Süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetuse andmise tingimused ja kord

MÄÄRUS 22.08.2023 nr 54 Süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetuse andmise tingimused ja kord. (2) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole asjakohase dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused (1) Toetuse andmise eesmärk on stimuleerida suurema lisandväärtusega toodete, teenuste, tehnoloogiate loomist ja nende eksporti ning kasvatada süvatehnoloogia iduettevõtjate äriarendusteadmisi ja -oskusi. (2) Toetuse andmise tulemusena: 1) paranevad süvatehnoloogia iduettevõtja teadmised äri arendamisest; 2) paranevad süvatehnoloogia iduettevõtja võimalused katsetada oma lahenduse toimivust potentsiaalsete klientidega; 3) kasvavad süvatehnoloogia iduettevõtja võimalused siseneda rahvusvahelisele turule. § 3. Vähese tähtsusega abi (1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus), tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.  2 (2) Määrust ei kohaldata vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel ning ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) süvatehnoloogia iduettevõtja – ettevõtja, kes arendab tehnoloogiaid, mida iseloomustab aeganõudev ja kapitalimahukas arendustegevuse protsess ning suurem teadmatus ja äririsk selle tehnoloogia paikapidavuse või rakendatavuse pärast; 2) jätkusuutlikkuse põhimõtete juurutamine – organisatsiooni arendamine, lähtudes keskkonna-, sotsiaalsetest ja äriühingu juhtimise aspektidest. § 5. Toetuse rakendamine ja vaidemenetlus (1) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, taotluse osalise rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning väljamakseid ja järelevalvet teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. (3) Vaide esitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. (4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2. peatükk Toetuse andmise tingimused § 6. Toetatavad projektid ja tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille eesmärk on soodustada iduettevõtja tegevuse laienemist rahvusvahelisele turule. (2) Toetatakse järgmisi tegevusi: 1) toote, teenuse või tehnoloogia rahvusvahelise turusobivuse järeleproovimine ning sellega seoses esmase tagasiside küsimine potentsiaalsetelt klientidelt; 2) toote- ja teenusekontseptsiooni nõudluse katsetamine või esmase uuringu tegemine võimalike klientide seas; 3) testturundus sihtturul; 4) rahvusvahelistumise strateegia koostamine; 5) rahvusvahelise kasvu rahastamise analüüs; 6) juhtimise, hea praktika ja organisatsiooni arendamine rahvusvahelise kasvu toetamiseks ning selleks vajalike jätkusuutlikkuse põhimõtete juurutamine; 7) rahvusvahelise investori otsimine; 8) intellektuaalomandi õiguste ja patendi analüüsi tegemine; 9) toote, teenuse või tehnoloogia rahvusvahelistumisele suunatud regulatsioonidega vastavuse tagamise teenused.  3 (3) Toetust antakse projektile, mille elluviimine aitab kaasa § 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisse. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks taotleja vajalik ja põhjendatud kulu, mis on tehtud kooskõlas määrusega ning vastab järgmistele tingimustele: 1) kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse projekti abikõlblikkuse perioodil; 2) kulu on projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud, proportsionaalne ja seda on taotluses üksikasjalikult kirjeldatud; 3) kulu on tõendatud kuludokumendiga ja kulu eest on tasunud toetuse saaja; 4) kulu kajastub toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, on eristatud muudest kuludest ja kontrollitav ning kulude kajastamine finantsarvestuses vastab raamatupidamise seadusele. (2) Abikõlblikud on järgmised kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) projekti heaks töötavate töötajate, juhatuse liikmete töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed; 2) lähetuskulud ja päevaraha tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses, transpordi- ja majutuskulud ning reisikindlustuskulu; 3) teenuste sisseostmise kulud; 4) ürituste, seminaride ja koolituste korraldamise ja osalemise kulud, välja arvatud erisoodustusmaksud. (3) Töötasu ja juhatuse liikme tasu on abikõlblik kui tööleping, juhatuse liikme leping või ametijuhend sisaldab projektiga seotud tööülesannete loetelu, projektiga seotud tööaja osakaalu ja makstava töötasu suurust. (4) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1) laenuintress; 2) panga teenustasu; 3) mitterahaline kulu; 4) iduettevõtja üldkulu; 5) sularahas tasutud kulu; 6) käibemaks; 7) kulu, mis on hüvitatud kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu või teistest välisvahenditest; 8) kulu, mis on tekkinud tehingust, mille toetuse saaja on teinud isikuga, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses toetuse saajaga seotud isik; 9) isikliku sõiduvahendi kasutamise kulu ja tulumaksuseadusega kehtestatud maksuvaba piirmäära ületav lähetuse päevaraha ja isikliku sõiduvahendi kasutamise kulu; 10) tasu, mida makstakse töötajale ja juhatuse liikmele lisaks lõike 2 punktis 1 sätestatud töötasule, samuti puhkusetasu ja seaduse kohaselt tööandja makstav haigushüvitis; 11) õigusabikulu, trahv, viivis, kahjuhüvitis ja rahaline karistus ning kohtukulu. § 8. Toetuse suurus ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 50 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 75 protsenti abikõlblikest kuludest.  4 (3) Omafinantseering peab katma osa, mida toetusest ei hüvitata. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ja lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 12 kuud. (3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kolme kuu võrra mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse andmise eesmärkidega. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise korral võib tegevused ellu viia lõikes 2 sätestatust pikema perioodi jooksul. (4) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase väljamakse. (5) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. 3. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 10. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda äriregistrisse kantud süvatehnoloogia iduettevõtjast äriühing, kes on taotlemise hetkel tegutsenud kuni viis aastat ja kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) lisa I artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele. (2) Taotleja meeskonnas peab toetuse taotlemise hetkel olema täidetud kaks täiskoormusega töökohta. (3) Taotlejal on projekti elluviimiseks olemas omafinantseering. (4) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) tema maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või maksuvõlg on ajatatud; 2) taotleja on taotluse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ning majandusaasta aruande esitamise kohustuse; 3) kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tasutud tähtajaks; 4) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 5) taotlejale jooksval ja kahel eelnenud majandusaastal antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ei tohi ületada 200 000 eurot; 6) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksval ja kahel eelnenud majandusaastal antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 100 000 eurot;  5 7) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) tähenduses, ei tohi talle jooksval ja kahel eelnenud majandusaastal komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot. (5) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid. (6) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud kumuleerimisreeglitest. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja vormil; 2) taotlus vastab määruse nõuetele; 3) projekti keskne tegevus on äriarendus ja rahvusvahelise kasvu kavandamine. (2) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet, andmeid, dokumente ja kinnitusi: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimi, eesmärgid, oodatavad tulemused ja väljundid; 3) projekti meeskonna liikmete nimekiri, nende vastutusvaldkonnad ja kompetentsid; 4) projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev; 5) projekti eelarve ja taotletava toetuse suurus ning omafinantseeringu summa; 6) ettemakse kasutamise soovi korral ettemakse summa, mis põhineb tegevuste elluviimise ajakaval ja kulude tekkimise prognoosil; 7) projekti sisukirjeldus, tegevus- ja ajakava; 8) kuni kolme minuti pikkune videotutvustus projekti ideest ja meeskonnast; 9) kinnitus taotleja vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõuetele; 10) tõendus omafinantseeringu olemasolu kohta; 11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada; 12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa avalikustatakse; 13) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 14) kas taotleja on projektile või projekti üksikule tegevusele saanud toetust kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu või teistest välisvahenditest; 15) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. § 12. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Toetust taotletakse voorupõhiselt. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teavitab enne taotlusvooru avamist taotluste rahastamise eelarvest, taotluste vastuvõtmise alustamise kuupäevast ja vooru kestusest oma veebilehel, kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on 45 tööpäeva alates taotluste esitamise tähtpäevast. (4) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele.  6 (5) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel või hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse selgitusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks kuni kümme tööpäeva. Selle ajavahemiku võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded. § 13. Taotluse hindamine ja kriteeriumid (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (2) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti oodatav mõju ettevõtja äriliste eesmärkide saavutamisele – 40 protsenti koondhindest; 2) projekti elluviiva meeskonna kogemused – 30 protsenti koondhindest; 3) projekti tegevuskava ja eelarve – 20 protsenti koondhindest; 4) projekti mõju jätkusuutlikkuse põhimõtete juurutamisele – kümme protsenti koondhindest. (3) Taotlusi hinnatakse lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel nelja palli skaalal, kus hinne null on mitterahuldav ja neli suurepärane. (4) Taotluste hindamise juhise koostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kooskõlastades selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Juhise avalikustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. (5) Taotluse koondhinne kujuneb antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 2 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid. Koondhinnete alusel moodustatakse vastavalt taotluse hindamise juhisele pingerida. § 14. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (2) Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab järgmistele tingimustele: 1) on § 13 lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5; 2) ei ole üheski § 13 lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud hindeks 0; 3) mille rahastamise summa ei ületa § 13 lõike 5 kohaselt moodustatud pingerea alusel taotlusvooru eelarvet. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud taotleja nõusolekul ning tingimusel, et projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral, järgmistel juhtudel: 1) taotluse rahaline maht ületab vooru taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi või 2) kõik projekti tegevused ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetussummat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. (4) Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) toetuse saaja nimi, registrikood ja projekti nimi ja number; 2) otsuse kuupäev, number ja otsuse tegija; 3) toetuse saaja õigused ja kohustused;  7 4) projekti eesmärk ja oodatav tulemus; 5) projekti kogumaksumus, toetuse ja omafinantseeringu summa; 6) toetuse kasutamise tingimused; 7) ettemakse saamise tingimused; 8) toetuse maksmise tingimused ja kord; 9) projekti abikõlblikkuse periood; 10) toetuse saaja aruandluskohustus; 11) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimused ja kord ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 12) otsuse muutmise tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve tegemiseks; 13) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele; 2) taotleja ei ole § 12 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud; 3) vähemalt ühe § 13 lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on null punkti; 4) taotluse koondhinne on alla 2,5 punkti; 5) paragrahvi 13 lõikes 5 nimetatud pingerea alusel ei mahu taotluste rahastamise eelarvesse; 6) taotlust ei ole võimalik vastavalt lõikes 3 sätestatud tingimustele osaliselt rahuldada. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotleja nimi, registrikood ja projekti nimi; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (7) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 4. peatükk Aruannete esitamise, toetuse maksmise ja tagastamise tingimused ning toetuse saaja ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused § 15. Aruannete esitamine (1) Kui projekti abikõlblikkuse periood kestab kuus kuud või vähem, esitab toetuse saaja lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. (2) Kui projekti abikõlblikkuse periood kestab kauem kui kuus kuud, esitab toetuse saaja vahearuande taotluse rahuldamise otsuses määratud perioodi kohta 30 kalendripäeva jooksul nimetatud perioodi lõppemisest arvates, ja lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. (3) Aruandeperioodi kestus ja aruannete esitamise tähtpäevad määratakse taotluse rahuldamise otsuses. (4) Aruanded sisaldavad projekti tegevuste kirjeldust, teavet projekti tulemuste saavutamise või mittesaavutamise kohta, ülevaadet toetuse kasutamise kohta kululiigi kaupa, projektiga seotud kulude väljavõtet ja toetuse saaja hinnangut projekti edenemisele ning olulisematele tulemustele.  8 (5) Koos vahearuande ja lõpparuandega esitatakse maksetaotlus. (6) Vahearuande ja lõpparuande vormid teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kättesaadavaks § 1 lõikes 2 nimetatud keskkonnas ja oma veebilehel. § 16. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse toetuse saajale vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse alusel vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. (2) Toetuse maksmise eeldused on järgmised: 1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine; 2) kõigi projekti raames tehtud kulude tasumine toetuse saajale kuuluvalt pangakontolt; 3) taotletava kulu summa peab olema käibemaksuta vähemalt 50 eurot; 4) vahe- või lõpparuande kinnitamine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt. (3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlust 30 tööpäeva selle esitamisest arvates. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus sellest viivitamata toetuse saajale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Maksetaotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (4) Toetuse saaja võib taotleda ettemakset, avaldades selleks soovi taotluses. Maksimaalne ettemakse summa on kuni 70 protsenti abikõlblikest kuludest. Ettemakse saamiseks näitab toetuse saaja taotluses ettemakse täpse summa, mis põhineb tegevuste elluviimise ajakaval ja kulude tekkimise prognoosil. Ettemaksete tegemise korral ei kohaldata lõikeid 1–3. (5) Ettemakse kasutamise kohta annab toetuse saaja aru vahe- ja lõpparuandes koos nõutud abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentidega, lähtudes lõikes 2 sätestatud nõuetest. (6) Kui toetuse saaja ei tõenda ettemakse kasutamist vahearuandes ja lõpparuandes, on ta kohustatud ettemakse tagastama. (7) Ettemakset saab taotleda üks kord projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. § 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse algatusel või toetuse saaja esitatud taotluse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse saaja taotluse alusel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. (3) Kui toetuse saaja taotleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist, keeldub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus sellest, kui: 1) soovitud muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärgile; 2) soovitud muudatus on VTA määrusega vastuolus; 3) soovitud muudatuse tõttu ületatakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet; 4) soovitud muudatus ei ole kooskõlas määruses sätestatud toetuse saamise või kasutamise tingimustega.  9 (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud. (5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui esineb § 20 lõikes 1 nimetatud alus toetus tagasi nõuda. § 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada toetuse taotlemise ja kasutamise kohta Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja nõuandeid. (2) Toetuse saaja kohustub: 1) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsuse ja määrusega; 2) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõudmisel informatsiooni, aruanded ja kulude tekkimist tõendavaid dokumente ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks; 3) võimaldama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetuse kasutamise üle ning osutama järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi; 4) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente ja materjale kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 5) teavitama viivitamata kirjalikult Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas teavitama aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 6) teavitama toetuse kasutamisest avalikkust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse etteantud viisil; 7) osalema Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse korraldataval intellektuaalomandi teabepäeval; 8) tagastama toetuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel. § 19. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus: 1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; 2) kontrollida toetuse saaja kuludokumente ja projekti tegevuste elluviimist, viibida toetuse saaja territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja materjale. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on kohustus: 1) teha taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel kättesaadavaks; 2) nõustada taotlejaid toetusega seotud küsimustes; 3) mitte avaldada taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punktis 4 nimetatud teave; 4) teha oma veebilehel pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist kättesaadavaks toetuse saaja nimi, projekti nimi, projekti eesmärk ja kestus ning toetuse ja projekti summa; 5) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest; 6) teavitada toetuse saajat viivitamata muudatustest toetuse kasutamist korraldavates dokumentides;  10 7) kontrollida projekti elluviimist; 8) kanda vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. § 20. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu katteks; 2) toetuse saaja pole tõendanud, et on ettemakse täies mahus kasutanud abikõlblikeks kuludeks; 3) toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või jätnud teabe esitamata; 4) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui vähese tähtsusega abi andmist korraldavast õigusaktist ei tulene teisiti. (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (4) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine peatub, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  11.08.2023 Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Majandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Startup Estonia ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös valmis 2023. aasta alguses tegevuskava teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamiseks1. Alates 2018. aastast on asutud mõtestama ja vaatlema süvatehnoloogiate rolli ühiskonnas ja majanduses ning eri raportid on leidnud, et tuleviku majanduskasvu peamiseks mootoriks ning mõju loovate ja riiklike probleemide lahenduste allikaks saavad süvatehnoloogiad. Tegevuskava eesmärk on kiirendada Eestis teadus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse arengut ning luua selleks soosiv majanduskeskkond ning kahekordistada süvatehnoloogia valdkonnas tegutsevate iduettevõtete hulk aastaks 2025 ja viiekordistada aastaks 2030. Kui 2022. aastal kaasasid Eesti süvatehnoloogiaettevõtted investeeringuid mahus 175 miljonit eurot, sõlmiti 15 tehingut ja riskikapitaliinvesteeringute kogumahust oli süvatehnoloogiatesse suunatud 13 protsenti, siis aastaks 2030 soovitakse suurendada tehingute arvu sajani ja investeeringute mahtu 30 protsenti. Startup Estonia hallatava andmebaasi andmetel tegutseb Eestis praegu 1444 iduettevõtet, neist 119 tegevusala on süvatehnoloogia (ingl deep tech). Nende seas on sellised iduettevõtted nagu Äio Tech, Migrevention, LightCode Photonics, RedoxNRG, Up Catalyst, Pactum AI, Paul- Tech. Süvatehnoloogiaid arendavate iduettevõtete kogukäive oli mullu 130 miljonit eurot ja nad maksid riigile kokku 25,6 miljonit eurot tööjõumakse. Süvatehnoloogia ettevõtted andsid mullu tööd 1505 inimesele. Toimiva süvatehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi arendamiseks keskendutakse tegevuskavas inimestele ehk eelkõige ettevõtete asutajatele ja töötajatele. Samuti võetakse fookusesse intellektuaalse kapitali edasiarendamine, mis sisaldab teenuste ja kompetentside pakkumist tehnoloogiaarenduses, tootearenduses, intellektuaalses omandis, äriarenduses ja meeskonna ülesehitamises. Oluline roll on ka kapitalituru arendamisel, et parandada investeeringute kättesaadavust kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete jaoks. Tegevuskava keskendub ka rahvusvaheliste ja valdkondlike koostöövõrgustike arendamiseks teadusasutuste, Eesti ja rahvusvaheliste suurettevõtete ning investorite vahel. 1 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava (2023). Koostajad V. Mikheim, I. Kõue. Muu hulgas toob tegevuskava esile probleemi, et varase faasi äriarendustegevuste rahastamiseks puudub turul praegu toetusmeede ning erakapital ei ole valmis sedavõrd varases faasis ja suurte turu- ja tooteriskidega lahendustesse investeerima. Probleemi lahendamiseks luuakse Business Finland Tempo meetme näitel süvatehnoloogia iduettevõtete varase etapi äriarendusele mõeldud toetusmeede. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–20352 toob ühe peamise probleemina teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse valdkonnas välja, et Eestis on välja arendamata teadus- ja tehnoloogiapõhiste ettevõtete teket ja kasvu soodustav ökosüsteem, mis arengufaaside üleselt toetaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtete loomist, nende arendamist kommertsialiseeritavaks ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Eelnõuga kavandatav meede panustab ülaltoodud probleemi lahendamisse ning ka TAIE alaeesmärkide „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ ja „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluseteket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse. Eelnõu otsene sihtrühm on Eesti süvatehnoloogia iduettevõtjad (mitte vanemad kui viis aastat, k.a), kelle puhul paraneb võimekus tegeleda äriarendusprojektidega. Eelnõuga loodav on katseprojekt ja pärast esimest taotlusvooru võib tekkida vajadus meetme määrust muuta. Raha määruse elluviimiseks tuleb riigieelarves ette nähtud teadus- ja arendustegevuse rahastamise rahast (1% SKT-st). Tegevusi rahastatakse taotlusvoorude raames. Eelnõukohases määruses sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid. Eelnõu loetleb abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud ning määrab taotlusvoorus toetuse piirmäärad. Lisaks kehtestatakse toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus koostöös. Määruse eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate õigusaktidega. Eelnõu koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna fookusvaldkonna juht Kadri Mats, ([email protected]), sama osakonna arendus- ja innovatsioonivaldkonna juht Sigrid Rajalo ([email protected]), startup poliitika ja finantsinstrumentide ekspert Henrik Kutberg ([email protected]), Startup Estonia juht Eve Peeterson ([email protected]), süvatehnoloogia projektijuht Vaido Mikheim ([email protected]) ja süvatehnoloogia sektori projektijuht Inga Kõue ([email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste keskuse juht Monica Hankov ([email protected]), ettevõtlustoetuste valdkonna juht Erki Varbola ([email protected]). 2 Vt teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse jurist Kadri Kuus ([email protected]). Seletuskirja eelnõu koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna fookusvaldkonna juht Kadri Mats ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast peatükist ja 20 paragrahvist. 1. peatükk „Üldsätted“ Eelnõu § 1 kirjeldab määruse eesmärki ning sätestab, et toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole asjakohase dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjaga. Eelnõu § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja oodatavad tulemused. Eesmärgi täitmiseks on oluline, et elluviidavad projektid aitaksid kaasa suurema lisandväärtusega toodete, teenuste, tehnoloogiate eksportimisele ning kasvataksid süvatehnoloogia iduettevõtjate äriarendusteadmisi ja -oskusi. Toetuse andmise tulemusena paranevad süvatehnoloogia iduettevõtja teadmised äriarendusest, praktiliste projektide elluviimise käigus paranevad süvatehnoloogia iduettevõtja võimalused katsetada potentsiaalsete klientide peal oma lahenduse toimivust ja kasvavad süvatehnoloogia iduettevõtja võimalused siseneda rahvusvahelisele turule. Eelnõu § 3 toob esile, et määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/20133 (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse tingimusi, mis on sätestatud VTA määruses ja konkurentsiseaduse4 §-s 33. Taotlejale antav toetussumma ei tohi koos samal majandusaastal ja sellele eelnenud kahel majandusaastal antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot. Näiteks, kui taotleja on sel ajavahemikul juba saanud vähese tähtsusega abi 150 000 eurot, võib talle eelnõukohase määruse alusel anda toetust veel 50 000 eurot. Vähese tähtsusega abi vaba jääki saab kontrollida 3 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) 4 RT I, 23.11.2022, 3 Rahandusministeeriumi kodulehel asuvast avalikust päringust5. Määrust ei kohaldata vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus sätestab vähese tähtsusega abi andmise taotluse rahuldamise otsuses. Eelnõu §-s 4 määratletakse eelnõus kasutatavad terminid Süvatehnoloogia iduettevõtja on ettevõtja, kes arendab tehnoloogiat, mida iseloomustab aeganõudev ja kapitalimahukas arendustegevuse protsess ning suurem teadmatus või äririsk selle tehnoloogia paikapidavuse või rakendatavuse tõttu. Teadus- ja tehnoloogiamahukas tehnoloogia ehk süvatehnoloogia (ingl deep tech) all mõistetakse tehnoloogiaid, mille arendamine on praeguseid võimalusi kasutades vaevu teostatav ning nõuab märkimisväärset intellektuaalset ja majanduslikku kapitali, kuid millel on potentsiaal tulevikus muutuda üldkasutatavateks ja kergesti skaleeritavateks.6 Süvatehnoloogiaettevõtteid iseloomustab kolm järgmist olulist karakteristikut: 1) tehnoloogia põhineb teaduslikul avastusel; 2) tehnoloogia põhineb intellektuaalomandil või tehnoloogiaarenduse tulemusena tekib turustatav ja kaitstav intellektuaalomand; 3) tehnoloogia on läbimurdeline (ingl disruptive) ja skaleeritav. Peamised tehnoloogiavaldkonnad, mida süvatehnoloogiate all silmas peetakse, on kõrgtehnoloogilised materjalid ja tootmissüsteemid, tehisintellekt, biotehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, robootika, fotoonika, mikroelektroonika ja nanotehnoloogiad, kvantarvutus, meditsiini- ja neurotehnoloogiad, kosmosetehnoloogiad7. Väikeettevõtja on ettevõtja, kes annab tööd vähem kui 50 inimesele ja kelle käive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot aastas. Jätkusuutlikkuse põhimõtete juurutamine on iduettevõtte arendamine, lähtudes keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisaspektidest8. Eelnõu § 5 kohaselt toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuseid ning väljamakseid ning järelevalvet teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Paragrahv 5 sätestab vaide esitamise korra. Vaideid menetletakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras elektrooniliselt e-posti teel. 2. peatükk „Toetuse andmise tingimused” Eelnõu § 6 sätestab toetatavad projektid ja tegevused. Toetust antakse projektile, mille eesmärk on suurendada süvatehnoloogia iduettevõtja rahvusvahelist kasvu. Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad panustama määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste 5 Kättesaadav: https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi 6 Siegel, Krishnan (2020) „Cultivating Invisible Impact with Deep Technology and Creative Destruction“, JIM. 7 Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava (2023). Koostajad V. Mikheim, I. Kõue. 8 Tuntud kui ESG-aspektid, samuti kasutatakse väljendit ESG-juhtimine. Lühend tuleb inglise keele sõnadest environment, social, governance. saavutamisse. Toetus on mõeldud selleks, et leida turunišš juba olemasolevale lahendusele, kuid mitte süvatehnoloogia või sellel põhineva toote ja teenuse arendamiseks. Toetavateks tegevusteks võivad olla näiteks uue toote, teenuse või tehnoloogia rahvusvahelise turusobivuse järeleproovimine, sh esmase tagasiside küsimine potentsiaalsetelt klientidelt; rahvusvahelistumise strateegia koostamine, toote- ja teenusekontseptsiooni nõudluse katsetamine või esmase uuringu tegemine võimalike klientide seas; testturundus sihtturul; rahvusvahelise kasvu rahastamise analüüsi tegemine; juhtimise, praktikate ja organisatsiooni arendamine rahvusvahelise kasvu toetamiseks; rahvusvahelise investori otsimine; intellektuaalomandi õiguste ja patendi analüüsid või lahenduse vastavushindamise tegemine rahvusvahelisel turul. Projekti raames võib teha mitut tegevust korraga. Eelnõu § 7 määrab tingimused, millele peab vastama abikõlblik kulu, ning loetleb abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Ei toetata kulusid, mida pole määruses nimetatud. Lõike 1 järgi peab toetatav kulu olema tekkinud (kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse) projekti abikõlblikkuse perioodil ning on vajalik taotluses nimetatud tegevuseks ja kooskõlas käesoleva määruse nõuetega. Toetatav kulu on projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud, proportsionaalne, üksikasjalikult kirjeldatud. Kulusid, mis neile tingimustele ei vasta, ei toetata, näiteks äriklassis reisimise kulu või meeskonna jõulukingitused. Toetatavad kulud peab olema tasunud toetuse saaja, tõendatavad vastavate kuludokumentidega ja kajastuma toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, olema muudest kuludest eristatavad ja kontrollitavad ning kulude kajastamine finantsarvestuses vastama raamatupidamise seadusele. Lõike 2 punkti 1 järgi on toetatav kulu töötasu. See sisaldab ka kõiki vajalikke makse, mis on lepingute alusel asjakohased. Lõike 2 punktis 1 nimetatud töötasu all on mõeldud sellise projekti heaks töötava inimese tasu, kes kuulub projekti meeskonda ja kellel on selge roll projektis. Kui projekti heaks tööd tegev töötaja või juhatuse liige täidab ettevõttes ka muid projektiga sidumata ülesanded, peavad projektiga seotud ülesanded olema selgelt eristatud. Projekti heaks töötava isiku töötasu ei tohi olla ebamõistlikult suur. Lõike 2 punkti 2 kohaselt on toetatav projekti elluviimise ajal tekkiv lähetuskulu. Projektiga seotud lähetuskulud sisaldavad päevaraha, majutus- ja sõidukulu ning välislähetuste korral reisikindlustust. Kõik lähetuskulud peavad olema mõistlikud ja vältimatud projekti elluviimiseks, samas sõltub kulude põhjendatus muu hulgas sihtriigi hinnatasemest. Päevaraha ja isikliku sõiduvahendi kasutamise kulu on abikõlblik tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses. Need piirmäärad on tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel järgmised: välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta. Isikliku sõiduauto kasutamisel teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Lõike 2 punkti 3 järgi on toetatavad projektiga otseselt seotud teenuste sisseostmise kulu. Lõike 2 punkti 4 kohaselt on toetatavad projektiga seotud ürituste, seminaride ja koolituste korraldamise ja osalemise kulud, välja arvatud erisoodustusmaksud. Kulud võivad sisaldada näiteks ürituse piletite kulu, üritusel oma lahenduse tutvustamiseks renditava pinna kulu, taotleja korraldatava seminari ruumide rendi või muu taoline kulu. Ürituste korraldamine ja üritustel osalemine peab olema otseselt vajalik projekti eesmärkide täitmiseks. Lõige 3 määrab, millised tingimused tuleb täita, et töötasu oleks abikõlblik. Lõige 4 sätestab mittetoetatavad kulud. Lõike 4 punkt 5 sätestab, et sularahas tasutud kulu ei ole abikõlblik. Sularahas tasutud kulud ei ole abikõlblikud põhjusel, et suurendada läbipaistvust ja lihtsustada toetuste menetlemist, sealhulgas järelkontrolli tegemist. Lõike 4 punkti 10 kohaselt ei ole abikõlblik kulu, mis on seotud töötajale ja juhatuse liikmele lisaks tema töötasule makstava tasuga. Lisaks töötasule makstava tasu all peatakse silmas lisatasusid, preemiat, haigushüvitist ja puhkusetasu, sealhulgas õppepuhkusetasu. Eelnõu § 8 sätestab toetuse suuruse ja osakaalu. Ühe projekti toetuse maksimaalne summa on 50 000 eurot, minimaalset suurust sätestatud ei ole, sh üks isik võib esitada taotlusi piiramatu arv projektidele. Piirsumma arvestab projekti kogutoetust, sh makse ja tasusid. Arvestades toetusmeetme sihtrühma ja tegevuste sisu, on toetuse määr 75% abikõlblikest kuludest. Ettevõtja omafinantseering on vähemalt 25% abikõlblikest kuludest, st see peab katma osa, mida toetus ei kata. Kuigi toetuse määr on suhteliselt kõrge, esineb ettevõtjal projekti raames kindlasti ka muid mitteabikõlblikke kulusid, näiteks kulud, mis on väiksemad kui 50 eurot, ning lisaks töötasule makstavad mitteabikõlblikud tasud, sh haigushüvitis ja puhkusetasu vms. Eelnõu § 9 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi kestuse. Projektide abikõlblikkuse periood võib kesta kuni 12 kuud, ent see ei välista toetuse taotluste esitamist ka lühemaajaliste projektide korral. Projekti abikõlblikkuse perioodi võib pikendada kõige enam kuni kolm kuud, eeldusel et projekti tulemus seostub endiselt meetme eesmärgi ja oodatavate tulemustega. Oluline on, et ettevõtja ei alustaks projekti tegevusi enne taotluse esitamist Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusele. 3. peatükk. Toetuse taotlemine ning taotluse menetlemine Eelnõu § 10 sätestab nõuded taotlejale. Taotlusi võivad esitada Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kes ei ole taotlemise hetkel vanem kui viis aastat (viies aasta kaasa arvatud) ja kes vastab süvatehnoloogia iduettevõtja ja väikeettevõtte definitsioonile. Lõige 2 sätestab nõude taotleja töökohtadele. Taotleja meeskonnas peab taotlemise hetkel olema täidetud kaks täiskoormusega töökohta. Ka juhatuse liikme ametikohta saab arvestada töökohana. Töökohal ei pea töötama üks inimene, vaid kahe täiskoormusega töökoha nõue on täidetud ka siis, kui tööl on näiteks üks täiskohaga töötaja ja kaks poole kohaga töötajat. Kahe töökoha nõude täitmist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ettevõtte aastaaruandest, töötajate registrist või tõendab seda tööleping või juhatuse liikme leping. Lõige 3 sätestab, et taotlejal peab olema võimekus katta projektiga seotud mitteabikõlblikud kulud. Omafinantseeringu olemasolu tõendab taotleja. Lõikes 4 sätestab taotlejale esitatavad tingimused. Taotleja maksuvõlg riigile koos intressiga ei tohi olla suurem kui 100 eurot või see on ajatatud. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kontrollib seda taotluse menetlemise ajal e-maksuametist. Taotleja peab olema taotluse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ja majandusaasta aruande esitamise kohustuse, mille esitamise tähtaeg on saabunud. Lõikes 4 toodud nõuete eesmärk on tagada taotleja maksevõimelisus, majanduslik jätkusuutlikkus ning eelarveraha otstarbekas ja sihipärane kasutamine. On oluline, et taotleja suudab toetust kasutada sihtotstarbeliselt ja säästlikult. Seetõttu ei saa anda toetust taotlejatele, kellel on maksuvõlad (v.a juhul, kui need on ajatatud). Juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab taotleja olema teinud nõutud summas tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud. Eelnõu järgi ei või taotleja suhtes olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. Sätestatud on nõuded, mida rakendatakse lisaks eelnevale seetõttu, et toetus on väikese tähtsusega abi. Lõike 6 kohaselt loetakse üheks ettevõtjaks VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid. Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud kumuleerimisreeglitest. Eelnõu § 11 kehtestab nõuded taotlusele. Lõige 1 toob esile nõuded, millele peab taotlus vastama. Taotlus tuleb esitada ettenähtud korras ja vormis ning peab vastama määruses sätestatud nõuetele, sealhulgas toetuse andmise eesmärkidele ja tulemustele. Taotluses taotletav toetus peab vastama kulude abikõlblikkuse tingimustele ning olema vastavuses määruses ette nähtud toetuse suuruse piirmääradele. Lõige 2 loetleb, millist teavet, andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Taotluses peab olema esitatud taotleja nimi, registrikood, projekti nimi, eesmärgid, plaanitavad tegevused, oodatavad tulemused ja väljundid. Projektide erineva sisu tõttu ei ole ette antud väljundnäitajate kindlaid kriteeriume, vaid projekti taotleja peab välja pakkuma tema projektiga kokku sobivad väljundid. Tarvilik on taotlusele lisada projektimeeskonna liikmete nimekiri, nende vastutusvaldkonnad projektis ja kompetentside kirjeldused. Vajalik on märkida projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev ning lisada taotlusele projekti eelarve ja taotletava toetuse suurus, sh info ettemaksu kasutamise soovi kohta. Ettemaksu summa peab tuginema tegevuste elluviimise ajakaval ja kulude prognoosil. Ettemaks makstakse välja pärast toetuse kohta rahuldava otsuse tegemist. Ettevõtja peab tõendama ettemaksu kasutamise abikõlblike kuludena vahe- ja lõpparuandega. Lisatud peab olema ka projekti sisukirjeldus ja tegevuskava, mille abil on võimalik hindajatel saada aru nii projekti eesmärgist kui ka projekti tegevustest. Lisaks nõutakse taotluse osana kuni kolme minuti pikkust videotutvustust projekti ideest ja meeskonnast. Taotlusele tuleb lisada ka kinnitus taotleja vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõuetele ning informatsioon, kas taotleja on projektile või projekti üksikule tegevusele saanud toetust, mis on lisaks määruse alusel antavale toetusele ja mis eraldatakse muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi, muu avaliku sektori või Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest. Sama kulu hüvitamiseks ei tohi taotleja olla varem toetust saanud. Seda kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuste kesksüsteemist. Taotlusele tuleb lisada ka tõendus omafinantseeringu olemasolu kohta. Eelnõu § 12 sätestab taotluse esitamise ja menetlemise korra. Toetust jagatakse voorupõhiselt ning taotlusvooru eelarvest, vooru avamise kuupäevast ja vooru kestvusest teavitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus enne taotlusvooru avamist oma kodulehel kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Taotlusvoorus on kõigil nõuetekohastel taotlejatel võimalus esitada taotlus ja võrdsetel alustel konkureerida. Taotluse menetlemiseks on ette nähtud 45 tööpäeva. Taotluse esitamise tähtajaks esitamata jäetud taotlusi menetlusse ei võeta. Taotluste läbivaatamise käigus kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele (§-des 10 ja 11 loetletud nõuded). Puuduste esinemise korral teavitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlejat ning annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge. Kuna tegu on voorupõhise taotlemisega ja taotluste menetlemisest sõltub, millal taotlused jõuavad hindamisele, pikeneb ühe taotluse menetluse pikenemisel kõikide taotluste menetlemise aeg. Kui taotleja ei esita selgitusi ja teavet tähtajaks või ei vasta taotleja ja taotlus nõuetele, teeb Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ning taotlust ei hinnata. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded. Eelnõu § 13 kehtestab taotluste hindamise korra ning kriteeriumid. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Lõige 2 sätestab hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest. Need kriteeriumid on järgmised: Nr Kriteerium Osakaal koondhindest % 1 Projekti oodatav mõju ettevõtja äriliste eesmärkide saavutamisele 40 2 Projekti elluviiva meeskonna kogemused 30 3 Projekti tegevuskava ja eelarve 20 4 Projekti mõju jätkusuutlikkuse põhimõtete juurutamisele 10 Lõige 3 sätestab, et taotlusi hinnatakse lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel nelja palli skaalal, kus hinne null on mitterahuldav ja neli suurepärane. Lõige 4 toob esile, et hindamisprotsessis järgitakse hindamise juhist, mille Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastab enne taotlusvooru avamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja teeb hindamisjuhise kättesaadavaks oma veebilehel. Hindamisjuhise avalikustamine aitab taotlejatel projekte paremini ette valmistada. Lisaks tagab hindamisjuhise avalikustamine läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise kõikidele taotlejatele. Seetõttu on oluline, et hindamisjuhis oleks kättesaadav hiljemalt taotlusvooru avamiseks ja kõikidele potentsiaalsetele taotlejatele sarnasel moel. Lõigete 5 kohaselt kujuneb koondhinne hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 2 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid. Koondhinnete alusel moodustatakse pingerida vastavalt taotluse hindamise juhises sätestatule. Eelnõu §-s 14 on kirjeldatud taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus otsustab, kas rahuldada taotlus taotletud mahus või rahuldada taotlus osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Projektide kvaliteedi ja eesmärgipärasuse tagamiseks sätestatakse, et rahuldatakse taotlused, mille kõikide hindamiskriteeriumite hinded on kõrgemad kui 0 punkti ning taotluse koondhinne on suurem kui 2,5 punkti. Taotlusi saab rahuldada hindamistulemuste alusel moodustatud projektide pingerea alusel kuni taotlusvoorus ette nähtud eelarve ammendumiseni. Kui taotlusvooru eelarve ei võimalda rahastamisele kuuluvate taotluste pingereas viimast taotlust rahastada täies ulatuses, otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kas viimasele taotlusele antakse võimalus suurendada omafinantseeringut ja muuta taotlust nii, et taotluses märgitud eesmärgid saavutatakse. Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi või kõik tegevused ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Taotluse osalise rahuldamise korral peab taotleja andma nõusoleku toetussumma või projekti tegevuste vähendamiseks. Oluline on, et taotluse osalisel rahuldamisel saavutatakse endiselt projekti eesmärk. Juhul kui taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele. Samuti teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlusele antud hinded ei vasta § 14 lõike 2 punktis 1 ja 2 sätestatud lävenditele või projekt ei mahu pärast kriteeriumite alusel hindamist ja pingerea koostamist vooru taotluste rahastamise eelarvesse ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse ka siis, kui taotleja ei ole puudusi kõrvaldanud või selgitusi andnud § 12 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul. Samuti on eelnõu §-s 14 kirjeldatud, mida märgitakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuses ning asjaolu, et otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest. 4. peatükk „Aruannete esitamine, toetuse väljamaksmise ja tagastamise tingimused, toetuse saaja ning Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused“ Eelnõu § 15 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Toetuse saaja esitab kahte tüüpi aruandeid, milleks on vahearuanne ja lõpparuanne. Nii vahe- kui ka lõpparuande vormid avaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonnas. Vahearuandes ja lõpparuandes tuuakse esile projekti tegevuste kirjeldus, teave projekti tulemuste saavutamise või mitte saavutamise kohta, ülevaadet toetuse kasutamise kohta kululiigi kaupa ja toetuse saaja hinnang projekti edenemisele ning olulisematest tulemustest. Kui toetuse tulemusi ei saavutatud peab lõpparuandest selguma põhjus, miks jäi tulemus saavutamata. Projektid, mille kestvus on kuus kuud või vähem, esitatavad vaid lõpparuande. Eelnõu § 16 kirjeldab toetuse maksmise tingimusi. Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, vahe- ja lõpparuande, maksetaotluse ja tegelike kulude või tasutud kuludokumentide alusel. Maksetaotlus esitatakse koos vahe- ja lõpparuandega. Muul ajal maksetaotlusi ei esitata. Lõige 2 loetleb toetuse maksmise eeldused. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva jooksul. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus sellest viivitamatult toetuse saajat ning määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Põhjendatud juhtudel on võimalik maksta ka taotlejale ettemakseid. Ettemaksete võimaldamine on meetmest oluline, kuna taotlejateks on varajase faasi iduettevõtjad, kelle finantsvõimekus ei pruugi võimaldada teostada makseid omavahenditest toetuse ulatuses. Ettemakse saamiseks esitab toetuse saaja soovi taotluses, kus toob välja ettemakse summa, mis põhineb tegevuste elluviimise ajakaval ja kulude tekkimise prognoosil. Ettemakse kasutamise kohta on toetuse saaja kohustatud aru andma vahe- ja lõpparuandes koos nõutud abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentidega. Kui toetuse saaja ei tõenda ettemakse kasutamist vahe- ja lõpparuandes, on ta kohustatud ettemakse tagastama. Ettemakset tehakse vaid üks kord abikõlblikkuse perioodi jooksul. Tegelike kulude alusel makstakse toetust peale tegevuste elluviimist ja sellega kaasnevate abikõlblike kulude kandmist pärast vahe- ja lõpparuande esitamist. Toetuse saaja esitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse, mille alusel toetus välja makstakse. Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse algatusel või toetuse saaja esitatud taotluse alusel. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb omal algatusel taotluse rahuldamise otsuse muudatuse, kui esinevad toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise alused. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise toetuse saaja taotluse alusel otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. Toetuse saaja ei tohi muudatusi ellu viia enne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolset taotluse rahuldamise otsuse muudatuse heaks kiitmist. Lõige 3 loetleb tingimused, mille korral Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus keeldub toetuse rahuldamise otsuse muutmisest, kui toetuse saaja on esitanud selleks taotluse. Lõike 5 kohaselt tunnistab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks, kui esineb alus toetus tagasi nõuda. Eelnõu § 18 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud toetuse taotlemise ja kasutamisega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele nõudmisel peab toetuse saaja esitama informatsiooni, mille alusel saab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus hinnata toetuse mõju projektide elluviimisel. Oluline on, et toetuse saaja võimaldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt järelevalvet tegeval isikul teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetuse kasutamise üle ning osutama järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi. Lisaks peab toetuse saaja säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvad dokumendid ja materjalid kümme aastat taotluse esitamisest arvates. Et suurendada riikliku rahastuse läbipaistvust, peab toetuse saaja teavitama toetuse kasutamisest avalikkust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse etteantud viisil. Lisaks peavad toetuse saajad osalema Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse korraldataval intellektuaalomandi teabepäeval. Suhtluses määruse sihtrühmaga on ilmnenud, et takistuseks ja murekohaks on probleemid, mis ilmnevad asjaolu tõttu, et ei teata intellektuaalomandiga seotud õigusi ja võimalusi. Selleks, et määrus aitaks kaasa teadmus-ja tehnoloogiamahukate ettevõtete tekkele, on oluline, et toetuse saajad saaksid vähemalt algteadmised intellektuaalomandist ja sellega kaasas käivast reeglistikust. Teabepäeval osalemine on oluline, et iduettevõtjad omandaksid teadmised, kuidas tulevikus oma loodud intellektuaalomandit kaitsta. Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutuses on vajalikud pädevused ja kogemused intellektuaalomandi teabepäeva elluviimiseks olemas. Intellektuaalomandi teabepäeva käigus antakse teadmised äriarenduse käigus tekkiva tööstusomandi kaitsmiseks ja kasutuselevõtmiseks ning sellestki, kuidas vajaduse korral kasutusele võtta kolmandate poolte tööstusomandit. Sisult vastab teabepäev nõustamisele, kus toetuse saajale selgitatakse arendustegevuse käigus tekkivat tööstusomandi reeglistikku. Eelnõu § 19 sätestab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohutused. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on muu hulgas õigus kontrollida projekti elluviimist ning nõuda täiendavate andmete esitamist. Tähtis on, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel oleks ülevaade projektide võimalikest kitsaskohtadest ja riskidest. Kontrolli toimingute eesmärk on avastada rikkumised ning tagada taotluse rahuldamise otsuse täitmine ning projekti eesmärkide saavutamine. Eelnõu § 19 määrab ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohustused. Kohustused hõlmavad nii toetusega seotud teabe edastamist ja avaldamist kui ka kontrolltoiminguid. Lisaks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel kohustus ka kanda vähese tähtsusega abi riigiabi registrisse. Eelnõu § 20 sätestab toetuse tagasinõudmise alused. Nimetatud juhtudel on rakendusüksusel kaalutlusõigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist ei tulene teisiti. Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, maksab toetuse saaja viivist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. 4. Määruse mõjud Määruse eesmärk on toetada süvatehnoloogia iduettevõtjate äriarendusprojekte, mis aitavad kaasa suurema lisandväärtusega toodete, teenuste, tehnoloogiate eksportimisele. Nende projektidega paranevad Eesti süvatehnoloogia iduettevõtjate teadmised ja oskused oma äri arendamisest ja rahvusvahelistumise võimalustest ning soodustatakse süvatehnoloogia arendamist kommertsialiseeritavaks ja olulise kasvu saavutamist rahvusvahelisel turul. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse raames kavandatava meetme eelarve on vastavalt riigi eelarvestrateegias 2023–20269 sätestatule 250 000 eurot aastas. Raha määruse elluviimiseks tuleb riigieelarves ette nähtud teadus- ja arendustegevuse rahastamise vahenditest (1% SKT-st). Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse potentsiaalse sihtrühmaga korraldati meetme vajaduse ja tingimuste üle aruteluseminar 13. juunil 2023. Kohtumisel osales 17 süvatehnoloogia iduettevõtet. Kokkuvõtvalt tõdeti, et meede on sihtrühmale väga vajalik. Läbi sai arutatud ka iduettevõtjate peamised takistused äriarendamisel ja nendega on meetme tingimuste kujundamisel arvestatud. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile ja arvamuse andmiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Asutajate Seltsile, Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskusele ja Tallinna Tehnikaülikoolile. Eelnõu kooskõlastas märkusteta Kliimaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Arvamusavaldusi ei laekunud. 9 riigi eelarvestrateegia 2023–2026 -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 22.08.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 54 delta_docName \* MERGEFORMAT Süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 ¹ lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse süvatehnoloogia iduettevõtja äriarendusprojektide toetuse andmise tingimus ed ja kord. (2) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole asjakohase dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroon ili selt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalse allkirja ga . § 2. Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused (1) Toetuse andmise eesmärk on stimuleerida suurema lisandväärtusega toodete, teenuste, tehnoloogiate loomist ja nende eksporti ning kasvatada süvatehnoloogia iduettevõtjate äriarendus teadmisi ja - oskusi. (2) Toetuse andmise tulemusena: 1) paranevad süvatehnoloogia iduettevõtja teadmised äri arendamisest; 2) paranevad süvatehnoloogia iduettevõtja võimalused katsetada oma lahenduse toimivust potentsiaalsete klientidega; 3) kasvavad süvatehnoloogia iduettevõtja võimalused siseneda rahvusvahelisele turule. § 3. Vähese tähtsusega abi (1) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus ), tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) Määrust ei kohaldata vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel ning ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) süvatehnoloogia iduettevõtja – ettevõtja, kes arendab tehnoloogiaid, mida iseloomustab aeganõudev ja kapitalimahukas arendustegevuse protsess ning suurem teadmatus ja äririsk selle tehnoloogia paikapidavuse või rakendatavuse pärast ; 2 ) jätkusuutlikkuse põhimõtete juurutamine – organisatsiooni arendamine , lähtudes keskkonna-, sotsiaal setest ja äri ühingu juhtimise aspektidest. § 5. Toetuse rakendamine ja vaidemenetlus (1) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, taotluse osalise rahuldamise, rahuldamata jätmise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning väljamakseid ja järelevalvet te eb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. (3) Vai de esita b Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel. (4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2. peatükk Toetuse andmise tingimused § 6. Toetatavad projektid ja tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille eesmärk on soodustada iduettevõtja tegevuse laienemist rahvusvahelisele turule. (2) Toetatakse järgmisi tegevusi: 1) toote, teenuse või tehnoloogia rahvusvahelise turusobivuse järeleproovimine ning sellega seo ses esmase tagasiside küsimine potentsiaalsetelt klientidelt ; 2) toote- ja teenusekontseptsiooni nõudluse katsetamine või esmase uuringu tegemine võimalike klientide seas ; 3 ) testturundus sihtturul; 4 ) rahvusvahelistumise strateegia koostamine; 5 ) rahvusvahelise kasvu rahastamise analüüs; 6 ) juhtimise, hea praktika ja organisatsiooni arendamine rahvusvahelise kasvu toetamiseks ning selleks vajalike jätkusuutlikkuse põhimõtete juurutamine; 7 ) rahvusvahelise investori otsimine; 8 ) intellektuaalomandi õiguste ja patendi analüüsi tegemine ; 9 ) toote, teenuse või tehnoloogia rahvusvahelistumisele suunatud regulatsioonidega vastavuse tagamise teenused. (3) Toetust antakse projektile, mille elluviimine aitab kaasa § 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisse. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks taotleja vajalik ja põhjendatud kulu, mis on tehtud kooskõlas määrusega ning vastab järgmistele tingimustele: 1) kulu aluseks olev töö tehakse, kaup saadakse kätte või teenus osutatakse projekti abikõlblikkuse perioodil; 2) kulu on projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud, proportsionaalne ja seda on taotluses üksikasjalikult kirjeldatud; 3) kulu on tõendatud kuludokumendiga ja kulu eest on tasunud toetuse saaja; 4) kulu kajastub toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, on eristatud muudest kuludest ja kontrollitav ning kulude kajastamine finantsarvestuses vastab raamatupidamise seadusele. (2) Abikõlblikud on järgmised kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) projekti heaks töötavate töötajate, juhatuse liikmete töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed; 2) lähetuskulud ja päevaraha tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses, transpordi- ja majutuskulud ning reisikindlustuskulu; 3) teenuste sisseost mise kulud; 4) ürituste, seminaride ja koolituste korraldamise ja osalemise kulud, välja arvatud erisoodustusmaksud. (3) Töötasu ja juhatuse liikme tasu on abikõlblik kui tööleping, juhatuse liikme leping või ametijuhend sisaldab projektiga seotud tööülesannete loetelu, projektiga seotud tööaja osakaalu ja makstava töötasu suurust. (4) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1) laenuintress; 2) panga teenustasu; 3) mitterahaline kulu; 4) iduettevõtja üldkulu; 5) sularahas tasutud kulu; 6) käibemaks; 7) kulu, mis on hüvitatud kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu või teistest välisvahenditest; 8) kulu, mis on tekkinud tehingust, mille toetuse saaja on teinud isikuga, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses toetuse saajaga seotud isik; 9) isikliku sõiduvahendi kasutamise kulu ja tulumaksuseadusega kehtestatud maksuvaba piirmäära ületav lähetuse päevaraha ja isikliku sõiduvahendi kasutamise kulu; 10) tasu, mida makstakse töötajale ja juhatuse liikmele lisaks lõike 2 punktis 1 sätestatud töötasule, samuti puhkusetasu ja seaduse kohaselt tööandja makstav haigushüvitis; 11) õigusabikulu, trahv, viivis, kahjuhüvitis ja rahaline karistus ning kohtukulu. § 8. Toetuse suurus ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 50 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal on 75 protsenti abikõlblikest kuludest. (3) Omafinantseering peab katma osa, mida toetus est ei hüvitata. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluvii miseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamisest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ja lõp p eb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 12 kuud. (3) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kolme kuu võrra mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse andmise eesmärkidega. Abikõlblikkuse perioodi pikendamise korral võib tegevused ellu viia lõikes 2 sätestatust pikema perioodi jooksul. (4) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase väljamakse. (5) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. 3. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 10. Nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda äriregistrisse kantud süvatehnoloogia iduettevõtjast äriühing, kes on taotlemise hetkel tegutsenud kuni viis aastat ja kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) lisa I artikli 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele . (2) Taotleja meeskonnas peab toetuse taotlemise hetkel olema täidetud kaks täiskoormusega töökohta. (3) Taotlejal on projekti elluviimiseks olemas omafinantseering . (4) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) tema maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või ma ksu võlg on ajatatud; 2) taotleja on taotluse esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ning majandusaasta aruande esitamise kohustuse; 3) kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tasutud tähta jaks ; 4) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust ; 5 ) taotlejale jooksva l ja kahe l eel nenud majandusaasta l antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ei tohi ületada 200 000 eurot; 6 ) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva l ja kahe l eelnenud majandusaastal antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 100 000 eurot; 7 ) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) tähenduses, ei tohi talle jooksva l ja kahe l eelnenud majandusaasta l komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot. ( 5 ) Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjaid. ( 6 ) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud kumuleerimisreeglitest. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja vormi l ; 2) taotlus vastab määruse nõuetele; 3) projekti keskne tegevus on äriarend us ja rahvusvahelise kasvu kavandamine. (2) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet, andmeid, dokumente ja kinnitusi: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) projekti nimi, eesmärgid, oodatavad tulemused ja väljundid; 3) projekti meeskonna liikmete nimekiri, nende vastutusvaldkonnad ja kompetentsid; 4) projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev; 5) projekti eelarve ja taotletava toetuse suurus ning omafinantseeringu summa; 6) ettemakse kasutamise soovi korral ettemakse summa, mis põhineb tegevuste elluviimise ajakaval ja kulude tekkimise prognoosil; 7) projekti sisukirjeldus, tegevus- ja ajakava; 8) kuni kolme minuti pikkune videotutvustus projekti ideest ja meeskonnast; 9) kinnitus taotleja vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõuetele; 10) tõendus omafinantseeringu olemasolu kohta; 11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada; 12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses esitatud toetuse summa avalikustatakse; 13) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 14) kas taotleja on projektile või projekti üksikule tegevusele saanud toetust kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi või Euroopa Liidu või teistest välisvahenditest; 15) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. § 12. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Toetust taotletakse voorupõhiselt. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teavitab enne taotlusvooru avamist taotluste rahastamise eelarvest, taotluste vastuvõtmise alustamise kuupäevast ja vooru kestusest oma veebilehel, kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on 45 tööpäeva alates taotluste esitamise tähtpäevast. (4) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. (5) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel või hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse selgitusi, teatatakse sellest viivitamata taotleja le ja antakse puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks kuni kümme tööpäeva . Selle ajavahemiku võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded. § 13. Taotluse hindamine ja kriteeriumid (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (2) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti oodatav mõju ettevõtja äriliste eesmärkide saavutamisele – 40 protsenti koondhindest; 2) projekti elluviiva meeskonna kogemused – 30 protsenti koondhindest; 3) projekti tegevuskava ja eelarve – 20 protsenti koondhindest; 4) projekti mõju jätkusuutlikkuse põhimõtete juurutamisele – kümme protsenti koondhindest. (3) Taotlusi hinnatakse lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel nelja palli skaalal, kus hinne null on mitterahuldav ja neli suurepärane. (4) Taotluste hindamise juhise koostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus , kooskõlasta des selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga . Juhise avalikusta b Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. (5) Taotluse koondhinne kujuneb antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades lõikes 2 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid. Koondhinnete alusel moodustatakse vastavalt taotluse hindamise juhisele pingerida. § 14. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (2) Rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab järgmistele tingimustele: 1) on § 13 lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5; 2) ei ole üheski § 13 lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud hindeks 0; 3) mille rahastamise summa ei ületa § 13 lõike 5 kohaselt moodustatud pingerea alusel taotlusvooru eelarvet. (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud taotleja nõusolekul ning tingimusel, et projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral, järgmistel juhtudel: 1) taotluse rahaline maht ületab vooru taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi või 2) kõik projekti tegevused ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetussummat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. (4) Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) toetuse saaja nimi, registrikood ja projekti nimi ja number; 2) otsuse kuupäev, number ja otsuse tegija; 3) toetuse saaja õigused ja kohustused; 4) projekti eesmärk ja oodatav tulemus; 5) projekti kogumaksumus, toetuse ja omafinantseeringu summa; 6) toetuse kasutamise tingimused; 7) ettemakse saamise tingimused; 8) toetuse maksmise tingimused ja kord; 9) projekti abikõlblikkuse periood; 10) toetuse saaja aruandluskohustus; 11) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimused ja kord ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 12) otsuse muutmise tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve tegemiseks; 13) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse , kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõu d ele; 2) taotleja ei ole § 12 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud; 3) vähemalt ühe § 13 lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne on null punkti; 4) taotluse koondhinne on alla 2,5 punkti; 5) paragrahvi 13 lõikes 5 nimetatud pingerea alusel ei mahu taotluste rahastamise eelarvesse; 6) taotlust ei ole võimalik vastavalt lõikes 3 sätestatud tingimustele osaliselt rah uld ada. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotleja nimi, registrikood ja projekti nimi; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (7) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 4. peatükk Aruannete esitamise, toetuse maksmise ja tagastamise tingimused ning toetuse saaja ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused § 15. Aruannete esitamine (1) Kui projekti abikõlblikkuse periood kestab kuus kuud või vähem, esitab toetuse saaja lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. (2) Kui projekti abikõlblikkuse periood kestab kauem kui kuus kuud, esitab toetuse saaja vahearuande taotluse rahuldamise otsuses määratud perioodi kohta 30 kalendripäeva jooksul nimetatud perioodi lõppemisest arvates , ja lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. (3) Aruandeperioodi kestus ja aruannete esitamise tähtpäevad määra takse taotluse rahuldamise otsuses. (4) Aruanded sisaldavad projekti tegevuste kirjeldust, teavet projekti tulemuste saavutamise või mittesaavutamise kohta, ülevaadet toetuse kasutamise kohta kululiigi kaupa, projektiga seotud kulude väljavõtet ja toetuse saaja hinnangut projekti edenemisele ning olulisematele tulemustele. (5) Koos vahe aruande ja lõpparuandega esitatakse maksetaotlus. (6) Vahe aruande ja lõpparuande vormid teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kättesaadavaks § 1 lõikes 2 nimetatud keskkonna s ja oma veebilehe l . § 16. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse toetuse saajale vahe- või lõpparuande ja maksetaotluse alusel vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. (2) Toetuse maksmise eeldused on järgmised: 1) abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine; 2) kõigi projekti raames tehtud kulude tasumine toetuse saajale kuuluvalt pangakontolt; 3) taotletava kulu summa peab olema käibemaksuta vähemalt 50 eurot; 4) vahe- või lõpparuande kinnitamine Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt. (3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlust 30 tööpäeva selle esitamisest arvates. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus sellest viivitamat a toetuse saajale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Maksetaotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra. (4) Toetuse saaja võib taotleda ettemakset , avaldades selleks soovi taotluses. Maksimaalne ettemakse summa on kuni 70 protsenti abikõlblikest kuludest. Ettemakse saamiseks näitab toetuse saaja taotluses ettemakse täpse summa, mis põhineb tegevuste elluviimise ajakaval ja kulude tekkimise prognoosil. Ettemaksete tegemise korra l ei kohaldata lõikeid 1–3. (5) Ettemakse kasutamise kohta annab toetuse saaja aru vahe- ja lõpparuandes koos nõutud abikõlblike kulude tekkimist ja nende maksmist tõendavate dokumentidega , lähtudes lõikes 2 sätestatud nõuete st . (6) Kui toetuse saaja ei tõenda ettemakse kasutamist vahe aruandes ja lõpparuandes, on ta kohustatud ettemakse tagastama. (7) Ettemakset saab taotleda üks kord projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. § 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse algatusel või toetuse saaja esitatud taotluse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse saaja taotluse alusel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates. (3) Kui toetuse saaja taotleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist, keeldub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus sellest , kui: 1) soovitud muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärgile; 2) soovitud muudatus on VTA määrusega vastuolus; 3) soovitud muudatuse tõttu ületatakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet; 4) soovitud muudatus ei ole kooskõlas määruses sätestatud toetuse saamise või kasutamise tingimustega. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud. (5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui esine b § 20 lõikes 1 nimetatud alus toetus tagasi nõud a . § 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada toetuse taotlemise ja kasutamise kohta Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja nõuandeid. (2) Toetuse saaja kohustub: 1) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsuse ja määruse ga; 2) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõudmisel informatsiooni , aruanded ja kulude tekkimist tõendavaid dokumente ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks; 3) võimaldama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetuse kasutamise üle ning osutama järelevalve kiireks tege miseks igakülgset abi; 4) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluvii misega seo tu d dokument e ja materjale kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemise st; 5) teavitama viivitamat a kirjalikult Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas teavitama aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 6) teavitama toetuse kasutamisest avalikkust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse etteantud viisil; 7) osalema Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse korraldataval intellektuaalomandi teabepäeval; 8) tagastama toetuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel. § 19. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus: 1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; 2) kontrollida toetuse saaja kuludokumente ja projekti tegevuste elluviimist, viibida toetuse saaja territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja materjale. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on kohustus: 1) teha taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale oma veebilehel kättesaadavaks; 2) nõustada taotlejaid toetusega seotud küsimustes; 3) mitte avaldada taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punktis 4 nimetatud teave; 4) teha oma veebilehel pärast taotluse rahuldamise otsus e tegemist kättesaadavaks toetuse saaja nimi, projekti nimi, projekti eesmärk ja kestus ning toetuse ja projekti summa; 5) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest; 6) teavitada toetuse saajat viivitamata muudatustest toetuse kasutamist korralda vates dokumentides; 7) kontrollida projekti elluviimist; 8) kanda vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. § 20. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlblik u kulu katteks; 2) toetuse saaja pole tõendanud , et on ettemakse täies mahus kasutanud abikõlblikeks kuludeks; 3) toetuse saaja on taotlemisel või projekti elluviimisel esitanud ebaõiget teavet või jätnud teabe esitamata; 4) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui vähese tähtsusega abi andmist korralda vast õigusaktist ei tulene teisiti. (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (4) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamine peatub, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Tiit Riisalo delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler