Kliimaministri 17. juuli 2024. a käskkirja nr 1-2/24/299 „Perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine

KÄSKKIRI Tallinn 01.06.2026 nr 1-2/26/239 Kliimaministri 17. juuli 2024. a käskkirja nr 1-2/24/299 „Perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ja kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ § 15 lõike 3 alusel ning võttes arvesse, et Tallinna linn esitas 2. märtsi 2026. a kirjaga nr 1-12/106-2 ja 30. aprilli 2026. a kirjaga nr 1-12/106-4 ettepanekud investeeringute kava muutmiseks, kehtestan kliimaministri 17. juuli 2024. a käskkirja nr 1-2/24/299 „Perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ lisa uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister  KINNITATUD 01.06.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/239 Perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava Nr Projekti nimetus Projekti Projekti Projektile ERF Toetuse saaja Toetuse Projekti eesmärk ja tulemus Investeeringuobjekti rakenda eeldatav eraldatav toetuse omafinantseeri saaja (sealhulgas panus Eesti 2035 edasise kasutuse mise abikõlblik maksimaalne suurim ng (eurodes) omafinant sihtidesse) täiendavate püsikulude eeldatav kogusumma* ÜF toetuse osakaal seeringu suurus ja nende katmise tähtaeg (eurodes) summa abikõlbl osakaal allikad aastate kaupa (eurodes) ike abikõlblik projekti abikõlblikkuse kulude e kulude perioodil ja kestuse nõude eelarvest eelarvest täitmise ajal (%) (%) Jalgrattaliikluse prioriteet 1. Pärnu mnt rattatee I pa 7 800 000,00 5 460 000,00 70% 2 340 000,00 30% Projekti eesmärk: Projekti eesmärk Hooldusremondikulusid lõigus Vabaduse 2027–II on autotranspordiga seotud esimese viie aasta jooksul väljak – viadukt pa 2029 negatiivsete (elu- ja loodus) ei kavandata. Edaspidised keskkonna - ja tervisemõjude iga-aastased vähendamine, kestliku liikuvuse ja ülalpidamiskulud summas linnaruumilise keskkonna ca 92 240 eurot kaetakse arendamine. Tallinna linna eelarvest. Projekti väljundnäitajad: Haljastuse hooldus aastas ca 3,08 km toetatavat sihtotstarbelist ca 151 000 eurot. jalgrattataristut (ca 7,7% rakenduskava eesmärgist); 1 toetatav integreeritud territoriaalse arengu strateegia** Panus rakenduskava tulemusnäitajasse: 720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajat aastas*** 2. Tehnika tänava II pa 5 700 000,00 3 990 000,00 70% 1 710 000,00 30% Projekti eesmärk: Projekti eesmärk Hooldusremondikulusid rattatee 2026–II on autotranspordiga seotud esimese viie aasta jooksul pa 2029 negatiivsete (elu- ja loodus) ei kavandata. Edaspidised keskkonna - ja tervisemõjude iga-aastased vähendamine, kestliku liikuvuse ja ülalpidamiskulud summas linnaruumilise keskkonna ca 165 000 eurot kaetakse arendamine. Tallinna linna eelarvest. Projekti väljundnäitajad: Haljastuse hooldus aastas ca 6,2 km toetatavat sihtotstarbelist ca 41 600 eurot. jalgrattataristut (ca 15,5% rakenduskava eesmärgist); 1 toetatav integreeritud territoriaalse arengu strateegia** Panus rakenduskava tulemusnäitajasse: 720 000 sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajat aastas*** Kokku 13 500 000,00 9 450 000,00 70% 4 050 000,00 30% Kokku ca 9,28 km toetatavat sihtotstarbelist rattateed (23,2% rakenduskava eesmärgist (40 km)) Mitmeliigilise taristu prioriteet 1. Kristiine I pa 13 765 533,00 9 635 873,10 70% 4 129 659,90 30% Projekti eesmärk: Projekti eesmärk Edaspidised iga -aastased ühistranspordisõl 2025–II on ühistransporditeenuste ülalpidamiskulud summas m, I etapp pa 2029 killustatuse vähendamine ja sünergia ca 418 100 € eurot suurendamine arendades pealinna (suurenevad iga -aastaselt regiooni ühtset liinivõrku ja THI võrra max 2%) mugavaid ümberistumis-võimalusi. kaetakse Tallinna linna Projekti väljundnäitaja: 1 eelarvest. mitmeliigiline ühendus (100% rakenduskava eesmärgist) Panus rakenduskava tulemusnäitajasse: 540 000 uute või ajakohastatud mitmeliigiliste ühenduste kasutajat aastas*** Kokku 13 765 533,00 9 635 873,10 70% 4 129 659,90 30% Kokku 1 mitmeliigiline ühistranspordisõlm (100% rakenduskava eesmärgist)  Trammiliikluse prioriteet 1. Pelguranna tramm II pa 28 405 262,00 19 883 683,40 70% 8 521 578,60 30% Projekti eesmärk: Projekti Edaspidised iga -aastased 2026–II eesmärgiks on trammiliikluse ülalpidamiskulud on ca pa 2029 efektiivsuse parandamine keskmise 495 000 € (trammi ühe kiiruse tõstmisega ning seeläbi liinikilomeetri aastane ühendusaegade vähendamine. hoolduskulu ilma Projekti väljundnäitaja: 1,8 km uut käibemaksuta on ca 275 trammiliini (60% rakenduskava 000 €). Trammitaristu eesmärgist) ülalpidamiskulud kaetakse Panus rakenduskava ASi Tallinna tulemusnäitajasse: 720 000 uute või Linnatransport kuludest ja ajakohastatud trammiliinide linnaruumi hoolduskulud kasutajat aastas*** Tallinna linna eelarvest. 28 405 262,00 19 883 683,40 70% 8 521 578,60 30% Kokku 1,8 km rööbasteed (ca 60% rakenduskava eesmärgist (3 km)) * summad tabelis on koos käibemaksuga (käibemaks abikõlblik) ** arvestatakse 1 toetatav strateegia ühe kohaliku omavalituse kohta olenemata projektide arvust *** arvestatakse kõigi linnade ja linnapiirkondade üksikute projektide saavutustasemete kumulatiivse summana  18.05.2026 Taristuministri käskkirja „Kliimaministri 17. juuli 2024. a käskkirja nr 1-2/24/299 „Perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Käskkiri (muudetud taristuministri 25.11.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/468 ja 08.09.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/380) kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõike 1 ja kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“1 (edaspidi TAT määrus) § 15 lõike 3 alusel. Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Tallinna 02.03.2026 kirjaga nr 1-12/106-2 ja 30.04.2026 kirjaga nr 1-12/106-4 esitatud info investeeringute kavas olevate projektide andmete muutmise, aga ka investeeringute kavast väljaarvamise kohta. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected], telefon: 715 3404). 1. Sissejuhatus Tallinna linn esitas 02.03.2026 kirjaga nr 1-12/106-2 info investeeringute kavas olevate projektide edenemise kohta. Ühtlasi teavitas linn oma kirjas Liivalaia tn trammitee ja Liivalaia tn rattatee ning Narva mnt rattatee (Pronksi tn–Russalka ristmik) projektide elluviimisest loobumisest. Oma 30.04.2026 kirjas nr 1-12/106-4 täpsustab Tallinn projektide „Pärnu mnt rattatee lõigus Vabaduse väljak–viadukt“ ja „Tehnika tänava rattatee“ eelarveid, väljundnäitajaid, investeeringuobjektide edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurusi ning rakendamise tähtaegasid. Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 Tallinna linna säästva liikuvuse infrastruktuuri arendamise investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava) kogumaksumusega 55 670 795,00 eurot, millest Euroopa Regionaalarengufondi (edaspidi ERF) maksimaalne toetuse maht on 38 969 556,50 eurot (ERF toetusega max 70%) ning toetuse saaja omafinantseering vähemalt summas 16 701 238,50 eurot (lisaks katab toetuse saaja kõik mitteabikõlblikud kulud). Investeeringute kavas esitatakse ühendmääruse § 42 lõikes 4 nimetatud andmed. Käesolevalt muudetakse kliimaministri 17. juuli 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/299 kinnitatud investeeringute kava projektide andmeid. Pärnu mnt rattatee Projekti „Pärnu mnt rattatee lõigus Vabaduse väljak – viadukt“ uus eeldatav rakendamise aeg on I pa 2027– II pa 2029 ning kogumaksumus 7 800 000 eurot, millest ERF toetus 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122082023001?leiaKehtiv moodustab 5 460 000 eurot ning toetuse saaja minimaalne omafinantseering 2 340 000 eurot. Projekti raames ehitatakse ca 3,08 km toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut. Projekti maksumust suurendatakse Liivalaia tn rattatee ning Narva mnt rattatee (Pronksi tn– Russalka ristmik) projektide mitterakendamisest vabanevate vahendite arvelt. Projekti kallinemise põhjused võrdluses kehtiva investeeringute kavas oleva on osaliselt põhjustatud üleüldise hindade tõusust. Linnal on olnud aega pikemalt projektile sisse vaadata ning vajadusi täpsustada, projekt on küpsem. Pärnu mnt ümberehituse kogumaksumuse prognoos on ca 14 300 000 eurot, sellest mitteabikõlblikud kulud on ca 50 % ning kaetakse linna eelarvest. Siin projektis tuleb arvestada ühistranspordiga palju suuremas mahus kui nt Tehnika tn projektis (ÜT peatuste, sh trammipeatuste ümbertõstmine jmt). Mõned näited töödest, mis on projekti kallinemisel oluliseks faktoriks: - Jalgratta- ja jalgtee, ca 11 000 m2 , ca 1,5 MEUR; - Haljastus (koos vana pinnase eemaldamisega), ca 8 000 m2 , ca 933 000 eurot Pärnu maanteele lisatakse ulatuslikult täiendavat haljastust, sh kõrghaljastust, et pakkuda jalakäijatele täiendavat varjestust ja suunata sademevett maapinda; - Trammitee, ühesuunaline pluss kontaktvõrk, ca 3,5 MEUR Lõiguti ehitatakse trammiteed ümber, et tagada piisav vahekaugus trammitee peatuste ooteplatvormide vahel (Vabaduse väljaku, Liivalaia ja Vineeri tänava ristmikualad), mis võimaldab bussiliikluse suunata trammiteele. Nendes alades on vajalik ümber tõsta ka kontaktvõrgumaste. Selliselt on ühistransport omaette koridoris, mis loob eelduse kiiremale ja sujuvamale sõidule ühissõidukis. Suur- Ameerika tänavale rajatakse uued bussipeatused, et parandada ka sellel suunal ühistranspordi kasutamist ja ümberistumist. Tänava keskel paiknevad peatused kujundatakse ümber, kuhu rajatakse pikemad ooteplatvormid koos ootekodadega. Ooteplatvormide mõlemal pool otstes on ülekäigurajad, mis tagavad jalakäijatele võimalikult lühikese teekonna peatuseni. Uued ooteplatvormid on kõigile ligipääsetavad ja ohutud. Projekteerimise töövõtuleping TKA411 sõlmiti 14.11.2025 ning tööd kulgevad graafikujärgselt. Ekspertiisi läbinud põhiprojekti valmimise tähtaeg on jaanuaris 2027 ning ehitushange on plaanis välja kuulutada märtsis 2027. Ehituslepingu sõlmimine on toodud varasemaga võrreldes kolm kuud ettepoole, 2027. aasta juunisse ning ehitustöödeks vajalik aeg on 27 kuud. Objekti valmimine oktoober 2029. Tehnika tn rattatee Projekti „Tehnika tn rattatee“ uus eeldatav rakendamise aeg on II pa 2026 – II pa 2029 ning kogumaksumus 5 700 000 eurot, millest ERF toetus moodustab 3 990 000 eurot ning toetuse saaja minimaalne omafinantseering 1 710 000 eurot. Projekti raames ehitatakse ca 6,2 km toetatavat sihtotstarbelist jalgrattataristut. Projekti maksumust suurendatakse Liivalaia tn rattatee ning Narva mnt rattatee (Pronksi tn– Russalka ristmik) projektide mitterakendamisest vabanevate vahendite arvelt. Projekti kallinemise põhjused võrdluses kehtiva investeeringute kavas oleva on osaliselt põhjustatud üleüldise hindade tõusust. Linnal on olnud aega pikemalt projektile sisse vaadata ning vajadusi täpsustada, projekt on küpsem. Tehnika tn ümberehituse maksumuse prognoos on 8 600 000 eurot, millest mitteabikõlblikud kulud on ca 40 %, mis kaetakse linna eelarvest. Projekteerimise töövõtuleping TKA471 sõlmiti eduka pakkujaga 25.02.2026. Eskiisi esitamise tähtaeg on 22. mai 2026. Ekspertiisi läbinud põhiprojekti valmimise tähtaeg on aprillis 2027 ning ehitushange on plaanis välja kuulutada juunis 2027. Ehituslepingu sõlmimine on planeeritud novembris 2027 ning ehitustöödeks vajalik aeg on 23 kuud. Ehitatavate jalgrattateede kilometraaži korrigeeritakse 7 kilomeetrilt ca 9,28-le kilomeetrile (s.o ca 23,2% rakenduskava eesmärgist) kuna selgus, et väljundnäitaja RCO58 („Toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ km) arvestus toimub rattatee lõigu pikkusena, kus mh nt kahel pool teed eraldatud ühe- või kahesuunaline jalgrattatee (tee mõlemal küljel) pikkused summeeritakse. Väheneb ehitatavate trammiteede kilometraaži arv ca 3,2 kilomeetrilt ca 1,8-le kilomeetrile (ei sisalda Pelguranna trammitee projekti uuendatud andmeid veel) Liivalaia trammitee mitteehitamise tõttu. Kuigi Tallinn on oma ametlikes kirjades rakendusasutusele korduvalt rõhutanud, et kõik investeeringute kava projektid valmivad programmperioodi jooksul, võib siiski tekkida risk, et mahukaid trammi- ja perioodi lõppu lükkunud projekte ei viida ellu programmi perioodi jooksul, mistõttu võivad rakenduda finantskorrektsioonid. Sellest tulenevalt peab Rakendusüksus (RTK) seadma toetuse rahuldamise otsuses taotlejale/ toetuse saajale projektide elluviimisel kontrollitavad vaheetapid, et veenduda, et projektid on ajakavas ning valmivad tähtajaks. Investeeringute kava koostatakse ning toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO 2 -neutraalsele majandusele” meetmega nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine”. Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojekt aitab muuhulgas saavutada Eesti 20352 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatudhorisontaalseid põhimõtteid. Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20353 (edaspidi TLAK) kohane transpordi tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO 2 -heidet 1700 kilotonnini (Fit for 55 kohaselt 2030. aastaks koguni 1657 kilotonnini). Rahastavate säästva liikuvuse projektide rakendamise laiem eesmärk, mis tuleneb samuti TLAKist, on linnapiirkondades ühendatud 2 www.eesti2035.ee 3 Leitav: https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik liikuvuse arendamine, sh panustades rohkem aktiivsete liikumisviiside arendamisse ning lahendustesse, mis suurendaksid säästlike liikumisviiside kasutust autokasutajate arvelt. Meede 21.2.5.1 on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ ja kliimakindluse põhimõtetega. Aktiivsete liikumisviiside kasutuse jätkuvaks kasvuks ehitatakse jalgrattaliikluse prioriteedis projektide rakendamise tulemusel 2029. aastaks 9,28 km jalgrattataristut (moodustades 23,2% rakenduskava väljundnäitaja „toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ sihttasemest), mitmeliigilise taristu prioriteedis rajatakse vähemalt üks uus või ajakohastatud mitmeliigiline ühendus (moodustades 100% rakenduskava väljundnäitajast „uued või ajakohastatud mitmeliigilised ühendused”) ning trammiliikluse prioriteedis rajatakse ca 1,8 km uut trammitaristut (moodustades ca 60% rakenduskava väljundnäitaja „uute trammi- ja metrooliinide pikkus“ sihttasemest). 2. Käskkirja sisu Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, mille lisas on esitatud ühendmääruse § 42 lõikes 4 nimetatud andmed. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 alusel antud õigusaktid, mis on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega: • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatust. 4. Käskkirja mõju Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamist jalgrattateede prioriteedis. Rakenduskava tulemuste saavutamisega aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.2.5.1 eelarvest investeeringute kavade rahastamisskeemiga, mille jalgrattateede prioriteedi investeeringute kavadega kaetud ERF toetuse eelarve on ca 36,5 miljonit eurot (sh Tallinna linnal ca 9,45 miljonit eurot), mitmeliigilise taristu investeeringute kavadega kaetud ERF toetuse eelarve on 10,25 miljonit eurot (sh Tallinna linnal ca 9,6 miljonit eurot), trammiliikluse prioriteedi investeeringute kavadega kaetud ERF toetuse eelarve on ca 19,88 miljonit eurot (ilma Pelguranna trammitee projekti uuendusteta). Meetme vabanevad vahendid on kavas ümber jagada kõigi taotlejate vahel. Seoses välisvahendite sisu ja eelarve ümberstruktureerimisega sõjalise võimekuse tõstmiseks on Vabariigi Valitsus teinud otsuse esitada Euroopa Komisjonile ettepanek vähendada säästva linnalise liikuvuse sekkumiste eelarvet 8,4 mln euro võrra, mis tähendab, et enam ei ole linnade põhiseid jääke täiendavate investeeringute tegemiseks või investeeringute kavade mahtude suurendamise ettepaneku tegemiseks. Säästva linnalise liikuvuse sekkumiste eelarved vaadatakse jooksvalt üle ning tegeletakse juhtumipõhiselt. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb Tallinna linnal endal katta. Ühtlasi võtab Tallinn enda kanda (finants)riskid, mis võivad avalduda projektide mittetähtaegsel elluviimisel. 5. Kaasamine Käskkirja eelnõu esitatakse enne selle kinnitamist Tallinna Keskkonna ja Kommunaalametile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK, rakendusüksus) e-kirja teel ülevaatamiseks. Kuna üldine õigusraamistik (ühendmääruse § 48 lg 51 ) ei nõua enam investeeringute kava muutmise kooskõlastamist (v.a juhul kui pole tagatud kooskõla rakenduskavaga) Korraldusasutuse ega Rahandusministeeriumiga, vaid ainult muudatusest teavitamist, siis teavitatakse nimetatud asutusi peale investeeringute kava muudatuste kinnitamist taristuministri poolt.