Käskkiri

"Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine ja selle tulemuslikkuse hindamine" tellimine Kutsume teid osalema hankes „Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine ja selle tulemuslikkuse hindamine“, esitades omapoolse pakkumuse. Hanke eesmärkide täitmiseks hangitavad tegevused on kirjeldatud käesolevale e-kirjale lisatud dokumendis „Lisa 1 lähteülesande kirjeldus“. Tellitava analüüsi CPV kood on 73000000-2 (uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused) ja CPV koodiga 73430000-5 (Testimine ja hindamine). Tellitava töö eeldatav maksumus on 130 000 eurot ilma käibemaksuta. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui hanke läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hanke lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel, ning juhul, kui kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust. Pakkumuses tuleb pakkujal märkida selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 461). Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik, lähtudes RHS § 110 lõikest 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul, kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 07.09.2023. Pakkumus palun esitada e-posti aadressil [email protected]. Küsimuste ja täiendava informatsiooni soovi korral palume need esitada kirjalikult e-posti aadressil [email protected] Lugupidamisega Ott Velsberg Lisad: Lisa 1 lähteülesande kirjeldus Lisa 2 pakkumuste hindamismetoodika Lisa 3 leping (projekt) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  ,,, KÄSKKIRI 21.08.2023 nr 80 "Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine ja selle tulemuslikkuse hindamine" tellimine, vastutava isiku ja komisjoni nimetamine Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 03.10.2017 käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12: 1. Tellida rakendusuuring „Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine ja selle tulemuslikkuse hindamine ”. Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt 19 lubab mitte rakendada nimetatud seaduses sätestatud korda kui tellitakse CPV koodiga 73000000-2 „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused“ ja CPV koodiga 73430000-5 „Testimine ja hindamine“ kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul kui sellest lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja tellitud teenuste eest tasub täies ulatuses sama hankija. 1.1 Uuringu objektiks olev teadmuspõhiselt koostatud rakendusuuring koos selle põhjal läbiviidud tulemuslikkuse hindamine ning valideeritud metoodika kirjeldus, juhtimislaua ja koostatud soovitustega on rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 6 tähenduses. Uuringuga saadavat uut teadmist kasutatakse Eesti majanduse ja andmepoliitika teadlikule kujundamisele, investeeringute suunamiseks valdkonda ja tegevuste kavandamiseks üleriigiliselt. Selle osaks on ka soovitused valdkonna arendamiseks lähiaastatel, mille tulemusel kasvab andmete väärindamine ja sellest saadav kasu üleriigiliselt. Uuring aitab luua selgust, milline on täna andmemajanduse hetkeseis ja kuidas valdkonda teadmuspõhiselt juhtida ning toetada ning millised on valdkonnaga seotud olulisemad väljakutsed ja võimalused. Käesoleva rakendusuuringu tulemuste avaldamine saab toimuda teadusvaldkonda puudutavates eriala-ajakirjanduses või teaduskonverentside raames. Seega omab uuring laiemalt mõju innovatsiooni ja teaduse edendamisele. 1.2. Tellitav rakendusuuring vastab riigihangete seaduses kehtestatud erandi tunnustele, kuna teenusest saadav kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks, see on uudne ning selle tulemused on ülekantavad erinevatele asutustele ja projektidele. Uuringu tulemused tehakse ka laiemalt kättesaadavaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel ja kodulehel kratid.ee. Uuringu masinmõistetavad alusandmed avalikustatakse avaandmetena avaandmete teabeväravas (avaandmed.eesti.ee).  2 Rakendusuuringu tulemusi rakendatakse Eesti digiühiskond 2030 arengukavas välja toodud eesmärgil, et aidata teha riigi otsuseid kvaliteetsete andmete abil ja toetada Eesti majandust, riiki ja ühiskonda andmepõhiste teenuste arendamisel ja otsuste tegemisel. Tellitav rakendusuuring vastab kõigile viiele teadus- ja arendustegevuse tunnusele. Uuringu tulemus ei ole pärast uuringu läbiviimist Hankija ja Pakkuja vahelise hankelepingu alusel turustatav. 2. Kinnitan punktis 1 nimetatud rakendusuuringu läbiviimise alusdokumendid, milleks on lähteülesanne (Lisa 1) ja pakkumuste hindamismetoodika (Lisa 2) ja lepingu projekt (Lisa 3). 3. Nimetan punktis 1 nimetatud rakendusuuringu tellimise eest vastutavaks isikuks digiriigi arengu osakonna andmete nõuniku Sofia Paesi. Rakendusuuringu tellimise eest vastutav isik korraldab selle tellimiseks vajalikud toimingud, sh kontrolli teostamise lepingu täitmise üle. 4. Moodustan komisjoni punktis 1 nimetatud rakendusuuringu tellimise korraldamiseks, sealhulgas esitatud pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, teostatud rakendusuuringu vastuvõtmiseks ja hinnangu andmiseks, järgmises koosseisus: 4.1. Komisjoni esimees: Ott Velsberg, digiriigi arengu osakonna andmete valdkonnajuht. 4.2. Komisjoni liikmed: Sofia Paes, digiriigi arengu osakond, andmete nõunik; Sirli Heinsoo, ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, reaalajamajanduse valdkonnajuht; Regina Kallaste, ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, hangete projektijuht. 5. Rakendusuuring „Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine ja hinnangu läbiviimine” finantseeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahenditest ja selle eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 130 000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  Hindamismetoodika ja eduka pakkumuse valimine 1. Üldised põhimõtted 1.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100-väärtuspunkti süsteemis. Kui pakkumus ei vasta hankija poolt käesoleva pakkumuse esitamise ettepanekus ja lähteülesande kirjelduses esitatud tingimustele, siis pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. 1.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi ka juhul, kui pakkuja on esitanud 0 või negatiivse väärtusega maksumuse. 1.3. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 1.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim. 1.5. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punktide 2.1.2 või 2.1.3 alusel saanud hindamisel 5 punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 1.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Koostatava metoodika kirjeldus“ eest (vt p 2.1.3). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse edukas pakkuja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele e-kirja teel. 2. Hindamismetoodika kirjeldus 2.1. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 3 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on: 2.1.1. Pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 20%): Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille pakkumuses esitatud käibemaksuta töö kogumaksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” ÷ „hinnatava pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” × 20. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise komakohani. 2.1.2. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (osakaal 30%): “Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” × 30. Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama uuringu eesmärgist, projektiplaani ja ajakava vastavust lähteülesande kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, uuringuprojekti juhtimist, meeskonna tööjaotust, kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja riskide maandamist vastavalt järgmisele skaalale: 2.1.2.1. komisjon saab anda maksimaalselt 30 hindamispunkti: 30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui: a. Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja ülesandepüstituse. b. Projektiplaan ja ajakava vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses,  omavahelises seoses ja kooskõlas hanke lähteülesande kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud, arvestades etapi tulemite mahtu. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide kirjeldusega, mis võimaldab realiseerida hankelepingu objekti läheülesande kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. c. Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult uuringuprojekti juhtimist ja uuringu juhtrühma tegevuse koordineerimist (uuringu juhtrühma moodustab Pakkuja kooskõlastatult Tellijaga), sh koostööd Pakkuja ja Tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni, mis kõik kokku võimaldab uuringu lõpptähtajaks ja kvaliteetselt valmis saada. d. Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest lähtub selgelt, kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse uuringu eesmärgi saavutamiseks. e. Pakkumuses on selgelt kirjeldatud uuringu kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul. f. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks. 20 hindamispunkti – 20 punkti antakse, kui 1 kuni 2 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui 3 kuni 4 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 5 hindamispunkti – 5 punkti antakse, kui 5 või enam komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas seoses hanke alusdokumendi kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke. 2.1.3. Koostatava metoodika kirjeldus (osakaal 50%): „Väärtuspunktid“ = “hinnatava pakkumuse koostatava metoodika kirjelduse eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad koostatava metoodika kirjelduse eest antud hindamispunktid” × 50. Hinnatakse uuringu eesmärgist lähtuva plaanitava kasutatava metoodika kirjeldust Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamiseks ja selle tulemuslikkuse hindamise ning põhjendatust valitud metoodika kasutamiseks nii andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kui lahenduste pakkumiseks ja sekkumisettepanekute tegemiseks. 2.1.3.1. Komisjon saab anda maksimaalselt 50 hindamispunkti: 50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui: a. Kasutatav metoodika (uuringu eesmärgist lähtuva pakkuja plaanitava kasutatava metoodika kirjeldus ja põhjendatus valitud metoodika kasutamiseks nii andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kui lahenduste pakkumiseks ja sekkumisettepanekute tegemiseks) lähtub väga selgelt ja hästi üldtunnustatud kaasaegsetest metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on väga põhjalikult kirjeldatud ja selgelt põhjendatud kõigi valitud vormide ratsionaalsust ja otstarbekust. b. Valimi moodustamise vajadust on asjakohaselt hinnatud ja selle tegemise korral on valimi 2  suurus piisav ja selle moodustamise alused on selgelt põhjendatud. c. Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja asjakohasus vastab analüüsi metoodikale ja hankija hinnangul tagab tulemite saavutamise. d. Valitud riikide valik ja nende riikide praktikate analüüs on kirjeldatud põhjalikult ning üksikasjalikult selgitatud riikide ja võrdlusmeetodite valikut. Analüüsitakse rohkem kui kahe ELi riigi praktikaid. e. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. f. Lisaks läheülesande kirjelduses nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad töö teostamise eesmärke efektiivsemalt saavutada. Kirjeldatu ületab lähteülesande kirjelduses märgitud hankija ootusi. 35 hindamispunkti – 35 punkti antakse, kui 1 kuni 2 komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 20 hindamispunkti - 20 punkti antakse, kui 3 kuni 4 komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 5 hindamispunkti – 5 punkti antakse, kui 5 või enam komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Metoodika on pealiskaudselt kirjeldatud, seoseid ei ole loodud ning hankijal ei teki veendumust, et valitud metoodika aitab parimal võimalikul viisil kaasa eesmärkide saavutamisele. 3  TÖÖVÕTULEPINGU NR … ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja ………., registrikood ………, asukoht ………., mida esindab juhatuse liige/volituse alusel ………….. (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine ja selle tulemuslikkuse hindamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus (lähteülesanne) on esitatud lepingu lisas 1. 2.2. Leping sõlmitakse Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine ja selle tulemuslikkuse hindamine hanke tulemusena, mis on korraldatud riigihangete erandi1 alusel ning vastavalt hanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) lisas 1 „Lähteülesanne“ (edaspidi lähteülesanne) toodud 2 etapi kaupa vastavalt lähteülesandes toodud etappide tähtaegadele 8 kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist. 2.4. Tellija vaatab töö üle 10 tööpäeva jooksul arvates esmase vahe- ja lõppraporti esitamisest ning teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks. 2.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas …. eurot ilma käibemaksuta, millele lisandub/ei lisandu käibemaks. 3.2. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast vastava etapi nõuetekohaselt teostatud tööde vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel 20 päeva jooksul järgmiselt: 3.2.1. I etapi tööde eest 70% punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas ….. 3.2.2. II etapi tööde eest 30% punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas …. 1 RHS § 11 lg 1 p 19 ning MKM-i hankekord § 12; https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Sofia Paes, telefon 639 7627, e-post [email protected] või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on ……, telefon ….., e-post …. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. – lähteülesanne 5.1.2. Lisa 2. – üleandmise-vastuvõtmise akt, 5.1.3. Lisa 3. – töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldussüsteemist). 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ 2  Lisa 2 Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesoleva töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud………… (edaspidi Töövõtja) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna andmete taaskasutuse programmijuhile (edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle poolte vahel …..……2023. aastal sõlmitud lepingu nr …. alusel osutatud töö alljärgnevalt: 1. ……………………………………………(üle antava(te) töö(d)e nimetus, detailne kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms). 2. Tellija on töö tulemustega tutvunud ning võtab vastu ja allkirjastab töö tulemused, millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud töö vastuvõetuks. Käesolev akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas …… (summa sõnades) eurot. Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3  Hanke „Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika koostamine ja selle tulemuslikkuse hindamine“ lähteülesande kirjeldus 1. Hanke taust Valdkondliku arengukava, Eesti digiühiskond 2030, kohaselt tuleks aastaks 2030 teha kõik riigi otsused kvaliteetsete andmete abil ning rakendada tehisintellekti ehk kratte, et saavutada uus tõhusushüppe. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 seab omakorda eesmärgiks tõsta ettevõtluse rahvusvahelist konkurentsivõimet, luua kõrgemat lisandväärtust ning suurendada ekspordivõimekust. Üks oluline TAIE eesmärk on andmevaldkonna arendamine, et andmed aitaksid ühiskonnas paremaid otsuseid teha (teadmuspõhine otsustusprotsess), hoida kokku ressursse (aeg, töömaht, raha) ning parendada suhtlust ja koostööd osapoolte vahel. Nende eesmärkide saavutamiseks on oluline tagada andmete kättesaadavus ja kvaliteet. Samas andmete kättesaadavuse ning kvaliteedi tagamine nõuab märgatavaid investeeringuid ja haldusvõimekust. Selleks, et tagada ressursside efektiivne kasutamine on oluline metoodiliselt mõõta andmete kasutamisest tekkivat lisaväärtust. Andmete väärtuse metoodiline ja üheselt mõõtmine on seega vajalik, et hinnata andmete valdkonnaga seotud meetmete ja tegevuste kasusid ja kahjusid majanduses tervikuna kui ka sektoriaalselt. Euroopa andmeportaali avaldatud mõjuhinnangu kohaselt oli üksnes avaandmete mõju Eesti majandusele aastal 2021 334 miljonit eurot. Antud uuring viidi läbi juhutööna Eestile väliste partnerite poolt, mistõttu jääb turuväärtuse täpne suurus ja kasv või kahanemine teadmata. Euroopa Komisjoni läbiviidud uuringu põhjal hinnati Eesti andmemajandust Euroopas suurimaks, kuid andmemajanduse täpne ulatus, valdkonnad ja nende mõju andmemajandusele, samuti uuringu metoodika uuringu kordamiseks on teadmata. „Eesti 2035“ strateegia üheks põhiliseks sambaks on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus. Samas ei ole andmemajandus kui väga uuenduslik valdkond, Eestis väga laialdast kõlapinda leidnud ning selle turuväärtuse hindamiseks puudub Eestis ja väga väikeste ja tihtilugu mittekohaldavate eranditega mujal Euroopas metoodika. Digitehnoloogiate levik kõigisse eluvaldkondadesse on kaasa toonud üleilmse andmete tähtsuse kasvu majanduste ja ühiskondade jaoks. Eesti saaks selles valdkonnas Euroopa Liidus olla teerajaja, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud raportist „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035”. Selleks, et hinnata poliitikakujundamise mõju, hinnata andmete valdkonna hetkeseisu majanduses nii tervikuna kui ka sektoripõhiselt ning tulemuslikumalt tegevusi ja investeeringuid juhtida, on oluline luua metoodika andmemajanduse turuväärtuse ja hetkeolukorra hindamiseks Eestis. Metoodika peaks võimaldama andmemajanduse mahu hindamist, et saada tervikpilt Eesti andmemajandusest koos potentsiaalsete arengusuundade ja võimalustega ning toetada andmete valdkonda majanduses nii tervikuna kui ka sektoripõhiselt, arvestades nende võimaliku mõjuga. Läbi Eesti andmemajanduse mahu hindamise oleks võimalik loodud metoodika valideerida. Tellitava rakendusuuringu tulemused (edaspidi Töö) on olulised, et anda sisend Eesti majanduse ja andmepoliitika teadlikule kujundamisele ning suunata valdkonnaga seotud initsiatiive ja investeeringuid. 2. Töö (rakendusuuring) teostamisel tuleb järgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi ja kriteeriume1: 2.1 Uudsus – rakendusuuringu raames luuakse metoodika andmemajanduse turuväärtuse hindamiseks. Tänaseks selline metoodika Eestis kui ka rahvusvaheliselt puudub. Käesolevalt puudub andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika, läbi on viidud rahvusvaheliselt kitsastes valdkondades mõjuhinnanguid (näiteks avaandmete mõjuhinnangu vaatest), samas puudub terviklik lähenemine mõjuhinnangu läbiviimiseks. Valdkondlikult on tehtud kitsamal määral metoodika loomisi kuid laiapõhjalist ja korratavat metoodikat väljatöötatud ei ole. 2.2 Loomingulisus – rakendusuuring peab olema läbiviidud, toetudes olemasolevatele teadmistele ning kasutades ka olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme. Metoodika peab sisaldama uusi käsitlusi ja ideid, mis panustaks andmemajanduse turuväärtuse metoodika loomisesse. Rahvusvahelisi mõjuhinnanguid ei ole olnud võimalik Eestis rakendada. 2.3 Ettemääramatu tulemus – rakendusuuringu lõpptulemust ette ei ole täpselt teada, parim võimalik metoodika andmemajanduse turuväärtuse hindamiseks kujuneb rakendusuuringu raames. Rakendusuuringu II etapis toimub metoodika valideerimine läbi andmemajanduse hetkeseisu hindamise, mis aitab anda hinnangu metoodika tulemuslikkusele ning edasisele rakendatavusele. Käesolevalt puudub teadmine, kas metoodikat on võimalik luua, milline on selle saavutamise kulu ja millised on planeeritud tegevused selle loomiseks. 2.4 Süstemaatilisus, st tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile. Rakendusuuring peab olema süsteemselt tegevuste ja etappidena läbi mõeldud ja planeeritud ja dokumenteeritud, mis võimaldab tegevuste iteratiivsust ja korratavust. Loodav metoodika on turul täiesti uudne, mistõttu kaasatakse regulaarselt teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda põhjaliku teadusliku rakendusuuringuga parimate tulemusteni ning aitavad valideerida metoodikat kõige sobivamal viisil. 2.5 Ülekantavus ja korratavus – loodud metoodika andmemajanduse turuväärtuse hindamiseks peab olema vabalt kättesaadavad ja kasutatavad rakendamise või kordamise eesmärgil teiste projektide käigus ning mh ka erinevate valdkondade andmemajanduse turuväärtuse hindamisel, et uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne. Metoodika peab olema rakendatav nii sektorite kui ka võimalusel piiriüleselt. Rakendusuuringu tulemuste avaldamine võib toimuda nt teadusvaldkonda puudutavates erialakirjanduses või/ja teaduskonverentside raames. Tulemus peaks olema lihtsasti kasutatav ka piiriüleselt, mis tagab selliselt maksimaalse kasu, kuna ettevõtjal on oluliselt aja- ja kuluefektiivsem kasutada samu lahendusi nii Eestis kui mujal. Kõik loodavad metoodikad, uuringud, lahendused ja teenused on tasuta kättesaadavad. Teadus- ja arendustegevuse teenuste tulemustest peavad saama kasu ka teised turuosalised ning tulemused peavad olema avaldatud ka teistele, mitte üksnes teadus- ja arendustegevuse teenuste tellijale või teadus- ja arendustegevuse tegevuste läbiviijale; sealjuures teadus- ja arendustegevuse tulemuste avaldamine võib toimuda nt teadusvaldkonda puudutavates erialaajakirjanduses või teaduskonverentside raames. 3. Rakendusuuringu eesmärk on uudse metoodika loomine andmemajanduse mahu hindamiseks ning loodud metoodika valideerimine, katsetades metoodika sobivust Eesti andmemajanduse hetkeseisu hindamisel. Hanke eesmärkide saavutamiseks hangib Tellija järgnevat: 3.1 Andmemajanduse hindamise metoodika väljatöötamine, mille põhjal on võimalik hinnata andmemajanduse hetkeseisu tervikuna ning ka eraldiseisvalt valdkondade ja suundade lõikes. 3.1.1 Metoodika peab olema uudne ning hõlmama ja kirjeldama olulisemaid näitajaid, mida tuleb jälgida, et saada ülevaade andmemajanduse hetkeolukorrast, valdkonna arengust ja suundumustest. Metoodika abil saadud andmemajanduse hindamise tulemused peavad olema kasutatavad andmete valdkonna arengu 1 kättesaadavad: Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete kogumise ja esitamise suunised“ (2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused“, https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf  kujundamiseks valdkondade üleselt kogu riigis, investeeringute suunamiseks ning võimaliku mõju hindamiseks. Näitajate valik koos hindamismetoodikaga peab olema lahti seletatud ja põhjendatud. 3.1.2 Loodud metoodika abil peab Tellija ning teised metoodika kasutajad saama vajaliku ja sobiva regulaarsusega hinnata andmemajanduse turuväärtust, jälgida vastava valdkonna arengut, mõjusid ja trende ning kohandada tegevusplaane, algatada uusi koostööprojekte või rahastada olulisi valdkondi (nt ettevõtluskeskkond, rohemajandus või keeletehnoloogia), kus andmete avalikustamine ja/või loomine on eriti oluline ja pakub suurt lisandväärtust. Andmemajanduse hindamise metoodika peab olema süsteemselt ja terviklikult dokumenteeritud, et seda saaks ka teiste osapoolte poolt tulevikus korrata. Valdkonna hetkeseisust ülevaate saamiseks tuleb luua juhtimislaud, mille tehnoloogiline lahendus, disain ja vaated peavad olema kooskõlastatud Tellijaga. Juhtimislaud peab olema juurdepääsetav ning täitma WCAG 2.2 taseme AA nõuded. Juhtimislaua arendamisel lähtutakse avatuse ja vaba lähtekoodi põhimõttest. 3.2 Loodud andmemajanduse hindamise metoodika valideerimine läbi Eesti andmemajanduse hetkeseisu hindamise ja kirjeldamise: 3.2.1 Katsetades andmemajanduse hindamise metoodikat, tuleb välja selgitada andmete valdkonna majanduslik ja sotsiaalne mõju ühiskonnale. Selle raames on oluline määrata, millised suunad ja tegevused kuuluvad andmete valdkonna mõju hindamise alla. Näiteks tuleks kaaluda andmete tootmise, kvaliteedi tõstmise ja avaldamise kulusid ning andmepõhistest ärimudelitest tulenevaid tulusid, muuhulgas, mis tulenevad tehisintellekti, andmepõhise otsustustoe ja analüütika rakendamisest ning andmete avalikustamise ja taaskasutuse aspektidest, sealhulgas avaandmetest, nõusolekuteenusest, reaalajamajandusest ja põhiandmetest. 3.2.2 Andmemajanduse hindamise metoodika valideerimise käigus tuleb hinnata Eesti andmemajanduse kogumahu ja turuväärtuse ning selle osakaalu suhtena ülejäänud majandusse. Hinnata andmemajanduse kasvu stsenaariume ja potentsiaali võrrelduna ülejäänud majandusega. Tuleb teha järeldused valdkonna hetkeseisust, potentsiaalist, tasuvusest ja võimalustest. 3.2.3 Valideerimise käigus tuleb anda ülevaade andmete kasutusaladest koos ülevaatega valdkondadest, kus andmed loovad kõige suuremat majanduslikku ja sotsiaalset väärtust. 3.2.4 Valideerimise käigus tuleb välja selgitada sektorid ja valdkonnad, kus riigi täiendav sekkumine ja tugi võiksid tuua suurimat lisandväärtust ja kasu. 3.2.5 Valideerimise käigus tuleb kaardistada ja hinnata õiguslike muudatuste positiivset ja negatiivset mõju andmemajandusele. 3.2.6 Metoodika valideerimine peab võimaldama ära näidata, võimalikud riiklikud sekkumised koos nende mõjuga andmemajanduse suurendamiseks ja toetamiseks. 3.2.7 Tuleb visualiseerida Eesti andmemajanduse hetkeseis punktis 3.1.2 loodud juhtimislaual. 4. Uuringu alustamiseks on vajalik kohtumine tellijaga, et täpsem ülesannete kaardistus paika panna. Uuringu tulemus esitatakse kahes osas: 1) vaheraport, millele tuginedes saab tellija esitada täpsustavaid küsimusi ja vajadusel suunda korrigeerida; 2) lõppraport, mis kajastab uuringu tehnilises kirjelduses väljatoodud küsimusi, valdkonna hetkeolukorda ja teekaardina soovitusi poliitikakujundamiseks ning rakendamise toetamiseks, vajadusel lisada ettepanekud õigusruumi muudatusteks. 5. Töö tulemused ja selle põhjal valminud lõppraport tuleb esitada Tellijale eestikeelsena. Lõppraportist tuleb teha eesti ja inglise keelne lühikokkuvõte. 6. Töö tuleb teostada 2 (kahes) etapis järgmiselt: 6.1 I etapp - andmemajanduse hindamise metoodika väljatöötamine, mille põhjal II etapis on võimalik hinnata andmemajanduse hetkeseisu tervikuna ning ka eraldiseisvalt valdkondade ja suundade lõikes. I etapp lõpeb vaheraporti esitamisega. Vaheraporti vastuvõtmisel ja vastava akti vormistamisel Töövõtjale tasutakse 70% Töö kogumaksumusest. I etapp peab valmis saama hiljemalt 27. detsember 2023. Kui rakendusuuringu käigus selgub, et vaheraportis analüüsitud osasid tuleb täiendada peale vaheraporti üleandmist ja vastuvõtmist, siis tuleb parandused sisse viia lõppraportis. 6.2 II etapp- loodud andmemajanduse hindamise metoodika valideerimine läbi andmemajanduse hetkeseisu hindamise koos ettepanekute/soovituse ja juhtimislaua realiseerimise ning valideeritud metoodika kirjeldamine (vastavalt rakendusuuringu tulemile Tellijaga kooskõlastatult). II etapp lõpeb lõppraporti esitamisega. Lõppraporti vastuvõtmisel ja vastava akti vormistamisel Töövõtjale tasutakse ülejäänud 30% töö kogumaksumusest II etapp peab valmis saama 8 kuu jooksul lepingu sõlmimisest. 6.3 Töö teostamise algusajaks on hiljemalt 7 (seitse) päeva pärast hankelepingu sõlmimist. 7. Pooltel on kokkuleppel õigus pakkumuses esitatud aja- ja tegevuskava (projektiplaan ja ajakava) vajadusel täpsustada tingimusel, et lõpptähtaeg ja tegevuskavas toodud tegevused ei muutu, muutuda võivad tegevuste vahetähtajad kui see on vajalik hankega püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Sellisel juhul esitab Töövõtja 3 tööpäeva jooksul peale avakoosolekut täpsustatud aja- ja tegevuskava tingimusel, et töö tulemi saavutamise lõpptähtajad ja nimetatud vahetähtajad punktis 6 ei muutu. 8. Metoodika valik Metoodika loomisel tuleb arvestada Eesti konteksti ja omapärasid, näiteks andmevahetuskihi X-tee, standardite ja andmehalduse olemasolu. Hetkeolukorra süsteemseks hindamiseks tuleb kaasata erinevate sihtrühmade esindajaid, et saada ülevaade nende vajadustest, probleemidest ja ootustest andmemajanduse valdkonnas. Süvaintervjuud annavad väärtuslikku teavet ja sisendit metoodika täiustamiseks. Metoodika loomisel tuleb pöörata erilist tähelepanu selle usaldusväärsusele, võrreldavusele ja korratavusele. See peab hõlmama selget dokumentatsiooni metoodika kohta, juhiseid andmete kogumiseks ja analüüsimiseks ning teiste osapooltega kooskõlastamist ja tagasisidet. Metoodika loomisel peab uurima ja kaardistama rahvusvahelisi metoodikaid, mida teised riigid on kasutanud andmemajanduse hindamisel, mille kaudu jõudma Eestile sobiva metodoloogilise hindamisraamistiku väljatöötamiseni. Metoodika peaks võimaldama võrrelda Eesti andmemajandust teiste riikidega ning saada inspiratsiooni ja parimaid tavasid. Metoodika kavandit tuleb valideerida sihtrühmadega, sealhulgas valdkonna ekspertide, ettevõtjate, teadlaste ja ametnikega tagamaks metoodika rakendatavus Eesti kontekstis. Täpsema metoodika pakub välja pakkuja. Esitatud metoodika kirjeldus on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt pakkumuste hindamismetoodika dokumendis toodud punktile 2.1.3. 9. Töökorraldus 9.1 Töövõtja üheks oluliseks Tööks on projekti käigus Töö tulemite dokumenteerimine. Dokumentatsioon peab sisaldama projekti oodatavaid tulemusi: töö käigus kokkulepitud vaheetappide tulemusena valminud protokolle, memosid, aruandeid, raporteid ja muud olulist dokumentatsiooni. 9.2 Dokumentatsioon vormistatakse ühetaoliselt, lihtsalt loetavalt ja eesti keeles ning salvestatakse tellijaga kokkulepitud keskkonda nt MKM Confluence või Jira. 9.3 Töökeel on eesti keel, esitused ja dokumentatsioon on eestikeelsed.  9.4 Töövõtja annab tellijale teavet tööde edenemise, kulunud aja ja valminud tulemuste (ka vahetulemuste) kohta. Teavet edastatakse iganädalaste koosolekute ja ühise sõnumikanali kaudu. Üldjuhul toimuvad koosolekud Tellija füüsilises või virtuaalses ruumis. 9.5 Tööülesanded ja töötundide raporteerimine toimub Tellija keskkonnas. 9.6 Koosolekute protokollid koostab Töövõtja ja laeb üles vastavalt MKM Confluence või JIRA keskkonda vastavalt Tellija poolt antud juhistele. 9.7 Edukale pakkujale antakse peale hankelepingu sõlmimist vajalikud ligipääsud tellija keskkondadele. 9.8 Töövõtja esitab projekti käigus vaheraporti ja lõppraporti koos Töö tulemitega, mis on ühtlasi ka Tööde vastuvõtmise ja üleandmise akti vormistamise aluseks mõlemal raporti puhul. 9.9 Töövõtja viib läbi tööde ülendamise ja metoodika tutvustuse andmete võrgustikus. 9.10 Töövõtja tagab, et Töö teostamine on hanke nõuete kohaselt dokumenteeritud ja üle antud. 10. Töövõtja meeskond 10.1 Pakkuja peab hanke objektiks oleva uuringu tegevuste läbiviimiseks moodustama teadusvõimekuse ja -kogemusega ekspertidest koosneva meeskonna, milles on esindatud läbiviimise pädevused ja eelnevad kogemused. 10.2 Meeskonda peavad kuuluma liikmed, kellest igaüks eraldi peab vastama vastavale liikmele sätestatud nõuetele ning kelle pädevused kokku peavad katma uuringu olulisemateks ülesanneteks vajalikud oskused vähemalt järgmiselt: 10.2.1 Projektijuht: 10.2.1.1 Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul omandanud vähemalt 3- aastast projektijuhtimise kogemust; 10.2.1.2 Peab olema juhtinud hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt 3 uuringu läbiviimist projektijuhi rollis, mis hõlmas ka uuringu metoodika loomist. 10.2.2 Andmeanalüütik: 10.2.2.1 Omab vähemalt bakalaureusekraadi või sellega võrdsustatud haridustasemega keeleteaduse, statistika, matemaatika, informaatika või muus sarnases reaalteaduse valdkonnas või vähemalt 3-aastast töökogemust andmeanalüütiku või andmeteadlase rollis; 10.2.2.2 Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul omandanud vähemalt 3- aastast töökogemust andmeanalüütiku või andmeteadlasena, mille jooksul on teinud töid vähemalt 3 (kolmes) projektis, mille sisuks on statistiliste mudelite rakendamine, kus on kasutatud Pythonit või R’i; 10.2.2.3 Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 36 kuu jooksul teinud töid vähemalt 5 (viies) projektis, mille osaks on andmete visualiseerimine. 10.2.3 Majandusanalüütik: Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul omandanud vähemalt 3-aastast töökogemust majandusanalüütikuna, mille jooksul on teinud töid vähemalt 3 (kolmes) projektis, mille sisuks on majandus ja/või maksualased analüüsid ja mille töömaht on olnud vähemalt  900 (üheksasada) töötundi projekti kohta. Vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 100 (ühesaja) töötunni ulatuses. 10.2.4 Jurist: Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul omandanud vähemalt 3-aastast töökogemust õiguseksperdina, mille jooksul on teinud töid vähemalt 3 (kolmes) projektis, mille sisuks on IT-õigusega seotud küsimused ja mille töömaht on olnud vähemalt 600 (kuussada) töötundi projekti kohta. Vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 100 (ühesaja) töötunni ulatuses. 10.2.5 Metoodik: Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul omandanud vähemalt 3-aastast töökogemust metoodikuna, mille jooksul on teinud töid vähemalt 3 (kolmes) projektis, mille sisuks on uuringute läbiviimise metoodika välja töötamine ja mille töömaht on olnud vähemalt 500 (viissada) töötundi projekti kohta. Vastavas rollis on teostatud töid vähemalt 100 (ühesaja) töötunni ulatuses; 10.2.6 Vähemalt ühel alapunktides 10.2 nimetatud meeskonnaliikmel peab olema vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja ta peab olema varasemalt osalenud vähemalt 1 majanduse või andmete valdkonnas uut teadmist loonud teadus-arendusprojektis (Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes), kus tal oli määrava tähtsusega roll (projektijuht, peaekspert vms). Uut teadmist mõistetakse siin teadus- ja arendustegevuse kontekstis, kus on rakendatud teaduslikke metoodikaid2. Pakkuja kirjeldab nimetatud isiku CV-s, milles väljendus määrava tähtsusega roll ehk sisuline panus tulemuse saavutamisel ning esitab teabe projekti kohta. Määrava tähtsusega rolliks ei loeta isiku osalemist projektis rollis, millega ei kaasnenud sisulist panust (nt projekti elluviimist toetavad korralduslikud või muud tugitegevused). Projekti teave peab sisaldama selle nime, kirjeldust (sh loodud uus teadmine), aega, viidet projekti elluviimisaluste ja täitmise kohta (nt teave tellija kohta, sh riigihanke korral riigihanke viitenumber; projekti andmed Eesti Teadusinfosüsteemis vm). 10.3 Pakkuja esitab pakkumuses punkti 10.2 alapunktides nimetatud pädevuste ja kogemusega kasutatavate meeskonnaliikmete nimekirja koos projektimeeskonna liikmete CV-dega, milles on selgelt ja üheselt tuvastatavad tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud andmed. CV-de esitamisega pakkuja ühtlasi kinnitab, et vastavad meeskonnaliikmed on andnud nõusoleku töö teostamisel osalema. 10.4 Üks isik võib täita ka mitut rolli (nt projektijuht-metoodik), kuid sellisel juhul peab antud isik täitma igale antud rollile esitatud nõudeid. 10.5 Juhul, kui pakkuja nimetab meeskonna koosseisu täiendavaid liikmeid, keda pole nõutud või kellele pole seatud tingimusi (nt assistent), siis nende meeskonnaliikmete osas nõuetele vastavust ei kontrollita. 2 Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused (sh uudsus) on kirjeldatud OECD Frascati käsiraamatu (2015) 2. peatükis, eestikeelsena kättesaadav aadressil https://www.etag.ee/wp- content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf 11. Projektiplaan ja ajakava 11.1 Pakkuja esitab pakkumuses projektiplaani ja ajakava näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse vahendiga näitlikustatult, mis sisaldab muuhulgas tööde teostamist tutvustavat ülevaadet, tulemeid, riskide haldamise meetmeid, mille koostamisel tuleb lähtuda allpool toodud tingimustest ja lähteülesande kirjeldusest. Pakkuja esitab töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega kirjelduse (s.o töö teostamise projektiplaan ja ajakava), mis peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 11.1.1 Pakkuja esitab teostatava Töö kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist, mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastab seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi, pakkuja visiooni koostööst Hankijaga. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi. Töö tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks. Iga etapi juures peab tegevuste lõikes kirjeldama pakkuja ja Hankija rolli ning tooma välja tegevuste lõikes töömahu (tundides) igas etapis. 11.1.2 Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda. Pakkuja kirjeldab meeskonda hanketingimustes kirjeldatud I ja II etapi tulemi saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud ka I etapi ja II etapi Tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. 11.1.3 Projektiplaanis peab pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava Töö etapi teostamisel vaja ning millised on I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi saavutamiseks koostatavad dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö käigu ja Töö I ja II etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted. 11.1.4 Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud teostatud Töö Hankijale esitamise tähtpäevadega. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. 11.1.5 Pakkuja kirjeldab pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud peavad olema esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. 11.2 Esitatud töö teostamise projektiplaan ja ajakava on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt pakkumuste hindamismetoodika dokumendis toodud punktile 2.1.2. 12. Pakkumise sisu 12.1 Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt: 12.1.1 Töö teostamise projektiplaan ja ajakava. 12.1.2 Koostatava metoodika kirjeldus. 12.1.3 CV-d, millest nähtub meeskonna vastavus punktis 10 toodud nõuetele ja võimaldab hankijal seatud tingimuste täitmist kontrollida. 12.1.4 Pakkumuse maksumus (töö teostamise kogumaksumus eurodes ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga). 12.2 Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates.