksetaotluses taotletavat summat tagasinõutava toetuse võrra, arvestades punktis 1.1 toodud Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarve vahendite proportsiooni. Tasaarveldamise tegemisega loetakse toetus tagastatuks. Tasaarvelduse tegemise tähtaeg on 60 kalendripäeva tagasinõudmise otsuse kättesaamisest alates. 3.2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada vastavalt STS2014_2020 §-le 51, esitades vaide MKMile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister