Leping

Riigiteedesse sidetaristu planeerimise ja ehitamise ning uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamise uuring Pakkumus nr 863 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Civitta Eesti AS Ragne Vaarik Noorempartner 18.07.2023 [email protected] +372 5663 0069 1 SISUKORD 1. ARUSAAMINE LÄHTEÜLESANDEST JA VÄLJAKUTSEST ................................................................................... 3 2. TÖÖ TEOSTAMISE METOODIKA ............................................................................................................. 8 2.1. I etapp: Ettevalmistavad tegevused......................................................................................................9 2.1.1. Avakohtumine .................................................................................................................................9 2.1.2. Metoodika ja tööplaani täpsustamine ............................................................................................9 2.2. II etapp: Hetkeolukorra kaardistamine .............................................................................................. 10 2.2.1. Dokumendianalüüsi teostamine .................................................................................................. 10 2.2.2. Intervjuude läbiviimine ................................................................................................................ 11 2.2.3. Andmepäringu(te) teostamine ..................................................................................................... 11 2.2.4. Parimate praktikate kaardistamine .............................................................................................. 11 2.3. III etapp: tulevikulahenduse analüüs ................................................................................................. 12 2.3.1. Kulu-tulu analüüs ......................................................................................................................... 12 2.3.2. Vajalike tehniliste andmete saamise analüüs .............................................................................. 13 2.3.3. Tulevikuolukorra Ettepanekute formuleerimine ......................................................................... 13 2.4. IV etapp: Projekti lõpetamine ............................................................................................................ 13 2.4.1. Lõppdokumentatsiooni koostamine ja üleandmine .................................................................... 14 2.4.2. Tulemuste tutvustamine .............................................................................................................. 14 3. AJAKAVA ...................................................................................................................................... 15 4. PAKKUJA JA MEESKONNA TUTVUSTUS .................................................................................................. 17 4.1. Civitta Eesti AS tutvustus ................................................................................................................... 17 4.2. Meeskonna tutvustus ........................................................................................................................ 17 4.2.1. Projektimeeskonna rollid ............................................................................................................. 18 5. KOOSTÖÖ TELLIJAGA ....................................................................................................................... 21 6. PAKKUMUSE MAKSUMUS .................................................................................................................. 22 2 1. ARUSAAMINE LÄHTEÜLESANDEST JA VÄLJAKUTSEST Eesti on maailmas tunnustatud kui erakordse digivõimekusega riik. Internetis saab mugavalt esitada tuludeklaratsiooni või hakata kodanikuks – e-residendiks. Sellegipoolest on endiselt piirkondi, kus ligipääs digiteenustele on püsivõrgu puudumise tõttu piiratud. Eesti on DESI (Digital Economy and Society Index) andmetel püsivõrgu katvuse poolest Euroopa Liidus pingerea lõpus.1 Arengukava „Eesti digiühiskond 2030“2 peamine eesmärk on, et Eestis oleks sõltumata isiku asukohast kiire ja usaldusväärne sideühendus, mis on ka taskukohane. Selle saavutamiseks on määrava tähtsusega uurida, millised on hetkel sätestatud nõuded ja praktika sidetaristu planeerimisel ja ehitamisel riigiteedesse ning sidelahenduste tagamisel uutes elu- ja ärirajoonides. Kogutud andmete põhjal on võimalik välja töötada lahendused sidetaristu ja -lahenduste tõhusamaks rajamiseks ja haldamiseks tehes ettepanekuid õigusaktide muudatusteks. Eesti digiühiskonna ja lairiba arengu eesmärkide saavutamisele peab kaasa aitama ka sidevõrkude planeerimis- ja ehitusalane regulatsioon. Hetkel, ei sunni planeerimis- ja ehitusalane seadusandlus ehitajaid ja arendajaid piisavalt varases faasis sidetaristu ja -lahenduste peale mõtlema. Hiljem on aga sidetaristu loomine aeganõudev, kulukas ning keeruline, sest eeldab juba loodud keskkonna üleskaevamist. Seega on mõistlik luua eeldused passiivse füüsilise sidetaristu loomiseks juba planeerimis- ja ehitusfaasis, et tagada sidelahenduste olemasolu suuremas ulatuses kui praegu. Uuringu eesmärk on välja selgitada, mida peab praegu kehtivates sidetaristute riigiteedesse planeerimist ja ehitamist ning uute elu- ja ärirajoonide sidelahenduste tagamist reguleerivates õigusaktides muutma, et muuta sidetaristu ja sidelahenduse tagamine kohustuslikuks juba planeerimis-ehitusfaasis. Uuring koosneb kahest osast: I. Kuidas muuta kohustuslikuks sidetaristu planeerimine ja ehitamine riigiteedesse? II. Kuidas muuta kohustuslikuks sidelahenduse tagamine uutes elu- ja äripiirkondades? Uuringu tulemusel selgitatakse välja asjakohase õigusliku regulatsiooni hetkeseis ja kitsaskohad. Lisaks uuritakse teiste riikide seadusandlust ja parimaid praktikad, et läbiproovitud meetodite abil Eestile sobivaim lahendus leida ning teha ettepanekud Eesti õigusloome muutmiseks. Analüüsi eesmärgi täitmiseks on vajalik vastata alljärgnevas tabelis (vaata Tabel 1) toodud uurimisküsimustele. Tabel 1. Uurimisküsimused ja pakkuja arusaam Uurimisküsimus Pakkuja arusaam uurimisküsimusest Uurimisküsimusega seotud asjakohased metoodika peatükid Eestis kehtiva regulatsiooni analüüs Millistes regulatsioonides ja Kehtiva regulatsiooni kitsaskohtade Ptk 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3 kuidas on reguleeritud tuvastamiseks on vajalik kaardistada hetkel passiivse füüsilise sidetaristu kehtivad õigusaktid ja nende sisu. Seejuures ja sidemasti asukoha tuleb keskenduda planeerimisele ja planeerimine riigiteedesse ehitamisele eraldi, kuivõrd planeerimise ning kuidas on reguleeritud faasis sidetaristu ja sidemastide asukoha arvestamata jätmine raskendab selle 1 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/digital-economy-and-society-index-desi-2022 2 https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 3 passiivse füüsilise sidetaristu hilisemat ehitamist ja muudab tööd ehitamine riigiteedesse? kulukamaks. Kuidas toimub passiivse Vajalik on analüüsida kas ja kuidas toimub Ptk 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3 füüsilise sidetaristu ehituse hetkel passiivse füüsilise sidetaristu loomine finantseerimine ja hilisem ning kes seda täna finantseerib (kas haldamine (opereerimine)? sideettevõtjad loovad kõik iseseisvalt enne teenuse osutamise alustamist endale taristu või kasutatakse ka keskset taristut). Lisaks tuleb välja selgitada, kuidas on lahendatud hilisem sidetaristu haldamine ja hooldus, kui kasutatakse passiivset füüsilist sidetaristut. Mitte iga sideettevõtja ei paigalda iseseisvalt oma lahendust, vaid hakkab kasutama paigaldatud lahendust ning vajalik on täpsustada, kuidas ja kelle vahel jagunevad haldus- ja hoolduskulud. Millisest regulatsioonides ja Kehtivat õiguslikku regulatsiooni on vaja Ptk 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3 kuidas on tagatud uurida ka uute elu- ja äripiirkondade sidelahendus uutes elu- ja sidelahenduse tagamise aspektist. Lisaks äripiirkondades? sellele tuleb selgitada välja, kuidas sidelahenduse tagamine praktikas välja näeb – nt kas sidelahendus tagatakse juba enne ostjate/rentnike leidmist või elanike olemasolul sideettevõtte initsiatiivil - et mõista nende kitsaskohti ja välja uurida millistele aspektidele tuleb uute lahenduste väljatöötamisel enim tähelepanu pöörata ja milliseid ettepanekuid regulatsiooni muutmiseks teha. Kas kehtivast regulatsioonist Selleks, et välja selgitada, kas ja kui, siis Ptk 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3 tulenevalt saab kohalik milline on uutesse äri- ja elupiirkondadesse omavalitsus / riik nõuda sidelahenduste tagamise regulatsioon, tuleb arendajalt uue elu- ja uurida kehtivat seadusandlust. Kui äripiirkonna nõudeõigus eksisteerib, ei ole vajalik planeerimisel/ehitamisel seadusandluse muutmine. Vastasel korral on sidelahenduse olemasolu? vajalik analüüsida, millised on kehtiva regulatsiooni puudused, et otsustada, mida tuleb muuta. Analüüs teiste riikide kohta Millistes regulatsioonides ja Uuritakse võrdlusriikide seadusandlust ja Ptk 2.2.4 kuidas on passiivse füüsilise parimaid praktikaid, et saada ideid, kuidas sidetaristu (sh Eesti regulatsioonide kitsaskohti sidemastiasukoha) elimineerida ja kasutada juba testitud ja planeerimine riigiteedesse toimivaid lahendusi sidetaristu ning passiivse füüsilise kohustuslikuks planeerimiseks ja sidetaristu ehitamine ehitamiseks. riigiteedesse reguleeritud? Kas passiivse füüsilise Analüüsides, kas mujal on lahenduste Ptk 2.2.4 sidetaristu planeerimine ja tagamise kohustuslikuks muutmine olukorda ehitamine riigiteedesse on parandanud ning millised on toimivad 4 riikides kohustuslik? Kui jah, lahendused, saab praktika põhjal valida siis milliste ehitiste, Eestile sobivaima lahenduse. ehitustööde või omaniku kuuluvuse korral ning millised on selle erandid planeerimise või ehituse kohustusest? Kas sidelahenduse tagamine Teises riigis sidelahenduse tagamise Ptk 2.2.4 uutes elu- ja äripiirkondades kohustuslikkuse ja selle tagamise uurimisel on riikides kohustuslik? Kui saab teise riigi olukorra põhjal hinnata, kas jah, siis kuidas on selle sidelahenduse tagamise kohustuslikuks tagamine reguleeritud? tegemine Eestis oleks ülekantav praktika ja sarnase lähenemise kaudu rakendatav. Millised on passiivse füüsilise Tehniliste nõuete välja selgitamine ja Ptk 2.2.4 sidetaristu planeerimise ja analüüsimine on tähtis, et hinnata selliste ehitamise kehtivad tehnilised nõuete sätestamise vajadust, võimalikkust ja nõuded riigiteedel? Millised potentsiaalseid takistusi Eestis. Eraldi on uutes elu- ja vaadeldakse passiivsete füüsiliste äripiirkondades sidetaristute rajamise ja uute elu- ja sidelahendusetagamise äripiirkonade sidelahenduse tagamise kehtivad tehnilised nõuded? nõudeid. Kuidas toimub riigiteedel Uurimisküsimuse lahendamiseks Ptk 2.2.4 passiivse füüsilise sidetaristu täpsustatakse tänane Eesti-sisene ning teiste ehituse finantseerimine ja riikide praktika. Passiivse füüsilise sidetaristu selle hilisem haldamine? finantseerimise ja halduse analüüsimine aitab välja selgitada parimad praktikad sidetaristu ehitamise finantseerimises ja opereerimisel, mida Eesti konteksti üle kanda. Tulenevalt hilisemast opereerimisest teenitavast tulust on oluline hinnata, kes peaks finantseerima taristu ehitamist, kuidas kaetakse hilisemad haldamiskulud. Kuidas toimub uutes elu- ja Võrdlusriikide uutes elu- ja äripiirkondades Ptk 2.2.4 äripiirkondades sidelahenduste tagamise finantseerimise ja sidelahenduse tagamise hilisema halduse analüüsimine aitab välja finantseerimine ja selle selgitada parimad praktikad ja võimalikud hilisem haldamine? lahendused. Tulenevalt hilisemast opereerimisest teenitavast tulust on oluline hinnata, kes peaks finantseerima taristu ehitamist ning kuidas see mujal on lahendatud. Riigiteedesse sidetaristu planeerimise ja ehitamise kulu ning sellega kaasneva tulu ja sidetaristu edasise haldamise analüüs Kes on peamised kasusaajad? Selleks, et hinnata, kes peaks finantseerima Ptk 2.2.1, 2.2.2, 2.3.1 ja hiljem haldama loodavat sidetaristut ehk tegema selleks kulud ning saama tulu, tuleb tuvastada peamised kasusaajad. Vajalik on kaardistada nii otsesed kui kaudsed kasusaajad, et välja pakkuda realistlikke lahendusi halduskulude jagamiseks (nt 5  sideettevõtte halduskulude jagamine teenuseostjate vahel vmt). Milles väljendub nende kasu? Erinevate kasusaajate kasu ulatust ja Ptk 2.2.1, 2.2.2, 2.3.1 iseloomu on oluline analüüsida, hindamaks kas tulenevalt hüve suurusest peaks olema osapool kaasatud ka soetud kulude hüvitamisesse nii planeerimis- ja ehitusfaasis kui hiljem haldusfaasis. Analüüsida, kas sellise Selleks, et otsustada, millised on võimalused Ptk 2.2.1, 2.2.2, 2.3.1 sidetaristu haldaja muutub passiivse füüsilise sidetaristu hilisemaks elektroonilise side seaduse haldamiseks, on vajalik analüüsida, kas mõistes sideettevõtjaks. haldaja muutub automaatselt sideettevõtjaks elektroonilise side seaduse mõttes. See on oluline vältimaks olukorda, kus valdkonnaga tavapäraselt mitte seotud isiku (nt transpordiamet) jaoks muutub kohustuslikuks elektroonilise side seaduse järgimine. Kas koos riigiteega ehitatud Oluline on hinnata, kas riigitee (ja sidetaristu) Ptk 2.2.1, 2.2.2, 2.3.1, sidetaristu peab jääma riigitee tellija peab jääma ka sidetaristu haldajaks või 2.3.3 omaniku haldusesse või on on võimalik anda sidetaristu haldamine üle see võimalik anda osapooltele, kes tavaliselt tegelevad sideettevõtja käsutusse. sidetaristu haldamisega. See aitab määratleda nende õigused ja kohustused, aga ka kulu kandvad osapooled. Seejuures on oluline hinnata, kas valitakse konkreetne sideettevõte või on võimalik taristu kaudu pakkuda erinevate sideettevõtjate teenust ning kuidas see mõjutab halduse küsimust. Analüüsida kuidas ja kellele Kaaluda tuleb erinevaid võimalusi sidetaristu Ptk 2.2.1, 2.2.2, 2.3.1, tuleks see sidetaristu operaatori valimisel (nt riigitee omanik, 2.3.3 haldamiseks anda. Juhul kui sideettevõtted). Erinevate võimaluste selleks on riigiasutus, siis tuleb kaalumisel tuleb arvestada ka haldamisega hinnata selle asutuse kaasnevate kohustuste täitmise võimalusi, sh halduskulusid ja võimekust kulusid ja võimekust taristut opereerida. konkreetset teenust pakkuda. Juhul, kui riigiasutus võtab enda kohustuseks taristu halduse, tuleb analüüsida ka kulude hüvitamise võimalusi (nt loatasu, riigilõiv). Analüüsida tuleks võimalikke Selleks, et valida õiguste ja kohustuste Ptk 2.2.1, 2.2.2, 2.3.1, sidetaristu üleandmise seisukohalt parim lahendus kohustusliku 2.3.3 erinevaid võimalusi. sidetaristu loomisel ja haldamisel, tuleks kaaluda kõiki võimalike variante riigitee omanikust kuni sideettevõtjateni. Muuhulgas analüüsitakse nt, kas mõistlikum on anda taristu üle sideettevõtjatele või küsida taristu kasutamise eest renti ning millised on õigusliku regulatsiooni seisukohalt peamised plussid ja miinused valiku tegemisel. 6  Sidetataristu planeerimiseks ja ehitamiseks vajalike andmete saamise analüüs Kas on vaja koostada riigi Tuleb analüüsida, milliseid andmeid on vaja Ptk 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3, poolt standardiseeritud sideettevõtjatelt saada, et planeerida kõigile 2.3.2, 2.3.3 lahendused? Kui jah, siis sobiv füüsiline passiivne taristu. Tuleb millised need peaksid olema? hinnata, kas selleks, et kõigile võrdseid võimalusi pakkuda ning vältida igakordset infokogumist, tuleks koostada standardlahendused, millest lähtuda. Oluline on ka välja tuua, kas taristu peaks lähtuma võimalusest kõigil soovijatel taristut kasutada või mahutama piiratud arvu ettevõtete kaableid. Kui ei ole vaja teha ette Selleks, et otsustada, kas standardiseeritud Ptk 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3, standardiseeritud lahendusi, lahenduste kasutamine on mõistlik, on vaja 2.3.2, 2.3.3 siis millest lähtuvad edaspidi analüüsida ka võimalust, milline on protsess loa taotleja (või planeerija) ja kui standardiseeritud lahendusi ei ole. hilisemalt kohaliku Kaardistada tuleb erinevad võimalused omavalistuse menetleja? loataotluste menetluse läbiviimiseks, kui standardiseeritud lahendusi ei kasutata ning vajadusel luua selleks sobiv protsess hilisemate vaidluste ning ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. Juhul kui tekib vaidlus Õigusloomes tuleb reguleerida ka olukord, Ptk 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3, tehnilistes andmetes, siis kui tehnilised andmed ei ole selged või 2.3.2, 2.3.3 kuidas seda lahendada? esineb eri arusaamu. Analüüsida tuleb eri variante vaidluste lahendamisel ning valida, kellele jääb otsustusõigus. Kes ja kuidas määrab passiivse Sidetaristu asukoht on planeerimisel ja Ptk 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3, füüsilise sidetaristu (sh ehitamisel olulise rolliga, sest hiljem 2.3.2, 2.3.3 sidemasti) asukoha? asukohta muuta on keeruline. Kuigi masti on hiljem lihtsam liigutada, sest see asub maa peal, on oluline otsustada, kes asukoha valib. See on vajalik ka hilisema haldamise ja korrashoiu seisukohalt, mistõttu tuleks see vaidluste vältimiseks selgeks teha juba regulatsioonis. Nt on hetkel tihti sidemastid taristust erinevatel kinnistutel, mistõttu on nende hooldamine ja ligipääs raskendatud. Analüüsida tuleks võimalusi sidemastid paigaldada juba ehituse ajal taristu lähedale ja logistiliselt sobivasse asukohta opereerimise ja hooldamise lihtsustamiseks. 7 2. TÖÖ TEOSTAMISE METOODIKA Käesolevas pakkumuses kirjeldatud projekti metoodika ja tegevuskava koostamisel oleme lähtunud hanke tehnilises kirjelduses antud juhistest ning projekti eesmärgist ja uurimisküsimustest. Töö on jaotatud metoodiliselt nelja etappi: 1. I etapi sisuks on ettevalmistavad tegevused, mille eesmärgiks on tellija ja pakkuja arusaamade ühtlustamine ning projekti teostamise metoodika täpsustamine ja kooskõlastamine. 2. II etapis kaardistatakse hetkeolukord, sh koondatakse kokku vajalik taust projekti järgmiste etappide teostamiseks. 3. III etapi käigus toimub tulevikulahenduse analüüs, sh analüüsitakse, millist väärtust muudatused pakuvad ja milline on nende elluviimise kulu/tulu. 4. IV etapi sisuks on projekti lõpetamine. Selle etapi käigus formuleeritakse lõplikud ettepanekud, vormistatakse lõplikud dokumendid, toimub materjalide üleandmine ning tulemuste tutvustamine. JOONIS 1 ÜLEVAADE PROJEKTI METOODIKAST 8 2.1. I ETAPP: ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED Ettevalmistavate tegevuste eesmärk on ühtlustada tellija ja pakkuja arusaamu projekti eesmärkidest, oodatavatest tulemustest ja tööprotsessidest. Selleks viiakse läbi avakohtumine ning vajadusel lisakonsultatsioonid Tellija esindajatega. Etapi tulemusena koostatakse täpsustatud projekti metoodika ning aja- ja tegevuskava. TEGEVUSED: ● Avakohtumine ● Metoodika ja tööplaani täpsustamine VÄLJUNDID: ● Avakohtumise protokoll ● Täpsustatud projekti teostamise metoodika ja tööplaan KOOSTÖÖ TELLIJAGA/OODATAV TELLIJA PANUS: ● Avakohtumisel osalemine ● Projekti elluviimise metoodilisse plaani ja tööplaani sisendi andmine ja metoodilise plaani tagasisidestamine ● Jooksev vajaduspõhine suhtlus töö teostajaga projekti elluviimise toetamiseks ● Vajadusel avakohtumiseks ruumi organiseerimine 2.1.1. AVAKOHTUMINE Enne projekti sisuliste tegevuste juurde asumist korraldatakse projekti avakohtumine, millest võtavad osa tellija esindajad ja pakkuja meeskonna liikmed. Avakohtumise eesmärk on tagada tellija ja pakkuja sarnane arusaam projekti eesmärkidest, oodatavatest tulemustest ning ootustest koostööle. Avakohtumisel tutvustame projekti elluviimise protsessi, esialgset metoodilist plaani, täpsustame ootusi töö tulemustele, kogume vajalikku taustainfot ning arutame töökorralduslikke küsimusi. Täiendavalt täpsustatakse avakohtumisel alljärgnevaid küsimusi: ● Millised on Tellija ootused juhendmaterjali komponentide osas? ● Milline on Tellija nägemus kaastavate osapoolte rollide osas erinevates töö etappides? ● Milliseid kontakte saab Tellija edastada kaasamiseks (Transpordiamet, KOVid, sideettevõtted, arendajad)? ● Milline on juhtrühma koosseis ning juhtrühma liikmete roll? ● Kas Tellijal on endal eelistusi, milliste riikide parimat praktikat vaadelda lisaks Soomele ja Lätile? ● Milliseid dokumente on võimalik Pakkujaga jagada dokumendianalüüsi teostamise eesmärgil? Avakoosolek toimub 7 tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist, kuid avakoosoleku täpne aeg ja koht lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist. 2.1.2. METOODIKA JA TÖÖPLAANI TÄPSUSTAMINE Pärast avakohtumise toimumist täpsustab Pakkuja koostöös Tellijaga projekti elluviimise metoodilist lähenemist ning kirjeldab projekti elluviimise protsessi koos detailse tegevuskavaga. Projekti elluviimise protsess ja ajakava edastatakse juhtrühmale kooskõlastamiseks ning see on aluseks projekti tegevuste teostamisel. Seejuures vastavalt vajadusele vaadatakse üle ja korrigeeritakse kokkuleppel Tellijaga projekti metoodikat ja ajakava jooksvalt ka projekti elluviimise jooksul. Meie kogemus sarnaste projektide elluviimisel näitab, et alati ei pruugi olla võimalik kõiki aspekte plaani koostades ette näha, mille tõttu võib osutuda vajalikuks ajakava ja metoodika jooksev korrigeerimine. 9 2.2. II ETAPP: HETKEOLUKORRA KAARDISTAMINE Teise etapi eesmärk on saada ülevaade hetkeolukorrast ehk analüüsida kuidas on Eestis ja mujal reguleeritud nii passiivse füüsilise sidetaristu ja sidamasti asukoha planeerimise ja ehitamise protsess kui uutesse elamu- ja äripiirkondadesse sidelahenduste loomine. Hetkeolukorra kaardistamise käigus tuuakse välja, millistes õigusaktides ja millisel määral on reguleeritud passiivse füüsilise sidetaristu (sh vajadusel masti asukoha) planeerimine ja ehitamine, samuti sidelahenduste loomine uutesse elu- ja äripiirkondadesse. Lisaks analüüsitakse teiste riikide regulatsioone, leidmaks kas mujal on kehtestatud kohustus sidelahenduste ning passiivse füüsilise sidetaristu rajamiseks riigiteedesse ning millised on kohustuse korral nõuded nii tehniliste andmete saamiseks, tööde finantseerimiseks kui taristu hilisemaks haldamiseks. Analüüsi baasilt saab teha ettepanekuid, millised on parimad praktikad Eestis kehtivas regulatsioonis esinevate kitsaskohtade ületamiseks. Hetkeolukorra kaardistamiseks teostatakse dokumendianalüüs, intervjuud seotud osapooltega ning vajadusel andmepäringud. Hetkeolukorra kaardistus on aluseks tulevikulahenduse loomisel, kuid on oluline ka töö tulemuste rakendamisel, sest aitab mõista, milliseid muudatusi peaks võrreldes tänase olukorraga rakendama, et välja töötatud lahendust eesmärgipäraselt kasutada. TEGEVUSED: ● Dokumendianalüüsi koostamine ● Intervjuude läbiviimine ● Andmepäringu läbiviimine VÄLJUNDID: ● Loodud on ülevaade hetkeolukorrast, regulatsiooni kitsaskohtadest ja arenguvajadustest ● Loodud on ülevaade EL headest näidetest kohustusliku sidetaristu väljaarendamise regulatiivsest praktikast KOOSTÖÖ TELLIJAGA/OODATAV TELLIJA PANUS: ● Analüüsitavate dokumentide kooskõlastamine ● Intervjueeritavate nimekirjade ja intervjuukavade tagasisidestamine ● Jooksev vajaduspõhine suhtlus töö teostajaga projekti elluviimise toetamiseks 2.2.1. DOKUMENDIANALÜÜSI TEOSTAMINE Dokumendianalüüsi eesmärgiks on eelkõige luua Pakkuja meeskonnale vajalik taustateadmine töö edukaks teostamiseks, milleks antud juhul on eelkõige fookuses passiivse füüsilise sidetaristu planeerimise ja ehitamise regulatsiooni kitsaskohtade kaardistamine ning kohustustava regulatsiooni loomiseks vajaliku taustainfo kogumine. Tulenevalt uuringu kestusest kogutakse andmed kõigi projekti etappide kohta korraga esimese faasis ning hiljem teostatakse vajadusel vaid täpsustavaid päringuid. Dokumendianalüüsi raames teostatakse muuhulgas regulatiivse raamistiku analüüs ning defineeritakse osapoolte rollid, et hilisemates etappides oleks olemasoleva õigusraamistikuga võimalus tegelikke toiminguid kõikides etappides võrrelda ja välja selgitada kitsaskohad ja parendusettepanekud. Dokumendianalüüsi käigus vaadatakse üle vähemalt järgmised allikad:  MKMi koostatud arengukava „Eesti digiühiskond 2030“  MKMi koostatud „Eesti lairiba plaan 2030“Elektroonilise side seadus1  Ehitusseadustik  Planeerimisseadus  Asjakohased KOV tasandi regulatsioonid Lõplik dokumendianalüüsi skoopi kuuluvate dokumentide loetelu kooskõlastatakse Tellijaga avakohtumise käigus. Muuhulgas kaasatakse dokumendianalüüsi dokumendid, mis ei ole avalikult kättesaadavad, kuid 10 on Tellija käsutuses (juhul kui selliseid dokumente on). Dokumendianalüüsi käigus saadud informatsioon süstematiseeritakse, et kasutada seda sisendina järgmistes projekti etappides. Kvaliteetselt teostatud dokumendianalüüs aitab tagada järgnevate projektietappide kvaliteedi ning ressursside mõistliku kasutamise, st erinevatelt osapooltelt küsitakse täiendavalt eelkõige seda infot, mida ei ole võimalik olemasolevatest allikatest saada. Pakkuja adub, et dokumendianalüüsi kaudu ei saa tuvastada seaduses reguleerimata protsessi olulisi toimingud, mistõttu viiakse selle info kogumiseks läbi intervjuud seotud osapooltega. 2.2.2. INTERVJUUDE LÄBIVIIMINE Täiendava sisendi kogumiseks, dokumendianalüüsi raames leitu valideerimiseks ning sidetaristu loomise väärtuse, kulude ja tulude analüüsi jaoks sobiva sisendi saamiseks viiakse läbi intervjuud seotud osapooltega. Intervjuude küsimused koostatakse dokumendianalüüsis kogutud taustateadmiste baasil. Küsimused kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga ja saadetakse ette ka intervjueeritavatele ning grupiintervjuudes osalejatele. Pakkuja on planeerinud viia läbi kuni 8-9 intervjuud osapooltega järgmistest sihtgruppidest:  Transpordiamet  Sideettevõtjad (1-2 ettevõtet)  Teede ehitusega tegelevad ettevõtted (1-2 ettevõtet)  Kinnisvaraarendajad (1-2 ettevõtet)  Äri- ja elamupiirkondadesse sidetaristu loomisest kasusaajad (4-5 inimest, grupiintervjuu)  Kohalike omavalitsuste esindajad (3-4 omavalitsust, grupiintervjuu) Kuna uuringu raames tuleb käsitleda ka protsessi eri osadega seotud tulusid ja kulusid, on täieliku informatsiooni saamiseks vajalik läbi viia personaalintervjuud, kus info jagamist ei piira konkurentide osalus. Igast sihtgrupist valitakse 1-2 esindajat, kellega tehakse personaalintervjuu, mida toetatakse andmepäringu teel saadud infoga. 2.2.3. ANDMEPÄRINGU(TE) TEOSTAMINE Pärast esmase dokumendianalüüsi teostamist ning paralleelselt dokumendianalüüsi täpsustamisega ja intervjuu(de) läbiviimisega viiakse läbi täiendavad andmepäringud, mille eesmärgiks on täita dokumendianalüüsi käigus kogutud infos olevad lüngad. Sõltuvalt andmete iseloomust saadetakse andmete omajale päring ja/või kasutatakse andmepäringu tegemisel Tellija abi. Täiendavaid andmeid võib vaja minna eelkõige:  Riigiteedesse sidetaristu planeerimise ja ehitamise kulu ja tulu kohta;  Uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamise kulu ja sellega kaasneva tulu kohta;  Riigiteede ehituseks ja planeerimiseks vajalike tehniliste andmete ja nende kättesaadavuse kohta. Dokumendianalüüsi, intervjuude ja andmepäringu tulemusena koostatakse ülevaade tänastest protsessidest (AS-IS) ja nende muutmisvajadustest. Tänane olukord fikseeritakse kirjeldusena ning vajadusel illustreeritakse ühe protsessiskeemina. 2.2.4. PARIMATE PRAKTIKATE KAARDISTAMINE Parimate praktikate kaardistamise eesmärgiks on koguda eelkõige parimaid praktikaid, millest oleks võimalik Eestis eeskuju võtta. Eesmärgiks on kasutada parimaid praktikaid Eesti siseriikliku regulatsiooni muudatusvõimaluste näitlikustamiseks. Analüüsitakse 3 võrdlusriigi passiivse füüsilise sidetaristu riigiteedesse planeerimise ja ehitamise ning sellega seonduvate kohustuste regulatsiooni. Samuti analüüsitakse samade võrdlusriikide uutesse elu- ja äripiirkondadesse sidelahenduste tagamise regulatsiooni sh selle finantseerimist ja hilisemat haldamist. Ülevaade antakse ka mõlema valdkonna kohta kehtivatest tehnilistest andmetest. 11 Vastavalt Tellija soovile analüüsitakse ja kaardistatakse asjakohane praktika 3 riigis – Läti, Soome ning vabalt valitud kolmanda riigi kohta. Pakkuja teeb ettepaneku kolmanda riigina analüüsida Poola või Leedu praktikat. Alternatiivide valikul lähtus pakkuja Eestile sarnasest taustsüsteemist ning soovitab valida riigi, mis pakub võrreldes teise kahe võrdlusriigiga erinevat praktikat, et lisada täiendav vaatenurk. Lõplik valik 3. riigi osas tehakse avakohtumise käigus. Lõplik valik parima EL praktika (3 riiki) kaardistamisel tehakse koostöös tellijaga. Välispraktika kogemusi kasutatakse tulevikulahenduste sisu väljatöötamisel ja ka näitlikustamisel. Dokumendianalüüsi tulemusi valideeritakse personaalsete intervjuude käigus. Kokku viiakse välisriikide esindajatega läbi kuni 2 intervjuud. Intervjuude käigus täpsustatakse, milline on võrdlusriikides sidetaristu planeerimise ja ehitamise protsess ja sellega seotud kulud/ tulud, kuidas on määratud tehnilised nõuded nii passiivse füüsilise sidetaristu loomisel kui uute elamu- ja äripiirkondade sidelahenduste tagamise, kes taristu loomist finantseerib ja hiljem haldab ning millised on regulatsiooni kitsaskohad praktikas. Lisaks uuritakse, kuidas on regulatsioon ajas muutunud ning juhul, kui kohustuslik sidetaristu loomise protsess riigiteedesse või äri- ja elamupiirkondadesse on sisse viidud, analüüsitakse valikute aluseks olnud asjaolu ja muudatuste mõju. Peale intervjuude läbiviimist korraldatakse vajadusel täiendav (andme)päring, et täpsustada toimivate protsesside ülevaadet. Muuhulgas selgitatakse intervjueeritavatele intervjuude käigus andmepäringu sisu, et neil oleks lihtsam andmepäringule vastata. Andmepäringu sisu kooskõlastatakse kirjalikult eelnevalt Tellijaga. Töökohtumine Tellijaga Peale dokumendianalüüsi ja enne tulevikulahenduse analüüsiga alustamist korraldatakse töökohtumine, et valideerida dokumendianalüüsi ja intervjuude käigus tuvastatud peamised otsustusalused ning välistada teemad, mis ei ole edasise analüüsi seisukohast relevantsed. Lisaks kooskõlastatakse Tellijaga oodatav tulem. 2.3. III ETAPP: TULEVIKULAHENDUSE ANALÜÜS Parima tulevikulahenduse pakkumiseks analüüsitakse passiivse füüsilise sidetaristu loomise kulu ning sellest tulenevat tulu ja haldamise võimalusi. Lisaks kaardistatakse, milliseid andmeid sidetaristu loomiseks ja ehitamiseks vaja on. Dokumendi ja eeltoodu analüüsi põhjal tehakse ettepanekud õigusregulatsioonide muutmiseks. TEGEVUSED: ● Kulu-tulu analüüsi teostamine ● Vajalike tehniliste andmete saamise analüüs ● Vajadusel täiendav andmepäring ● Ettepanekute formuleerimine VÄLJUNDID: ● Tulu-kulu analüüs ● Tulevikunägemus (TO-BE protsessi kirjeldus) ● Õigusregulatsioonide muudatusettepanekud KOOSTÖÖ TELLIJAGA/OODATAV TELLIJA PANUS: ● Ettepanekute tagasisidestamine ● Jooksev vajaduspõhine suhtlus töö teostajaga projekti elluviimise toetamiseks 2.3.1. KULU-TULU ANALÜÜS Peale hetkeolukorra kaardistamist analüüsib Pakkuja, millised on passiivse füüsilise sidetaristu planeerimise ja ehitamisega kaasnevad kulud. Analüüs teostatakse eraldi nii riigiteedesse sidetaristu tagamise kui uutesse äri- ja elamurajoonidesse sidelahenduste tagamise kohta. Kulu-tulu analüüsi 12 detailsusaste lepitakse Tellijaga eelnevalt kokku. Analüüs hõlmab kogu elukaart alates planeeringu algatamisest kuni ehituse valmimiseni ja taristu/tagatud sidelahenduse kasutuselevõtuni. Lisaks kaardistatakse erinevad variandid sidetaristu hilisema haldamise kohta. Tuuakse välja varasemates etappides kogutud informatsiooni ning vajalike tehniliste andmete saamise analüüsis välja tulnud alternatiivid ning nendest tulenevad kulud ja tulud eri osapooltele. Analüüsitakse kuni 3 alternatiivi kulusid ja tulusid (nt riigiettevõtte haldus + rent sideettevõtjale, taristu ühele sideettevõttele üleandmine). Analüüsis tuuakse välja peamised kasusaajad ja sidetaristu loodav väärtus eri osapooltele (riik, sideettevõtjad, äripinna/eluruumi kasutajad). Läbivalt tuuakse esile eri variantidega kaasnevaid õiguslikke nüansse, nt sideettevõtjaks olemine, valminud taristu üleandmise võimalused. Analüüsi teostamisel kasutatakse hetkeolukorra kaardistamisel saadud informatsiooni ning vajadusel teostatakse täiendav andmepäring seotud osapooltele (ehitusettevõtted, sideettevõtted). 2.3.2. VAJALIKE TEHNILISTE ANDMETE SAAMISE ANALÜÜS Paralleelselt kulu-tulu analüüsiga teostatakse vajalike tehniliste andmiste saamise analüüs. Selleks, et riik saaks teedeehitusel hankida kõigile sideettevõtjatele sobiva passiivse füüsilise taristu lahenduse, on vajalik omada täielikku informatsiooni eri ettevõtetele olulisest tehnilisest infost. Ressursi kokkuhoiuks on oluline omada asjakohast koondinfot. Pakkuja analüüsib eelnevates etappides kogutud info baasil, kas ja milliseid lahendusi peaks kasutama ning milline on sellest tulenevalt hilisem menetlusprotsess. Näiteks analüüsitakse, mitmel sideettevõtjal peaks olema võimalik korraga sidetaristut kasutada, kas ajakohaste andmete saamiseks on vajalik taotleda lubasid ning millist tehnoloogilist võimekust andmete kogumiseks vaja on ning kes neid andmeid kogub ja hoiab. Samuti analüüsitakse nii sidetaristu kui sidemastide asukoha määramise võimalusi ning tehakse ettepanekud parimateks lahendusteks nii asukoha määramise kui tehnilise info koondamise osas. Muuhulgas on oluline analüüsida eri võimalusi sidemasti asukoha määramise ajahetke ning määraja isiku osas, et lihtsustada hilisemat hoolduse ja opereerimise protsessi ja kulu. Selleks, et hinnata hilisema opereerimise ja haldamise lihtsust, analüüsitakse ka masti potentsiaalseid asukohti – nt kas mast asub kaugemal eraldi kinnistul, kas sidemasti saab paigaldada ka riigiteeäärse lambiposti otsa jne. 2.3.3. TULEVIKUOLUKORRA ETTEPANEKUTE FORMULEERIMINE Peale hetkeolukorra, kitsaskohtade ning erinevate tulevikuvõimaluste analüüsi teostamist esitatakse ettepanekud parimate tulevikulahenduste osas minimaalselt tehnilise kirjelduse punktis 3.2.6 toodud aspektide osas (taristu planeerimine, ehitamine, opereerimine, andmete küsimine). Eeltoodu põhjal koostatakse tulevikulahenduse kohta protsessikirjeldus, mille põhjal formuleeritakse õigusregulatsioonide muutmise ettepanekud, mida tulevikulahenduste realiseerimiseks on vaja õigusloomesse sisse viia. Vajadusel koostatakse lihtsustatud skeem, kus kajastatakse olulisemad sammud tee või uue äri- või elamupiirkonna sidelahenduste tagamise protsessis. Valminud ettepanekud valideeritakse Tellijaga töökohtumise käigus, kuhu vajadusel kaasatakse ka peamised kasusaajad. 2.4. IV ETAPP: PROJEKTI LÕPETAMINE Projekti viimase tegevusena toimub eelnevate etappide käigus tehtud töö lõpetamine – vormistame lõplikud dokumendid koos lisadega, esitame need tellijale ning tutvustame tulemit koostöös Tellijaga kuni ühel korral seotud osapooltele. Samuti viiakse läbi teabepäev juhendi tutvustamiseks. TEGEVUSED: ● Lõpparuande vormistamine ● Ettekande ettevalmistamine VÄLJUNDID: 13  ● Lõpparuanne ● Esitluse slaidid KOOSTÖÖ TELLIJAGA/OODATAV TELLIJA PANUS: ● Raporti tagasisidestamine ● Lõpptulemuste kooskõlatamine 2.4.1. LÕPPDOKUMENTATSIOONI KOOSTAMINE JA ÜLEANDMINE Pärast eelnevalt kirjeldatud tegevuste raames sisendi kättesaamist vormistatakse Pakkuja poolt: ● lõppraport, ● teostatud tööde aruanne ja metoodika, ● esitlusslaidid, ● muud töö käigus kogutud materjalid. Terviktekst kirjeldatakse vastavalt varasemalt kokkulepitud struktuurile. Vajadusel viiakse tervikteksti koostamise käigus läbi täiendavaid arutelusid Tellijaga. Valmistekstid saadetakse kooskõlastamiseks Tellijale lähteülesandes sätestatud korras. 2.4.2. TULEMUSTE TUTVUSTAMINE Tellijaga kokkuleppel viiakse läbi online formaadis (Zoom, teams) toimuv tulemuste tutvustamine esitluse vormis. Lõppdokumentatsioon antakse Tellijale üle hiljemalt 4 kuud peale Lepingu sõlmimist. 14 3. AJAKAVA Alljärgnevalt on esitatud tööde teostamise esialgne ajakava. Ajakava täpsustatakse vajadusel lepingu sõlmimise järgselt, lähtudes lepingu sõlmimise kuupäevast ja tellija ootustest. Ajakava koostamisel oleme: ● lähtunud Pakkuja poolt töö teostamiseks väljapakutud metoodikast; ● arvestanud Tellijapoolseid ootusi tulemuste üleandmise osas; ● arvestanud on võimalike ajaliste riskidega, mis tähendab, et o võimalusel oleme planeerinud tegevuste teostamist paralleelselt; o oleme vältinud võimalusel tegevuste, mis eeldavad väliste osapoolte kaasamist, teostamist puhkuste perioodil (suvi ning detsembri teine pool) või oleme nende teostamise planeerinud võimalikult pikale perioodile; o oleme planeerinud tegevuste kooskõlastamist, tulemuste tutvustamist ja üleandmist regulaarsetel projekti jooksul, vältimaks töö Tellija ootustele mittevastavuse tuvastamist projekti lõpus. Lisaks ajakavas toodud kohtumistele on Pakkuja arvestanud, et vastavalt vajadusele toimuvad jooksvad kohtumised projekti jooksul pakkuja ja tellija meeskondade vahel. 15  Kuu AUGUST SEPTEMBER OKTOOBER NOVEMBER Kuupäev 7 14 21 28 4 11 18 25 2 9 16 23 30 6 13 29 27 Ligikaudne ajakulu Tegevused Vastutaja / Projektinädal (töötundi) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 I ETAPP: ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED Avakohtumine Projektijuht 8 1 Projektiplaani koostamine/täpsustamine Projektijuht 2 1 1 II ETAPP: HETKEOLUKORRA ANALÜÜS Dokumendianalüüsi koostamine Ekspert 3 75 1 1 Dokumentide koondamine ja analüüs Ekspert 3, eksperdid 2 2 2 Välispraktika kaardistamine Ekspert 1, eksperdid 2 2 2 Intervjuude läbiviimine Ekspert 3 46 1 1 1 1 1 1 1 Intervjuude kokkuleppimine Ekspert 3 2 2 Intervjuu kava koostamine Eksperdid 1-3 2 2 Intervjuude läbiviimine Eksperdid 1-3 2 2 2 2 Täiendavate päringute läbiviimine Ekspert 3 2 2 2 2 Hetkeolukorra ülevaate koostamine Ekspert 3 24 1 1 Tööpkohtumine Tellijaga Projektijuht 4 1 III ETAPP: TULEVIKULAHENDUSE ANALÜÜS Kulu-tulu analüüs (riigiteed) Ekspert 4 60 1 1 1 1 Kulu-tulu analüüs (elamupiirkonnad) Ekspert 5 60 Tehniliste andmete saamise analüüs Ekspert 1, ekspert 3 40 1 1 1 Tulevikuolukorra (TO-BE) ettepanekute formuleerimine ja õigusloome Ekspert 3, teised muutmise ettepanekute tegemine eksperdid 50 1 1 1 Töökohtumine Tellijaga Projektijuht 4 1 IV ETAPP: TULEMUSTE VORMISTAMINE LÕPPRAPORTIKS Lõppdokumentatsiooni koostamine ja esitamine Projektijuht 30 1 1 1 1 1 1 Aruande esitamine Tellijale Projektijuht 2 Aruannete täiendamine Projektijuht 2 2 Tulemuste tutvustamine Projektijuht 2 Projektijuhtimine Projektijuht 20 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 16 4. PAKKUJA JA MEESKONNA TUTVUSTUS 4.1. CIVITTA EESTI AS TUTVUSTUS Civitta Eesti kuulub rahvusvaheliselt tegutsevasse konsultatsiooniettevõtete gruppi, milles töötab rohkem kui 300 inimest. Civitta teenused hõlmavad kogu organisatsiooni strateegilist juhtimisprotsessi. Civitta aitab tuvastada organisatsiooni probleeme ja arenguvõimalusi, viia läbi vajalikke uuringuid ja hindamisi, arendada meeskonna teadmisi ja oskusi, planeerida tegevusi eesmärkide saavutamiseks, leida rahastamisvõimalusi ja viia projektid edukalt ellu. Civitta ekspertidel on pikaajalised kogemused uuringute, analüüside ja hindamiste metoodikate koostamises ning läbiviimises. Tänaseks on ettevõtte püsiklientide hulgas juhtivad teadus- ja arendusettevõtted, tööstus- ning teenusettevõtted, kõik suuremad ülikoolid ning olulisemad omavalitsused. Oma lähenemises analüüsiprojektide teostamisel seame esmatähtsaks tegevuse mõttekuse ning mõju. Soovime, et meie poolt teostatud tööd aitaksid organisatsioonides või valdkondades ellu viia soovitud muudatusi. 4.2. MEESKONNA TUTVUSTUS Pakkuja meeskonnal on pikaajaline koostöökogemus uuringute ja analüüside koostamisel. Pakkuja on uuringu koostamiseks kokku pannud neljast inimesest koosneva tuumikmeeskonna, keda vajadusel abistavad töö elluviimisel analüütikud. Peame enda meeskonna tugevusteks: ● Pikaajaline kogemus analüüside ja uuringute läbiviimisel eri valdkondades. Civittal on pikaajaline kogemus as-is, to-be analüüside teostamisel ning erinevate valdkonnaalaste uuringute läbiviimisel. ● Pikaajalised kogemused ehitusprojektide juhtimisel. Kaasatud Civitta ekspertil Made Rästasel on oluline kogemus ehitusprojektide juhtimisel, seega hea ülevaade sellest, kui ehitus- ja taristuprojektide protsessid ei suju ladusalt just planeerimis- ja hankevaatest tulenevalt. 17  ● Kogemused nii era kui ka avaliku sektoriga töötamisel. Meeskonnaliikmete ulatuslik kombineeritud kogemus annab meeskonnaliikmetele hea arusaama nii avaliku kui ka erasektori toimeloogikatest ning loob seeläbi eeldused nende tulemuslikuks kokkupõimiseks. ● Kogemused välisriikidest, sh rahvusvahelistes hangetes osalemine, Civitta teiste riikide kontorite toetamine hangete valdkonnas, mis lihtsustab rahvusvahelise praktika kogumist EL riikidest. ● Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete analüüsimeetodite tundmist. Projekti kvaliteetseks teostamiseks on oluline, et lisaks valdkondlikele teadmistele oleks meeskonnal ka head metoodilised oskused. Uuringute ja analüüside ekspert (Helilaid) teeb tihedat koostööd valdkondlikele ekspertidele metoodilise toe pakkumisel. ● Head sotsiaalsed oskused meeskondade juhtimisel, koolituste ja töötubade läbiviimisel, inimeste kaasamisel ja tähelepanu hoidmisel. Selline meeskond tagab Pakkuja hinnangul kõige paremini käeolevale tööle seatud eesmärkide täitmise. Kõik projektimeeskonna liikmed panustavad kõikides etappides, mis tagab, et nad on läbivalt kursis projekti elluviimisega. Juhul kui peaks siiski mingil põhjusel osutuma vajalikuks meeskonnaliikmete vahetamine, siis on Pakkujal olemas inimressurss meeskonnaliikmete asendamiseks samaväärse kvalifikatsiooniga asjatundjatega. Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud meeskonna liikmete varasemaid kogemusi. Meeskonnaliikmete CV-d on lisatud pakkumusele. 4.2.1. PROJEKTIMEESKONNA ROLLID Järgnevas tabelis on esitatud ülevaade meeskonnaliikmete vahelisest rollide jagunemisest ning tegevuspõhisest ülesannete jaotusest. PROJEKTIJUHT – MAARI HELILAID Maari on Civittas osalenud nii projektijuhi kui analüütikuna mitmetes avaliku sektori strateegilist planeerimist, teenuste kujundamist ja andmepäringuid ja -analüüse sisaldavates projektides, nagu Tallinna regiooni liikuvuse ühendatud planeerimis-, juhtimis- ja finantseerimisanalüüs; keskkonnavaldkonna arengukava koostamise metoodika väljatöötamine; riigiasutuste dokumendihalduse hetkeolukorra kaardistamine ning teenuste konsolideerimise teostatavus- ja tasuvusanalüüs; ehituse pika vaate visioon; ning Keskkonnavaldkonna arengukava koostamine. Ärianalüüsidest on Maari juhtinud mitmeid projekte, näidetena saab tuua: Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs, Uue turismiinfosüsteemi ärianalüüs; Kaitseministeeriumi valitsemisalas ühtse dokumendihaldussüsteemi kasutusele võtmiseks vajalike nõuete väljaselgitamise analüüs; ning Euroopa Liidu elektroonilist autentimisvahendit omava isiku ligipääsu tagamiseks Eesti avaliku sektori e-teenustele läbi turvalise digitaalse suhtluse. Mitmetes neist töödest on muuhulgas olnud vajalik läbi viia ka õigusanalüüs hetkeolukorra ning loodava tulevikulahenduse hindamiseks õiguslikust aspektist. Olulisemad tööd projektijuhina õigusanalüüsi sisaldavas töös:  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs (viitenumber 242086)  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti toimimismudeli analüüs (viitenumber 235300). ELEKTROONILISE SIDE VALDKONNA EKSPERT (EKSPERT 1) – PRIIT ROOSIPUU Priit Roosipuu omab teadusmagistri kraadi Telekommunikatsiooni süsteemide erialal Essex-i ülikoolist Inglismaalt. 1994. aastal raadioinsenerina karjääri alustanud Roosipuu on olnud alates 1998 aastast tegev mobiilside võrkude planeerimises, uute mobiilside võrkude väljaehitamises ning mobiilside võrkude 18 häälestamises ja teenuste testimises. On töötanud mobiilside projektides Ericssonis ja Nokias Euroopas, Aafrika riikides ja Lähis-Idas. Samuti osalenud mobiilsidevõrkude arendusprojektides mitmete operaatorite juures (nt Vodafone Inglismaal, Telenor Norras, Elisa Soomes ja Eestis, Megafon Venemaal, Orange Hispaanias, Tele2 Eestis ja Lätis jne). Omab üle 15 aastast kogemust erinevate mobiilside võrkude tehnoloogiate häälestamises ja teenuste testimises, samuti häälestamise ning teenuste testimise planeerimises ja teostamises. Projektide käigus on olnud vastutav mobiilside teenuste massiliste testimiste ja operaatoritele esitluste teostamise eest. Omab üle 10 aastast kogemust operaatorite mobiilside planeerijate ja häälestajate koolitamisel Euroopa riikides. Alates 2019. aasta augustist on tegutsenud Tallinna Tehnikaülikoolis sidelahenduste arendajana. Lisaks õppe- ja teadustööle nõustab Priit Roosipuu ülikooli ja ettevõtjate vahel sõlmitud lepingute raames rahvusvahelisi mobiilsidevõrkude operaatoreid ja arendajaid 2G-5G raadiovõrkude planeerimise ja optimeerimise küsimustes. Olulisemad tööd valdkonna eksperdina:  Piiriüleste katsete plaanimine ja läbi viimine 5. põlvkonna ühendatud ja automatiseeritud mobiilsuse valdkonnas, ekspert, Euroopa Komisjon (2020-2023)  Innovaatiliste lahenduse väljatöötamine pideva allveemüra seireks, ekspert, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (2021- 2022)  5G raadiosageduste avalike konkursside tingimuste väljatöötamise töörühmas osalemine, ekspert, MKM (2020-2021)  Uuring tuvastamaks 5G kasutusvõimalusi Eestis, ekspert, MKM (2020-2021)  Ettevõtte Boftel Estonia OÜ raadiovõrgu planeerimise osakonna juhina Eestis ja Soomes 3G, 4G, 5G raadiovõrkude planeerimine, mõõdistamine ja häälestamine (2015-2019)  Ettevõttes Pemetel OÜ töötades 2G, 3G, 4G mobiilside raadiovõrkude planeerimine, mõõtmine ja häälestamine, planeerijate koolitamine erinevates Euroopa riikides (nt. Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis), koolitaja ja mobiilside vanemkonsultant (2002 – 2015) EHITUSVALDKONNA EKSPERT (EKSPERT 2) – HERKKI PORMEISTER Herkki Pormeisteril on ehitusinseneri haridus autoteede erialal. Ta on töötanud teedeehituse või -remondi valdkonnas 35 aastat ning osalenud teedeehituse projektide elluviimises nii projektijuhi, kvaliteedijuhina ning olnud kaasatud protsessi juba hankimise faasist alates. Herkkil on volitatud teedeinseneri tase 8 kutsetunnistus ehitusjuhtimise ametialal spetsialiseerumisega tee-ehitusele ja -korrashoiule. Seega on nii tugevad teoreetilised kui praktilised teadmised teedeehitusega seotud tehnilistes võimekustest ning samuti riigi poolt tellitavate töödega seotud nüanssidest. Olulisemad tööd teedeehituse valdkonna eksperdina:  Tartu maakonna asfaltkatete taastusremont ja kruusateele tolmuvaba katte ehitus 2020 (RH 221633)  Tartu idapoolse ringtee 3. ehitusala projekteerimine ja ehitamine (RH 170838) ÕIGUSVALDKONNA EKSPERT (EKSPERT 3) – MADE RÄSTAS Made on Civitta Eesti AS jurist ja vanemkonsultant. Tal on Tartu Ülikoolis omandatud magistrikraad õigusteaduses. Madel on rohkem kui 3 aastat kogemust klientide juriidilises nõustamises eri valdkondades ja riigihangete läbiviimises, sh vaidlustusmenetluses ja vaidemenetluses esindamises. Samuti on Made osalenud mitmetes uuringutes ja analüüsides analüütiku ja õiguseksperdina. 19  Olulisemad tööd õiguseksperdi ja analüütikuna:  Jõgeva maakonna majanduse ja ettevõtluskeskkonna arendamise võimaluste uuring  Energiasalv Pakri OÜ hanke protsessijuhiste loomine  Foxdo OY turule sisenemise õigusanalüüs ja dokumentide koostamine  Viljandi Haigla SA õigusalane nõustamine ja hangete läbiviimine  Administratiivsete projektijuhtimiste raames klientide jooksev õigusalane nõustamine toetuste, riigihangete ning lepinguõigusega seotud küsimustes FINANTSVALDKONNA EKSPERT (EKSPERT 4) – MARIS TAMMETS Maris töötab Civitta Eesti AS-is ettevõtete rahastamise valdkonna vanemkonsultandina. Maris omab magistrikraadi majandusteaduses (rahvamajandus ja rahandus) Tartu Ülikoolist. Marisel on üle 10-aastane kogemus erinevate taotluste, äriplaanide, finantsprognooside, ergutava mõju analüüside, finants- ja ressursikasutuse analüüside ning teostatavus- ja tasuvusanalüüside (sh sotsiaalmajanduslike mõjude) koostamisel. Maris on viinud läbi tasuvusanalüüse turismiobjektidele, kultuurikeskusele, tervise- ja kompetentsikeskustele, haiglatele, metalli-, puidu- ja toiduainetööstustele, samuti transpordi ja veemajanduse valdkonnas. Samuti on Maris varasemalt osalenud mitmete uuringute läbiviimisel nii küsitleja kui analüütikuna. Olulisemad tööd finantsvaldkonna eksperdina:  Südalinna kultuurikeskuse äriplaani ja finantsmudeli koostamine  Kood/Võru tasuvusanalüüs ja sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs  Meetme „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ finantsprognoosi põhja koostamine TABEL 2. MEESKONNALIIKMETE ROLLIDE JAOTUS Meeskonnaliige Vastutusala ja ülesanded projektis Projektijuht Maari peamiseks ülesandeks on tagada töö teostamise protsessi sujuvus ja vastavus Tellija Maari Helilaid ootustele. Samuti panustab Maari jooksvalt planeeritud tegevustesse lähtuvalt enda ekspertteadmisest, st erinevate mudelite väljatöötamise kogemusest ja teenuste disainimisest. Maari täpsemad rollid on toodud alljärgnevalt:  Projekti metoodiline ja tehniline ettevalmistamine ja planeerimine, tegevuste täpsustamine  Projekti meeskonna töö koordineerimine  Projekti aja- ja tegevuskava jälgimine  Suhtlus Tellijaga (infovahetus, kohtumiste korraldamine jne)  Intervjuude planeerimises ja tööseminaride planeerimises osalemine  Uuringu väljatöötamises osalemine  Kvaliteedikontrolli teostamine  Lõpptulemuse sõnastamise/koostamise protsessi koordineerimine  Tulemuste üleandmine ja tulemuste tutvustamine, sh osapoolte teabepäeva korraldamise koordineerimine Õigusvaldkonna Made ülesandeks on vastavalt oma kogemusele ja kompetentsidele uuringu koostamises ekspert Made osalemine, sh: Rästas  Projekti metoodilises ja tehnilises ettevalmistamises osalemine  Dokumendianalüüsi teostamine, sh välispraktika analüüsi läbiviimine  Intervjuude läbiviimine  Andmepäringute teostamine  Ettepanekute väljatöötamises osalemine 20   Tellija töökohtumistel osalemine Elektroonilise side Eksperdi ülesanneteks on: ekspert  Projekti metoodilises ja tehnilises ettevalmistamises osalemine Priit Roosipuu  Intervjuu kavade väljatöötamine  Hetkeolukorra analüüsi koostamises osalemine, sh intervjuude läbiviimises osalemine  Lahendusettepanekute väljatöötamises osalemine  Vajadusel Tellija töökohtumistel osalemine Ehitusekspert Eksperdi ülesanneteks on: Herkki Pormeister  Projekti metoodilises ja tehnilises ettevalmistamises osalemine  Intervjuuks sobivate isikute kontaktide soovitamine  Hetkeolukorra analüüsi koostamises osalemine  Projektimeeskonna jooksev nõustamine tee-ehituslikes küsimustes  Lahendusettepanekute väljatöötamises osalemine  Vajadusel Tellija töökohtumistel osalemine Finantsekspert Eksperdi ülesanneteks on: Maris Tammets  Projekti metoodilises ja tehnilises ettevalmistamises osalemine  Andmekorje ettevalmistamises osalemine  Kulu-tulu analüüsi koostamine  Lahendusettepanekute väljatöötamises osalemine  Vajadusel Tellija töökohtumistel osalemine 5. KOOSTÖÖ TELLIJAGA Pakkujal on mitmekülgne teadmistepagas ja pikaajaline kogemus erinevate strateegiate ja uuringute koostamisel. Tööde teostamisel on meie peamisteks põhimõteteks kvaliteet ja tähtaegadest kinnipidamine. Selle saavutamiseks peame oluliseks järjepidevat ja usaldusväärset koostööd Tellijaga. Projekti tegevuskavasse planeeritud ava- ja vahekohtumiste korraldamine ning projekti käigus jooksva ja avatud tagasiside vahetamine tagab, et projekti lähteülesanne, metoodiline plaan, ajakava ja projekti tulemusel valmiv aruanne vastavad täpselt Tellija ootustele ning selle läbiviimisel on arvesse võetud Tellija suuniseid. Pakkuja poolt on Tellija jaoks kontaktisikuks projektijuht, kes koordineerib koostööd Tellijaga ning ka Pakkuja meeskonnaliikmete tööd. Projekti tulemuste kvaliteedi tagamiseks ja tähtaegade täitmiseks teeme järgnevat: ● Tellija ja pakkuja projektijuhtide vahel korraldatakse regulaarsed iga kuu toimuvad kohtumised, kuhu võimalusel ja vajadusel saab kaasata ka juhtrühma liikmeid. Kohtumistel annab pakkuja projektijuht tagasisidet projekti etappide senise käigu ja tulemuste kohta. Võimalikest tõrgetest kokkulepitud tegevus- ja ajakava täitmisel teavitatakse koheselt nende ilmnemisel. Sellise töökorralduse tulemusel on Tellijal pidevalt värske ülevaade projekti seisust. ● Projektijuht valmistab ette töökoosolekute ja esitluste tarbeks vajalikud materjalid ning esitab need tellijale vähemalt kolm (3) tööpäeva enne töökoosolekut või esitluse päeva. ● Projektijuht tagab, et Tellijale esitatavate materjalide kvaliteet vastaks nõuetele ning need oleks esitatud kokkulepitud vormis ja tähtaegadel. Seejuures peetakse silmas, et tulem oleks kirjutatud korrektses eesti keeles, struktureeritud ning dokumendis esitatud informatsioon (sh joonised ja tabelid) on korrektselt vormistatud ja viidatud, lõpparuandes on kasutatud kaasaegset infograafikat ning tulemuste esitlust. 21  ● Tagamaks vajadusel projektimeeskonna liikmete võimalikult kiire ja sujuva asendamise (nt haiguse korral), on Pakkuja kokku pannud meeskonna selliselt, et liikmed oleksid võimelised üksteist asendama. Samuti on Pakkuja valmis lisama meeskonda täiendavaid liikmeid. Projektimeeskonna liikmete vahetamise või lisamise vajadus kooskõlastatakse alati esmalt Tellijaga. ● Pakkuja ja Tellija teevad koostööd projekti infovoo, kommunikatsiooni ja teavituse osas. Pakkuja ülesandeks on siinjuures valmistada ette vajalik sisend ning Tellijalt oodatakse info edastamist sobivates kanalites. Infovoo alla käivad nii projekti kodulehele info ettevalmistamine, Norra partnerile ülevaadete koostamist kui ka ava- ja lõppürituste sisustamine. Et tagada meie poolt lubatud tegevuste kvaliteetset teostamist, eeldame Tellijalt järgnevat: ● Tellija poolse kontaktisiku olemasolu ja kättesaadavust kogu projekti läbiviimise jooksul (vastavalt kokkuleppele telefoni, e-kanalite, e-posti teel või vahetute kohtumiste näol). ● Osalemine töökohtumistel, et kooskõlastada Pakkujaga metoodika, tegevus- ja ajakava, hetkeolukord, vahetulemid (hindamistööriist, protsessid, juhtimismudel). ● Võimalusel tööseminaride tehnilisel korraldamiselt toetamine (näiteks ruumide kasutamise võimaldamine). ● Viivitusteta tagasisidet esitatud vahetulemuste kohta ning vajadusel jooksvalt tööprotsessi- ja tulemuste kohta, mis võimaldab veelgi paremini arvestada Tellija soovidega. Tähtajad vahetulemustele tagasiside saamiseks lepitakse eelnevalt kokku avakohtumisel ning vajadusel tehakse kokkuleppeid ka jooksvalt töö teostamise käigus. ● Piirangute ilmnemisel operatiivse koostöö tegemist Pakkujaga, leidmaks lahendusi tekkinud olukordadele. Valmisolekut vajadusel täiendavatel vahekohtumistel osaleda, et kokku leppida vajalikud muudatused tegevus- ja ajakavas. ● Projekti sisulise kvaliteedi tagamiseks oleme metoodikas läbivalt kirjutanud välja ootused erinevatele osapooltele, kokkuvõtvalt on ootused järgmised: o Teenuse pakkuja rolliks on tagada tugev metoodiline ja sisuline tugi, ekspertide ja töögruppide sujuv koostöö, kõrge kvaliteet ja efektiivne ajakasutus; o Tellija esindaja rolliks on tagada projektis osalejad ja nende informeerimine, ruumid ja tehniline varustatus kohtumiste korraldamiseks, operatiivne tagasiside Pakkuja tegevustele; o Tuumikgrupi rolliks on aktiivne kaasamõtlemine seminarides, valmisolek teha seminaride järgselt iseseisvat tööd ning piloteerimise faasis valmisolek katsetada uusi ja teistmoodi lähenemisi; o Ekspertide (nii pakkuja täiendavate ekspertide kui ja teiste projekti meeskondades osalevate ekspertide) rolliks on pakkuda oma ekspertteadmisi parima võimaliku lahenduse väljatöötamiseks; Peamised kasusaajad ehk riskigrupi noortelt oodatakse avatust kaasamõtlemisel. Riskigrupi noori soovitakse kaasata läbi intervjueerimise, töörühmadesse on oodatud nad ise, nende pereliikmed või toetajad. Kui noored ei ole valmis protsessis osalema, siis oodatakse tuumikgrupi meeskonnalt valmisolekut nende täiendavaks kaasamiseks (eraviisilised vestlused jms). 6. PAKKUMUSE MAKSUMUS KULUARTIKKEL ÜHIK ÜHIKU HIND ÜHIKU ARV KOKKU (EUROT) Uuringu läbiviimine tk 29 300 1 29 300 Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) 29 300 Käibemaks: 5860 22 Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 35 160 23  Liisi Moks Pille Kaldmaa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Civitta Eesti AS 26.07.2023 KINNITUS Täpsustame, et Civitta Eesti AS pakkumuse nr 863 „Riigiteedesse sidetaristu planeerimise ja ehitamise ning uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamise uuring“ leheküljel 22 toodud lõik „Peamised kasusaajad ehk riskigrupi noortelt oodatakse avatust kaasamõtlemisel. Riskigrupi noori soovitakse kaasata läbi intervjueerimise, töörühmadesse on oodatud nad ise, nende pereliikmed või toetajad. Kui noored ei ole valmis protsessis osalema, siis oodatakse tuumikgrupi meeskonnalt valmisolekut nende täiendavaks kaasamiseks (eraviisilised vestlused jms).“ ei puutu käesolevasse hankesse ja palume see kõrvaldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Kaldmaa Juhatuse liige Civitta Eesti AS  TÖÖVÕTULEPING nr 1.9-8/23-499-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja Civitta Eesti AS, registrikood 11092241, asukoht Riia tn 24a, Tartu 51010, mida esindab juhatuse liige Triin Andresson (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2 Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1 Lepingu esemeks on riigiteedesse sidetaristu planeerimise ja ehitamise ning uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamise uuring (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu punktis 5.1.1 märgitud lisas 1 „Tehniline kirjeldus“. 2.2 Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke1 „Riigiteedesse sidetaristu planeerimise ja ehitamise ning uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamise uuring“ tulemusena ning vastavalt hanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3 Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle lepingu sõlmimisest 4 kuu jooksul. 2.4 Töövõtja annab töö üle hiljemalt punktis 2.3 märgitud tähtpäeval enda poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Pärast töö üleandmist kontrollib tellija 10 tööpäeva jooksul töö vastavust nõuetele ja annab töövõtjale teada, kas töö on teostatud nõuetekohaselt. Kui töö on teostatud nõuetekohaselt, siis võtab tellija töö vastu, allkirjastades üleandmise-vastuvõtmise akti, ja töövõtja võib väljastada tellijale e-arve. Pretensioonide korral esitab tellija need töövõtjale kirjalikult 10 tööpäeva jooksul arvates tööde aktiga üleandmisest. Töövõtja peab tegema vastavad parandused omal kulul tellija määratud tähtaja jooksul. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö eest tasu summas 29 300 eurot käibemaksuta (käibemaksuga 35 160 eurot). 1 MKM hankekord § 8, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja- lepingute-tuuptingimused  2 4. Poolte volitatud esindajad 4.1 Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Liisi Moks, telefon 639 7665, e-post [email protected]. 4.2 Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö üleandmisel on Made Rästas, telefon 5623 9496, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1 Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 5.1.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus; 5.1.3. Lisa 3 – Töö üleandmise-vastuvõtmise akti vorm. 6. Muud sätted 6.1 Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja- lepingute-tuuptingimused. 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuningas Triin Andresson  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Civitta Eesti AS vahel sõlmitud Lepingu nr 1.9-8/23-499-1 juurde Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Riigiteedesse sidetaristu planeerimise ja ehitamise ning uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamise uuring“ 1. Hanke objekt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tellib uuringu „Riigiteedesse sidetaristu planeerimise ja ehitamise ning uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamise uuring“. Uuringu eesmärk on leida lahendus ja pakkuda välja õigusaktide muutmise ettepanekud, kuidas muuta kohustuslikuks: 1) sidetaristu planeerimine ja ehitamine riigiteedesse – et riigitee planeerimisel projekteeritakse ka passiivne füüsiline sidetaristu (kaablikõri) ja (vajadusel) sidemasti asukoht. Riigitee ehitamisel ehitatakse ka passiivne füüsiline sidetaristu. Antud uuringus mõeldakse riigiteede all põhimaanteid, tugimaanteid ja kõrvalmaanteid; 2) sidelahenduse tagamine uutes elu- ja äripiirkondades – et uutes elu- ja äripiirkondades tagatakse arendaja poolt, analoogselt veele ja elektrile, ka sidelahendus. Antud uuringus mõeldakse sidelahenduse all seda, et arendatavas piirkonnas on võimalik liituda sideteenuse osutajaga. Arendaja võib tagada sidelahenduse läbi fiiberoptilise kaabli, 4G või 5G mobiilsidevõrgu või satelliitside vahendusel. 2. Taustainfo 2.1 Taustainfo ülevaade Euroopa Liidu Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil Tulenevalt maailmas toimunud arengutest ning eelkõige COVID-19 pandeemiast saadud õppetundidest uuendas Euroopa Komisjon 2021. aasta alguses strateegilisi eesmärke1. Võtmetähtsusega eesmärgiks ühenduvuse osas on gigabitiühenduvuse saavutamine aastaks 2030. Kuigi selle eesmärgi võib saavutada ükskõik milliste tehnoloogiate kombinatsiooniga, tuleks keskenduda kestlikumale järgmise põlvkonna püsi-, mobiil- ja satelliitühenduvusele, mille raames ehitatakse välja väga suure läbilaskevõimega võrgud, sealhulgas 5G-võrgud, mis põhinevad kiirelt välja antud ja tõhusal sagedusjaotusel. Euroopa Komisjoni kavandatud eesmärk aastaks 2030 on see, et kõik Euroopa kodumajapidamised on kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud piirkonnad on kaetud 5G- võrguga. Eesti digiühiskond 2030 1 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/europes- digital-decade-digital-targets-2030_en 1 MKMi poolt koostatud arengukava „Eesti digiühiskond 2030“2 ühenduvuse valdkondlikuks eesmärgiks on seatud, et Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on Eesti lairiba Plaanis3 kavas viia ellu järgmised tegevused:  toetatakse väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust maapiirkondades, kus sideettevõtjad konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee;  Eesti olulisematel transpordikoridoridel toetatakse baastaristu rajamist, mis võimaldab luua katkematu 5G-leviala;  valitud elu- ja ettevõtluspiirkondades toetatakse 5G-levialaga katmist. Eelpool nimetatud tegevuste tulemused oleksid järgmised:  aastaks 2030 on kõigil Eesti elanikel ja ettevõtetel võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s;  turutõrkepiirkondades on riigi ja sideettevõtjate koostöös rajatud baastaristu, mis võimaldab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu;  vähemalt 95 % Eesti asustatud piirkondadest on kaetud 5G-levialaga. 2.2 Olukorra kirjeldus Eesti digiühiskonna ja lairiba arengu eesmärkide saavutamisele peab kaasa aitama ka sidevõrkude planeerimis- ja ehitusalane regulatsioon. Praegu kehtiv regulatsioon (planeerimisseadus ja ehitusseadustik) ei toeta piisavalt sidetaristu arvestamisega juba varases faasis. Samuti ei arvestata riigiteede planeerimisel ja ehitamisel tulevaste sidemastide ega passiivse füüsilise sidetaristu asukohaga. Hilisem sidelahenduse projekteerimine ja realiseerimine võib osutuda keeruliseks või isegi võimatuks, kui planeeringu kohaselt ei ole sidetaristule ja sidemastidele asukohta ette nähtud. Kui teed on juba projektikohaselt valmis ehitatud ja kogu ehitustegevus lõppenud, siis tekitab see ajalisi piiranguid (näiteks 5 aastane piirang teemaal ehitamiseks) uute ehitiste antud asukohta projekteerimisel. Seega on igati mõistlik (nii ajaliselt kui ka majanduslikult) planeerida ja ehitada passiivne füüsiline sidetaristu koos riigi teede suuremate ehitustöödega. Samas tuleb aga arvestada, et intelligentsete transpordi- ja ohutussüsteemide nn „targa tee“ rajamise eelduseks on sidetaristu olemasolu. See tähendab, et iga täna rajatava uue tee või rekonstrueeritava tee ehitustegevuse käigus peab olema projekteeritud ja ehitatud ka vajalik passiivne füüsiline sidetaristu, mis on nende intelligentsete süsteemide ja omavahel suhtlevate masinate töötamise eelduseks. Iga aastaselt tekib juurde uusi elu- või äripiirkondi samas aga ei ole nendesse rajatud alati sidelahendust. Kui seda teha hiljem (näiteks kui juba kinnistud on müüdud ja teed/tänavad kohalikule omavalitsusele üle antud), siis võib sidelahenduse rajamine olla keeruline või väga kulukas. Seega lisaks riigi teedele peab analüüs hindama ka võimalusi, kuidas uued tekkivad äri- ja elupiirkonnad oleksid kaetud erinevate sidelahendute võimalustega. Uuringust peab tulema välja, millised on tänased takistused ning kuidas neid mõistlikult ületada, et tulevikus oleks sidelahendus uutes piirkondades vee ja elektriga samamoodi olulisel kohal. 2 https://mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 3 https://mkm.ee/uudised/mkm-avalikustas-eesti-lairiba-plaani-sidetaristu-arenguhuppeks-0 2 3. Eesmärk ja uurimisküsimus 3.1 Uuringu eesmärk Sidetaristu planeerimine ja ehitamine riigiteedesse:  Analüüsida Eestis kehtivat passiivse füüsilise sidetaristu (sh vajadusel masti asukoha) riigiteedesse planeerimise ja ehitamise regulatsiooni ning tuua välja kehtiva regulatsiooni kitsaskohad;  Analüüsida teiste riikide planeerimise ja ehituse regulatsiooni ning parimaid paktikaid sidetaristu planeerimisel ja ehitamisel riigiteedesse;  Selgitada välja kulu suurus, mis kaasneb riigiteedesse passiivse füüsilise sidetaristu ja sidemasti asukoha planeerimisel ning passiivse füüsilise sidetaristu ehitamisel;  Selgitada välja, millist väärtust loob riigiteedesse passiivse füüsilise sidetaristu ja sidemasti asukoha planeerimine ning millist väärtus loob passiivse füüsilise sidetaristu ehitamine riigiteedesse;  Analüüsida ja teha ettepanek, kuidas lahendada koos riigiteega planeeritud sidemasti asukoha ning ehitatud passiivse füüsilise sidetaristu edasine haldamine (opereerimine) sealhulgas olukorrad, kus rajatav sidetaristu ei ole ühendatav ühegi teise olemasoleva siderajatisega;  Analüüsida ja teha ettepanek, kuidas lahendada passiivse füüsilise sidetaristu ja sidemasti asukoha planeerimise ning passiivse füüsilise sidetaristu ehitamiseks vajalikud tehnilised andmed;  Analüüsida ja teha ettepanek Eesti õigusaktide muutmiseks, mis tagaksid riigiteedesse passiivse füüsilise sidetaritu ja sidemasti asukoha planeerimise ning passiivse füüsilise sidetaristu ehitamise riigiteedesse. Sidelahenduse tagamine uutes elu- ja äripiirkondades:  Analüüsida Eestis kehtivat regulatsiooni, mis tagaks sidelahendused uutes elu- ja äripiirkondades ning tuua välja kehtiva regulatsiooni kitsaskohad;  Analüüsida teiste riikide planeerimise ja ehituse alast regulatsiooni ning parimaid praktikaid, kuidas on tagatud uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse väljaehitamine;  Selgitada välja kulu suurus, mida toob kaasa uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamine;  Selgitada välja, millist väärtust loob sidelahenduse tagamine uutes elu- ja äripiirkondades.  Analüüsida ja teha ettepanek, kuidas lahendada uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse edasine haldamine (opereerimine);  Analüüsida ja teha ettepanek Eesti õigusaktide muutmiseks, mis tagaksid uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse olemasolu. 3.2 Uuringu sisu ja tulem 3.2.1 Kehtiva regulatsiooni analüüs Analüüsida Eestis kehtivat passiivse füüsilise sidetaristu (sh vajadusel masti asukoha) riigiteedesse planeerimise ja ehitamise regulatsiooni ning tuua välja kehtiva regulatsiooni kitsaskohad. Analüüsida Eestis kehtivat regulatsiooni, mis tagaks sidelahendused uutes elu- ja äripiirkondades ning tuua välja kehtiva regulatsiooni kitsaskohad. Kehtiva regulatsiooni analüüsides tuleb vastata vähemalt järgmistele küsimustele: 3   Millistes regulatsioonides ja kuidas on reguleeritud passiivse füüsilise sidetaristu ja sidemasti asukoha planeerimine riigiteedesse ning kuidas on reguleeritud passiivse füüsilise sidetaristu ehitamine riigiteedesse?  Kuidas toimub passiivse füüsilise sidetaristu ehituse finantseerimine ja hilisem haldamine (opereerimine)?  Millisest regulatsioonides ja kuidas on tagatud sidelahendus uutes elu- ja äripiirkondades?  Kas kehtivast regulatsioonist tulenevalt saab kohalik omavalitsus / riik nõuda arendajalt uue elu- ja äripiirkonna planeerimisel/ehitamisel sidelahenduse olemasolu? 3.2.2 Analüüs teiste riikide praktika kohta Analüüsida teiste riikide praktikaid passiivse füüsilise sidetaritu ja sidemasti asukoha planeerimisel riigiteedesse ning passiivse füüsilise sidetaristu ehitamisel riigiteedesse. Analüüsida teiste riikide praktikaid, kuidas on tagatud uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse väljaehitamine. Analüüsida vähemalt kolme Euroopa Liidu riigi vastavaid praktikaid, eelistatavalt Läti ja Soome omi. Teiste riikide regulatsioone analüüsides tuleb vastata vähemalt järgmistele küsimustele:  Millistes regulatsioonides ja kuidas on passiivse füüsilise sidetaristu (sh sidemasti asukoha) planeerimine riigiteedesse ning passiivse füüsilise sidetaristu ehitamine riigiteedesse reguleeritud?  Kas passiivse füüsilise sidetaristu planeerimine ja ehitamine riigiteedesse on riikides kohustuslik? Kui jah, siis milliste ehitiste, ehitustööde või omaniku kuuluvuse korral ning millised on selle erandid planeerimise või ehituse kohustusest?  Kas sidelahenduse tagamine uutes elu- ja äripiirkondades on riikides kohustuslik? Kui jah, siis kuidas on selle tagamine reguleeritud?  Millised on passiivse füüsilise sidetaristu planeerimise ja ehitamise kehtivad tehnilised nõuded riigiteedel? Millised on uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamise kehtivad tehnilised nõuded?  Kuidas toimub riigiteedel passiivse füüsilise sidetaristu ehituse finantseerimine ja selle hilisem haldamine?  Kuidas toimub uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamise finantseerimine ja selle hilisem haldamine? 3.2.3 Riigiteedesse sidetaristu planeerimise ja ehitamise kulu ning sellega kaasneva tulu ja sidetaristu edasise haldamise analüüs A) Analüüsida riigiteedesse passiivse füüsilise sidetaritu ja sidemasti asukoha planeerimise kulu ja analüüsida riigiteedesse passiivse füüsilise sidetaristu ehitamise kulu. Kulud peavad endas hõlmama tervet protsessi: planeeringu koostamise kulust või ehitusel projekti koostamisest, ehitusplatsi eeltöödest kuni jäätmete likvideerimise ja kasutuslubade saamiseni. B) Analüüsida, millist väärtust loob riigiteedesse passiivse füüsilise sidetaritu ja sidemasti asukoha planeerimine ning millist väärtus loob passiivse füüsilise sidetaristu ehitamine riigiteedesse. Selleks tuleb vastata vähemalt järgmistele küsimustele:  Kes on peamised kasusaajad?  Milles väljendub nende kasu? C) Analüüsida, kuidas võiks toimuda passiivse füüsilise sidetaristu / sidemasti asukoha hilisem haldamine (opereerimine). Selleks tuleb vastata vähemalt järgmistele küsimustele:  Analüüsida, kas sellise sidetaristu haldaja muutub elektroonilise side seaduse mõistes sideettevõtjaks. 4   Kas koos riigiteega ehitatud sidetaristu peab jääma riigitee omaniku haldusesse või on see võimalik anda sideettevõtja käsutusse.  Analüüsida kuidas ja kellele tuleks see sidetaristu haldamiseks anda. Juhul kui selleks on riigiasutus, siis tuleb hinnata selle asutuse halduskulusid ja võimekust konkreetset teenust pakkuda.  Analüüsida tuleks võimalikke sidetaristu üleandmise erinevaid võimalusi. 3.2.4 Sidetataristu planeerimiseks ja ehitamiseks vajalike andmete saamise analüüs Analüüsida, milline oleks kõige mõistlikum lahendus, kuidas riigitee planeerija saaks passiivse füüsilise sidetaristu ja sidemasti asukoha planeerimiseks vajaliku tehnilise koondinfo olukorras, kus turul tegutseb mitmeid sideettevõtjaid. Analüüsida, milline oleks kõige mõistlikum lahendus, kuidas riigitee ehitaja saaks passiivse füüsilise sidetaristu ehitamiseks vajaliku tehnilise koondinfo olukorras, kus turul tegutseb mitmeid sideettevõtjaid. Eeltoodud analüüsidele vastamiseks tuleb hinnata vähemalt alljärgnevaid võimalusi:  Kas on vaja koostada riigi poolt standardiseeritud lahendused? Kui jah, siis millised need peaksid olema?  Kui ei ole vaja teha ette standardiseeritud lahendusi, siis millest lähtuvad edaspidi loa taotleja (või planeerija) ja hilisemalt kohaliku omavalistuse menetleja?  Juhul kui tekib vaidlus tehnilistes andmetes, siis kuidas seda lahendada?  Kes ja kuidas määrab passiivse füüsilise sidetaristu (sh sidemasti) asukoha? 3.2.5 Uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamise kulu ja sellega kaasneva tulu ning sidelahenduse edasise haldamise analüüs Analüüsida uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamisega kaasnevat kulu sidetehnoloogiate lõikes (fiiberoptika, 4G ja 5G). Analüüsida, millist väärtust loob sidelahenduse tagamine uutes elu- ja äripiirkondades. Analüüsida, kuidas võiks toimuda sidelahenduse hilisem haldamine ja vajadusel üleandmine sideettevõtjale. Analüüsida tuleks võimalikke üleandmise erinevaid võimalusi. 3.2.6 Õigusloome alased ettepanekud Analüüsida ja teha ettepanek (sealhulgas hinnata ettepaneku mõju) Eesti õigusaktide muutmiseks, mis:  tagaks riigiteedesse passiivse füüsilise sidetaritu ja sidemasti asukoha planeerimise;  tagaks riigiteedesse passiivse füüsilise sidetaristu ehitamise;  lahendaks riigiteega planeeritud sidemasti asukoha ja ehitatud passiivse füüsilise sidetaristu edasise haldamise (opereerimise);  lahendaks passiivse füüsilise sidetaristu ja sidemasti asukoha planeerimiseks ning passiivse füüsilise sidetaristu ehitamiseks vajalike tehniliste andmete küsimise;  tagaks uute elu- ja äripiirkondades sidelahenduse;  lahendaks uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse edasise haldamise. 4. Uuringu metoodika Töö täpsem meetod on Pakkuja poolt vabalt valitav, kuid peab sisaldama töö tulemuste regulaarset jooksvat ülevaatamist Hankija poolt. Hankija eeldab, et Pakkuja toob pakkumises välja ja põhjendab täiendavaid tegevusi, mida peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks parimal viisil. Pakkuja peab olema valmis Hankija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada töö tulemusi. 5 5. Tegevuskava 5.1 Tegevused Töö teostamisel lähtutakse üldistest põhimõtetest: hetkeolukorra kaardistamine (as-is) ja tulevikulahenduste pakkumise kontseptsioon (to-be). Töö tulemusena esitab Pakkuja kirjaliku lõppraporti, mis kajastab punktis 3.2 toodud uuringu tulemeid. Lõppraport on eesti keeles. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb Pakkujatel pakkumust, sh projektiplaani, esitades arvestada. 5.2 Nõuded tegevusplaanile Pakkuja esitab pakkumusega tegevusplaani kirjelduse koos ajakavaga, kuidas ülesandeid planeeritakse lahendada ja nõutud tulemused saavutada. Tegevusplaani kirjelduses tuuakse välja: 5.2.1 Analüüsi teostamiseks valitud metoodika ja tulemuste kirjeldus; 5.2.2 Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste loend, tegevuste kirjeldus ja põhjendus; 5.2.3 Tegevuste ja tööde ajakava / projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate tegevuste lõikes; 5.2.4 Ootused Hankijale. 6  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Civitta Eesti AS vahel sõlmitud Lepingu nr 1.9-8/23-499-1 juurde Lisa 3 Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud Civitta Eesti AS (edaspidi: töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Sideosakonna peaspetsile Liisi Moks (edaspidi: tellija), tõendamaks, et töövõtja andis üle poolte vahel XXX sõlmitud lepingu „Riigiteedesse sidetaristu planeerimise ja ehitamise ning uutes elu- ja äripiirkondades sidelahenduse tagamise uuring“ nr XXX alusel osutatud töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav töö hõlmab, sh viide üle antud dokumentatsioonile), täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms). 2. Tellija on töö osutamise tulemustega tutvunud ning kiidab töö osutamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse töövõtja poolt üle antud töö vastuvõetuks. Akt on aluseks töövõtja poolt tellijale kooskõlas lepingu eritingimuste punktiga 3 ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5 arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/