Perioodi 2021¬–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus

0 1905 0 0 3690454 1189245 KAVAND 0 8 .0 8 .2023 0 0 KAVAND 0 8 .0 8 .2023 Määrus xx. xx . 20 2 3 nr ….. Perioodi 2021 – 2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 41 l õike 4, § 4 2 lõi k e 1, § 47 lõigete 3 ja 8 , § 52 l õike 3 ja § 54 lõike 9 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava ) meetme „ Perioodi 2021 – 2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus “ raames antava kohaliku tegevusrühma toetuse , kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse ja projektitoetuse andmis e ja kasutamise tingimused ning kord , nõuded kohaliku tegevusrühma ja kohaliku arengu strateegia kohta ning strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsem kord . 2. p eatükk K ohalik tegevusrühm § 2. Kogukonna juhitud kohaliku arengu elluviimine (1) Kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegia kaudu, mille on välja töötanud kalanduse kohaliku tegevusrühma kohta kehtestatud nõuetele vastav mittetulundusühing (edaspidi kohalik tegevusrühm ) ning mille on heaks kiitnud Regionaal - ja Põllumajandus ministeerium. (2) Lisas 1 „Meetme rakendamise piirkonnad“ nimetatud igas kalanduspiirkonnas rakendatakse ühte kohaliku arengu strateegiat. Kalanduspiirkond on kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkond. (3) Lisas 1 nimetatud kohaliku omavalit s use üksused moodustavad kalanduspiirkonna määruse jõustumise seisuga olevates piirides. Nimetatud kohaliku omavalitsuse üksustega seotud territoriaalsed muudatused ei mõjuta kalanduspiirkonna suurust. § 3. Nõuded kohaliku tegevusrühma liikmesusele (1) Kohaliku tegevusrühma liikmeks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksus ning füüsiline ja juriidiline isik . (2) Kohaliku tegevusrühma liikmed jagunevad järgmisteks huvirühmadeks ning seejuures ei moodus ta ükski huvirühm üle 49 protsen d i liikmete koguarvust: 1) huvirühm, kuhu kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üks use enamusosalusega või liikme susega eraõiguslikud juriidilised isikud; 2) huvirühm, kuhu kuuluvad füüsilisest isikust ettevõtjad, kes oma sid eelne nud kalendriaastal kaluri kalapüügiluba ; 3) huvirühm, kuhu kuuluvad äriühingud , kes oma sid eelne nud kalendriaastal kaluri kalapüügiluba ; 4) huvirühm, kuhu kuuluvad ettevõtjad, kes ei kuulu punktides 1 – 3 nimetatud huvirühma ; 5) huvirühm, kuhu kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud, kes ei kuulu punktides 1 – 4 nimetatud huvirühma. (3) K ohaliku tegevusrühma liikmeks peab olema üle poole kalanduspiirkonnas asuvatest kohaliku omavalitsuse üksustest. § 4 . Nõuded kohaliku tegevusrühma põhikirjale Kohaliku tegevusrühma põhikirjaline eesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng ja põhikirjas on muu hulgas ette nähtud, et: 1) kohalik tegevusrühm on avatud uute liikmete vastuvõtmiseks; 2) kohaliku tegevusrühma liikmeks ei võeta isikut , kes on muu kohaliku tegevusrühma liige ; 3) ükski huvirühm ei moodusta üle 49 protsen d i liikmete koguarvust; 4) üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääle tada kuni viie liikme esindajana; 5 ) kohaliku arengu strateegia ja selle muudatused ning projektitoetuse taotlusvoorude toimumise aeg ja tegevussuundade eelarve võetakse vastu üldkoosoleku otsusega; 6 ) projektitoetuse taotluste hindamiseks moodustakse üldkoosoleku otsusega komisjon, mille l on vähemalt seitse liiget (edaspidi hindamiskomisjon) ; 7 ) igat projektitoetuse taotlust hindab vähemalt viis hindamiskomisjoni liiget; 8 ) kohaliku tegevusrühma juhatuse liige ega töötaja ei või olla hindamiskomisjoni liige; 9 ) projektitoetuse taotluste paremusjärjestuse ettepanek kinn itatakse üldkoosoleku otsusega; 10 ) üldkooso lek võib võtta vastu punktides 5, 6 ja 9 nimetatud otsuseid, kui hääletamisel osaleb vähemalt 51 protsenti kohaliku tegevusrühma liikmetest ning otsuse vastuvõtmise poolt on vähemalt kaks kolmandikku hääletusel osalevatest liikmetest; 11 ) kohalik tegevusrühm tegutseb vähemalt 31. detsembri ni 20 30 . 3. p eatükk Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohaliku arengu strateegia § 5 . Nõuded Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohaliku arengu strateegiale (1) Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohaliku arengu strateegia (edaspidi EMKVF-i kohaliku arengu strateegia ) on kooskõlas rakenduskava eesmärkidega ning peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+ , Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- , Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159 – 706) , artikli 32 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/113 9, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 ( ELT L 247, 13. 0 7.2021, lk 1 – 49) , artikli 3 0 lõikes 2 sätestatud nõuetele. ( 2 ) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia sse valitavad tegevussuunad on järgmised : 1) vee - elu s ressursside väärindamine ja otseturu stamine ; 2) sadamate taristu parendamine ja pakutavate teenuste mitmekesistamine ; 3) majandustegevuse mitmekesistamine ; 4) looduskeskkonna tingimuste parendamine ; 5) kalandus- ja merendus tr aditsioonide edendamin e; 6) kalurite teadmiste ja oskuste edendamine . ( 3 ) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia tegevussuundade eelarvet e summa ei tohi ületada lisas 3 „Kalanduspiirkonna eelarvevahendite piirmäärad 2023–2027“ sätestatud projektitoetuseks ettenähtud eelarvevahendite piir määra. ( 4 ) EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing võtab EMKVF-i kohaliku arengu strateegia vastu üldkoosoleku otsusega. § 6 . EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia esitamine (1) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia heakskiitmis eks esitab kohalik tegevusrühm Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA ) elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse selleks ettenähtud tähtajal. PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja vahele jääks vähemalt kümme kalendripäeva. (2) K ohalik tegevusrühm esitab koos taotlusega järgmised andmed ja dokumendid: 1 ) mittetulundusühingu asutamislepingu ning üldkoosoleku otsusega vastu võetud põhikirja ärakiri, kui need ei ole kättesaadav ad mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris , ning põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 2) mittetulundusühingu liikmete nimekiri § 3 lõikes 2 sätestatud huvirühmade kaupa taotluse esitamisele eelne nud päeva seisuga ; 3) EMKVF-i kohaliku arengu stra teegia, milles sisalduvad lisas 2 „ Nõuded EMKVF-i kohaliku arengu strateegiale “ n imetatud andmed; 4) p rojektitoetuse taotluste hindamise täpsem kord, milles sisalduvad lisas 4 „ Projektitoetuse taotluse hindamise korra nõuded “ nimetatud andmed; 5 ) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia vastuvõtmise otsuse teinud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 6 ) ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjast koos osalejate allkirjadega või kui üldkoosolek korraldatakse elektrooniliste vahendite abil, siis üldkoosolekul osalenud liikmete nimekiri, mille digitaalallkirjastavad üldkoosoleku juhataja ja vähemalt üks juhatuse liige ; 7 ) üldkoosoleku toimumise teate ärakiri, millelt on näha selle kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud , ja teate ilmumise kuupäev. ( 3 ) PRIA kontrollib EMKVF-i kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotleva kohaliku tegevusrühma ja strateegia nõuetekohasust ning edastab teabe nende nõuetekohasuse kohta Regionaal - ja Põllumajandus ministeeriumile 30 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamisest . § 7 . EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia hindamine ja heakskiitmine (1 ) Regionaal - ja Põllumajandus ministeerium hindab nõuetele vastavat EMKVF-i kohaliku arengu strateegia t lisas 5 „ EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. (2) EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui strateegiale on antud vähemalt 14 hindepunkti ja iga hindamiskriteeriumi eest on saadud vähemalt üks hindepunkt. (3 ) Regionaal - ja Põllumajandus ministeerium teeb EMKVF-i kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse , kui strateegia vastab nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele ning kohalik tegevusrühm vastab talle esitatud nõuetele . (4) EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuses määratakse muu hulgas kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 32 lõikes 4 sätestatud asjaolud. (5 ) Regionaal - ja Põllumajandus ministeerium teeb EMKVF-i kohaliku arengu strateegia heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõike 6 alusel 45 tööpäeva jooksul arvates PRIA poolt EMKVF-i kohaliku arengu strateegia edastamisest. § 8 . EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia muutmine (1 ) Heakskiidetud EMKVF-i kohaliku arengu strateegia muutmist taotlev kohalik tegevusrühm võtab strateegia muudatused vastu üldkoosoleku otsusega. ( 2 ) Heakskiidetud EMKVF-i kohaliku arengu strateegia muutmist taotlev kohalik tegevusrühm esitab PRIA-le 20 tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku toimumisest PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised dokumendid: 1) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia muudatus ja selle vajalikkuse põhjendus; 2) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia muudatuse vastuvõtmise otsuse teinud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 3) ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjast koos osalejate allkirjadega või kui üldkoosolek korraldatakse elektrooniliste vahendite abil, siis üldkoosolekul osalenud liikmete nimekiri, mille digitaalallkirjastavad üldkoosoleku juhataja ja vähemalt üks juhatuse liige ; 4) lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku toimumise teate ärakiri, millelt on näha selle kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud , ja teate ilmumise kuupäev . (3 ) PRIA kontrollib EMKVF-i kohaliku arengu strateegia muutmist taotleva kohaliku tegevusrühma ja strateegia muudatuse nõuetekohasust ning edastab strateegia muudatuse ja teabe selle esitanud kohaliku tegevusrühma nõuetekohasuse kohta Regionaal - ja Põllumajan d us ministeeriumile kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõikes 7 sätestatud juhtudel 30 tööpäeva jooksul arvates dokumentide esitamisest PRIA-le. (4 ) Regionaal - ja Põllumajandus ministeerium hindab EMKVF-i koha liku arengu strateegia muudatust lisas 5 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel . (5 ) Regionaal - ja Põllumajandus ministeerium teeb EMKVF-i kohaliku arengu strateegia muudatuse heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 45 tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud dokumentide saamisest PRIA-lt . 4. p eatükk EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia rakendamine § 9 . EMKVF-i k ohaliku arengu s trateegia rakendamise nõuded (1 ) EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik tegevusrühm kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud ülesandeid. (2) Kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks töötab kohalik tegev usrühm välja projektitoetus e taotluste hindamise korra, milles sisalduvad lisas 4 nimetatud andmed. (3) Kohalik tegevusrühm tagab, et kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud ülesandeid täidetakse ausalt ja erapooletult, sealhulgas: 1) hindamiskomisjoni liige ei osale enda või temaga haldusmenetluse seaduse § 10 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotluste hindamisel; 2) hindamiskomisjoni liige ei osale enda projektitoetuse taotluse või temaga haldusmenetluse seaduse § 10 tähenduses seotud isiku esitatud konkureeriva projektitoetuse taotluse hindamisel; 3 ) kohaliku tegevus rühma liige ei või osaleda enda esitatud projektitoetuse taotluse paremusjärjestusse seadmise ettepaneku hääletamisel üldkoosolekul ega projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse ettepaneku kinnitamisel. (4 ) Kohalik tegevusrühm hindab EMKVF-i kohaliku arengu strateegia elluviimise tulemuslikkust vähemalt kahel korral programm i perioodi jooksul ja esimesel korral 20 27 . aastal ning esitab hindamise tulemused Regionaal - ja Põllumajandus ministeeriumile. (5 ) PRIA kogub lisas 8 „PRIA kogutavad meetme tulemuslikkuse näitajad“ nimetatud EMKVF i kohal iku arengu strateegia näitajaid ja kalanduspiirkonna EMKVF-i kohaliku arengu strateegias nimetatud näitajaid . (6 ) Kohalik tegevusrühm kinnitab hiljemalt jooksva aasta 30. novembriks üldkoosoleku otsusega järgneva kalendriaasta EMKVF-i kohaliku arengu strateegia rakendamiseks strateegia meetmed tegevussuundade kaupa, taotlusvoorude toimumise ajad ning rakendatavate tegevussuundade eelarve taotlusvoorude kaupa . (7 ) Kümne tööpäeva jooksul arvates l õikes 6 nimetatud üldkoosoleku toimumisest esitab kohalik tegevusrühm PRIA-le järgmised dokumendid: 1) üldkoosoleku protokolli ärakiri; 2) ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjast koos osalejate allkirjadega või kui üldkoosolek korraldatakse elektrooniliste vahendite abil , siis üldkoosolekul osalenud liikmete nimekiri, mille digitaalallkirjastavad üldkoosoleku juhataja ja vähemalt üks juhatuse liige ; 3) üldkoosoleku toimumise teate ärakiri, millelt on näha selle kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud , ja teate ilmumise kuupäev. (8) Kohalik tegevusrühm esitab PRIA-le PRIA e-teenuse keskkonna kaudu hindamiskomisjoni liikmete nimekirja ja projektide hindamise korras nimetatud hindamiskri teeriumid ning lõikes 7 nimetatud dokumendid vähemalt kümme tööpäeva enne projekti toetuse taotluse hindamist . § 10 . Avalikkuse teavitamise nõuded (1) K ohalik tegevusrühm peab veebilehte , mille kaudu avalikustab järgmise teabe: 1) kohaliku tegevusrühma liikmete nimekiri huvirühmade kaupa; 2) kohaliku tegevusrühma põhikiri ; 3) kohaliku tegevusrühma juhatuse liikmete nimed ja kontaktandmed ning nende töötajate nimed ja kontaktandmed, kelle tööülesanded on seotud kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisega; 4) kohaliku tegevusrühma asukoha aadress ning isikute vastuvõtu koht; 5) Regionaal - ja Põllumajandus ministeeriumi otsusega heakskiidetud EMKVF-i kohaliku arengu strateegia; 6) üldkoosoleku päevakorda võetud EMKVF-i kohaliku arengu strateegia ja selle muudatused; 7) üldkoosoleku otsusega vastuvõetud EMKVF-i kohaliku arengu strateegia muudatused; 8) üldkoosoleku päevakorda võetud projektitoetuse taotlusvoorude toimumise ajakava ja projekti toetuse taotlusvoorude eelarve jaotuse kavand tegevussuundade kaupa; 9) üldkoosoleku otsusega vastu võetud projektitoetuse taotlusvoorude toimumise ajakava ja projekti toetuse taotlusvoorude eelarve jaotus tegevussuundade kaupa; 10) üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord; 11) piirkondlike teabepäevade toimumise aeg ja koht; 12 ) projektitoetuse taotluste hindamise kord ja hindamis e kriteeriumid ning hindamiskomisjoni liikmete nimekiri; 13 ) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia eesmä rkide saavutamise seire andmed ja parimate projektide näited ; 1 4 ) EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia rakendamise hindamis aruanded . (2) Lõikes 1 nimetatud t eave peab olema uuendatud 30. jaanuaril ja 31. juulil igal kalendriaastal . (3) Kohalik tegevusrühm korrald ab enne projektitoetuse taotluste vastuvõtmise tähtaja algust piirkondliku teabepäeva, kus tutvustatakse projektitoetuse taotlemise võimalusi, sealhulgas toetatavaid tegevusi, toetuse saamise nõudeid ning toetuse taotlemise tingimusi ja korda. (4 ) Kohalik tegevusrühm teatab üldkoosoleku või teabepäeva toimumisest kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt kümme tööpäeva ette järgmiste l juhtudel: 1) paragrahvi 4 punktis 6 nimetatud üldkoosoleku toimumine , kus valitakse projektide hindamise komisjon , koos viitega veebilehele, kus on võimalik tutvuda hindamiskomisjoni kandidaatide esita mise tingimustega ; 2) paragrahvi 4 punktis 9 nimetatud üldkoosoleku toimumine , kus kinnitatakse projektitoetuse taotluste paremusjärjestus , koos viitega veebilehele, kus on võimalik tutvuda hindamisele saadetud projektitoetuse taotluste nimekirjaga , milles on märgitud projekti nimi, lühike sisukokkuvõte ja taotletava toetuse summa ; 3 ) paragrahvi 4 punktis 5 nimetatud üldkoosoleku toimumi ne , koos viitega veebilehele , kus on võimal i k tutvuda EMKVF-i kohal iku arengu strateegia kavandiga; 4 ) paragrahvi 8 lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku toimumi ne , koos viitega veebilehele , kus on võim alik tutvuda EMKVF-i kohaliku arengu s trateegia muudatuste kavan diga ; 5 ) p aragrahvi 9 lõikes 6 nimetatud üldkoosoleku toimumine , koos viitega veebilehele, kus on võimalik tutvuda taotlusvoorude eelarvega tegevussuundade kaupa , taotlusvoorude toimumise ajaga , toetatavate tegevustega ja taotluse hindamis e kriteeriumitega ; 6 ) lõikes 3 nimetatud piirkondliku teabepäeva toimumine . (5) Kohalik tegevusrühm teatab taotlusvooru avamisest kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva ette ja lisab viite veebilehele, kus on võimalik tutvuda avatavate tegevussuundade eelarvega, taotlusvoorude toimumise ajaga, toetatavate tegevustega ja taotluse hindamise kriteeriumitega. ( 6 ) Kohalik tegevusrühm korraldab oma tegevuspiirkonnas isikute vastuvõtmise , mille käigus nõustab neid toetatava tegevuse EMKVF-i kohaliku arengu strateegiale vastavuse s . 5. p eatükk EMKVF- i k ohaliku arengu s trateegia koostamise toetus § 11 . EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise t oetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused (1 ) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise t oetuse andmise eesmärk on s uurendada kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranna-, sisevete- ja saarte kalanduskogukondade suutlikkust kavandada ja koostada kohaliku arengu strateegia t . (2) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise t oetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis a nimetatud kohaliku arengu strateegia koostamiseks . § 12 . Nõuded EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse taotlejale EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia koostamise t oetuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) p aragrahv i 11 lõikes 2 nimetatud tegevus e elluviimiseks võib toetust taotleda mittetulundusühing , kes vastab kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõi ke s 2 ja selles mä äruse s sätestatud nõuetele ; 2 ) taotleja on riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 3 ) t a otleja ei ole saanud ega taotle taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelisest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ; 4 ) ta otleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 5 ) r esidendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast te gevuse elluviimist olema Eestis; 6) ta otleja riikliku maksu võlg koos intressiga ei ületa 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning m aksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas . § 13 . EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia ko ostamise toetuse abikõlblikud kulud Paragrahvi 11 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimise korral on abikõlblikud järgmised kulud: 1) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise protsessi juhtimi se kulud , sealhulgas sellise strateegiadokumendi koostami se kulud , mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 32 lõike 1 punktides a – f sätestatud tingimustele; 2) kaasamiskoosolekute korraldami se kulud , sealhulgas ruumide r ent ja osalejate toitlustami se kulu ; 3) kulud teavitustegevusele, sealhulgas teated kohaliku või üleriigili se levikuga meediaväljaannetes; 4) muud kulud , mis on vajalikud EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamiseks. § 14 . EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia koostamise toetuse maksimaalne määr ja suurus ning toetuse vorm (1 ) EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia koostamise toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 p unktis b sätestatud ühikuhinna alusel , mis on 31 821 eurot taotleja kohta. (2 ) Lõikes 1 nimetatud EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia koostamise toetuse summa on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punkti a alapunktis i sätestatud viisil. § 1 5 . EMKVF-i k ohaliku arengu s trateegia koostamise toetuse taotluse nõuded (1) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse taotlemiseks esitab mittetulundusühing PRIA - le ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded teatatud tähtaja jooksul PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed ja dokumendid: 1) taotleja nimi ; 2) taotluse selgelt sõ n astatud sisu ; 3 ) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood ning kohaliku tegevusrühma esindaja isikukood; 4 ) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega vastuvõetud põhikirja ärakiri, kui põhikiri ei ole kättesaadav mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris , ning põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokolli ärakiri koos osalejate nimekirja ja allkirjadega ; 5 ) kohaliku tegevusrühma liikmete nimekiri taotluse esitamise päevale eelnenud päeva seisuga, milles on muu hulgas märgitud , millist huvirühma liige esindab; 6 ) ärakiri mittetulundusühingu liikmeks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsusest , millega otsustati ast uda mittetulundusühingu liikmeks ; 7 ) taotletav toetuse summa . (2) Koos taotlusega esitab taotleja toetuse maksmiseks PRIA-le maksetaotluse, milles märgitakse summa, mille maksmist taotletakse. § 16. EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse t aotluse vastuvõtmine ning kohaliku tegevusrühma ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine (1) PRIA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. (2) PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning kohaliku tegevusrühma ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, kalandusturu korraldamise seaduses, rakenduskavas ja määruses sätestatud nõuetele. § 1 7 . EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia koostamise toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Kui kohalik tegevusrühm, taotlus ja toetatav tegevus vastavad nõuetele, teeb PRIA EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punkt i 2 alusel . (2) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et kohalik tegevusrühm, taotlus või toetatav tegevus ei vasta EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse. ( 3 ) PRIA teeb EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. § 1 8 . EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia koostamise toetuse saaja kohustused EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse saaja on kohustatud : 1) tagama tegevuse elluviimise jooksul vastavuse määruses toetuse taotleja kohta sätestatud n õuetele; 2 ) võimaldama teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 3 ) esitama auditi tegemiseks , järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja doku mendid määratud täht aja jooksul ; 4 ) näitama, et tegemist on EMKVF -i toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi; 5 ) teavitama taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust taotluses esitatud või tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavatest asjaoludest, sealhulgas pankrotimenetlusest ja likvideeri mismenetlusest; 6 ) esitama EMKVF-i kohaliku arengu strateegia PRIA-le § 6 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul . 6. p eatükk Kohaliku t egevusrühma toetus § 1 9 . Kohaliku tegevusrühma t oetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused (1 ) Kohaliku tegevusrühma t oetuse andmise eesmär k on s oodustada kalanduskogukondade arengut ja suurendada kalanduse kohalike tegevusrühmade suutlik k ust elavdada kohaliku arengu strateegiate rakendamist. (2) Kohaliku tegevusrühma t oetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)1021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis c sätestatud k ohaliku arengu strateegia ning selle rakendamise juhtimiseks, seireks ja hindamiseks, sealhulgas sidusrühmadevahelise teabevahetuse hõlbustamiseks . ( 3 ) Lõikes 2 nimetatud tegevuste kulud on abikõlblikud alates EMKVF-i kohaliku arengu strateegia heakskiitmisest § 7 lõike 3 alusel, kuid mitte enne PRIA teavitamist maaeluministri 25 . novemb ri 2015. a määruse nr 19 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine “ alusel kohaliku tegevusrühma toetuse ja projektitoetuse tegevuste elluviimise lõpetamisest. § 20 . Nõuded kohaliku tegevusrühma toetuse taotlejale (1) P aragrahvi 1 9 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks võib toetust taotleda kohalik tege vusrühm , kes vastab järgmistele nõuetele : 1) tema EMKVF-i kohaliku arengu strateegia on Regionaal - ja Põllumajandus ministeeriumi otsusega he aks kiidetud ning ta täidab kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõikes 2 ning selle määruse § -des 2 ja 3 sätestatud nõudeid; 2 ) ta on riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas ; 3 ) ta ei ole saanud ega taotle taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelisest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi ; 4 ) tema suhtes ei toimu likvideerimis menetlust ega ole nimetatud pankroti seaduse kohaselt ajutist pankroti haldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust ; 5 ) r esidendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast te gevuse elluviimist olema Eestis; 6) tema riikliku maksu võlg koos intressiga ei ületa 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 7 ) tema või tema üle valitsevat mõju omava isiku kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid karistusseadustiku §-s 49 1 , 209, 209 1 , 210, 211, 212, 213, 294, 296, 298, 298 1 , 300 1 , 372, 373 või 384 sätes t atud süüteo toimepanemise eest. (2) Kui kohalik tegevusrühm rakendab samal ajal selle määruse alusel heakskiidetud EMKVF i kohaliku arengu strateegiat ja maaeluministri 25 . novemb ri 2015. a määruse nr 19 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine “ alusel heakskiidetud strateegiat, võib talle nende strateegiate rakendamiseks kohaliku tegevusrühma toetust anda ainult ühe strateegia eelarvest. § 2 1 . Kohaliku t egevusrühma toetuse abikõlblikud kulud Paragrahv i 19 lõikes 2 sätestatud tegevuse elluviimise korral on abikõlblikud järgmised kulud : 1) kohaliku tegevusrühma juhatuse liikmete ja töötajate tööjõukulud kokku kuni 120 tunni eest nädalas; 2) kohaliku tegevusrühma juhatuse liikmete ja töötajate lähetuse kulud, sealhulgas lähetatu üritusel osalemise osavõtutasu; 3) kohaliku tegevusrühma juhatuse liikme ja töötaja koolituskulud; 4) kohaliku tegevusrühma tööruumi parendamise ning sellega seotud maa-ala korrastamise ja viitade paigaldamise kulud; 5) kohaliku tegevusrühma tööruumi kontoritehnika ja sisustuse soetamise kulud ; 6) kulud bürootarvetele, sealjuures ei loeta bürootarvete hulka kontoritehnikat ja sisustust ; 7) interneti-, telefoni-, faksi- ja postikulu; 8) kontoritehnika soetamise või rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remontimise kulud ; 9) kommunaalkulud, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 10) kontoriruumi rent või üür, sealhulgas kulud valveteenusele; 11) mootorsõiduki soetamise kulud ; 12) mootorsõiduki kütuse-, liikluskindlustus-, kaskokindlustus-, hooldus- ja remondikulu ; 1 3 ) kohaliku tegevusrühma ülesannete täitmiseks isikliku mootorsõiduki kasutamise kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006 . a määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmiseks isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvituse maksmise kord “ määratud ulatuses; 14 ) kohaliku tegevusrühma veebilehe loomise, arendamise ja haldamise kulu; 15 ) koolituse, seminari või teabepäeva korraldamise kulud, sealhulgas ruumi ja esitlustehnika üürimise või rentimise kulud, koolitaja tasu ja toitlustamise kulud; 16 ) eksperdi teenuse kasutamise kulud sõlmitud lepingu kohaselt, sealhulgas eksperdi lähetuse kulud; 17 ) külaliste ja partnerite vastuvõtuga seotud kulud; 18 ) tõlketeenuste kulud; 19 ) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia elavdamise, reklaamimise ja teavitustööga seotud kulud; 20 ) EMKVF-i kohaliku arengu strateegia elluviimise seire ja strateegia hindamisega seotud kulud; 21 ) juriidilise konsultatsiooni kulud . § 2 2 . Kohaliku t egevusrühma t oetuse maksimaalne suurus ja määr ning toetuse vorm (1 ) Kohaliku tegevusrühma toetus e maksimaalne suurus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/106 0 artikli 34 lõikes 2 . ( 2 ) Kohaliku tegevusurühma toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artik li 53 lõi k e 1 p unktis b sätestatud ühikuhinna alusel . (3 ) Kohaliku tegevusrühma toetuse summa on määratud kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punkti a alapunktis ii sätestatud viisil. ( 4 ) K ohalikule tegevusrühmale, kelle EMKVF-i kohaliku arengu strateegia rakendamiseks on aastateks 2023 – 202 7 kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõike 9 alusel määratud toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid vähemalt kaks miljonit eurot, antakse aastatel 2023–2029 kohaliku tegevusrühma toetust 0,2 eurot iga projektitoetuse taotlejale väljamakstud ühe e uro kohta , mille kohta see kohalik tegevusrühm on teinud PRIA-le ettepaneku projektitoetuse taotluse rahuldamise kohta. ( 5 ) K ohalikule tegevusrühmale, kelle EMKVF-i kohaliku arengu strateegia rakendamiseks on aastateks 2023 – 202 7 kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõike 9 alusel määratud toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid alla kahe miljoni euro, antakse aastatel 2023–2029 kohaliku tegevusrühma t oetuseks 0,25 eurot iga projektitoetuse taotlejale väljamakstud toetuse e uro kohta , mille kohta see kohalik tegevusrühm on teinud PRIA-le ettepaneku projektitoetuse taotluse rahuldamise kohta. § 2 3 . Kohaliku t e gevus rühma toetuse taotluse nõuded (1) Kohaliku tegevusrühma t oetuse taotlemiseks esitab kohalik tegevus rühm PRIA - le ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded teatatud tähtaja jooksul PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed ja dokumendid: 1 ) taotleja nimi ; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3 ) mittetulundusühingu te ja sihtasutuste registri kood ning kohaliku tegevusrühma esindaja nimi ja kontaktandmed ; 4 ) andmed selle kohta , kas kohaliku tegevusrühma toetust taotletakse aastateks 2023 – 2027 või 2028 – 2029; 5 ) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega vastuvõetud põhikirja ärakiri, kui põhikiri ei ole kättesaadav mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris , ning põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokolli ärakiri koos osalejate nimekirja ja allkirjadega; 6 ) kohaliku tegevusrühma liikmete nimekiri kohaliku tegevusrühma toetuse esitamisele eelne nud päeva seisuga, milles on muu hulgas märgitud , millist huvi rühma liige esindab ; 7 ) ärakiri mittetulundusühingu liikmeks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsusest , millega otsustati astuda mittetulundusühingu liikmeks ; 8 ) teave selle kohta, et ta ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelisest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. ( 2 ) Kohaliku tegevusrühma toetust taotletakse kaks korda programm i perioodi jooksul : esimest korda EMKVF-i kohaliku arengu strateegia rakendamiseks aastatel 2023 – 2027 ja teine kord EMKVF-i kohaliku arengu strateegia ra kendamiseks aastatel 2028 – 2029. § 2 4 . Kohaliku t egevusrühma toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1 ) PRIA kontrollib kohaliku tegevusrühma toetuse taotluses esitatud andmete õig s ust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele. (2) Nõuetekohase kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse rahuldamise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punkt i 2 alusel. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud alustel. (3) PRIA teeb kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest. § 2 5 . Kohaliku t egevusrühma t oetuse saaja kohustused (1) Kohalik tegevusrühm täidab § - de s 3 ja 4 sätestatud nõudeid kogu programmiperioodi jooksul. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele täidab kohaliku tegevusrühma t oetuse saaja järgmis eid nõudeid : 1 ) taga b tegevuse elluviimise jooksul vastavuse määruses toetuse taotleja kohta sätestatud nõuetele; 2 ) võimalda b teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimalda b viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaad ata dokumente ja vara kohapeal; 3 ) esita b auditi tegemiseks , järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja doku mendid määratud täht aja jooksul ; 4 ) näita b , et tegemist on EMKVF -i toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi; 5 ) teavita b taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust taotluses esitatud või tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavatest asjaoludest, sealhulgas pankrotimenetlusest ja likvideeri mismenetlusest . ( 3 ) Regionaal - ja Põllumajandus ministeeriumi või PRIA nõudmisel esitab kohaliku tegevusrühma toetuse saaja toetuse saamise ja kasutamise kohta lisateabe , mis on vajalik Euroopa Liidu õigusakti de s sätestatud kohutus t e täitmiseks. 7. p ea tükk Projektitoetus § 2 6 . Projektitoetuse andmise e esmärk ja toetatavad tegevused (1) Projektit oetust antakse selliste tegevuste elluviimiseks, mis on EMKVF-i kohaliku arengu strateegias ette nähtud ja millega panustatakse lõigetes 2–7 nimetatud eesmärkide saavutamisse. ( 2 ) Vee - elu s ressursside väärindamise ja otseturustamise tegevussuuna raames toetatakse tegevusi , mis aitavad suurendada ranna- ja sisevete kalurite sissetulekuid . ( 3 ) S adamate taristu parendamise ja pakutavate teenuste mitmekesistamise tegevussuuna raames toetatakse tegevusi, mis aitavad suurendada ranna - ja sisevete püügil kasutatavate kalasadamate kasumlikkust ning ajakohastada sadamataristut. ( 4 ) M ajandustegevuse mitmekesistamise tegevussuuna raames toetatakse tegevusi , mis aitavad suurendada ranna- ja sisevete kalurite sissetulekuid , laiendada olemasolevaid kõrvaltegevusi ning laieneda teistesse majandussektoritesse . ( 5 ) Looduskeskkonna tingimuste parendamise tegevussuuna raames toetatakse tegevusi , mis parendavad kohaliku tähtsusega kudealasid ja kalade rändeteid ning parendavad loodu skeskkonda . ( 6 ) K alandus- ja merendus t raditsioonide edendamis e tegevussuuna raames toetatakse tegevusi , mis aitavad kaasa traditsioonide säilimi sele ja tutvustavad rannakultuuri laiale avalikkusele . ( 7 ) Kalurite teadmiste ja oskuste edendamise tegevussuuna raames toetatakse tegevusi , mis aitavad kaasa ranna - ja sisevete kalurite kutseoskuste arendamisele ning võimaldavad kaluritel hakata tegutsema muudel tegevusaladel peale kalanduse . ( 8 ) L õigetes 2–7 nimetatud ühe tegevussuuna alla kuuluvaid tegevusi ei toetata teise tegevus suuna alla kuuluva te tegevus t ena. ( 9 ) Lõigetes 2 – 4 ja lõikes 6 nimetatud tegevussuundade raames toetatakse tegevusi , mis on seotud taast uv a energia allika kasutuselevõtmisega. ( 10 ) Lõikes 3 nimetatud tegevus i toetatakse üksnes EMKVF-i kohaliku arengu strateegias nimetatud ranna- ja sisevete püügil kasutatavates sadamates. ( 11 ) Kui l ooduskeskkonna tingimuste parendamise tegevussuuna raames toetatakse uuringu tegemist , peab selle tegema evalve eritud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses . ( 12 ) T oetatava t egevusega ei või alustada, sealhulgas sellega seotud siduvad kohustus ed ei tohi olla võetud ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud, varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval , välja arvatud § 2 8 lõikes 5 sätestatud ettevalmistav töö. ( 13 ) Toetust ei saa taotleda lõigetes 2–7 nimetatud tegevuste kohta, kui need on seotud justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord “ lisa s 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK ) “ (edaspidi EMTAK ) nimetatud hoonestusprojektide arenduse tegevusvaldkonnaga (EMTAK , jagu F, alajagu 41101) . § 2 7 . Nõuded projekti toetuse taotlejale ( 1 ) Vee - elu s ressursside väärindamise ja otseturustamise tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda: 1) mikroettevõtja, kes omab kehtivat kaluri kalapüügiluba ; 2) tulundusühistu, kelle liikmeteks on vähemalt viis punktis 1 nimetatud ettevõtjat. ( 2 ) Sadamate taristu parendamise ja pakutavate teenuste mitmekesistamise tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda kalasadama pidaja, kes on : 1) ettevõtja, kes omab kehtivat kaluri kalapüügiluba; 2) mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kalandussektori tegevuste edendamisega ja kelle liikmetest vähemalt 50 protsenti on punktis 1 nimetatud ettevõtjad ; 3) sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kalandussektori tegevuste edendamisega ja kelle juhatuse või nõukogu liikm etest vähemalt 50 protsenti on punktis 1 nimetatud ettevõtjate seaduslikud esindajad või füüsilisest isikust ettevõtjad , kes omavad kehtivat kaluri kalapüügiluba ; 4) kohaliku omavalit s use üksus või kohaliku omavalit s use üksuse asutus; 5) kohaliku omavalit s use üksuse asutatud mittetulundusühing või sihtasutus , kelle häälte koguarvust kuulub üle 50 protsendi kohaliku omavalit s use üksusele. ( 3 ) M ajandustegevuse mitmekesistamise tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda mikroettevõtja, kes omab kehtivat kaluri kalapüügiluba ja kes tegeleb piisaval määral majandustegevusega kalapüügi tegevusalal. Piisavaks majandustegevuseks loetakse kaluri kalapüügiloa alusel tegutseva ettevõtja toetuse taotlemisele eelnenud kalendriaasta lossitud kalapüügi esmamüügi väärtust, mis Statistikaameti avaldatud andmete kohaselt vastab nimetatud kalendriaasta vähemalt poole aasta arvestuslikule elatusmiinimumile. ( 4 ) Looduskeskkonna tingim u ste parendamise tegevussuuna tegevuste elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda: 1) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalit s use üksuse asutus; 2) mittetulundusühing või sihtasutus . ( 5 ) Kalandus- ja merendus traditsioon ide edendamise tegevussuuna tegevuste elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda: 1) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalit s use üksuse asutus; 2) mittetulundusühing või sihtasutus. ( 6 ) K alurite teadmiste ja oskuste e dendamise tegevussuuna tegevuste elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda: 1) ettevõtja, kes om ab kehtivat kaluri kalapüügiluba ; 2) mittetulundusühing või sihtasutus. ( 7 ) Kohaliku tegevusrühma toetuse saaja ei või projektitoetust taotleda. ( 8 ) Projekti t oetuse taotleja vastab järgmistele nõuetele: 1 ) riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlemise korral ei ole taotleja raskustes olev ettevõtja ; 2 ) taotleja on riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas ; 3 ) taotleja ei ole saanud ega taotle taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelisest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ; 4 ) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankroti haldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 5 ) residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv tegevuskoht maksukorralduse seaduse tähenduses on või hakkab pärast teg evuse elluviimist olema Eestis; 6 ) taotleja l , kes tegeleb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga , ei ole kehtivat karistust kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkt i 1 kohas e kalapüüginõuete tõsis e rikkumis e eest ; 7 ) taotleja l , kes tegeleb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga , ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49 1 , 209, 209 1 , 210, 211, 212, 213, 294, 296, 298, 298 1 , 300 1 , 372, 373 või 384 sätestatud süüteo eest, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või EMKVF-i toetusega seotud rikkumis ega ; 8 ) ehitise ehitamise korral on ehitis ja sellealune maa toetuse taotleja omandis või on ehiti sealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ; 9 ) kui soetatav seade või vahend paigalda takse ehitisse, kinnisasjale või mootorsõidukisse või seda kasutatakse ehitises, kinnisasjal või mootorsõidukis, siis peab see ehitis, kinnisasi või mootorsõiduk olema taotleja otseses valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aasta t arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 1 0 ) taotleja riikliku maksu võlg koos intressiga ei ületa 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas . § 2 8 . Projektitoetuse abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud on tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud , mis on mõistlikud , sihtotstarbelised, majanduslikult soodsaimad, üksikasjalikult kirjeldatud ja vajalikud projektitoetuse eesmärgi saavutamiseks ning tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2021/1060 artikliga 63 . (2) T aastuva energiaallika kasutuselevõtmisega seotud kulud on abikõlblikud üksnes projekti toetuse taotleja omatarbimise ulatuses. Taotleja omatarbimise arvestuse aluseks on: 1) energi amajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 4 nimeta t ud energiaauditis märgitud energiatarbimine; 2 ) elektrienergia tarbimise korra l taotleja tarbimiskoha toetuse taotlemisele eelne nud kalendri aasta elektri energia tarbimine ; 3 ) tarbimise aluseks projekteeritud tarbimisvõimsus , ku i taotleja tarbimiskohas elektri energia tarbimine puudub või on elektri energiat tarbitud alla 12 kalendrikuu . (3) Päikese energiaallikast elektrienergiat tootva seadme kasutuselevõtu korral jagatakse taotleja tarbimiskohas kuluva energia kogus ühe tuhandega. (4 ) Abikõlblikud on järgmised taastuv ast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme kasutuselevõtmisega seotud kulud: 1) energia tootmisseadme projekteerimise , soetamise ja paigaldamise kulu ; 2 ) energiasalvestussüsteemi projekteerimise , soetamise ja paigaldamise kulu ning energia tootmisseadme võrguga liitumise tasu . (5) Toetatava tegevuse osaks võivad olla järgmised § 2 6 lõi getes 2 – 7 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud ettevalmistava d töö d: 1) taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus ; 2) tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö, projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja geodeetiline uurimistöö, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogiline uuring ning detailplaneering; 3) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel keskkonnamõju hindamine ; 4) energiaauditi tegemine . (6) Kui toetatav tegevus on seotud taastuva energiaallika kasutuselevõt uga , tuleb projekti toetuse taotlejal esitada PRIA-le energiaaudit , välja arvatud järgmistel juhtudel : 1) kui taotlejal on olemas § 28 lõike 2 punktis 2 nimetatud andmed ; 2) kui taotlejal on ol e mas ehitusprojekt , milles on märgitud rajatava ehitise energia tarbimise andmed , või 3) kui toetuse abil soetatav a , ehitatav a või renoveeritava objekt i energiatarbimine on eristatav sellise muu objekti energiatarbimisest , mis saab energiat sama liitumispunkti kaudu. § 2 9 . Projektitoetuse mitteabikõlblikud kulud Paragrahvi 2 6 lõi getes 2 – 7 nimetatud tegevuste elluviimise korral on mitteabikõlblikud järgmised kulud : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõike s 1 nimetatud kulud ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 13 nimetatud kulud sama s artiklis sätestatud tingimusel ; 3 ) kulu , mis on tehtud enne kohalikule tegevusrühmale taotluse esitamise päeva, välja arvatud ettevalmistav a töö kulu ; 4 ) ettevalmistava töö kulu , mis on tehtud enne 1. jaanuar i 2021 v õi millega ei kaasne investeeringut sama tegevuse raames ; 5) p rojekteerimisega seotud kulu ilma investeeringu ta sama tegevuse raames ; 6 ) telekommunikatsioonivõrgu, ühisveevärgi, kanalisatsiooni, elektri-, gaasi- ja soojusvõrguga liitumise tasu, välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud tegevuse elluviimisega; 7 ) amortisatsioonikulud ja mitterahalised sissemaksed; 8 ) kulud elukohale, välja arvatud majandustegevuse osakaalule vastavas osas, kui elukohta kasutatakse majandustegevuse kohana ; 9 ) projektitoetuse t aotleja ja toetuse saaja tööjõukulu , välja arvatud looduskeskkonna tingimuste parendamise tegevussuuna tegevuste elluviimisel ; 1 0 ) projektitoetuse taotleja ja toetuse saaja tavapärane tegevuskulu ; 1 1 ) kasutatud seadme või vahendi soetamise kulu ja muuseumieksponaatide ostmise või rentimise kulu; 1 2 ) kalapüügiseaduse tähenduses kalalaeva soetamise või ehitamise kulu ja kalalaeva seadme , sealhulgas mootori soetamise või paigaldamise kulu ; 1 3 ) püügivahendi ja hülgepeleti soetamine ; 1 4 ) mootorratta, M- või N- kategooria sõiduki soetamise kulu, välja arvatud sellise komplektse N kategooria sõiduki soetamise kulu , millel on kuni kolm istmekoh ta ja mille kaubaruum on istmekohtadest eraldatud püsiva vaheseinaga; 1 5 ) sularaha makse, lepingu sõlmimise või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu; 1 6 ) juriidilise konsultatsiooni kulu; 1 7 ) raamatupidamisteenuse kulu; 18 ) riigilõiv, trahv ja finantskaristus ning vaide ja kohtumenetluse korral menetluskulud; 19 ) tollimaks ja erisoodustusmaks; 2 0 ) vesiviljeluse ga seotud investeeringu kulu ; 2 1 ) see osa s ellise taastuv ast energia allikast tootmis seadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu st , mille puhul tootmis seadme tootmisvõimsus ületab projekti toetuse taotleja tarbimiskoha omatarbimise ; 2 2 ) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu ; 2 3 ) energia auditi kulu ilma investeeringuta sama tegevuse raames ; 2 4 ) kulu, mis tehakse kalaliigi asustamiseks , s eal h ulgas eksperimentaalseks asustamiseks; 25) lautrikoha renoveerimine või parendamine, välja arvatud kalandus- ja merendustraditsioonide edendamise tegevussuuna tegevuse puhul , kui projektitoetuse taotlejaks on kohalik omavalitsus või kohaliku omavalitsuse üksus; 2 6 ) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu . § 30 . Proje ktitoetuse maksimaalne suurus ja määr ning toetuse vorm (1 ) Projektitoetuse saaja , välja arvatud kohaliku omavalit s use üksus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus , võib programm i perioodi jooksul saada projektitoetust kokku kuni 400 000 eurot. Konkurentsiseaduse § 2 tähenduses üksteisega valitseva mõju kaudu seotud isikud, kes tegutsevad samas kalanduspiirkonnas ja samas valdkonnas , ning äriseadustiku § 6 tähenduses kontserni moodustavad isikud loetakse üheks projektitoetuse saajaks. ( 2 ) Kui määruse alusel antav projekti toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013 , lk 1 – 8) , komisjoni määrust (EL) nr 1408/2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013 , lk 9 – 17) , või komisjoni määrust (EL) nr 360/ 2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012 , lk 8 – 13 ) . ( 3 ) Kui § 2 6 lõi k e 3 a lusel antav projekti toetus kvalifitseerub k omisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014 , lk 1 – 78 ), artikli 56b või 56c kohaselt kalasadamatele antavaks grupierandiga hõlmatud riigiabiks , kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. ( 4 ) Lõike 6 punktis 1 nimetatud projekti toetuse saajate kohta arvutatakse toetuse suurus komisjoni määruse (EL) nr 651 /2014 artikli 56b lõikes 4 või artikli 56c lõikes 4 sätestatu kohaselt. (5 ) V ee - elu s ressursside väärindamise ja otseturustamise tegevussuuna tegevuse elluviimisel on projekti t oetuse maksimaal n e määr: 1) 8 0 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest , kui projektitoetuse saaja on tulundusühistu, kelle liikmeteks on vähemalt viis mikroettevõtjat, kes tegelevad väikesemahulise rannapüügiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 2 lõike 2 punkti 14 ala punkti a tähenduses ning kes omavad kehtiva t kaluri kalapüügiluba ; 2) 7 0 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest , kui projektitoetuse saaja on mikroettevõtja, kes tegeleb väikesemahulise rannapüügiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 2 lõike 2 p unkti 14 ala punkti a tähenduses ning kes omab kehtiva t kaluri kalapüügiluba ; 3) 5 0 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui projektitoetuse saaja on mikroettevõtja, kes tegeleb kutselise kalapüügiga ja kes omab kehtivat kaluri kalapüügiluba , millele on kantud veetavad püügivahendid . (6 ) Sadamate taristu parendamise ja pakutavate teenuste mitmekesistamise tegevussuuna tegevuse elluviimisel on projekti toetuse maksimaalne määr : 1) 1 00 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest , kui projektitoetuse saaja on kohaliku omavalit s use üksus, kohaliku omavalit s use üksuse asutus, kohaliku omavalit s use üksuse asutatud sihtasutus või mittetulundusühing, kelle häälte koguarvust kuulub üle 50 protsendi kohaliku omavalit s use üksusele; 2) 80 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest , kui projekti toetuse saaja on mittet ulundusühing või sihtasutus , kes vastab § 2 7 lõike 2 punktis 2 või 3 sätestatud tingimustele ; 3) 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblike st kuludest punktides 1 ja 2 sätestamata juhtudel. (7 ) M ajandustegevuse mitmekesistami s e tegevussuuna tegevuse elluviimisel on projekti toetuse maksimaal n e määr 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest . (8 ) Looduskeskkonna tingimuste parendamise tegevussuuna tegevuse elluviimisel on projekti toetuse maksimaalne määr 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlblike st kulude st . (9 ) Kalandus- ja merendus t raditsioonide edendamise tegevussuuna tegevuse elluviimisel on projekti toetuse maksimaalne määr 90 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kulude st . (10 ) K alurite teadmiste ja oskuste edendamise tegevussuuna tegevuse elluviimisel on projekti toetuse maksimaalne määr : 1) 9 0 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui projekti toetuse saaja on mittet ulundusühing või sihtasutus; 2) 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest punktis 1 sätestamata juhtudel. (11 ) Paragrahv i 2 8 lõike 4 punktis 1 nimetatud päikese energia kasutuselevõtmise ga seotud tegevuse elluviimis el on projekti toetuse maksimaalne määr 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest , mi s on arvestatud lõikes 14 sätestatud ühikuhin d ade hulka . (12) Paragrahv i 2 6 lõi get es 2 –7 nimetatud tegevusi toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud vormis, välja arvatud selle määruse § 2 8 lõike 4 punktis 1 ning § 2 8 lõike 5 punktis 1 sätestatud kulu, mida hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud ühikuhinna alusel . Paragrahvi 2 8 lõike 5 punktis 1 nimetatud kulu hüvitatakse ühikuhinna alusel summas 256 eurot ühe projektitoetuse taotluse kohta. (13) Paragrahvi 2 8 lõike 4 punktis 1 ja § 28 lõike 5 punktis 1 nimetatud kulu ühikuhind on määratud kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punkti a alapunktis ii sätestatud viisil. (1 4 ) Paragrahv i 28 lõike 4 punkti s 1 nimetatud päikeseenergia allikast elektrienergia tootmiseks kasutatava tootmis seadme rajamise kulu ühikuhinnad ühe kilovati kohta on järgmised : 1) tootmisseade , mille tootmisvõimsus on alla 16 kilovati – 560 eurot; 2) tootmisseade , mille tootmisvõimsus on vähemalt 16 kilovatti, kuid alla 50 kilovati – 516 eurot; 3) tootmisseade , mille tootmisvõimsus on vähemalt 50 kilovatti, kuid alla 200 kilovati – 497 eurot; 4) tootmisseade , mille tootmisvõimsus on vähemalt 200 kilovatti – 475 eurot. § 3 1 . O stumenetlus (1) Projektit oetuse saaja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. ( 2 ) Kui projektitoetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist , koostab ta t oetatava tegevuse maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaolude le ning olema vajaduse korra l tõendatavad. ( 3 ) Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse ük steisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. ( 4 ) Projektit oetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik. (5) Hinnapakkumus peab sisaldama projektitoetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust . (6) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 5 nimetatud andmetele ehitise kohta järgmiseid andmeid: 1) ehitise nimetus; 2) ehitise ehitisregistri kood; 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitis e või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakat te kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitu splatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu; 5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number. (7) PRIA koostab ehitustegevuse maksumuse prognoosi vormi ja ehitustööde kohta hinnapakkumuse vormi ning avaldab need oma veebilehel. (8) Projektitoetuse t aotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. (9) Ostumenetluse alustamisel enne taotluse esitamist peab arvestama § 2 6 lõikes 11 sätestatut. (10 ) Projektitoetuse t aotleja ei või lõikes 3 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. § 3 2 . Ostumenetlus riigihangete registris ( 1 ) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 6 0 000 eurot või sellest suurem, peab projektitoetuse taotleja korraldama ostumenet luse riigihangete registris . (2) Kui projektitoetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist , koostab ta toetatava tegevuse maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korra l tõendatavad. (3) Ehitustööde maksumuse prognoos peab sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid: 1) üldandmed ehitise kohta; 2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta; 3) ehitise maksumus, milles sisaldu vad ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulud, pinnakat te kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu . ( 4 ) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ostu menetluse väljakuulutamisel avalda takse riigihangete registris ostuteade , millest nähtu b ostetava teenuse, ehitustöö või asja kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid j a pakkumuste esitamise tähtpäev; 2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva; 3 ) teade ostumen etluse kohta on avalik; 4 ) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas ostuteate le ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris ; 5 ) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6 ) punktis 1 nimetatud tingimusi ei tohi muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ning parima pakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda ; 7) PRIA-le on antud Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 koha ne vaatleja roll . ( 5 ) Pakkumus peab sisaldama projektitoetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust . ( 6 ) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 5 nimetatud andmetele ehitise kohta järgmiseid andmeid: 1) ehitise nimetus; 2) ehitise ehitisregistri kood; 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitis e või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu, pinnakat te kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu; 5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number. ( 7 ) Projektitoetuse t aotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. ( 8 ) Ostumenetluse alustamisel enne taotluse esitamist peab arvestama § 2 6 lõikes 11 sätestatut . ( 9 ) Lõigetes 1–8 sätestatut ei kohaldata, kui projektitoetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt. § 3 3 . Projektitoetuse taotluse esitamine (1) Paragrahv i 2 6 lõigetes 2–7 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitab projekti toetuse tao tleja kohalikule tegevusrühmale PRIA e-teenuse keskkonna kaudu järgmised andmed ja dokumendid: 1) taotlus , milles sisalduvad lis as 6 „Projektitoetuse taotluse sisunõuded“ sätestatud asjakohased andmed, arvestades tegevussuunda , mille alla taotluses märgitud tegevus kuulub; 2) toetatava tegevuse eelarve; 3 ) pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud h innapakkumused ning asjakohased selgitused, kui esitatakse alla kolme hi nnapakkumuse; 4) riigihanke viitenumber, kui riigihange on juba ellu viidud ; 5) ostumenetluse viitenumber, kui projekti toetuse taotleja on ostumenetluse riigihangete registris juba ellu viinud ; 6 ) dokumendi ärakiri , mis tõendab, et sellise seadme soetamisel , mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, on see ehitis projektitoetuse taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt vii s aasta t arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ; 7 ) dokumendi ärakiri, mis tõendab, et sellise seadme või vahendi soetamisel, mis paigaldatakse mootorsõiduk isse või mida kasutatakse mootorsõidukis, on mootorsõiduk taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest ; 8 ) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seaduse §-s 7 nimetatud tegevusloa number , kui toetatava tegevuse elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine ; 9 ) toetatava tegevuse algus- ja lõppkuupäev; 1 0 ) teave selle kohta, et ta otleja ei ole saanud ega taotle taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelisest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. (2 ) Kui projekti toetust taotletakse sadamate taristu parendamise ja pakutavate teenuste mitmekesi stamise tegevussuuna tegevuse elluviimiseks, esitatakse lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele ja dok umentidele komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 56 b lõike 4 või artik li 56c lõike 4 kohane prognoos , kui antav toetus liigitub horisontaalse grupierandina antavaks abiks . (3 ) Kui projekti toetust taotletakse looduskeskkonna tingimuste parendamise tegevussuuna tegevuse elluviimiseks , millel on mõju keskkonnale , sealhulgas kudealade taastamine , esitatakse lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele j ärgmiste dokumentide ärakirjad: 1) avalik-õigusliku ülikooli kalabioloogia või kalanduse teadusalal töötava teaduskraadiga teadustöötaja arvamus; 2) Keskkonnaameti hinnang kavandatava töö ja keskkonnamõju algatamise vajalikkuse kohta; 3) Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus, kui tegevus kavandatakse ellu viia maaparandussüsteemi eesvoolu loetelusse kantud jõel või ojal; 4) maaomaniku luba. § 3 4 . Projektitoetuse taotluse menetlemine kohalikus tegevusrühmas (1 ) Kohalik tegevusrühm kontrollib projekti toetuse taotluse ja toetatava tegevuse vastavust EMKVF-i kohaliku arengu strateegiale. (2) Kohalik tegevusrühm võtab vastu talle esitatud projektitoetuse taotluse olenemata selle puudustest. Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente , mis on vajalikud kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks, nõuab kohalik tegevusrühm vajalike andmete ja dokumentide esitamist. (3) Projektitoetuse taotlust, millega on esitatud kõik kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks vajalikud andmed ja dokumendid , hindab hindamiskomisjon asjakohaste hindamiskriteeriumite alusel ning l ähtudes projektitoetuse taotluse hindamise korrast . (4) Kohaliku tegevusrühma juhatus kontrollib, kas projektitoetuse taotlused on hinnatud ettenähtud nõuete kohaselt, ning esitab taotluste paremusjärjestus s e seadmise ettepaneku üldkoosolekule kinnitamiseks . ( 5 ) Kohalik tegevusrühm esitab ühingu liikmetele kümme tööpäeva enne selle üldkoosoleku toimumist, kus toimub projekti toetuse taotluste paremusjärjestuse kinnitamine, hindamistulemuste kokkuvõtte projektide kaupa. ( 6 ) Kohalik tegevusrühm esitab PRIA-le PRIA e-teenu se keskkonna kaudu kõik temale esitatud projektitoetuse taotlused koos nendele lisatud dokumentidega, sealhulgas kalandusturu korraldamise seaduse § 48 lõike 5 alusel hindamata jäetud taotlused. ( 7 ) Koos projektitoetuse taotlustega esitab kohalik tegevusrühm PRIA-le PRIA e-teenu se keskkonna kaudu järgmised dokumendid : 1) ärakiri üldkoosoleku otsuse st , millega võeti vastu ettepanek projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotlus t e rahastamise suuruse kohta; 2) ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjast koos osalejate allkirjadega või kui üldkoosolek korraldatakse elektrooniliste vahendite abil, siis üldkoosolekul osalenud liikmete nimekiri, mille digitaalallkirjastavad üldkoosoleku juhataja ja vähemalt üks juhatuse liige ; 3 ) paragrahv i 10 lõike 4 punkti de s 2 ja 6 n imetatud teate ärakiri, millelt on näha selle kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avalda tud, ning teate ilmumise kuupäev. ( 8 ) 2027. a astal projektitoetuse taotlemise tähtajal esitatud projektitoetuse taotlused edastab kohalik tegevusrühm PRIA-le 30. juuniks 2027 ja 2029. a astal projektitoetuse taotlemise tähtajal esitatud projektitoetuse taotlused edastab kohalik tegevusrühm PRIA-le 30. märts iks 2029. § 3 5 . Projektitoetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1 ) PRIA kontrollib projektitoetuse taotluses esitatud andmete õigsust ja projektitoetuse saamise n õuetele vastavust, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6. (2) Nõuetekohase projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse teeb PRIA kalan dusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punkti 2 alusel . (3) Projektitoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA kaland usturu korraldamise seaduse § 45 lõigetes 4–6 s ätes tatud alustel . (4) Projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahulda mata jätmise otsuse teeb PRIA 50 tööpäeva jooksul arvates § 3 4 lõigetes 6 – 7 nimetatud dokumentide esitamis es t kohaliku tegevusrühma poolt. § 3 6 . Projek titoetuse saaja kohustused ja toetatava tegevuse elluviimise tingimused ( 1 ) Projekti t oetuse saaja on kohustatud: 1) viima ellu toetatava tegevuse , sealhulgas esitama kõik tegevusega seotud kuludokumendid toetuse määramise otsuses nimetatud tähtpäevaks , ent hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ; 2 ) täitma § 27 lõike s 8 sätestatud nõudeid; 3 ) kasutama toetuse abil soet atud, ehitatud või renoveeritud vara ettenähtud tingimustel, sealhulgas tagama toetatava tegevuse elluviimise tulemusena soetatud, ehitatud või renoveeritud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise; 4 ) määruse s sätestatud juhul esitama teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta ning aruanded ettenähtud tähtaja jooksul; 5 ) eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 6 ) võimaldama teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 7 ) esitama auditi tegemiseks , järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 8 ) näitama, et tegemist on EMKVF-i toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi kooskõlas kalandusturu korraldamise seaduse § 6 alusel kehtestatud korraga ; 9 ) teavitama taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust taotluses esitatud või tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule ; 1 0 ) tagab PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu hankele või ostumenetlusele . ( 2 ) Lisaks lõikes 1 sätestatud kohustustele pea vad projektitoetuse saajal olema täidetud järgmised toetuse abil ehitatud , renoveeritud või soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused: 1) hiljemalt esim ese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt ; 2) hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav , kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt ; 3) hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on antud tegevusluba või esitatud majandustegevus teade . (3 ) Kui projektitoetust antakse sadama taristu parendamise ja pakutavate teenuste mitmekesistamise t egevussuuna tegevuse elluviimise eest , avalikustab projektitoetuse saaja hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks kalasadama kasutamise tingimused, sealhulgas sadama kasutamise hinnakirja ning sadamapidaja kontaktandmed sadama territooriumile sisenemisel maismaalt ja sadama veebilehel . Sadamapidaja kehtestab isikutele sadama kasutamise tingimused võrdsetel alustel. ( 4 ) Projektitoetuse saaja ei tohi projektitoetuse abil soetatud või eh itatud laeva , sealhulgas väikelaeva ja laeva seadmeid , kasutada kutseliseks kalapüügiks . ( 5 ) Toetatav tegevus viiakse ellu selles kalanduspiirkonnas, mille kohalikule tegevusrühmale projektito etus e taotlus esitati , või väljaspool seda kalanduspiirkonda , kui toetatav tegevus panustab selle kalanduspiirkonna EMKVF-i kohaliku arengu strateegiasse. ( 6 ) Kui projekti toetust antakse kalandus - ja merendustraditsioonide edendamise tegevussuuna tegevuse elluviimise eest , peab toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara olema avalikkusele tasuta kasutamiseks kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest , välja arvatud tasulise meelelahutusürituse puhul . ( 7 ) K alurite teadmiste ja oskuste edendamise tegevussuuna tegevuse elluviimise korra l toetatakse koolitust , mille on läbi viinud täienduskoolitusasutuse pidaja t äiskasvanute koolituse seaduse tähenduses . ( 8 ) L ood uskeskkon na tingimuste parenda mise tegevussuuna raames ei toetata kudealade parendamist riikliku tähtsusega kudealal . ( 9 ) Regionaal - ja Põllumajandus ministeeriumi või PRIA nõudmisel esitab projektitoetuse saaja toetuse saamise ja kasutamise kohta lisateabe , mis on vajalik Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud kohustuse täitmiseks. 8 . p eatükk T oetatava t egevuse rahastamine enne kulude tegemist § 3 7 . Projektitoetuse saaja toetatava tegevuse rahastamine enne kulude tegemist (1 ) Paragrahvi 2 6 lõigetes 2 – 7 nimetatud tegevuse elluviimist võib kalandusturu korraldamise seaduse § 54 kohaselt rahastada riigieelarvelistest vahenditest enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist , kui projektitoetuse saaja on piisavalt usa ldusväärne , töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning projektitoetuse saaja on need vastu võtnud ja nende eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa. (2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab projektitoetuse saaja PRIA-le PRIA e-teenu se keskkonna kaudu taotluse , mis sisaldab andmeid kavandatavate kulude kohta. (3) PRIA teeb projektitoetuse saaja tegevuse el luviimise rahastamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest. (4) Projektitoetuse saaja peab tasuma kulude eest, mida rahastati enne kulude tegemist, ning esitama seda tõendavad dokumendid koos maksetaotlusega PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha laekumisest. § 38. Kohaliku tegevusrühma toetatava tegevuse elluviimise rahastamine enne kulude tegemist (1) Paragrahvi 19 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimist võib kalandusturu korraldamise seaduse § 54 lõi k e 1 kohaselt rahastada riigieelarvelistest vahenditest enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist aastatel 2023 – 2027 kokku kuni 4 0 000 euro ulatuses. (2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab kohalik tegevusrühm PRIA-le PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab andmeid kavandatavate kulude kohta. (3) Kohaliku tegevusrühma toetus enne kulude tegemist makstakse välja, kui Regionaal- ja Põllumajandus ministeerium on kinnitanud § -s 5 nimetatud EMKVF-i kohaliku arengu strateegia. (4) PRIA teeb otsuse rahastada kohaliku tegevusrühma toetatava tegevuse elluviimist enne kulude tegemist 25 tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest. (5) Kalandusturu korraldamise seaduse § 54 lõi k e 6 alusel tasaarveldatakse kohaliku le tegevusrühma le enne kulude tegemist makstav toetuse summa 4 0 protsendi ulatuses § 2 2 lõi ke 4 või 5 alusel kohalikule tegevusrühmale makstavast summast. 9 . p eatükk Toetuse maksmise tingimused ja kord § 3 9 . Toetuse maksmise tingimused ja kord (1 ) EMKVF-i k ohaliku arengu s trateegia koostamise toetus makstakse välja , kui kohalik tegevusrühm vastab kalandusturu korraldamise seaduse § 47 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja täidab selle määr use § - de s 2 ja 3 sätestatud nõudeid ning on esitanud PRIA-le § -s 5 sätestatud nõuetele vastava EMKVF-i kohaliku arengu strateegia. Toetus makstakse välja § 14 lõikes 1 sätestatud ühikuhinna alusel . (2) Kohalik tegevusrühm esitab PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenu se keskkonna kaudu maksetaotluse , kus märgib ära summa, mille maksmist ta taotleb . Kahe maksetaotluse vahel e peab jääma vähemalt üks kuu. (3) PRIA peab kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks ettenähtud vahendite kohta arvestust kohaliku tegevusrühma ja tegevussuundade kaupa. ( 4 ) P rojektitoetust makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning tingimusel, et toetuse saaja on tegevuse elluviimisel järg inud kõi ki ettenähtud nõudeid. ( 5 ) Projektit oetuse saaja peab olema tehtud töö ja osutatud teenuse ning soetatud vara, mille kulude hüvitamiseks ta taotleb toetuse maksmist, vastu võtnud ja selle eest tasunud . Juhul kui toetuse saaja on taotlenud tegevuse rahastamist § 3 7 alusel enne kulude tegemist, peab olema tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne osa. ( 6 ) P rojektitoetuse kuludokumendi või rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõtte ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve välj astanud isiku hinnapakkumusele. ( 7 ) Paragrahvi 2 8 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud kulu hüvitamise taotlemisel esitatakse koos maksetaotlusega elektripaigald i se nõuetekohasuse tunnis tus. ( 8 ) Paragrahvi 28 lõikes 5 nimetatud ettevalmistavad tööd peavad olema lõpetatud enne projektitoetuse taotluse esitamist. ( 9 ) P rojektitoetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osade na elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenu se keskkonna kaudu lisas 7 „Projektitoetuse saaja maksetaotluse sisunõuded“ nimetatud andmeid sisaldava maksetaotluse ning kui see on asjakohane, siis järgmiste dokumentide ärakirjad: 1) asjakohane tööleping, töövõtuleping, käsundusleping, müügileping, rendi- või üürileping, kapitalirendileping; 2) kulu tegemist tõendav dokument, sealhulgas maksekorraldus või panga konto väljavõte ; 3 ) tehtud töö , osutatud teenuse või soetatud vara vastuvõtmist tõendav dokument; 4 ) hanke korraldamist tõendavad dokumendid või riigihanke number , kui toetuse saaja on hankija r iigihangete seaduse tähenduses; 5) ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid või ostumenetluse viitenumber, kui toetuse saaja pidi § 3 2 lõike 1 kohaselt ostumenetluse korraldama ; 6 ) palgaleht, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu; 7 ) lähetuskorraldus ja lähetuskulude aruanne koos kulu tõendavate dokumentidega ja päevaraha arvestusega ning lähetuskulude väljamaksmist tõendav maksekorr aldus või pangakonto väljavõte; 8 ) koolitusel, seminaril, konverentsil või muul üritusel osalemist tõendav dokumen t , näiteks diplom, tunni s tus, osalejate nimekiri ja ürituse päevakava; 9 ) seminari, koolituse , õppereisi ja teabepäeva korraldamise korral teabepäeva päevakava ja osalejate nimekiri , millel on märgitud osalejate kontaktandmed ja nende allkirjad; 10 ) sõiduki kasutamise õigust tõendav registreerimistunnistus või volikiri; 1 1 ) sõidupäevik , mis sisaldab sõidukit kasutava isiku ees- ja perekonnanime, sõiduauto riikliku registreerimisnumbri andmeid, sõiduauto odomeetri alg- ja lõ ppnäitu ning tehtud sõidu kuupäeva ja sõidu eesmär ki ; 12) sõidukulu tõendav pardakaart või sõidupilet; 13) foto , video või muu tõend messil või näitusel eksponendina osalemis e kohta; 14) foto, vide o või muu tõend avaldatud tea be või reklaammaterjali kohta . ( 1 0 ) K ui tegevuse elluviimist on § 3 7 või 38 a lusel rahastatud enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist, esitab toetuse saaja maksetaotluses sellekohase teabe. ( 1 1 ) PRIA teeb EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse ja projekti toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 25 t ööpäeva jooksul arvates lõikes 10 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. Kohaliku tegevusrühma toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA viie tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse esitamisest. § 40. Rakendussäte K ui EMKVF-i kohaliku arengu strateegia kinnitatakse 2023. aastal ja kohalik tegevusrühm soovib välja kuulutada taotlusvooru samal aasta l või 2024. aastal , esitatakse § 9 lõikes 6 nõutud dokumendid kümme tööpäeva enne taotlusvooru algust. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas minister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban kantsler Lisa 1. Meetme rakendamise piirkonnad Lisa 2. Nõuded EMKVF-i kohaliku arengu strateegiale Lisa 3. Kalanduspiirkonna eelarvevahendite piirmäärad 2023 – 2027 Lisa 4. Projektitoetuse taotluse hindamise korra nõuded Lisa 5. EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia hindamis e kriteeriumid Lisa 6. Projektitoetuse taotluse sisunõuded Lisa 7. Projektitoetuse saaja maksetaotluse sisunõuded Lisa 8. PRIA kogutavad meetme tulemuslikkuse näitajad 3852512 51134 KAVAND 04.08.2023 0 0 KAVAND 04.08.2023 SELETUSKIRI Regionaal ministri määruse „perioodi 2021 – 2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS ) § 41 lõike 4, § 42 lõike 1, 47 lõigete 3 ja 8, § 52 lõike 3 ja § 54 lõike 9 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Margus Medell (tel 625 6239 [email protected] ) ja sama osakonna nõunik Juhani Papp (tel 625 6265 [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Karina Torop (tel 625 6520 [email protected]), ja sama osakonna nõunik Marion Saarna-Kukk (tel 625 6229 [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523 [email protected]). Ranna- ja sisevete kalanduse ja kalandusega seotud piirkondade majandusliku jätkusuutlikkuse arendamise ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimiseks viiakse osa kavandatavaid tegevusi ellu alt-üles põhimõttel kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendamise kaudu . Ranna- ja sisevete kalandusega hõlmatud piirkonnad on valdavalt maapiirkonnad, sh ääremaad, mida iseloomustab töökohtade vähesus ja rahvastiku väljaränne. Alt-üles lähenemise eesmärk kalanduspiirkondade arendamisel on kohaliku kalurkonna, kalandusega seotud ettevõtjate jt piirkonna ettevõtjate/organisatsioonide kaasamine otsustusprotsessi ja kalanduspiirkondade tasakaalustatud territoriaalsele arengule kaasaaitamine. Kohalik kogukond teab oma piirkonna vajadusi kõige paremini: perioodil 2007 – 2013 loodud kalanduse kohalikel tegevusrühmadel on kogemused ja teadmusbaas ranna- ja sisevete kalandus- piirkondade arendamisest ning ülevaade kalanduspiirkonna vajadustest. Kalandusega seotud piirkonnad on väga erinevad (rand- ja siseveed , püügikorraldus, erinevad kultuurid ja traditsioonid) ja sellest ka erinevad vajadused. Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemise meetod ja selle rakendamine annab parimaid tulemusi piirkondlike eripärade ja nende vajadustega arvestamisel ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimisel. LEADER-tegevusgruppide ja kalanduspiirkondade tegevusgruppide arengustrateegiate koostamisel võetakse üksteise arengudokumentide (kavandatavat) sisu vastastikku arvesse. Piirkonniti tehakse ka praktilist koostööd arengustrateegiate elluviimisel. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 40 paragrahvist ja 8 lisast. Eelnõu esimene peatükk sätestab meetme määruse üldsätted Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus,- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021 – 2027 rakenduskava“ (edaspidi rakenduskava ) meetme „Perioodi 2021 – 2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus “ raames antava kohaliku tegevusrühma toetuse, kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse ja projektitoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord, nõuded kohaliku tegevusrühma ja kohaliku arengu strateegia kohta ning strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsem kord. Eelnõu teine peatükk sätestab nõuded kohalikule tegevusrühmale Eelnõu §-ga 2 sätestatakse nõuded kogukonna juhitud kohaliku arengu elluviimisele Vastavalt KTKS § 47 lõikes 1 ja 2 sätestatule viiakse kogukonna juhitud kohalikku arengut ellu kohaliku arengu strateegia kaudu, mille on välja töötanud ja oma üldkoosolekul kinnitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 33 nimetatud kalanduse kohaliku tegevusrühma kohta kehtestatud nõuetele vastav mittetulundusühing. Kohaliku arengu strateegia on heaks kiitnud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Lõikega 2 sätestatakse, et eelnõu lisas 1 nimetatud kalanduspiirkonnas rakendatakse ühte kohaliku arengu strateegiat. Kalanduspiirkond on kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkond , kus rakendatakse ühe kohaliku tegevusrühma poolt välja töötatud tegevusstrateegiat. Eesti kalanduspiirkonnad on rannapiirkonnad, saared ja Peipsi- ning Võrtsjärve piirkond, kus tegutsevad kutselised ranna- ja sisevete kalurid ja teised kalandusega seotud isikud. Piirkonnad jagunevad vastavalt piirkondlikele vajadustele ja eripäradele , tagades ühe piirkonna sees ühtse geograafilise, sotsiaalse ja majandusliku ühtsuse ja piisava inim -, finants- ja majandusressursi olemasolu elu j õulise kohaliku arengu strateegia elluviimiseks. Lõikega 3 sätestatakse, et lisas 1 nimetatud omavalitsusüksused moodustavad kalanduspiirkonna määruse jõustumise seisuga olevates piirides. Nimetatud omavalitsusüksustega seotud territoriaalsed muudatused ei mõjuta kalanduspiirkonna suurust. Kohalike omavalitsuste liitumise korral jätkab kohalik tegevusrühm strateegia elluviimist sellel territooriumil , mis oli aluseks strateegia koostamisel ja heakskiitmisel. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse nõuded kohaliku tegevusrühma liikmesusele Lõikega 1 sätestatakse, et kohaliku tegevusrühma liikmeskonda võivad kuuluda kohaliku omavalitsuse üksused ning füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsilise ja juriidilise isiku elu või tegevuskoht ei ole selle juures olulised. Paljudel kohaliku tegevusrühma liikmete juriidiline aadress on ühes kohas, kuid tegevuskohad võivad olla mitmes kalanduspiirkonnas, seega ei ole otstarbekas piirata nende liikmelisust elu - või tegevuskoha ga . Iga ühingu liige võib olla selle tegevusrühma liige, mille tegevuspiirkonnaga ta tunneb suuremat seotust. Kohaliku omavalitsuse üksus ning füüsiline või juriidiline isik võib olla vaid ühe tegevusrühma liige, nõude kontrollimiseks peavad kohalikud tegevusrühmad avalikustama määruse § 10 lõi k e 1 punkt i 1 alusel liikmete nimekirja oma veebilehel. Muudatus on tingitud sellest, et EKF perioodil oli nõudeks, et vähemalt 60% kalanduspiirkonna kalandusettevõtjatest oleks kohaliku tegevusrühma lii kmed , sellest tulenes ka vajadus tuvastada mittetulundusühingu liikme elu - või tegevuskoht. EMKVF perioodil sellist nõuet ei ole. Lõikega 2 sätestatakse, et ükski lõikes 2 punktides 1 – 5 nimetatud huvirühmadest ei või ületa da 49% kohaliku tegevusrühma liikmete koguarvust, sätte eesmärk on tagada otsustusprotsesside tasakaal kohalikus tegevusrühmas. Nõue tuleneb EL määruse nr 2021/1060 artiklist 31 lõikest 2 punktist b, mis sätestab, et kogukonna juhitud arengut juhivad kohalikud tegevusrühmad kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal - majanduslike huvide esindajad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli ükski huvirühm. Lõike 2 punktiga 1 sätestatakse, et nimetatud huvirühma kuuluvad ainult kohaliku omavalitsuse üksused ning riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse enamusosalusega äriühingud. Samuti riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse enamushäältega mittetulundusühingud või sihtasutused. Lõi k e 2 punktiga 2 sätestatakse, et nimetatud huvirühma kuuluvad füüsilisest isikust ettevõtjad, kes omasid eelneval aastal kaluri kalapüügi luba. Lõike 2 punktiga 3 sätestatakse, et nimetatud huvirühma kuuluvad äriühingud, kes omasid eelneval aastal kaluri kalapüügi luba. Lõike 2 punktides 2 ja 3 eristatakse füüsilisest isikust ettevõtjaid ning äriühinguid, kuigi nende tegevusala on kalapüük, esindavad nad kohalikes tegevusrühmades erinevaid sotsiaal – majanduslikke huvisid. Üldreeglina tegelevad lõi k e 2 punktis 2 nimetatud füüsilisest isikust ettevõtjad ainult kalapüügiga, samas lõikes 2 punktis 3 nimetatud äriühingute tegevusspekter on märkimisväärselt laiem ning hõlmab lisaks kalapüügile ka muid tegevusalasid. Lõikes 2 punktis 2 ja 3 sätestatakse, et huvirühma kuuluva d füüsilisest isikust ettevõtja d ja äriühingu d, kes omasid eelnenud aastal kaluri kalapüügil uba. Nõude eesmärgiks on lihtsustada kohalikele tegevusrühmadele arvepidamist oma liikmete üle. Üldreeglina võetakse kaluri kalapüügiluba välja vahetult enne püügiperioodi algust, mis on igal ettevõtjal erinev. Seega võib kalendriaasta al g uses tekkida olukord, kus valdaval osal lõikes 2 punktides 2 ja 3 nimetatud isikutel on kalapüügiluba välja võtmata ning kohalikul tegevusrühmal tuleb nad arvata lõikes 2 punktis 4 nimetatud ettevõtjate hulka, kuigi nende ettevõtjate olemuses ei ole midagi muutunud. Kohalikel tegevusrühmadel puudub juriidiline alus sundida oma liikmetel kaluri kalapüügiluba välja võtte kohe aasta alguses, samuti pole sellise nõude kehtestamine määruse tasemel otstarbekas. Seepärast on mõistlik lõikes 2 punktides 2 ja 3 nimetatud huvirühma defineerimisel kontrollida , kas huvirühma nimetatud isikul oli eelmisel aastal kaluri kalapüügiluba või mitte. Juhul kui kaluri kalapüügiluba saadakse jooksval aastal , liigitatakse isik ikkagi esialgu lõikes 2 punktis 4 nimetatud huvirühma, kui isik kaotab või loobub kaluri kalapüügiloast jooksval aastal arvatakse ta lõikes 2 punktis 4 nimetatud huvirühma järgmisel aastal. Mingisse konkreetsesse huvirühma kuulumine ei anna ühelegi kohaliku tegevusrühma liikmele mingeid eeliseid. Lõike 2 punktiga 4 sätestatakse, et huvirühma kuuluvad need äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes ei kuulu punktides 1 – 3 nimetatud huvirühma, ehk siis äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei olnud eelmisel aastal kaluri kalapüügiluba. Sellesse huvirühma ei või arvata riigi või kohaliku omavalit s use üksuse enamusosalusega äriühingud ja riigi või kohaliku omavalit s use üksuse enamushäältega mittetulundusühingu i d või sihtasutusi. Lõi k e 2 punktiga 5 sätestatakse, et nimetatud huvirühma kuuluvad füüsilised isikud, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Sellesse huvirühma ei või arvata riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse enamushäältega mittetulundusühingu i d või sihtasutusi. Lõikega 3 sätestatakse, et kohaliku tegevusrühma liikmeks peab olema üle poole kalanduspiirkonnas asuvatest kohaliku omavalitsuse üksustest, et tagada kohalike omavalitsuste piisav osalus tegevusrühma tegevuses kalanduspiirkonna arendamisel. Näiteks: kui määruse lisa 1 alusel on kalanduspiirkonnas 7 kohaliku omavalitsuse üksust, peab neist tegevusrühma liige olema vähemalt 4, kui kalanduspiirkonnas on 2 kohaliku omavalitsuse üksust, peavad tegevusrühma liikmed olema mõlemad kohaliku omavalitsuse üksused, kui kalanduspiirkonnas on üks kohaliku omavalitsuse üksus, siis peab see olema ka tegevusrühma liige. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse nõuded kohaliku tegevusrühma põhikirjale Kohaliku tegevusrühma põhikirjaline eesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng. P unktiga 1 sätestatakse, et kohalik tegevusrühm peab olema avatud uute liikmete vastuvõtuks. Liikmeskonnas tuleb järgida huvirühmade tasakaalu, ühegi §-s 3 nimetatud huvirühma koguhäältest tegevusrühma liikmeskonnas ei või ületada 49% kogu tegevusrühma liikmeskonna koguhäältest. Uute liikmete vastuvõtmisel tuleb jälgida, et tasakaal säiliks. P unktiga 2 sätestatakse, et iga kalanduse tegevusrühma liige, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus võib kuuluda vaid ühte kalanduse tegevusrühma, kuid võib kuuluda LEADER tegevusrühma või siis muudesse kalandusega seotud vabaühendustesse. Kohalik tegevusrühm, peab seda kontrollima ja nõude täitmise tagama. Nõude kontrollimiseks on määruse § 10 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõue, et kohalik tegevusrühm peab oma veebileheküljel avalikustama liikmete nimekirja huvirühmade kaupa. P unktiga 4 sätestatakse, et tegevusrühma üldkoosolekul osaleval isikul võib peale tema enda esindatuse olla kuni 4 tegevusrühma liikme esindatus, piirang põhikirja tasandil on vajalik, et ei tekiks suurt häälte kontsentreerumist otsuste langetamisel. Nõue kehtestatakse KTKS-i § 48 lõi k e 2 alusel. Punktiga 5 sätestatakse, et kohaliku arengu strateegia ja selle muudatused ning projektitoetuse taotlusvoorude toimumise aeg ja tegevussuundade eelarve võetakse vastu üldkoosoleku otsusega. P unktiga 6 sätestatakse projektide hindamiskomisjoni liikmete minimaal n e piirarv. Piirarvu sätestamisega on võimalik tagada komisjoni töövõime ka siis , kui osad hindamiskomisjoni liikmed peavad ennast taandama, samuti tagab minimaalse arvu hindajate piirarvu määramine, et hindamisprotsessis on tagatud arvamuste paljusus ning kollektiivselt tehtud otsus on kindlasti objektiivsem. Üldkoosoleku poolt valitud hindamiskomisjoni liikmeid võib olla ka rohkem kui sätestatud piirarv . P unktiga 7 sätestatakse, et igat projektitoetuse taotlust hindab vähemalt viis hindamiskomisjoni liiget. Nõudega tagatakse arvamuste paljusus projektide hindamisel. Kohalikel tegevusrühmadel tuleb tagada piisav arv hindamiskomisjoni asendusliikmete olemasolu , et nõue oleks täidetud ka siis kui osad hindamiskomisjoni liikmed ei saa osaleda projektide hindamisel või peavad ennast taandama projektide hindamisest P unktiga 8 sätestatakse, et tegevusrühma juhatuse liige ega töötaja ei või olla hindamiskomisjoni liige. Piirang tagab võimude lahususe projektitoetuste taotluste hindamisel ning vähendab võimalikku mõjutustegevust projektitoetuste taotluste hindamisel. Tegevusrühma töötaja võib hindamiskomisjonis tegeleda vaid tehnilise tööga, kuid mitte projektide hindamisega. P unktiga 9 sätestatakse, et projektitoetuste paremusjärjestused kinnitatakse üldkoosoleku otsusega. Üldkoosoleku volituste laiendamine tagab projektitoetuste paremusjärjestuste kinnitamisel läbipaistvuse ning kaasab paremini piirkondade kalanduskogukondasid kohaliku arengu strateegia juhtimisse. P unktiga 10 sätestatakse, et strateegia ja selle muudatusega, projektide hindamiskomisjon i moodustamisega ja projektitoetuste paremusjärjestuse kinnitamisega seotud üldkoosolekutel osaleb vähemalt 51 % tegevusrühma liikmeskonnast ning eelnimetatud otsused on kinnitatud , kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 hääletusel osalenud tegevusrühma liikmetest. Üldkoosolekul osalejaid võib olla rohkem , kui hääletusel osalenud isikuid, põhjuseks asjaolu, et osad tegevusrühma koosolekul osalevad liikmed peavad ennast taandama juhul, kui arutuse all on neid endid puudutav küsimus, näiteks projektitoetuse paremusjärjestuse kinnitamine. 2/3 poolthäälte arvestamine hääletusel osalenud isikute arvust on õiglane ning ei võta arvesse neid isikuid kes nii ehk teisti ei võiks hääletamisest osa võtta. Punktiga 11 sätestatakse, et kohaliku tegevusrühma tegutsemisaeg on vähemalt 31. detsembrini 2030. Võrreldes EMKF perioodiga on EMKVF perioodil loobutud kohaliku tegevusrühma juhatuse suuruse määratlemise st , samuti on loobutud töötajate palkamise reguleerimisest. EMKVF perioodil rahastatakse kohaliku tegevusrühma administreerimise/haldamise kulusid lihtsustatud kulumeetodi alusel ning töötajatega sõlmitud lepinguid vahendusasutuse poolt enam ei kontrollita. EMKVF perioodil võtab kõik projektitoetuse taotluste paremusjärjestuse kinnitamise otsus ed vastu üldkoosolek, seega ei ole juhatusel kuidagi võimalik mõjutada toetusotsuste tegemist ning juhatusel e ei laiene EL määruse 2021/1060 artiklist 31 lõige 2 punktist b tulenev nõue. Lähtuvalt sellest ei ole EMKVF perioodil otstarbekas reguleerida kohaliku tegevusrühma juhatuse funktsioone meetme määruse tasandil. Vaatamata sellele, et ühingute juhatuste funktsioone määruse tasandil ei reguleerita, peavad kohalikud tegevusrühmad täitma kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid seadusi, sealhulgas k onkurentsiseadust. Eelnõu kolmas peatükk sätestab nõuded Euroopa Merendus,- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohaliku arengu strateegiale Eelnõu §-ga 5 sätestatakse nõuded Euroopa Merendus,- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohaliku arengu strateegiale Lõikega 1 sätestatakse nõuded kohaliku arengu strateegiale. Kohaliku arengu strateegia peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 32 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikli 30 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi kasutatakse eelkõige selleks, et tagada maksimaalsed tulemused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artiklis 29 nimetatud erieesmärgi saavutamisel. Tagada kogukondlikul tasemel tegevused mis aitavad kaasa säästva sinise majanduse võimaldamisele ranniku- saare- ja sisevete piirkondades ja tagavad kalapüügiga tegelevate kogukondade jätkusuutliku arengu. Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad tagavad, et kogukonnad ranna-, saarte- ja sisevete piirkondades kasutavad parimal moel oma teadmisi ja kogemusi säästva sinise majanduse võimalus te kasutamisel piirkondades, saades neist maksimaalset kasu, rakendades samal ajal parimal moel kohalikke sotsiaalseid-, kultuurilisi-, keskkonna ja inimressursse. Kohaliku arengu strateegia täpsemad sisunõuded on kehtestatud lisas 2. Kohaliku arengu strateegia peab olema kooskõlas EMKVF rakenduskava 2021-2027 eesmärkide ja tegevustega . K ui kohalik arengustrateegia ei käsitle mõnda rakenduskavas püstitatud eesmärki, tuleb seda kohaliku arengu strateegias põhjendada. Samuti peab eesmärgi mittekäsitlemine tulenema strateegia SWOT analüüsist tulenevatest vajadustest. Lõike 2 punktis 1 nimetatud vee-elu s ressursside väärindamise ja otseturustamise tegevussuuna tegevusteks on selliste investeeringute toetamine , mis suurendavad ranna - ja sisevete kalurite sissetulekuid ja konkurentsivõimet kalandustoodete turul, aitavad paremini toime tulla kliimamuutustest tulenevate muutustega ning aitavad kasutusele võtta süsinikneutraalseid alternatiivseid energiaallikaid. Näiteks: investeeringud kala käitlemise ja töötlemise seadmesse, nõuetekohas t e sse kala jahutamise ja säilitamise seadmetesse ja transporditingimuste parendamisse. Otseturustamise arendamine - näiteks: statsionaarsed ja mobiilsed müügipunktid, toodete eksponeerimiseks, toodete säilitamiseks ja jahutamiseks vajalikud seadmed. Samuti infotehnoloogilised lahendused (kassasüsteemid jms) ning e-platvormide arendamine kaupade müügiks. Tootearendus, et laiendada kalurite pakutavat tootevalikut ning võtta kasutusele seni vähe kasutatud kalaliike. Visuaalse identiteedi välja arendamine ja nõuetekohaste pakendite välja arendamine. Investeeringud , mis aitavad kaluritel oma tootmis - ja turustamisüksusi üle viia süsinikneutraalsetele energiaallikatele. Lõike 2 punktis 2 nimetatud sadamate taristu parendamise ja pakutavate teenuste mitmekesistamise tegevussuuna tegevusteks on selliste investeeringute toetamine , mis mitmekesista vad kohalikul tasandil oluliste ranna - ja sisevete kalasadamates pakutavaid teenuseid , sh kaluritele kala lossimise ja hoiustamise teenus te pakkumine ning sadamates kalapüügialus te hoidmiseks võimaluste loomine . Toetatakse ka selliseid i nvesteeringu id , mis keskenduvad töö ja navigatsiooniohutusele väikesadamates ja vähendavad ekstreemsetest ilmastikuoludest tulenevaid kahjustusi sadamataristule. Näiteks: investeeringud , mis tagavad, et sadamarajatised peavad paremini vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele ja võimalikele üleujutustele, kaitsevad sadamabasseini täitumist setetega ekstreemsete tormide tagajärjel ; i nvesteeringud , mis aitavad kaasa kala säilitamise tingimuste parendamisele, et vähendada kliimamuutustest tuleneva vee soojenemisega kaasnevat kala kvaliteedi langust ; i nvesteeringud , mis loovad eelduse täiendavate teenuste pakkumiseks ranna - ja sisevetel kasutatavates sadamates (nt teenused harrastuskalapüüdjatele, sündmusturismi arendamine, mereturismiteenuste arendamine jms ); i nvesteeringud , mis parendavad kalurite olmetingimus i ; i nvesteeringud , mis toetavad puhkealade ja muude avalike kasumit mittetaotlevate teenuste väljaarendamist sadamates Kohaliku arengu strateegias tuleb nimetada ranna- ja sisevetel kasutatavad sadamad , kus kohalik tegevusrühm näeb vajadust investeeringute järele. Sadama nimistusse arvamisele peab eelnema põhjalik analüüs , mil moel investeeringud aitavad kaasa kalanduse arengule piirkonnas. Analüüsitakse lossimiskoguseid sadamas ning sadamat kasutavate kaluri kalapüügiloa omanike arvu, kusjuures mõlemaid komponente tuleb vaadelda koosmõjus. Näiteks: sadamas võib olla küll arvukalt kalureid, kuid nende lossimiskogused on niivõrd väikesed, et sadam kalasadamana ei ole piirkonnas oluline ning puudub ka perspektiiv, et see võiks oluliseks muutuda ka peale investeeringute tegemist. Analüüsitakse kalurite ja muude sadamat kasutavate isikute suhet, näiteks: sadamat kasutavate kutseliste kalurite arv on küll arvestatav, kuid võrreldes muude isikutega , kes sadamat kasutavad, kaduvväike. Sellisel juhul ei ole kuidagi põhjendatud investeeringud terves sadamas, vaid ainult selles osas , mida kasutavad kutselised kalurid. Analüüsitakse sadama geograafilist paiknemist piirkonnas, samuti looduslikke olusid ja kalapüügipiirkondasid konkreetse sadama juures. Näiteks: kui kaks sadamat asuvad geograafiliselt väga lähestikku, nende püügipiirkonnad kattuvad , samuti on sarnased looduslikud olud , ei ole mõlema sadama arendamine kuidagi põhjendatud ning kohaliku arengu strateegias tuleb valida välja üks sadam. Analüüsitakse sadamas eelnevalt tehtud investeeringuid ja investeeringute vajadust tulevikus, näiteks kui varasemalt on sadamas tehtud arvukalt investeeringuid ning sadamas on praktiliselt välja arendatud kõik vajalikud teenused, s iis sellisel juhul ei ole sadama paigutamine investeeringuid vajavate sadamate nimistusse kuidagi põhjendatud. Arendamist vajavate sadamate nimekirja koostamisel tuleb silmas pidada eelkõige kalanduslikku aspekti. Teenuseid mitmekesistavad investeeringud ei saa olla eesmärk omaette , vaid need aitavad kaasa sadama haldajatel sadama halduskulude katmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1136 artikli 13 punkti i alusel uute sadamate rajamine rahastamiskõlbmatu. Lõike 2 punktis 3 nimetatud majandustegevuse mitmekesistamise tegevussuuna tegevusteks on selliste investeeringute toetamine , mis mitmekesistavad ranna - ja sisevete kalurite majandustegevust ja loovad ranna - ja sisevete kaluritele uusi sissetulekuallikaid ning suurendavad nende sissetulekuid. Lisaks toetatakse ka i nvesteeringu id, mis aitavad paremini toime tulla kliimamuutustest tulenevate muutustega ning kasutusele võtta süsinikneutraalseid alternatiivseid energiaallikaid. Kalanduses tegutseva ettevõtja sissetulekud on suures sõltuvuses püügi hooajalisusest, kalaressursist, ilmastikuoludest ja kala hinnast. Majandustegevuse mitmekesistamise tegevuste laiem eesmärk on võimaldada kaluritele lisasissetulekut kalandussektorist lahkumata, luua uusi töökohti ja ettevõtteid rannapiirkondadesse. Näiteks: investeeringud mis aitavad kasutusele võtta piirkondade ressursse (pilliroog, ravimuda, vetikad jms) ja paremini ära kasutada positiivseid turismitrende kalanduspiirkondades. Investeeringud mis aitavad kaasa ranna ja sisevete kalurite majandustegevuse laienemisele teistesse sektoristesse, näiteks metsandus, põllumajandus, mere ja rannikuturism jms. Investeeringud mis aitavad kaluritel oma ettevõtete käitamiseks ja teenuste osutamiseks üle minna süsinikneutraalsetele energiaallikatele. Lõike 2 punktis 4 nimetatud looduskeskkonda parendava te tegevuste tegevussuun a eesmärk on investeeringute toetamine , mis panusta vad kala kudealade ja rändteede parendamisse, et soodustada kalavarude taastumist looduslikul teel . Paljud ranna - ja sisevete kalanduse jaoks olulised koelmujõed ja ojad on kalade jaoks läbipääsmatud ning vajavad setete eemaldamist kalade rändeteede avamiseks ning kudemistingimuste parendamiseks. Olulised on tegevused , mis aitavad kaasa kala kudemistingimuste parendamisele meres, näiteks ajutised kudealad kohale. Olulised on investeeringud tegevustesse , mis tagavad liigilise mitmekesisuse Eesti rannikumeres, kahjustamata seejuures kalurite saake ja püügivahendeid ning t egevused , mis vähendavad kalapüügiga kaasneva mittebioloogiliste jäätmete ja prügi sattumist veekeskkonda ning aitavad kaasa mereprügi kogumise ja ümbertöötlemise taristu väljaarendamisele. Lisaks toetatakse t egevus i, mis suurendavad keskkonnaalast teadlik k ust, näiteks: talgud, koolitused, sündmused jms. Toetatavate tegevustena võib läbi viia ka erineva i d uuringu i d, mis aitavad kavandada edasisi projektitegevusi, või annavad olulist sisendit looduskeskkonna parendamise teemadele ning tegevusi, mis vähendavad h ülge ja kormorani kahju sid , näiteks: mereimetajate ja kormoranide heidutamine, linnumunade õlitamine jms , kui see on kooskõlas valdkondlike majandamise ja ohjamiskavadega ning Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud. Lõike 2 punktis 5 nimetatud kalandus- ja merendustraditsioonide edendamise tegevussuuna tegevusteks on investeeringute toetamine , mis panusta vad ranna ja kalanduskogukondade identiteedi tugevdamisse, populariseeri vad ja tutvusta vad kalandust laiemale avalikkusele ja säilita vad ja edenda vad kalandus - ja merendusalast kultuuripärandit. Sellisteks tegevusteks on näiteks a jalooliste lautrite korrastami ne ning kasutuselevõtmi ne; k alandust ja merendust tutvustavate sündmuste korraldami ne ja kalandus/merendusalaste huvihariduslike laagrite, õpitubade ja koolituste korraldami ne . Kalandus e ja merendus e traditsioonide säilitamis e tegevuste alla lähevad näiteks trüki - , video - ja audiokandjate loomine ja eksponeerimine, kalandus - ja merendusalaste püsiekspositsioonide loomine jms. Lõike 2 punktis 6 nimetatud kalurite teadmiste ja oskuste edendamise tegevussuuna tegevusteks on koolituste toetamine , mis suurendavad ranna - ja sisevete kalurite teadmisi ja oskusi , s uurendavad võimekust arendada välja uusi teenuseid ja tegeleda tootearendusega ning suurendada digitaalse id ja finantsalaseid oskusi jms. Lisaks ka t utvumine teiste Eesti ja vä l isriikide piirkondade kogemustega, näiteks õppereisid. Siia alla läheb ka k alandusettevõtjate koolituste l osalemise toetamine , mis võimaldab neil alustada tegevust teistel tegevusaladel või kalandusettevõt ete töötajatele koolitus te korraldamine, suurenda maks ettevõtja töötajate teadmisi ja oskusi. Lõikega 3 sätestatakse piirsummad kalanduspiirkondadele projektitoetusteks. Kalanduspiirkonnas kohalikku arengu strateegiat rakendav a kalanduse kohalik u tegevusrühm a tegevussuundade eelarvete summa ei või ületada lisas 3 kehtestatud projektitoetuseks ettenähtud eelarvevahendite piirsummat. Lisas 3 sätestatud piirsumma jagatakse ära nende strateegia tegevussuundade vahel , mida kohaliku arengu strateegias rakendatakse. Summad kantakse kohaliku arengu strateegia rahastamiskavasse täpsusega kaks kohta peale koma. Lisas 3 sätestatakse piirsummad perioodiks 2023 – 2027. Lõikes 4 sätestatakse, et EMKVF-i kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing võtab EMKVF-i kohaliku arengu strateegia vastu üldkoosoleku otsusega. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõuded kohaliku arengu strateegia esitamisele Lõikes 1 sätestatakse, et EMKVF-i kohaliku arengu strateegia heakskiitmis eks esitab kohalik tegevusrühm Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA ) elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse selleks ettenähtud tähtajal. PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja vahele jääks vähemalt kümme kalendripäeva. Lõike 2 punktiga 1 sätestatakse tingimused, mille puhul tuleb PRIA-le esitada mittetulundusühingu põhikiri. Näiteks: mittetulundusühing on muutnud üldkoosoleku otsusega põhikirja, kuid muudetud põhikiri ei ole veel kantud registrisse, sellisel juhul tuleb koos põhikirjaga esitada ka põhikirja muudatuse kinnitanud üldkoosoleku protokoll. Lõike 2 punktiga 2 sätestatakse, et esitatav nimekiri peab selgelt viitama, milline mittetulundusühingu liige kuulub millisesse huvirühma. Nimekiri esitatakse taotluse esitamisele eelneva päeva seisuga. Mittetulundusühing peab vastama kohaliku tegevusrühma nõuetele, samuti peab nõuetele vastama esitatud kohaliku arengu strateegia. Juhul kui mittetulundusühing või kohaliku arengu strateegia ei vasta kehtestatud nõuetele, lükkab PRIA esitatud strateegia tagasi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium strateegiat ei hinda. PRIA peab vähemalt 30 tööpäeva jooksul arvates dokumentide saamisest kontrollima kohaliku arengu strateegi heakskiitmist taotleva mittetulundusühingu vastavust ning kui lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud esitama kohaliku arengu strateegia Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile hindamiseks. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse nõuded kohaliku arengu strateegia hindamisele ja heakskiitmisele Lõikega 1 sätestatakse, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium hindab nõuetele vastavat EMKVF-i kohaliku arengu strateegiat lisas 5 „ EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Lõikega 2 sätestatakse, et kohaliku arengu strateegiate hindamiseks kehtestatakse miinimumkriteeriumid . Näitek s on h indamiskriteeriumite alusel võimalik kohaliku arengu strateegia hindamisel saada maksimaalselt 24 hindepunkti, miinimum on 58% maksimaalsest hindepunktide summast ehk 14 hindepunkti. Kui kohaliku strateegia saab alla 14 hindepunkti tähendab see seda, et strateegia on koostatud niivõrd nõrgalt, et selle rakendamine on võimatu. Kui kohaliku arengu strateegia saab mõnes hindamiskriteeriumis 0 punkti, ei ole võimalik strateegiat rakendada põhjusel, et mõni lisas 2 sätestatud nõue on täitmata või väga nõrgalt kirjeldatud. Strateegiate hindamiseks moodustatakse strateegiate hindamiskomisjon, hindepunkte strateegiatele antakse konsensuslikult. Saadud hindepunktide alusel ei moodustata paremusjärjestust ning saadud punktisummast ei olene tegevusrühmale määratavate vahendite suurus. Lõikega 3 sätestatakse, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse kui kohaliku arengu strateegia vastab nõutele. Samal ajal peab kohaliku tegevusrühma nõuetele vastama ka strateegia koostanud ja esitanud mittetulundusühing. Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks ettenähtud vahendid tegevusrühmade kaupa määrab minister kahes jaos. Vahendid esimeseks perioodiks 31. detsembrini 2027 on 98% vahendite kogusummast. Vahendid 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2029 on 2% vahendite kogusummast. Lõikega 4 sätestatakse, et kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsusega määratakse kindlaks programmi rahaline eraldis kohaliku arengu strateegia elluviimiseks ning kohaliku tegevusrühma täidetavad juhtimis - ja kontrollülesannetega seotud vastutusalad. Lõikega 5 sätestatakse , et kohaliku arengu strateegia heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsus tehakse 45 tööpäeva jooksul arvates PRIA poolt EMKVF-i kohaliku arengu strateegia edastamisest. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse nõuded kohaliku arengu strateegia muutmisele Lõikes 2 punktis 1 nimetatud kohaliku arengu strateegia muudatus ja põhjendus peab sisaldab konkreetseid arvandmeid , kui soovitakse muuta rahastamiskava , mis ei ületa KTKS-i § 47 lõikes 7 sätestatud piiri. Kui soovitakse muuta strateegia tekstiosasid , mis puudutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 sätestatut, või rahastamiskava mis ületab seatud piirid, tuleb strateegia muudatust põhjalikult analüüsida. Näiteks: kui muudetakse rahastamiskava enam kui KTKS-i § 47 lõikes 7 on sätestatud, tuleb ümber vaadata ka muud arvandmed (eesmärkide mõõdikud, tulemusnäitajad jms). Kui muudetakse strateegia tekstiosasid, tuleb strateegia muutmise taotluses analüüsida, miks muudatused on vajalikud, millest on need tingitud ning milliseid muutuseid strateegia rakendamisel esile kutsuvad. Lõikega 3 sätestatakse tingimused mille puhul PRIA esitab strateegia muudatuse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kinnitamiseks, kui selliseid aluseid ei ole siis võib PRIA muuta kohaliku tegevusrühma taotlusel strateegia rahastamiskava. Rahastamiskava muutmisel peab PRIA kontrollima , kas kohalik tegevusrühm võttis strateegia muudatuse vastu vastavalt lõikes 1 ja 2 sätestatule. Eelnõu neljas peatükk sätestab nõuded kohaliku arengu strateegia rakendamisele Eelnõu §-ga 9 sätestatakse nõuded kohaliku arengu strateegia rakendamisele Lõike 3 punktidega 1 ja 2 sätestatakse nõuded projektide hindamise komisjonile. Hindamiskomisjoni liige ei või osaleda enda või temaga seotud isiku projektitoetuste taotluste hindamisel, sealhulgas ka konkureerivate projektitoetuste taotluste hindamisel. Näiteks: hindaja on seotud taotlusega , mis on esitatud majandustegevuste mitmekesistamise tegevussuunda, sellisel juhul tuleb hindajal ennast taandada kõikidest majandustegevuste mitmekesistamise tegevussuuna projektide hindamisest. Piirang on tingutud sellest, et hindajal ei oleks võimalik panna enda taotlusega konkureerivatele taotlustele põhjendamatult madalaid hindepunkte. Lõike 3 punktis 3 sätestatakse, et projektitoetuse taotleja ei või osaleda enda esitatud taotluse paremusjärjestuse kinnitamisel tegevusrühma üldkoosolekul, ning peab ennast taandama kõikide selle tegevussuuna projektide paremusjärjestuse kinnitamisest, mis on seotud tema enda esitatud projektitoetus ega . Lõikega 5 sätestatakse, et PRIA kogub selliseid andmeid , mis on kirjeldatud lisas 8 ja neid andmeid , mida kohalikud tegevusrühmad soovivad koguda kohaliku arengu strateegia raames. Kohaliku arengu strateegia raames kogutavad andmed tuleb ühtlustada, et vältida liigsed koormust PRIA-le . Lõikega 6 sätestatakse, et kohalik tegevusrühm esitab hiljemalt jooksva aasta 30. nove mb riks PRIA-le järgmise aasta taotlusvoorude eelarve tegevussuundade kaupa ning taotlusvoorude toimumise ajad. Tähtaeg on vajalik selleks, et PRIA-l oleks piisavalt aega kontrollida esitatud andmeid. PRIA kontrollib esitatud dokumentide nõuetekohasust ja esitatud andmete õigust Lõike 7 punkt 2 sätestab, et üldkoosolekut võib vajadusel läbi viia ka veebikeskkonnas, sellisel juhul tuleb esitada koosolekul osalenud liikmete nimekiri huvirühmade kaupa. Nimekirja peab oma allkirjaga kinnitada koosoleku juhataja ja vähemalt üks juhatuse liige. Erand lubatakse vaid juhul , kui üldkoosoleku korraldamine tavalises korras ei ole võimalik näiteks pandeemiast tulenevate piirangute tõttu või siis muude ettenägematute kriisiolukordade puhul. Lõikega 8 sätestatakse, et kohalik tegevusrühm esitab PRIA-le kõik varem koostatud hindamiskomisjoni valimise ja hindamiskriteeriumite kinnitamisega seotud dokumendid, näiteks: üldkoosoleku protokoll ja osalenud tegevusrühma liikmete nimekiri. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse nõuded avalikkuse teavitamisele Kohalik tegevusrühm peab pidama veebilehte kus on avalikustatud vähemalt eelnõu § 10 nimetatud andmed. Lõike 1 punktiga 13 sätestatakse, et kohalik tegevusrühm peab strateegia rakendamise tulemustest teavitama laiemat avalikust. Näiteks: avalikustama kohaliku tegevusrühma veebileheküljel teabe ellu viidud tegevuste ja projektide kohta. Lõike 1 punktiga 14 sätestatakse, et kohalik tegevusrühm peab avalikustama oma koduleheküljel kohaliku arengu strateegia rakendamisega seotud hindamisaruanded ja muu sellise. Lõikega 2 sätestatakse tähtajad , millal kohaliku tegevusrühma veebileheküljel peab info olema uuendatud. Info peab olema lihtsalt leitav ja üheselt mõistetav. Info erinevate sündmuste kohta (päevakorrad, eelnõud jms) tuleb võimalusel asetada veebilehekülje avakuvale. Veebileheküljel avalikustatud info peab olema õige ja ajakohane . Lõikega 3 sätestatakse, et kohalik tegevusrühm peab korraldama enne projektitoetuste taotluste vastuvõtmise algust piirkondliku teabepäeva. Teabepäevast tuleb ette teatada vähemalt 10 tööpäeva. Piirkondlik infopäev tuleb korraldada enne iga projektitoetuste taotluste vastuvõtmise vooru, olenemata sellest mitu taotlusvooru planeeritakse korraldada. Piirkondlik i nfopäev peab toimuma mõistlikul ajal enne projektitoetuste taotluste vastuvõtmise vooru algust. Lõike 4 punktidega 1 – 6 sätestatakse juhud , millal kohalik tegevusrühm peab kohaliku või üleriigilise meedia kaudu teavitama laiemat avalik k ust toimuvast üldkoosolekust või infopäevast. Teates peab olema selgelt välja toodud koosoleku või infopäeva toimumise aeg ja koht, käsitletavad päevakorrapunktid ning viited veebilehele , kus on võimalik tutvuda arutuse le tulevate teemade ja eelnõudega. Lõikega 6 sätestatakse, et kohalik tegevusrühm korraldab oma tegevuspiirkonnas isikute vastuvõtmise, selleks märgib kohalik tegevusrühm oma veebilehel ära koha ja kellaajad , millal on võimalik tulla konsultatsioonidele. Nõustamise võib kokku leppida ka muudeks kella a egadeks, kuid vastav info peab olema kirjeldatud tegevusrühma veebilehel. Eelnõu viies peatükk sätestab nõuded kohaliku arengu strateegia koostamise toetusele Eelnõu §-ga 11 sätestatakse kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused Lõikega 1 sätestatakse toetuse andmise eesmärk. Eesmärgiks on s uurendada piirkondlike mittetulundusühingute suutlikkust koostata Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse 2021/1060 artikli 32 lõi k e 1 punktidele a-f nõetele vastav, piirkonna eripära arvesse võttev, laiapõhjaline tegevusstrateegia , mis aitab kaasa kohalike ressursside kasutuselevõtmisele ja integreerib kalandust teiste piirkonna tegevusaladega. Lõikega 2 sätestatakse, et toetus hõlmab suutlikkuse suurendamise meetmeid ja ettevalmistavaid meetmeid, mis toetavad strateegia kavandamist ja tulevast rakendamist. Eelnõu §- s 12 sätestatakse nõuded kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse taotlejale P unktiga 1 sätestatakse, et kohaliku arengu strateegia toetust taotlev mittetulundusühing peab vastama KTKS-i § 47 lõikes 2 sätestatud kohaliku tegevusrühma määratlusele, mittetulundusühingu põhikiri peab vastama käesoleva määruse §-le 2 ning liikmeskond §-le 3, samuti tuleb täita § -s 10 sätestatud nõuded avalikkuse teavitamisele. Eelnõu §- s 13 sätestatakse nõuded kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse abikõlblikud kulud Lõikega 1 sätestatakse abikõlblikud kulud strateegia koostamise toetuseks. Rahastamiskõlblikud kulud on saadud eksperthinnanguna ning neid on arvesse võetud ühikuhinna kehtestamisel. § - is 13 nimetatud kulude kohta paluti seitsmel konsultatsioonifirmal koostada eksperthinnang ühe kohaliku arengu strateegiate eeldatava maksumuse kohta, uuringule vastas viis konsultatsioonifirmat ning saadud andmete alusel kujundati välja kohaliku arengu strateegia maksumus summas 31 281 eurot, mida makstakse kohalikule tegevusrühmale lihtsustatud kulumeetodi alusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 64 nimetatud rahastamiskõlbmatuid kulutusi ühikuhinna kehtestamisel arvesse ei võetud. Eelnõu §- ga 14 sätestatakse kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse maksimaalne määr ja suurus ning toetuse vorm Lõikega 1 sätestatakse toetusmäär 100% rahastamiskõlblikest kuludest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 real 14 kirjeldatud tegevusi , mis teenivad ühishuve , millel on kollektiivne toetusesaaja ning mis on uuenduslikud ja millele on tagatud üldsuse juurdepääs võib toetada kuni 100% toetusega. Lõikega 2 sätestatakse ühikuhind kohaliku arengu strateegia koostamise toetamiseks. Toetust makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 53 lõige 1 punktis b sätestatud vormis mis on ühikuhind ning mille kehtestamisel on kasutatud (EL) määruse 2021/1060 artiklis 94 lõikes 2 punktis a alapunktis i nimetatud eksperthinnangul põhinevat metoodikat. Eelnõu §-ga 15 sätestatakse kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse taotlusele esitatavad nõuded Lõike 1 punktiga 4 sätestatakse tingimused, mille puhul tuleb PRIA-le esitada mittetulundusühingu põhikiri. Näiteks kui mittetulundusühing on muutnud üldkoosoleku otsusega põhikirja, kuid muudetud põhikiri ei ole veel kantud registrisse, siis sellisel juhul tuleb koos põhikirjaga esitada ka põhikirja muudatuse kinnitanud üldkoosoleku protokoll. Lõike 1 punktiga 6 sätestatakse, et mittetulundusühing esitab ärakirja ühingu liikmeks oleva kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest mittetulundusühingu liikmeks astumise kohta. Kohaliku omavalit s use korraldamise seaduse § 22 lõige 1 punkt 25 alusel on kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses otsustada valla või linna osalemine mittetulundusühingutes, seega volikogu otsus tõendab, et konkreetne kohalik omavalitsus on avaldanud soovi osaleda kohaliku tegevusrühma töös. Lähtuvalt KTKS-i § 7 lõikes 3 sätestatule esitatakse EMKVF toetuse taotlus, maksetaotlus või muu menetlusdokument ainult e-keskkonna kaudu. KTKS-i § 7 lõi k e 2 alusel võib valdkonna eest vastutav minister meetme määrusega kehtestada, et kõik toetustaotlusega seotud dokumendid esitatakse ainult PRIA e-keskkonna kaudu. Eelnõu §-ga 16 sätestatakse nõuded EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse taotluse vastuvõtmise ning kohaliku tegevusrühma ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisele Lõigetega 1 ja 2 sätestatakse, et PRIA kontrollib esitatud taotluse nõuetele vastavust, esitatud andmete õigsust ning kohaliku tegevusrühma ja toetatava tegevuse vastavust käesoleva määruse ning Euroopa Liidu õigusaktidele, EMKVF -i rakenduskavale ja KTKS-i nõuetele. Eelnõu §-ga 17 sätestatakse nõuded EMKVF-i kohaliku arengu strateegia toetuse rahuldamisele või rahuldamata jätmisele Lõikega 1 sätestatakse, et PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse KTKSi § 45 lg 3 punkti 2 alusel ehk eelistades ajaliselt varem esitatud nõuetekohast taotlust. Taotluse esitanud mittetulundusühing peab vastama KTKS-i § 47 lõige 2 sätestatule ning täitma määruse § 2, 3 ja 10 nõudeid. Eelnõu §-ga 18 sätestatakse EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse saaja kohu s tused Kehtestatakse kohustused kohaliku arengu strateegia koostamise toetuse saajale. Eelnõu kuues peatükk sätestab nõuded kohaliku tegevusrühma toetusele Eelnõu §-ga 19 sätestatakse kohaliku tegevusrühma toetuse eesmärk ja toetatavad tegevused Lõikega 1 sätestatakse kohaliku tegevusrühma toetuse eesmärk . T oetuse eesmärgiks on soodustada kalanduskogukondade arengut ja suurendada kalanduse kohalike tegevusrühmade suutlikkust elavdada kohaliku arengu strateegiate rakendamist. Elavdamine on tegevusrühma võimekus kogukonnaga suhtlemisel: julgustada, ergutada ja toetada indiviide ja gruppe esitama projekte, mis panustavad piirkondliku strateegia eesmärkide saavutamisse. Eesmärk on soodustada sidusrühmade teabevahetust, toetada potentsiaalseid taotlejaid tegevuste väljatöötamisel ja taotluste koostamisel. Näiteks k orraldada informatsioonikampaaniad (üritused, koosolekud, sotsiaalmeedia, ajakirjandus jms), kus tutvustatakse fondi ja selle toetusvõimalusi ja k ohtumis i partneritega, kogukonna juhtgruppidega ja potentsiaalsete projektide eestvedajatega uute ideede ja usaldusväärsuse loomiseks. Elavdamist viib ellu tegevusrühma personal ja juhtorganid. Lõikega 2 sätestatakse, et k ohaliku tegevusrühma t oetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)1021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis c sätestatud kohaliku arengu strateegia ning selle rakendamise juhtimiseks, seireks ja hindamiseks, sealhulgas sidusrühmadevahelise teabevahetuse hõlbustamiseks. N imetatud kohaliku arengu strateegia rakendamist toetavad meetmed on suunatud kohaliku tegevusrühma toimimise tagamisele ja EMKVF meetme „Perioodi 2021-2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus“ rakendamise toetamisele kalanduspiirkondades. Tegevused keskenduvad kohalike tegevusrühmade jooks vate kulude ja strateegiat elavdavate kulude katmisele. Tegevusrühmade jooksv ad kulud on personalikulud, bürookulud, kontoritehnika soetamise kulud, kulutused sideteenustele ja kontoriruumide rendile ning transpordile jms. Elavdamisega seotud kulud on kulutused erinevatele kaasamis - ja teavitustegevusele, konsultatsiooni ja nõustamistegevustele, fondi tutvustamist ja populariseerimist toetavatele tegevustele kalanduspiirkondades, projektitaotlusvoorude korraldamisega seotud tegevused jms. Lõikega 3 sätestatakse, et kohalik tegevusrühm saab kasutada EMKVF vahendeid alates kohaliku arengu strateegia heakskiitmisest Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt, kuid alles peale avalduse esitamist PRIA-le EMKF perioodi vahendite kasutamise lõpetamise kohta. Piirangu eesmärgiks on vältida EMKF ja EMKVF vahendite topeltkasutust . EMKF vahendeid maksti kohalikule tegevusrühmale kuludokumentide alusel, kuid EMKVF vahendeid hakatakse maksma lihtsustatud kulumeetodi alusel. Seega tekiks väga suur oht ühe ja sama tegevuse toetamiseks kaks korda. EMKF vahendid kohaliku algatusrühma jooks vate ja elavdamiskulude katmiseks on abikõlblikud kuni 31. detsembrini 2023. Nendest vahenditest ei või rahastada EMKVF perioodi tegevusi, näiteks: projektitaotlusvoorude ettevalmistamine, erinevad koosolekud või teated meedias, samuti personalikulud , mis on seotud EMKVF perioodi tegevuste ettevalmistamise ga . Kohalikud tegevusrühmad peavad selgelt eristama, millised kulud kaetakse EMKF perioodi vahenditest kuludokumentide alusel ja millised kulud EMKVF perioodi vahenditest lihtsustatud kulumeetodil ühikuhinna alusel. Eelnõu §-ga 20 sätestatakse nõuded kohaliku tegevusrühma toetuse taotlejale Lõikega 1 sätestatakse, et tegevusrühma toetust taotlev mittetulundusühing peab vastama KTKS-i § 47 lõikes 2 sätestatud kohaliku tegevusrühma määratlusele. Mittetulundusühingu põhikiri peab vastama meetme määruse § 2 sätestatud tingimustele, liikmeskond meetme määruse § -le 3 ja teavitustegevused § -le 10. Samuti peab olema Regionaal- ja Põllumajandusministeerium heakskiitnud kohaliku arengu strateegia. Lõike 1 punktiga 7 sätestatakse, et taotleja kohta ei ole kehtestatud ettevõtluskeeldu ja karistusseadustiku ei ole kantud andmeid kelmuse, hankekelmuse Euroopa Liidu huve kahjustades, soodustuskelmuse, investeerimiskelmuse, kindlustuskelmuse, arvutikelmuse, altkäemaksu võtmise, altkäemaksu vahendamise, altkäemaksu andmise, mõjuvõimuga kauplemise, toimingupiirangu rikkumise, tegevusloata ja keelatud majandustegevuse, ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal töötamise rikkumise keelu ja maksejõuetuse põhjustamise kohta. Lõikega 2 sätestatakse, et kohalik u tegevusrühm a toetust võib anda ainult ühe kohalik arengu strateegia rakendamiseks. Kohalikud tegevusrühmad ei või rahastada EMKF perioodi vahenditest EMKVF perioodi tegevusi, olenemata sellest, et nende strateegiad on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt kinnitatud ning neile on ministri käskkirjaga määratud haldusvahendid EMKVF perioodiks. Seega peavad kohalikud tegevusrühmad selgelt eristama kulud mis on tehtud EMKF perioodi lõpetamise tegevusteks kuludokumentide alusel ja EMKVF perioodi alustamiseks tehtud tegevused , mida kompenseeritakse ühiku hinna alusel lihtsustatud kulumeetodiga. Eelnõu §-ga 21 sätestatakse kohaliku tegevusrühma toetuse abikõlblikud kulud Lõike 1 punktides 1 – 21 nimetatud rahastamiskõlblikud kulud on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 94 lõikes 2 punktis a alapunktis ii nimetatud varasemat tegevust puudutavate kontrollitud andmetel põhinevale metoodikale, mille alusel on välja arvutatud tegevusrühmade toetuseks makstav ühikuhind. Ühikuhinda makstakse kohalikule tegevusrühma lihtsustatud kulumeetodi alusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 64 nimetatud rahastamiskõlbmatuid kulutusi ühikuhinna kehtestamisel arvesse ei võetud. Eelnõu §-ga 22 sätestatakse kohaliku tegevusrühma toetuse maksimaalne suurus ja määr ning toetuse andmise vorm Lõikega 1 sätestatakse, et tegevusrühma halduskulud ei või ületada lisas 3 nimetatud piirsummasid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 34 lõikes 2 toodud avaliku sektori osaluse kogusumma 25% piirmäära. Lõikega 2 sätestatakse toetuse määr 100% kohaliku arengu strateegia rakendamiseks. Vastavalt (EL) määruse 2021/1139 lisa 3 rida 12 sätestatule on kohaliku tegevusgrupi jooksvate kuludega seotud tegevusi võimalik toetada kuni 100% toetusega. Lõikega 3 sätestatakse et tegevusrühma toetust makstakse ühikuhinna alusel. Ühikuhinna arvutamisel on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 94 lõikes 2 punktis a alapunktis ii nimetatud varasemat tegevust puudutavad kontrollitud andmetel põhinevat metoodikat. Lõigetega 4 ja 5 kehtestatakse ühikuhinnad tegevusrühma toetusele. Juhul kui kohaliku tegevusrühma kogueelarve on enam kui 2 miljonit eurot, makstakse tegevusrühmale 0,2 eurot iga projektitoetuse taotlejale välja makstud euro kohta. Juhul kui kohaliku tegevusrühma eelarve on vähem kui 2 miljonit eurot, makstakse tegevusrühmale 0,25 eurot iga projektitoetuse taotlejale väljamakstud euro kohta. Kahe ühikuhinna kehtestamise on tingitud sellest, et alla 2 miljoni euro eelarvega tegevusrühmadel on võimalik väljamakstav summa väiksem kui üle 2 miljoni eelarvega tegevusrühmal, samal ajal on halduskulud tegevusrühmadel suhteliselt sarnased, seega on suurema toetuse võimaldamine väiksema eelarvega tegevusrühmadele õigustatud. Eelnõu §-ga 23 sätestatakse nõuded kohaliku tegevusrühma toetuse taotlusele Kehtestatakse nõuded kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse raames esitatavatele dokumentidele . Eelnõu §-ga 24 sätestatakse nõuded kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse rahuldamisele või rahuldamata jätmisele Kehtestatakse nõuded tegevusrühma toetuse taotluse rahuldamisele või rahuldamata jätmisele. Eelnõu §-ga 25 sätestatakse kohaliku tegevusrühma toetuse saaja kohutused Kehtestatakse nõuded tegevusrühma toetuse saajale . Eelnõu seitsmes peatükk sätestab nõuded projektitoetusele Eelnõu §-ga 26 sätestatakse projektitoetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused Projektitoetust saab taotleda ainult nende tegevussuundade raames , mis on kantud kohaliku arengu strateegiasse. Näiteks: juhul kui SWOT - analüüsist selgub, et mõne tegevussuuna rakendamine kalanduspiirkonnas ei ole otstarbekas ning kohaliku tegevusrühma üldkoosolek selle kinnitab , siis konkreetses kalanduspiirkonnas sellesse tegevussuunda projektitoetuste taotlusi esitada ei saa. Lõikega 2 sätestatakse projektitoetuste andmise eesmärk ja tegevused vee-elu s ressursside väärindamise ja otseturustamise tegevussuunas. Toetatakse investeeringuid, mis suurendavad ranna - ja sisevete kalurite sissetulekuid ja konkurentsivõimet kalandustoodete turul, aitavad paremini toime tulla kliimamuutustest tulenevate muutustega ning aitavad kasutusele võtta süsinikneutraalseid alternatiivseid energiaallikaid. Näiteks investeeringud kala käitlemise ja töötlemise seadmesse, nõuetekohase jahutamise ja säilitamise seadmetesse ja transporditingimuste parendamisse. Otseturustamise arendamine, näiteks statsionaarsed ja mobiilsed müügipunktid, toodete eksponeerimiseks, säilitamiseks ja jahutamiseks vajalikud seadmed. Samuti infotehnoloogilised lahendused (kassasüsteemid jms) ning e-platvormide arendamine kaupade müügiks. Tootearendus, et laiendada kalurite pakutavat tootevalikut ning võtta kasutusele seni vähe kasutatud kalaliike. Visuaalse identiteedi väljaarendamine ja nõuetekohaste pakendite väljaarendamine. Investeeringud , mis aitavad kaluritel oma tootmis - ja turustamisüksusi üle viia süsinikneutraalsetele energiaallikatele. Lõikega 3 sätestatakse projektitoetuse andmise eesmärk ja tegevused sadamate taristu parendamise ja teenuste mitmekesistamise tegevussuunas. Toetatakse investeeringuid, mis mitmekesista vad kohalikul tasandil oluliste ranna - ja sisevetel kasu ta tavate s kalasadamates pakutavaid teenuseid, mis paku vad kaluritele kala lossimise ja hoiustamise teenuseid ja võimalda vad sadamates hoida kalapüügialuseid. Lisaks toetatakse i nvesteeringu id, mis keskenduvad tööohutusele väikesadamates ja vähendava d ekstreemsetest ilmastikuoludest tulenevaid kahjustusi sadamataristule , n äiteks: investeeringud mis tagavad, et sadamarajatised peavad paremini vastu võimalikele üleujutustele, kaitsevad sadamabasseini täitumist setetega ekstreemsete tormide tagajärjel. Investeeringud , mis aitavad kaasa kala säilitamise tingimuste parendamisele sadamates , et vähendada kliimamuutustest tuleneva vee soojenemisega kaasneva kala kvaliteedi langust. Investeeringud, mis aitavad kaasa mereprügi kogumisele ja muude keskkonnaohtude vähendamisele. Investeeringud , mis loovad eeldused ranna - ja sisevetel kasutatavate sadamates pakutavate teenuste mitmekesistamiseks on näiteks: teenused harrastus kalapüüdjatele, sündmusturismi arendamine, mereturismiteenuste arendamine, kütusetankimise võimalused nii kalalaevadele kui ka hobilaevadele, teenused kogukondadele jms. Selle tegevussuuna alla lähevad ka näiteks i nvesteeringud , mis parendavad kalurite olmetingimusi ning mis toetavad puhkealade ja muude avalike kasumit mittetaotlevate teenuste väljarändamist sadamates Lõikega 4 sätestatakse projektitoetuse andmise eesmärk ja tegevused majandustegevuste mitmekesistamise tegevussuunas. Kalapüügisektoris tegutseva ettevõtja sissetulekud on suures sõltuvuses püügi hooajalisusest, kalaressursist, ilmastikuoludest ja kala hinnast. Majandustegevuste mitmekesistamise tegevuste laiem eesmärk on võimaldada kaluritele lisasissetulekut kalandussektorist lahkumata, luua uusi töökohti ja ettevõtteid rannapiirkondadesse. Näiteks: investeeringud , mis aitavad kasutusele võtta piirkondade ressursse (pilliroog, ravimuda, vetikad jms) ja paremini ära kasutada positiivseid turismitrende kalanduspiirkondades. Investeeringud , mis aitavad kaasa ranna ja sisevete kalurite majandustegevuse laienemisele teistesse sektoristesse, näiteks metsandus, põllumajandus, mere ja rannikuturism jms. Investeeringud , mis aitavad kaluritel oma ettevõtete käitamiseks ja teenuste osutamiseks üle minna süsinikneutraalsetele energiaallikatele. Toetatakse i nvesteeringu id, mis mitmekesistavad ranna ja sisevete kalurite majandustegevust ja loovad neile uusi sissetulekuallikaid ning suurendavad sissetulekuid, samuti aitavad laiendada ja arendada juba olemasolevaid kõrvaltegevusi samuti selliseid investeeringuid, mis aitavad paremini toime tulla kliimamuutustest tulenevate muutustega ning aitavad kasutusele võtta süsinikneutraalseid alternatiivseid energiaallikaid. Lõikega 5 sätestatakse projektitoetuse andmise eesmärk ja tegevused looduskeskkonna tingimuste parendamise tegevussuunas. Tegevussuuna eesmärk on investeeringute toetamine , mis panusta vad kala kudealade ja rändteede parendamisse, et soodustada kalavarude taastumist looduslikul teel ja mis parendavad üldist looduskeskkonda. Paljud ranna - ja sisevete kalanduse jaoks olulised koelmujõed ja ojad on kalade jaoks läbipääsmatud ning vajavad setete eemaldamist kalade rändeteede avamiseks ning kudemistingimuste parendamiseks. Olulised on tegevused , mis aitavad kaasa kala kudemistingimuste parendamisele meres, näiteks ajutised kudealad kohale. T oetatavad on ka t egevused , mis vähendavad prügi ja kalapüügiga kaasneva mittebioloogiliste jäätmete sattumist veekeskkonda ning aitavad kaasa mereprügi kogumise ja ümbertöötlemise taristu väljaarendamisele. Looduskeskkonna parendamise tegevustena toetatakse ka t egevus i, mis aitavad kaasa keskkonnaalase teadlikkuse kasvule ning kaasavad kogukondasid keskkonda parendavatesse tegevustesse ( näiteks: talgute korraldamine, keskkonnalaste koolitsuste ja seminaride korraldamine, sündmuste korraldamine jms ) ning u uringute koostamine, saamaks sisendit tegevuste kavandamisel looduskeskkonda parendavate tegevuste elluviimiseks. Selle tegevussuuna all saab toetada ka h ülge ja kormorani kahjude vähendami s e ga seotud tegevusi , näiteks: mereimetajate ja kormoranide heidutamine, linnumunade õlitamine jms , juhul kui see on kooskõlas valdkondlike majandamise ja ohjamiskavadega ning Keskkonnaameti poolt kooskõlastatud Lõikega 6 sätestatakse projektitoetuse andmise eesmärk ja tegevused kalandus- ja merendustraditsioonide edendamise tegevussuunas. Toetatavateks tegevusteks on i nvesteeringu d, mis panusta vad ranna - ja kalanduskogukondade identiteedi tugevdamisse, populariseeri vad ja tutvusta vad kalandust laiemale avalikkusele ning säilita vad ja edenda vad kalandus - ja merendusalast kultuuripärandit. Sellisteks tegevusteks võivad olla n äiteks ajalooliste lautrite korrastami ne ja kasutuselevõtmi ne ning avalike puhkealade loomi ne , Samuti ka k alandust ja merendust tutvustavate sündmuste ja kalandus e ja merendusalaste huvihariduslike laagrite, õpitubade ja koolituste korraldami ne . Kalandus - ja merendustraditsioonide säilitami s e tegevusteks võivad olla näiteks: trüki - , video - ja audiokandjate loomine ja eksponeerimine, kalandus - ja merendusalaste püsiekspositsioonide loomine. Lõikega 7 sätestatakse projektitoetuse andmise eesmärk ja tegevused teadmiste ja oskuste edendamise tegevussuunas. Siia kuulub i nvesteeringute toetamine , mis suurendavad ranna - ja sisevete kalurite teadmis i ja oskusi, näiteks üldharivad koolitused, seminarid ja õpitoad kalanduse, kalatoodete töötlemise, turustamise, finants ja digitaalse kirjaoskuse jms valdkonnas, samuti õppereisid Eesti ja välisriikide piires uute kogemuste ja oskuste omandamiseks. Lisaks toetatakse ka k oolitus i , mis suurendavad kalurite võimekust arendada välja uusi tegevusalasid ja tooteid või laiendada juba olemasolevaid lisategevusi ning k oolitused , mis suurendavad kalandusettevõt e te töötajate teadmisi. Lõikega 8 sätestatakse, et tegevused peavad olema selgelt ja üheselt seotud tegevussuuna eesmärkidega. Samuti ei või ühte ja sama tegevust jagada kahe erineva tegevussuuna vahel. Näiteks: kui toetuse taotleja soovib pakkuda majutusteenust ja toitlustusteenust turistidele , siis võib mõlema tegevuse elluviimiseks toetust küsida ainult majandustegevuste mitmekesistamise tegevussuunast, mitte nii, et majutusteenuse arendamiseks küsitakse toetust majandustegevu s te mitmekesistamise tegevussuunast ja toitlustusteenuse arendamiseks vee-elu s ressursside väärindamise tegevussuunast. Lõikega 9 sätestatakse, et taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmist toetatakse ainult vee-elu s ressursside väärindamise ja otseturustamise, sadamate taristu parendamise ja teenuste mitmekesistamise, majandustegevuste mitmekesistamise ja kalandus- ja merendustraditsioonide edendamise tegevussuundade raames. Lõikega 10 sätestatakse, et sadamate taristu parendamise ja teenuste mitmekesistamise tegevussuunas toetatakse tegevusi vaid neis sadamates , mis on loetletud kohaliku arengu strateegias ning mille kohta on koostatud lisa 2 punktis 4 toodud analüüs. Lõikega 11 sätestatakse, et kui looduskeskkonna tingimuste parendamise tegevussuuna raame s korraldatakse uuringuid, siis uuringu koostaja võib olla ainult evalveeritud teadus - ja arendusasutus . Evalveeritud teadus - ja arendus asutuste nimekirja leiab Eesti Teadusagentuuri koduleheküljelt www.etag.ee . Piirang kehtestatakse selleks, et tagada uuringute kvaliteet. Lõikega 13 sätestatakse, et hoonestusprojektide arenduse toetamine, mille eesmärk on hoonete kohene müümine , ei ole lubatud. Eelnõu §-ga 27 sätestatakse nõuded projektitoetuse taotlejale Lõike 2 punktiga 3 sätestatakse, et sihtasutuse nõukogu või juhatuse liikmetest peab olema vähemalt 50% sellised füüsilised isikud, kes esindavad seaduslikul alusel (juhatuse liige või notariaalne volitus) ettevõtet, millel on kehtiv kaluri kalapüügiluba või f üüsilisest isikust ettevõtjad , kes omavad kaluri kalapüügiluba. Täpsustus on tingitud sellest, et sihtasutuse nõukogusse saavad kuuluda vaid füüsilised isikud, kuid füüsilisele isikule kaluri kalapüügiluba ei anta. Lõikega 3 sätestatakse, et majandustegevuse mitmekesistamise tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat toetust võivad taotleda vaid need mikroettevõtjad, kes omavad kehtivat kaluri kalapüügiluba ning kes tegele vad piisaval määral majandustegevusega kalapüügi tegevusalal. Piisavaks majandustegevuseks loetakse kaluri kalapüügiloa alusel tegutseva ettevõtja toetuse taotlemisele eelnenud kalendriaasta lossitud kalapüügi esmamüügi väärtust, mis Statistikaameti avaldatud andmete kohaselt vastab nimetatud kalendriaasta vähemalt poole aasta arvestuslikule elatusmiinimumile. Arvestuslik esmamüügi väärtus saadakse järgmiselt: taotleja lossimisandmed kalaliikide kaupa korrutatakse ametlike esmakokkuostuhindadega, saadud tulemust võrreldakse nimetatud kalendriaasta vähemalt poole aasta arvestusliku elatusmiinimumi ga. Nõue ei laiene teistele tegevussuundadele. Lõikega 7 sätestatakse, et kohalik tegevusrühm ei või § 26 lõigetes 2 – 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks toetust taotleda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 artikkel 33 lõige 5 sätestab, et kohalik tegevusrühm võib olla toetusesaaja ning viia ellu tegevusi kooskõlas strateegiaga, eeldusel et ta tagab ülesannete lahususe põhimõtte austamise. Projektitoetuste kasutamise korral ei ole võimalik tagada kohalik u tegevusrühma ülesannete lahusust, sest kohalik tegevusrühm oleks korraga nii projektitoetuste taotleja, toetustaotluse hindaja ja hindamistulemuse kinnitaja kui ka hilisem toetuste taotluse elluviija. Toetuse taotlejal peavad olema vajalikud rahalised vahendid või finantsmehhanismid, et katta tegevus ja hoolduskulud tegevuste puhul, mis hõlmavad taristuinvesteeringut või tootlikku investeeringut, et tagada investeeringute finantskestlikkus. Lõike 8 punktidega 6 ja 7 sätestatakse nõuded taotlejale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikkel 11 lõige 5 alusel on „tõsiste rikkumiste keeldu“ laiendatud ka sisevete kalapüügil tegutsevatele ettevõtjatele, põhjuseks eelkõige see, et tõsised rikkumised tekitavad kalavarudele sarnast kahju nii meres kui sisevetel ja toetuste kontekstis tuleb nõuded ettevõtjatele rakendada sarnaselt. Samuti on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikkel 11 lõike 5 alusel pikendatud taotluste vastuvõetamatuse perioodi. Tähtaja aluseks on Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse 2022/2181 artiklis 3 lõikes 2 nimetatud tähtaeg. Kui Keskkonnaamet tuvastab, et ettevõtja on seotud EL ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud kalalaeva käitamise, haldamise või omamisega , siis on tegemist kalapüügiseaduse § 87 rikkumisega. Kui eesmärgiks on tegevused, mis eeldavad mingite lubade olemasolu peab projektitoetuse taotleja ka teistes õigusaktides sätestatud nõudeid täitma . Näiteks kui projektitoetuse tegevuseks on toidukoolitus , mis nõuab t oiduseaduse mõistes tegevusluba, peab sellisel juhul olema toetuse taotlejal tegevusluba väljastatud enne tegevuste elluviimist. Eelnõu §-ga 28 sätestatakse projektitoetuse abikõlblikud kulud Lõikega 1 sätestatakse projektitoetuste taotluse abikõlblikud kulud. Abikõlblikud kulud peavad toetama EMKVF 2021 – 2027 rakenduskava ning kohaliku arengu strateegias püstitatud eesmärke. Kulud on abikõlblikud, kui need on otseselt seotud konkreetse projektitegevusega. Kõik kulud peavad järgima usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ja olema vabad huvide konfliktist. Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kulud peavad esile kutsuma muutuse taotleja majandustegevuses, näiteks: suurenevad toetuse taotleja sissetulekud, võetakse kasutusele mingi uus majandustegevust mitmekesistav tegevussu u nd või arendatakse edasi olemasolevaid kõrvaltegevusi . Kulutuse tõhususe näitajad on näiteks ranna - ja sisevetepüügil kasutatavate sadamate kasutusaktiivsus e ja sadamates pakutava te teenus t e mitmekesisuse suurenemine , kalade kude a lade olukor ra paranemine , liigilise mitmekesisuse tagamine rannikumeres ning üldis e looduskeskkon n a ja keskkonnaalas e teadlik k us e paranemine . Abikõlblikud on k ulutused , mis suurendavad kalandus- ja merendusalase tegevuse populaarsust ning aitavad kaasa kalandusalaste traditsioonide säilisele rannapiirkondades ning suurendavad kalurite teadmis i ja oskusi ja aitavad kaluritel kasutusele võtta uusi tegevusalasid. Lõikes 2 nimetatud taastuvenergia kasutuselevõtmi s e kulud on abikõlblikud üksnes toetuse taotleja oma tarbimise ulatuses. See tähendab, et investeeringuid toetatakse ainult selles energiatarbe ulatuses, mis kulub toetuse taotleja objekti käitamiseks. Omatarbe arvutamise alused on nimetatud punktides 1, 2 ja 3. Taastuvenergia üksus võib olla suurem , kui taotleja omatarbeks on vajalik, kuid sellisel juhul arvestatakse taastuvenergia tootmise üksuse ehitusmahust maha taotleja energia kasutuse omatarve ning toetust on võimalik anda ainult sellele osale projektist. Lõikega 3 sätestatakse , kuidas arvutada taastuvenergia tootmise üksuse suur u s. Näiteks: taotleja tarbimiskoha energiatarve on taotluse esitamisele eelneval aastal keskmiselt 20 000 k ilovatti . Saadud tulemus jagatakse 1000-ga ( 20 000/1000 = 20 ) , ehk siis tootmisüksuse abikõlblik suurus on 20 kilovatti . Lõikega 6 sätestatakse, et toetuse taotlejal tuleb esitada energiaaudit , kust on võimalik teada saada objekti energia omatarve. Energiaauditit ei ole vaja esitada , kui toetuse taotleja suudab tõendada objekti energiatarbe järgmiselt : andmed t arbimiskoha ühe aasta energiatar b e kohta on võimalik saada energiamüüja andmebaasidest või kui toetuse taotlejal on olemas ehitusprojekt , kus on märgitud rajatava ehitise energia tarbimise andmed . Energiaauditit ei ole vaja esitada ka juhul, kui objekti energiatarbimine on selgelt eristatav sellise muu objekti energiatarbimisest, mis saab energiat sama liitumispunkti kaudu. Näiteks: tarbimispunktist saavad energiat laut ja külmhoone, investeeringu objektiks on taastuvenergia seadme rajamine külmhoone käitamiseks. Kui külmhoone energiat a rve on selgelt eristatav , siis energiaauditi vaja ei ole . K ui külmhoone energiatarbe andmeid ei ole võimalik lauda energiatarbest eristada, tuleb külmhoonele koostada energiaaudit, et teada saada külmhoone aastane energiatarve. Eelnõu §-ga 29 sätestatakse projektitoetuse mitteabikõlblikud kulud Punktiga 1 sätestatakse järgmised mitteabikõlblikud kulud . Laenuintress, välja arvatud toetuste (grantide) puhul, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena. Maa ostusumma, mis moodustab rohkem kui 10% asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest; mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud aladel, millel on hooned, on see piirmäär 15%; rahastamisvahendite puhul kohaldatakse neid protsendimäärasid vahendite lõplikule saajale tehtavate programmimaksete suhtes või tagatiste puhul laenusumma suhtes, millele tagatis on antud. Käibemaks, välja arvatud järgmistel juhtudel: Tegevused, mille kogumaksumus on alla 5 000 000 euro (koos käibemaksuga) . Tegevused, mille kogumaksumus on vähemalt 5 000 000 eurot (koos käibemaksuga), kui see ei ole riigisiseste käibemaksualaste õigusaktide kohaselt tagasinõutav. Punktiga 2 sätestatakse järgmised mitteabikõlblikud kulud . Tegevused, mis suurendavad kalalaeva püügivõimsust. Selliste seadmete soetamine, mis suurendavad kalalaeva võimekust leida kala. Kalalaevade ehitamine, soetamine või import. Uurimuslik kalapüük. Varude otsene taasasustamine , välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis sõnaselgelt sätestatud uuesti loodusesse laskmise meetmena või muu kaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega . Uute sadamate või uute oksjonihoonete ehitamine, välja arvatud uute lossimiskohtade ehitamine. Kalalaeva pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine. Punktiga 3 sätestatakse, et kulud , mis on tehtud enne toetuse taotluse esitamist kohalikule tegevusrühmale , on abikõlbmatud, välja arvatud ettevalmistava töö kulu . Punktiga 5 sätestatud projekteerimisega seotud kulu ilma sama objekti ehitamiseta projekti raames. Projekteerimisega seotud kulu eraldiseisvana ja ainult ühe toetatava tegevusena ei ole abikõlbulik. Projekteerimisega seotud kulu on abikõlbulik ainult sel juhul, kui projekteeritakse ja ehitatakse projekteeritud objekt ühe ja sama projekti raames. P unktiga 8 sätestat akse , et kulutused taotleja eluaseme parendamisele ei ole abikõlblikud. Juhul kui hoones , mille rekonstrueerimisele toetust taotletakse , asub ka taotlejale kuuluv eluruum , tuleb taotluses selgelt eristada teenuse pakkumiseks mõeldud ruumid ja taotleja kasutuses olevad eluruumid. Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid , mis tehakse teenuse pakkumiseks mõeldud ruumides. Juhul kui teosta ta vate tööde hulgas on tegevusi , mis hõlmavad kogu hoonet, näiteks katus, vundament, väline vooderdus, kanalisatsioon, veevarustus, elektripaigaldis jms, tuleb projekti abikõlblikest kuludest maha arvata taotleja eluruumi osakaal kogu hoonest. Näiteks: taotletakse toetust hoone rekonstrueerimiseks , mille pindala on 250 m 2 , taotleja kasutuses olev eluruumi pindala on 75 m 2 . Võetakse suhtarv hoone kogupindalast, ehk 30% hoonest on kasutatav taotleja eluruumidena. Seega kogu hoonet hõlmavate tööde maksumusest lahutatakse 30% mis on projekti abikõlblik kulu, millest arvutatakse toetus taotlejale. Punktiga 10 sätestatakse, et abikõlblik ei ole projektitoetuse taotlemise puhul toetuse taotleja tavapärane kulu. Tavapärane kulu on kulu , mida toetuse taotleja teeb nii ehk teisti olenemata toetuse kasutamisest. Mittetavapärane kulu on selline kulu , mis on otseselt seotud projektitoetuste taotluse raames elluviidavate tegevustega. Näiteks: toetuse taotleja rendib ruume oma tavapäraseks tegevuseks, mis on abikõlbmatu. Kui t oetuse taotleja rendib ruume selleks, et viia ellu projektitoetuste taotluses kirjeldatud tegevusi (korraldab seminari, koolitust) on ruumide rentimine abikõlblik. P unktiga 14 sätestatakse nõuded mootorratta, M- või N- kategooria sõiduki kohta. Abikõlblik on ainult sellise N- kategooria sõiduki ostmise või liisimise kulu, mis on tootja poolt valmistatud kuni kolme istekohaga ja mille kaubaruumi on tootja eraldanud istmekohtadest püsiva vaheseinaga. Nõuded loetakse täidetuks , kui esitatakse auto registreerimisel tüübikinnitus, kust on selgelt näha, kas tegu on komplektse autoga, mille komplekteerimise astmed on teostanud üks valmistaja Majandus - ja Kommunikatsiooniministri määruse „ Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord 1” nr 37 § 2 punkt 8 mõistes. Eelnõu §-ga 30 sätestatakse nõuded projektitoetuse maksimaalse suuruse ja määra ning toetuse vormi kohta Lõikega 1 sätestatakse, et projektitoetuse saaja võib programmiperioodi jooksul saada projektitoetust kokku kuni 400 000 eurot. Konkurentsiseaduse § 2 tähenduses üksteisega valitseva mõju kaudu seotud isikud, kes tegutsevad samas kalanduspiirkonnas ja samas valdkonnas, ning äriseadustiku § 6 tähenduses kontserni moodustavad isikud loetakse üheks projektitoetuse saajaks. Piirang ei laiene kohalikule omavalitsusele ja kohaliku omavalitsuse asutusele. Lõikega 5 kehtestatakse maksimaalne toetusmäär vee-elusressursside töötlemise ja otseturustamise tegevussuunas. Kuna tegemist on väikesemahulise rannapüügi toetamisega , sest kalandusettevõtjad teevad investeeringuid peamiselt oma saagi väärindamiseks ja otseturustamiseks , on võimalik tegevussuunas kehtestada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 real 7 nimetatud maksimaalselt 100% toetus määr . Lähtuvalt sellest kehtestatakse kalurite tulundusühistule toetuse määraks 80% abikõlblikest kuludest ning 70% abikõlblikest kuludest kui taotleja on mikroettevõtja, kes tegeleb väikesemahulise rannapüügiga ning kes omab kehtivat kaluri kalapüügi luba. Võrreldes EMKF - perioodiga on toetusmäärad kõrgemad, selle eesmärk on soodustada kalureid investeerima oma saakide väärindamisse ja otseturustamisse. Kalurite tulundusühistute toetamine kõrgema protsendiga aitab kaasa kalurite koondumisele tulundusühistutesse ning soodustab ettevõtjate omavahelist koostööd. K ui kaluri kalapüügiloale on kantud mutnik , pöörinoot , kaldanoot või muud veetavad püügivahendid , on toetuse määraks 50 % abikõlblikest kuludest , sest EU määrused ei võimalda maksta suuremat toetust, kui toetuse taotleja kasutab veetavaid püügivahendeid . Lõikega 6 kehtestatakse maksimaalne toetus e määr sadamate taristu parendamise ja pakutavate teenuste mitmekesistamise tegevussuunas. Kui toetuse taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, mittetulundusühing või sihtasutus , mis on asutatud kohaliku omavalitsuse poolt ning kelle häälte koguarvust vähemalt 50% kuulub kohalikule omavalitsusele, rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 r eal 8 sätestatud eriülemmäära 100%. Maksimaalse toetusmäära rakendamine on põhjendatud, sest kohaliku omavalitsuse tehtud investeeringud on kasuta ta vad kõigile isikutele. Kui toetuse taotlejaks on mittetulundusühing või sihtasutus on võimalik rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 r eal 14 sätestatud eriülemmäära. Lähtuvalt sadamatesse tehtavate investeeringute iseloomust on tegemist ühishuve teenivate investeeringutega, toetuse saaja on kollektiivne ning on tagatud üldsuse juurdepääs tegevuste tulemusetele ning põhjendatud on tegevus te toetamine kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest. Kui toetuse taotlejaks on ettevõtja, kes tegeleb väikesemahulise rannapüügiga ning kes omab kehtivat kaluri kalapüügi luba on võimalik kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 2021/1139 artikkel 41 lõikes 1 sätestatud abi ülemmäära , milleks on 50% abikõlblike kulude maksumusest. Lõikega 7 kehtestatakse maksimaalne toetusmäär majandustegevuse mitmekesistamise tegevussuunas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikkel 41 lõi k e 1 alusel saavad liikmesriigid kohaldada maksimaalset abi ülemmäära 50% abikõlblikest kuludest. Erandina võib abi maksimaalset ülemmäära suurendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisas 3 nimetatud eriülemmäärade puhul. Majandustegevuse mitmekesistamise tegevussuunas elluviidavate tegevuste toetamisel ei ole võimalik rakendada mitte ühtegi lisas 3 nimetatud eriülemäära. Lõikega 8 kehtestatakse maksimaalne toetusmäär looduskeskkonna tingimus te parendamise tegevussuunas. Tegevussuunas rakendatakse 100% toetust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artiklis 25 ja artikli 41 lõige 1 lisas 3 rida 10 sätestatule. Lõikega 9 kehtestatakse maksimaalne toetusmäär kalandus- ja merendustraditsioonide edendamise tegevussuunas. Kui toetuse taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, mittetulundusühing või sihtasutus , mis on asutatud kohaliku omavalitsuse poolt ning kelle häälte koguarvust vähemalt 50% kuulub kohalikule omavalitsusele, on võimalik rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 rida 8 sätestatud eriülemmära100%. Eelnõuga sätestatakse toetuse maksimaalseks määraks 90%. 90% toetusmäära rakendamine on põhjendatud, sest kohaliku omavalitsuse tehtud investeeringud on kasu ta tavad kõigile isikutele. Kui toetuse taotlejaks on mittetulundusühing või sihtasutus on võimalik rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 rida 13 alapunktides i ja ii alusel sätestatud määra 100% abikõlblike kulude maksumusest. Eelnõuga sätestatakse toetuse määraks 90%. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevused kalandus- ja merendustraditsioonide edendamise tegevussuunas teenivad ühishuve ning alati on tegemist kollektiivse toetusesaajaga, seega on 90% rakendamine igati põhjendatud, samuti on mittetulundusühingutel ja sihtasutustel võimalik koguda omafinantseeringuks vajalikke vahendeid. Lõikega 10 kehtestatakse maksimaalse d toetuse määrad kalurite teadmiste ja oskuste edendamise tegevussuunas. Kui toetuse taotlejaks on mittetulundusühing või sihtasutus , on võimalik rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisa 3 rida 13 alapunktides i ja ii sätestatud eriülemäära 100 % abikõlblike kulude maksumusest. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevused kalurite teadmiste ja oskuste edendamise tegevussuunas teenivad ühishuve ning alati on tegemist kollektiivse toetusesaajaga, seega on eelnõuga kehtestatava 90% toetuse määra rakendamine mõistlik, sest teadmised on suunatud koolitatavatele ning neilt omafinantseeringu kogumine on põhjendatud. Kui taotleja on mikroettevõtja, kes tegeleb väikesemahulise rannapüügiga ning kes omab kehtivat kaluri kalapüügiluba , rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikkel 41 lõikes 1 sätestatud abi 50% ülemmäära. Lõikega 11 sätestatakse maksimaalne toetusmäär päikeseenergia lahenduste kasutuselevõtmisel. Toetus on 50% abikõlblikest kuludest olenemata sellest , millisest tegevussuunast toetust taotletakse. S ätestatakse toetuse vorm , millega toetatakse päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud kulutusi. Nimetatud energiatootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu toetatakse ühikuhinnana. Ühikuhinna arvutamisel on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 94 lõikes 2 punktis a alapunktis ii nimetatud varasemat tegevust puudutavad kontrollitud andmetel põhinevat metoodikat. Lõikega 12 sätestatakse ühikuhind taotlus e dokumentide ettevalmistavateks töödeks. Ühikuhinna arvutamise metoodikas on juba arvesse võetud 50%-list toetusmäära ning ühikuhindadest täiendavalt toetust ei arvutata. Toetust makstakse summas 256 eurot ühe toetuste taotluse kohta lihtsustatud kulumeetodi alusel. Lõikega 13 sätestatakse taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme kasutuselevõtu g a seotud kulu ning taotluse koostamiseks tellitud töö ja teenuse ühikuhinna määramise viis. Lõikega 14 sätestatakse päikeseenergia allikast elektrienergia tootmiseks kasuta ta va tootmisseadme rajamise kulu ühikuhinnad tootmisseadme võimsuse kohta. Punktis 1 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on alla16 kilovati (näiteks 15,99 kilovatti) rajamiseks antakse toetust maksimaalselt 560 eurot ühe toetuse taotleja poolt taotletud tootmisvõimsuse kilovati kohta. Punktis 2 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on vähemalt 16 kilovatti , kuid alla 50 kilovati (näiteks 49,99 kilovatti) rajamiseks, antakse toetust maksimaalselt 516 eurot ühe toetuse taotleja poolt taotletud tootmisvõimsuse kilovati kohta. Punktis 3 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on vähemalt 50 kilovatti, kuid alla 200 kilovati (näiteks 199,99 kilovatti) rajamiseks, antakse toetust maksimaalselt 497 eurot ühe toetuse taotleja poolt taotletud tootmisvõimsuse kilovati kohta. Punktis 4 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on vähemalt 200 kilovatti, rajamiseks, antakse toetust maksimaalselt 475 eurot ühe toetuse taotleja poolt taotletud tootmisvõimsuse kilovati kohta. Eelnõu §-ga 31 sätestatakse nõuded ostumenetlusele Lõikega 3 sätestatakse piir , mille puhul peab toetuse taotleja kavandatava töö või teenuse või soetatava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse , kus on kirjeldatud millist tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed , mis konkureerivatele ettevõtjatele esitatakse peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud, näiteks: pakkumiskutsele on lisatud e-kiri , millega kutse on saadetud. Saadud pakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale. Saadud pakkumused peavad olema tõendatud, näiteks: hinnapakkumused on allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga), või on pakkumusele lisatud pakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks: koopia e-kirjast , millega hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument , mis tõendab pakkumuse saamist. Kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus jääb alla 5000 euro, ei ole võrreldavate hinnapakkumiste võtmine kohustuslik ja piisab hinnakalkulatsiooni esitamisest . Hinnakalkulatsioonis tuleb selgelt tõendada, millisel teel töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav . Lõikega 4 sätestatakse, et toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik. Näiteks kui tegevuseks on osalemine messil ja m essi pinda on võimalik rentida ainult ühelt ettevõttelt, kes on messi korraldaja , siis s ellisel juhul on alla kolme pakkumuse küsimine igati põhjendatud. Lõikega 10 sätestatakse, et taotleja ei või sätestatud nõuete eiramiseks jaotada osadeks kavandatavat tööd, teenust või kaupa , mis on funktsionaalselt koostoimiv. Näiteks soovitakse soetada ujuvkaid aluste hoidmiseks. Ujuvkaid koosnevad erinevatest elementidest (ujukid, käiguteed, ankrud, ketid jms), seega on ujuvkai funktsionaalselt koostoimiv ja kai jaotamine hinnapakkumuses elementideks eesmärgiga piirduda ainult ühe hinnapakkumusega ei ole aktsepteeritav. Eelnõu §-ga 32 sätestatakse nõuded riigihangete registris tehtava ostumenetluse kohta Lõikega 1 sätestatakse, et kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus ületab 60 000 eurot tuleb ostumenetlus läbi viia elektrooniliselt riigihangete registris olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hanke kohuslane riigihangete seaduse mõistes. Hanke läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHSi tähenduses“. Hanke võib läbi viia ka peale PRIA toetusotsuse saamist, sellisel juhul esitab toetuse saaja toetatava tegevuse eelarve. O stumenetlus e riigihangete registris elektroonselt läbi viimise nõude eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Analoogset ostumenetlust rakendatakse Vabariigi V alitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “. Lõikega 9 sätestatakse, et lõigetes 1 – 8 nimetatud nõuded kohalduvad neile toetuse taotlejatele, kelle suhtes ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Toetuse taotlejad, kelle suhtes kohalduvad riigihangete seadusest tulenevad nõuded, korraldavad oma ostumenetlused vastavalt riigihangete seadusele. Kaupade ja teenuste , mille hind jääb alla riigihangete piirmäära hankimise korral, juhinduvad hankijad oma hankekordadest. Eelnõu §-ga 33 sätestatakse nõuded projektitoetuse taotluse esitamise kohta Lõike 1 punktiga 3 sätestatakse, et hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse , kus on kirjeldatud millist tööd, teenust või vara soovitakse soetada või tellida . Pakkumiskutsed , mis konkureerivatele ettevõt e tele esitatakse , peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema tõendatud, näiteks on pakkumiskutsele lisatud e-kiri , millega kutse on saadetud. Saadud pakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele või kaubale. Saadud pakkumused peavad olema tõendatud, näiteks: hinnapakkumused on allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga), või on pakkumusele lisatud pakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks: koopia e-kirjast , millega hinnapakkumus saadeti, või mõni muu dokument , mis tõendab pakkumuse saamist. Eelnõu §-ga 34 sätestatakse kohaliku s tegevusrühmas projektitoetuse taotluse menetlemise nõuded Kohalik tegevusrühm kontrollib taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale. Kohalik tegevus rühm võtab vastu talle esitatud projektitoetuse taotluse sõltumata selle puudustest. Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud KTKS-i § 48 lõikes 1 punktides 2 ja 3 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik tegevus rühm vajalike andmete ja dokumentide esitamist. Projektitoetuse taotlust, millega on esitatud kõik KTKS-i § 48 lõikes 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmiseks vajalikud andmed ja dokumendid, hindab hindamiskomisjon asjakohaste hindamiskriteeriumite alusel ning lähtudes projektitoetuse taotluste hindamise korrast. Milliseid täiendavaid teabe saamise viise taotluste hindamisel kasutatakse, sätestatakse projektide hindamise korras. Näiteks: projektialade külastamine, toetuse taotlejate kutsumine hindamiskomisjoni koosolekule jms. Kohaliku tegevusrühma juhatus kontrollib , kas projektide hindamine on läbi viidud kooskõlas projektide hindamiskorras sätestatule ning esitab hindamiskomisjoni poolt kinnitatud projektide paremusjärjestuse üldkoosolekule kinnitamiseks. Lõikega 5 sätestatakse, et kohalik tegevusrühm esitab vähemalt 10 tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist ühingu liikmetele hindamistulemuste kokkuvõtte, kus on toodud kokkuvõtlikult hindamiskomisjoni liikmete kaalutlustest, miks üks või teine hinne projektitoetuse taotlusele pandi, samuti projektitoetuse taotluse koondhinne ja koht paremusjärjestuses. Hindamistulemuste kokkuvõte peab olema anonüümne ning koostatud sellisel põhimõttel, et ei oleks võimalik tuvastada konkreetse hindaja kaalutlusi. Hindamistulemuste kokkuvõtet ei pea panema tegevusrühma veebilehele, vaid võib saata ühingu liikmetele e-postiga või mõnel muul ühingu liikmele sobival moel. Eelnõu §-ga 35 sätestatakse nõuded projektitoetuse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kohta Lõikega 1 sätestatakse, et PRIA hindab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 33 lõike 3 punktis d nimetatud rahastamiskõlblikkust ehk siis kas kohalik tegevusrühm on täitnud projektide paremusjärjestuse koostamisel kõiki nõudeid. Lõikega 3 sätestatakse, et kui projektitoetust ei ole võimalik määrata kui EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib toetuse summat vähendada tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Üldreeglina tuleb projektide vähendamisel konsulteerida kohaliku tegevusrühmaga ning võimalusel võtta arvesse nende seisukohtasid. Eelnõu §-ga 36 sätestatakse nõuded projektitoetuse saaja kohustuste ja tegevuste elluviimise tingimuste kohta Lõike 1 punktiga 1 sätestatakse, et toetatav tegevuse peab olema ellu viidud toetuste määramise otsuses toodud kuupäevaks, sealhulgas peab PRIA - le esitama kõik kuludokumendid. Juhul kui toetatavate tegevuste tähtaega on pikendatud ei või tegevuste elluviimise tähtpäev olla hilisem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 63 lõikes 2 sätestatud 31. detsember 2029. Lõikega 3 sätestatakse, et kui projektitoetust antakse kalasadama taristu parendamiseks ja sadamas pakutavate teenuste mitmekesistamiseks, võib toetuse saaja kehtestada sadama kasutamiseks oma tingimused, kuid need ei tohi olla diskrimineerivad . N äiteks on diskrimineeriv kui sadamat ei lubata kasutada harrastuskalapüüdjatel või kohalikel elanikel, või kehtestatakse neile väga erinevad tasud sadamateenuste kasutamisel. Samuti on diskrimineeriv olukord, k ui sadam on täielikult suletud ning teenuseid saab kasutada ainult kitsas ring isikuid või k ui sadama kasutamiseks seatakse põhjendamatuid piiranguid kohalikele kaluritel e ning eelistatakse muid gruppe või on sadama kasutamine kaluritele muudetud väga ebamugavaks. Kui sadamal puudub kasutamise kord või korrektne hinnakiri või k ui sadama kasutamise tasud on võrreldes teiste sarnaste sadamatega põhjendamatult kõrged, siis ka need asjaolud liigituvad diskrimineerivate tingimuste alla . Lõikega 5 sätestatakse, et tegevus viiakse ellu selles tegevuspiirkonnas , millele toetuse taotlus esitati . J uhul kui toetatav tegevus panustab mõ n e teise tegevusrühma strateegilistesse eesmärkidesse ja tegevuse eesmärk ja ulatus on laiem kui üks tegevuspiirkond, või b tegevus t ellu viia ka teistes tegevuspiirkondades, näiteks otseturustamisega seotud tegevused, looduskeskkonna parendamisega seotud tegevused, koolitused, sündmused jms. Lõikega 7 sätestatakse, et toetatakse vaid neid koolitusi , mille on läbi viinud täienduskoolituseasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses . Nõue kehtestatakse eelkõige selleks, et tagada koolituse kvaliteet, koolitaja kogemus ja asjatundlik k us. Lõikega 8 sätestatakse, et tegevusi ei toetata riikliku tähtsusega kudealal, sest riikliku tähtsusega kudealade korrastamine ja taastamine viiakse ellu muude meetmete kaasabil . Riiklikud ja kohaliku tähtsusega kalade kudealad on kirjeldatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2015 . a tellitud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituu di koostatud uuringus „Siirde-, poolsiirde- ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm“. Eelnõu kaheksas peatükk sätestab nõuded tegevuse rahastamisele enne kulude tegemist Eelnõu §-ga 37 sätestatakse nõuded projektitoetuse saaja tegevuse rahastamisele enne kulude tegemist Lõikega 1 sätestatakse, et § 26 lõigetes 2 – 7 nimetatud tegevuse elluviimist võib KTKS-i § 54 kohaselt rahastada riigieelarvelistest vahenditest enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist, kui projektitoetuse saaja on piisavalt usaldusväärne ning töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning projektitoetuse saaja on need vastu võtnud ja tasunud nende eest vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa. Eelnõu §-ga 38 sätestatakse nõuded kohaliku tegevusrühma toetuse saaja tegevuse rahastamisele enne kulude tegemist Lõikega 3 sätestatakse, et riigieelarveline toetus makstakse vaid nendele kohalikele tegevusrühmadele, kelle tegevusstrateegia on kinnitatud ning kellele on ministri käskkirjaga määratud vahendid strateegia rakendamiseks. Lõikega 5 sätestatakse, et toetus tasaarveldatakse põhimõttel 40% tasaarvelduseks ja 60% makstakse kohalikule tegevusrühmale välja. Skeem tagab, et kohalik tegevusrühm saab takistusteta tegutseda, samal ajal tagastatakse riigieelarvelised vahendid. Eelnõu üheksas peatükk sätestab nõuded toetuse maksmise tingimustele ja korrale Eelnõu §-ga 39 sätestatakse nõuded toetuse maksmise tingimuste ja nõuete kohta Lõikega 1 sätestatakse, et kohaliku arengu strateegia koostamise toetus makstakse välja kui taotluse esitanud mittetulundusühing vastab kohaliku tegevusrühma nõuetele ja on PRIA-le esitanud nõetele vastava kohaliku arengu strateegia. Toetus summas 31 821 eurot makstakse välja ühekordselt kohaliku arengu strateegia koostamise toetamiseks. Toetust makstakse KTKS-i § 53 lõi k e 1 alusel. Lõikega 2 sätestatakse, et tegevusrühma toetust makstakse vastavalt kohaliku tegevusrühma soovile. Kohalik tegevusrühm peab esitama PRIA-le maksetaotluse, mis praktikas piirdub vaid sooviavaldusega toetus välja maksta. Tegevusrühmadele , kelle eelarve on üle 2 miljoni euro, makstakse toetust 0,2 eurot iga projektitoetuse taotlejale välja makstud toetuseuro kohta. Tegevusrühmadele , kelle eelarve on alla 2 miljoni euro, makstakse toetust 0,25 eurot iga projektitoetuse taotlejale välja makstu d toetuseuro kohta. Näiteks liidetakse kohaliku tegevusrühma ettepanekul toetuse saanud taotlejatele välja makstud toetuse summad ühes kalendrikuus ja korrutatakse see kas 0,2 või 0,25-ga, olenevalt kohaliku tegevusrühma eelarve suurusest, saadud toetuse summa kantakse üle kohaliku tegevus rühma arveldusarvele. Tegelikke kulusid ei kontrollita. Lihtsustatud kulumeetodi koostamisel võeti arvesse ainult EMKF perioodi abikõlblikke kulusid, seega arvutusmudeli alusel saadud toetuse summad tagavad kohalikule tegevusrühmale ainult abikõlblike kulude katmise. Mitteabikõlblike kulude katmiseks tuleb tegevusrühmal leida muud finantseerimisallikad. Lõikega 3 sätestatakse, et PRIA peab tegevusrühmadele ette nähtud vahendite üle arvestust tegevusrühmade ja tegevussu u ndade kaupa, samuti p eab PRIA jälgima tegevusrühmade esitatud rahastuskava muudatusi ning vajadusel tegema muudatused eelarvetes. Lõikega 6 sätestatakse nõuded arve, maksekorralduse ja hinnapakkumuse omavahelistele seostele. Näiteks maksekorraldusele tuleb märkida arve või arvete numbrid , mida konkreetse maksega tasuti. Teenuse või kauba eest koostatud arve peab sisaldama samu andmeid , mis on kantud hinnapakkumusele või kalkulatsioonile, näiteks kui hinnapakkumusel on märgitud teenuse sisuks arvutikoolitus, siis peab ka arvel olema märgitud teenuse sisuks arvutikoolitus. Kuludokumentide võrdlemisel peab olema PRIA-l võimalik tuvastada, et tasuti konkreetse arve eest ja teenuse sisuks on just see teenus või kaup , millele hinnapakkumus on küsitud või kalkulatsioon koostatud. Lõikega 7 sätestatakse, et päikeseenergia tootmisüksuse kasutuselevõtmise korral esitab toetuse taotleja toetuse väljamaksmiseks pädeva asutuse poolt väljastatud elektripaigalduse nõuetekohasuse tunnistuse. Päikeseenergia tootmisüksuse koos s eisu kuulub energiatootmisseadme projekteerimise kulu, energiatootmisseadme soetamise kulu ja energiatootmisseadme paigaldamise kulu. Nende kulude puhul hüvitatakse kulu lihtsustatud kulumeetodiga ning investeeringu tegelikku maksumust ei kontrollita. Hüvitise väljamaksmise aluseks on elektripaigaldise nõuetekohasuse akt. Lõike 9 punktiga 3 sätestatakse, et tehtud töö või soetatud vara vastuvõtmist tõendav dokument esitatakse vaid siis , kui see on asjakohane, võimalik ja mõistlik. Näiteks koolituse läbiviimise, ürituse korraldamise, päeva modereerimise jms korral ei ole võimalik vara üle anda ning seega pole ka vastuvõtmist tõendav dokument asjakohane. Kui tegevust rahastatakse lihtsustatud kulumeetodi alusel , siis vara üleandmist tõendava dokumendi esitamine ei ole vajalik. Lõike 9 punktiga 5 sätestatakse, et riigihanke läbiviimist tõendavad dokumendid tuleb esitada juhul kui dokumendid pole saadaval riigihangete registris. Näiteks kui toetuse taotleja on korraldanud hanke alla riigihangete piirmäära, tuginedes oma kehtestatud hankekorrale ja kui hange on läbi viidud riigihangete registris , piisab viitest riigihanke viitenumbrile. Koolitusel, sem i naril, konverentsil või muul üritusel osalemist tõendavad dokumendid esitatakse vaid siis , kui see on asjakohane, võimalik ja mõistlik. Näiteks festivali korraldamise l ei ole võimalik registreerida osalejaid, seega ei ole registreerimislehe lisamine asjakohane, küll aga on asjakohane lisada festivali päevakava. Sündmuse toimumist tõendavate dokumentide esitamist tuleb analüüsida iga ürituse kohta eraldi ning dokumentide mitteesitamine peab olema põhjendatud. Juhul kui dokumente ei esitata, peab sündmuse toimumine olema tõendatud teiste vahenditega, näiteks fotomaterjal veebileheküljel, publikatsioonid kohalikus või üleriigilises meedias jms. Eelnõu §-ga 40 sätestatakse, et kui EMKVF-i kohaliku arengu strateegia kinnitatakse 2023. aastal ja kohalik tegevusrühm soovib välja kuulutada taotlusvooru samal aastal või 2024. aastal, esitatakse määruse § 9 lõikes 6 nõutud dokumendid (järgneva kalendriaasta EMKVF-i kohaliku arengu strateegia rakendamiseks strateegia meetmed tegevussuundade kaupa, taotlusvoorude toimumise ajad ning rakendatavate tegevussuundade eelarve taotlusvoorude kaupa) kümme tööpäeva enne taotlusvooru algust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1139. 4. Määruse mõjud EMKVF -i mee de „Perioodi 2021 – 2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus“ avaldab positiivset mõju regionaalarengule, ettevõtlusele ja maapiirkonna majandusarengule ning keskkonnale. Toetuse laiem eesmärk on arendada Eesti rannapiirkondade kalurkonna kohapealset initsiatiivi, viies toetusmeetmete kavandamise ja toetuse andmise otsustustasandi kohapeale ning s uurendada kohalike kalanduskogukondade huvi oma kalanduspiirkonna arengu vastu ja anda kohalikele kalanduskogukondadele sellega kaasnev vastutus. EMKVF meetme „Perioodi 2021 – 2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus“ määruse rakendamisel on positiivne mõju regionaalarengule. Kohaliku arengu strateegiate koostamise ja rakendamise protsessis osalemine suurendab kalanduspiirkonna kalandusettevõtjatel ja teistel ühiskonnagruppidel võimalust kaasa rääkida ühiskonnaelus ja seda mõjutada kohaliku arengu kavandamise kaudu . Alt – üles CLLD põhimõttel koostatud kohaliku arengu strateegiad võimaldavad vaadelda kalanduspiirkondade ettevõtete konkurentsivõimet, keskkonnaprobleeme, elukvaliteedi parandamise ja mitmekesistamise eesmärke ühtsena ning pakkuda välja kohalikke olusid parimal moel arvestavaid lahendusi. Eelmiste perioodide EKF ja EMKF läbiviidud uuringud ja hindamised on näidanud, et kalanduse tegevusgruppide loomine ning ranna - ja sisevete kalureid ühendava te organisatsioonide tegevus on olnud olulise tähtsusega. Aastatel 2008 – 2009 , mil tegevusrühmad MTÜ-dena loodi, oli kalurite ühistegevus väga vähene ning enamik sektori ettevõtjatest tegutses omaette, tänaseks päevaks on valdav osa kalandusettevõtjatest ühinenud kohalike tegevusrühmadega ning ühiselt otsitakse lahendusi kohaliku tasandi probleemidele . Samuti on kohalikud tegevusrühmad muutunud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile oluliseks sotsiaalpartneriks, kes esindavad riigi tasandil ranna - ja sisevete kalurite huve ning osalevad aktiivselt kalanduspoliitika väljakujundamisel. Eelnõu rakendamine on suunatud kalanduspiirkondade kalandusettevõtjate konkurentsivõime suurendamisele, kalurite sissetulekute suurendamisele, töökohtade loomisele ja säilitamisele ning kalurite teadmiste ja oskuste suurendamisele. Oluline roll on kalanduspiirkondlike eripärade ja kohalike ressursside, sh inimkapitali paremal kasutamisel, piirkonnas uuenduslike lahenduste kasutusele võtmisel ja kohaliku toidu tootmise arendamisel. E ttevõtjatele suunatud tegevuste kaudu on määrusel positiivne mõju piirkondade majanduse arengule (töökohtade säilitamine, loomine, ettevõtluse mitmekesistamine jms). Olulist majanduslikku mõju avaldab sadamate taristu parendamise ja sadamas pakutavate teenuste mitmekesistamise tegevussuuna rakendamine. Tegevussuuna eesmärgiks on parendada kalurite töötingimusi, samal ajal toetatakse teenuste arendamist sadamates , mis aitaks sadamapidajal katta sadamatega kaasevaid kulutusi, see omakorda omab positiivset mõju turismi arendamisele kalanduspiirkondades. EMKVF sekkumine avaldab positiivset mõju keskkonnale, kuna meetme üheks spetsiifiliseks eesmärgiks ja rakendatavaks tegevsuunaks on looduskeskkonda parendavad tegevused, sealhulgas kalade kudealade taastamise ja kalade rändeteede avamiste toetamine, samuti tegevused , mis vähendavad prügi sattumist merekeskkonda ja taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmist. Sotisaalmajanduslikud mõjud on seotud eelkõige kalandus- merendustraditsioonide edendamise tegevussuunaga, mille raames populariseeritakse kalandust kui tegevusala, aidatakse kaasa kalandus - ja merendusalaste traditsioonide säilimisele ning toetataks e tulu mitteteenivaid investeeringuid merelisse taristusse. Määrusel ei ole spetsiifilist mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele . Projektitoetuse raames rahastatavad piiriülesed projektid avaldavad pigem positiivset mõju riigi välissuhtlusele . Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 on lähenemise osas programmiperioodil 2023–2027 riigisiseselt suurimaks muudatuseks lihtsustatud kulumeetoditele üleminek. Võrreldes eelmise programm i perioodiga on lisandunud ka mõned uued nõuded. Projektitoetuste taotluste paremusjärjestuste kinnitamine on tervikuna üle viidud kohalike tegevusrühmade üldkoosoleku pädevusse . Oluliseks muudatuseks võrreldes eelmise perioodiga on see, et kohalik tegevusgrupp ei pea enam esitama rakenduskava , vaid esitatakse üldkoosoleku otsus , millega määratakse kindlaks projektitoetuste taotlusvoorude eelarve ja taotlusvoorude toimumise ajad. Uus lähenemine annab kohalikele tegevusrühmadele suurema paindlikkuse ja otsustusõiguse projektitoetuse taotluste vahendite kindlaksmääramisel, samuti on oluliselt lihtsamaks muudetud kehtivate strateegiate muutmine. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Meetme raames antavat toetust rahastatakse 70% ulatuses Euroopa Merendus-, K alandus - ja V esiviljelusfondist ning 30% ulatuses Eesti riigi riigieelarvest. Vastavalt rakenduskavale toetatakse meedet 30 823 500 euro ulatuses juhul kui täidetakse rakenduskava tulemuseesmärgid. 6. Määruse jõustumine Määruse jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusmini steeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile õigusaktide eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu saadetakse arvamuse saamiseks PRIA-le ja kalanduse kohalikele tegevusrühmadele. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban kantsler Regionaalministri 00.00.0000 määrus nr 00 „ Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus “ Lisa 1 Meetme rakendamise piirkonnad Kalanduspiirkonnad, kus saab moodustada kohaliku tegevus rühma : 1) Harjumaa kalanduspiirkond – Lääne-Harju vald, Viimsi vald, Loksa linn, Harku vald, Jõelähtme vald, Kuusalu vald, Maardu linn; 2) Hiiumaa kalanduspiirkond – Hiiumaa vald; 3) Läänemaa kalanduspiirkond – Haapsalu linn, Lääneranna vald, Vormsi vald, Lääne-Nigula vald; 4) Peipsi kalanduspiirkond – Setomaa vald, Räpina vald, Kastre vald, Luunja vald, Peipsiääre vald, Mustvee vald, Alutaguse vald, Jõgeva vald, Tartu vald ; 5) Pärnumaa kalanduspiirkond – Kihnu vald, Häädemeeste vald, Pärnu linn, Tori vald ; 6) Saaremaa kalanduspiirkond – Saaremaa vald, Muhu vald, Ruhnu vald ; 7) Virumaa kalanduspiirkond – Narva linn, Narva-Jõesuu linn, Sillamäe linn, Toila vald, Lüganuse vald, Viru-Nigula vald, Haljala vald ; 8) Võrtsjärve kalanduspiirkond – Elva vald, Viljandi vald, Tõrva vald. Regionaalministri 00.00.0000 määrus nr 00 „Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus “ Lisa 2 Nõuded EMKVF-i kohaliku arengu strateegiale 1. Sissejuhatus Esitatakse EMKVF-i kohaliku arengu strateegia lühikokkuvõte ja strateegia kestus, mis peab katma tervet EMKVF -i perioodi. Strateegia kokkuvõte peab andma tervikliku lühiülevaate strateegia sisust , sealhulgas strateegia vajalikkuse st , eesmärkidest ja kavandatavatest tegevustest . 2. EMKVF-i kohaliku arengu strateegiaga hõlmatud kalandus pii rkonna ja elanikkonna kirjeldus Kirjeldatakse EMKVF-i kohaliku arengu s trateegiaga hõlmatud kalandus piirkonna, sealhulgas kalandussektori hetkeolukorda. Kalanduspiirkonna kirjeldus , mis hõlmab selle piirkonna haldusjaotust , sealhulgas suhet maakonna või maakondadega. Rahvastiku vanuseline jaotus, muutused rahvastikus ja rahvastiku paiknemine kalanduspiirkonnas. Tööhõive ja muutused tööhõives, sealhulgas kalanduses hõivatute osakaal. Elatusvõimalused rannakalanduses, rannakalurite praegused lisategevused ja perspektiivsed tegevussuunad majandustegevuse mitmekesistamiseks. Ettevõtluse struktuur ja ettevõtluse suundumused kalandus piirkonnas. Looduskaitsealad ja muud merel või rannikul liikumise piirangud kalandus piirkonnas, sealhulgas merealaplaneeringutest tulenevad piirangud tulevikus. Veealade keskkonnaseisundi kirjeldused. Merevesiviljelus ja vetikakasvatus kalanduspiirkondades, kus see on asjakohane. Kalapüük – sealhulgas peamised liigid , mis annavad tulu kalandus piirkonna kaluritele , püügistatistika, seosed rannapüügi ja traalpüügiga, harrastuspüük. Kalavarude olukord – kalavarude muutused ajalises perspektiivis ja varude mõjutajad. Rannalaevastiku olukord ja laevastikku tehtud investeeringud. Sadamate ja lossimiskohtade ülevaade, sealhulgas rannakaluritele olulised lossimiskohad ning nende kasutusaktiivsus. Kala töötlemine ja otseturustamine. Kalanduspiirkonna loodusressursid. Kala tarbimis e harjumused ning nende muutused Eestis ja kalanduspiirkonnas. Kalanduse kui tegevusala tuntus kalanduspiirkonnas, kalandust populariseerivad sündmused ja kalandusalane vabaharidus (koolitused, laagrid jms) piirkonnas. EMKVF-i kohaliku arengu s trateegias analüüsitakse hetkeolukorra põhjuseid, mõju ja riskitegureid, samuti antakse ülevaade asjakohastest olulisematest valdkondlikest uuringutest. Eespool nimetatud strateegia teemade osiseid võib omavahel kombineerida. Hetkeolukorra kirjeldus on aluseks SWOT-analüüsi tugevustele, nõrkustele, võimalustele ja ohtudele. 3. Kalandusp iirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali analüüs SWOT-analüüs koosneb sektorisiseste ja -väliste mõjude tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsimisest. Analüüsitakse , kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada, kuidas väliseid võimalusi ära kasutada sisemiste nõrkuste ületamiseks, kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida ning kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja vältida väliseid ohte. SWOT- analüüsi tulemusena sõnastatakse kalanduspiirkonna kalurite ja kalanduskogukondade vajadused, mis omakorda on aluseks eesmärkide püstitamisele . 4. Eemärkide püstitamine ja nendega seoses kavandatavad meetmed Visioon kirjeldab lühidalt ja konkreetselt, kuhu tulevikus soovitakse jõuda. Siin punktis k ajasta takse kohaliku tegevusrühma tegevusstrateegia konkreetseid ja mõõdetavaid eesmärke visioonis kirjeldatu saavutamiseks. Eesmärk peab olema suunatud konkreetse SWOT - analüüsist tuleneva vajaduse rahuldamisele või puuduse kõrvaldamisele. Igal eesmärgil on soovitud tulemusnäitaja, kuhu soovitakse jõuda , ning eesmärgi täi t mine peab olema selgelt ja arusaadavalt mõõdetav, ehk fikseeritakse algtase ja sihttase , kuhu soovitakse jõuda , ning mõõdikud ja metoodika , kuidas eesmärgi täitmist mõõdetakse. Iga eesmärgi juurde koostatakse tegevuskava, kus kirjeldatakse , millist tegevussuunda ja miks konkreetse eesmä rgi saavutamiseks rakendatakse . Sadamate tar istu parendamise ja pakutavate teenuste mitmekesistamise tegevussuuna juures tuuakse eraldi välja: põhjendus, miks valiti konkreetne sadam arendamist vajavate sadamate nimistusse ; s adama asukoht katastriüksuse tasemel ja aadress ; p üügiperiood ja looduslikud tingimused ; s adamat kasutavate kutseliste kalurite arv ; k ala hoiustamise ja töötlemise võimalused sadamas ; s adamas pakutavad teenused ; s adama taristu kirjeldus (lainemurdjad, kaid, sillad, puurkaev jms) ; v ar asemad sadamas tehtud investeeringud ja kavandatavad investeeringutegevused ; k avandatavad uued teenused sadamas , sealhulgas teenused , mis võimaldavad tulevikus sadama haldajatel teenida tulu halduskul ude katmiseks . EMKVF-i kohaliku arengu s trateegia lõimitus keskendub eelkõige horisontaalsetele teemadele , mis on läbivad kogu strateegias, näiteks kalurite tulude kasv, kalurite teadmiste ja oskuste suurenemine, suurem ressursitõhusus, keskkonnahoid jms. Konkreetsed horisontaalsed teemad sõltuvad kohaliku tegevusrühma kohaliku arengu strat eegias püstitatud eesmärkidest. EMK VF-i k ohaliku arengu strateegias näidatakse ära seosed teiste sama valdkonna arengukavade ja strateegiatega. EMKVF-i kohaliku arengu s trateegia peab olema eraldiseisev dokument teistest sama kalandus piirkonna kohta koostatud arengudokumentidest ; kui strateegia s nähakse ette koostööd teiste Euroopa Liidu fondidega ( näiteks LEADER ) , peab see olema selgelt kajastatud. EMKVF-i kohaliku arengu s trateegia ei tohi minna vastuollu Euroopa Liidu, Eesti Vabariigi või kalandus piirkonna kohaliku omavalitsuse sama valdkonda käsitlevate arengukavade ja strateegiate ga. Samuti ei või EMKVF-i kohaliku arengu strateegia minna vastuollu rakenduskavas nimet atud eesmärkide ja tegevustega . 5. Kogukonna kaasamise protsess Kirjeldatakse EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise peamisi etappe ning seda, kuidas olid kohaliku piirkonna huvirühmad kaasatud kohaliku arengu strateegia koostamisse ning kuidas oli korraldatud teavitustegevus ja ettevalmistav töö (eelkõige SWOT -analüüs , vajaduste väljaselgitamine, eesmärkide ja tegevuste määratlemine). Välja tuua kalandussektori osakaal: kui suur osa kalandus piirkonna kalandussektorist oli kaasatud. 6. EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia seire ja hindamise kord ning kohaliku tegevusrühma suutlikkus strateegiat rakendada Missioon on ülevaade kohaliku tegevusrühma põhiväärtusest ning näitab , mis on kohaliku tegevusrühma tegevuse eesmärk. Kirjeldatakse kohaliku tegevusrühma administratiivset töökorraldust (sh personalitöö, töötajate arv ja nende ülesanded ) . Kirjeldatakse tegevusi , mis parandavad huvirühmade võimekust koostada projektitoetuse taotlusi ning neis sisalduvaid tegevusi ka ellu viia . Analüüsitakse lühidalt eelmise EMKF -i perioodi tulemusi ja selle perioodi strateegia eesmärkide täitmist. Kommunikatsiooniplaan . Teavitustegevused. Sisaldab ülevaadet sellest , keda , miks, kuidas ja millal teavitatakse. Kirjeldatakse kohaliku tegevusrühma olemasolevaid teavituskanaleid ( veebileht, sotsiaalmeedia, trükimeedia jne). Kirjeldatakse tegevusi , mis tagavad teabe jõudmise ka nende sihtrühmadeni , kes ei kasuta nüüdisaegseid meediakanaleid. Tegevuste seire ja EMKVF-i kohaliku arengu strateegia hindamine . Kirjeldatakse , kuidas on korraldatud seire tegevuste üle, mille jaoks on toetust saa dud. Kirjeldada , kuidas ja kui tihti hinnatakse EMKVF-i kohaliku arengu strateegias püstitatud eesmärkide saavutamist ning milliste kriteeriumite alusel kavandatakse strateegia muutmist. 7. Rahastamiskava E sitatakse e elarve jaotus EMKVF-i kohaliku arengu strateegia tegevussuundade vahel. Eelarve jaotu s tuleb esitada eurodes . 8. Lisad Loetletakse EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamiseks loodud töörüh made teemavaldkonnad ja töörühmades osalejate arv. Loetletakse strateegia koostamises osalenud organisatsioonid ja nende roll strateegia koostamisel. Esitatakse s trateegia koostamisel kasutatud uuringute, analüüside, eksperdiarvamuste ja ülevaadete loetelu ning muud materjalid , mida strateegia koostajad peavad oluliseks. Allikaviited võivad olla ka sama lehekülje joonealuses märkuses . Regionaalministri 00.00.0000 määrus nr 00 „ Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus “ Lisa 3 Kalanduspiirkonna e elarvevahendite piirmäärad 2023 – 2027 Kalanduspiirkond Projektitoetuseks ettenähtud e elarvevahendite piirmäär Kohaliku tegevusrühma toetuseks ettenähtud e elarvevahendite piirmäär Harjumaa kalanduspiirkond 1 970 636 , 80 394 127 , 36 Hiiumaa kalanduspiirkond 3 0 12 809,13 602 561,83 Lääne maa kalanduspiirkond 3 0 87 768,15 6 17 553,63 P eipsi kalanduspiirkond 4 749 796,30 9 49 959,26 Pärnumaa kalanduspiirkond 4 565 042,63 9 13 008,53 Saaremaa kalanduspiirkond 3 538 977 , 22 707 795 , 44 Virumaa kalanduspiirkond 2 579 583,33 515 916,67 Võrtsjärve kalanduspiirkond 1 401 605,47 350 401,37 Regionaalministri 00.00.0000 määrus nr 00 „ Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus “ Lisa 4 Projektitoetuse taotluse hindamise korra nõuded 1. Üld põ hi mõtted Kirjeldatakse, kui suur on projek titoetuse taotluse hindamis e komisjoni põhiliikmete ja asendusliikmete arv. Sätestatakse , kes ei või osaleda projekti toetuse taotluse hindamisel ; kirjeldatakse , millised piirangud sätestatakse hindamiskomisjoni koosseisule ; kirjeldatakse , millised piirangud tulenevad määrusest ja muudest asjassepuutuvatest õigusaktidest. Kirjeldatakse , kuidas avalikustatakse hindamiskomisjoni materjale, kelle nõudel ja kes annab selleks nõusoleku . Kirjeldatakse , kas ja kuidas tasustatakse hindamiskomisjoni tööd. 2. Proje ktitoetuse taotluste vastuvõtmine Kirjeldatakse , kui tihti korraldatakse projektitoetuse taotlusvoore , mitu päeva on taotlusvoor avatud ning kui pikalt ette ja milliste kanalite kaudu teavitatakse avalikkust taotlusvoorude toimumisest. Kirjeldatakse , millised andmed avaldatakse taotl usvooru avamise teates, sealhulgas avatavad tegevussuunad koos iga tegevussuuna eelarvega , taotlusvooru toimumise aeg ning viited abimaterjalidele ja konsultatsioonivõimalustele. 3. Projektitoetuse taotluste menetlemine Kirjeldatakse, kes tegeleb projektitoetuse taotluste menetlemisega ning kui pikad on tähtajad , mis antakse toetuse taotlejale ilmnenud vigade parandamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Fikseeritakse aeg , mil le jooksul peab olema projektitoetuse taotluste menetlemine kohalikus tegevusrühmas lõpetatud . 4 . Hindamiskomisjoni moodustamine Määratakse , kui pikaks ajaks moodustatakse hindamiskomisjon . Määratakse , kes ja kuidas võivad esitada hindamiskomisjoni kandidaate, ning nimetatakse kandidaatide kvalifikatsiooninõuded ( keeleoskus, haridustase jms) , kui seda peetakse v ajalikuks. Kirjeldatakse , kuidas toimub hindamis komisjoni põhiliikmete ja asendusliikmete valimine. 5 . H indamiskomisjonist taandamine Määratakse, kuidas käitutakse siis , kui hindamiskomisjoni liige soovib ennast ise komisjoni tööst taandada. Määratakse , millisel juhul peab hindamiskomisjoni liige ennast taandama projekti toetuse taotluse hindamisest. Hindamiskomisjoni liige peab ennast taandama jooksvas taotlusvoorus selle tegevussuuna projektitoetuse taotluse hindamisest, kus ta on taotluse esitajaga seotud isik. Teiste tegevussuundade projektitoetuse taotluste hindamisel võib ta osaleda. 6 . Hindamiskomisjoni töökord Kirjeldatakse , kuidas toimub hindamiskomisjoni juhtimine ja kui suur on kvoorum, et hindamiskomisjon oleks töövõimeline. Kirjeldatakse , kuidas toimub teavitamine ja kes vastutab hindamiskomisjoni teavitamise eest. Kirjeldata kse , kuidas toimub hindamine . Kirjeldatakse , kuidas on hindamiskomisjonil võimalik saada lisateavet projektitoetuse taotluste kohta (investeeringuobjektide külastamine, taotlejate ärakuulamine jms). Määratakse , mitme tööpäeva jooksul arvates hindamis e algusest peab hindamiskomisjon oma töö lõpetama. Kirjeldatakse, kuidas toimitakse, kui üldkoosolek keeldub kinnitamast hindamiskomisjoni moodustatud paremusjärjestust. 7 . Hindamiskriteeriumid Hindamiskriteeriumid tegevussuundade kaupa ei tohi olla diskrimineerivad ning peavad panustama kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegias püstitatud ee smärkide saavutamisse. Sätestatakse hindepunktide skaala koos selgitustega, millistele tingimustele peab projekti toetus e taotluses esitatav teave vastama, et hindajal oleks võimalik panna üks või teine hindepunkt. Projekti toetuse taotluse hindajad peavad põhjendama iga antud hindepunkti. Kehtestatakse minimaalne hindepunktide summa , mis on vajalik projektitoetuse taotlus e paremusjärjestusse seadmiseks . 8. Osalise toetuse andmine Kirjeldatakse, kuidas toimitakse, kui projekti toetuse taotlust on võimalik rahastada vaid osaliselt. Kirjeldatakse, m illiseid kriteeriumeid ja asjaolusid hinnatakse toetuse vähendamise ettepaneku tegemisel . Kirjeldatakse, m illine asutus teeb taotlejale ettepaneku toetuse vähendamise kohta ja kuidas toimub toetuse vähendamise ettepaneku tegemine . 9 . Hindamistulemustest teavitamine Kirjeldatakse, milliseid hindamisega seotud andmeid ja kus avalikustatakse ning kuidas toimub projektitoetuse taotlejate teavitamine hindamistulemustest. Regionaalministri 00.00.0000 määrus nr 00 „ Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus “ Lisa 5 EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia hindamis e kriteeriumid 1. EMKVF-i kohaliku arengu s trateegia hindamise skaala 0 punkti – puudub teave, mida hinnata. Teave on minimaalne, esitatud on valeandmeid, tegevuse d ei ole kooskõlas kehtiva õigusega või puuduvad EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia osad; 1 punkt – teave on vähene, lünklik ja üldsõnaline või esineb vastuolu EMKVF-i kohaliku arengu strateegias esitatud muu teabega ; 2 punkti – teave on vähene ja üldsõnaline, kuid kooskõlas EMKVF-i kohaliku arengu strateegias esitatud muu teabega ; 3 punkti – esitatud teave on selge, korrektne, sidus ja kooskõlas EMKVF-i kohaliku arengu stratee gia s esitatud muu teabega . Teave annab selge ülevaate kavandatud tegevustest, ülesannetest, vajadustest ja eesmärkidest. 2. Hetkeolukorra kirjeldus Hinnatakse , kas EMKVF-i kohaliku arengu strateegia kirjeldus sisaldab kalandus piirkonna jaoks olulisi probleeme, sealhulgas kalandussektori probleem e . Hinnatakse , kas SWOT- analüüsis nimetatud tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud lähtuvad hetkeolukorra kirjeldusest ning kas iga SWOT- analüüsi element on piisaval määral kaetud arva ndmetega või muude analüüsidega . 3. SWOT - analüüs ja strateegilised valikud Hinnatakse , kas SWOT- analüüs on realistlik ning on kooskõlas kalandus piirkonna vajadustega . Hinnatakse, k as EMKVF-i kohaliku arengu strateegia toob välja selged seosed SWOT -analüüs ist tulenevate vajadustega . Hinnatakse, k as EMKVF-i kohaliku arengu strateegias valitud tegevussuunad tagavad kalanduse tervikliku arengu kalanduspiirkonnas . 4. Eesmärkide seadmine ja mõõdetavus Hinnatakse , kas EMKVF-i kohaliku arengu strateegias püstitatud eesmärgid on saavutatavad ja realistlikud . Hinnatakse, k as püstitatud eesmärkidel on seos SWOT- analüüsist tulenevate vajadustega . Hinnatakse, k as püstitatud eesmärgid sisaldavad eneses kvalitatiivset muutust . Hinnatakse, k as eesmärkide saavutamine on selgelt mõõdetav ning kas on kirjeldatud , milliste näitajate alusel ja millise metoodikaga mõõdetakse eesmärkide saavutamist . 5. EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia koostamise protsess Hinnatakse, mil määral olid erinevad huvirühmad kaasatud EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise protsessi. Hinnatakse avalikustamise ja teavitamise põhimõtteid ning kaasamisviise. 6. EMKVF-i k ohaliku arengu strateegia seire ja hindamistegevus Hinnatakse , kuidas on korraldatud tegevuste seire, mille jaoks on projektitoetust saadud ning milliseid andmeid kogutakse ja hinnatakse. Hinnatakse, k uidas ja kui tihti hinnatakse EMKVF-i kohaliku arengu strateegia eesmärkide saavutamist. 7. Elavdamine ja kommunikatsioon Hinnatakse, milliseid tegevusi ja kui tihti tehakse selleks, et parandada vähemaktiivsete taotlejate võimekust projekt itoetuse taotlusi koostada ja ellu viia . Hinnatakse , milliseid teabekanaleid ja meetodeid kasutatakse. Hinnatakse , kui suurt rõhku tervikuna pannakse teavitustegevusele ning kas ja kuidas teavitatakse parimatest praktikatest. Hinnatakse, k as ja mil määral pakutakse taotlejatele erinevaid abimaterjale taotluse koostamiseks ning milline on nende kvaliteet ja kättesaadavus. 8. Rahastamiskava Hinnatakse , kas eelarve on erinevate tegevussuundade vahel loogiliselt jaotatud, arvestades EMKVF-i kohaliku arengu strateegias püstitatud eesmärke. Hinnatakse , kas ressursside kasutus on vastavat tegevust arvestades optimaalne ja õigustatud. 9. Seos ed teiste kalandus piirkonna kohta koostatud arengukavade ja strateegiatega ning rakenduskava eesmärkidega Hinnatakse, kuidas täiendab EMKVF-i kohaliku arengu strateegia teisi selle kalandus piirkonna arengu eesmärgil koostatud arengukavasid ja strateegia id, kuidas annab neile lisandväärtust ning k as on välja toodud kattuvused . Hinnatakse seoseid rakenduskavas püstitatud eesmärkide ja kavandatud tegevustega . Regionaalministri 00.00.0000 määrus nr 00 „Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus “ Lisa 6 Projektitoetuse taotluse sisunõuded (1) Toetuse t aotleja andmed : 1) toetuse taotleja nimi, registrikood, organisatsiooni liik (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus, kohalik omavalitsus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus) ; 2 ) ettevõtte suurus (mikro, väike, keskmine, suur); 3 ) toetuse t aotl eja kontaktandmed ; 4 ) toetuse taotleja esindaja ja projektijuhi andmed, sealhulgas kontaktandmed ja esindamise alus . (2) Toetuse taotluse üldandmed : 1) toetatava tegevuse nimetus; 2) toetatava tegevuse algus ja lõppkuupäev; 3) kavandatava investeeringuobjekti asukoht ja katastrinumber; 4) toetatava tegevuse elluviimise koha sihtnumber ; 5 ) toetatava tegevuse lühikirjeldus ja eesmärk; 6) toetatava tegevuse elluviimise ja toetuse vajalikkuse põhjendus, hetkeolukorra kirjeldus; 7) toetatava tegevuse seos meetme eesmärkidega ja kohaliku ar engu strateegia eesmärkidega; 8) toetuse taotluse oodatavad tulemus likkusse näitajad vastavalt lisas 8 toodule ; 9) abikõlblike kulude maksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga, taotletava toetuse suurus, omafinantseering . (3) Projektit oetuse taotluse ja sellega seotud dokumentide ettevalmistamis e kulu määruse § 28 lõike 5 punkti 1 tähenduses . Projektit oetuse taotluse andmed vastavalt tegevussuunale Vee-elu s ressursside väärindamise ja otseturustamise tegevussuund määruse § 5 lõike 2 punkt i 1 tähenduses (4) K ui toetuse taotleja on tulundusühistu, siis tema liikmete nimekiri. (5 ) Toetuse taotluse kirjeldus: 1 ) toetuse taotleja kogemus ja tegutsemine kalandus- või vesiviljelussektoris või kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamise või turustamise alal; 2 ) toodete tarbijad ja turustuskanalid, olemasolev tu runõudlus, tehtud turu-uuringud. (6) Toetuse taotluse eelarve järgmiste tegevuste kaupa : 1 ) ettevalmistav töö määruse § 28 lõike 5 punktide 2 – 4 tähenduses ; 2 ) seadmete ja vahendite soetamine ning paigaldamine ; 3 ) ehitise ehitamine või uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemid; 4 ) tootearendus ; 5 ) jäätmekäi tlus ; 6 ) investeeringu tegemine taastuvenergiasse ; 7 ) muu investeering . (7 ) Toetuse taotleja järgmise viie kalendri aasta tulude-kulude aruande prognoos. Taotleja viimase kahe kalendriaasta ettevõtte majandusnäitajad kogu ettevõtte majandustegevuse kohta ning tegevuse lõpule järgeva viie kalendri aasta majandusnäitajate finantsprognoos tegevusvaldkonnale, mille le toetust taotletakse . Kui taotlejaks on füüsilisest isikust ettevõtja, esitatakse bilansi ja kasumiaruande asemel ettevõtlustulude ja - kulude prognoos vastavalt tuludeklaratsiooni vormi E kululiikide jaotusele. Kui taotleja on tegutsenud alla kahe kalendri aasta, esitatakse andmed alates tegevuse alustamisest. Finantsprog noosi osaks on seletuskiri. Sadamate taristu parendamise ja pakutavate teenuste mitmekesistamise tegevussuund mää ruse § 5 lõike 2 punkt i 2 tähenduses (8) Toetuse taotleja andmed: 1) toetuse taotleja liikmete nimekiri, sealhulgas nende tegevusala, kui taotlejaks on mittetulundusühing; 2) toetuse taotleja juhatuse liikmete või nõukogu nimekiri, sealhulgas nende tegevusala, kui taotlejaks on sihtasutus. (9) Toetuse taotluse kirjeldus : 1) sadama nimi; 2) sadama omaniku kontaktandmed ; 3) sadama kasutusõigus e lõpptähtaeg; 4) sadamat kasu tavate kutseliste kalurite arv; 5 ) viimase kolme aasta väikesemahulise rannapüügi lossimi s e kogus (kg) sadamas ; 6 ) s adamat kasutavate muude isikute arv (harrastusmeresõitjad, ettevõtjad sadama territooriumil, harrastuskalapüüdjad jt); 7 ) sadama sügavus taotluse esitamise ajal ja pärast tegevuse lõppu (märkida vaid siis kui, tegevuseks on sadama süvendamine); 8 ) sadama sildumiskohtade arv taotluse esitamise ajal ja pärast tegevuse lõppu (märkida vaid juhul , kui tegevuseks on sildumiskohtade suurendamine) ; 9 ) tegevuse oodatavad tulemused ja mõjud ( tegevuse mõju sadamat kasutavatele kaluritele, mõju ja muutus tarneahelatele, mõju kala kvaliteedile, kasusaajate arv, sadama tegevust mitmekesistavate teenuste arv, sadamapidaja võimekus pakkuda teenuseid ja majandada sadamat, keskkonnakaitselised tegevused sadamas, kliimamuutustest tulenevate ohtudega parem toimetulemine jms) ; 10 ) tegevuse mõju läbivatele teemadele (regionaalne areng, kodanikuühiskonna areng, võrdsete võimaluste tagamine). (10 ) Toetuse taotlu se eelarve järgmiste tegevuste kaupa : 1 ) ettevalmistav töö määruse § 28 lõike 5 punktide 2 – 4 tähenduses ; 2 ) ehitise või tehnosüsteemi laiendami n e või uuendami n e, 3 ) akvatooriumi või sadama sissesõidutee süvendamine; 4 ) kala lossimiseks ja jahutamiseks vajalike seadmete ja vahendite soetamine ja paigaldamine; 5 ) kütuse tankla, kütuse veoki ja tankimisseadmete soetamine ; 6 ) kalurite olme hoone, püügivahendite hoiuruumi või abihoone ehitamine või uuendamine; 7 ) heitmete ja jäätmete ning reostustõrjeks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ; 8 ) navigatsioonimärgistuse ostmine ja paigaldamine; 9 ) taastuvenergiasse investeeringu tegemine ; 1 0 ) muu investeering . (11 ) Sadama, mille kohta toetust taotletakse, järgmise viie kalendri aasta tulude-kulude prognoos. Majandustegevuste mitmekesistamise tegevussuund määruse § 5 lõike 3 punkt i 3 tähenduses . (12 ) Toetuse t aotleja andmed: 1) kas toetuse taotleja on väiksemahulise rannapüügiga tegelev ettevõtja, kes alustab ettevõtlusega kõrvaltegevusalal ; 2) kas toetuse taotleja on väiksemahulise rannapüügiga tegelev ettevõtja, kes laiendab või mitmekesistab ettevõtlust kõrvaltegevusalal , millel ta juba tegutseb; 3) kalapüügist saadud tulu taotluse esitamisele eelnenud kalendri aasta kohta. (13 ) Toetuse taotluse kirjeldus: 1 ) turunõudluse analüüs; 2 ) see tegevusvaldkond EMTAK -i koodi järgi, millesse toetatav tegevus panu stab; 3 ) toetuse taotleja andmed projektitoetuse taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaasta müügi- või ettevõtlustulu kohta selles valdkonnas, mill esse toetatav tegevus panustab. (14 ) Toetuse taotlu se eelarve järgmiste tegevuste kaupa : 1 ) ettevalmistav töö määruse § 28 lõike 5 punktide 2 – 4 tähenduses ; 2 ) seadmete ja vahendite soetamine ning paigaldamine; 3 ) ehitise ehitamine või uuendamine , sealhulgas tehnosüsteemid; 4) taastuvenergiasse investeeringu tegemine; 5 ) muu investeering . (15 ) Toetuse t aotleja järgmise viie aasta tulude-kulude aruande prognoos. Taotleja viimase kahe kalendriaasta ettevõtte majandusnäitajad kogu ettevõtte majandustegevuse kohta ning tegevuse lõpule järgneva viie aasta majandusnäitajate finantsprognoos selle tegevusvaldkonna kohta , mille le toetust taotletakse . Kui taotlejaks on füüsilisest isikust ettevõtja, esitatakse bilansi ja kasumiaruande asemel ettevõtlustulude ja - kulude prognoos vastavalt tuludeklaratsiooni vormi E kululiikide jaotusele. Kui taotleja on tegutsenud alla kahe kalendri aasta, esitatakse andmed alates tegevuse alustamisest. Finants prognoosi osaks on seletuskiri. Looduskeskkonna tingimuste parendamise tegevussuund määruse § 5 lõike 2 punkt i 4 tähenduses (16) Toetuse taotluse kirjeldus : 1 ) kui tegevuseks on kudealade taastamine , siis milliste kalade elu - ja sigimistingimuste parendamiseks on tööd kavandatud , ning selleks tegevuseks kavandatavas veekogus asuv kude - ja elupaiga kirjeldus ; 2 ) tegevuse elluviijate kogemus sarnaste tegevuste elluviimisel. (17) Toetuse taotlu se eelarve järgmiste tegevuste kaupa : 1 ) ettevalmistav töö määruse § 28 lõike 5 punktide 2 – 4 tähenduses ; 2) kalade kude alade ja rändeteede parendamine ; 3 ) mereprügi kogumine ; 4 ) muu looduskeskkonda parandav tegevus ; 5) uuringute tellimine. Kalandus- ja merendustraditsioonide edendamise tegevussuund määruse § 5 lõike 2 punkt i 5 tähenduses (18) Toetuse taotluse kirjeldus: tegevuse jätkusuutlikkus, kirjelda objekti hilisemat haldamist , kui tegemist on investeeringuga. (19 ) Toetuse taotlu se eelarve järgmiste tegevuste kaupa : 1 ) ettevalmistav töö määruse § 28 lõi k e 5 punktide 2 – 4 tähenduses ; 2 ) seadmete ja vahendite soetamine ning paigaldamine; 3 ) ehitise ehitamine v õi uuendamine ; 4 ) ürituse (festival, mess, laat jms ) korraldamine ; 5) taastuvenergiasse investeeringu tegemine; 6 ) muu investeering . Kalurite teadmiste ja oskuste edendamise tegevussuund mää ruse § 5 lõike 2 punkt i 6 tähenduses (20 ) Toetuse taotluse eelarve järgmiste tegevuste kaupa : 1) koolituse korraldamine ; 2) k oolitusel osalemine. Regionaalministri 00.00.0000 määrus nr 00 „ Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus “ Lisa 7 Projektitoetuse saaja maksetaotluse sisunõuded Projektitoetuse saaja makse taotlus sisaldab järgmist teavet: 1) projektitoetuse saaja nimi ja registrikood; 2) projektitoetuse taotluse viitenumber; 3) abikõlblike kulude loetelu; 4) abikõlbliku kulu algdokument, nimetus, number, kuupäev ja tehingu pooled; 5) taotletav projekti toetuse makse suurus; 6) teave tegevuse rahastamise kohta enne kulude tegemist määruse § 37 tähenduses; 7) teave selle kohta , kas tegevus on ellu viidud osaliselt või lõplikult; 8) teave tegevusest tulu teenimise kohta; 9) teave projektitoetuse taotluse ettevalmistamiseks tellitud töö ja teenuse kohta määruse § 28 lõi k e 5 punkt i 1 tähenduses ; 10) teave projektitoetuse taotluse ettevalmistamiseks tellitud tööde ja teenuste kohta määruse § 28 lõi k e 5 punkti de 2–4 tähenduses ; 11) teave taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme kasutuselevõtmisega seotud kulude kohta määruse § 2 8 lõi k e 4 tähenduses ; 12 ) tegevuse kogumaksumuse muutmise põhjus ja uus maksumus . Regionaalministri 00.00.0000 määrus nr 00 „ Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus “ Lisa 8 PRIA kogutavad meetme tulemuslikkuse näitajad Andmeid kogutakse projektitoetuse taotluse alusel iga kohaliku tegevusrühma kohta eraldi . 1. R akenduskava elluviimise tulemus likkuse näitajad 1.1 . EMKVF-i kohaliku arengu strateegia koostamise toetus CR 19 haldussuutlikkuse parendamise meetmed 1.2 . Kohaliku tegevusrühma toetus CR 19 haldussuutlikkuse parendamise meetmed 1.3 . Projektitoetus 1.3. 1 . Vee - elu s ressursside väärindamise ja otseturustamise tegevussuund CR 08 kasu saavad isikud 1.3.2 . Sadamate taristu parendamise ja pakutavate teenuste mitmekesistamise tegevussuund CR 08 kasu saavad isikud 1.3.3 . Majandustegevuse mitmekesistamise tegevussuund CR 08 kasu saavad isikud 1.3.4 . Looduskeskkonna tingimuste parendamise tegevussuund CR 10 heasse keskkonnaseisundisse panustavad, sealhulgas looduse taastamist ja kaitset, ökosüsteemide kaitset, elurikkust, loomade tervist ja heaolu käsitlevad projektid 1.3.5 . Kalandus- ja merendustraditsioonide edendamise tegevussuund CR 08 kasu saavad isikud 1.3.6 . Kalurite teadmiste ja oskuste edendamise tegevussuund CR 08 kasu saavad isikud 2. Riigisisesed tulemuslikkuse näitajad 2.1. Vee - elu s ressursside väärindamise ja otseturustamise tegevussuund 1. Kui palju suureneb toetuse taotleja sissetulek tegevuse elluviimise järel (taotleja prognoos) . 2. Mitu kalapüügi - või vesiviljelustoodet tuuakse turule pärast tegevuse lõpetamist (arv) . 3. Kasutusele võetud taastuvenergia tootmis seadme tootmisvõimsus. 2.2. Sadamate taristu parendamise ja pakutavate teenuste mitmekesistamise tegevussuund 1. Lisanduvate teenuste arv sadamas pärast tegevuse lõpetamist . 2. Sadamat kasutavate isikute arvu suurenemine pärast tegevuse lõpetamist. Märgitakse sadamat kasutavate isikute arv enne tegevuse alustamist ja prognoositakse, kui suur on nende arv pärast tegevuse lõpetamist. 3. Kasutusele võetud taastuvenergia tootmis seadme tootmisvõimsus . 2.3. Majandustegevuse mitmekesistamise tegevussuund 1. Kui palju suureneb toetuse taotleja sissetulek projektitegevuste elluviimise järel (taotleja prognoos). 2. Kasutusele võetud taastuvenergia tootmis seadme tootmisvõimsus . 2.4. Looduskeskkonna tingimuste parendamise tegevussuund 1. Kudealade taastamise tegevuse korral korrastatud veekogu pindala (m 2 ). Küsitakse tegevuse lõpetamisel. 2. Mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumisega seotud tegevuste korral kogutud prügi kogus (kg). 2.5. Kalandus- ja merendustraditsioonide edendamise tegevussuund 1. Üritusel osalenud isikute arv . 2. Trükiste tiraaž , kui tegemist on trükimaterjalide valmistamisega . 3. Kasutusele võetud taastuvenergia tootmis seadme tootmisvõimsus . 2.6. Kalurite teadmiste ja oskuste edendamise tegevussuund 1. Toimunud koolituste arv . 2. Koolitatute arv , sealhulgas eraldi meeste ja naiste arv. Kliimaministeerium Rahandusministeerium Meie: 18.08.2023 nr 1.4-3/808 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus” eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas minister Lisad: 1. Määruse eelnõu, EN_Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus.docx 2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus.docx 3. Lisa_1 Meetme rakendamise piirkonnad.docx 4. Lisa_2 Nõuded kohaliku arengu strateegiale.docx 5. Lisa_3 Kalanduspiirkonna eelarvevahendite piirmäärad 2023-2027.docx 6. Lisa_4 Nõuded projektitoetuste taotluse hindamise korrale.docx 7. Lisa_5 Kohaliku arengu strateegia hindamiskriteeriumid.docx 8. Lisa_6 Projektitoetuse taotluse sisunõuded.docx 9. Lisa_7 Projektiteotuse saaja maksetaotluse sisunõuded.docx 10. Lisa_8 PRIA kogutavad meetme tulemuslikkuse näitajad.docx Margus Medell, [email protected], 625 6239 Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1093 - Perioodi 2021¬–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/01c17ba5-69a1-4779-8597-06b96dac027e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/01c17ba5-69a1-4779-8597-06b96dac027e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main