Eelnõu kooskõlastamine

INSTRUMENT FOR THE AMENDMENT OF THE CONSTITUTION OF THE INTERNATIONAL LABOUR ORGANISATION, 1986 AUTHENTIC TEXT  INSTRUMENT FOR THE AMENDMENT OF THE CONSTITUTION OF THE INTERNATIONAL LABOUR ORGANISATION 1 The General Conference of the International Labour Organisation, Having been convened at Geneva by the Governing Body of the International Labour Office, and having met in its Seventy-second Session on 4 June 1986, and Having decided upon the adoption of certain amendments to the Constitution of the International Labour Organisation, a question which is included in the seventh item on the agenda of the Session, adopts, this twenty-fourth day of June of the year one thousand nine hundred and eighty-six, the following instrument for the amendment of the Constitution of the International Labour Organisation, which may be cited as the Constitution of the International Labour Organisation Instrument of Amendment, 1986 : Article 1 As from the date of the coming into force of this Instrument of Amendment, the provisions of the Constitution of the International Labour Organisation, of which the text at present in force is set forth in the first column of the Annex to this Instrument, shall have effect as amended in the second column of the said Annex. Article 2 Two copies of this Instrument of Amendment shall be authenticated by the signatures of the President of the Conference and of the Director-General of the International Labour Office. One of these copies shall be deposited in the archives of the International Labour Office and the other shall be communicated to the Secretary-General of the United Nations for registration in accordance with article 102 of the Charter of the United Nations. The Director-General will communicate a certified copy of the Instrument to all the Members of the International Labour Organisation. Article 3 1. The formal ratifications or acceptances of this Instrument of Amendment shall be communicated to the Director-General of the International Labour Office, who shall notify the Members of the Organisation of the receipt thereof. 2. This Instrument of Amendment will come into force in accordance with the provisions of article 36 of the Constitution of the Organisation. 3. On the coming into force of this Instrument, the Director-General of the International Labour Office shall so notify all the Members of the International Labour Organisation and the Secretary-General of the United Nations. ANNEX THE CONSTITUTION OF THE INTERNATIONAL LABOUR ORGANISATION Provisions in force on 24 June 19862 Amended Provisions2 Article 1 Article 1 4. The General Conference of the Inter- 4. The General Conference of the Inter- national Labour Organisation may also ad- national Labour Organisation may also ad- mit Members to the Organisation by a vote mit Members to the Organisation by a vote concurred in by two-thirds of the delegates concurred in by two-thirds of the delegates attending the session including two-thirds of attending the session including two-thirds of the Government delegates [present and] the Government delegates having taken part voting. Such admission shall take effect on in the voting. Such admission shall take 1 Adopted by the Conference on 24 June 1986 by 352 votes to 44, with no abstentions. 2 The words deleted from the provisions in force on 24 June 1986 are placed in square brackets. The changes and additions introduced by the amended provisions are underlined. the communication to the Director-General effect on the communication to the Inter- of the International Labour Office by the national Labour Office by the government government of the new Member of its for- of the new Member of its formal acceptance mal acceptance of the obligations of the of the obUgations of the Constitution of the Constitution of the Organisation. Organisation. Article 3 Article 3 9. The credentials of delegates and their 9. The credentials of delegates and their advisers shall be subject to scrutiny by the advisers shall be subject to scrutiny by the Conference, which may, by two-thirds of the Conference, which may, by two-thirds of the votes cast [by the delegates present], refuse votes cast, refuse to admit any delegate or to admit any delegate or adviser whom it adviser whom it deems not to have been deems not to have been nominated in ac- nominated in accordance with this article. cordance with this article. Article 6 Article 6 Any change in the seat of the Internation- Any change in the seat of the Internation- al Labour Office shall be decided by the al Labour Office shall be decided by the Conference by a two-thirds majority of the Conference by a two-thirds majority of the votes cast [by the delegates present]. votes cast. Article 7 Article 7 [1. The Governing Body shall consist of 1. The Governing Body shall comprise fifty-six persons- one hundred and twelve seats : Twenty-eight representing governments, - fifty-six seats for persons representing Fourteen representing the employers, and governments ; Fourteen representing the workers. - twenty-eight seats for persons represen- ting the employers ; and - twenty-eight seats for persons represen- ting the workers. 2. Of the twenty-eight persons represen- 2. Its composition shall be as representa- ting governments, ten shall be appointed by tive as possible, taking into account the the Members of chief industrial importance, various geographical, economic and social and eighteen shall be appointed by the interests within its three constituent groups; Members selected for that purpose by the without, however, impairing the recognised Government delegates to the Conference, autonomy of those groups. excluding the delegates of the ten Members mentioned above. 3. The Governing Body shall as occasion 3. In order to meet the requirements of requires determine which are the Members paragraph 2 of this article, and to ensure of the Organisation of chief industrial im- continuity of work, fifty-four of the fifty-six portance and shall make rules to ensure that seats assigned to representatives of govern- all questions relating to the selection of the ments shall be filled as follows : Members of chief industrial importance are (a) They shall be distributed among four considered by an impartial committee be- geographical regions (Africa, America, fore being decided by the Governing Body. Asia and Europe) to be adjusted, if Any appeal made by a Member from the necessary, by mutual agreement among declaration of the Governing Body as to all the governments concerned. Each of which are the Members of chief industrial these regions shall be assigned a number importance shall be decided by the Confe- of seats based on the application of rence, but an appeal to the Conference shall equal weighting of the number of States not suspend the application of the declara- Members within the region, their total tion until such time as the Conference population and their economic activity decides the appeal.] assessed by appropriate criteria (gross national product or contributions to the budget of the Organisation), it being understood that no region shall have fewer than twelve seats and none more than fifteen seats. For the application of this subparagraph, the initial distribu- tion of seats shall be as follows : Africa : thirteen seats; America: twelve seats; Asia and Europe : alternately fifteen and fourteen seats. (b) {i) During the International Labour Conference, the Government dele- gates representing States Members belonging to the different regions referred to in subparagraph (a) of this paragraph, or those which are attached to them by mutual agree- ment, or are invited to the corres- ponding Regional Conference un- der the conditions set out in para- graph 4 below, shall constitute the electoral colleges responsible for appointing the members to fill the seats assigned to each of the said regions. The Government delegates representing the States of Western Europe and those representing the socialist States of Eastern Europe shall constitute separate electoral colleges. They shall agree to divide between them the seats assigned to the region and shall select separate- ly their representatives on the Gov- erning Body. (ii) When the special characteristics of a region so require, the governments of that region may agree to form subdivisions on a subregional basis to appoint separately Members to fill the seats assigned to the sub- region concerned. (iii) The appointments shall be' com- municated to the college of Govern- ment delegates to the Conference in order for it to proclaim the results. If the electoral process or its results in a region or subregion are the subject of dispute which cannot be settled at those levels, the College of Government delegates to the Conference shall take a decision in the framework of the provisions of the relevant protocol. (c) Each electoral college shall take the necessary steps to ensure that a substan- tial number of Members appointed to fill the seats assigned to that region is cho- sen on the basis of the size of their population and that an equitable geo- graphical distribution is assured, while at the same time taking into consideration other factors such as the economic activ- ity of the Members concerned in accord- ance with the special characteristics of the region. The means of implementing these principles shall be specified in protocols agreed by the governments of each electoral college which shall be deposited with the Director-General of the International Labour Office. 4. Each of the two remaining seats shall be allocated alternately to Africa and America on the one hand, and to Asia and Europe on the other, in order to enable each of these regions to ensure participation in the electoral process, on a non-discriminat- ory basis, of States Members which belong  to it geographically or are attached to it by mutual agreement, or are invited to the corresponding regional conference, but are not yet covered either by the protocol for that region or by any other, it being under- stood that such States shall not be placed in a privileged position in relation to compar- able States in the region. Whenever the additional seat is not used in accordance with the foregoing provisions, it shall be filled by the region concerned in the light of the provisions of its protocol. [4.] The persons representing the em- 5. The persons representing the em- ployers and the persons representing the ployers and the persons representing the workers shall be elected respectively by the workers "shall be elected respectively by Employers' delegates and the Workers' del- the Employers' delegates and the Workers' egates to the Conference. delegates to the Conference. [5.] The period of office of the Governing 6^ The period of office of the Governing Body shall be three years. If for any reason Body shall be three years. If for any reason the Governing Body elections do not take the Governing Body elections do not take place on the expiry of this period, the place on the expiry of this period, the Governing Body shall remain in office until Governing Body shall remain in office until such elections are held. such elections are held. [6.] The method of filling vacancies and T The method of filling vacancies and of of appointing substitutes and other similar appointing substitutes and other similar questions may be decided by the Governing questions may be decided by the Governing Body subject to the approval of the Confer- Body subject to the approval of the Confer- ence. ence. [7.] The Governing Body shall, from time 8. The Governing Body shall, from time- to time, elect from its number a chairman to time, elect from its number a chairman and two vice-chairmen, of whom one shall and two vice-chairmen, of whom one shall be a person representing a government, one be a person representing a government, one a person representing the employers, and a person representing the employers, and one a person representing the workers. one a person representing the workers. [8.] The Governing Body shall regulate 9. The Governing Body shall regulate its its own procedure and shall fix its own times own procedure and shall fix its own times of of meeting. A special meeting shall be held meeting. A special meeting shall be held if a if a written request to that effect is made by written request to that effect is made by at at least [sixteen] of the representatives on least thirty-two of the representatives on the the Governing Body. Governing Body. Article 8 Article 8 1. There shall be a Director-General of 1. There shall be a Director-General of the International Labour Office, who shall the International Labour Office, who shall be appointed by the Governing Body and, be appointed by the Governing Body, which subject to the instructions of the Governing shall submit the appointment to the Interna- Body, shall be responsible for the efficient tional Labour Conference for approval. conduct of the International Labour Office and for such other duties as may be assigned 2. Subject to the instructions of the Gov- to him. erning Body, the Director-General shall be responsible for the efficient conduct of the Office and for such other duties as may be assigned to him. [2.] The Director-General or his deputy 3^ The Director-General or his deputy shall attend all meetings of the Governing ' shall attend all meetings of the Governing Body. Body. Article 13 Article 13 2. ... 2. ... (c) the arrangements for the approval, allo- (c) the arrangements for the approval, allo- cation and collection of the budget of cation and collection of the budget of the International Labour Organisation the International Labour Organisation shall be determined by the Conference shall be determined by the Conference by a two-thirds majority of the votes cast by a two-thirds majority of the votes  [by the delegates present], and shall cast, and shall provide for the approval provide for the approval of the budget of the budget and of the arrangements and of the arrangements for the alloca- for the allocation of expenses among the tion of expenses among the Members öf Members of the Organisation by a com- the Organisation by a committee of mittee of Government representatives. Government representatives. 4. A Member of the Organisation which 4. A Member of the Organisation which is in arrears in the payment of its financial is in arrears in the payment of its financial contribution to the Organisation shall have contribution to the Organisation shall have no vote in the Conference, in the Governing no vote in the Conference, in the Governing Body, in any committee, or in the elections Body, in any committee, or in the elections of members of the Governing Body, if the of members of the Governing Body, if the amount of its arrears equals or exceeds the amount of its arrears equals or exceeds the amount of the contributions due from it for amount of the contributions due from it for the preceding two full years : Provided that the preceding two full years : Provided that the Conference may by a two-thirds ma- the Conference may by a two-thirds ma- jority of the votes cast [by the delegates pre- jority of the votes cast permit such a sent] permit such a Member to vote if it is Member to vote if it is satisfied that the satisfied that the failure to pay is due to failure to pay is due to conditions beyond conditions beyond the control of the the control of the Member. Member. Article 16 Article 16 2. Items to which such objection has been 2. Items to which such objection has been made shall not, however, be excluded from made shall not, however, be excluded from the agenda, if [at the Conference a majority the agenda, if the Conference decides by a of two-thirds of the votes cast by the dele- majority of two-thirds of the votes cast to gates present is in favour of considering consider them. them]. 3. If the Conference decides (otherwise 3. If the Conference decides (otherwise than under the preceding paragraph) by than under the preceding paragraph) by a two-thirds of the votes cast [by the delegates majority of two-thirds of the votes cast that present] that any subject shall be considered any subject shall be considered by the Con- by the Conference, that subject shall be ference, that subject shall be included in the included in the agenda for the following agenda for the following session. [meeting]. Article 17 Article 17 2. Except as otherwise expressly pro- 2. Except as otherwise expressly pro- vided in this Constitution or by the terms of vided in this Constitution or by the terms of any Convention or other instrument confer- any Convention or other instrument confer- ring powers on the Conference or of the ring powers on the Conference or of the financial and budgetary arrangements financial and budgetary arrangements adopted in virtue of article 13, all matters adopted in virtue of article 13, all matters shall be decided by a simple majority of the shall be decided by a simple majority of the votes cast [by the delegates present.] votes cast (for and against). 3. In cases in which the Constitution provides for a decision by a simple majority, the decision shall be concurred in by at least one-quarter of the delegates attending the session of the Conference ; in cases in which the Constitution provides for a decision by a two-thirds majority, the decision shall be concurred in by at least one-third of the delegates attending the session; in cases in which the Constitution provides for a decision by a three-fourths majority, the decision shall be concurred in by at least three-eighths of the delegates attending the session. [3.] The voting is void unless [the total 4. The voting is void unless at least one- number of votes cast is equal to half the half of the delegates attending the session number of the delegates attending the Con- and entitled to vote have taken part in the ference.] voting.  Artide 19 Article 19 2. In either case a majority of two-thirds 2. In either case a majority of two-thirds of the votes cast [by the delegates present] of the votes cast shall be necessary on the shall be necessary on the final vote for the final vote for the adoption of the Conven- adoption of the Convention or Recommen- tion or Recommendation, as the case may dation, as the case may be, by the Confer- be, by the Conference. ence. Article 21 Article 21 1. If any Convention coming before the 1. If any Convention coming before the Conference for final consideration fails to Conference for final consideration fails to secure the support of two-thirds of the votes secure the support of two-thirds of the votes cast [by the delegates present], it shall cast, it shall nevertheless be within the right nevertheless be within the right of any of the of any of the Members of the Organisation Members of the Organisation to agree to to agree to such Convention among them- such Convention among themselves. selves. Article 36 Article 36 Amendments to this Constitution which 1. Subject to the provisions of para- are adopted by the Conference by a ma- graph 2 of this article, amendments to this jority of two-thirds of the votes cast [by Constitution which are adopted by the Con- the delegates present] shall take effect when ference by a majority of two-thirds of the ratified or accepted by two-thirds of the votes cast shall take effect when ratified or Members of the Organisation [including five accepted by two-thirds of the Members of of the ten Members which are represented the Organisation. on the Governing Body as Members of chief 2. If an amendment relates to- industrial importance in accordance with the provisions of paragraph 3 of article 7 of this (i) the fundamental purposes of the Constitution.] Organisation as set out in the Pre- amble to the Constitution and in the Declaration concerning the Aims and Purposes of the Organisation annexed thereto (Preamble; art- icle 1 ; Annex) ; (ii) the permanent establishment of the Organisation, the composition and functions of its collegiate organs and the appointment and responsibilities of the Director-General as set out in the Constitution (article 1 ; article 2 ; article 3; article 4; article 7; art- icle 8 ; article 17) ; (iii) the constitutional provisions con- cerning international labour Con- ventions and Recommendations (art- icles 19-35 ; article 37) ; (iv) the provisions of this article, it shall not be considered as adopted unless it receives three-fourths of the votes cast ; it shall not take effect unless ratified or ac- cepted by three-quarters of the Members of the Organisation.  Välisministeerium 30.08.2023 nr 2-1/2023/4062 Justiitsministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO põhikirja muutmise 1986. aasta dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1. Ratifitseerimise seaduse eelnõu 2. Ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 3. ILO põhikirja muudatuste tekst eesti keeles 4. ILO põhikirja muudatuste tekst inglise keeles Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Maria-Helena Rahumets 5916 2680 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 29.08.2023 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise 1986. aasta dokumendi ratifitseerimise seadus Ratifitseerida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise 1986. aasta dokument, mis on vastu võetud 1987. aasta 4. juunil Genfis. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ... ............................. 2023. a Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt)  29.08.2023 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise 1986. aasta dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise 1986. aasta dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõuga ratifitseeritakse 4. juunil 1987. aastal Genfis vastu võetud ILO põhikirja muudatused. ILO on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu Eesti kuulub ja mille põhieesmärgid on tööstandardite ja tööalaste aluspõhimõtete edendamine ja realiseerimine, inimväärse töö tagamine, sotsiaalkaitsega hõlmatuse ja tõhususe suurendamine ning kolmepoolsuse ja sotsiaaldialoogi tugevdamine. ILO põhikirja1 muudatused puudutavad ILO haldusnõukogu koosseisu ja haldamist, peadirektori ametisse nimetamise protseduuri ja reeglistikku ILO põhikirja muutmiseks. Põhikirja muudatuste tegemise peamine eesmärk on: a) muuta ILO haldusnõukogus liikmeskond paremini esindatuks, b) kaasata peadirektori ametisse nimetamise protsessi senisest rohkem liikmeid, c) võimaldada ILO põhikirja olulisemaid põhimõtteid muuta senisest suurema ILO liikmete toetusega. Ratifitseerimisega väljendab Eesti toetust ILO põhikirja viidatud muudatustele ja see avaldab positiivset mõju riigi välissuhetele. ILO põhikirja muudatused ei ole siiani jõustunud, kuna piisav hulk ILO liikmesriike ei ole neid ratifitseerinud. Muudatuste jõustumiseks on vajalik, et muudatused ratifitseeriks kaks kolmandikku ILO liikmesriike, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki2. Eesti ei ole seni muudatusi ratifitseerinud, kuna varem oli dokumendis viide sotsialistlikele riikidele. 2021. aastal võttis Rahvusvaheline Töökonverents vastu resolutsiooni, milles kinnitati, et sotsialistlike riikide mõiste ei vasta enam praegusele geopoliitilisele olukorrale ja loetakse seetõttu iganenuks. Seega ei esine enam takistusi muudatuste ratifitseerimiseks. 2022. aasta detsembri seisuga3 on muudatused ratifitseerinud 125 liikmesriiki 187-st. Tööstuslikult olulistest riikidest on muudatused ratifitseerinud kaks riiki – India ja Itaalia. Muudatuste jõustumiseks on puudu muudatuste ratifitseerimine kolme tööstuslikult olulise liikmesriigi poolt. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Maria-Helena Rahumets ([email protected], 1 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikiri [seisuga 08.10.2015]. – RT II, 02.02.2021, 5. 2 Need riigid on Brasiilia, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Itaalia, Jaapan, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. 3 ILO. Instrument for the Amendment of the Constitution of the International Labour Organisation, 1986. Ratification/acceptance as at 8 December 2022: https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---dgreports/--- jur/documents/genericdocument/wcms_863599.pdf. 1 5916 2680). Eelnõu ja seletuskirja koostamises on osalenud sama osakonna töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa ([email protected], 5914 4161). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku ([email protected], 5455 0226). ILO põhikirja muudatused on eesti keelde tõlkinud Dussani tõlkebüroo vandetõlk Erik Tomberg (Dussan OÜ, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, kuivõrd hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega. Põhikirja muudatused ratifitseeritakse Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punkti 5 alusel, mis näeb ette ratifitseerimise Riigikogu poolt, kui ratifitseerimine on lepingus (praegusel juhul ILO põhikirjas) ette nähtud. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõul ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse4 tähenduses. 2. Seaduse eesmärk Põhikirja muudatuste ratifitseerimise eesmärk on väljendada Eesti kui ILO liikme toetust ILO põhikirja muudatustele, mis näevad ette ILO haldusnõukogus esindatuse suurendamist käsitlevad põhimõtted, peadirektori ametisse nimetamise protsessi suurema kaasatuse ning selle, et ILO põhikirja olulisemaid põhimõtteid saab edaspidi muuta senisest suurema ILO liikmete toetusega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest lausest, millega ratifitseeritakse ILO põhikirja muudatused. ILO põhikirja muutmise 1986. aasta dokument koosneb preambulist, kolmest artiklist ja lisast, mis sisaldab nimetatud dokumendiga muudetavaid põhikirja sätteid. ILO põhikirja muudatuste dokumendi autentne versioon on kättesaadav ILO veebilehel. 5 Põhikirja muudatuste dokumendi lisa sisaldab kahte veergu, millest esimene kajastab 24. juuni 1989. aasta seisuga jõus olevaid ILO põhikirja sätteid ja teine nende sätete muudatusi. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 5 ILO. Instrument for the Amendment of the Constitution of the International Labour Organisation, 1986. Authentic Text: https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---dgreports/---jur/documents/genericdocument/wcms_441872.pdf. 2 Preambul Preambuli kohaselt võttis Rahvusvaheline Töökonverents 72. istungjärgul 29. juunil 1986. aastal Genfis vastu ILO põhikirja muutmise dokumendi pealkirjaga „Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise 1986. aasta dokument“. Artiklid 1–3 Artiklid 1 kuni 3 käsitlevad ILO põhikirja muudatuste jõustumist, kinnitamist ja ratifitseerimist. ILO põhikirja muudatused kehtivad muudetud kujul alates muutmise dokumendi jõustumise kuupäevast. Muutmise dokument jõustub ILO põhikirja artikli 36 kohaselt. ILO põhikirja artikkel 36 sätestab, et põhikirja muudatused jõustuvad siis, kui need on ratifitseerinud või vastu võtnud kaks kolmandikku ILO liikmetest, sealhulgas viis kümnest liikmest, kes on haldusnõukogus esindatud kui tööstuslikult olulised liikmed (vt joonealune viide nr 1). 2022. aasta detsembri seisuga on muudatused ratifitseerinud 125 liikmesriiki 187-st. Tööstuslikult olulistest riikidest on muudatused ratifitseerinud kaks riiki: India ja Itaalia. Muudatuste jõustumiseks on puudu muudatuste ratifitseerimine kolme tööstuslikult olulise liikmesriigi poolt. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teatab muutmise dokumendi jõustumisest kõiki ILO liikmeid ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri. Lisa (muudetud ILO põhikirja sätted) ILO põhikirja artikli 1 lõike 4, artikli 3 lõike 9, artikli 6, artikli 13 lõigete 2c ja 4, artikli 16 lõigete 2 ja 3, artikli 17 lõike 2, artikli 19 lõike 2, artikli 21 lõike 1 ning osaliselt artikli 36 muudatused on tehnilist laadi. Nende artiklite muudatused puudutavad küsimust, millise häälteenamusega saab ILO-s otsuseid vastu võtta. Seni on loetletud artiklid näinud ette, et otsuste vastuvõtmiseks peab otsuste poolt hääletama kaks kolmandikku Rahvusvahelisel Töökonverentsil kohal viibivatest delegaatidest. Muudatustega jäetakse sättest välja viide kohal viibivatele delegaatidele ning tagatakse seeläbi sätte õigusselgus ja teksti ajakohastamine, kuivõrd ILO-s on hääletamist võimalik korraldada ka elektroonilisi vahendeid kasutades. ILO põhikirja artikli 7 muudatustega muudetakse ILO haldusnõukogu (ingl governing body) puudutavaid põhimõtteid. Lõike 1 kohaselt suureneb ILO haldusnõukogu liikmete arv. ILO haldusnõukogu on ILO täitevorgan, kes võtab vastu otsuseid ILO kohta, otsustab Rahvusvahelise Töökonverentsi päevakorra, võtab vastu ILO programmi ja eelarve konverentsile esitamiseks ning valib ILO peadirektori. Põhikirja varasema sõnastuse järgi kuulub haldusnõukogusse 56 liikmekohta, neist 28 on valitsustel, 14 töötajate esindajatel ja 14 tööandjate esindajatel. Muudatuste kohaselt kuulub haldusnõukogusse 112 liikmekohta, neist 56 on valitsustel, 28 töötajate esindajatel ja 28 tööandjate esindajatel. Seega, muudatus tagab haldusnõukogus suurema esindatuse ja suurendab Eesti võimalusi ILO haldusnõukogu töös osaleda. Lõike 2 varasema sõnastuse kohaselt kuulub 28-st valitsuste esindajatele mõeldud kohast kümme tööstuslikult olulistele riikidele. Need on nn määratud kohad, mis tähendab, et need esindajad haldusnõukogus ei vahetu. Näiteks, Euroopa piirkonna esindajate kohtade hulgas on viis määratud kohta ja üksnes kolm valitavat ehk nn liikuvat kohta. Seetõttu on vaid vähestel Euroopa riikidel, kes 3 ei kuulu tööstuslikult oluliste riikide nimekirja, võimalus osaleda haldusnõukogu töös. Uue haldusnõukogu valimine iga kolme aasta tagant vähendab seda võimalust veelgi. Muudatustega nähakse ette põhimõte, et haldusnõukogu koosseis peab olema piisavalt esinduslik, arvestades valitsuste, töötajate ja tööandjate esindajate erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve. Selle põhimõtte kehtestamisega kaotatakse määratud kohad tööstuslikult olulistele riikidele. See omakorda suurendab haldusnõukogus liikmeskonna esindatust ja võimaldab senisest rohkematel riikidel osaleda haldusnõukogu töös. Nimetatud muudatus on põhjus, miks tööstuslikult olulistel riikidel puudub huvi muudatuste ratifitseerimise vastu ja miks senini ei ole ILO põhikirja muudatused jõustunud. Lõike 3 muudatustega lisatakse ILO põhikirja põhimõtted, kuidas haldusnõukogu 56 kohta valitsuste vahel jaotuvad. Valitsustele ette nähtud 56 kohast 54 jaotatakse nelja geograafilise regiooni vahel, andes igale regioonile minimaalselt 12 ja maksimaalselt 15 kohta. Neli geograafilist regiooni on Aafrika, Ameerika, Aasia ja Euroopa. Kohtade jaotamisel regioonide vahel võetakse arvesse järgmiseid asjaolusid:  ILO liikmesriikide arv regioonis;  ILO liikmesriikide rahvaarv kokku;  hinnang ILO liikmesriikide majandustegevusele vastavalt asjakohastele kriteeriumitele, nagu majanduse kogutoodang või sissemaksed ILO eelarvesse. Esialgne 54 valitsuse esindaja koha jaotus on järgmine: 13 kohta Aafrikale, 12 kohta Ameerikale ning vastavalt 14 ja 15 kohta Euroopale ja Aasiale. Kaks ülejäänud kohta on roteeruvad kohad – üks Aafrika ja Ameerika vahel ning teine Aasia ja Euroopa vahel. Et täita 54 valitsuse esindaja kohta, moodustavad valitsuse delegaadid Rahvusvahelisel Töökonverentsil valimiskogud, mille ülesanne on nimetada igale geograafilise piirkonnale eraldatud kohale liige. Sealjuures moodustavad eraldi valimiskogu Lääne-Euroopa ja Ida-Euroopa riikide valitsuste esindajad, kes lepivad kokku piirkonnale eraldatud kohtade jaotuse ja valivad eraldi oma esindajad haldusnõukogusse. Edaspidi on võimalik regioonide valitsuste kokkuleppel moodustada geograafiliste regioonide sees ka alamregioone, et nimetada liikmed alamregioonide järgi. Iga valimiskogu peab tagama, et märkimisväärne arv piirkondade liikmeid valitakse eelnimetatud asjaolude järgi, arvesse võttes õiglast geograafilist jaotust, rahvaarvu ja muid tegureid, nagu liikmete majandustegevus olenevalt piirkonna eripäradest. Valitsuse esindajate nimetamisest teatatakse konverentsil valitsuse delegaatide kogule, kes kuulutab tulemused välja. Kui piirkonnas on valimise käigu või selle tulemuste üle vaidlus ja seda ei õnnestu lahendada, teeb otsuse konverentsi valitsuse delegaatide kogu. Lõigetes 5–8 ei ole tehtud sisulisi muudatusi. Muudetud on üksnes lõigete nummerdust, nt varasem lõige 4 on edaspidi lõige 5 jne. Lõige 9 reguleerib haldusnõukogu istungjärkude pidamist. Varasema sõnastuse kohaselt peetakse eriistungjärke juhul, kui selleks annab kirjaliku taotluse vähemalt 16 haldusnõukogu esindajat. Muudatuste kohaselt tuleb eriistungjärkude pidamiseks anda kirjalik taotlus 32 esindajal. Seega eeldab eriistungjärkude korraldamine senisest rohkemate esindajate soovi. 4 ILO põhikirja artikli 8 muudatusega muudetakse Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorit käsitlevaid põhimõtteid. Osaliselt on muudatused tehnilist laadi, kuivõrd varem artikli 1. lõikes sisaldunud osa liigutatakse lõikesse 2 (s.o et peadirektor vastutab haldusnõukogu juhiste alusel Rahvusvahelise Tööbüroo tõhusa juhtimise eest ja muude talle antud ülesannete täitmise eest) ja lõige 2 nimetatakse lõikeks 3. Sisuline muudatus puudutab Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori ametisse nimetamist. Seni nimetas peadirektori ametisse üksnes haldusnõukogu. Põhikirja täiendatakse nõudega, et kui haldusnõukogu nimetab peadirektori ametisse, siis tuleb haldusnõukogul esitada ametisse nimetamine heakskiitmiseks ka Rahvusvahelisele Töökonverentsile. Rahvusvaheline Töökonverents on ILO kõrgeim otsustuskogu, mis kohtub ühe korra aastas, ning sellel kohtumisel osaleb igast liikmesriigist kaks valitsuse esindajat – üks tööandjate ja üks töötajate esindaja. Seega on peadirektori valimise otsustusprotsess edaspidi senisest esinduslikum ja võtab arvesse rohkemate ILO liikmete seisukohta. ILO põhikirja artikli 17 lõike 3 muudatustega täiendatakse ILO põhikirja põhimõtetega, mis käsitlevad otsuste vastuvõtmist Rahvusvahelisel Töökonverentsil. Kuigi ILO põhikiri näeb ette, et eri otsused võetakse vastu kindla häälteenamusega (nt lihthäälteenamus, 2/3 häälteenamus), ei ole põhikirjas seni täpsustatud, millal loetakse häälteenamuse nõue täidetuks. Seetõttu täpsustatakse põhikirjas edaspidi järgnevat:  kui põhikiri näeb ette otsustamise lihthäälteenamusega, peab otsuse poolt hääletama vähemalt 1/4 konverentsi istungjärgul osalevatest delegaatidest;  kui põhikiri näeb ette otsustamise 2/3 häälteenamusega, peab otsuse poolt hääletama vähemalt 1/3 istungjärgul osalevatest delegaatidest;  kui põhikiri näeb ette otsustamise 3/4 häälteenamusega, peab otsuse poolt hääletama vähemalt 3/8 istungjärgul osalevatest delegaatidest. Lõike 4 varasema sõnastuse kohaselt kehtib konverentsi hääletustulemus üksnes juhul, kui hääletamisest võttis osa pool konverentsil osalevatest delegaatidest. Edaspidi sätestatakse, et hääletus on kehtetu, kui vähemalt pool istungjärgul osalevatest hääleõiguslikest delegaatidest ei ole hääletamisest osa võtnud. ILO põhikirja artikli 36 muudatustega täiendatakse ILO põhikirja muudatuste üle hääletamise ja nende jõustumise korda. Seniste põhimõtete kohaselt jõustuvad need põhikirja muudatused, mille Rahvusvaheline Töökonverents võtab vastu delegaatide 2/3 häälteenamusega siis, kui need on ratifitseerinud või vastu võtnud 2/3 organisatsiooni liikmetest ja neist viis peab olema kümnest tööstuslikult olulisest riigist. ILO põhikirja muudatuste jõustumise üldreegel jääb samaks. Siiski täpsustatakse ILO põhikirja teatud artikleid puudutavate muudatuste vastu võtmise ja jõustumise korda. Osade põhikirja muudatuste vastu võtmiseks ja jõustumiseks on edaspidi vaja, et senisest suurem hulk ILO liikmeid muudatuse poolt hääletaks või muudatused ratifitseeriks. Seda juhul, kui muudatus on seotud: a) organisatsiooni põhieesmärkidega (preambul, artikkel 1, lisa); b) organisatsiooni põhikirjas sätestatud püsiva tegevuskohaga, organisatsiooni kollegiaalsete organite koosseisu ja ülesannetega ning peadirektori ametisse nimetamise ja ülesannetega (artiklid 1–4, 7–8, 17); c) põhikirja sätetega rahvusvaheliste töökonventsioonide ja -soovitustega (artiklid 19–35, 37); 5  d) käesoleva artikliga (artikkel 36). Et lugeda ILO põhikirja sätete loetletud muudatused vastu võetuks, tuleb muudatused vastu võtta konverentsi 3/4 häälteenamusega ja nende jõustumiseks peavad need ratifitseerima või heaks kiitma 3/4 ILO liikmetest. Seega, kui edaspidi soovitakse ILO põhikirja teha suuremaid muudatusi, on vajalik rohkemate ILO liikmete toetus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei võta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega, kuivõrd Euroopa Liidu õigus ei reguleeri rahvusvahelist tööõigust ILO põhikirja tähenduses. 6. Seaduse mõjud Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimisega väljendab Eesti toetust põhikirja praegu muudetavatele põhimõtetele ehk sellele, et muuta ILO haldusnõukogus liikmeskond paremini esindatuks, kaasata peadirektori ametisse nimetamise protsessi senisest rohkem liikmeid ning võimaldada ILO põhikirja olulisemaid põhimõtteid edaspidi muuta senisest suurema ILO liikmete toetusega. Välissuhete vaatest on oluline, et ILO kui rahvusvaheline organisatsioon võtab vastu otsuseid, mis pälvinud organisatsiooni liikmete seas laiapinnalise toetuse. Seda eesmärki aitab põhikirja muudatuste ratifitseerimine tagada, mistõttu on muudatuste ratifitseerimisel positiivne mõju Eesti välissuhetele. Mõju riigi julgeolekule ei tuvastatud. Eelnõul ei ole sotsiaalset mõju, majanduslikku mõju, mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimise tõttu ei tehta Eesti õigusaktidesse muudatusi. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud ILO põhikirja muudatuste rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Põhikirja muudatused jõustuvad ILO liikmete suhtes päeval, mil kaks kolmandikku ILO liikmesriikidest, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki, muudatused ratifitseerivad (ILO põhikirja artikkel 36). 6 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Välisministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) 7  RAHVUSVAHELISE TÖÖORGANISATSIOONI PÕHIKIRJA MUUTMISE 1986. AASTA DOKUMENT AUTENTNE TEKST  RAHVUSVAHELISE TÖÖORGANISATSIOONI PÕHIKIRJA MUUTMISE DOKUMENT1 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents, mille on Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu kokku kutsunud seitsmekümne teisele istungjärgule 4. juunil 1987 Genfis, olles otsustanud vastu võtta istungjärgu päevakorra seitsmenda päevakorrapunktina käsitletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muudatused, võtab 29. juunil 1986 vastu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise dokumendi, mille nimetus on „Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja muutmise 1986. aasta dokument“. Artikkel 1 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja sätted, mille kehtiv tekst on esitatud dokumendi lisa esimeses veerus, kehtivad alates muutmise dokumendi jõustumise kuupäevast nimetatud lisa teises veerus esitatud muudetud kujul. Artikkel 2 Muutmise dokumendi kaks eksemplari kinnitatakse konverentsi eesistuja ja Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori allkirjaga. Üks eksemplar antakse hoiule Rahvusvahelise Tööbüroo arhiivi ja teine saadetakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes registreerib selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt. Peadirektor saadab kinnitatud ärakirja dokumendist kõigile Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmetele. Artikkel 3 1. Muutmise dokumendi ratifitseerimise või heakskiitmise kiri saadetakse Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile, kes teatab selle kättesaamisest organisatsiooni liikmetele. 2. Muutmise dokument jõustub Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja artikli 36 kohaselt. 3. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teatab muutmise dokumendi jõustumisest kõikidele Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmetele ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. 1 Vastu võetud konverentsi poolt 24. juunil 1986, poolthääli 352, vastuhääli 44, erapooletuid ei olnud.  LISA RAHVUSVAHELISE TÖÖORGANISATSIOONI PÕHIKIRI [Esimene veerg on tõlkest välja jäetud. Järgneb teises veerus oleva teksti tõlge.] Muudetud sätted2 Artikkel 1 4. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents võib võtta organisatsiooni liikmeid vastu ka hääletuse alusel, millel hääletab poolt kaks kolmandikku istungjärgul osalevatest delegaatidest, sealhulgas kaks kolmandikku hääletusel osalenud valitsuse delegaatidest. Selline vastuvõtmine jõustub, kui uue liikmesriigi valitsus teatab Rahvusvahelisele Tööbüroole organisatsiooni põhikirja kohustuste ametlikust heakskiitmisest. Artikkel 3 9. Delegaatide ja nende nõunike volikirju kontrollib konverents, mis võib kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega keelduda vastu võtmast delegaati või nõunikku, kes ei ole tema hinnangul määratud käesoleva artikli kohaselt. Artikkel 6 Rahvusvahelise Tööbüroo asukoha muutuse otsustab konverents kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega. Artikkel 7 1. Haldusnõukogus on ükssada kaksteist kohta: – viiskümmend kuus kohta on valitsusi esindavatele isikutele; – kakskümmend kaheksa kohta on tööandjaid esindavatele isikutele ja – kakskümmend kaheksa kohta on töötajaid esindavatele isikutele. 2. Koosseis peab olema võimalikult esinduslik, arvestades kolme esindatava rühma erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve, kahjustamata nende rühmade tunnustatud autonoomiat. 3. Käesoleva artikli lõike 2 nõuete täitmiseks ja jätkuva töö tagamiseks täidetakse valitsuste esindajatele eraldatud viiekümne kuuest kohast viiskümmend neli järgmiselt. 2 Sõnad, mis on kustutatud kehtivatest sätetest seisuga 24. juuni 1986, on paigutatud nurksulgudesse. Muudetud sätetega sisse viidud muudatused ja täiendused on alla joonitud. [Kuna esimese veerg on tõlkest välja jäetud, ei ole tõlkes muudatusi ja täiendusi eraldi vorminguga välja toodud.] a) Need jaotatakse nelja geograafilise piirkonna vahel (Aafrika, Ameerika, Aasia ja Euroopa), mida tuleb vajaduse korral korrigeerida kõigi asjaomaste valitsuste vastastikusel kokkuleppel. Igale piirkonnale kohtade arvu eraldamisel võetakse võrdse kaaluga aluseks piirkonnas asuvate liikmesriikide arv, nende kogu rahvaarv ja majandustegevus, mida hinnatakse asjakohaste kriteeriumite alusel (rahvamajanduse kogutoodang või sissemaksed organisatsiooni eelarvesse), eeldades et ühelgi piirkonnal ei ole vähem kui kaksteist kohta ega rohkem kui viisteist kohta. Käesoleva punkti kohaldamiseks on algne kohtade jaotus järgmine: Aafrika – kolmteist kohta; Ameerika – kaksteist kohta; Aasia ja Euroopa – vahelduvalt viisteist ja neliteist kohta. b) i) Valitsuse delegaadid, kes esindavad käesoleva lõike punktis a viidatud eri piirkondadesse kuuluvaid liikmesriike, või neid, keda on vastavasse piirkonda kinnitatud vastastikuse kokkuleppe alusel või keda on kutsutud vastavale piirkonna konverentsile lõikes 4 esitatud tingimuste alusel, moodustavad Rahvusvahelisel Töökonverentsil valimiskogud, mille ülesanne on nimetada liikmed igale nimetatud piirkonnale eraldatud kohtade täitmiseks. Lääne- Euroopa riike ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike esindavad valitsuse delegaadid moodustavad eraldi valimiskogud. Nad lepivad kokku piirkonnale eraldatud kohtade omavahelise jaotuse ja valivad eraldi oma esindajad haldusnõukogusse. ii) Kui piirkonna eripära seda nõuab, võivad piirkonna valitsused leppida kokku alampiirkonna alusel alajaotuste moodustamises, et eraldi nimetada liikmed asjaomasele alampiirkonnale eraldatud kohtade täitmiseks. iii) Liikmete nimetamisest teatatakse konverentsi valitsuse delegaatide kogule, et viimane saaks tulemused välja kuulutada. Kui piirkonnas või alampiirkonnas on valimisprotsessi või selle tulemuste üle vaidlus, mida ei saa nimetatud tasandil lahendada, teeb konverentsi valitsuse delegaatide kogu otsuse asjakohase protokolli sätetes. c) Iga valimiskogu astub vajalikke samme tagamaks, et oluline arv vastavale piirkonnale eraldatud kohtade täitmiseks nimetatud liikmetest on valitud rahvaarvu alusel ja et on tagatud õiglane geograafiline jaotus, arvestades samal ajal muid tegureid, nagu asjaomaste liikmete majandustegevus, lähtudes piirkonna eripärast. Nende põhimõtete rakendamise viisid täpsustatakse protokollides, milles lepivad kokku iga valimiskogu valitsused ja mis hoiustatakse Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori juures. 4. Ülejäänud kaks kohta eraldatakse vahelduvalt Aafrikale ja Ameerikale ning Aasiale ja Euroopale, et võimaldada mõlemal nimetatud piirkonnal tagada, et valimisprotsessis saaksid mittediskrimineerivalt osaleda liikmesriigid, kes kuuluvad piirkonda geograafiliselt või on vastavasse piirkonda kinnitatud vastastikuse kokkuleppe alusel või keda on kutsutud piirkonna konverentsile, kuid kes ei ole veel hõlmatud selle ega muu piirkonna protokolliga, eeldades et selliseid riike ei asetata eelisseisundisse selles piirkonnas asuvate võrreldavate riikide suhtes. Kui lisakohta ei kasutata eespool sätestatu kohaselt, täidab selle asjaomane piirkond oma protokollist lähtudes. 5. Tööandjaid ja töötajaid esindavaid isikuid valivad vastavalt kas konverentsi tööandjate delegaadid või töötajate delegaadid. 6. Haldusnõukogu ametiaeg on kolm aastat. Kui mis tahes põhjusel ei toimu haldusnõukogu valimised selle ajavahemiku möödumisel, jääb haldusnõukogu ametisse kuni valimiste toimumiseni. 7. Vabade ametikohtade täitmise ja asendajate nimetamise meetodi ja muud sarnased küsimused võib otsustada haldusnõukogu konverentsi heakskiidul. 8. Haldusnõukogu valib oma liikmete seast esimehe ja kaks aseesimeest. Nende seast üks esindab valitsust, üks tööandjaid ja üks töötajaid. 9. Haldusnõukogu määrab oma töökorra ja kehtestab istungjärkude ajad. Eriistungjärgud peetakse juhul, kui selleks esitab kirjaliku taotluse vähemalt kolmkümmend kaks haldusnõukogu esindajat.  Artikkel 8 1. Rahvusvahelisel Tööbürool on peadirektor. Peadirektori nimetab ametisse haldusnõukogu, kes esitab ametisse nimetamise heakskiitmiseks rahvusvahelisele töökonverentsile. 2. Peadirektor vastutab haldusnõukogu juhiste alusel Rahvusvahelise Tööbüroo tõhusa juhtimise eest ja muude talle antud ülesannete täitmise eest. 3. Peadirektor või tema asendaja osaleb kõigil haldusnõukogu istungjärkudel. Artikkel 13 2. ... c) määrab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni eelarve heakskiitmise, jaotamise ja kogumise korra kindlaks konverents kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega ning eelarve heakskiitmise ja organisatsiooni liikmete vahel kulude jaotamise korra sätestab valitsuste esindajate komitee. 4. Organisatsiooni liikmel, kellel on organisatsiooni liikmemaks võlgu, ei ole konverentsil, haldusnõukogus, üheski komitees ega haldusnõukogu liikmete valimisel hääleõigust, kui tema võlgnevuse summa võrdub kahe eelmise täisaasta eest tasutava liikmemaksu summaga või ületab seda, tingimusel et konverents võib kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega lubada sellel liikmel hääletada, kui ta on teinud kindlaks, et tasumata jätmine tuleneb tingimustest, mis ei ole liikme kontrolli all. Artikkel 16 2. Päevakorrapunkte, mille kohta on esitatud vastuväide, ei jäeta siiski päevakorrast välja, kui konverents otsustab kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega neid arutada. 3. Kui konverents otsustab (muul viisil kui eelmise lõike alusel) kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega, et konverents arutab mis tahes küsimust, lisatakse see teema järgmise istungjärgu päevakorda. Artikkel 17 2. Kui käesolevas põhikirjas või mis tahes sellise konventsiooni või muu dokumendi tingimustes, millega antakse konverentsile volitused, või finants- ja eelarvekokkulepetes, mis on vastu võetud artikli 13 alusel, ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse kõik küsimused (poolt- ja vastuhäälte) lihthäälteenamusega. 3. Kui põhikiri näeb ette otsustamise lihthäälteenamusega, peab otsuse poolt hääletama vähemalt üks neljandik konverentsi istungjärgul osalevatest delegaatidest. Kui põhikiri näeb ette otsustamise kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega, peab otsuse poolt hääletama vähemalt üks kolmandik istungjärgul osalevatest delegaatidest. Kui põhikiri näeb ette otsustamise kolme neljandiku suuruse häälteenamusega, peab otsuse poolt hääletama vähemalt kolm kaheksandikku istungjärgul osalevatest delegaatidest. 4. Hääletus on kehtetu, kui vähemalt pool istungjärgul osalevatest hääleõiguslikest delegaatidest ei ole hääletamisest osa võtnud.  Artikkel 19 2. Mõlemal juhul on vajalik kahe kolmandiku suurune häälteenamus, et konverents saaks lõplikult hääletada olenevalt asjaoludest kas konventsiooni või soovituse vastuvõtmise poolt. Artikkel 21 1. Juhul kui konventsioon, mis esitatakse konverentsile lõplikuks arutamiseks, ei saa kahe kolmandiku suurust häälteenamust, on organisatsiooni mis tahes liikmetel sellegipoolest õigus omavahel sellises konventsioonis kokku leppida. Artikkel 36 1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, siis põhikirja muudatused, mille konverents võtab vastu kahe kolmandiku suuruse häälteenamusega, jõustuvad siis, kui need on ratifitseerinud või heaks kiitnud kaks kolmandikku organisatsiooni liikmetest. 2. Kui muudatus on seotud i) organisatsiooni põhieesmärkidega, mis on sätestatud põhikirja preambulis ja põhikirjale lisatud organisatsiooni eesmärke käsitlevas deklaratsioonis (preambul, artikkel 1, lisa); ii) põhikirjas sätestatud organisatsiooni püsiva tegevuskohaga, organisatsiooni kollegiaalsete organite koosseisu ja ülesannetega ning peadirektori ametisse nimetamise ja ülesannetega (artiklid 1–4, 7–8, 17); iii) põhikirja sätetega rahvusvaheliste töökonventsioonide ja -soovituste kohta (artiklid 19–35, 37); iv) käesoleva artikliga, ei loeta muudatust vastu võetuks, kui see ei saa kolme neljandiku suurust häälteenamust; see ei jõustu, kui seda ei ole ratifitseerinud või heaks kiitnud kolm neljandikku organisatsiooni liikmetest.