Riigihanke „Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüs“

KÄSKKIRI 23.08.2023 nr 83 Riigihanke „Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüs“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüs” (CPV kood 71620000-0, objekti nimetus „Analüüsiteenused) lihthankemenetluse teel. Hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on 49 999 eurot. 2. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) digiriigi arengu osakonna andmehalduse programmijuhi Kuldar Aasa. 3. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas pakkumuste hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise aluste kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel järgmises koosseisus: 3.1. Komisjoni esimees: Ott Velsberg – MKM, digiriigi arengu osakond, andmete juht. 3.2. Komisjoni liikmed: 3.2.1. Kuldar Aas – MKM, digiriigi arengu osakond, andmehalduse programmijuht; 3.2.2. Regiina Sepp – MKM, digiriigi arengu osakond, andmete taaskasutuse programmijuht. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.  2 (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  Käskkirja Lisa 1 Lihthanke alusdokument „Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüsi“ tehniline kirjeldus Sisukord 1. Üldandmed...................................................................................................................................... 2 2. Taustainfo ....................................................................................................................................... 2 3. Tellitavate tööde sisu, tegevused ja tulemid ................................................................................. 3 3.1. Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia .................................................................... 3 3.2. Olulistele põhiandmetele kohalduvad nõuded ........................................................................ 4 3.3. Põhiandmete nõuete rakendamise tegevuskava ja õigusandluse muudatusvajaduse analüüs ......................................................................................................................................................... 4 4. Tööde läbiviimise maht ja korraldus .............................................................................................. 5 5. Nõuded Pakkuja meeskonnale ....................................................................................................... 5 6. Pakkumuse esitamine ja nõuded pakkumusele ............................................................................ 5 7. Pakkumuste avamine ja vastavaks tunnistamine ....................................................................... 6 8. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine...................................................................... 7 9. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ...................................................................................... 9 10. Hankelepingu sõlmimine, tulemi esitamine ja vastuvõtmine ning tasumine ......................... 9 11. Lisad ............................................................................................................................................. 9 1 1. Üldandmed 1.1 Hankija vastutav isik: Kuldar Aas Andmehalduse programmijuht Digiriigi arengu osakond e-post: [email protected] tel: +372 5223 571 1.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi Hankija) viib läbi hanke, mille eesmärk on leida koostööpartner (edaspidi Pakkuja või ka Töövõtja) põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja olulistele põhiandmetele kohalduvate täpsete nõuete analüüsi teostamiseks (edaspidi Töö). 1.3. Käesoleva hanke eesmärk on luua koostöös Hankijaga üldised põhimõtted põhiandmete olulisuse hindamiseks, piloteerida neid vähemalt kahes asutuses, ning pakkuda välja esmane komplekt olulistele põhiandmetele rakenduvatest andmekvaliteedi, -kirjelduse, kättesaadavuse, andmekasutajatele osutatava toe ja kommunikatsiooni korralduse nõuetest ning töötada välja esialgne protsess põhiandmete dubleeriva kogumise tuvastamiseks ja puuduste adresseerimiseks. 1.4. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. 1.5. Hankija korraldab lihtmenetluse pöördmenetlusena (RHS § 52 lg 3). 1.6. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 90 päeva. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast 2. Taustainfo Praegune põhiandmete mõiste toodi avaliku teabe seadusesse sisse 2008. aastal. Selle järgi on põhiandmed „riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad andmekogu haldaja avalike ülesannete täitmise käigus“. Põhiandmete mõistega on omakorda seotud andmete ühekordse küsimise printsiip, ehk keeld juba mõnes andmekogus olemasolevaid andmeid uuesti koguda. Nimetatud põhimõtted kehtivad absoluutselt, ehk kõigile andmekogudele ja andmetele, sõltumatult nende sisust, kasutatavusest või säilitusväärtusest. Samas ei ole andmete ühekordse küsimise printsiip praktikas piisavalt rakendunud. 2021. aastal läbi viidud analüüsi alusel on tervelt 80% RIHAs kirjeldatud andmetest märgitud põhiandmeteks, nende nö põhiandmete osas on andmekogude vahel oluline kattuvus. 2022. aasta lõpus viis Hankija läbi lühianalüüsi, mille käigus uuriti mõnede olulisemate põhiandmete haldajate ja kasutajate käest nende seisukohti põhiandmete haldamise, 2 ristkasutamise ja ühekordse küsimise printsiibi rakendamise osas. Vastanute arvates on peamised põhiandmete ristkasutuse probleemid seotud andmete ebausaldusväärse kvaliteedi ning ebapiisava kasutatavusega – kuigi vajalikud andmed on esmapilgul küll mõnes teises andmekogus olemas, pole nende kvaliteet, struktuur või ristkasutust võimaldava teenuse tugi asutuste jaoks tihti piisav. Sama lühianalüüsi käigus selgus, et asutused toetavad ülekaalukalt üleminekut nö absoluutsest põhiandmete käsitlusest väärtuspõhise käsitluseni, mille aluseks on rangemad kvaliteedi- ja kasutusnõuded olulisematele põhiandmetele. Asutuste hinnangul aitaks ühtne põhiandmete olulisuse määramise metodoloogia tuvastada neid andmestikke, mille puhul andmekvaliteedi tõstmine ja andmeteenuste käideldavuse parandamine annaks enim kasu. Omakorda aitab selline teadlikkus asutustel oma sisemisi andmehalduse ja andmete taaskasutusega seotud ressursse rakendada senisest efektiivsemalt. Pikema ülevaate seni tehtud tööst leiab Lisast 2: Põhiandmete kontseptsioon ja selle rakendamise probleemid. 3. Tellitavate tööde sisu, tegevused ja tulemid Kõik Töövõtja poolt esitatud punktides 3.1 – 3.3 kirjeldatud tööde tulemused peavad olema kinnitatud Hankija poolt. Olulisemaid vahetulemeid, põhimõtteid ning lõplikke tulemeid peab Töövõtja tutvustama Hankija poolt hallatud põhiandmete töörühmas. Kõigi tööde käigus loodud tulemite õigused kuuluvad Hankijale. 3.1. Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia Põhiandmete olulisusel põhineva lähenemise aluseks on praktiline olulisuse hindamise metodoloogia. Andmete olulisuse üheks peamiseks kriteeriumiks on nende rist- ja taaskasutatavus, samas on olemas ka muid väärtuse või olulisuse hindamise raamistikke, sh:  Euroopa Komisjoni poolt defineeritud taaskasutuspotentsiaali vaatest väärtuslikud andmestikud (high-value datasets), mille hulka kuuluvad georuumilised andmed, maa seire ja keskkond, meteoroloogiateave, statistika, andmed äriühingute ja liikuvuse kohta;  andmesaatkonna kontekstis defineeritud riikluse säilimise vaatest kriitilised andmekogud, mille hulka kuuluvad e-toimik, kinnistusraamat, äriregister, Riigi Teataja infosüsteem, maakataster, riigikassa infosüsteem, maksukohuslaste register, rahvastikuregister, isikut tõendavate dokumentide register ja riiklik pensionikindlustuse register;  rahvusarhiiv on riigi andmekogude arhiiviväärtuse hindamise käigus defineerinud kaheksa ühiskonna jaoks olulist andmete gruppi: rahvastik, territoorium, õigusaktid, õigusemõistmine, juriidilised isikud, ehitised ja rajatised, tööstusomand, haridus ja teadus;  1997.a. andmekogude seaduse alusel defineeritud riigi põhiregistrid, milleks on andmekogud, mida peetakse riigi rahvastiku, juriidiliste isikute, kinnisvara, seaduses sätestatud vallasvara, riigivara ja muude seadusega määratud oluliste objektide kohta. 3 Töövõtja ülesandeks on analüüsida ülal nimetatud ja võimalikke muid raamistikke ja andmete olulisuse määramise põhimõtteid ning koostada praktiline metodoloogia, mille alusel on asutustel võimalik üheselt analüüsida oma põhiandmeid ning eristada nende hulgast olulised. Muuhulgas tuleb metodoloogias selgelt kirjeldada olulisuse hindamise objekti (põhiandmete või põhiandmete hulga) määratlemise meetodid. Loodud metodoloogiat tuleb piloteerida, ehk teostada oluliste põhiandmete määratlemine, vähemalt kahes eeldatavalt olulisi põhiandmeid haldavas asutuses. Testimiselt saadud tagasiside alusel peab Töövõtja metodoloogiat täiendama. 3.2. Olulistele põhiandmetele kohalduvad nõuded Dokumendi „Põhiandmete kontseptsioon ja selle rakendamise probleemid“ (Lisa 2) koostamise käigus uuris MKM 2022. aastal asutustelt ka põhiandmete ristkasutuse madala taseme põhjuseid ning võimalike lahenduste mõistlikkust. Analüüsi tulemusel tuvastati, et põhiandmete ristkasutuse ja ühekordse küsimise printsiibi paremaks rakendamiseks peab eelkõige tõusma põhiandmete ja nende ristkasutust võimaldavate teenuste kvaliteet ja usaldusväärsus. Käesoleva töö raames peab Töövõtja kirjeldama täpsed nõuded, mille järgimine peaks edaspidi olema oluliste põhiandmete omanikele kohustuslik või soovitatav. Kirjeldatavad nõuded peavad katma vähemalt:  põhiandmete halduse korraldamise üldnõudeid,  põhiandmete kvaliteedi haldamise ja dokumenteerimise nõudeid,  põhiandmete kaardistamise, kirjeldamise ja kirjelduste avalikustamise nõudeid,  põhiandmete ristkasutust võimaldavate andmeteenuste nõudeid,  põhiandmete omaniku poolt andmete kasutajatele pakutava teenuse taseme ja toe nõudeid,  põhiandmete omaniku poolt andmete kasutajatega sisse seatava kommunikatsiooni nõuded. Põhiandmete halduse korraldamist, andmekvaliteeti ja andmekirjeldust puudutavad nõuded peavad põhinema Eesti andmehalduse juhistel (https://www.kratid.ee/juhised), neid vajadusel täpsustades ja täiendades. Selle tegevuse raames peab Töövõtja koostama ka esialgse põhimõttelise protsessi, mille abil on võimalik senisest efektiivsemalt tuvastada dubleerivat põhiandmete kogumist ning olukorda adresseerida. Töövõtja peab loodud nõuete komplekti kohasust ja rakendatavust analüüsima vähemalt punktis 3.1 kirjeldatud pilootasutustega, näiteks fookusgrupi või töötoa formaadis. 3.3. Põhiandmete nõuete rakendamise tegevuskava ja õigusandluse muudatusvajaduse analüüs Töövõtja peab esitama oma soovitused põhiandmete olulisuse põhimõtte ja eelmises punktis 4 kirjeldatud nõuete rakendamiseks hankele järgneva kahe aasta jooksul (eeldatavalt aastatel 2024 – 2025). Samuti peab Töövõtja esitama põhiandmete ja andmete ühekordse küsimise põhimõtte õigusliku analüüsi ja ettepanekud õigusaktide täiendamiseks (ennekõike avaliku teabe seaduse ja teenuste korraldamise ja teabehalduse aluste määrus). 4. Tööde läbiviimise maht ja korraldus 4.1. Tööde eeldatav maksumus on kuni 49 999 eurot (ilma käibemaksuta). 4.2. Lepingu täitmiseks vajalikud füüsilised kohtumised toimuvad eelistatult Hankija ruumides, virtuaalkohtumisteks kasutatakse Microsoft Teams keskkonda. 5. Nõuded Pakkuja meeskonnale 5.1. Pakkuja meeskonda peab kuuluma: 5.1.1. projektijuht, kellel on hanketeate avaldamisele eelneva 36 kuu jooksul kogemus vähemalt kolme (3) andmehalduse või andmete ristkasutusega seonduva projekti juhtimisega. 5.1.2. vähemalt üks andmehalduse ja andmete ristkasutuse ekspert, kellel on vähemalt kahes (2) põhiandmete haldamise või taaskasutusega seotud projektis osalemise kogemus. 5.1.3. vähemalt üks analüütik, kellel on hanketeate avaldamisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt kahes (2) infosüsteemide vahelise andmevahetuse projektis osalemise kogemus. 5.1.4. vähemalt üks jurist/õigusekspert, kellel on vähemalt magistrikraad õigusteaduses ja kes on hanketeate avaldamisele eelneva 36 kuu jooksul osalenud vähemalt kahes (2) avaliku sektori asutuse läbiviidud avaliku teabe seadusega seotud õigusanalüüsi teostamises. 5.2. Pakkuja esitab vastavalt Lisa 3 esitatud vormile kõigi meeskonna liikmete CV-d, milles on selgelt välja toodud liikmete andmed omandatud hariduse ja läbiviidud asjakohaste projektide kohta (projekti nimetus, läbiviimise aeg, projekti tellija, roll ja peamised tööülesanded projektis). 5.3 Pakkuja võib oma äranägemise kohaselt lisada projektimeeskonda rolle ja isikuid, kes on pakkuja hinnangul vajalik(ud) nõuetekohaste eesmärkide saavutamiseks. 6. Pakkumuse esitamine ja nõuded pakkumusele 6.1. Pakkumus tuleb vormistada eesti keeles ja esitada digitaalallkirjastatult riigihangete registri kaudu aadressil https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuste esitamise tähtpäev ja kellaaeg on märgitud riigihangete registris (RHR) hanke üldandmetes. 6.2. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide riigihanke alusdokumentides (RHAD) esitatud tingimustega või kui pakkumuses ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi esitatud tingimustest. 5 6.3. Hankija teeb pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. 6.4. Hankija nõudel peab pakkuja pakkumuses esitatud teavet selgitama vastavalt RHS § 46 lõikele 4. 6.5. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 461). Hankija juhib tähelepanu asjaolule, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 6.6. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 6.7. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta lisaks riigihangete seaduse § 116 lõike 1 punktile 1, kui hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 6.8. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 6.9. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse töö elluviimiseks kooskõlas hanketingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega. 6.10. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt: 6.10.1. Pakkumuse kogumaksumuse (eurodes, ilma käibemaksuta ja käibemaksuga). 6.10.2. Töö teostamise esialgse kava, milles sisaldub vähemalt projektiplaan, kasutatava metodoloogia ja selle rakendamise kirjeldus ning peamiste ettenähtavate riskide kirjeldus. 6.10.3. Lisa 3: Projektimeeskonna kinnitus ja CV-d. 6.10.4. Lisa 4: Ärisaladuse vorm. 6.10.5. Koos pakkumusega esitab pakkuja Lisa 7: Kinnitus RHS § 95 lg 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta. 7. Pakkumuste avamine ja vastavaks tunnistamine 7.1. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Pakkuja ei saa lisada omapoolseid tingimusi riigihanke alusdokumentidele. 6 7.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 7.3. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 8. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine 8.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. 8.2. Hankijal on õigus põhjendamatult madala maksumusega pakkumus tagasi lükata, kui Hankija leiab pärast Pakkujalt nõutud selgituse saamist ja tõendite hindamist, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või Pakkuja ei ole tähtajaks esitanud nõutud selgitust (RHS § 115). 8.3. Pakkumuste hindamise metoodika: 8.3.1. Töö kogumaksumus (50 punkti); 8.3.1.1. Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse Pakkumusele, mille kogumaksumus on madalaim, teiste Pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama Pakkumuse kogumaksumus” ÷ „hinnatava Pakkumuse kogumaksumus” × 50. Arvutuste tulemused ümardatakse ühe komakoha täpsusega. Kogumaksumust hinnatakse koos KMiga. 8.3.2. „Töö teostamise vastavus tehnilisele kirjeldusele“ (50 punkti). Kriteeriumit hinnatakse Tabelis 1 nimetatud kolme alamkriteeriumi alusel, milleks on: 8.3.2.1. „Töö teostamise metodoloogia rakendamine“ (20 punkti); 8.3.2.2. „Projektiplaan“ (20 punkti); 8.3.2.3. „Riskide haldamise meetmete kirjeldus“ (10 punkti); 8.3.2.4. „Töö teostamise vastavus tehnilisele kirjeldusele“ kriteeriumi iga alamkriteeriumit hindavad Hankija hankekomisjoni liikmed individuaalselt. Maksimaalselt on igalt hindamiskomisjoni liikmelt võimalik saada 50 punkti, liikmete antud punktid summeeritakse ja leitakse aritmeetiline keskmine. Seejärel rakendatakse väärtuspunktide süsteemi ehk maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse suurima punktisumma saanud pakkumusele. Ülejäänud hinnatavate pakkumuste väärtuspunktid alamkriteeriumi osas leitakse järgmise valemi järgi: „punktimäär“ = „ hinnatava pakkumuse aritmeetiline keskmine“ ÷ „suurim aritmeetiline keskmine“ x „50“. Tabel 1. Kriteeriumi „Töö teostamise vastavus tehnilisele kirjeldusele“ hindamine. Alamkriteerium Punktid Punktide andmise alus Töö teostamise 20 Pakkuja on täielikult aru saanud hanke metodoloogia rakendamine ülesandepüstitusest. Pakutud metoodika ja 7  protsessi loogika on viidud täielikult vastavusse hanke objekti ja sisuga. 10 Pakkuja on aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Pakutud metoodika ja protsessi loogika on viidud osaliselt vastavusse hanke objekti ja sisuga. 5 Pakkuja ei ole aru saanud hanke ülesandepüstitusest. Pakutud metoodika ja protsessi loogika on üldised ja sidumata hanke objekti ja sisuga. Projektiplaan 20 Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste etappideks jaotamise põhjendatus) on täielikult kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. Ajakava on realistlik 10 Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste etappideks jaotamise põhjendatus) on suures osas kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega. Ajakavas esineb üksikuid puuduseid. 5 Projektiplaanis kirjeldatud hanke eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste etappideks jaotamise põhjendatus) ei ole olulises osas kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse ja hanke eesmärkidega või saavutatav planeeritud ajakavas. Riskide haldamise 10 Riskide haldamise meetmed on meetmete kirjeldus proportsionaalsed. 5 Riskide haldamise meetmete kirjelduses esineb üksikuid puuduseid. 3 Riskide haldamise meetmed ei toeta hanke eesmärkide saavutamist etteantud ajaraamis. 8.4. Saadud väärtuspunktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelpool kirjeldatud arvutuste tulemusel kokku suurim. Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks kriteeriumi „Töö kogumaksumus“ eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Juhul, kui ka antud kriteeriumi eest on võrdsed pakkumused saanud sama palju väärtuspunkte, siis selgub edukas pakkumus hindajate hääletuse tulemusel. 8.5. Väärtuspunktide arvutamisel arvestatakse tulemused täpsusega 2 (kaks) kohta pärast koma. 8.6. Kui pakkumusele omistati hindamiskriteeriumi "Töö teostamise vastavus tehnilisele kirjeldusele" osas kõigi hindamiskomisjoni liikmete poolt vähemalt ühe alamkriteeriumi osas miinimumpunktid, siis pakkumust edukaks ei tunnistata. 8 9. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused 9.1. Hankijal on õigus sisuliselt kontrollida RHS § 95 lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist kogu riigihanke vältel (Lisa 6 ja Lisa 7) 9.2. Hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist ja teeb otsuse pakkuja kõrvaldamata jätmise kohta, kui pakkujal kõrvaldamise aluseid ei esine. 9.3. Kui pakkuja ei esita hankija antud tähtajaks kõrvaldamise aluste kontrollimiseks vajalikke dokumente või selgitusi esitatud dokumentide sisu kohta või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, kõrvaldab hankija pakkuja riigihankest põhjendatud otsusega. 10. Hankelepingu sõlmimine, tulemi esitamine ja vastuvõtmine ning tasumine 10.1. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Töö teostamisega seoses ei tohi Töö teostamise käigus Töövõtja Hankijalt täiendavalt nõuda muid tasusid. Juhul, kui Töövõtja vajab Töö teostamiseks täiendavaid litsentse, sertifikaate vms, siis need hangib Töövõtja ning lisab litsentsi/litsentside, sertifikaadi/sertifikaatide vms hinna maksumusele ning esitab Pakkumuses. 10.2. Töö teostamise aeg on neli kuud arvates lepingu sõlmimisele järgnevast päevast. 10.3. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud Pakkujaga. 10.4. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgse Töö teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb Pakkujatel pakkumust esitades arvestada. 10.5. Projekti lõppedes esitab Pakkuja kogu projekti dokumentatsiooni Hankijale. 10.6. Pakkuja annab Töö lõpptulemi Hankijale üle Pakkujaga sõlmitud töövõtulepinguga (lisa 5) punktis 1.1.1.2 sätestatud tähtajaks. 11. Lisad Lisa 1 – Lihthanke alusdokument „Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüsi“ tehniline kirjeldus Lisa 2 – Põhiandmete kontseptsioon ja selle rakendamise probleemid Lisa 3 – Projektimeeskonna kinnitus Lisa 4 – Ärisaladus Lisa 5 – Töövõtulepingu eritingimused (projekt) Lisa 6 – Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused Lisa 7 – Kinnitus RHS § 95 lg 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta 9  Riigihange: Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüs Lisa 2 – Põhiandmete kontseptsioon ja selle rakendamise probleemid Sisukord Eesmärk ................................................................................................................................................... 2 Probleemide esialgne kaardistus (10.2022) ............................................................................................ 3 Võimalikud lahendused ........................................................................................................................... 4 Põhiandmete täpsem määratlemine................................................................................................... 4 Põhiandmete leitavuse, kvaliteedi ja tehnilise kasutatavuse taseme tõstmine ................................. 5 Täpsemate nõuete seadmine põhiandmete omanikele ..................................................................... 6 Andmestruktuuride ja klassifikaatorite ühtlustamine......................................................................... 6 Põhiandmete taaskasutamise põhimõtete kehtestamine .................................................................. 6 Andmete taaskasutuse motiveerimine infosüsteemide arendamisel ................................................ 7 Riigiasutuste hinnang probleemide olulisusele ja võimalikele lahendustele .......................................... 7 1 Eesmärk Avaliku teabe seadus § 436. Põhiandmed ja andmete tähendus (1) Põhiandmed on riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad andmekogu haldaja avalike ülesannete täitmise käigus. (2) Andmete töötlemisel, mida kogub põhiandmetena teine riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, tuleb aluseks võtta vastava teise andmekogu põhiandmed. (3) Andmete põhiandmeteks olek määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 433 lõike 3 kohaselt kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni alusel riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Põhiandmete kindlaksmääramisel lähtutakse andmekogu asutamise eesmärgist. Praegune põhiandmete mõiste kehtib juba 2008. aastast. Põhiandmete mõiste defineerimine oli samm edasi 1997. aastal andmekogude seaduses defineeritud „riigi põhiregistri“ mõistest, millena mõisteti „.. seadusega asutatud avalikuks kasutamiseks määratud andmekogu, mida peetakse üldistes huvides riigi kõige olulisemate ülesannete täitmiseks.“ Riigi põhiregistritena olid sätestatud andmekogud, mida peetakse riigi rahvastiku, juriidiliste isikute, kinnisvara, seaduses sätestatud vallasvara, riigivara ja muude seadusega määratud oluliste objektide kohta. Algse põhiandmete mõiste kehtestamise peamiseks eesmärgiks oli andmete dubleeriva kogumise vältimine ja andmevahetuse soodustamine. Koos põhiandmete mõiste kehtestamisega nähti mh ette üldine põhimõte juba olemasolevate andmete küsimiseks teisest riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust, keeld nimetada põhiandmeteks juba teises andmekogus olevaid andmeid ning võimalus nõuda põhiandmete omanikult andmete kättesaadavuse tagamiseks masinliideste tegemist (AvTS seletuskiri 2007 veebruar1). Samas ei ole põhiandmete mõte ja andmete ühekordse küsimise printsiip piisavas mahus tööle rakendunud. 2021.a. seisuga on Riigi Infosüsteemi Haldussüsteemis (RIHA) põhiandmeteks märgitud 80% kirjeldatud andmetest. Kuigi täpsem analüüs hetkel puudub, tähendab see tõenäoliselt väga olulises mahus dubleerimist, ehk samasisuliste andmete uuesti küsimist. Teiseks, konkreetsemaks, näiteks on ettevõtete aruandlus. 2021. aastal teostatud analüüsi2 alusel on Eestis üle 400 aruande kokku rohkem kui 60 000 andmeväljaga. Kuigi puudub täpne ülevaade sellest, kui paljud andmeväljad on kattuvad, õnnestus tööjõuaruandluse vaatest läbi viidud piloodis vähendada ettevõtetelt küsitavate andmeväljade arvu üle 90%! Käesoleva dokumendi eesmärk on esitada esialgne probleemide kaardistus, tuua välja võimalikud lahendused, hinnata lahenduste kohasust ning esitada konkreetne tegevuskava praeguse olukorra parandamiseks aastast 2024. 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1cb8151b-c5d2-3f1b-8665-489d7ac1c56b 2 https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2022-04/Lo%CC%83pparuanne.pdf 2 Probleemide esialgne kaardistus (10.2022) Digiühiskonna arengukava Ülevaade riigiasutuste ja omavalitsuste kätte kogunevatest andmetest on ebapiisav. See on olemas andmekogudes, kuid ka seal on andmete kirjeldused ebaühtlased ja andmete ajakohasus või tähendus sageli raskesti tuvastatav. Andmekirjelduste haldamiseks mõeldud töövahendeid ei rakendata piisavalt. See raskendab andmete taaskasutust ja seetõttu pole ka näiteks andmete ühekordse küsimise põhimõtet rakendatud läbivalt. Kuigi digiühiskonna arengukava ei käsitle eraldi põhiandmeid, on olulise eesmärgina välja toodud andmete rist- ja taaskasutuse parendamine ning probleemina andmete ühekordse küsimise põhimõtte läbiva rakendamise. Probleemi (tehniliste) põhjustena nimetatakse arengukavas peaasjalikult andmete kirjelduse ja kvaliteedi ebapiisavat taset. Asutustega suheldes on andmete taaskasutuse takistustena välja toodud teisigi probleeme. Üheks selliseks on mitteühilduvad andmete kogumise metoodikad, standardid, vormingud, klassifikaatorid ja loendid. See tähendab, et esineb olukordi kus andmed on küll olemas aga praktikas ei ole nende taaskasutamine võimalik. Samuti on mainitud probleeme põhiandmete taaskasutamiseks ette nähtud liideste käideldavusega, SLA puudumise või selles ette nähtud tingimustest kinni pidamisega – ehk andmete ristkasutust tagava taristu ja tugiteenuse usaldatavusega. Sisulisema probleemina on välja toodud põhiandmete definitsiooni umbmäärasust praktiliste andmekirjelduse ja -kvaliteedi tegevuste suunamise kontekstis. Põhiandmete praegune definitsioon (AvTS § 436 lg 1) käsitleb ühelaadselt kõiki unikaalseid andmeid kuigi on teada, et praktikas on andmete kasutuspotentsiaal erinev – kõik põhiandmed ei ole sama ristkasutusväärtusega. Kuigi RIHAs põhiandmetena määratletud andmete suur hulk (80%) on tõenäoliselt osaliselt tingitud valest põhiandmete määratlemisest ning ristkasutuse vähesusest, jääb ka olukorra paranedes paljudesse asutustesse väga suur hulk andmeid, mis praeguse AvTS definitsiooni järgi on põhiandmed. Kõigi nende andmete põhjalik kirjeldamine ja rakendusliideste kaudu kättesaadavaks tegemine nõuaks ressurssi, mida asutustel tänasel päeval ei ole. Samuti ei ole AvTS definitsioonis arvesse võetud olukordi, kus teise andmekogu andmete taaskasutus ei ole kohane erineva konteksti tõttu. Viimast küsimust on muuhulgas käsitletud juba 2010 aastal RIA poolt koostatud juhises3, milles tuuakse välja peamised olukorrad kus andmete taaskasutus on küll tehniliselt võimalik kuid mitte kohane – olulisima põhjusena mainitakse nimetatud juhises just andmete erinevat (tegevus)konteksti. Ülal kirjeldatud allikate alusel saame põhiandmetega seonduva probleemistiku kokku võtta järgnevalt:  Põhiandmete määratluse ebapiisavus: praegune põhiandmete definitsioon ei ole tegevuste ja ressursside suunamiseks piisavalt praktiline;  Põhiandmete madal leitavuse tase: taaskasutuspotentsiaaliga põhiandmeid ei ole puuduva, ebatäpse või avalikustamata kirjelduse tõttu taaskasutajatele leitavad olla; 3 https://abi.ria.ee/riha/files/4620393/4620545/1/1588166223965/pohiandmed-ja-andmete-kvaliteet.pdf 3   Põhiandmete ebausaldusväärne kvaliteet: andmete kvaliteet, sh eriti ajakohasus, ei ole andmete taaskasutaja kontekstis piisav;  Põhiandmete ebapiisav tehniline kasutatavus: andmed ei ole taaskasutamiseks sobivas vormingus või ei ole kättesaadavad usaldusväärse masinliidese abil;  Põhiandmete struktuuri ja klassifikaatorite mittesobivus: andmetes on kasutatud klassifikaatoreid või loendeid, mis ei ole andmete taaskasutaja kontekstis sobilikud;  Põhiandmete mittesobiv kontekst: esmapilgul taaskasutatavate andmete iseloom on kogumise konteksti või taaskasutaja tõttu selline, et need ei ole potentsiaalse taaskasutaja kontekstis siiski taaskasutatavad. Lisaks neile sisulistele põhjendustele võib välja tuua ka IT arenduste aegkriitilisuse ja kommunikatsiooni puudulikkuse. Infosüsteemi arendajatel ei ole alati piisavalt aega või tahtmist tegeleda mujal juba olemasolevate andmete leidmise, taaskasutatavuse analüüsi ja vajalike arendustega. Selle asemel minnakse lihtsama vastupanu teed ja kogutakse süsteemi ja selle teenuste jaoks vajalikud andmed uuesti. Olukorra muudab veelgi hullemaks see kui asutus kelle andmeid tahetakse taaskasutada ei ole andmete leidmiseks ja jätkuva taaskasutuse toetamiseks sisse seadnud mõistlikku tugiteenust ja kommunikatsioonimeetodeid, sh ei kooskõlastata (potentsiaalsete) andmete taaskasutajatega muudatusi andmete kogumise põhimõtetes, andmekoosseisudes või andmeteenustes. Lisaks puudub organisatsioonides teadmine ja vastutus, millisel hetkel ja kes peaks vastutama andmekogu, teenuse ja äriprotsessi puhul olemasolevate andmete kaardistamise ning ühekordse küsimise printsiibi rakendamise eest. Puuduvad ka protsessid ja teadmised andmete liiasusega tegelemiseks ja kaardistuste läbiviimiseks. Tänased tehnoloogilised ja juriidilised lahendused ning andmehalduse korraldus ei võimalda efektiivselt analüüsida, kas ja kus täna asutuse jaoks vajaminevaid andmeid juba kogutakse. Eelnimetatu lahendamiseks puudub riigiülene võrgustik, kus täiendava andmevajadustega seotut valideerida haldusalade ja asutuste üleselt. Võimalikud lahendused Selles peatükis on täpsemalt kirjeldatud võimalusi, mis võiksid aidata eelmises peatükis nimetatud probleeme lahendada. Põhiandmete täpsem määratlemine Andmete ristkasutamise parandamise üks võimalusi on ressursi suunamine väiksemale hulgale riigi andmetest. Peamiseks võimaluseks on siin põhiandmete definitsiooni täpsustamine olulisuse või väärtuse mõõtmega, näiteks: „unikaalsed andmed kõige olulisemate objektide, olemite ja tegevuste kohta“. See tähendaks, et praeguse nö üldistatud põhiandmete vaate kõrvale tekivad konkreetsed kriteeriumid, põhimõtted ja/või metodoloogia mille alusel saavad asutused andmete olulisust objektiivselt hinnata. Oluliseks võime me eelkõige pidada andmeid, mille ristkasutamine omab eriti suurt potentsiaali näiteks teenuste osutamise lihtsustamise, avaliku sektori efektiivsemaks muutmise või aruandluse vähendamise vaatest. Sellist „teistest tähtsamate“ andmete valikut on ka juba erinevates olukordades kasutatud, sh:  Euroopa Komisjoni poolt on defineeritud taaskasutuspotentsiaali vaatest väärtuslikud andmestikud (high-value datasets), mille hulka kuuluvad georuumilised andmed, maa seire ja keskkond, meteoroloogiateave, statistika, andmed äriühingute ja liikuvuse kohta; 4   Andmesaatkonna kontekstis on defineeritud riikluse säilimise vaatest kriitilised andmekogud, mille hulka kuuluvad e-toimik, kinnistusraamat, äriregister, Riigi Teataja infosüsteem, maakataster, riigikassa infosüsteem, maksukohuslaste register, rahvastikuregister, isikut tõendavate dokumentide register ja riiklik pensionikindlustuse register;  Rahvusarhiiv on riigi andmekogude arhiiviväärtuse hindamise käigus defineerinud kaheksa ühiskonna jaoks olulist andmete gruppi: rahvastik, territoorium, õigusaktid, õigusemõistmine, juriidilised isikud, ehitised ja rajatised, tööstusomand, haridus ja teadus;  1997.a. andmekogude seadus defineeris üheselt riigi põhiregistrid Kuigi kõik kolm toodud vaadet on põhimõtteliselt erinevad, tundub senise praktika põhjal võimalik ka põhiandmete vaatest andmete olulisuse ja kitsamalt taaskasutusväärtuse hindamine ja seeläbi kõige olulisemate põhiandmete defineerimine. Paralleelselt on põhiandmete mõiste täpsustamisel võimalik lähtuda rahvusvahelises andmehalduse käsitluses kasutusel olevast definitsioonist. Põhiandmed, või master data, tähendavad selles kontekstis eelkõige faktilisi andmeid klientide, toodete, objektide või sündmuste kohta. Põhiandmete käsitluse aluseks on selliste, asutuse või ettevõtte jaoks läbi erinevate süsteemide vajalike, faktide eristamine ja keskne haldamine. Põhiandmete leitavuse, kvaliteedi ja tehnilise kasutatavuse taseme tõstmine Ülal toodud probleemid andmete leitavuse, kvaliteedi ja tehnilise kasutatavuse osas on teoorias „lihtsalt“ lahendatavad – asutused peavad parandama andmete kirjeldusi ja kvaliteeti, lähtudes muuhulgas avalikult kättesaadavatest andmekirjelduse ja andmekvaliteedi juhistest ning andmete avalikustamise vormingute ja liideste arendamise parimatest praktikatest. Samas on sellise „lihtsa“ lahenduse praktikas teostamine keeruline kahel põhjusel – esiteks on asutustes hallatavate andmete maht nii suur, et nende põhjaliku kirjeldamise ja kvaliteedi tagamise jaoks ei ole piisavalt ressursse. Teisalt on riigi jaoks tervikuna andmete süstemaatiline kirjeldamine ja kvaliteedi haldamine küllalt uus teema, parimate praktikate ja kompetentsi hulk on riigiüleselt küllalt vähene, ühtsed põhimõtted ei ole juurdunud, keskseid juhised on vaja täiendada ning täpsustada. Andmete suure hulga vaatest on võimalikuks lahenduseks eelnevas punktis kirjeldatu – kõige olulisemate põhiandmete defineerimine. Piisavalt praktiline definitsioon võimaldab asutusel tuvastada hallatava hulga põhiandmeid, mille leitavuse ja kvaliteedi tagamist saavad prioriseerida andmehaldurid ning mille vahetamise osas on kõrgemad nõuded masinliidestele. Piiratuma hulga andmete osas on mõeldav ka keskse andmete valdkonna rahastuse suunamine olulisi põhiandmeid ajakohaselt ja usaldusväärselt pakkuvate masinliideste arendamisse või olemasolevate liideste kvaliteedi parandamisse. Asutuste kompetentside ja oskuste puudujääkide vaatest on võimalik jätkata andmete juhtrühma ja töörühmade tegevusega, toetamaks asutuste kogemuste jagamist ning juhiste täpsustamist. Võimalik on ka töörühma tegevuse laiendamine uute andme vajaduste valideerimiseks. Samuti on võimalik edasi arendada andmehalduse oivakeskuse põhimõtet – ühelt poolt prioriseerides kitsama definitsiooni järgi määratud oluliste põhiandmetega tegelemiseks, teisalt laiendades hetkel pakutavaid teenuseid (andmekirjeldus ja -kvaliteet) ka andmete ajakohasuse ja liideste usaldusväärsuse tõstmise osas. 5 Tehnilisest vaatest on üheks võimaluseks rakendada generatiivse tehisintellekti põhiseid lahendusi, et parandada andmete leitavust, vältida dubleerivat kogumist ning automatiseerida riigiülestele nõuetele vastavate ja kvaliteetsete andmekirjelduse loomist. Täpsemate nõuete seadmine põhiandmete omanikele Eelmise punkti jätkuna on võimalik olulisematele põhiandmetele kehtestada ka täiendavad (rangemad) nõuded. Ühelt poolt saavad sellised nõuded katta oluliste põhiandmete kirjeldust, kvaliteeti ja liideste töökindlust. Samuti on oluline anda põhiandmete potentsiaalsetele ristkasutajatele kindlus, et andmete omaniku poolt on tagatud mõistlik tugi probleemide tekkimisel, ning et andmete kogumise loogika, andmekoosseisude ja andmeteenuste muutmisel kommunikeeritakse ja arutatakse muudatusi ka nendega. Praktikas tähendaks see andmeomanikele nõuet tegeleda andmekasutajate ja -vajaduste registreerimisega ning andmevajadustega arvestamist oma andmeteenuste arendamisel ja muutmisel, näiteks läbi regulaarselt kohtuva töörühma loomise. Nii tehniliste, toe kui ka kommunikatsiooni nõuete lahendamine on mõistlik SLA vormis, ehk praktikas peaks oluliste põhiandmete omanikele olema kehtestatud nõue pakkuda konkreetset SLAd, mille olulisemad punktid on keskselt ette antud. Andmestruktuuride ja klassifikaatorite ühtlustamine Hästi leitavad, ajakohased ja usaldusväärsete liideste kaudu pakutavad andmed ei pruugi olla veel praktikas taaskasutatavad. Üheks takistuseks põhiandmete taaskasutamisel on just ebasobivad andmestruktuurid ja klassifikaatorid (või loendid, taksonoomiad). Näiteks, kui üks asutus kogub ettevõtetelt palgaandmeid vastavalt töötajate vanusele ja soole, ei ole need andmed taaskasutatavad teisele asutusele kellel on soov saada palgaandmeid vastavalt tegevusaladele ja töötajate haridustasemele (andmestruktuuride erinevus). Samuti ei ole taaskasutus võimalik, kui asutused kasutavad mitteühilduvaid tegevusalade või haridustaseme klassifikaatoreid. Andmestruktuuride ja klassifikaatorite ühtlustamine tähendab, et samalaadseid andmeid koguvad asutused peavad kokku leppima ühistes põhimõtetes ja need kokkulepped oma süsteemides juurutama. Keerukuseks on siin just praktilise koostöö ja kommunikatsiooni vajadus, samuti teenuste osutamisel ja statistika koostamisel tekkivad probleemid (struktuuri või klassifikaatori vahetamine võib muuta vanemate ja uuemate andmete võrdlemise väga keerukaks). Samas on selle küsimusega riigis juba pikalt tegeletud. Statistikaametile on antud volitus olla riiklike klassifikaatorite süsteemi haldur, mitmetel asutustel on roll konkreetsete klassifikaatorite haldamisel (näiteks Maa-amet EHAK osas), reaalajamajanduse vaatest tegeletakse aktiivselt andmepõhise aruandluse jaoks oluliste taksonoomiate ühtlustamisega. Põhiandmete taaskasutamise põhimõtete kehtestamine Kõiki andmeid kogutakse mingil eesmärgil, ehk andmete kogumisel on oma (tegevus)kontekst. Sõltuvalt andmete taaskasutaja vajadustest, ehk kontekstist, ei pruugi juba olemas olevate andmete kasutamine olla võimalik või kohane. Heaks näiteks erinevatest kogumise ja taaskasutamise kontekstidest on aadress. Isegi kui inimene on esitanud korrektselt rahvastikuregistrile oma elukoha (nö „elamise“ kontekst), ei saa automaatselt eeldada, et see sama elukoha aadress on kohane ka kõigi teiste teenuste vaatest, näiteks postipaki 6 tellimisel hoopis suvilasse. Kuigi inimese aadressi osas on parimad praktikad küllalt hästi juurdunud (tihti küsitakse inimeselt, kas kasutada rahvastikuregistri aadressi, vajadusel saab seda muuta), siis sarnaseid olukordi esineb ka teiste põhiandmete osas. Andmete konteksti (ja seega taaskasutatavuse) hindamisel on ühelt poolt suur roll kvaliteetsetel andmekirjeldustel – põhiandmete kirjeldused peavad olema piisavad, et nendest selguks (potentsiaalsele taaskasutajale) andmete kogumise kontekst või metoodika. Teisalt on oma osa selgelt sõnastatud põhimõtetel ja reeglitel – millistel tingimustel on konkreetsete andmete taaskasutamine kohustuslik, millised põhjendused on piisavad andmete uuesti kogumiseks, või kuidas lahendada enim esinevaid praktilisi probleeme. Selliseid praktilisi juhiseid on andmeomanikud ka juba koostanud, kuid pigem ei ole tegemist läbiva ja ühtse tegevusega. Andmete taaskasutuse motiveerimine infosüsteemide arendamisel Üldiselt kehtib tänasel päeval parim praktika, et infosüsteemide (eelkõige töövoogude) loomisel tuleb võimalikult suures mahus taaskasutada olemasolevaid andmeid. Praktikas võidakse küll sellest põhimõttest mööda vaadata, kui teiselt asutuselt andmete saamine on raskendatud kas eelnevalt kirjeldatud sisulistel põhjustel või ka lihtsamalt ajahäda või arendaja teadmatuse tõttu. Selleks, et vastav teadmine veelgi enam leviks ja kinnistuks, on võimalus lisada põhiandmete taaskasutamise nõue digiriigi ristfunktsionaalsete nõuete hulka. Praktilist väärtust omaks selline nõue eriti juhul, kui vastavalt kitsamale oluliste põhiandmete mõistele on moodustatud lõplik nimekiri olulistest põhiandmetest (sh ka nimekiri põhiandmeid haldavatest infosüsteemidest). Taaskasutamise põhimõtte kontrolliks on võimalik rakendada MKMi poolt organiseeritavate äripaneeli, IT arhitektuuri paneeli ja andmepaneeli formaate – paneeli jõudvate projektide osas on võimalik kontrollida kas andmete taaskasutus on juba algselt projektides läbi mõeldud ja arvesse võetud. Riigiasutuste hinnang probleemide olulisusele ja võimalikele lahendustele 2022 sügisel palus MKM asutustel hinnata eelnevalt välja toodud probleemide olulisust ja mõju ning pakutud lahenduste kohasust. Kokku koguti arvamusi seitsmest põhiandmete pakkumise või kasutamisega oluliselt seotud asutusest (Päästeamet, SIM / rahvastikuregister, TEHIK, Tööinspektsioon, PRIA, Maa-amet, Rahandusministeerium), samuti arutati probleeme ja lahendusi töörühma kohtumisel detsembris 2022. Üldistatult leiti nimetatud asutuste poolt, et põhiandmete ristkasutamisel on peamiseks probleemiks andmete ebausaldusväärne kvaliteet, teiste olulisemate probleemidena ebapiisavat tehnilist kasutatavust ning põhiandmete määratluse ebapiisavust. Võimalike lahenduste osas jagunesid asutuste arvamused järgmiselt:  Põhiandmete määratlemine faktiliste andmetena Pigem ei  Põhiandmete mõistele olulisuse/väärtuse mõõtme lisamine Tugev jah 7   Riigiülese oluliste põhiandmete nimekirja koostamise võimalikkus Nõrk jah  Asutuste ressursside suunamine olulistele põhiandmetele Tugev jah  Klassifikaatorite halduse parandamine Nii ja naa  Kesksete juhiste loomine oluliste põhiandmete haldamiseks Tugev jah  Põhiandmete ristkasutuse kontrolli või järelevalve mehhanism Nii ja naa  Põhiandmete ristkasutuse põhimõtete selgem lisamine CFRi või Tugev jah koostoime raamistikku  MKMi paneelide kasutamine põhiandmete ristkasutuse Nii ja naa motiveerimisel Eelnevat arvesse võttes on peamiseks soovituseks liikuda praeguselt põhiandmete definitsioonilt pragmaatilisema, andmete olulisust ja taaskasutusväärtust arvestava käsitluse poole. Sellise piiratud definitsiooni alusel on võimalik haldusalades ja riigiüleselt luua lõplik nimekiri olulistest põhiandmetest, millega tuleks eelkõige tegeleda (nö 20% tööd – 80% kasu vaade). Selliselt defineeritud oluliste põhiandmete omanikul on omakorda mõistlik kehtestada täpsemad, teiste infosüsteemidega võrreldes rangemad, kohustused andmete kirjelduse ja kvaliteedi haldamise, andmestruktuuride ja klassifikaatorite ühtlustamise, andmete konteksti ja taaskasutuse põhimõtete kirjeldamise ning andmete ristkasutuse toe pakkumise ja kommunikatsiooni osas. 8  Riigihange: Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüs Lisa 3 – Projektimeeskonna kinnitus Projektijuht Ees- ja perekonnanimi Nõuded kompetentsile Ära näidata vähemalt kolme (3), hanketeate avaldamisele eelneva 36 kuu jooksul lõppenud, andmehalduse või andmete ristkasutusega seonduva projekti juhtimise kogemus (nõuetekohaselt lõpetatud projektid), sealhulgas: - projekti nimi; - tellija andmed; - projekti alguse ja lõpu kuupäev; - peamised tööülesanded. Andmehalduse ja andmete ristkasutuse ekspert Ees- ja perekonnanimi Nõuded kompetentsile Ära näidata vähemalt kahe (2) põhiandmete haldamise või taaskasutusega seotud projekti kogemus, sealhulgas: - projekti nimi; - tellija andmed; - projekti alguse ja lõpu kuupäev; - peamised tööülesanded. Analüütik Ees- ja perekonnanimi Nõuded kompetentsile Ära näidata vähemalt kahe (2), hanketeate avaldamisele eelneva 36 kuu jooksul lõppenud, infosüsteemide vahelise andmevahetusega seotud projekti kogemus, sealhulgas: - projekti nimi; - tellija andmed; - projekti alguse ja lõpu kuupäev; - peamised tööülesanded. Jurist / õigusekspert Ees- ja perekonnanimi Nõuded haridusele ja kompetentsile vähemalt magistrikraad õigusteaduses . Ära näidata vähemalt kahe (2), hanketeate avaldamisele eelneva 36 kuu jooksul avaliku sektori asutuse läbiviidud avaliku teabe seadusega seotud õigusanalüüsi teostamises osalemise kogemus, sealhulgas: - projekti / tegevuse nimi; - tellija andmed; - projekti alguse ja lõpu kuupäev; - peamised tööülesanded. (muu roll) Ees- ja perekonnanimi Töökogemus ja projektis osalemise põhjendus  Esitada põhjendus lisanduva rolli lisamiseks ja asjakohane töökogemus Kinnitan, et: 1. kõiki eelnimetatud meeskonnaliikmeid on võimalik kasutada hankelepingu täitmiseks, seda kuni hankeleping on täidetud. 1.1. Pakkujal on vajadusel õigus käesolevas pakkumuses esitatud meeskonnaliikmeid muuta vaid eelneval kirjalikul kokkuleppel Hankijaga ja seda tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni omava spetsialistiga. 2. kõik esitatud meeskonnaliikmed on andnud nõusoleku hankelepingu täitmises osalemiseks ja kinnitavad seda antud vormi digitaalselt allkirjastades. Nimi: /allkirjastatud digitaalselt/ Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta)  Riigihange: Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüs Lisa 4 – Ärisaladus Avaldame, et esitatud pakkumusest on ärisaladusega kaitstud järgmised dokumendid või teave: Jrk Dokumendi nimetus (terviktekst või Põhjendus teabe ärisaladuseks viide teksti osale) määramisest 1. 2. 3. 4. Oleme teadlikud, et: a) RHS § 461 kohaselt ei või pakkuja ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks käesoleva punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; b) juhul kui antud vorm on täitmata või esitamata põhjendus teabe ärisaladuseks määramise kohta, loeb hankija, et pakkuja poolt esitatud pakkumus või pakkumuses sisalduv teave ei ole ärisaladusega kaitstud. Nimi: /allkirjastatud digitaalselt/ Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (volikiri esindusõiguse kohta)  TÖÖVÕTULEPINGU ERITINGIMUSED (projekt) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija) ja XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab juhatuse liige … (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse ka üheskoos pooled ja eraldi pool, sõlmivad töö teostamiseks lepingu (edaspidi leping) alljärgnevate tingimuste kohaselt: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi 1.1.1. Töövõtja kohustub: 1.1.1.1. teostama punktis 2.1 nimetatud tööd; 1.1.1.2. andma Tellijale hiljemalt 4. kuu viimasel tööpäeval pärast lepingu sõlmimist üle tulemi, mis vastab lihthankes „Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüs“ ja tehniline kirjeldus“ esitatud nõuetele. 1.1.1.3.Pärast lepingu punktis 1.1.1.2 nimetatud tööde ülevaatamist Tellija poolt vormistama üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt), mis allkirjastatakse digitaalselt. 1.1.1.4.arvestama töö teostamise käigus Tellija juhistega ning kõrvaldama Tellija nõudmisel esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 1.1.2. Tellija kohustub: 1.1.2.1. Lepingu punktis 1.1.1.2 nimetatud tööde tulemiga tutvuma 14 tööpäeva jooksul alates tööde üleandmise kuupäevast ning teatama ülevaatamise tähtajale järgneva 5 tööpäeva jooksul Töövõtjale, kui tulem ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse teostatud tööd Tellija poolt heakskiidetuks. Puuduste esinemise korral või teostatud tööde lepingutingimustele mittevastavuse korral määrab Tellija mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Tulemi esitamiseks. Pärast tööde tulemiga tutvumist vormistavad pooled akti, mis allkirjastatakse digitaalselt. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 1.3. Leping sõlmitakse tellija korraldatud lihthanke „Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüs“ (viitenumber … ) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2. Lepingu ese ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüs (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö hõlmab hanke dokumendi „Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüs ja tehniline kirjeldus““ punktides 3.1., 3.2. ja 3.3. kirjeldatud tulemit. 2.2. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle hiljemalt 4. kuu viimasel tööpäeval arvates lepingu sõlmimisest. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub Töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … eurot, millele lisandub käibemaks. 3.2. Tellija tasub Töövõtjale teostatud töö eest pärast selle vastuvõtmist punktis 1.1.1.3. nimetatud akti alusel väljastatud arve alusel. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on digiriigi arengu osakonna andmehalduse programmijuht Kuldar Aas , telefon 5223571, e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on … , telefon … , e-post … . 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: Lisa 1 – Riigihanke alusdokumendid, sh dokument „Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüsi lähteülesanne ja hanketingimused“ Lisa 2 – Töövõtja pakkumus Lisa 3 – Projektimeeskonna kinnitus Lisa 4 – Ärisaladus Lisa 5 – Teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt Lisa 6 – Pakkumuse eelarve 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  Riigihange: Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüs Lisa 6 – Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja koos pakkumusega esitatav informatsioon 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Kui pakkujal on isikuid, kellel on volitus ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, ning kelle olemasolu ei kajastu äriregistris esitab pakkuja koos kinnitusega hankemenetluselt kõrvaldamise aluste puudumise kohta eelpool nimetatud isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning esinduse aluse, et hankija saaks nende puhul viia läbi kõrvaldamise aluste kontrolli vastavalt RHS § 95 lg 1 p 1- p 3. 1.3. Pakkuja esitab koos pakkumusega kinnituse, et ta ei vasta ühelegi punktis 1.1. nimetatud tingimusele.  Riigihange: Põhiandmete olulisuse hindamise metodoloogia ja nõuete koostamise analüüs Lisa 7 – Kinnitus RHS § 95 lg 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta 1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja: 1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5) kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. 2. Juhul kui pakkujal on isikuid, kellel on volitus ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, ning kelle olemasolu ei kajastu äriregistris esitab pakkuja info vastavate isikute kohta järgnevas vormis. Isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood Ees- ja perekonnanimi: ning esinduse alus, kellel on volitus ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid Isikukood: teha või teda kontrollida, ning kelle olemasolu ei kajastu äriregistris (RHS § 95 Esinduse alus: lg 1 p 1-3 ja p 5). Kinnitan, et pakkujal ……………………………………(pakkuja nimi) puuduvad RHS § 95 lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise alused