Sotsiaalhoolekande seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus

Seletuskirja lisa 1 Kooskõlastustabel sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine) juurde, 2022, väljavõte Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Astangu Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi Astangu keskus) tervitab sotsiaalhoolekande Kutserehabilitatsi seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse üldiseid lähenemise põhimõtteid, ooni Keskus muuta süsteem inimese vaates selgemaks. Küll aga juhime Teie tähelepanu järgmistele teemadele seoses pikaajalise kaitstud töö teenusega. Nimelt, pikaajalise kaitstud töö (edaspidi PKT) teenuse lõppemise ja töötamise toetamise Arvestatud. teenuse ümberdisainimise juures on oluline silmas pidada, et on suur hulk puuduva töövõimega inimesi, kes ei rakendu kunagi avatud tööturul ja vajavad enda maksimaalseks töiseks rakendumiseks juhendamist ja toetatud töökeskkonda. Juhime tähelepanu, et Astangu keskuse PKT teenuse klientide seas on inimesed, kes ei saa Ei ole arvestatud. SHS-s on töötamise muid teenuseid ja see on nende jaoks võimalus töötamiseks, sest avatud tööturg ei ole vaimse toetamise (TT) teenuse puhul inimese tervise seisundi ja suure juhendamisvajaduse tõttu võimalik. Seejuures saame öelda, et 4 minimaalne juhendamine teenuse tundi kuus minimaalseks töötamiseks (nii nagu hetkel on see TTT puhul), ei ole meie hinnangul osutaja poolt 4 tundi kuus, aga see adekvaatne ja kooskõlas sihtrühma soovidega/vajadustega. Tulevase teenuse disainimisel peab vastama inimese tegelikule tuleb arvestada selle teenuse sihtrühma vajadusi, mis annaksid inimesele eesmärgistatud juhendamisvajadusele. TT teenuse tegevuse ehk töö tegemise võimaluse, mitte töö matkimise kogemuse mõnel tunnil kuus. kirjeldus ei ütle, kui suure koormusega inimene peab töötama. Praeguse PKT teenuse paindlikkus olla teenusest eemal tervise halvenemise tõttu peaks olema ka tulevases teenuses, sest see annab kindlustunde tegeleda terviseteemadega. Seaduses olemas. SHS-s on teenuselt eemalolek võimalik kuni 2 kuud järjest, kokku 4 kuud aastas. Peame oluliseks rõhutada teenuseosutajate vastutust teenuse osutamisel. Kaitstud töö või töötamise toetamise teenuse osutamisel peab ettevõte/asutus võtma vastutuse kliente Nõustume kommentaariga. TT toetada töötamisel ja töötamise väärtustamist, mis hõlmab mh seda, et tooted, mida inimene teenuse eesmärk on toetada inimest töötamise ajal teeb, on võimalik müüa. Teenuseosutaja peab olema võimeline otsima töödeks tööle asumisel ja töötamisel. allhankeid, ise tooteid turustama, mitte et teenus oleks meelelahutuse pakkumine, vaid väärtustatud ja väärtuslik töö.  Seetõttu on oluline teenuse ümberkorraldamisel teha analüüse ja uuringuid sihtrühma ehk nende inimesi silmas pidades, kellele teenust disainitakse (varasemad tehtud uuringud Ei ole arvestatud. TT teenuse keskenduvad enamasti riigivaatele). Vaja on aru saada, kes on täpselt selle tulevase teenuse sihtrühm on psüühilise erivajadusega sihtrühm, mis on nende inimeste vajadused ja võimalused maksimaalselt panustada enda inimene, kes vajab enne tööle võimetekohaselt töötamiseks. Oluline on Astangu keskuse arvates asjaolu, et samamoodi asumist ja töötamise ajal pidevalt nagu täieliku töövõimega inimesele, annab võimetekohane töö tegemine ka puuduva toetust ja juhendamist. töövõimega inimesele eesmärgistatud ja väärtusliku tunde. Samamoodi on puuetega inimestel õigus tööle kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 27. Samuti tuleb arvestada, et kuna kõik inimesed ei ela tõmbekeskustes, on oluline läbi mõelda, kuidas neile peab olema teenus kättesaadav ja kes on teenuseosutaja (teenuseosutaja Ei ole arvestatud. Tulevikus on pädevused tegeleda nii sotsiaalsete probleemidega kui ka juhendamisega, tööde leidmise ja planeeritud TT teenus liikuma turustamisega). Lisaks sellele kutsume üles leidma lahendusi PKT teenuse jätkusuutlikkusele isikukeskse erihoolekande võimalikult kiiresti ja osapooli (nii teenuse osutajad kui saajad) kaasates, sest hetkel oleme teenusmudeli (ISTE) KOV üksuste punktis, kus selgub, et riigil raha ei ole PKT teenuse jätkamiseks ja teenusesaajatel on korraldusele ja rahastusele, mis ebaselgus ja ebakindlus, mis saab nende töötamise võimalusest. Sealhulgas puudutab see ka toetab teenuse saamise võimaluste neid inimesi, kes saavad täna erihoolekandeteenuseid, kuid kellele selle teenuse raames ei suurenemist elukoha lähedal ja pakuta juhendatud töötamise võimalusi. vastavalt kogukonna nõudlusele. MTÜ MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit on tänulik, et fookusesse on tõstetud olulised Erihoolekande- teemad, mida soovitakse parandada. Saame aru, et kõikide pakutud lahenduste teenuste realiseerimiseks on riigil vaja leida ressursse juurde väga suures mahus, mis kahjuks tänast Pakkujate Liit majanduslikku olukorda hinnates tundub võimatu. Väga oluline on, et psüühilise erivajadustega inimestele pakutavate teenuste ja toetuse alarahastamist teadvustatakse. Loodetavasti tekivad plaanidele hiljem realistlikud rakenduskavad. 5. Töötamise toetamise teenuse muutmine Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit loeb murelikult, et töötamise teenuse osutamine Ei ole arvestatud. PKT teenuse plaanitakse panna sõltuvusse inimese saadavatest teenustest ja ööpäevaringset teenust piloteerimise käigus saadud saavad isikud ei ole teenusele õigustatud. andmetele tuginedes ei nähtu ööpäevaringse erihooldusteenuse  Täiskasvanud tööealise inimese jaoks on töö tegemine oluline identiteedi osa ja inimesed (ÖE-teenus) inimeste väga edukas loevad seda oma elu tähtsamaks rolliks, mis aitab neil eneseteadvust tõsta, oma puue või avaliku tööturu töödesse kaasamine. haigus tahaplaanile jätta ja ühiskonnas olulises rollis olla. Sõltumata sellest, millist muud erihoolekande teenust ta saab. ÖE teenuse puhul on muuhulgas teenuse osutaja kohustuseks Ööpäevaringsel teenusel ollakse täna palju ka põhjusel, et ravimite võtmine ja enese eest kujundada isiku tööoskusi ja hoolitsemine ei ole piisav iseseisvaks eluks, aga oskus erinevaid töötegevusi teha on olemas. võimaldama isikule töö tegemise Ööpäevaringsetel teenustel olevad inimesed on väga edukalt kaasatud avalikul tööturul harjutamist. olevatesse töödesse (kojamehed, KOV-ide haldusbrigaadid, alltöövõtud) ja PKT-l on nad seepärast olnud, sest see on olnud ainuke pakutud võimalus (TT-d ju ööpäevaringsed Tulevikus on planeeritud TT teenus inimesed pole saanud). liikuma ISTE mudeliga KOV korraldusele ja rahastusele, mis Teenuse saamine peab olema sõltuvuses inimese võimetest, mitte pakutavast teenusest. tähendab, et korraldusmudel on Ainult toetavatele teenustele (tulevikus komponendipõhisele teenusele) seda võimaldades teine ja ÖE inimestele eraldi lõigatakse ära ööpäevaringsete teenuste saajatele nende võimalus. töötamise teenust ei ole. Mis ei takista ÖE inimestel töö tegemist sh Tabelis 5 on välja toodud, et ÖE teenusel saavad 95 inimest täna PKT teenust. See on piisav töötamist avatud tööturul kui nad on näide sellest, et selline võimekus on töötamisel olemas. Ei tohi üldistada, et kõik selleks võimelised. teenusosutajad mängivad töötegemist, vaid see on väga oluline komponent inimese taastumisel. Nt AS HKT kohtumäärusega teenustel tegi lepingulisi töid selle aasta I kvartalil 38% teenuse saajatest. Peamine, mida töötamise teenusel on vaja, pole mitte stipendium ja kohustuslik tööleping ning miinimumpalgale vastav tasu, mis on riigile koormav, vaid on vaja juhendajat, kes inimest abistab, saadab, töökohal toetab. Töötasu saadakse tehtud töö eest käsundus- või töövõtulepingu alusel. Teenuse rahastamise komponentideks peavad olema töötaja töötasu, töökeskuse ruumikulu ja väike bürookulu. Nagu on praegu TT-teenusel. Teenuseosutaja otsib ise töö ja maksab ise tasu kliendile vastavalt väljateenitule. Ega see ei tähenda, et kõik ööpäevaringsed teenuse saajad seda teenust vajaksid vaid spetsialistid hindavad, kas konkreetsele inimesele on seda vaja või mitte.  Seega me ei nõustu, kui töötamise toetamise teenust osutatakse teise EHT saamise alusel ja see on suletud ÖE teenuse klientide jaoks. Teenuse saamiseks peab olema hinnatud inimese võimekus tööd teha (mitte töötukaasa mõõdikute alusel - osalise või täieliku töövõimetusega, vaid SKA poolt, kes hindab mitut tundi inimene nädalas on võimeline töötama). 6. ÖET-eelne teenus Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit palub kaaluda, kas sellise teenuse loomine on Arvestatud osaliselt. otstarbekas, kui vajadus tuleneb vaid sellest, et inimesed soovivad oma lähedasi rohkem koju ÖE-teenuse eelse teenuse (eelnõus võtta. Kui realiseerub nt 100-120 päeva teenuselt puudumise võimalus, siis ei ole eraldi päeva- ja nädalahoiuteenus) teenust vaja vaid peredel on võimalik oma lähedaste eest ise sagedamini hoolitseda. loomiseks määruse asemel seaduse Praegused IET-PNH teenuse osutajad osutavad paljudele klientidele teenust 30 päeva kuus, tasandil on mitmeid põhjuseid, mis mille kliendid ise kinni maksavad. on eelnõu seletuskirjas ka kirjeldatud. Teenuse toomisega seadusesse täpsustame ka teenusele õigustatud isikuid ja teenuse nõudeid. 7. SHS § 89 sõnastuse täpsustamine on väga oluline, sest siiani on olnud arusaamatu, kas Arvestatud. ruumide ülalpidamise kohustus on teenuse osutaja asukohajärgsel omavalitsusel või inimese registrijärgse elukoha omavalitsusel. Eesti Töötukassa 2) VTK punktis 9.2.1. (lk 29) on kirjeldatud kohandatud TTT mudeleid, kus mõlema mudeli Arvestatud osaliselt. TT teenuse puhul on teenusele õigustatud nii puuduva kui osalise töövõimega inimesed vastavalt vajadust hinnatakse SKA poolt ja hinnatud vajadusele. Kuna osalise töövõimega inimesed on üldjuhul aktiivsed tööotsijad ja lähtutakse sellest, kas inimene tööle töötukassas töötuna registreeritud, siis on nad ka tööturuteenuste kliendid. VTKst ei selgu, asumiseks vajab lühiajalist või kuidas toimub osalise töövõimega inimeste puhul vajaduse hindamine, millal kasutab inimene pikaajalist tuge. TT teenuse tööturumeetmeid ja millal on TTT klient ning kuidas on välditud vajaduse hindamise ja sihtrühmaks on inimesed, kes teenuste osutamise dubleerimist tööturu- ja hoolekande süsteemi vahel. vajavad pikaajalist tuge. 3) VTK punktis 11.2.1.2.3 on öeldud, et töötukassa kui peamine koostööpartner tööhõive Töötukassaga toimunud arutelud, valdkonnas on muudatustest kas kaudselt või otseselt mõjutatud. Samas ei ole toodud, milles kus antud ülevaade võimalikust  kaudne või otsene mõjutamine seisneb. Neid mõjusid tuleb täpsemalt hinnata ning inimeste arvust, kes PKT projekti analüüsida, kas mõju on siis otsene või kaudne ja milline täpsemalt. Mõjude analüüsimisse lõppedes võivad suunduda TKsse et tuleb kaasata töötukassa. tuvastada õigustatus töötuskindlustushüvitisele ja tutvuda tööturu teenustega, mis on olemas vähenenud töövõimega inimestele. 4) VTK punktis 11.2.1.3 on öeldud, et võrreldes praeguse olukorraga, kus teenuse osutamine toimub nii SKA kui töötukassa kaudu, jäävad mudelis töökeskused vaid SKA hallata, mis SKA suunab teenusele inimesed, kes tähendab, et süsteem ja ülesannete jaotus on selgemad. Jääb selgusetuks, kas ja mida see vajavad töötamiseks kaitstud tähendab töötukassa jaoks. tingimusi. Rahandusministe 2. VTK lk 56 kirjeldab dilemmat, kes katab igapäevaelu toetamise teenuse ITT kulud: kas Arvestatud osaliselt. erium teenuse saaja elukoha KOV või teenuse osutaja asukoha KOV. Soovitame korraldusmudelite Alates 2018. aastast on Euroopa üle otsustamisel lahutada teenuse üle otsustaja ja rahastaja ning teenuse osutaja, siis ei teki Sotsiaalfondi vahenditest katsetatud sellist dilemmat. Alati vastutab rahastamise see, kes teenuse saatmise otsustab. psüühikahäirega inimeste Täiesti võimalik on korralduslik mudel, et KOV vastutab kõikide erivajadustega inimestele abi toetamiseks isikukeskset ja andmise eest (hindab abivajaduse ja leiab teenuse osutaja), aga näiteks äärmusliku komponendipõhist teenusmudelit. hooldusvajaduse korral osutavad teenust kasvõi riigi asutused või riigi äriühing. Abivajaduse Mudel näeb ette, et inimese abi- ja hindamisel on võimalik mudel, kus KOV saab kompetentset abi spetsiifilistes küsimustes toetusvajaduse taseme hindab KOV erialaspetsialistidelt (nt tervishoid). Seega KOVile ülesande mitteandmisel ei tohiks olla spetsialist, kes suunab seejärel põhjendus, et KOVi töötaja kompetents ei võimalda mingit abivajaduse aspekti hinnata. KOV inimese sobiva baastoetuse osutaja keskse juhtumikorraldajana peab oskama ära tunda, missuguseid aspekte on vaja hinnata. juurde, kelleks võib olla näiteks praegu erihoolekande- või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid osutav asutus. KOV spetsialistidele on enne mudeli rakendumist planeeritud spetsiifilised koolitused. Rahastamine on rakendamise esimese faasis planeeritud toimuma läbi toetusfondi, seejärel läbi KOV eelarve. SA Liikva 1. VTK kohaselt kavandatakse muuta ühe toetava teenuse (TTT) puhul teenuse sisu enne Ei ole arvestatud. TT teenuse Päikesekodu seda, kui toetavad teenused komponentidena KOV-ile koordineerida antakse. sihtrühm on puuduva töövõimega Eesmärgiks on märgitud tagada psüühikahäirega inimestele stabiilne ja paindlik psüühilise erivajadusega inimene, kes töökeskkond, kus teenuse raames on võimalik teha töiseid ja arendavaid tegevusi, vajab enne tööle asumist ja millel on omakorda positiivne mõju nii perekonnaliikmete igapäevasele koormusele töötamise ajal pidevalt toetust ja kui ka psüühikahäirega inimese tervisele tervikuna. Seevastu on täielikult puudu 100% juhendamist. Teenuse eesmärk on puuduva töövõimega inimestele ”töölaadsete tegevuste” teenus, mis nõuab nii valmistada inimest ette võimalusel juhendamist kui tööjõu rahastamist. Palume vastav teenus VTK’s samuti ette näha. iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks. Puuduva töövõimega inimestele, kes ei ole võimelised tööle asuma, sobib ÖE-teenus, mille puhul on teenuse osutaja kohustuseks muuhulgas kujundada isiku tööoskusi ja võimaldama isikule töö tegemise harjutamist. 2. VTK näeb ette luua uus, äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringse Arvestatud osaliselt. teenuse eelne teenus ehk intervallteenus. VTK kohaselt intervallteenus vähendab ÖE-teenuse eelse teenuse (eelnõus lähedaste hoolduskoormust, toetab nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist ning päeva- ja nädalahoiuteenus) loomisel pakub raske või sügava intellektihäirega inimestele nende toimetulekuks vajalike määruse asemel seaduse tasandil tegevuskomponentidega teenust, mis võimaldab jätkata elamist koduses keskkonnas. täpsustame seaduse eelnõu seletuskirjas teenusele õigustatud Vajalik on täpsustada, et milles on vastava teenuse erinevus võrreldes IET PNH-ga. Juhul kui isikuid ja teenuse nõudeid, samuti on tegemist ööpäevaringse teenuse eelse teenusega, siis on ülioluline et oleks selge kes katab teenuse rahastamist. ruumidega seotud kulud nende tegelikes kuludes. Kahjuks ei ole erihoolekandeteenuste maksumused jõudnud kulupõhisele  tasemele, kuid loodava teenuse maksumus on üks kõrgemaid. 3. VTK märgitakse, et SHS § 89 regulatsioon peab olema selge ja läbipaistev ning võimaldaks EHT osutajal kulusid planeerida ning pakute välja SHS § 89 uued Ei ole arvestatud. võimalikud sõnastused, mis aga kahjuks ei muuda regulatsiooni kuidagi selgemaks, VTK-s toodud võimalikud sõnastused vaid piirab veelgi enam ruumidega seotud kulude kandmist ning annab kohalikule ei leidnud arvamuse andjate poolt omavalitsusele piiramatu voli otsustada kulude kandmise ulatus ja seda sõltumata üksmeelset heaksiitu. sellest, millised on tegelikud kulud. Eelnõu täpsustab, et ruumikulud IET VTK kohaselt kavandatakse teenuse hinda lisada amortisatsiooni-/investeeringukomponent teenuse puhul tasub inimese ehk vastavas osas on teenuse osutamisega seotud ruumidega seotud kulud vastavas osas riigi elukohajärgne omavalitsus. kanda ning vastava eesmärgi tähtajaks on märgitud 2024. Puudub vaidlus, et amortisatsioon on ruumidega seotud kulu, mille osas oleme varasemalt esitanud audiitorbüroo ekspertarvamuse ning vastavas osas ka sisuline vaidlus puudub. Seega on vajalik regulatsioon, mis kohaselt näeb ette üheselt ja selgelt ruumidega seotud kulude, sh amortisatsiooni- /investeeringukomponendi katmise. Vastasel juhul kehtestatakse läbi SHS § 89 regulatsioon, millega piiratakse täielikult ruumidega seotud kulude katmise amortisatsiooni- /investeeringukomponendi ulatuses, mis ilmselgelt on vastuolus aluspõhimõttega, mille kohaselt on isikul õigus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahenditest erihoolekandeteenusele ning ilmselgelt ilma ruumidega seotud kuludeta ei ole võimalik ka teenust osutada. Juhul kui riik soovib jätta kohalikele omavalitsusele otsustada, millises ulatuses kulusid kantakse ja seda sõltumata tegelikest kuludest, siis tuleb vastavat regulatsiooni täiendada vastavalt, et üheselt ja arusaadavalt oleks ette nähtud, et kohalike omavalitsuste poolt katmata kulud hüvitab riik (näiteks kui kohalik omavalitsus otsustab, et kannab kulud x summas, kuid tegelikud kulud on mitmed korda kõrgemad üksnes näiteks elektrihinnast tulenevalt, siis peab olema tagatud ka vastavate kulude katmine). Lisaks on arusaamatu SHS § 89 välja pakutud sõnastus kululiikide osas, mida peaks kohalik omavalitsus kandma s.o. ruumide korrashoiu, kütte-, elektri-, üüri- ja remondikulud. Vastav sõnastus piirab täielikult ruumide omanikul endal teenuse osutamise, vaid suunab ruume üksnes üürima. Nagu korduvalt märgitud, siis ruumide amortisatsioon on sarnane kulu ruumide üürile ning kohalike omavalitsuste poolt kulude piiramine üksnes üürikuluga, on õigusvastane ja piirab ruumide omanikul teenust osutamast. Samuti ei saa kõiki ruumidega seotud kulude komponente ette näha ning ära piirata konkreetsete kululiikidega, näiteks on  pakutud sõnastusest välja jäetud vee- ja kanalisatsioonikulu, mis ilmselgelt on samuti vajalik ruumides teenuse osutamiseks. Samuti jääb arusaamatuks, mida on mõeldud pakutud sõnastuses, et hüvitataks teenuse osutamisega seotud ruumidega, mis ei ole isiku eluruumid, kulud. Teenuse osutamisega seotud ruumid on kõik vastava objekti ruumid, sh näiteks tehniline ruum jmt, kuna ilma vastava ruumita ei saa ka teenust osutada. Lisaks tuleb märkida, et teenust eluruumides ei osutata ning viide eluruumidele on sisutu ning tekitab üksnes võimalikke väärarusaamu. Seega SHS § 89 pakutud sõnastused ei ole vähimalgi määral kooskõlas selge ja läbipaistva õigusloome põhimõttega, vaid annavad kohalikele omavalitsustele piiramatu diskretsiooni otsustamaks kulude katmisega seonduvas ning puudub igasugune regulatsioon kulude hüvitamiseks kui kohalik omavalitsus ei otsusta üldse kulude katmist või teeb seda piiratud ulatuses. Eeltoodust järeldub, et kavandatav muudatus mitte ei muuda olemasolevat regulatsiooni selgeks, vaid muudab olemasoleva regulatsiooni vastavalt, et ruumidega seotud kulude katmiseks igasugune kohustus nii riigil kui kohalikul omavalitsusel puudub. SHS § 72 lg-st 1 tuleneb üheselt, et igapäevaelu toetamise teenuse rahastamine on riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud kohustus, mis tähendab, et ühe teenuse osutamisega seotud kulukomponendi s.o. ruumidega seotud kulu katmiseks tuleb ette näha regulatsioon, mille kohaselt vastav kulu saab täielikult riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt kantud. Vastav põhimõte peab olema lähtekohaks SHS § 89 uue redaktsiooni väljatöötamisel, mida kahetsusväärselt VTK ei kajasta. Eesti § 89. Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine Arvestatud osaliselt. Eelnõu Sotsiaalasutuste Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis sätestab, et ruumikulud IET teenuse Juhtide Nõukoda olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses; puhul tasub inimese elukohajärgne Täpsustamine- variante 2 omavalitsus. Juba praegu kohustab seadus inimese elukohajärgsel KOV-I hoolitsema ja tagama piisavad hoolekandeteenused olenemata isiku viibiskohast. Mõlemad pakutud variandid jäävad ikka kaheti mõistetavaks. Pakume välja, et isiku elukohajärgne KOV on kohustatud tasuma IET ruumide olemasolu ja heakorra eest n.t. 85% IET teenuse hinnast. Kindel % välistab poliitilised tõmbetuuled KOV juhtimises ja lubab TO koostada eelarve, millega võib arvestada, mitte loota. Ühtlasi tagab kindel % hinnatõusudega kaasnevad kulud. Kaitstud töö keskused- Töö päästab inimese! Kaitstud töö on psüühilise erivajadusega Ei ole arvestatud. Riigi eelarveliste inimesele teraapia, mis annab inimesele julgust, võimekust, staatust, oskusi ja struktureeritud vahendite piiratuse tõttu ei ole päeva. Kõike seda, mis loob inimeseks olemise tunde. Väga vajalik teenus. Oluline suurendada võimalik disainitud TT teenusel hetkel kaitstud töö algatusi ja levimust. rahastada kulumudelipõhiseid Ebaselgeks jääb kaitstud töö keskuse ruumide- ja vahendite rahastamine. Psüühilise hindasid, kus disainitud TT teenusele erivajadusega inimesed ei teeni tasa tootmiskulusid nagu tavalises ettevõttes. Seega on puhul on sisse arvestatud ruumikulu oluline ruumide- ja vahendite rahastus selgelt välja kirjutada. komponent + lisaks lisapersonali kaasamise võimalus teenuse osutaja poolt. Kaitstud töö juhendaja haridusnõuded- Kaitstud töö keskendub töö tegemisele, mitte kodukülastusele või vabaja tegevustele. Ei ole arvestatud. TT teenuse puhul Seega vajab kaitstud töö keskuse juhendaja tööga seotud erialast haridust (nt. Köögis peab on tegemist töötama koka haridusega juhendaja, mitte lihtsalt tegevusjuhednaja, kes on läbinud erihoolekandeteenusega, mille töötamise toetamise täiendkoolituse). sihtgrupp on psüühilise erivajadusega SHS muutmisel peab arvestama, mis on soovitud tulemus. Kaitstud töö keskuse eesmärk on inimesed, kelle juhendamiseks on toota/valmistada realiseeritavat toodet/kaupa – seega peab toote valmimist juhendama vajalik omandada tegevusjuhendaja erialase haridusega (puit/tisler, toit/kokk jne) meister/juhendaja, kelle erialasele oskused. Vt ka eelmine vastus. haridusnõudele lisandub töötamise toetamise täiendkoolitus (mitte tegevusjuhendaja koolitus - nagu täna). TTT ülesehitus- TTT teenus sobib psüühilise erivajadusega inimesele, kes on äsja tööturult lahkunud, kellel on olemas tööharjumus, oskus suhelda tööandja- ja kolleegidega, on säilinud Ei ole arvestatud. PKT teenuse töödistsipliin. piloteerimise tulemused näitavad, et Erivajadusega inimesed, kes on kaua tööturult eemal olnud või pole kunagi töötanud – vajavad suur hulk inimesi on võimelised 4 pikka ettevalmistusaega. Ilmselgelt n.t. intellektihäirega inimene aastaga ei omanda avatud kuuga omandama esmased vajalikud tööturu nõudeid. oskused töö tegemiseks. Seega tänane nõue, aastaga lepingulisele tööle on ebarealistlik TT teenus on inimestele, kes tahavad nõue. ja suudavad tööd teha. Pikemaajaliselt tööharjumuse kujundamiseks ja esmasteks tööoskuste õppimiseks aega vajavad inimesed saavad seda teha IET teenusel. Eesti Linnade ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse Valdade Liit eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) märkuste ja ettepanekutega arvestamisel, välja arvatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 89 muutmist puudutav osa, mida ei pea võimalikuks kooskõlastada. I VTK lk 37 pakutakse välja kaks uut võimalikku SHS § 89 sõnastust. Eesti Linnade ja Valdade Liit ei kooskõlasta seda VTK osa. Arvestatud osaliselt. Eelnõu sätestab, et ruumikulud IET teenuse Oleme arvamusel, et kumbki pakutud variantidest ei lahenda igapäevaelu toetamise puhul tasub inimese elukohajärgne teenusega (ITT) seotud probleeme vaid tekitab uusi juurde. Sätte täpsustamise vajadust omavalitsus. põhjendatakse sellega, et ei ole selge, kas ruumidega seotud kulud peab kandma teenuseosutaja asukohajärgne või kliendi asukohajärgne KOV. Samas VTK-s märgitakse, et tegelikult ei ole probleeme selles, milline omavalitsus kulude katmises osaleb: „Senise praktika kohaselt on kulude katjaks olnud inimese elukohajärgne KOV.“(lk 56). Kehtiva SHS § 89 järgi peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise, kuid seda üksnes kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses, seega annab seadus omavalitsusele õiguse otsustada, millises ulatuses kulud kaetakse ja see ei pea olema 100% teenuseosutaja nõutavast. Seadus ei täpsusta, milliseid kulusid täpsemalt silmas peetakse. Leiame, et SHS § 89 pakutavate muudatustega võetakse kohalikult omavalitsuselt õigus otsustada, millises ulatuses osaletakse riigi rahastatava teenuse osutamisel. Probleem on ka see, et menetletava VTK kohaselt kavandatakse SHS § 89 sõnastust muuta juba 2023 aastal, aga ITT muutmine st intervallhoolduse rakendamine on plaanis 2023/2024 aastal, mis tekitab ebakindlust nii omavalitsustele kui ka teenuse osutajatele. Rõhutame, et kui KOVile pannakse kohustus või sh täpsustatakse kohustust (uuena sätestataks seaduses, millised kulud KOV konkreetselt peab hüvitama), siis peavad muudatusega kaasnevate kulude katteks olema tagatud ka rahalised vahendid riigi poolt, et kohustust täita. Paljasõnaline on lk 57 toodu, et § 89 sõnastuse täpsustamisega KOV-ile kulusid ei kaasne. VTK-st ei selgu, millisel kujul ja viisil sisuliselt uued sõnastused SHS § 89 rakendamisel seni tekkinud probleeme lahendavad. Sealjuures on sõnastusettepanekutele lisamata seaduse muudatusest tulenevad mõjuhinnangud nii teenuse osutajale, teenuse saajale kui ka kohalikele omavalitsustele. Kordame, et tegelikult pakutud variandid ei lahenda hetkel olevaid probleeme SHS § 89 rakendamisel ja tõlgendamisel. Täpsustada tuleks teenuse osutamiseks vajalike ruumide miinimumnõuded (kui teenust ei osutata inimese enda isiklikus eluruumis). Toome siinkohal välja näitena asjaolu, et on oluline vahe, kas teenuse saajale teenuse osutamiseks kasutatav ruumide pind on 10 m2 või 100 m2. Praktikas võib teenuse osutajate poolt tagatav ruumide suurus olla väga erinev, asetades sellega teenuse saajad ebavõrdesse olukorda. Ei saa olla piiritut ruumide suurust ning universaalset kohustust KOV-il kohustuslikus korras kõik ruumidega seotud kulud katta. Antud juhul on tegemist osalusega – elukohajärgse KOV osalusega ja sellel peaks olema üheselt selge regulatsioon. Vajalik on kaaluda sisulisi lahendusi ruumide ja nende kulude määratlemisel. Ühe võimalusena võiks kaaluda toimetulekutoetusele sarnase lahenduse loomist ka ITT teenuse osutamisega seotud ruumide kulude hüvitamiseks. Kuid siingi on vaja kehtestada miinimumnõuded, mille alusel koheldakse teenuseosutajaid võrdelt üle Eesti, kuna teenuse saajad on paigutatud teenusele samuti üle Eesti. Selgesõnaliselt on vaja täpsustada ja reguleerida, mida mõistetakse terminite kontekstis: - „teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate teenuse osutamise ruumidega“ millistele tingimustele need ruumid peavad vastama; millised abiruumid käesoleva määratluse alla kuuluvad ja mis mahus; kas ja mis ulatuses väliterritoorium käesoleva määratluse alla kuulub jne. - „isiku eluruumid“ – millele peab vastama isiku eluruum, sh selle minimaalne suurus; kuidas käsitleda olukordasid isiku eluruumi termini käsitluses kui teenuse saaja kasutab ruume nädala- ja päevahoiu teenuse kontekstis 2 päeval kuus või 23 ööpäeva kuus jne. Lisaks, kuna teenuseosutajad seni ei arvesta eluruume ja teenuse osutamiseks kasutatavaid ruume eraldi, tuleb kehtestada piirmäärad, millises ulatuses korrashoid, üür, elekter, küte, remont hüvitatakse. Vältida tuleb teenuseosutajate poolt eluruumi remondiga seotud kulude esitamist KOV-ile. Käesoleval ajal peab iga KOV ise otsustama, kuidas ta proportsionaalselt arvutab üldpinnast teenuse osutamiseks kasutatavat pinda, sh mitte arvestades eluruumi pinda. Segane on olukord tehniliste ruumidega, mis ei ole otseselt seotud teenuse osutamisega, kuid toetavad seda – nt ventilatsiooni kamber. Üheks viimaste aastate probleemiks SHS § 89 rakendamisel ja kulude hindamisel on olnud ruumide rajamise või nende amortisatsiooni kulude määratlemine. Kas need kuuluvad ja mis ulatuses, antud regulatsiooni alla? Tegu on väga põhimõttelise küsimusega, sh ka kaasnevate kulude kontekstis. Hetkel pakutud sõnastusest ei nähtu, et antud probleemküsimusele oleks vastatud. Toome välja ka asjaolu, et kehtiv seadus ei näe võimalust nõuda teenust saavalt inimeselt kulude katmisel osalemist ka siis, kui ta oleks võimeline ise täielikult või osaliselt teenuse eest tasuma. Teeme ettepaneku selles osas SHS § 73 lõiget 1 täiendada. Lisaks juhime tähelepanu ettepaneku nr 1 teisele lausele: „Ulatus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 alusel.“ . Leiame, et viidatud säte ei anna alust kulude ulatuse kehtestamiseks. VTK-s märgitakse, et sobiva sõnastuse leidmiseks käivad läbirääkimised ELVL- iga. Juhime tähelepanu sellele, et eelkooskõlastuse käigus KOV-id ei kooskõlastanud kumbagi esitatud sõnastuse varianti.12 10. Väga tervitatav on, et luuakse intervallteenus (lk-d 10, 35), mis võimaldab teenusesaajatel, Ei ole arvestatud. kellele ei piisa tavapärasest igapäevaelu toetamisest, saada tuge suuremas mahus. Soovime Kuna tegu on äärmusliku abi- ja siiski teada, kas teenuse osutamise vältimatuks eelduseks on ööbimiskoha olemasolu. toetusvajadusega inimestega, on Omavalituste praktika näitab, et on teenuseosutajaid, kelle kliendid vajavad tuge just päevasel päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja ajal ning sellisel juhul ei ole ööbimiskoha tagamise/loomise tingimus teenuse osutamiseks kohustatud tagama voodikohad mõistlik, arvestades ressursi kulukust. vastavalt samal ajal teenust saavate isikute arvule. Kui inimese lähedased on teenusele saabudes veendunud, et inimene ei jää lähitulevikus teenusele ööseks, võib olukord paari kuuga muutuda ja seetõttu peab iga teenuse saaja tarbeks olema voodikoht olemas. 12. Täiendavalt valmistab omavalitsustele muret intervallteenuse miinimumnõue 10 päeva Arvestatud osaliselt. kuus. Ebaselge on, mis saab nendest teenusekasutajatest, kes ei kasuta teenust 10 päeva Seadusesse lisatava teenuse puhul on kuus, kuid igapäevaelu toetamise teenus (ITT) 4 tundi kuus ilma ööbimise võimaluseta, on õigustatuse eelduseks teenuse neile ebasobiv. VTK sätestab, et sellisel juhul saab isiku abivajaduse katta teiste sotsiaalabi vajadus vähemalt kümnel ööpäeval meetmetega, täpsustamata millistega. Leiame, et siin peitub oht, et inimene on valel teenusel kuus minimaalselt kuus tundi või siis ilma otsese vajaduseta kasutab kõik 10 päeva. Samuti jäävad hetkel intervallteenuse ööpäevas. Väiksema sihtgrupist välja suure hoolduse ja järelevalve vajadusega inimesed, kelle ainukeseks toetusvajadusega inimesed ei peaks võimaluseks saab olema ööpäevaringne erihoolekandeteenus või siis tasuline intervallhoid. niivõrd spetsiifiliselt suure hooldus Arvame, et intervallteenuse sihtrühm võiks olla lisaks diagnoosile ka hindamise põhine. Nii ei või järelevalve vajadusega inimestele jääks teenusest ilma inimesed, kes oma hoolduskoormuse ja abivajaduse tõttu vajaksid loodud teenust kasutama. Inimesed, intervallteenust, kuid kelle diagnoos nö ei kvalifitseeru. kes vajavad teenust vähem kui kümnel päeval kuus minimaalselt kuus tundi päevas, saavad vajaliku toe KOV üksuse teenuseid kasutades (koduteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, päevahoid, intervallhoid jt) või kasutades riigiteenustest igapäevaelu toetamise teenust. 13. VTK lk 11 loetletakse EHT toetavad teenused. Segadust tekitab ITT kirjeldus, mille kohaselt Arvestatud. osutatakse käesoleval ajal teenust autismispektri häirega raske või sügava puudega inimesele SHS muudatuste eesmärk on ning päeva- ja nädalahoiuteenusena (suures mahus hooldust ja/või järelevalvet ja kõrvalabi saavutada suurem õigusselgus vajava raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega inimesele). Kuid teenuse osutamisel äärmusliku kehtiv SHS § 88 sätestab, et õigus saada ITT on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva toetusvajadusega inimestele, kes seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) isikul on raske, elavad kodus ja käivad sügava või püsiva kuluga psüühikahäire; 2) isikule ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenuseosutaja juures teenust teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust. saamas vastavalt enda või lähedaste vajadustele. 33. Teeme ettepaneku tuua joonealuse viitena välja kehtiv seadus (lk 54), mille alusel on ITT Arvestatud. Vt eelmine vastus. alaliigina võimalik päeva- ja nädalahoiuteenust saada neil inimestel, kellel on raske, sügav, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäire ning kes vajavad suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi, samuti neil inimestel, kellel on mõõdukas intellektipuue ja kes vajavad suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi. Samas osundame, et lk 35 on kirjas: „01.01.2018 loodi ITT alaliigina määruse tasemel päeva- ja nädalahoiuteenus: suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajava raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealise isiku ITT.“  Seletuskirja lisa 2 KAVAND SOTSIAALKAITSEMINISTER MÄÄRUS Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 82 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4, § 72 lõike 5 punktide 1–3, 79 lõike 6, § 86 lõike 7 ja § 107 lõike 3 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 ja § 11 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise teenuse“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenuse“; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul kaetakse maksimaalse maksumuse hulgas lisaks lõikes 1 sätestatule sotsiaalhoolekande seaduse § 991 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalike vahendite, materjalide ja muu kulu, lõike 4 punktides 4, 5 ja 6 sätestatud kulude koostisosad ning teenusel viibivate isikute hügieenitarvete ja voodipesu ning nende soetamise ja hooldamisega seotud kulu.“; 3) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Päeva- ja nädalahoiuteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul kaetakse maksimaalse maksumuse hulgas lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule inkontinentsitoodete ning naha kaitse ja puhastamise vahendite kulu.“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Sotsiaalhoolekande seaduse §-s 992 nimetatud päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama, on õigus saada päeva- ja nädalahoiuteenust maksimaalse maksumusega 68 eurot ööpäevas kuni 23 ööpäeva eest kalendrikuus.“; 5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise teenust“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenust“; 6) määrust täiendatakse §-ga 45 järgmises sõnastuses: „§ 45. Igapäevaelu toetamise teenuse eest tasumine alates 1. aprillist 2024. a 1 Sotsiaalkindlustusamet tasub alates 1. aprillist 2024. a käesoleva määruse § 2 lõigetes 12–15 sätestatud ulatuses igapäevaelu toetamise teenuse eest juhul, kui isikule on suunamisotsus igapäevaelu toetamise teenusele väljastatud enne 1. aprilli 2024. a.“. § 2. Sotsiaalkaitseministri 26. aprilli 2022. a määruse nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 26. aprilli 2022. a määruses nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“ § 2 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „kes osutab“ sõnadega „päeva- ja nädalahoiuteenust või“. § 3. Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ lisa 12 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 4. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse nõuded sotsiaalhoolekande seaduse §-des 87, 94, 97, 991 ja 100 nimetatud igapäevaelu toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse, kogukonnas elamise teenuse, päeva- ja nädalahoiuteenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse (edaspidi erihoolekandeteenus) osutamisele ning nimetatud teenuste osutamise ruumidele, sealhulgas eraldusruumile, ruumide sisustusele ja korrashoiule ning maa-alale.“; 2) paragrahvi 3 lõikeid 1 ja 4, § 4 lõikeid 5 ja 7 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise teenuse“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenuse“; 3) paragrahvi 3 lõikeid 2, 3 ja 5, § 4 lõike 3 punkte 4 ja 5, § 5 lõike 7 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise teenust“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenust“; 4) paragrahvi 4 lõiget 3 ja § 11 lõiget 11 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise teenuse osutajal“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajal“; 7) paragrahvi 6 lõike 1 teises lauses ja § 7 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „sügava liitpuudega“ sõnadega „äärmusliku abi- ja toetusvajadusega“; 8) paragrahvi 11 lõiget 10 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise teenuse osutaja“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja“. § 5. Määrus jõustub 1. aprillil 2024. a. Lisa 12 „Erihoolekandeteenused“ 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 12 (muudetud sõnastuses) ERIHOOLEKANDETEENUSED 1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku Kokku aruandea Rea asta lõpul Sugu / teenuse nimetus eelmise 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja nr aruandeaa – – – – – – – – – – – – – – vanem (v2 +… sta lõpul 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 ad + v16) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu 04 toetamise teenus igapäevaelu toetamise teenus 05 autismi-spektriga täisealisele inimesele igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, 06 muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale 07 mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele toetatud elamise 08 teenus kogukonnas elamise 09 teenus töötamise toetamise 10 teenus päeva- ja nädalahoiu- 11 teenus 3  ööpäevaringne erihooldusteenus (ei 12 sisalda ridu 13 kuni 15) ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, 13 sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja 14 toetusvajadusega inimesele ööpäevaringne erihooldusteenus 15 autismi-spektriga täisealisele inimesele Read 04–15 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Kokku Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku eelmise aruande- 16 18 20 55 60 65 70 75 80 ja Rea aruande 25 30 34 40 45 50 aasta Sugu nr aasta jooksul – – – – – – – jooksul – – – – – – – vane- 29 34 39 44 49 54 69 79 mad (v2 +…+ 17 19 24 59 64 74 v16) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu 04 toetamise teenus igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga 05 täisealisele inimesele igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, 06 muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale 07 mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele toetatud elamise 08 teenus Read 04–15 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 4  kogukonnas elamise 09 teenus töötamise toetamise 10 teenus 3. päeva- ja 11 nädalahoiuteenus ööpäevaringne erihooldusteenus (ei 12 sisalda ridu 13 kuni 15) ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, 13 sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja 14 toetusvajadusega inimesele ööpäevaringne erihooldusteenus 15 autismi-spektriga täisealisele inimesele Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Kokku Rea Kokku (v9 + Teenuse liik neist neist nr (v2 + v11 + v5 + v6 v12 + + v7) v13 + v14) sh sh toeta toeta ööpä ööpä ngse aalte kodu aalte nuse ngse aalte aalte nuse elam evari arsel evari arsel enus enus enus enus teise teise teise teise stats stats oole oole oole oole sotsi sotsi sotsi sotsi kokk dete dete dete dete utee surn utee tervi tervi iona iona vale koju erih erih erih erih shoi shoi ises eisv enu enu enu enu kan kan kan kan (v.a (v.a (v.a (v.a valt ele ele ud elt elt alt s) s) s) a, st le le le le u e lt lt lt lt t 5  ööpäevaringsele üldhooldusteenusele ööpäevaringselt üldhooldusteenuselt asendushooldusteenuselt A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Igapäevaelu toetamise 01 teenus Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga 02 täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu 03 täpsustatud või täpsus- tamata intellektipuudega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi 04 vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele Toetatud elamise 05 teenus Kogukonnas elamise 06 teenus Töötamise toetamise 07 teenus Päeva- ja 08 nädalahoiuteenus Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei 09 sisalda ridu 10 kuni 13) Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse 10 remissiooniga raske, sügava või püsiva 6 kuluga psüühikahäirega inimesele Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja 11 toetusvajadusega inimesele Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega 12 hoolekande-asutusse paigutatud inimesele Ööpäevaringne erihooldusteenus 13 autismi-spektriga täisealisele inimesele Kokku (01 +...+ 13) 14 Kokku isikuid (üks kord) 15 4. Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Töötavad erihoolekandeteenuste saajad Tööpraktikal Tööharjutusel Teenuse Rea Kokku sh osalevad osalevad nimetus nr töötavad töötavad 65- teenusesaaj teenusesaaja Avatud Kaitstud teenusesaaj aastased ja ad d tööturul tööturul ad (v3 = v1 vanemad + v2) inimesed A B 1 2 3 4 5 6 Igapäevaelu toetamine 01 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga 02 täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, 03 sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi 04 vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele Toetatud elamine 05 Kogukonnas elamine 06 Töötamise toetamine 07 X Päeva- ja 08 nädalahoiuteenus Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei 09 sisalda ridu 10 kuni 13) Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga 10 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele 7  Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja 11 toetusvajadusega inimesele Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega 12 hoolekande-asutusse paigutatud inimesele Ööpäevaringne erihooldusteenus autismi- 13 spektriga täisealisele inimesele Kokku (01 +…+ 13) 14 Kokku teenusesaajaid 15 (üks kord) 5. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Aasta Töötasu Keskmine Täidetud Töötajate keskmine kokku (kõik töötasu Töötaja ametikohtad arv Rea töötajate arv, arvestatud kuus, eurot e arv taandatud nr aasta lõpus töötasu (koormus täistööajale liigid), eurot (v4 / v3 / aasta lõpus) (isikute arv) (vt juhend) 12) aastas A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötaja 01 Abihooldustöötaja 02 Logopeed, eripedagoog 03 Psühholoog, kutsenõustaja, psühhoterapeut 04 Füsioterapeut 05 Tegevusterapeut või assistent 06 Huvijuht 07 Tegevusjuhendajad kokku 08 Arst 09 Õde 10 Sotsiaaltöötaja 11 Muud 12 Kokku (01 +…+ 12) / keskmine 13 6. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurot Riigieelarvev maksimaalne älised erihoolekand riigieelarvest välisvahendi omavalitsus maksumus) omaosalus rahastatav muu (v.a Rea kulutused kohalik Teenuse liik isiku nr teenusele d e kokku (v1 = v2 + v3 + v4) A B 1 2 3 4 5 Igapäevaelu toetamise teenus 01 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga 02 täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus 03 hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, 8  sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka 04 intellektipuudega täisealisele inimesele Toetatud elamise teenus 05 Kogukonnas elamise teenus 06 Töötamise toetamise teenus 07 Päeva- ja nädalahoiuteenus 08 Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 10 09 kuni 13) Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga 10 psüühikahäirega inimesele Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja 11 toetusvajadusega inimesele Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega 12 hoolekande-asutusse paigutatud inimesele Ööpäevaringne erihooldusteenus autismi-spektriga 13 täisealisele inimesele Kokku (01 +…+ 13) 14 6.1. Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud ning sisseostetud õendusabiteenuse kulud (aruandeaasta jooksul) Kulutused kokku (olenemata Rea Kululiik rahastamisallikast), eurot või nr tundi A B 1 Meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522 01 Sisseostetud õendusabiteenuse 02 töötasukulu Sisseostetud õendusabiteenuse maht 03 tundides 9  Rahandusministeerium Meie 09.08.2023 nr 1.2-2/104-1 Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Justiitsministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastada või arvamust avaldada 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Seletuskirja lisa 1 4) Seletuskirja lisa 2 Lisaadressaadid: MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Töötukassa Õiguskantsler Sotsiaalkindlustusamet Elen Preimann 5913 0628 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 07.08.2023 Sotsiaalhoolekande seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus § 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 70 lõige 5 ja § 76 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 71 lõike 3 esimest lauset ja lõike 6 esimest lauset, § 72 lõike 5 punkti 3, § 73 lõike 6 esimest lauset, § 74 lõiget 8, § 78 lõike 1 esimest lauset ja lõike 3 punkti 1, § 79 lõike 2 teist lauset, § 82 lõiget 3, § 83 lõike 1 punkti 8 ja § 152 lõiget 7 täiendatakse läbivalt pärast sõnu „kogukonnas elamise teenuse“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenuse“; 3) paragrahvi 72 lõiget 1, § 73 lõiget 1, § 82 lõiget 4, § 83 lõike 1 punkti 10, § 84 lõiget 2 ja § 88 punkti 2 täiendatakse läbivalt pärast sõnu „kogukonnas elamise teenust“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenust“; 4) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isik tasub omaosaluse vastavalt teenuse kasutamise päevadele.“; 5) paragrahvi 73 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „kogukonnas elamise teenust“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenust“; 6) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus on 284 eurot kalendrikuus.“; 7) paragrahvi 74 lõikeid 1 ja 5 täiendatakse enne sõna „riigieelarvega“ sõnadega „käesoleva seaduse või“; 8) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lepingu alusel hüvitada kasutamata erihoolekandeteenuse päevade kulud erihoolekandeteenuse osutajale, kes osutab päeva- ja nädalahoiuteenust. Hüvitamine toimub iga kuu esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem 65 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 alusel kehtestatud teenuse maksimaalsest maksumusest.“; 9) paragrahvi 79 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: 1 „1) isik ei kasuta igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust ja päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kuni kaks kuud järjest või kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kuni kaks kuud järjest – aja eest, millal isik teenust ei kasutanud, kuid kõige rohkem nelja kuu ulatuses ühe aasta jooksul; 2) isik ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kuus kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise tõttu – statsionaarse tervishoiuteenuse saamise aja jooksul, kuid kõige rohkem kuue kuu ulatuses ühe aasta jooksul;“; 10) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel tasutakse teenuseosutajale käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul 65 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 alusel kehtestatud päeva- ja nädalahoiuteenuse maksimaalsest maksumusest, kuid kõige rohkem arvel märgitud ulatuses.“; 11) paragrahvi 80 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) isik ei kasuta igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust ja päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kauem kui kaks kuud järjest või kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kauem kui kaks kuud järjest, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral;“; 12) paragrahvi 80 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ei ole kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust ja päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalses mahus kauem kui kaks kuud järjest või kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust kauem kui kaks kuud järjest;“; 13) paragrahvi 80 lõiget 7 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) ei ole kasutanud erihoolekandeteenust rohkem kui neli kuud ühe aasta jooksul;“; 14) paragrahvi 89 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses.“; 15) paragrahvi 91 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) valmistama isikut ette võimaluse korral iseseisvalt ilma toetuseta tööle asuma.“; 16) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Töötamise toetamise teenuse osutamise käigus võib teenuseosutaja pakkuda isikule võimetekohast sobivat tööd, sealhulgas tööd, mille tegemiseks vajab isik pidevalt toetust ja juhendamist.“; 17) paragrahvi 92 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: 2 „11) tal on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealine isik;“; 18) paragrahvi 92 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ta vajab enne tööle asumist või töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist;“; 19) paragrahvi 92 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) talle ei osutata samal ajal päeva- ja nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.“; 20) paragrahvi 95 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) talle ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.“; 21) paragrahvi 98 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, toetatud elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust.“; 22) seaduse 3. peatüki 3. jagu täiendatakse 51. jaotisega järgmises sõnastuses: „51. jaotis Päeva- ja nädalahoiuteenus § 991. Päeva- ja nädalahoiuteenus (1) Päeva- ja nädalahoiuteenus on täisealise isiku vajaduspõhine hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et võimaldada teenust saama suunatud isikul jätkata elamist kodus, tagada tema iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ja turvaline keskkond teenuseosutaja territooriumil ning vähendada teenust saama suunatud isiku lähedaste hoolduskoormust, toetada nende tööturul püsimist ja ühiskonnaelus osalemist. (2) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist: 1) tagama päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku turvalisuse; 2) juhendama ja abistama isikut enese eest hoolitsemisel; 3) juhendama ja abistama isikut koostöös lähedastega tervishoiuteenuse osutaja määratud raviskeemi järgimisel; 4) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit; 5) juhendama isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel; 6) juhendama isikut vaba aja sisustamisel; 7) kaasama isiku lähtuvalt tema võimetest ja oskustest töösarnasesse tegevusse ja selles teda juhendama; 8) nõustama isiku lähedasi tema käitumise ja temaga suhtlemise eripärades ning tegema nendega koostööd; 3 9) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärkide saavutamiseks. § 992. Riigieelarvest rahastatavat päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikud Õigus saada päeva- ja nädalahoiuteenust on täisealisel isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud isikul, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja mõõdukas, raske, sügav või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuue; 2) ta on 18-aastane kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isik, kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime; 3) tema toetusvajaduse hindamisel on olulistes eluvaldkondades tuvastatud äärmuslik abi- ja toetusvajadus ning päeva- ja nädalahoiuteenuse vajadus vähemalt kümnel ööpäeval kuus minimaalselt kuus tundi ööpäevas; 4) tema toimetulekut ei ole võimalik tagada muu käesolevas seaduses nimetatud sotsiaalteenusega; 5) talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust. § 993. Nõuded päeva- ja nädalahoiuteenusele (1) Päeva- ja nädalahoiuteenuse sisuks olevaid käesoleva seaduse § 991 lõikes 2 nimetatud tegevusi tuleb päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku suhtes ellu viia minimaalselt kümnel ööpäeval ja maksimaalselt 23 ööpäeval kuus. (2) Hinnangu päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta ühes kuus annab Sotsiaalkindlustusamet. (3) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja on kohustatud: 1) tagama voodikohad vastavalt samal ajal teenust saavate isikute arvule; 2) tagama teenuse osutamise teenust saava isiku lähedaste vajadustele sobival ajal kõikidel nädalapäevadel, sealhulgas riiklikel pühadel; 3) tagama päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise ruumides, mis paiknevad teiste ööpäevaringsete hooldusteenuste ruumidest eraldi; 4) tagama päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise kontrolli; 5) pidama arvestust päevade ja tundide üle, millal isikule on päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult osutatud. (4) Kui päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja soovib päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku viia väljapoole tegevusloal märgitud kohta, peab ta saama isikult ja seadusliku esindaja olemasolu korral temalt selleks nõusoleku. § 994. Päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult osutavad isikud (1) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja tagab 12 nimetatud teenust saava isiku kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt isikute vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega. 4 (2) Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja võib ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohalolu asendada hooldustöötaja ööpäevaringse kohaloluga juhul, kui hooldustöötaja vastab käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõuetele.“; 23) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) täisealisele isikule ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust ega päeva- ja nädalahoiuteenust;“; 24) paragrahvi 151 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) päeva- ja nädalahoiuteenus.“; 25) paragrahvi 155 lõike 1 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „§ 151 punktides 2 ja 5–9“ tekstiosaga „§ 151 punktides 2 ja 5–10“; 26) paragrahvi 155 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „§ 151 punktis 2, 7, 8 või 9“ tekstiosaga „§ 151 punktis 2, 7, 8, 9 või 10“; 27) paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 44 ja 45 järgmises sõnastuses: „(44) Käesoleva seaduse § 92 punktis 11 sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka siis, kui isik on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega vähemalt 80 protsenti. (45) Sotsiaalkindlustusamet väljastab isikule, kes on võetud töötamise toetamise teenuse järjekorda, kuid kellel ei ole tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduvat töövõimet või kes ei ole riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega vähemalt 80 protsenti, suunamisotsuse töötamise toetamise teenuse saamiseks, kui on täidetud muud käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud tingimused.“; 28) paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 46–48 järgmises sõnastuses: „(46) Sotsiaalkindlustusamet hindab enne 2024. aasta 1. aprilli igapäevaelu toetamise teenuse järjekorda võetud isiku erihoolekandeteenuse vajadust. Juhul kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 992 sätestatud päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikule kehtestatud tingimustele, otsustab Sotsiaalkindlustusamet teenuse osutamise vastavalt käesoleva seaduse §- s 70 sätestatule ning teavitab isikut tema võtmisest päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (47) Teenuse osutamise jätkamise isikule, kellele Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud enne 2024. aasta 1. aprilli suunamisotsuse igapäevaelu toetamise teenuse saamiseks soovitusliku sagedusega kuni 21 või 23 ööpäeva kuus, kellel tuvastatakse samasisulise teenuse osutamise jätkamise vajadus ja kes vastab pärast suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise tähtaega käesoleva seaduse §-s 992 sätestatud päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikule kehtestatud tingimustele, otsustab Sotsiaalkindlustusamet vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatule ning väljastab suunamisotsuse päeva- ja nädalahoiuteenuse saamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 71 sätestatule. 5 (48) Sotsiaalkindlustusamet hindab enne 2026. aasta 1. jaanuari selle isiku erihoolekandeteenuse vajadust, kellele Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud enne 2024. aasta 1. aprilli suunamisotsuse igapäevaelu toetamise teenuse saamiseks soovitusliku sagedusega kuni 21 või 23 ööpäeva kuus ja kelle suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise tähtaeg on hilisem kui 2025. aasta 1. jaanuar. Juhul kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 992 sätestatud päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikule kehtestatud tingimustele, otsustab Sotsiaalkindlustusamet isiku nõusolekul teenuse osutamise jätkamise vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatule ning väljastab uue suunamisotsuse päeva- ja nädalahoiuteenuse saamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 71 sätestatule. Uue suunamisotsuse tähtaeg ei tohi olla lühem kui enne 2024. aasta 1. aprilli väljastatud suunamisotsuse tähtaeg.“. § 2. Rahvastikuregistri seaduse muutmine Rahvastikuregistri seadust täiendatakse §-ga 1125 järgmises sõnastuses: „§ 1125. Ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadressile registreeritud isiku elukoha aadressi muutmine (1) Kui isik viibib käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 1 nimetatud viibimiskohas ja tema elukoha aadressina on enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadress, kantakse kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud korras isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema viibimiskoha asukoht linna ja linnaosa või valla täpsusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka isikule, kes viibib käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 1 nimetatud viibimiskohas ja kelle viimase ruumi täpsusega elukoha aadressina oli enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadress, kuid kelle: 1) kehtiv elukoha aadress rahvastikuregistris on ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse asukoha järgne linn ja linnaosa, vald või asustusüksus; 2) elukoha aadressina kanti seejärel rahvastikuregistrisse või säilitati selles ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse asukoha järgne linn ja linnaosa, vald või asustusüksus, kuid kellel puudub rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress; 3) elukoha aadressi kehtivus on lõpetatud ja kellel puudub seetõttu rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress. (3) Kui isiku elukoha aadressi on muudetud käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel ja tema käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 1 nimetatud viibimiskoha asukohana kantakse rahvastikuregistrisse aadress, mis asub teises linnas ja linnaosas või vallas kui tema kehtiv linna ja linnaosa või valla täpsusega elukoha aadress, kannab kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud korras isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema viibimiskoha asukoha linna ja linnaosa või valla täpsusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 viidatud käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 1 nimetatud viibimiskohana käsitatakse ööpäevaringset erihooldusteenust osutavat hoolekandeasutust. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutusena, mille aadress on enne käesoleva seaduse jõustumist kantud isiku elukoha 6 aadressina rahvastikuregistrisse, käsitatakse ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutanud hoolekandeasutust, mis on aastatel 2007–2023 erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud.“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. aprillil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 15–18 ja 27 ning § 2 jõustuvad üldises korras. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 6 ja 7 kehtivad kuni 2024. aasta 31. detsembrini. (4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2023. a Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2023. a (allkirjastatud digitaalselt) 7  Sotsiaalhoolekande seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) päeva- ja nädalahoiuteenuse regulatsioon, täpsustatakse igapäevaelu toetamise teenuse puhul, milline kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) katab ruumidega seotud kulud, ja täiendatakse töötamise toetamise teenuse regulatsiooni. Lisaks muudetakse seoses riiklike erihoolekandeasutuste sulgemisega rahvastikuregistri seadust (RRS). Päeva- ja nädalahoiuteenus luuakse sihtrühmale, kes seni on kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mille eest on teenuseosutajale tasutud kõrgemas määras (diferentseeritud hind). Need on intellektipuudega inimesed, kelle abi- ja toetusvajadus on väga suur, kuid kes saavad elada kodus koos oma lähedastega, käies vastavalt enda ja lähedaste vajadusele erihoolekandeteenust kasutamas. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus on seni olnud reguleeritud sotsiaalkaitseministri määruse tasandil. Teenuse osutamise praktika käigus on ilmnenud mitmeti mõistetavusi teenuse korraldamisel tulenevalt sellest, et seaduse tasandil kehtivad teenusele igapäevaelu toetamise teenuse nõuded (teenuse mahule, töötajate arvule jne), määruses on nõudeid oluliselt laiendatud ja täpsustatud. Kuna igapäevaelu toetamise teenuse sihtrühm on vähest toetust vajavad inimesed ja sama teenuse diferentseeritud hinnaga osutamisel on sihtrühmaks äärmusliku toetusvajadusega inimesed, on otstarbekas reguleerida eraldi ka äärmusliku toetusvajadusega inimeste teenus seaduse tasandil. Teenuse reguleerimisega seaduses soovitakse luua suurem õigusselgus teenuse osutamisel nii teenusesaaja kui ka teenuseosutaja jaoks. Eelnõus sätestatakse päeva- ja nädalahoiuteenuse sisu ja eesmärk, teenusosutaja kohustused päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel ning nõuded teenusele, samuti päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikud ning teenust vahetult osutada võivad isikud. Seoses teenuse lisamisega seadusesse tehakse muudatusi ka seonduvates rakendusaktides. Igapäevaelu toetamise teenuse puhul on teenuse osutamise ruumidega soetud kulude katmise kohustus seadusega pandud KOV-ile. Eelnõuga täpsustatakse selguse huvides, et igapäevaelu toetamise teenuse puhul on kohustus tagada teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine KOV-i kehtestatud ulatuses sellel KOV-il, mis on teenust saama suunatud inimese elukohajärgne KOV. Töötamise toetamise teenuse sisu täpsustamisega luuakse selgem teenuse kirjeldus, kus on sõnastatud töö pakkumise võimalus kaitstud tingimustes ja teenuseosutaja juures neile, kes iseseisvale tööle ei liigu. Lisaks täiendatakse teenuseosutaja tegevusi teenuse osutamise käigus ja teenust saama õigustatud isikutele seatavaid tingimusi. Samuti luuakse eelnõuga elukoha registreerimisel erisus neile inimestele, kes viibivad erihoolekandeteenust osutavas hoolekandeasutuses ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu (või selle asukoha KOV). Muudatusega saab nende inimeste uue elukoha KOV õiguse registreerida inimese elukoht KOV- i/linnajao täpsusega, kuna nende eelmist elukohta enam ei eksisteeri. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja 1 Eelnõu ja seletuskirja SHS-i puudutava osa on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunikud Elen Preimann (tel: 5913 0628, e-post: [email protected]) ja Lili Tiri (Sotsiaalministeeriumist lahkunud), sama osakonna hoolekandeteenuste ja -toetuste poliitika juht Tarmo Kurves (tel: 5919 0941, e-post: [email protected]) ning analüüsi ja statistika osakonna nõunik Mari Ader (tel: 6269 157, e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisel konsulteeriti Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) teenuste osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhi Lagle Kalbergiga (tel: 5300 2295, e-post: [email protected]), sama talituse nõuniku Ülle Riisaloga (tel: 5304 0770, e- post: [email protected]), arendusnõunike Agnes Sõle (tel: 5342 8227, e-post: [email protected]) ja Anu Halliga (tel: 5908 2581, e-post: [email protected]) ning projektijuhi Helle Villemiga (tel: 5300 1509, e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja RRS-i puudutava osa on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel: 612 5184, e-post: [email protected]), sama osakonna rahvastikuregistri halduse talituse juhataja Mairis Kungla (tel: 612 5208, e-post: [email protected]) ja sama talituse nõunik Kristiina Randmäe (tel: 612 5015, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu (tel: 5855 3159, e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 9.1.5 sätestatud eesmärgiga jätkata hooldusreformi elluviimist ja minna edasi koduhoolduse, teenusmajade rajamise ja isikukeskse teenuse pakkumisega erihoolekandes ning punktis 9.1.6 sätestatud eesmärgiga arendada paindlikke hooldusteenuseid, et vähendada sealhulgas laste ja puudega täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldada erivajadustega inimeste aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone: 1) sotsiaalhoolekande seadus, RT I, 06.07.2023, 89; 2) rahvastikuregistri seadus, RT I, 06.07.2023, 73. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktis 6. 2. Seaduse eesmärk 2 SHS-i muudatuste eesmärk on saavutada suurem õigusselgus teenuse osutamisel äärmusliku toetusvajadusega inimestele, kes elavad kodus ja käivad teenuseosutaja juures teenust saamas vastavalt enda või lähedaste vajadustele. Seni on neile inimestele teenust osutatud diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenusena, mis on sätestatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“, kus on välja toodud: - igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele isikule; - igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele isikule. Eelnõuga luuakse seadusesse samale sihtrühmale päeva- ja nädalahoiuteenus. Loodava päeva- ja nädalahoiuteenuse sihtrühm on mõõduka, raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega inimesed, kes vajavad suures mahus hooldust või järelevalvet. Need on intellektipuudega inimesed, kelle abi- ja toetusvajadus on väga suur, kuid kes veel ei vaja institutsionaalset ehk ööpäevaringset erihooldusteenust, st saavad elada oma kodus koos lähedastega ja käia vastavalt enda ja lähedaste vajadusele erihoolekandeteenust kasutamas. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse asemel seaduse tasandil päeva- ja nädalahoiuteenuse sätestamise eesmärk on luua suurem selgus teenuse osutamisel. Nimelt on igapäevaelu toetamise teenuse sihtrühm väikese toetusvajadusega inimesed – teenust tuleb osutada vähemalt neli tundi kuus ja teenuse eesmärk on kaasa aidata inimese iseseisevale toimetulekule. Diferentseeritud hinnaga sama teenust osutades on teenuse sihtrühm äärmusliku toetusvajadusega inimesed, kes vajavad ööpäev läbi suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi. Sisuliselt on seega tegu väga erinevate teenustega ja teenuse osutamise praktikas on ilmnenud mitmeid kitsaskohti. Eelnõus sätestatakse päeva- ja nädalahoiuteenuse sisu ja eesmärk, teenuseosutaja kohustused päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel ning nõuded teenusele, samuti päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikud ja teenust vahetult osutada võivad isikud. Seoses teenuse lisamisega seadusesse tehakse muudatusi ka seonduvates rakendusaktides. Eelnõuga täpsustatakse ka igapäevaelu toetamise teenuse puhul SHS § 89, mis reguleerib teenuse osutamisel ruumikulude katmist. Igapäevaelu toetamise teenuse puhul on teenuse osutamise ruumidega seotud kulude katmise kohustus pandud KOV-ile. Õiguskantsleri Kantselei on juhtinud Riigikogu sotsiaalkomisjoni tähelepanu asjaolule, et seadus ei täpsusta, kas ruumidega seotud kulude katmise peab enda peale võtma teenuseosutaja tegevuskohajärgne KOV või iga teenusesaaja elukohajärgne KOV. Eelnõuga täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise teenuse puhul on kohustus tagada teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine KOV-i kehtestatud ulatuses sellel KOV-il, mis on teenust saama suunatud inimese elukohajärgne KOV. Töötamise toetamise teenuse puhul on muudatuse eesmärk täpsustada teenuse sisu ja teenust saama õigustatud isikutele seatavaid tingimusi. Pikaajalise kaitstud töötamise teenuse katseprojekt1 lõppeb 2023. aasta lõpuga. Projekti ühe tulemusena selgus töötamise toetamise teenuse sihtrühma ja pikaajalise kaitstud töötamise teenuse sihtrühma sarnasus, mistõttu jätkatakse ühe teenusega. Muudatuse eesmärk on tagada puuduva töövõimega psüühikahäirega inimestele stabiilne ja paindlik töö tegemise võimalus ja tööoskuste arendamine, millel on omakorda positiivne mõju nii 1 Pikaajalise kaitstud töö teenust on katsetatud 2016. aastast Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest finantseeritava projekti „Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine“ raames. Teenuse eesmärk oli käivitada pikaajalise kaitstud töö keskused üle Eesti. Täpsemalt saab lugeda: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja-hoolekanne/erihoolekanne/pikaajaline-kaitstud-too. 3 perekonnaliikmete igapäevasele koormusele kui ka psüühikahäirega inimese toimetulekule tervikuna. Lisaks luuakse eelnõuga rahvastikuregistri seadusega (RRS) elukoha registreerimisel erisus neile inimestele, kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu (või selle asukoha KOV). Muudatus puudutab neid inimesi, kes on erihooldekodude reorganiseerimise käigus kolinud uude erihoolekandeasutusse ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud suletud erihooldekodu. Muudatusega saab nende inimeste uue elukoha KOV õiguse registreerida inimese elukoht KOV-i/linnajao täpsusega, kuna nende eelmist elukohta enam ei eksisteeri. Eelnõu väljatöötamisele eelnes SHS-i muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine)2, mis esitati 27. juunil 2022. a kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Käesolev eelnõu ei puuduta kõiki väljatöötamiskavatsuses olnud teemasid, lisaks on eelnõus RRS-i puudutav muudatus. Väljatöötamiskavatsuse eesmärk oli muu hulgas luua uus, äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringse teenuse eelne teenus ehk intervallteenus (käesolevas eelnõus „päeva- ja nädalahoiuteenus“), täpsustada SHS § 89 sõnastust ning täiendada töötamise toetamise teenuse puhul teenuse sisu. Väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus toimusid mõttekohvikud ja arutelud, kuhu olid kaasatud erihoolekandeteenuse osutajad ning Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Sotsiaalkindlustusameti ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud märkustega arvestamise tabeli väljavõte (eelnõus käsitletavad teemad) on esitatud seletuskirja lisas 1. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimesed kaks sätestavad seaduste muudatused ja kolmas sätestab seaduse jõustumise ajad. Eelnõu §-ga 1 muudetakse SHS-i. Paragrahvi 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks SHS § 70 lõige 5 ja § 76 lõige 4. SHS § 70 lõike 5 kohaselt on SKA-l õigus suunata isik SHS § 65 lõikes 2 nimetatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja juurde rehabilitatsiooniplaani koostamisele erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks. SHS § 76 lõike 4 kohaselt võib isik, kes on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamiseks registreeritud järjekorda, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on selleks ajaks lõppenud, kui avaneb võimalus teenust saada, ja kelle toetusvajadust ei ole veel hinnatud, saada erihoolekandeteenust rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni toetusvajaduse hindamiseni, kuid kõige kauem ühe aasta jooksul. Viidatud sätted tunnistatakse kehtetuks, kuna alates 2019. aasta 1. aprillist kasutab SKA erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse väljaselgitamiseks abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendit ning teenusevajaduse hindamiseks enam rehabilitatsiooniplaani ei koostata. Paragrahvi 1 punktidega 2 ja 3 täiendatakse SHS-i viidetega päeva- ja nädalahoiuteenusele. Täiendustega luuakse päeva- ja nädalahoiuteenuse kasutamisele ja osutamisele samasugused 2 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav: Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine) – EIS (valitsus.ee). 4 reeglid, nagu on kehtestatud kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul, kuna päeva- ja nädalahoiuteenus on sisult ja korralduselt nende teenustega sarnane. Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse SHS § 71 lõike 3 ja lõike 6 esimest lauset, § 72 lõike 5 punkti 3, § 73 lõike 6 esimest lauset, § 74 lõiget 8, § 78 lõike 1 esimest lauset ja lõike 3 punkti 1, § 79 lõike 2 teist lauset, § 82 lõiget 3, § 83 lõike 1 punkti 8 ja § 152 lõiget 7 pärast sõnu „kogukonnas elamise teenuse“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenuse“. Paragrahvi 71 lõike 3 täiendamisega sätestatakse, et lisaks kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele kehtib ka uue, eelnõuga loodava päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul põhimõte, et isikul on õigus teenust saada juhul, kui ta tasub SHS §-s 73 nimetatud omaosaluse või omaosaluse, millest on maha arvestatud omaosaluse puudujääv osa, mille hüvitamise kohustuse on riik üle võtnud. Paragrahvi 71 lõike 6 esimese lause täiendamisega sätestatakse, et päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, kuid hiljemalt seitsme päeva jooksul kokkulepitud tähtpäevast arvates. Kui isik ei ole nimetatud tähtaja jooksul teenuseosutaja poole teenuse saamiseks pöördunud, ei ole tal enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada. Paragrahvi 72 lõike 5 punkti 3 täiendamisega sätestatakse, et lisaks kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele kehtestab ka päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul isiku omaosaluse koostisosad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Paragrahvi 73 lõike 6 esimese lause täiendamisega sätestatakse, et kui kokkuleppel erihoolekandeteenust saama suunatud isikuga toimub majutamine ja toitlustamine paremates tingimustes, kui on kindlaks määratud rahvatervise seaduse alusel kehtestatud päeva- ja nädalahoiuteenuse tervisekaitsenõuetes, võib erihoolekandeteenuse osutaja võtta isikult maksimaalsest suuremat tasu. Tasu peab olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega. Paragrahvi 74 lõike 8 täiendamisega sätestatakse, et kui SKA on otsustanud tasuda isiku omaosaluse puudujääva osa, tasub SKA sellele päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajale, kelle juures isik erihoolekandeteenust saab, eelneva kalendrikuu eest iga kuu suunamisotsuse ja teenuseosutaja esitatud arvete alusel. Paragrahvi 78 lõike 1 esimese lause täiendamisega sätestatakse, et teenuseosutajal on õigus lepingust tuleneva päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise kohustuse täitmisest keelduda, kui teenust saama õigustatud isik keeldub sõlmimast kirjalikku kokkulepet omaosaluse tasumise kohta või kui isik ei ole tasunud SHS §-s 73 nimetatud omaosalust kokku lepitud mahus kahe järjestikuse kalendrikuu eest. Paragrahvi 78 lõike 3 punkti 1 täiendamisega sätestatakse, et kui päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja soovib lepingu ennetähtaegselt lõpetada, peab ta SKA-d oma kavatsusest teavitama vähemalt kuus kuud enne lepingu lõpetamise plaanitavat tähtpäeva. Paragrahvi 79 lõike 2 teise lause täiendamisega sätestatakse, et kui päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isik ei pöördu teenuseosutaja poole teenuse osutamise alustamiseks SHS § 71 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul, tasub SKA teenuseosutajale päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise eest riigieelarvest makstavat tasu esitatud arve alusel, kuid tasu makstakse sellisel juhul 5 päeva- ja nädalahoiuteenuse eest kõige rohkem seitsme päeva ulatuses, nagu ka kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul. Paragrahvi 82 lõike 3 täiendamisega sätestatakse, et erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus jõustub päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul sel päeval, kui isik lõpetab teenuse kasutamise, kuid hiljemalt kuus kuud pärast otsuse teatavaks tegemist erihoolekandeteenust saavale isikule. Paragrahvi 83 lõike 1 punkti 8 täiendamisega sätestatakse, et erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul vähemalt kuus kuud enne teenuse osutamise lõppemise tähtpäeva saabumist teavitama isikut, tema seaduslikku esindajat ja SKA-d erihoolekandeteenuse osutamise lõppemise tähtpäeva saabumisest, teenuse jätkamise vajadusest ning lepingu lõppemisest ja ennetähtaegse lõpetamise kavatsusest. Paragrahvi 152 lõike 7 täiendamisega sätestatakse, et päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise tegevusloa taotlemise korral esitab taotleja lisaks SHS § 152 lõikes 3 nimetatud andmetele tegevusjuhendaja tervisetõendi nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse SHS § 72 lõiget 1, § 73 lõiget 1, § 82 lõiget 4, § 83 lõike 1 punkti 10, § 84 lõiget 2 ja § 88 punkti 2 pärast sõnu „kogukonnas elamise teenust“ tekstiosaga „, päeva- ja nädalahoiuteenust“. Paragrahvi 72 lõike 1 täiendamisega sätestatakse, et päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikule osutatavat erihoolekandeteenust rahastatakse riigieelarvest SKA eelarve kaudu ja päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isiku poolt. Paragrahvi 73 lõike 1 täiendamisega sätestatakse, et päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest. Paragrahvi 82 lõike 4 täiendamisega sätestatakse, et päeva- ja nädalahoiuteenust kasutanud isiku erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamise otsus jõustub päeval, kui alustatakse isikule selle erihoolekandeteenuse osutamist, mille järjekorda ta kantud oli, kui isik: 1) on suunatud uuesti toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 2) on kantud tema taotletud teenuse järjekorda hiljemalt kuus kuud pärast temale kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks tegemist. Paragrahvi 83 lõike 1 punkti 10 täiendamisega sätestatakse, et erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud teavitama päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isikut, kellel on raskusi omaosaluse tasumisega, võimalusest hüvitada omaosaluse puudujääv osa riigieelarvest. Paragrahvi 84 lõike 2 täiendamisega sätestatakse, et päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isik on kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta tõendi, milles on märgitud ravi nõudvate somaatiliste haiguste esinemine ja raviarsti määratud raviskeemid ning teenuseosutaja nõudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta. Paragrahvi 88 punkti 2 täiendamisega sätestatakse, et igapäevaelu toetamise teenust on täisealisel isikul õigus saada juhul, kui isikule ei osutata samal ajal lisaks kogukonnas elamise teenusele või ööpäevaringsele erihooldusteenusele ka päeva- ja nädalahoiuteenust. 6 Paragrahvi 1 punktiga 4 täiendatakse SHS § 73 lõikega 11, mis täpsustab, et päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isikul ei tule omaosalust tasuda terve kuu eest, vaid vastavalt teenuse kasutamise päevadele. Kuna päeva- ja nädalahoiuteenust saab inimene kasutada vastavalt hinnatud vajadusele minimaalselt kümnel ööpäeval ja maksimaalselt 23 ööpäeval kuus, tuleb omaosalust tasuda vastavalt teenuse kasutamise päevadele. Omaosaluse maksimaalne suurus kehtestatakse päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul kalendrikuu kohta igaks eelarveaastaks riigieelarvega, v.a aastaks 2024. Näide 1: kui kehtestatud omaosalus on 284 eurot kalendrikuus, siis juhul, kui isik kasutab kalendrikuus teenust maksimaalses ulatuses ehk 23 ööpäeva, on tema omaosalus selles kalendrikuus 284 eurot. Näide 2: kui kehtestatud omaosalus on 284 eurot kalendrikuus, siis juhul, kui isik kasutab kalendrikuus teenust 15 ööpäeva või ka 15 päeval, on tema omaosalus selles kalendrikuus 185 eurot ja 20 senti ((284 : 23) x 15 = 185,2). Paragrahvi 1 punktiga 5 täiendatakse SHS § 73 lõiget 5 ja sätestatakse, et päeva- ja nädalahoiuteenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega, nagu ka kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenusegi puhul. Muudatus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril (vt ka järgmise punkti selgitust). Paragrahvi 1 punktiga 6 täiendatakse SHS § 73 lõikega 51, millega kehtestatakse päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse maksimaalne maksumus 284 eurot kalendrikuus. Lisatav lõige kehtib üksnes 2024. aasta lõpuni. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist kehtestatakse ka päeva- ja nädalahoiuteenuse maksimaalne omaosaluse maksumus igaks eelarveaastaks riigieelarvega (vt eelmine punkt). Päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse maksimaalne maksumus kehtestatakse ajutiselt SHS-is, kuna käesoleva eelnõu ja 2024. aasta riigieelarve menetlemise ajad ei ühti. Päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse maksimaalse maksumuse kehtestamine ajutiselt SHS-is on võimalik ka seetõttu, et antud juhul ei ole tegemist riigi kulu ega tuluga, mis tuleks vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 115 kehtestada iga-aastase eelarvega. Riigieelarve seaduse (RES) § 28 lõike 2 kohaselt esitatakse riigieelarve seaduses ka sätted, mille esitamise kohustus tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduse või tingimustega. SHS § 73 lõikes 5 on sätestatud, et kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalsed omaosalused kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Selleks, et süsteem oleks ühtne, lisatakse eelnõuga viidatud lõikesse alates 2025. aasta 1. jaanuarist ka päeva- ja nädalahoiuteenuse maksimaalse omaosaluse kehtestamine. Omaosalused on otstarbekas kehtestada riigieelarvega, sest nii saab vastavaid summasid vajaduse korral korrigeerida, ilma et peaks algatama eraldi seadusemuudatust (nt SHS-i muudatus, kui need oleksid kehtestatud SHS-is). Kuna põhiseaduse või RES-i kohaselt ei pea omaosalus tingimata olema kehtestatud iga-aastases riigieelarves, on põhiseadusega kooskõlas, et 2024. aasta 1. aprillist kuni 2024. aasta lõpuni on päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul isiku omaosalus kehtestatud SHS-is. Mõlema seaduse puhul on nõutav nende vastuvõtmiseks poolthäälteenamus (ehk lihthäälteenamus)3. 2023. aasta riigieelarve seaduse § 2 lõike 6 punktiga 1 on 2023. aastaks kehtestatud omaosaluse maksimaalseks maksumuseks kogukonnas elamise teenuse puhul 320 eurot kalendrikuus ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul olenevalt korraga teenust saavate inimeste arvust 320 või 3 Iga-aastase riigieelarve vastuvõtmise kohta vt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., parandatud ja täiendatud väljaanne, 2020, § 104 kommentaar p 22 ja § 115 kommentaar p 1. 7 376 eurot kalendrikuus. Päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse maksumuse kehtestamise aluseks võeti ööpäevaringse erihooldusteenuse omaosaluse kõrgem määr 376 eurot (kehtib juhul, kui teenust osutatakse igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones). Omaosaluse määr 376 eurot kehtib teenustele, mida osutatakse terve kuu vältel, päeva- ja nädalahoiuteenust osutatakse aga kuni 23 ööpäeva kuus. Seetõttu arvutati päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul maksimaalseks määraks proportsionaalselt päevade arvuga (30,5 versus 23 päeva) 284 eurot. Paragrahvi 1 punktiga 7 tehtud muudatus on seotud päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse maksimaalse maksumuse ajutise kehtestamisega SHS-is. SHS § 74 lõigetesse 1 ja 5 lisatakse viide SHS-iga kehtestatud isiku omaosaluse maksimaalsele maksumusele. SHS §-s 74 on reguleeritud isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamine riigieelarvest. Viide SHS-iga kehtestatud omaosalusele on vajalik, sest vastasel juhul ei saaks 2024. aastal puudujäävat omaosaluse osa inimestele hüvitada. See muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 6 tehtava muudatusega. Nagu eelnõu § 1 punktiga 6 tehtav muudatus, kehtib ka see muudatus üksnes 2024. aasta lõpuni ja alates 2025. aasta 1. jaanuarist taastub praegu kehtiv sõnastus, kuna muudatus enam ei kehti. Paragrahvi 1 punktiga 8 täiendatakse SHS § 79 lõikega 12 järgmises sõnastuses: „Sotsiaalkindlustusamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lepingu alusel hüvitada kasutamata erihoolekandeteenuse päevade kulud erihoolekandeteenuse osutajale, kes osutab päeva- ja nädalahoiuteenust. Hüvitamine toimub iga kuu esitatud arvete alusel arvel märgitud ulatuses, kuid kõige rohkem 65 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 alusel kehtestatud teenuse maksimaalsest maksumusest.“. Päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärk on lisaks täisealise isiku vajaduspõhisele hooldamisele ja arendamisele ning iseseisva toimetuleku säilimise ja suurenemise tagamisele ka teenust saama suunatud isiku lähedaste hoolduskoormuse vähendamine ning nende tööturul püsimise ja ühiskonnaelus osalemise toetamine. Seetõttu on võimalik kasutada teenust paindlikult, vastavalt vajadusele kuni 23 ööpäeva kuus. Teenuseosutaja aga peab ruumide kommunaalkulud ja töötajate palga tasuma ka juhul, kui isik kasutab teenust näiteks 15 ööpäeva kuus. Sellisel juhul võib SKA teenuseosutajale kasutamata päevade eest hüvitada kuni 65% teenuse maksimaalsest maksumusest. Näide: 15 kasutatud päeva puhul võib SKA tasuda 65% kasutamata kaheksa päeva (23 – 15 = 8) maksumusest. Paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse SHS § 79 lõike 3 punkte 1 ja 2. Punktis 1 sätestatakse, et SKA jätkab erihoolekandeteenuse osutajale tasu maksmist juhul, kui teenust saama suunatud inimene ei kasuta teenust kuni kaks kuud järjest. Eelnõu kohaselt: a) igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse ja päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul täpsustatakse, et teenust ei kasutata vähemalt minimaalses mahus ja b) kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul jääb kehtima senine regulatsioon. Täpsustus tagab selguse nende teenuste puhul, mille puhul on SHS-is nõutud teenuse osutamise tundide ühes kuus (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus) või päevade (päeva- ja nädalahoiuteenus). Näiteks tuleb igapäevaelu toetamise teenuse sisuks olevaid tegevusi teenust saama suunatud isiku suhtes vahetult ellu viia või tema lähedasi, sealhulgas temaga koos elavaid isikuid nõustada vähemalt neli tundi kuus. Lisaks asendatakse punktis 1 sõna „kalendriaasta“ sõnaga „aasta“. Muudatuse kohaselt on edaspidi teenuse kasutamata jätmise aja arvestuse aluseks aeg, millal hakati teenust kasutama, mitte kalendriaasta. Samamoodi muudetakse SHS § 79 lõike 3 punkti 2 sõnastust. Punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „isik ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kuus kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise tõttu – statsionaarse tervishoiuteenuse saamise aja jooksul, kuid kõige rohkem kuue kuu ulatuses ühe aasta jooksul;“. Näide: kui inimene hakkab teenust kasutama 8 12. oktoobril 2024. a, tohib ta teenuse kasutamata jätta neli kuud aastas, mitte kalendriaastas ehk näites esitatud juhul tohib ta teenuse kasutamata jätta maksimaalselt neli kuud ajavahemikul 12.10.2024–12.10.2025. Kehtiva seaduse kohaselt tohib teenuse kasutamata jätta neli kuud kalendriaastas ehk näites esitatud juhul tohiks inimene jätta teenuse kasutamata neli kuud nii 2024. aastal kui ka 2025. aastal ehk aasta jooksul (ajavahemikul 12.10.2024–12.10.2025), millal tal on olnud õigus teenust saada, kokku kuus ja pool kuud (2024. aastal 2,5 kuud ja 2025. aastal 4 kuud), mis ei ole seaduseandja soov, kuna see ei ole õiglane teenusejärjekorras olevate inimeste suhtes, kes teenusekohta vajavad. Paragrahvi 1 punktiga 10 täiendatakse SHS § 79 lõikega 41 järgmises sõnastuses: „Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel tasutakse teenuseosutajale käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud juhul 65 protsenti käesoleva seaduse § 72 lõike 5 alusel kehtestatud päeva- ja nädalahoiuteenuse maksimaalsest maksumusest, kuid kõige rohkem arvel märgitud ulatuses.“. Kuna tegu on paindliku teenusega, võib SKA tasuda teenuseosutajale teenust saama suunatud inimese eest 65% ka nende päevade eest, millal konkreetne inimene teenust vähemalt minimaalses mahus ei kasuta (ehk kuni 23 ööpäeva eest kuus). Lõike 41 lisamisega sätestatakse, et juhul, kui inimene kasutab päeva- ja nädalahoiuteenust kahe kuu jooksul minimaalsest mahust vähem, st vähem kui kümme päeva kuus, tasub SKA teenuseosutajale samuti 65% teenuse maksumusest. Erihoolekandeteenuste puhul tasub SKA teenuseosutajale nende päevade eest, millal teenusesaaja on näiteks lähedasi külastamas (kuni kaks kuud järjest), 95% teenuse maksumusest, kuna teenuseosutaja peab olema valmis teenuse osutamist jätkama kohe, kui teenusesaaja hakkab uuesti teenust kasutama (ööpäevaringse teenuse saajale tuleb säilitada tema tuba, graafikus peab olema piisavalt töötajaid jms). Päeva- ja nädalahoiuteenus on erandlik, kuna teenust saama suunatud inimese vajadus teenust saada võib varieeruda vahemikus 10–23 ööpäeva kuus. Seega saab teenuseosutaja tema juurde teenust saama suunatud inimeste vajadusi arvestades töötajate töögraafikuid vastavalt kujundada, igale teenusesaajale ei ole vaja tagada oma tuba ning teenuse sujuva jätkumise tagamiseks tehtavad kulud on väiksemad. Seetõttu tasub SKA päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul teenuseosutajale juhul, kui inimene ei kasuta teenust vähemalt minimaalses mahus, kasutamata päevade eest 65% (mitte 95%) teenuse maksimaalsest maksumusest. Teistel SHS § 79 lõikes 4 viidatud juhtudel makstakse ka päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajale 95% teenuse maksimaalsest maksumusest, nagu tehakse teiste erihoolekandeteenuste osutamise korral. Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse SHS § 80 lõike 1 punkti 1. Sõnastust muudetakse sarnaselt eelnõu § 1 punktiga 9, kuid siin täpsustatakse teenuseosutaja vaadet, kellele SKA lõpetab teenuse eest tasumise juhul, kui inimene ei ole vähemalt minimaalses mahus teenust kasutanud rohkem kui kaks kuud järjest (igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse, toetatud elamise teenuse ja päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul) või ei ole teenust kasutanud kauem kui kaks kuud järjest (kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul). SKA lõpetab suunamisotsuse ja inimesel ei ole enam õigust riigieelarveliste vahendite eest teenust saada. Paragrahvi 1 punktiga 12 muudetakse SHS § 80 lõike 7 punkti 2. Muudatus on tehtud § 79 lõike 3 punkti 1 ja § 80 lõike 1 punkti 1 muutmise tõttu. Teenuseosutaja teavitab edaspidi SKA-d ka isikust, kes ei ole seaduses loetletud teenuseid kasutanud kauem kui kaks kuud järjest vähemalt minimaalses mahus. Paragrahvi 1 punktiga 13 täiendatakse SHS § 80 lõiget 7 punktiga 21 järgmises sõnastuses: „ei ole kasutanud erihoolekandeteenust rohkem kui neli kuud ühe aasta jooksul;“. Kehtiva SHS-i järgi on erihoolekandeteenuse osutajal kohustus kolme tööpäeva jooksul teavitada SKA-d juhul, kui teenust 9 saama suunatud inimene ei ole teenust kasutanud rohkem kui kaks kuud järjest, kuid seni ei ole olnud kohustust teavitada SKA-d juhul, kui teenuse kasutamata jätmise aega on aasta jooksul kogunenud rohkem kui neli kuud. On oluline, et info inimese kohta, kes ei ole aasta jooksul kasutanud teenust rohkem kui neli kuud, jõuaks SKA-ni, et SKA ei maksaks teenuseosutajale riigieelarvest tasu, milleks tal õigust ei ole, kuna teenust saama suunatud inimene teenust ei kasutanud. Teenuseosutajal on aasta jooksul kogunenud teenuse kasutamata jätmise aja üle kõige operatiivsem ülevaade. Paragrahvi 1 punktiga 14 muudetakse SHS § 89 teksti järgmiselt: „Isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses.“. Muudatusega täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise teenuse puhul on kohustus tagada teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine KOV-i kehtestatud ulatuses sellel KOV-il, mis on teenust saama suunatud inimese elukohajärgne KOV. Õiguskantsler juhtis 2016. aastal sotsiaalkomisjoni tähelepanu sellele4, et SHS § 89 ei täpsusta, kas ruumidega seotud kulude katmise peab kehtestatud ulatuses enda peale võtma teenuseosutaja tegevuskohajärgne KOV või iga teenusesaaja elukohajärgne KOV. SHS § 5 lõikest 1 tulenevalt on isikule kohustatud abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV. Seega on isiku elukohajärgsel KOV-il SHS §-s 89 sätestatud kohustus juba kehtiva õiguse kohaselt. Selguse huvides SHS § 89 täiendatakse. Paragrahvi 1 punktiga 15 täiendatakse SHS § 91 lõike 2 punkti 6 sõnadega „võimaluse korral“ (eelnõu kohaselt on nimetatud punkti sõnastus järgmine: „valmistama isikut ette võimaluse korral iseseisvalt ilma toetuseta tööle asuma). Töötamise toetamise teenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist leidma isiku huvidest lähtuvalt talle võimetekohase ja sobiva töö avatud tööturul või kaitstud tingimustes, muu hulgas töötamise toetamise teenuse osutaja enda juures. Eesmärk on tagada psüühikahäirega inimestele tööle saamist ja tööl püsimist toetav teenus, mille raames kujuneb inimesel tööharjumus, õpitakse töö leidmiseks ja töö tegemiseks vajalikke oskusi, toetatakse inimest nii töö otsimise kui ka töö tegemise ajal ning selle tulemusel on inimene oma tööelus võimalikult iseseisev. Kõik töötamise toetamise teenuse saajad ei ole suutelised iseseisvalt tööle asuma. Paljud psüühilise erivajadusega inimesed vajavad töötamise toetamise teenust pikka aega ega liigu edasi iseseisvale tööle. Teenuse eesmärk on hoida ära toimetuleku halvenemist. Teenuseosutaja kohustuse täpsustamine valmistada inimest ette võimaluse korral iseseisvalt tööle asuma tähendab, et kui inimene tahab ja suudab, on töötamise toetamise teenuse eesmärk iseseisev töötamine, kuid kui inimene ei ole võimeline või ei ole veel valmis iseseisvalt töötama, siis teenuse osutamine jätkub ja inimest toetatakse temale vajalikus ulatuses. Paragrahvi 1 punktiga 16 täiendatakse SHS § 91 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „Töötamise toetamise teenuse osutamise käigus võib teenuseosutaja pakkuda isikule võimetekohast sobivat tööd, sealhulgas tööd, mille tegemiseks vajab isik pidevalt toetust ja juhendamist.“. Töötamise toetamise teenuse osutamise käigus võib ka teenuseosutaja ise kas töökeskuses või muul ettevõttega seotud ametikohal pakkuda isikule talle võimetekohast sobivat tööd, sealhulgas tööd, mille tegemiseks vajab isik pidevalt toetust ja juhendamist. Töötamise toetamise teenuse osutamise senine praktika on võimaldanud teenuse eesmärki mitmeti tõlgendada. Enamasti on eesmärk olnud inimese avatud tööturule tööle aitamine ja seal püsimise toetamine. Osad teenuseosutajad on pakkunud töötamise võimalust ka kaitstud tingimustes. Lisatud lõike 3 kohaselt võib teenuseosutaja lisaks 4 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Igap%C3%A4evaelu%20toetamise%20teenuse%20osutamise%20 kulud.pdf. 10 avatud tööturule tööle aitamisele pakkuda isikule võimalust töötada töökeskuses või muul ettevõttega seotud ametikohal. Olenemata töö tegemise asukohast või tööandjast sõlmitakse isikuga töö mahule ja iseloomule sobiv leping (tööleping või võlaõiguslik leping). Paragrahvi 1 punktiga 17 täiendatakse SHS § 92 punktiga 11 järgmises sõnastuses: „tal on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealine isik;“. Eelnõu kohaselt sätestatakse ühe tingimusena, mille täitmise korral on isikul õigus saada töötamise toetamise teenust see, et isikul on tuvastatud puuduv töövõime. Kuna vanaduspensionieas inimeste töövõimet ei tuvastata, ei kehti see tingimus vanaduspensioniealistele inimestele, st neile ei ole töövõime puudumine teenuse saamist välistavaks tingimuseks. Praegu on tööealistel inimestel tööalaseid toetavaid teenuseid võimalik saada töötukassa ja SKA kaudu. Isikud, kes nimetatud teenuseid vajavad, võivad asuda mõlema asutuse vaateväljas, mistõttu esineb dubleerimist või hoitakse n-ö valel teenusel kohti kinni. Tulenevalt 2024. aasta 1. jaanuaril jõustuvast tööturumeetmete seaduse § 4 lõikest 4 võetakse tööturumeetmete pakkumisel arvesse tööhõiveprogrammist tulenevaid erisusi ja tööturumeetmeid pakutakse isikule tööhõiveprogrammis ettenähtud tingimustel. EIS-i kooskõlastusringi läbinud Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ eelnõu raames on tervisest tuleneva takistusega inimesele ette nähtud mitu tööalast toetavat teenust (tugiisikuga töötamine, tööalane rehabilitatsioon, toetatud töölerakendamine jm). Toetatud töölerakendamise teenust ei osutata inimesele, kellel on puuduv töövõime ja tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse puuduva töövõimega isikule, kui ta töötab. Töötamise toetamise teenuse puhul ei ole töövõime piirangut praegu kehtestatud, nii et teenust on õigus saada nii osalise kui ka puuduva töövõimega isikutel. Nii tööhõiveprogrammis välja toodud toetatud töölerakendamise teenus kui ka toetatud töötamise teenus on oma sisu ja eesmärkide poolest sarnased. Eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on puuduva töövõime tingimuse seadmisega (sh isikud, kellele on varem määratud 80–100% töövõimetust) selgemini eristada sihtrühmi, et need erinevate asutuste osutatavate teenuste puhul ei kattuks. Muudatuse jõustumisel ei ole õigust saada töötamise toetamise teenust isikutel, kellele ei ole määratud puuduvat töövõimet. Neil on õigus pöörduda toe saamiseks töötukassa poole. Osalise töövõimega isikud, kes juba saavad töötamise toetamise teenust, saavad jätkata teenuse kasutamist kuni SKA väljastatud suunamiskirja lõppemiseni. Muudatuse jõustumise hetkeks teenusejärjekorras olijatele, kellele on määratud osaline töövõime, tagatakse võimalus saada teenust, kui järjekord nendeni jõuab (eelnõu § 1 punktiga 27 SHS §-i 160 lisatav lõige 45). Pärast käesolevas punktis nimetatud sätte jõustumist SKA enam osalise töövõimega uusi isikuid teenusejärjekorda ei võta. Küll aga jagab SKA juhtumikorraldaja tema poole pöördujatele infot töötukassa teenuste kohta. Riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isikutele ei määrata üldjuhul osalist või puuduvat töövõimet, mistõttu on SKA-l õigus jätkuvalt teenust saama suunata vanaduspensioniealisi teenuse saamise nõuetele vastavaid isikuid, kui nad täidavad ülejäänud nõudeid. Paragrahvi 1 punktiga 18 täiendatakse SHS § 92 punkti 2 sõnadega „enne tööle asumist või“, millega täpsustatakse teenust saama õigustatud isikule seatud tingimusi. Teenus on mõeldud inimestele, kes vajavad toetust ja juhendamist lisaks töötamise ajale ka enne tööle asumist. Toetuse all peetakse silmas eesmärgipäraseid ettevalmistavaid tegevusi (motiveerimine, töö harjutamine, tööoskuste õppimine, tööle kandideerimiseks vajalike oskuste omandamine jne). Paragrahvi 1 punktidega 19–21 sätestatakse, milliseid erihoolekandeteenuseid ei ole lubatud saada samal ajal. Igal erihoolekandeteenusel on oma sihtrühm ja eesmärk. Toetavaid teenuseid (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus) võib inimene 11 saada samal ajal, kuna teenuste maht on väike ja igal teenusel on oma osa inimese toetamisel. Seoses päeva- ja nädalahoiuteenuse lisandumisega täpsustatakse, et selle teenuse saajad teisi erihoolekandeteenuseid samal ajal kasutada ei saa. Paragrahvi 1 punktiga 19 muudetakse SHS § 92 punkti 3 ja see sõnastatakse nii, et inimesel on õigus kasutada töötamise toetamise teenust tingimusel, et talle ei osutata samal ajal päeva- ja nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust. Paragrahvi 1 punktiga 20 täiendatakse SHS § 95 punktiga 4, milles sätestataks, et inimesel on õigus kasutada toetatud elamise teenust tingimusel, et talle ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust, päeva- ja nädalahoiuteenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust. Tegu ei ole praktika muudatusega, vaid selguse huvides täpsustusega, sest ka kehtiva seaduse kohaselt ei saa toetatud elamise teenust ja kogukonnas elamise teenust (SHS § 98 p 3) või ööpäevaringset erihooldusteenust (SHS § 101 lg 1 p 6) samal ajal. Paragrahvi 1 punktiga 21 muudetakse SHS § 98 punkti 3 ja sätestatakse, et inimesel on õigus kasutada kogukonnas elamise teenust tingimusel, et talle ei osutata samal ajal lisaks igapäevaelu toetamise teenusele, toetatud elamise teenusele või ööpäevaringsele erihooldusteenusele ka päeva- ja nädalahoiuteenust. Paragrahvi 1 punktiga 22 täiendatakse seaduse 3. peatüki 3. jagu 51. jaotisega „Päeva- ja nädalahoiuteenus“. Seadust täiendatakse §-dega 991–994. Päeva- ja nädalahoiuteenus luuakse sihtrühmale, kes seni on kasutanud diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus loodi 2018. aastal eesmärgiga võimaldada suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske või sügava intellektipuudega inimestele teenus päeva- ja nädalahoiu vormis. Raske või sügava intellektipuude all peeti silmas rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (RHK 10) alusel diagnoose koodidega F72–F73 ehk raske või sügav vaimne alaareng. Need on inimesed, kes ei ole ise võimelised sooritama enese eest hoolitsemisega seotud tegevusi ja vajavad selles pidevalt kõrvalabi või püsivat tegevuste ülevõtmist tegevusjuhendaja poolt. Kehtiva erihoolekandeteenuste süsteemi järgi ei olnud võimalik suure hooldusvajadusega inimestele tagada igapäevaelu toetamise teenust päevakeskuses, sest teenuse maksumuses ei olnud arvestatud suuremast hooldusvajadusest tulenevat tööjõukulu. Päeva- ja nädalahoiu vormis teenuse pakkumise eesmärk oli ka vähendada lähedast hooldavate inimeste hoolduskoormust ja toetada nende töötamist. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust võis kasutada maksimaalselt 21 ööpäeva kalendrikuus ja ühele teenusekohale suunas SKA kuni kolm teenusesaajat, kelle vahel teenuseosutaja teenuse kasutamise aja ära jagas. Teenuse saajate sihtrühmi laiendati vastavalt teenuse soovijate vajadustele juba teenuse loomise aastal ja teenust hakati osutama lisaks ka muu täpsustatud intellektipuudega (RHK 10 kood F78) ja täpsustamata intellektipuudega (RHK 10 kood F79) inimestele ning alates 2020. aastast inimestele, kelle intellektpuue on mõõdukas. Praegu jaguneb intellektipuudega isikutele mõeldud diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus kaheks: 12 - igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele isikule; - igapäevaelu toetamise teenust suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele isikule. Autismispektrihäirega inimestele mõeldud igapäevaelu toetamise teenuses käesoleva eelnõuga muudatusi ette ei nähta. Teenust on kirjeldatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“. Teenusele on kehtestatud päeva ja ööpäeva hind vastavalt inimese teenuse kasutamise vajadusele ning vastavalt praktikast ilmnenud vajadusele võib teenust kehtiva määruse kohaselt kasutada varasema 21 ööpäeva asemel 23 ööpäeva kuus. Siiski on tulenevalt asjaolust, et teenus on n-ö igapäevaelu toetamise teenuse alateenus, ilmnenud mitmeid kitsaskohti teenuse osutamisel ja rahastamisel. Kuni 2021. aasta kevadeni suunas SKA ühele teenusekohale kuni kolm inimest eeldusel, et teenuseosutaja jagab kokkuleppel teenusesaajatega teenuse kasutamise päevad ära. Ilmnes aga, et osad teenuseosutajad võtsid ühele teenusekohale suunatud kolm inimest teenust saama samal ajal, mistõttu polnud kõigil potentsiaalsetel soovijatel võimalik jääda ööbima ja näiteks nädalavahetusel ei olnud teenust võimalik kasutada. Lisaks, juhul kui kõik kolm teenusesaajat kasutasid teenust minimaalses mahus, tasus SKA iga teenusesaaja kohta kasutamata päevade eest 65% teenusekoha maksumusest. Nimelt on selle teenuse puhul loodud võimalus, et SKA tasub 65% teenusekoha maksumusest ka nende päevade eest, mil teenust ei kasutata (sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ § 41). Võimalus on loodud teenuse kasutamise paindlikkuse eesmärgil, et teenusesaaja ja tema lähedane saaksid teenust kasutada just siis, kui selleks on vajadus ja teenuseosutaja saaks siiski kulud kaetud. SKA koostatud analüüsist selgus aga, et SKA tasus mitmele teenuseosutajale suurema summa selle aja eest, mil konkreetne inimene teenust ei kasutanud, kui selle aja eest, mil ta teenust kasutas. Seega, teenuseosutajatele makstav tasu kasutamata aja eest oli ebaproportsionaalselt suur ja teenuse eelarve kasutus ei olnud mõistlik ega säästlik. Kuna erihoolekandeteenuse osutamise kohtadele on aastatepikkused järjekorrad, leiti, et toetuseta olevate järjekorras olijate suhtes ei ole selline riigieelarve rahakasutamine aus, mistõttu asuti otsima optimaalsemat lahendust. Lisaks eeltoodule saab diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse puhul välja tuua järgmised kitsaskohad: - inimene saab teenust kasutada ka öisel ajal, terve päev või ka ööpäev ning vajab teenust saades toitlustamist ja majutust, kuid omaosaluse tasumise kohustust ei ole selle teenuse puhul sätestatud, st teenuseosutajal ei ole alust keelduda teenuse osutamisest juhul, kui teenusesaaja majutuse ja toidu eest ei tasu; - teenuse nõuded on suures osas sätestatud SKA koostatud juhises, mitte seaduses või määruses, mistõttu on nõuete osas tõlgendamisruumi ja teenuse kvaliteet erinevate teenuseosutajate juures erinev; - teenust osutatakse igapäevaelu toetamise teenuse tegevusloa alusel, kuigi teenuste sihtrühmad on toetusvajaduselt skaala erinevates otstes. Eelnõuga lisatavas SHS § 991 lõikes 1 kirjeldatakse teenuse sisu: päeva- ja nädalahoiuteenus on täisealise isiku vajaduspõhine hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et võimaldada teenust saama suunatud isikul jätkata elamist kodus, tagada tema iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ja turvaline keskkond teenuseosutaja territooriumil ning vähendada teenust 13 saama suunatud isiku lähedaste hoolduskoormust, toetada nende tööturul püsimist ja ühiskonnaelus osalemist. Nii nagu teenuse loomisel eesmärgiks seati, on teenuse eesmärk ennetada ja pakkuda alternatiivi institutsionaalsele ööpäevaringsele hooldusele ning samal ajal toetada lähedaste võimalust töötada ja osaleda ühiskonnaelus. Samas paragrahvi lõikes 2 loetletakse teenusosutaja kohustused päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel. Teenuseosutaja peab: 1) tagama päeva- ja nädalahoiuteenust saava isiku turvalisuse; 2) juhendama ja abistama isikut enese eest hoolitsemisel; 3) juhendama ja abistama isikut koostöös lähedastega tervishoiuteenuse osutaja määratud raviskeemi järgimisel; 4) kujundama isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades isiku terviseseisundit; 5) juhendama isikut sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel; 6) juhendama isikut vaba aja sisustamisel; 7) kaasama isiku lähtuvalt tema võimetest ja oskustest töösarnasesse tegevusse ja selles teda juhendama; 8) nõustama isiku lähedasi tema käitumise ja temaga suhtlemise eripärades ning tegema nendega koostööd; 9) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärkide saavutamiseks. Päeva- ja nädalahoiuteenuse puhul on tegu erandliku teenusega selles mõttes, et teenusesaaja jagab oma aega teenuseosutaja ja lähedaste vahel. Seetõttu on väga oluline, et koostöö ja infovahetus sujuks. Näiteks on väga oluline, et teenusesaaja raviskeemi järgimine ei katkeks ka teenuseosutaja juures olles ning teenuseosutaja juures omandatud oskusi säilitataks ja arendataks edasi inimese kodus. Eelnõuga lisatavas SHS §-s 992 on kirjeldatud, millistele tingimustele peab vastama inimene, kellel on õigus saada päeva- ja nädalahoiuteenust: 1) tal on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja mõõdukas, raske, sügav või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuue; 2) ta on 18-aastane kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isik, kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime; 3) tema toetusvajaduse hindamisel on olulistes eluvaldkondades tuvastatud äärmuslik abi- ja toetusvajadus ning päeva- ja nädalahoiuteenuse vajadus vähemalt kümnel ööpäeval kuus minimaalselt kuus tundi ööpäevas; 4) tema toimetulekut ei ole võimalik tagada muu SHS-is nimetatud sotsiaalteenusega; 5) talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust. Sarnaselt teiste erihoolekandeteenustega ei ole õigust saada teenust inimestel, kes on jõudnud vanaduspensioniikka ja kellel ei ole lisaks dementsuse diagnoosile muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret, samuti inimestel, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest põhihaigusena (eelnõuga lisatava § 992 sissejuhatav lauseosa). Teenust on õigus saada vähemalt 18-aastastel inimestel, kellel on mõõduka, raske, sügava või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuude diagnoos ja kes vastavad ülejäänud loetletud 14 tingimustele. Teenuse sihtrühm kattub äärmusliku abi- ja toetusvajadusega ööpäevaringse erihooldusteenuse sihtrühmaga. Erinevaks teeb kahe teenuse saajad see, et päeva- ja nädalahoiuteenuse saajad ei vaja (veel) ööpäevaringset tuge terve kuu jooksul ja neil on võimalus jätkata elamist oma kodus. Seda, kas inimesel on äärmuslik abi- ja toetusvajadus olulistes eluvaldkondades, hindab SKA abi- ja toetusvajaduse hindamisel. Võrreldes diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajatega on seadusesse lisatava teenuse puhul õigustatuse eelduseks teenuse vajadus vähemalt kümnel ööpäeval kuus minimaalselt kuus tundi ööpäevas. SKA analüüsist selgus, et juhul kui inimene kasutab teenust alla kümne päeva kuus, tasub SKA teenuseosutajale selle aja eest, mil teenust ei kasutatud, rohkem kui selle aja eest, mil teenust kasutati. Samas on soov jätkata loodud võimalusega, et äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele päeva- ja nädalahoiuteenuse pakkumisel lähtutakse teenusesaaja ja tema lähedaste vajadustest, milleks tuleb teenuseosutajale katta 65% teenusekoha maksumuse päevakulust ka nende inimeste puhul, kes ei kasuta teenust maksimaalses mahus, st 23 ööpäeva kuus. Väiksema toetusvajadusega inimesed ei peaks niivõrd spetsiifiliselt suure hooldus- või järelevalvevajadusega inimestele loodud teenust kasutama. Inimesed, kes vajavad teenust vähem kui kümnel päeval kuus minimaalselt kuus tundi päevas, saavad vajaliku toe, kasutades KOV-i teenuseid (koduteenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, isikliku abistaja teenus, päevahoid, intervallhoid jt) või riigiteenustest igapäevaelu toetamise teenust. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenusele on sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ kehtestatud neli erinevat hinda olenevalt sellest, kas teenust osutatakse ööpäev läbi või vaid päevasel ajal ja kas teenusesaajal on raske, sügav või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuue või on tal mõõdukas intellektipuue. Nelja erineva hinna üle arvepidamine tekitab suure töökoormuse nii teenuseosutajale kui ka SKA arvete menetlejale. Eelnevale tuginedes plaanitakse kehtestada päeva- ja nädalahoiuteenuse hind summas, mis vastab praegu diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse hinnale, mida tasutakse juhul, kui teenust osutatakse ööpäev läbi suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale inimesele, 2023. aastal on selleks summaks 68 eurot ööpäevas (vt seletuskirjale lisatud rakendusakti kavand). Summa tasutakse teenuseosutajale hoolimata sellest, kas teenust kasutatakse ööpäev läbi või vaid päevasel ajal. Eelnõuga lisatavas SHS §-s 993 sätestatakse nõuded päeva- ja nädalahoiuteenusele. Teenust tuleb igale teenust saama suunatud inimesele osutada minimaalselt kümnel ööpäeval ja maksimaalselt 23 ööpäeval kuus. Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja on kohustatud: 1) tagama voodikohad vastavalt samal ajal teenust saavate isikute arvule; 2) tagama teenuse osutamise teenust saava isiku lähedaste vajadustele sobival ajal kõikidel nädalapäevadel, sealhulgas riiklikel pühadel; 3) tagama päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise ruumides, mis paiknevad teiste ööpäevaringsete hooldusteenuste ruumidest eraldi; 4) tagama päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise kontrolli; 5) pidama arvestust päevade ja tundide üle, millal isikule on päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult osutatud. 15 Kuna tegu on äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestega, tuleb igale teenust kasutavale inimesele tagada voodikoht. Kui inimese lähedased on teenust kasutama saabudes veendunud, et inimene ei jää lähitulevikus teenust saama ööseks, võib olukord paari kuuga muutuda ja seetõttu peab iga teenusesaaja tarbeks olema voodikoht olemas. Igale teenusesaajale ja tema lähedastele soovitakse pakkuda võimalust vastavalt oma vajadustele valida, millal inimene teenust kasutab. Teenuseosutaja peab tagama, et teenust saab kasutada isiku lähedaste vajadustele sobival ajal kõikidel nädalapäevadel, ööpäev läbi, sealhulgas riiklikel pühadel. Sarnaselt ööpäevaringse erihooldusteenusega (vt SHS § 102 lg 1 p 4) ei osutata päeva- ja nädalahoiuteenust samades ruumides, kus osutatakse üldhooldusteenust. Kuna teenuseosutaja kohustus on tagada päeva- ja nädalahoiuteenust saava inimese turvalisus, tuleb tagada ka kontroll ruumidesse sisenemise ja ruumidest väljumise üle. Kui päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja soovib teenust saava inimese viia väljapoole tegevusloal märgitud kohta, peab ta saama inimeselt endalt ja olemasolu korral ka tema seaduslikult esindajalt selleks nõusoleku (eelnõuga lisatav § 993 lg 4). Teenuseosutaja kohustus on pidada arvestust päevade ja tundide üle, millal teenusesaajale on päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult osutatud. Vastavalt SHS § 83 lõike 1 punktile 9 on erihoolekandeteenuse osutaja kohustatud esimesel võimalusel teavitama teenust saavat isikut ja SKA-d ning olemasolu korral inimese seaduslikku esindajat erihoolekandeteenuse osutamise kestel tekkinud kahtlusest, et isikule osutatav teenus ei vasta tema vajadustele. Seega, kui teenust saama suunatud inimene ei ole juba kaks kuud järjest või rohkem kui neli kuud aasta jooksul kokku kasutanud päeva- ja nädalahoiuteenust vähemalt minimaalselt nõutavas mahus (st kümnel kalendripäeval kuus), on teenuseosutaja kohustus reageerida ning teavitada olukorrast SKA-d. See on eelkõige oluline nende inimeste suhtes, kes ootavad teenusekoha järjekorras. Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamise ruumide suhtes hakkab kehtima sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“, mida seoses käesoleva eelnõuga uuendatakse (vt seletuskirjale lisatud rakendusakti kavand). Eelnõuga lisatavas SHS §-s 994 on sätestatud nõuded päeva- ja nädalahoiuteenust vahetult osutavatele töötajatele. Ööpäev läbi peab teenuseosutaja tagama 12 teenusesaaja kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaolu, kuid vastavalt inimeste vajadustele rohkem. Öisel ajal võib ühe tegevusjuhendaja asendada hooldustöötajaga. Nõuded töötajate arvule on sarnased nendega, mis on kehtestatud äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele ööpäevaringse teenuse osutamisele (teenuseosutaja tagab 15 teenust saava inimese kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja ööpäevaringse kohaloleku ning vastavalt inimeste vajadustele lisaks vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaloleku väljaspool ööaega), kuid tulenevalt teenuse osutamise iseloomust, kus teenusesaaja ei saa teenust järjest, on vaja suurendada teenuse osutamiseks nõutavat tegevusjuhendajate arvu. Päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel sätestatakse tegevusjuhendajatele samad ettevalmistusnõuded, mis kehtivad ööpäev läbi äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele teenuseid osutatavatele tegevusjuhendajatele. Nõuded on sätestatud sotsiaalkaitseministri 26. aprilli 2022. a määruses nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“, mida seoses käesoleva eelnõuga muudetakse (vt seletuskirjale lisatud rakendusakti kavand). 16 Paragrahvi 1 punktiga 23 täpsustatakse SHS § 101 lõike 1 punktis 6, et inimesel on õigus ööpäevaringset erihooldusteenust kasutada tingimusel, et talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust ega päeva- ja nädalahoiuteenust. Paragrahvi 1 punktiga 24 täiendatakse SHS § 151, kus on loetletud sotsiaalteenused, mille osutamiseks on nõutav tegevusluba, punktiga 10 järgmiselt: „päeva- ja nädalahoiuteenus.“. Sarnaselt teiste erihoolekandeteenustega tuleb ka päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajal taotleda tegevusluba. Paragrahvi 1 punktiga 25 muudetakse SHS § 155 lõiget 1 ja sätestatakse, et sarnaselt asendushooldusteenuse ja teiste erihoolekandeteenustega ei ole ajutine loobumine päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisest lubatud, kuna teenusesaajatele tuleb teenust osutada järjepidevalt. Paragrahvi 1 punktiga 26 muudetakse SHS § 155 lõiget 2 ja sätestatakse, et juhul kui päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja soovib majandustegevusest loobuda, on ta sarnaselt kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutajaga kohustatud vastava teate esitama registripidajale vähemalt kuus kuud enne teenuse osutamise lõpetamist. Teenuseosutaja kohustus kuus kuud enne teenuse osutamise lõpetamist registripidajat teavitada annab SKA-le võimaluse otsida teenusesaajatele teine teenuseosutaja, et teenusesaajate toetamine ei katkeks. Paragrahvi 1 punktiga 27 täiendatakse SHS § 160 lõigetega 44 ja 45, milles sätestatakse töötamise toetamise teenuse võimaldamiseks vajalikud rakendusnormid. Lõike 44 kohaselt on töötamise toetamise teenuse puhul puuduva töövõime tingimus täidetud ka siis, kui isik on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega vähemat 80%. Sellega tagatakse isikute võrdne kohtlemine teenuse saamisel olenemata sellest, millise seaduse alusel tema töövõime vähenemine on tuvastatud. Lõikes 45 täpsustatakse töötamise toetamise teenuse suunamisotsuse väljastamist neile inimestele, kellel SKA on muudatuse rakendumise ajal juba tuvastanud töötamise toetamise teenuse vajaduse ja kes on lisatud töötamise toetamise teenuse järjekorda. Nendele inimestele väljastab SKA suunamisotsuse ka juhul, kui on täidetud muud SHS §-s 71 sätestad tingimused, kuid ei ole tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduvat töövõimet või kes ei ole riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega vähemalt 80%. Selle täiendusega on tagatud enne käesoleva eelnõu § 1 punktis 17 sätestatud muudatuse jõustumist SKA poolt töötamise toetamise teenuse järjekorda pandud isikute õigustatud ootus saada järjekorra nendeni jõudmisel teenust. Eespool nimetatud isikute puhul on SKA-l õigus väljastada suunamisotsus, kui töötamise toetamise teenuse järjekord isikuni jõuab. Isikul on õigus saada teenust vastavalt SKA suunamisotsuses sätestatud tingimustele. Paragrahvi 1 punktiga 28 täiendatakse SHS § 160 lõigetega 46–48. Lõike 46 kohaselt hindab SKA enne 2024. aasta 1. aprilli igapäevaelu toetamise teenuse järjekorda võetud inimeste erihoolekandeteenuse vajadust. Juhul kui inimene vastab käesoleva eelnõuga SHS-i loodava päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud inimesele kehetstatud tingimustele, tehakse uus teenuse osutamise otsus ja võetakse inimene päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda. Praegu on inimesed, kellel on abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusel tuvastatud diferentseeritud hinnaga teenuse vajadus, igapäevaelu toetamise teenuse järjekorras. Selleks et osadel neist oleks võimalik tulevikus saada päeva- ja nädalahoiuteenust, tuleb teha uus hindamine, mille alusel saab inimesed päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda lisada. Selleks et lühendada ajaperioodi, mil paralleelselt on kasutatavad kaks sisuliselt sarnast teenust (diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus ja 17 päeva- ja nädalahoiuteenus) ja kaks järjekorra arvestust, tuleb teha uus hindamine, mille alusel saab inimese tuvastatud vajaduse korral lisada päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda. Lõike 47 kohaselt saab inimene, kes on enne 2024. aasta 1. aprilli suunatud diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust saama, kelle suunamiskirja tähtaeg saab läbi, kellel SKA hindab samasisulise teenuse (päeva- ja nädalahoiuteenuse) vajaduse ja kes vastab SHS-i loodava päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud inimesele kehtestatud tingimustele, jätkata samasisulise teenuse kasutamist päeva- ja nädalahoiuteenusena. Lõike lisamise vajadus tuleneb asjaolust, et vastasel juhul satuvad inimesed, kes praegu kasutavad igapäevaelu toetamise teenust diferentseeritud hinnaga ja vajavad tegelikult samasisulise teenuse jätkumist ka pärast kehtiva suunamiskirja lõppemist, päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda. Lõike 48 kohaselt hindab SKA enne 2026. aasta 1. jaanuari nende isikute toetusvajadust, kes juba saavad diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust ja kelle teenust saama suunamise otsus on pikema tähtajaga kui 2025. aasta 1. jaanuar. Kui nimetatud isik vastab SHS-i loodava päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud inimesele seatud tingimustele, otsustab SKA isiku nõusoleku korral teenuse osutamise jätkamise päeva- ja nädalahoiuteenusena. Seejuures peab uus suunamisotsus olema vähemalt sama pika tähtajaga kui diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse suunamisotsus. Sätte lisamise vajadus tuleneb soovist optimeerida SKA töökoormust ja võimaluse korral viia kõik isikud, kellele osutatakse diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust, alates 2026. aasta 1. jaanuarist päeva- ja nädalahoiuteenusele. Seda saab teha vastavalt lõikele 46 üksnes siis, kui isik on sellega nõus, sest ta saab kehtiva suunamisotsuse alusel teenust ja selle muutmiseks on vajalik isiku nõusolek. Eelnõu §-ga 2 muudetakse RRS-i. RRS-i täiendatakse §-ga 1125 ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadressile registreeritud isiku elukoha aadressi muutmisega. Inimesed, kes on registreeritud enne 2019. aastat ööpäevaringset erihooldusteenust osutavasse hoolekandeasutusse, mis on erihooldekodude reorganiseerimise käigus suletud, saavad õiguse kanda rahvastikuregistrisse elukoha aadressina selle KOV-i/linnaosa, kus inimene viibib ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas erihoolekandeasutuses ja mis on kantud tema viibimiskohana rahvastikuregistrisse. Enne 2001. aastat registreeriti hoolekandeasutusse paigutatud inimese elukohana sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse KOV. 2019. aastast kehtiva RRS § 70 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks enam isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse. Kui inimene on nimetatud asutusse asunud kauemaks kui kolmeks kuuks, märgitakse asukoha aadress rahvastikuregistrisse tema viibimiskohana vastavalt RRS § 96 lõike 1 punktile 1. 2023. aasta augustis saab Eestis läbi suurte erihoolekande hooldekodude reorganiseerimise protsess, mille käigus on loodud uued, peresarnased elukohad 1725 inimesele. Protsessi käigus on suletud 14 suurt erihooldekodu (Aavere, Erastvere, Imastu, Kernu, Kodijärve, Koluvere, Mõisamaa, Ravila, Sõmera, Tori, Udriku, Valkla, Võisiku ja Vääna-Viti) ja seal elanud inimesed on paigutatud mujale üle Eesti. Nende inimeste elukohana on aga rahvastikuregistris endiselt kunagise ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadress (sissekirjutused hoolekandeasutustesse kanti rahvastikuregistrisse üle), kuigi neil inimestel ei pruugi olla selle KOV-iga seotust juba väga pikka aega. 18 Sotsiaalministeerium, SKA ja Siseministeerium selgitasid välja täpse inimeste arvu, kelle elukohaks on suletud erihooldekodu (või selle asukoha KOV): neid inimesi on 445, kellest 418 puhul on viibimiskohaks erihoolekande- või üldhooldusteenust osutav asutus. 27 inimesel on samuti elukohaks suletud erihooldekodu, kuid nemad ei viibi hoolekandeasutuses ja neile planeeritav muudatus ei laiene. 418 inimesest 83 saab üldhooldusteenust ja nende puhul ei ole elukoha ümberregistreerimine otstarbekas. Üldhooldusele paigutatakse reeglina eakad inimesed, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes enam toime tulla. Neile inimestele teenuse osutamise eesmärk on tagada turvaline keskkond ja toimetulek üldhooldusteenust osutavas asutuses. 335 inimest saab aga erihoolekandeteenust. Ööpäevaringse erihoolekandeteenuse eesmärk on lisaks majutuse ja toitlustamise pakkumisele ning hooldamisele ka inimese arendamine, et tagada teenust saava inimese iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine. Inimese arendamisel on üheks tahuks ka toimetulek ümbritsevas keskkonnas ja suhestumine kogukonnaga: poes ostude sooritamine, kogukonnaüritustel osalemine, huviringidest osavõtmine, ühistranspordi kasutamine, lihtsamate tööde tegemine jms. Suletud erihooldekodudest mujale teenust saama suunatud inimestele on oluline olla osa kogukonnast. Need on inimesed, kes reeglina iseseisvalt ei tee otsust näiteks mujale kolida, neile on oluline sulanduda kogukonda, mis jääb nende koduks ilmselt elupäevade lõpuni. Elukoha ümberregistreerimise kasuks räägib nende inimeste puhul asjaolu, et ööpäevaringse erihoolekandeteenuse näol ei ole RRS-i tähenduses tegu ajutise viibimisega, kuna inimene suunatakse erihoolekandeteenust saama reeglina viieks aastaks (v.a kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul 1 aastaks) ja tavaliselt suunamist pikendatakse (vt tabel 1). Elukohaandmete olemasolu KOV-is annaks niigi madala sissetulekuga inimestele võimaluse kasutada teenuse saamise ja reaalse elukoha KOV-i pakutavaid KOV-i elanikele mõeldud teenuseid (tasuta transport linna- ja maakonnaliinidel, odavamad ujula- jms piletid, eelis perearsti nimistusse saamisel jms), milleks viibimiskoha kanne õigust ei anna. Samuti laekub osa töötava inimese tulumaksust sellele KOV-ile, kuhu ta on registreerinud elukoha, mitte viibimiskoha. Tabel 1 Inimesed, kes on teenust saanud, % Erihoolekandeteenus, mida inimene sai seisuga 10 aastat 31.10.2021 kuni aasta 1–4 aastat 5–9 aastat ja kauem Ööpäevaringne erihooldusteenus 12% 9% 63% 16% Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikutele 13% 6% 66% 15% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele 13% 12% 52% 23% Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele 22% 32% 43% 3% KOKKU 12% 9% 62% 16% KOV-id on väljendanud kartust, et kui ööpäevaringset teenust saavate inimeste elukohana registreerida KOV, kus nad teenuseid saavad, jääb kohustus pakkuda neile teenuseid ja toetusi ka 19 siis, kui inimesed enam erihoolekandeteenuseid ei vaja.5 Üldhoolekandeteenust6 vajavate inimeste eest hoolitsemisel on riik alates 2023. aastast pakkumas tuge: SHS-i ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega7 täiendati SHS § 156 lõigetega 37 ja 38 , mille kohaselt antakse KOV-idele 2023. aastal toetust pikaajalist hooldust vajavatele täisealistele isikutele teenuste korraldamiseks (sh enne 2001. a erihoolekandeasutusse sisse kirjutatud isikutele, kes on vanaduspensioniealised ja kelle abivajadus on aastatega muutunud, mistõttu ei ole erihoolekandelise abi vajadus enam domineeriv ega vasta nende vajadustele ja kellele üldhooldusteenuse osutamiseks maksis riik varem toetust). Riigieelarves planeeritud toetus jaotatakse KOV-ide vahel proportsionaalselt 65–84-aastaste ja vähemalt 85- aastaste elanike arvu alusel. Seejuures arvestatakse üle 85-aastaste elanike arv koefitsiendiga 4,8. Alates 2024. aastast laekuvad vajalikud vahendid KOV-idele tulumaksu ja tasandusfondi kaudu: KOV-idele laekub riiklikult pensionitulult tulumaksu 1,88%, arvestamata tulumaksu mahaarvamisi. Meetmeks ette nähtud vahenditest 5% suunatakse tasandusfondi, mis aitab tasandada tulude ja kulude ebaühtlast jaotust KOV-ide vahel. Tasandusfondis jagatakse üle 65-aastased inimesed kaheks vanuserühmaks: 65–84-aastased ning 85-aastased ja vanemad. See aitab arvestada olukorraga, kus üle 85-aastaste suurema osakaalu puhul on ka kulud suuremad. Kuna üldine erihoolekandeteenuste arendamise suund on kodulähedus – tuge vajav inimene peaks teenused saama võimalikult oma kodu lähedalt –, tegutsetakse selle nimel, et tulevikus ei tekikski olukordi, kus erihoolekandeteenust vajav inimene on sunnitud teenuse saamiseks oma kodukandist ära kolima ja inimese elukoha ümberregistreerimiseks ei ole tulevikus vajadust. Juba SKA poolt teenuse saamise järjekorda lisamisel märgib inimene teenuse saamiseks eelistatud asukoha, mis reeglina asub elukohaga samas KOV-is. Siiski on meil 335 inimest, kes on erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus kolinud teise KOV-i ja ilmselt jäävad sinna elama oma elupäevade lõpuni. Erihooldekodusid, kuhu nende elukoht on või oli registreeritud, enam ei eksisteeri. Suletud erihooldekodude KOV-ide õigustatud ootus on see, et uude erihoolekandeteenuse saamise kohta elama asunud inimeste elukoht registreeritakse inimese tegeliku elukoha aadressile. Seda, kuidas suletud erihooldekodudes elanud inimesed nüüd paiknevad, on näha tabelist 2. Tabel 2 KOV Suletud Neist Neist Neist üldhooldus- hooldekodu eestkostel erihoolekande- teenuse saajaid aadressiga teenuse saajaid inimesi Anija vald 19 11 19 0 Elva vald 4 2 4 0 Haapsalu linn 13 10 12 1 Harku vald 20 20 18 2 Hiiumaa vald 1 0 1 0 Jõgeva vald 1 1 1 0 Jõhvi vald 2 2 2 0 Järva vald 8 6 7 1 5 Keskmiselt lahkub erihoolekandelt aasta jooksul n-ö tavaellu 4–5 isikut, mõnel aastal vähem. Tegemist on põhiosas kogukonnas elamise teenuse saajatega, mitte ööpäevaringse teenuse kasutajatega. Pigem toimub liikumine vastupidi – väiksema toega teenustelt suurema toega teenustele, nt viimase nelja aasta jooksul on selline liikumine toimunud 457 korral. 6 Umbes kaheksa inimest aastas liigub vanaduspensioniikka jõudes üldhooldusteenusele, kuna ei vaja enam erihoolekandeteenuseid. 7 Kättesaadav: Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus–Riigi Teataja 20  Kambja vald 18 14 15 3 Kanepi vald 6 4 0 6 Keila linn 5 2 4 1 Kohtla-Järve linn 4 3 4 0 Kuusalu vald 1 1 0 1 Loksa linn 2 0 0 2 Lääne-Harju vald 2 2 2 0 Lääne-Nigula vald 22 14 0 22 Lääneranna vald 9 5 6 3 Lüganuse vald 1 1 1 0 Mulgi vald 3 3 3 0 Märjamaa vald 3 3 0 3 Narva linn 4 4 4 0 Narva-Jõesuu linn 11 7 11 0 Otepää vald 3 1 2 1 Paide linn 2 2 2 0 Põhja-Pärnumaa vald 8 8 7 1 Põltsamaa vald 15 13 11 4 Põlva vald 8 7 8 0 Pärnu linn 15 7 14 1 Rakvere linn 16 12 16 0 Rapla vald 4 3 4 0 Saaremaa vald 47 31 33 14 Setomaa vald 2 0 0 2 Sillamäe linn 13 7 13 0 Tallinn 16 9 16 0 Tapa vald 7 2 6 1 Tartu linn 5 3 5 0 Tori vald 12 10 0 12 Tõrva vald 20 12 18 2 Türi vald 17 8 17 0 Valga vald 21 17 21 0 Viljandi linn 1 1 1 0 Viljandi vald 20 17 20 0 Viru-Nigula vald 3 0 3 0 Võru linn 1 1 1 0 Võru vald 3 2 3 0 Tühjad* 27 2 KOKKU 445 290 335 83 * inimesel ei ole märgitud viibimiskohta ja nende inimeste paiknemine ei ole teada. Tabelist nähtub, et ühelegi KOV-ile ei kaasneks seoses suletud erihooldekodust saabunud inimeste elukoha registreerimisega suurt halduskoormust. 21 Kuigi suurem osa hoolekandeasutusse registreerimisi on tehtud enne 2001. aastat, võib seda erandjuhtudel olla tehtud ka hiljem. Seega nähakse eelnõuga ette, et muudatus kehtib neil juhtudel, mis on tehtud enne kehtiva RRS-i jõustumist 01.01.2019. Inimeste elukohaandmeteks ei pruugi enam olla selle ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutava hoolekandeasutuse aadress, mis on erihoolekande hooldekodude reorganiseerimise käigus suletud, vaid see võib olla muudetud omaniku nõudmisel (säilitatud KOV-i/linnaosa täpsusega või kehtivus lõppenud) või KOV-i algatusel (KOV-i/linnaosa täpsus). Seega lisaks isikutele, kelle elukohaandmeteks on rahvastikuregistris praegu ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadress, kehtiks muudatus ka nendele isikutele, kelle aadressiks on olnud viimase ruumi täpsusega aadressina ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadress, kuid: 1) millele järgneb kehtiva aadressina sama KOV-i/linnaosa täpsusega aadress; 2) millele on järgnenud kehtiva aadressina sama KOV-i/linnaosa täpsusega aadress, aga millele enam aadressi ei järgne, st nüüd elukohaandmed puuduvad; 3) millele enam aadressi ei järgne, st nüüd elukohaandmed puuduvad. Elukohaandmete muudatused tehakse KOV-i algatusel. KOV-i algatuse aluseks oleks inimese rahvastikuregistrisse kantud andmed, mida KOV-il on võimalik oma ülesannete täitmiseks saada. Juhul kui isik enam viibimiskohas ei viibi, on võimalik tema elukoha andmeid kanda rahvastikuregistrisse muudel RRS-i alustel tavapärases korras. Kuivõrd muudatus on seotud 2023. aasta augustis Eestis läbi saava suurte erihoolekande hooldekodude reorganiseerimise protsessiga, kehtib see vaid nende isikute puhul, kelle aadressina on enne 2019. aastat rahvastikuregistrisse kantud ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutav hoolekandeasutus, mis on erihoolekande hooldekodude reorganiseerimise protsessi käigus suletud (eelnõuga RRS-i lisatav § 1125 lg 5). Seega ei kuulu nimetatud muudatusega muutmisele nende isikute aadressid, kelle elukohaks oli enne 2019. aastat kantud ööpäevaringset sotsiaalteenust osutav hoolekandeasutus, mis osutas üldhooldusteenust ja mida erihoolekande hooldekodude reorganiseerimise protsessi käigus ei suleta. Selleks et ka nende isikute elukoha aadressid saaksid korrastatud, tehakse edaspidi täiendavad analüüsid, sealhulgas mõjutatud isikute arvu kindlaks tegemiseks ja KOV-ide mõju hindamiseks. Tulevikus on võimalik lisatava paragrahvi lõiked 4 ja 5 tunnistada kehtetuks ning sellisel juhul kehtiks see kõigi nende puhul, kes viibivad RRS § 96 lõike 1 punktis 1 nimetatud viibimiskohas ja kelle elukoha aadressina on enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadress. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse seaduse tasandil kasutusele uue terminina päeva- ja nädalahoiuteenus. Tegemist on uue erihoolekandeteenusega. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 22 SHS-i ja RRS-i muutmise seaduse eelnõus esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju erihoolekandeteenuse osutajatele, teenusesaajatele, SKA-le ja KOV-idele. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, sealhulgas mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, mõju riigivalitsemisele, sealhulgas mõju keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele, ja mõju regionaalarengule. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta keskkonda, majandust, siseturvalisust, infotehnoloogiat ja infoühiskonda, haridust, kultuuri ja sporti ega riigikaitset ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Muudatus 1. Rehabilitatsiooniplaani koostamise sätte kehtetuks tunnistamine Mõjuvaldkond – sotsiaalne mõju 1.1. Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse saajad Muudatuse tulemusel ei koostata enam rehabilitatsiooniplaani erihoolekandevajaduse hindamiseks, sest alates 01.04.2019 kasutab SKA teenusevajaduse hindamiseks abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendit. Mõjutatud sihtrühmaks on kõik erihoolekandeteenuse saajad. Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika andmetel osutati erihoolekandeteenuseid 2022. aasta lõpu seisuga 6029 inimesele. Võrreldes kogu elanikkonnaga on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike (0,4%). Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks, sest alates 01.04.2019 on hindamiseks kasutatud teist vahendit. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühma suurus on kogu Eesti rahvastikku arvestades väike, mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väiksed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega erihoolekandeteenuse saajate jaoks olulist mõju. Muudatus 2. Päeva- ja nädalahoiuteenuse lisamine SHS-i Mõjuvaldkond – sotsiaalne mõju 2.1. Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse osutajad Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust on osutatud suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata ja mõõduka intellektipuudega inimestele. Muudatuse tulemusel püütakse saavutada õigusselgus igapäevaelu toetamise teenuse diferentseeritud hinnaga osutamises, mis on seni olnud sätestatud vaid määruse tasandil, ja tuua teenus seaduse tasandile päeva- ja nädalahoiuteenusena. See tähendab, et edaspidi on seaduses sõnastatud, mis on päeva- ja nädalahoiuteenuse osutaja kohustused ning mis on teenuse eesmärgid. Varem olid teenuse nõuded sätestatud vaid SKA juhendis, mis tekitas mitmeti mõistetavusi ja teenuse kvaliteedi varieeruvust. Muudatuse mõjul on teenuseosutajal selgemad alused, mida peab teenusesaajale päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamisel pakkuma ja see vähendab vaidlusi. 23 Teenuse komplekssuse tõttu sätestatakse muudatuses nõuded, mis aitavad tagada teenuse kvaliteetse osutamise. Päeva- ja nädalahoiuteenusele sätestatakse osaliselt samad nõuded, mis on kehtestatud kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Muudatuse tulemusel nõutakse päeva- ja nädalahoiuteenuse osutajalt vastavat tegevusluba, suurendatakse tegevusjuhendajate arvu ja nõutakse tegevusjuhendajalt äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimese abistamise ettevalmistust, mis omakorda aitab tagada teenuse kvaliteeti. Kuna diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse osutamiseks pidi olema ka vastav tegevusluba, siis selle muudatusega kohanemisvajadust ei kaasne. Päeva- ja nädalahoiuteenuse paindlikkuse tõttu võib SKA tasuda teenuseosutajale 65% teenusekoha maksumusest ka nende päevade eest, mil teenusesaaja teenust ei kasuta. Eelnõus esitatud muudatus, et minimaalselt tuleb teenust kasutada kümme ööpäeva kuus, tagab selle, et teenuse osutamise eelarve on mõistlikult kasutatud. Seetõttu vähendab eelnõus välja toodud muudatus ebasoovitavate mõjude riski seeläbi, et erihoolekandeteenuste osutamiseks ette nähtud riigieelarve muutub eesmärgipärasemaks ja tagab teenuste jõudmise rohkemate teenusevajajateni. Tabel 1. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse puhul kasutatud ja kasutamata päevade kulude prognoos (aluseks 2022. aasta 9 kuu kasutussagedus) 9 kuu Kui keskmine – 2023. aastal nende isikute saab ühes 65% Päevade arv %, kes kuus teenust Kasutamata Kasutatud kasutamata teenuse kasutavad keskmiselt päevade arv päevade kulu päevade kulu puhul ühes kuus 208 isikut, kuus kuus kuus keskmiselt jagunevad nii palju nad päevi teenust järgmiselt: 0 2% 4 23 0 4 524 1 2% 4 22 294 4 210 2 2% 3 21 447 3 051 3 2% 4 20 796 3 448 4 3% 6 19 1 683 5 197 5 4% 7 18 2 477 5 797 6 3% 7 17 2 668 4 914 7 3% 6 16 2 716 4 035 8 4% 8 15 4 252 5 183 9 3% 6 14 3 859 3 902 10 3% 7 13 4 808 4 063 11 3% 6 12 4 810 3 411 12 4% 8 11 6 223 3 708 13 4% 9 10 8 154 4 077 14 4% 9 9 8 784 3 670 15 4% 8 8 8 376 2 904 16 4% 8 7 8 803 2 503 17 5% 10 6 11 152 2 558 18 5% 10 5 11 966 2 160 19 5% 9 4 12 224 1 673 24  20 7% 15 3 20 416 1 991 21 6% 12 2 17 432 1 079 22 7% 15 1 22 056 652 23 12% 25 0 39 824 0 Kokku 100% 208 204 221 78 709 Allikas: SKA SKA andmetel oli 07.06.2023 seisuga kokku 21 diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse osutajat, kellest seitse osutavad ainult diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust ja ülejäänud 14 osutavad ka igapäevaelu toetamise teenust. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike, mõju avaldumise ulatus on keskmine, sest sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust osutatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandeteenuse osutajate jaoks olulise mõjuga. 2.2. Mõju sihtrühm: diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajad Päeva- ja nädalahoiuteenuse eesmärk on mõõduka, raske, sügava või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuude diagnoosiga ning suure abi- ja hooldusvajadusega inimese vajaduspõhine hooldamine ja arendamine, mis võimaldaks ka kodus elamise jätkamist ja pakuks alternatiivi institutsionaalsele teenusele. Muudatuse tulemusel on edaspidi selgemini sõnastatud, mida võib päeva- ja nädalahoiuteenuse saaja teenuselt oodata. Muudatuse mõju teenusesaaja jaoks tähendab, et selguse suurenemine vähendab tänase olukorraga kaasnevat ebasoovitavate mõjude riski, kus SKA teenuste konsultandid ja teenuseosutaja peavad täiendavalt juhendit selgitama. Teenuse osutamise nõuete muutmine parandab teenuse osutamise kvaliteeti, sest varasema kolme teenusesaaja ühele teenusekohale suunamise asemel on muudatuse tulemusel igale teenusesaajale tagatud teenusekoht, kaasa arvatud ööpäev läbi nädalavahetusel ja riigipühadel. Muudatus puudutab kaudselt teenusesaajate lähedasi, kelle hoolduskoormus võib muudatuse mõjul väheneda ning nende tööturul ja ühiskonnaelus osalemine võib suureneda. Lisaks tõuseb teenuse osutamiseks nõutav tegevusjuhendajate arv ja ettevalmistusnõue, mis omakorda parandab teenusesaaja jaoks saadava teenuse kvaliteeti. Päeva- ja nädalahoiuteenuse muudatusega sätestatakse, et teenusesaajal tuleb tasuda teenuse saamiseks omaosalus 284 eurot kalendrikuus, mis kehtib kuni 2024. aasta lõpuni. Alates 01.01.2025 kehtestatakse päeva- ja nädalahoiuteenusele maksimaalne maksumus riigieelarvega. Omaosaluse tasumisega on teenusesaajal võimalus taotleda puudujääva osa hüvitamist riigieelarvest, mis vähendab ebasoovitavaid mõjusid. Muudatusega sätestatakse, et inimene peab teenust kasutama minimaalselt kümnel ööpäeval ja maksimaalselt 23 ööpäeva kuus. Teenusele sätestatakse miinimumnõue, et tagada teenusekoht niivõrd spetsiifilisele sihtrühmale, kellel on suur hooldus- ja järelevalvevajadus. Inimesed, kelle puhul hinnatakse abivajadust vähemaks kui kümme ööpäeva kuus, tuleb leida teine toetav teenus. 25 Muudatus puudutab ka neid inimesi, kes saavad praegu diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust või on selle teenuse järjekorras ja kelle puhul tuleb uuesti hinnata, kas nad vastavad päeva- ja nädalahoiuteenuse saamise nõutele. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kõik erihoolekandeteenuse saajad, kes kasutavad diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust või on selle teenuse järjekorras. SKA andmetel sai 06.06.2023 seisuga diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust 196 inimest ning järjekorras (sealhulgas eelis- ja tavajärjekord) oli 86 inimest. Eesti elanikkonnaga võrreldes on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Muudatus, et teenusesaaja peab kasutama teenust minimaalselt kümnel ööpäeval kuus, mõjutab SKA andmetel 23 inimest, kes keskmiselt kasutasid 2022. aasta jaanuarist septembrini diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust vähem kui kümme päeva. Võrreldes kõikide diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajatega sel perioodil (200 inimest), on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega (12%), kuid kogu täisealist rahvastikku arvestades on mõjutatud sihtrühm väike. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, sest nende teenusesaajate, kes päeva- ja nädalahoiuteenuse saamise nõutele ei vasta ja kasutavad teenust keskmiselt vähem kui kümme kalendripäeva kuus, ja teenuse saamise järjekorras olevate inimeste teenusevajadust tuleb uuesti hinnata. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust osutatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Vähene negatiivse iseloomuga mõju kaasneb nende inimeste puhul, kes ei vasta päeva- ja nädalahoiuteenuse saamise nõutele ning peavad leidma teise toetava teenuse. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumite alusel tegemist olulise mõjuga. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine, sealhulgas mõju avalikele teenustele Muudatuse mõjul väheneb SKA töökoormus ja teenuseosutajate halduskoormus, kuna varem oli teenusel neli erinevat hinda sõltuvalt teenusesaaja intellektipuude tasemest ja teenuse osutamise ajast (ööpäev läbi või ainult päevasel ajal), kuid muudatuse tulemusena jääb kehtima vaid üks päeva- ja nädalahoiuteenuse hind. Samas peab SKA uuesti hindama igapäevaelu toetamise teenuse järjekorda lisatud inimeste toetusvajadust ja seda, kas saab nad võtta päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda. Lisaks vormistatakse otsused dokumendihaldussüsteemis Delta, kuna SKA infosüsteemi ei saa arendada uue teenuse menetlemiseks. Deltas otsuste vormistamine pikendab otsuste koostamise aega ehk SKA ühe otsuse koostamise aeg pikeneb. Seega suureneb töökoormus seoses hindamistega lühikest aega. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d. Muudatuse mõju ulatus on väike, sest muudatusega ei kaasne vajadust sellega kohaneda. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest riigieelarvest tasutakse erihoolekandeteenuste osutamise eest igal kuul ning teenusejärjekorras olijate uuesti hindamine kestab lühikest aega. Ebasoovitavate mõjude risk on väike seoses hindamistega kaasneva lühiajalise töökoormuse kasvuga. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus ja sihtrühma suurus on väikesed, mõju avaldumise sagedus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on tegemist SKA jaoks väheolulise mõjuga. 26 Muudatus 3. Erihoolekandeteenuse kasutamata jätmise aja täpsustused Mõjuvaldkond – sotsiaalne mõju 3.1. Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse saajad Muudatusega täpsustatakse, et kui isik ei kasuta erihoolekandeteenust vähemalt minimaalses mahus kahel järjestikusel kuul, ei pea SKA kolmandal kuul jätkama riigieelarvest teenuse eest maksmist. Muudatus tagab selguse nende teenuste puhul, kus on määratud teenuse osutamise tundide või päevade arv ühes kuus. Muudatuse tulemusel on ka teenuse kasutamata jätmise aja arvestamise aluseks teenuse kasutamise alustamine, mitte kalendriaasta. Muudatus mõjutab eeldatavalt teenuste tõhusama kasutamise ning vajaduse korral teenuse pakkumise erihoolekandeteenuse järjekorras olijatele, mis vähendab ebasoovitavate mõjude riski. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kõik erihoolekandeteenuse saajad. Sihtrühma on täpsemalt kirjeldatud punktis 1.1. Mõju ulatus on väike, kuna puudub tarvidus muutustega kohanemiseks (muutusi tuleb teadvustada üks kord). Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest mõju avaldumine teenusesaajatele on regulaarne. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on väike ja mõju avaldumise sagedus on keskmine. Mõjutatud sihtrühm on väike (kogu elanikkonnaga võrreldes) ning ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on muudatuse mõju erihoolekandeteenuse saajate jaoks väheoluline. Muudatus 4. Teenuseosutaja teavituskohustus, kui teenusesaaja erihoolekandeteenuse kauem kui neli kuud kasutamata jätab Mõjuvaldkond – sotsiaalne mõju 4.1. Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse osutajad Eelnõu muudatusega sätestatakse, et teenuseosutajal on teavituskohustus, kui teenust saama suunatud inimene ei ole teenust kasutanud aasta jooksul rohkem kui neli kuud. Muudatus vähendab ebasoovitavate mõjude riski, suurendades operatiivsust. Muudatuse mõjul suureneb vähesel määral erihoolekandeteenuse osutajate halduskoormus, kuna SKA-d tuleb teavitada, kui teenusesaaja pole aastas rohkem kui neli kuud teenust kasutanud. 2022. aasta jooksul osutas erihoolekandeteenuseid 219 erihoolekandeasutust (arvestatud kõiki teenuseosutamise asukohti). Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohaneda (mõju ulatus väike) ning mõju avaldumise sagedus on ühekordne (muudatuse rakendamisel). Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega erihoolekandeteenuse osutajate jaoks olulist mõju. 27 Muudatus 5. Igapäevaelu toetamise teenuse ruumidega seotud kulude tasumine elukohajärgse KOV-i poolt Mõjuvaldkond – mõju riigivalitsemisele, sealhulgas kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele 5.1. Mõju sihtrühm: KOV-id Muudatusega luuakse õigusselgus selles, millise KOV-i katta on igapäevaelu toetamise teenuse osutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulud. Muudatuse tulemusel on kohustus katta kulud KOV-i kehtestatud ulatuses sellel KOV-il, mis on teenust saama suunatud inimese elukohajärgne KOV. KOV-i töökorralduses on vaja muudatust teadvustada ning osade KOV-ide puhul võib tekkida vajadus korraldada kulude katmine ümber, kui elukohajärgne KOV ruumidega seotud kulusid varem ei tasunud. Samas ei lisata KOV-idele täiendavaid ülesandeid, sest igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulu katmine on ka praegu KOV-ide ülesanne. 2022. aastal toetasid KOV-id igapäevaelu toetamise teenust kokku rohkem kui 3,1 miljoni euroga (tabel 2). Tabel 2. Erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse liikide järgi, 2022 Teenuse liik 2022 riik KOV teenusesaaja, välis- muu tema vahendid pereliikme või eestkostja osalus (omaosalus) Igapäevaelu toetamine kokku 7 555 789 3 186 821 402 849 3375 77 579 Igapäevaelu toetamine 4 918 084 1 959 658 90 619 3375 40 719 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele inimesele 255 770 47 159 48 495 0 36 860 Igapäevaelu toetamise teenus suure hooldusvajadusega inimestele 2 381 935 1 180 005 263 735 0 0 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, SKA registriandmed Mõjutatud sihtrühm on kõik KOV-id (eeldatavasti kõik 79 KOV-i). Mõju ulatus on väike, sest juba praegu on elukohajärgne KOV kohustatud korraldama abi andmist ning lisaks peavad KOV-id katma igapäevaelu toetamise teenuse ruumide kulud, mistõttu ei kaasne selles osas olulisi muutusi. Mõju avaldumise sagedus on regulaarne (kulude katmisel). Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühm on kõikne (eeldatavalt kõik 79 KOV-i). Mõju ulatus on väike ja mõju avaldumise sagedus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on muudatus 28 KOV-ide jaoks mõjude hindamise kriteeriumite järgi olulise mõjuga, kuid eeldatavalt ei too kaasa olulisi muutusi KOV-ide tegutsemisel, sest ruumide kulu katmine on ka praegu elukohajärgsete KOV-ide ülesanne. Muudatus 6. Töötamise toetamise teenuse täpsustamine Mõjuvaldkond – sotsiaalne mõju 6.1. Mõju sihtrühm: töötamise toetamise teenuse saajad Eelnõus sätestatud muudatus, mis täpsustab, et töötamise toetamise teenust on õigus saada ainult puuduva töövõimega inimestel, eristab selgemini sihtrühma, kellele teenus on mõeldud. Muudatusega väheneb ebamäärasus ja dubleerimine töötukassa pakutavate sarnaste tööhõiveprogrammi teenustega, mis on mõeldud osalise töövõimega inimestele. Muudatus mõjutab osalise töövõimega töötamise toetamise teenuse saajaid, kes teenust kasutavad või on teenuse järjekorras ning peavad suunamisotsuse lõppedes liikuma töötukassa pakutavat teenust saama. Eelnõuga on tagatud enne käesoleva eelnõu § 1 punktis 17 sätestatud muudatuse jõustumist SKA poolt töötamise toetamise teenust saama suunatud ja teenusejärjekorda pandud isikute õigustatud ootus saada teenust. SKA andmetel kasutas 01.07.2023 seisuga töötamise toetamise teenust kokku 638 inimest ja neist 83 olid osalise töövõimega (13% töötamise toetamise teenuse saajatest). Töötamise toetamise teenuse järjekorras oli 27 osalise töövõimega inimest (12% teenusejärjekorras olijatest). Kõikide töötamise toetamise teenuse saajate suhtes on muudatusest mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega, kuid kogu elanikkonda arvestades on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Muudatus, mis sätestab, et töötamise toetamise teenuse saajatel on võimalik saada pidevat abi ja toetust juba enne tööle asumist ning edaspidi töötamise ajal, mõjutab kõiki töötamise toetamise teenuse saajaid, teenusejärjekorras olijaid ja tulevikus selle teenuse saajaid. Muudatusega ebasoovitavate mõjude risk väheneb, kuna töötamise toetamise teenuse saajatel on olemas nii lühi- kui pikaajalise toetuse saamise võimalus ja seda ka kaitstud tingimustes töötamise korral. Eesti elanikkonnaga võrreldes on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Muudatusega võib kaasneda muutus osalise töövõimega inimeste senises käitumises (teenusesaamise jätkamine töötukassa pakutavas tööhõiveprogrammis) ja seega on mõju ulatus keskmine. Muudatusega kokkupuude on regulaarne, kuid eeldatavalt ei ole igapäevane (mõju avaldumise sagedus keskmine). Muudatus puudutab ka pikaajalise kaitstud töö katseprojektis osalejaid, kes projekti lõppemisel võivad taotleda töötamise toetamise teenust ning peale teenusevajaduse hindamist lisatakse nad vaba teenusekoha puudumise korral töötamise toetamise teenuse eelisjärjekorda. Seega, töötamise toetamise teenuse vajajate arv eeldatavalt suureneb projekti lõppemise tõttu. SKA andmetel kasutas 20.06.2023 seisuga pikaajalise kaitstud töö teenust 427 inimest. Negatiivne mõju on neile, kes peavad katseprojekti lõppemise tõttu teenuse saamist uuesti järjekorras ootama või kes pole õigustatud töötamise toetamise teenust saama, kuna neil puudub raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire. Arvestades eelarve võimalusi ja Heaolu arengukava eesmärki hoolduskoormuse vähendamiseks on sihtgrupiks just psüühikahäirega inimesed. Positiivse mõjuna võib välja tuua, et eelnõus sätestatud töötamise toetamise teenuse sisulised muudatused tagavad vajadusel inimeste pikemaajalisema toetuse ja juhendamise, nii enne tööle asumist kui ka töötamise ajal. Vastavalt 29 inimese võimekusele võib teenuseosutamine toimuda töökeskuses kaitstud tingimustes või avatud tööturul. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühm on väike (kogu elanikkonnaga võrreldes) ja ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju ulatus on keskmine ja mõju avaldumise sagedus on keskmine. Kokkuvõttes on muudatusel mõju hindamise kriteeriumite alusel oluline mõju ja ka teenusesaajate jaoks on tegemist vajaliku muudatusega. 6.2. Mõju sihtrühm: töötamise toetamise teenuse osutajad Muudatus täpsustab töötamise toetamise teenuse osutamise olemust ja teenust saama õigustatud inimestele seatavaid tingimusi. Muudatusega täpsustatakse, et teenust osutatakse puuduva töövõimega inimestele, ja lisatakse, et ka enne tööle asumist, mitte ainult töötamise ajal, võib teenusesaaja vajada teenuseosutaja pidevat toetust ja juhendamist. Lisaks annab muudatus varasemast selgemalt võimaluse psüühilise erivajadusega inimestele senisest paindlikumalt pakkuda töötamise võimalusi teenuseosutaja juures. Teenuseosutaja enda juures töö pakkumise võimalus pole kohustus ning teenuseosutajad võivad jätkata senist teenuse osutamist. Muudatusega täpsustatakse, et teenuseosutaja valmistab võimaluse korral teenusesaajat ette iseseisvalt tööle asuma, sest kõik teenusesaajad pole võimelised edasi iseseisvale tööle liikuma. Seega tagatakse muudatuse mõjul nende inimeste puhul pikaajalisem toetuse pakkumine ja toimetuleku säilimine. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on töötamise toetamise teenuse osutajad. 2023. aasta juunikuu seisuga pakkus töötamise toetamise teenust 86 erihoolekandeteenuse osutajat, mis on 39% kõikidest erihoolekandeteenuse osutajatest. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Töötamise toetamise teenuse osutajad võivad vajada kohanemist muudatusega, et teenusesaajad vajavad juba enne tööle asumist tuge ning osad teenusesaajad pikemaajalist pidevat toetust, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega suuri kohanemisraskusi (mõju ulatus on keskmine). Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest kokkupuude muudatusega on regulaarne, kuid eeldatavalt ei ole igapäevane. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Seadusesätte täpsustamisel võib riigieelarveliste vahendite võimaluste suurenedes lisanduda uusi töötamise toetamise teenuse osutajaid, kes pakkusid katseprojekti raames pikaajalise kaitstud töö teenust. Pikaajalise kaitstud töö teenuse osutajatel on välja arendatud töökeskused, oma koostöövõrgustik ja kvalifitseeritud tegevusjuhendajad. Katseprojekti lõppemisel 31.12.2023 võivad pikaajalise kaitstud töö teenuse osutajad olla huvitatud teenuse jätkamisest töötamise toetamise teenuse osutajana. Sel juhul tuleb pikaajalise kaitstud töö teenuse osutajatel taotleda tegevusluba, mis on asutusele ühekordne tegevus ja sellega ei kaasne pikemaajalist inimressurssi mõju. Positiivne mõju on rohkemate teenuseosutajate lisandumine. SKA andmetel oli 01.06.2023 seisuga 21 pikaajalise kaitstud töö teenust osutavat asutust, kellest 12 osutasid ka töötamise toetamise teenust. Ainult pikaajalise kaitstud töö teenust osutas kuus asutust 21-st. Ebasoodsaks mõjuks võib olla töötamise toetamise teenuse väiksem riiklik rahastus kui oli senine pikaajalise kaitstud töö teenuse rahastus, mille tulemusel võib töötamise toetamise teenuse osutamisega jätkavate asutuste arv olla väiksem, kuid täpsemalt pole võimalik mõju ulatust hinnata. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele 30 Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on keskmised. Mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumite alusel tegemist töötamise toetamise teenuse osutajate jaoks olulise mõjuga. Mõjuvaldkond – mõju riigivalitsemisele, sealhulgas avalikele teenustele 6.3. Mõju sihtrühm: SKA ja töötukassa Töötamise toetamise teenuse sihtrühma täpsustamine ainult puuduva töövõimega inimestele ja seega osalise töövõimega inimeste suunamine töötukassa pakutavaid teenuseid saama võib suurendada töötukassa pakutavate teenuste teenusekohti. Sealjuures on keeruline täpsemalt prognoosida lisanduvate teenusekohtade arvu ning teenuse pakkumine toimub töötukassas juhtumipõhiselt. Positiivse mõjuna loob muudatus selguse selles, millisele sihtrühmale pakuvad teenust töötukassa ja SKA ning teenuste dubleerimine väheneb. Muudatus, mis sätestab, et töötamise toetamise teenust saab ka enne tööle asumist, võib lühikest aega suurendada SKA töökoormust ja uute teenuseosutajate halduskoormust, kuna muudatusega võivad töötamise toetamise teenust hakata pakkuma uued asutused ning võib lisanduda rohkem teenusesaajaid. Lisaks võivad töötamise toetamise teenust hakata pakkuma varem pikaajalise kaitstud töö teenust osutanud asutused ning pikaajalise kaitstud töö teenuse saajad võivad hakata kasutama töötamise toetamise teenust. SKA töökoormus võib lühikest aega suureneda teenusesaajate taotluste menetlemise, teenusevajaduse hindamise ning teenuseosutaja tegevuslubade taotluste ja lepingute sõlmimise tõttu. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest vaid SKA-d ja töötukassat. Muudatuse mõju ulatus on väike, sest muudatusega ei kaasne vajadust sellega kohaneda. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest tegemist on lühiajalise võimaliku töökoormuse suurenemisega seoses taotluste menetlemise, hindamiste ja lepingute sõlmimisega. Ebasoovitavate mõjude risk on väike seoses kaasneva lühiajalise koormuse kasvuga. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus on väikesed. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on tegemist SKA ja töötukassa jaoks väheolulise mõjuga. Muudatus 7. RRS-i täiendamine §-ga 1125, millega reguleeritakse ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadressile registreeritud isiku elukoha aadressi muutmist Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele 7.1. Mõju sihtrühm: KOV-id (kokku 79) Muudatusega nähakse ette, et enne 2019. aastat erihoolekandeasutusse registreeritud inimeste elukoha aadressina kantaks rahvastikuregistrisse KOV-i algatusel see KOV/linnaosa, kus inimene viibib ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja mis on kantud tema viibimiskohana rahvastikuregistrisse. 31 Kuigi suurem osa erihoolekandeasutusse registreerimisi on tehtud enne 2001. aastat, võib seda erandjuhtudel olla tehtud ka hiljem. Seega nähakse ette, et muudatus kehtib neil juhtudel, kui elukohakanne erihoolekandeasutusse on tehtud enne kehtiva RRS-i (eelnõus kirjas „käesoleva seaduse“) jõustumist 01.01.2019. Mõju ulatus on keskmine, sest võib muutuda sihtrühma käitumine, kuid sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, sest KOV-id muudavad ka praegu RRS 11. peatüki alusel rahvastikuregistris elukohaandmeid KOV-i algatusel. Seega ei ole see menetlus KOV-idele uus, kuid uus on eelnõuga RRS-i lisatav alus, millal saab KOV-i algatusel elukohaandmeid lisaks praegu kehtivatele alustele veel muuta. Mõju avaldumise sagedus on keskmine või pigem väike, sest kuigi KOV-id viivad elukohaandmete muutmise menetlusi läbi igal tööpäeval, ei pruugi nad iga päev kokku puutuda juhtumitega, kus oleks vaja registreerida KOV-i algatusel elukoht isikule, kes on enne 2019. aastat erihoolekandeasutusse registreeritud ja kelle elukoha aadressina kantaks rahvastikuregistrisse see KOV/linnaosa, kus ta viibib ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja mis on kantud rahvastikuregistrisse tema viibimiskohana. Samas võib KOV-ide töökoormus esialgu natuke suureneda seoses sellega, et muudatuse jõustumise järel võib olla alguses vajalik RRS § 1125 alusel korraga rohkemate inimeste elukohtade registreerimine KOV-i algatusel, kuid eeldatavasti ei ole töökoormuse suurenemine ulatuslik ega pikaajaline. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike – elukohti registreerivaid ametnikke on 297. KOV-id, kuhu uued teenusekohad on loodud, võivad olla ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajate elukoha muutmise suhtes skeptilised, peljates muudatusega seonduvalt suurt halduskoormust. KOV-id ei soovi, et nende haldusterritooriumil asuvad hoolekandeasutused toimiksid hoolekandelise ja eestkostelise abi tõmbekeskusena, millega seoses võib abivajajate arvu kasv tähendada seda, et KOV ei suuda oma elanikele maksta toetusi ja osutada sotsiaalteenuseid samal tasemel kui varem. KOV-id on väljendanud kartust, et kui ööpäevaringset teenust saavate inimeste elukohana registreerida KOV, kus nad teenuseid saavad, jääb kohustus pakkuda neile teenuseid ja toetusi ka siis, kui inimesed enam erihoolekandeteenuseid ei vaja. Muudatuse positiivne mõju KOV-idele avaldub selles, et nad saavad paremini oma teenuseid ja toetusi planeerida, kui selles KOV-is elavate isikute elukoha aadress on rahvastikuregistri järgi see KOV, kus nad ka reaalselt elavad. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühm on väike (kogu elanikkonnaga võrreldes), sest elukohti registreerivaid ametnikke on 297. Mõju avaldumise sagedus on keskmine või väike, sest muudatusega ei puututa eeldatavalt kokku iga päev. Mõju ulatus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine või väike. Kokkuvõttes on tegemist KOV-ide jaoks olulise muudatusega. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule 7.2. Mõju sihtrühm: KOV-id (kokku 79) 32 Muudatuse mõju KOV-idele võib olla piirkonniti erinev. Muudatuse mõju on suurem nendes KOV- ides, kuhu on koondunud rohkem neid isikuid, kes registreeriti enne 2019. aastat hoolekandeasutusse ja kelle elukoha aadressina kantakse see KOV/linnaosa, kus ta viibib ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja mis on kantud või on olnud kantud tema viibimiskohana rahvastikuregistrisse. Mida rohkem on KOV-is elanikke, seda suurem on ka võimalus, et nende seas on eespool nimetatud isikuid, keda tuleb KOV-il RRS § 1125 alusel KOV-i algatusel registreerida. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühma suurus on eeldatavalt kõik 79 KOV-i, kuid mõju võib olla piirkonniti erinev. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest tegemist on ühekordse muudatusega. Mõju ulatus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine või väike. Kokkuvõttes on tegemist KOV-ide jaoks olulise muudatusega. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju 7.3. Mõju sihtrühm: igaüks, kes on enne 2019. aastat erihoolekandeasutusse registreeritud ja kelle elukoha aadressina kantakse see KOV/linnaosa, kus ta viibib ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja mis on kantud või olnud kantud tema viibimiskohana rahvastikuregistrisse Mõju ulatus on keskmine, sest inimeste senine toimetulek võib võrreldes varasemaga muutuda. Inimesi, kelle elukohaks on suletud erihooldekodu (või selle asukoha KOV), on kokku 445. Neist 418 puhul on viibimiskohaks erihoolekandeteenust osutav asutus (puudutatud inimesi 335) või üldhooldusteenust osutav asutus (puudutatud inimesi 83). Üldhooldusel viibivatele inimestele eelnõuga planeeritav muudatus ei laiene. 27 inimesel on elukohaks suletud erihooldekodu, kuid nemad ei viibi hoolekandeasutuses ja ka neile planeeritav muudatus ei laiene. Eelnõuga planeeritav muudatus puudutab seega 335 inimest. Muudatusel on sihtrühma jaoks positiivne mõju, sest eespool nimetatud isikute elukoha aadressiks hakkab rahvastikuregistris olema see KOV, kelle territooriumil need inimesed ka tegelikult elavad. Elukohaandmete olemasolu KOV-is annaks niigi madala sissetulekuga inimestele võimaluse kasutada teenuse saamiseks reaalse elukoha KOV-i oma elanikele pakutavaid teenuseid (tasuta ühistransport linna- ja maaliinidel, odavamad ujula- jms piletid, eelis perearsti nimistusse saamisel jm), milleks rahvastikuregistris olev viibimiskoha kanne õigust ei anna. Negatiivne mõju võib avalduda nendele isikutele, kes mingil põhjusel ei soovi, et nende elukohaandmeid rahvastikuregistris muudetakse. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühm on väike (puudutab 335 inimest). Mõju ulatus on keskmine ja mõju avaldumise sagedus väike, sest tegemist on ühekordse muudatusega. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumite alusel tegemist väheolulise mõjuga. Koondmõju ettevõtetele ja kodanikele avalduvale halduskoormusele ja avaliku sektori töökorraldusele 33 Ettevõtete ja kodanike halduskoormus lühikest aega suureneb, sest SHS-i muudatused toovad kaasa diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse saajate ja järjekorras olijate uuesti hindamise. Samuti lisandub erihoolekandeteenuse osutajatele kohustus teavitada SKA-d isikust, kes ei ole kasutanud teenust rohkem kui neli kuud aasta jooksul, mis suurendab vähesel määral teenuseosutajate halduskoormust. RRS-i muudatusega suureneb lühikest aega osade KOV-ide töökoormus. Avaliku sektori, sealhulgas SKA töökoormus suureneb, kuid vähe ja lühikest aega uute hindamiste ja elukohtade registreerimise tõttu. Andmekaitsealane mõjuhinnang 1. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse muutmine päeva- ja nädalahoiuteenuseks ning töötamise toetamise teenuse sisu täpsustamine SHS sätestab andmete koosseisu, mida SKA-l tuleb erihoolekandeteenust saama õigustatuse otsustamisel arvesse võtta. Eelnõuga selles muudatusi ette ei nähta. Erihoolekandeteenuse saamiseks esitab inimene vastavalt SHS § 70 lõikele 1 taotluse, milles esitatavate andmete koosseis ja nõutavate dokumentide loetelu on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“. Taotluse esitamisel võib inimene vastavalt SHS § 70 lõikele 11 anda nõusoleku erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate psüühikahäire diagnoosi andmete kasutamiseks. Kui inimene nõusolekut anda ei soovi, võib ta esitada psüühikahäire diagnoosi andmed ise. Vastavalt SHS § 70 lõikele 8 on SKA-l erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel õigus saada inimeselt ja Eesti Töötukassalt andmeid inimese töötuna arveloleku ning tööharjutuse, tööpraktika, tugiisikuga töötamise ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse muutmisega päeva- ja nädalahoiuteenuseks kaasneb teenust kasutavale inimesele kohustus tasuda omaosalus. Omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest esitab inimene SKA-le taotluse, milles esitatavate andmete koosseis ja nõutavate dokumentide loetelu on samuti kehtestatud eelmainitud sotsiaalkaitseministri määrusega nr 73. Menetluskeskkond (sotsiaalkaitse infosüsteem), kus praegu vormistatakse erihoolekandeteenuseid puudutavaid otsuseid, on vana, mistõttu ei ole võimalik arendada tavapärasesse menetluskeskkonda juurde uut teenuse liiki. Päeva- ja nädalahoiuteenust puudutavaid otsuseid hakkab SKA vormistama tema kasutuses olevas dokumendihaldussüsteemis Delta. Delta on turvaline kanal, mille kaudu SKA edastab ja säilitab dokumente. Tööks vajalike infosüsteemide toimimise, arendamise ja seal tekkivate andmete turvalise haldamise tagab arendusosakond koostöös teabehalduse talituse juhi, peaarhivaari ja teiste struktuuriüksustega. Erihoolekandeteenuse osutajate kogutavate ja säilitavate dokumentide loetelu on kehtestatud SHS § 83 lõike 2 alusel sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 72 „Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine“. Tulenevalt SHS § 83 lõikest 3 säilitatakse erihoolekandeteenuse osutaja kogutud ja säilitatavate dokumentide andmeid kuni kümme aastat teenuse osutamise lõppemisest. Ka selles osas pole eelnõuga muudatusi ette nähtud. 34 Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuna eelnõuga ette nähtud muudatustega täiendavaid isikuandmeid võrreldes kehtiva õigusega ei koguta ega töödelda, võib eelnõuga tehtavatest muudatustest tulenevat andmekaitselist mõju pidada väheseks. 2. SHS § 89 muutmine Eelnõuga täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise teenuse puhul on vastavalt SHS §-le 89 kohustus tagada teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine KOV-i kehtestatud ulatuses sellel KOV-il, mis on teenust saama suunatud inimese elukohajärgne KOV. Lähtuvalt SHS § 5 lõikest 1 on isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV. Seega, täpsustuse lisamisega isikuandmete töötlemisel võrreldes kehtiva õigusega muudatust ei tehta. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuna eelnõuga ette nähtud muudatustega üksnes täpsustatakse kehtivat õigust selguse huvides, ei ole kõnealusel muudatusel andmekaitselist mõju. 3. RRS-i muudatus elukoha registreerimisel RRS § 85 kohaselt teatab sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste-, politsei- või muu asutus KOV- ile oma ülesannete täitmise käigus KOV-i territooriumil avastatud püsivalt viibivast isikust, kelle elukoha aadress ei ole rahvastikuregistrisse kantud või kes oma kinnitusel ei kasuta enam seda elukohta, mille aadress on rahvastikuregistrisse kantud. Teates märgitakse isiku elukoha aadress või selle puudumine. RRS § 86 kohaselt võib vastava info anda KOV-ile ka isik ise. Seega võib KOV-i algatusel KOV-i täpsusega aadressi kandmiseks taotluse/teate esitada isik või asutus. Antud juhul saab KOV-i avaliku ülesande täitmiseks anda KOV-ile juurdepääsu nendele andmetele rahvastikuregistri volitatud töötleja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) vastavalt RRS-is sätestatud korrale. Andmeid saab täpsustada ka see KOV, kus isiku elukoht on registreeritud. Näiteks kui isik on Sõmeralt (Saaremaa vald) paigutatud Otepääle, saab Otepää vald andmed SMIT-ilt, vajaduse korral kaasatakse info saamiseks ka Saaremaa vald, seejärel teeb Otepää vald KOV-i algatusel KOV-i täpsusega elukohakande rahvastikuregistrisse. KOV saab ühe menetlusega kanda rahvastikuregistrisse KOV-i algatusena ka mitme isiku elukoha andmed. Menetluse läbiviimisel suheldakse ka isikuga või tema seadusliku esindajaga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et andmekaitsealane mõju on vähene. Ka praegu viivad KOV-id läbi KOV-i algatusel KOV-i täpsusega elukoha registreerimise menetlusi. Eelnõuga lihtsalt lisatakse üks vastav alus juurde. Isikuandmete kogumises, säilitamises, edastamises ja kustutamises eelnõuga muudatusi ei tehta. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuse mõjul väheneb SKA arvete menetlejate töökoormus, kuna varem oli teenusel neli erinevat hinda sõltuvalt teenusesaaja intellektipuude tasemest ja teenuse osutamise ajast (ööpäev läbi / päevasel ajal), kuid muudatuse tulemusena jääb päeva- ja nädalahoiuteenusele kehtima vaid üks hind. Samas peab SKA uuesti hindama igapäevaelu toetamise teenuse järjekorda võetud inimeste abi- ja toetusvajadust ja seda, kas saab nad lisada päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda. Seega suureneb lühikest aega SKA vastavate ametnike töökoormus seoses hindamistega. 35 Muudatusega seonduvalt SKA eelarvele lisakoormust ei kaasne, eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamine jääb kehtiva eelarve piiridesse. Päeva- ja nädalahoiuteenuse hind on arvestatud diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse puhul kehtiva kõrgeima ööpäeva maksumuse järgi ühele teenusekohale. Diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenuse eelarve 2023. aastal on 3 695 600 eurot, sama eelarvega (päeva- ja nädalahoiuteenuse kulude, sh omaosaluse puudujääva osa hüvitamise katmiseks) on arvestatud ka 2024. aastaks. Päeva- ja nädalahoiuteenuse lisamine eraldi teenusena majandustegevuse registrisse eeldab arendust, mille maksumus ei ole suur ja mahub SKA eelarvesse, kuna tegemist on vaid erihoolekandeteenuse tegevusalale uue teenuse lisamisega ning muud põhimõtted ei muutu. Arendustöö tellitakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu. SHS § 89 täpsustus, mille kohaselt on igapäevaelu toetamise teenuse puhul kohustus tagada teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine KOV-i kehtestatud ulatuses sellel KOV-il, mis on teenust saama suunatud inimese elukohajärgne KOV, ei too KOV- idele kaasa lisakulusid, kuna praktikas ruumikulude katmine nii juba toimubki. KOV-id saavad võimaluse enda algatusel korrastada rahvastikuregistris isikute elukoha andmeid. Kuna KOV-id teevad seda ka kehtiva RRS-i alusel muudel juhtudel ja iga üksiku KOV-i kohta ei ole puudutatud isikute arv suur, ei tekita see muudatus tööjõukulude näol KOV-idele eraldi kulusid. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmisel on vaja muuta järgmisi määruseid: 1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 38 „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele“; 2) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“; 3) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“; 4) sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“. Rakendusaktide kavand on esitatud seletuskirja lisas 2. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. aprillil – siis jõustuvad peamiselt päeva- ja nädalahoiuteenust puudutavad sätted, sest teenuse osutamise võimaldamine vajab teatavat ettevalmistusaega. Eelnõu § 1 punktid 15–18 ja 27 ning § 2 jõustuvad üldises korras – need on töötamise toetamise teenuse sätetes tehtavad muudatused ja RRS-is tehtavad muudatused. Viidatud muudatused võivad jõustuda üldises korras, sest ei vaja ettevalmistusaega. Eelnõu § 1 punktid 6 ja 7 kehtivad kuni 2024. aasta 31. detsembrini, sest tegemist on muudatustega, mis on tingitud sellest, et päeva- ja nädalahoiuteenuse omaosaluse maksimaalset maksumust ei saa käesoleva eelnõu ja 2024. aasta riigieelarve menetlusaegade ühitamatuse tõttu sätestada 2024. aasta riigieelarves. Eelnõu § 1 punkt 5 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril – jõustumisaeg on seotud eelnõu § 1 punktide 6 ja 7 kehtimisaja lõpuga, alates 2025. aasta 1. jaanuarist kehtestatakse ka päeva- ja nädalahoiuteenuse 36 omaosaluse maksimaalne maksumus riigieelarvega, nagu ka kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse omaosalus. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu SHS-i muutmist puudutavat osa on enne kooskõlastamisele saatmist tutvustatud päeva- ja nädalahoiuteenuse pakkujatele ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Eelnõu RRS-i muutmist puudutavat osa on enne kooskõlastamisele saatmist tutvustatud Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse andmiseks Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Töötukassale, õiguskantslerile ja Sotsiaalkindlustusametile. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2023. a. 37 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/23-1062 - Sotsiaalhoolekande seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 30.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f705c04-2b65-486a-b821-7b4b01006566 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f705c04-2b65-486a-b821-7b4b01006566?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main