Vaideotsus OÜ BAKAN INVEST

OÜ BAKAN INVEST Katlamaja 30.06.2026 nr 11.3-1/26/3284 Krabi küla Rõuge vald 66102, Võru maakond Registrikood: 11349668 VAIDEOTSUS Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 29.09.2023 määruse nr 64 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmise tingimused ning kord” § 25 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 ja 85 punktile 1 ja 2, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või vaide lahendaja) otsustab: jätta OÜ BAKAN INVEST (registrikood 11349668, aadress Katlamaja, Krabi küla, Rõuge vald, Võru maakond), vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse 18.05.2026 otsus nr 11.3-1/26/2543 taotluse rahuldamata jätmise kohta kehtetuks tunnistamata. Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest. 1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus 1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 25 alusel vaatas RTK läbi OÜ Bakan Invest (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 28.05.2026 esitatud vaide RTK 18.05.2026 otsusele nr 11.3-1/26/2543 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud otsus või otsus) projekti nr 2021-2027.1.03.26-1557 „Paganamaad tutvustava vabaaja keskuse arendamine“ (edaspidi projekt) rahastamiseks. 1.2. Vaides esinenud puuduste tõttu palus RTK need kõrvaldada. Vaide esitaja esitas 05.06.2026 kirja „Vaideavalduste puuduste kõrvaldamine“, millega koos esitab teabenõude korras taotluse väljastada 1) Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse saanud projektide hindamisdokumendid (sealhulgas hindamislehed) 2) andmed hindamiskomisjoni koosseisu kohta ning hindamiskomisjoni koosolekute protokollid 3) hindamistulemuste koondandmed. 1.3. RTK seisukohalt on vaide esitajale hindamistulemuste koondandmed esitatud koos 18.05.2026 otsusega, mille lisaks oli väljavõte hindamiskomisjoni hinnangust, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused. 1.4. Teised dokumendid on vaide esitajale esitaud elektrooniliselt aadressil [email protected]. 1.5. Vaide esitaja palub vaidlustatud otsuse tunnistada kehtetuks ja viia läbi taotluse uus hindamine, arvestades esitatud argumente. 2. Asjaolud 2.1.Taotleja esitas rakendusüksusele ettepaneku taotluse projekti rahastamiseks. Toetuse taotluse abikõlblik maksumus on 86 749,52 eurot, sh toetus summas 71 354,41 eurot. Projekti eesmärk on luua vabaajakeskus, mis ühendab majutuse, toitlustuse, infot piirkonna kohta, sportlikud ja sotsiaalsed tegevused (nt lauatennis, darts, male) ning kaugtöö võimalused. Toetuse abil pikeneb külastusaeg ja suurendab külastajate arv ning tugevneb Paganamaa konkurentsivõime turismisihtkohana. 2.2. RTK kontrollis taotleja ning taotluse vastavust meetme määruse § 9 ja § 10 sätestatud nõuetele ning tunnistas meetme määruse § 13 alusel taotleja ja projekti nõuetele vastavaks. Hindajad hindasid valikukriteeriumit 1 koondhindega 2,80, valikukriteeriumit 2 koondhindega 2,08, valikukriteeriumit 3 koondhindega 2,10 ning valikukriteeriumit 4 koondhindega 1,00. 2.3. Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai projekt koondhindeks 2,26. Meetme määruse § 16 lg 1 kohaselt kuulusid rahuldamisele sellised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on meetme määruse § 15 lg-s 2 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,75 ja mida on hinnatud igas kriteeriumis vähemalt hindega 2. 2.4. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse § 17 lg 1 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõike 2 punkti 4 alusel tegi RTK otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuna taotlus ei kuulu projektide valikukriteeriumide ja -metoodika kohaldamise tulemusel rahuldamisele. 3. Vaide põhjendused 3.1. Vaide esitaja leiab, et projektitaotlust on hinnatud ebaõigesti ning palub vaidlustatud otsus tunnistada kehtetuks ning läbi viia taotluse uus hindamine ja taotlus rahuldada, arvestades vaides esitatud argumente. 30.05.2026 saatis RTK vaide esitajale kirja puudustega vaides ning selgitas, et vaide esitajal tuleb põhjendada, mis ei ole haldusakt õiguspärane. Samuti tuues ära põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt rikub tema õigusi. 3.2. 28.05.2026 esitatud vaides leiab vaide esitaja, et hindamisotsus ei vasta hindamismetoodikale ja ei arvesta kõiki taotluses toodud asjaolusid ega kajasta projekti tegelikku sisu, mõju ja ettevõtte suutlikkust projekti ellu viia. Samuti toob vaide esitaja esile, et taotlust korrigeeriti neljal korral vastavalt RTK projektikoordinaatori suunistele ja märkustele. Kõik parandused viidi sisse lähtudes ametniku nõudmistest ja ettepanekutest. Oluliseks peab vaide esitaja, et ühegi parandusringi käigus ei toonud RTK projektikoordinaator välja neid puudusi, millele hiljem tugines hindamiskomisjon negatiivse otsuse tegemisel. Seega tekkis taotlejal põhjendatud ootus, et taotlus vastab nõuetele ning puudused on kõrvaldatud. Samuti ei juhtinud RTK projektikoordinaator menetluse käigus tähelepanu hindamisaruandes hiljem toodud väidetavatele puudustele ega andnud võimalust neid täiendada või selgitada 3.3. Vaide esitaja seisukohalt vaatas enne taotluse esitamist projekti üle sõltumatu ekspert, kelle hinnangul sisaldas taotlus toetuse saamiseks vajalikke elemente ning vastas hindamiskriteeriumidele. See asjaolu kinnitab, et taotlus ei olnud sisuliselt põhjendamatu ega nõrk, vaid vastas meetme eesmärkidele ja loogikale. 3.4. 05.06.2026 täiendatud vaides on toodud, et vaide esitaja hinnangul ei ole RTK otsus õiguspärane eelkõige seetõttu, et haldusakti andmisel on vaide esitajat teadlikult või teadmatult eksitatud ning vaide esitaja usaldust on kuritarvitatud. 3.5. Lisaks leiab vaide esitaja, et ta muutis toetuse saamise taotlust RTK projektikoordinaatori nõudmisel neljal korral. Pärast muudatuste tegemist kinnitas RTK projektikoordinaator, et vaide esitaja taotlus on vastavaks tunnistatud ning edastatud hindamisse . Vaide esitaja leiab, et toetuse taotlemisel ei tohi RTK käituda eksitavalt ja toetuse taotlejat kahjustavalt. Just selline usalduse ja õiguspärase ootuse kahjustamine vaide esitaja seisukohalt toimunud. Vaide esitaja lisab, et riigivõimu teostamine peab toimuma seaduslikult ning sellest tulenevalt on igal isikul õigus eeldada, et temale haldusmenetluses antud soovitused ei ole otseselt kahjulikud. Projektikoordinaatori nõuded taotlejale ei tohi olla kahjustavad ja sisuliselt valed. Vaide esitaja väidab, et RTK projektikoordinaator esitas taotluse menetlemise faasis ekslikke ja kahjustavaid nõudeid taotluse muutmiseks, mille tõttu sai projekt hindamisel valikukriteeriumi III osas mitterahuldava hinde (1 punkt), jäädes alla nõutava miinimumtaseme. 3.6. Vaide esitaja rõhutab, et toetuse esialgse versiooni puhul ei oleks taotlus alla nõutava miinimumtaseme hinnet saanud. Taotluse koostanud spetsialist kontrollis hinde kujunemist ning on valmis kohtus tunnistama, et esialgne taotlus oleks saanud hinde üle vajaliku miinimumtaseme. Vaide esitaja hinnangul ei saa seaduslik olla selline toetuse taotluse menetlemine, mille käigus esmalt nõutakse mingite paranduste tegemist ning seejärel jäetakse justnimelt nõutud paranduste tegemise tõttu taotlus rahuldamata. 3.7. Vaide esitaja leiab, et, kui toetuse taotluse koostamise käigus esitati ekslikke nõudeid taotluse muutmiseks, siis oleks pidanud RTK selliste nõudmiste alusel tehtud parandusi mitte arvestama. Seetõttu on vaide esitaja seisukohal, et RTK otsus ei ole õiguspärane. RTK otsus tuleb tunnistada täielikult kehtetuks ja seejärel tuleb teha uus otsus ilma valede nõuete alusel tehtud ja negatiivseid tagajärgi kaasa toonud muudatusi arvestamata. 3.8. Vaide esitaja leiab lisaks, et tegemist on olukorraga, kus RTK peaks vastutama riigivastutuse seaduse alusel. Samas oleks otstarbekam lahendada asi taotluse uue läbivaatamise ja korrektse otsuse tegemise teel. Sel juhul jääb ära võimalik kohtumenetlus ja kahju nõudmine riigivastutuse seaduse alusel. 4. RTK seisukohad 4.1. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK (edaspidi ka vaide lahendaja) selgitab, et projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut hindamist. 4.2. Taotluse mitterahuldamise otsuse lisaks on väljavõtte vaide esitaja projekti hindamisest, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused. Vaide lahendaja peab oluliseks märkida, et projekti hindab meetme määruse § 14 lg 1 alusel hindamiskomisjon, kuhu kuulub kaks hindajat. Hindamiskomisjon on ettevõtluskogemuse või ettevõtlusprojektide nõustamise kogemusega. Hindamiskomisjon on RTK-st sõltumatu ning tugineb oma tegevuses meetme määrusele ja hindamisjuhendile. RTK-l ei ole alust hindamiskomisjoni kui valdkonna ekspertide tööd ning projektile antud hindeid kahtluse alla seada. RTK ei ole pädev hindama hindamiskomisjoni poolt antud seisukohti sisuliselt. 4.3. RTK selgitab, et taotluste hindamisel tuleb eristada taotleja ja taotluse vastavuse hindamist (meetme määruses sätestatud neile vastavad tingimused) taotluse sisu hindamisest. Vastavalt meetme määruse § 12 lõikele 1 koosneb taotluse menetlemine selgelt eristatavatest ja eraldiseisvatest etappidest: esmalt taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, mida teostab RTK projektikoordinaator ning sellele järgnevast sisulisest hindamisest, mida teostab määruse § 14 lg 1 alusel eraldiseisev, sõltumatu hindamiskomisjon. Projektikoordinaator ei kuulu hindamiskomisjoni koosseisu, ei teosta taotluste sisulist hindamist ega mõjuta punktide andmist valikukriteeriumite lõikes. Seega puudub projektikoordinaatori tegevuse ja hindamiskomisjoni poolt määratud hinde vahel põhjuslik seos. 4.4. Lisaks selgitab vaide lahendaja, et projektikoordinaatori kohustus on tagada taotluse vastavus õigusaktidele. Kirjavahetusest nähtub, et projektikoordinaatori märkused ja suunised olid suunatud eranditult taotluse viimiseks kooskõlla meetme määruse imperatiivsete nõuetega. Projektikoordinaator täitis talle pandud hoolsuskohustust. Näiteks on projektikoordinaator suunanud tähelepanu projekti perioodile. Suunis lühendada projekti perioodi 18 kuuni tuleneb otseselt määruse § 7 lõikest 4 ("Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud"). Esialgne taotlus oli seega õigusvastane ja ilma selle paranduseta ei oleks saanud taotlust üldse hindamisele suunatagi ehk kuuluks rahuldamata jätmisele juba vastavuskontrolli staadiumis. Lisaks on projektikoordinaator juhtinud tähelepanu eelarve ja kaudsete kulude osas. Nõue lisada eelarvesse kohustuslik kulu tüüp (2% kaudsed kulud) tuleneb määruse § 6 lõikest 8. Samuti on juhitud tähelepanu kliimakindluse ja ligipääsetavuse nõuetele. Juhised täita kliimakindluse andmed ja selgitada invatualeti loomist tulenevad otse määruse § 10 lg 2 punktidest 18 ja 20, mis on taotluse kohustuslik sisu. 4.5. Projektikoordinaator ei andnud sisulist hinnangut projekti kvaliteedile, vaid juhtis tähelepanu puuduvatele või määrusega vastuolus olevatele tehnilistele parameetritele. Vastavuskontrolli läbimine ehk projektikoordinaatori kinnitus, et taotlus on edastatud hindamisse, tähendab vaid seda, et taotlus vastas vormiliselt määruse nõuetele ja oli juriidiliselt kõlblik hindamiskomisjonile esitamiseks. See ei taganud ega saanudki õiguspärase ootuse põhimõtte alusel tagada positiivset rahastusotsust või kõrgeid hindeid sisulisel hindamisel. 4.6. Vaide lahendaja rõhutab, et taotluse sisuline kvaliteet on taotleja vastutus. Ka meetme määruse § 10 kohaselt vastutab taotluses esitatud andmete, äriplaani elujõulisuse ja sisulise põhjendatuse eest täielikult taotleja. Asjaolu, et projektikoordinaator soovitas tehnilise bürokraatia vähendamiseks koondada ehitusread ühisele reale, ei vabastanud taotlejat kohustusest esitada lahtris „Eelarve rea täpsustus“ detaile ja hinnakalkulatsioone, mida hindamiskomisjon sisuliselt kontrollib (määruse § 10 lg 2 p 8). Projektikoordinaator isegi hoiatas taotlejat kirjalikult (06.04.2026): "Eelarve läbipaistvus, selgus ja põhjendatus annab hindamisel kõrgemaid punkte." Taotleja jättis selle hoiatuse sisuliselt arvesse võtmata. 4.7. Projektikoordinaator on tegutsenud õiguspäraselt, aidates taotlejal kõrvaldada eos ilmselged juriidilised takistused, mis oleksid toonud kaasa taotluse kohese menetlusest väljalangemise. Hindamiskomisjoni poolt antud hinne „1“ valikukriteeriumis III on tingitud taotluse sisulisest nõrkusest, mille eest vastutab taotleja, mitte projektikoordinaatori seadusjärgsetest märkustest. Seega ei ole RTK taotlejat eksitanud ja riigivastutuse aluseid ei esine. 4.8. Oluline on juhtida tähelepanu ka ÜSS2021_2027 §-le 12, mis sätestab, et kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata. Käesoleval juhul on nii meetme määrus, hindamisjuhend kui muud toetuse saamiseks vajalikud õigusaktid ja juhendid avalikustatud1. Seega oli taotlejal nende sisuga (s.h valikukriteeriumite ja hindamisjuhendi sisuga) enne taotluse esitamist võimalik tutvuda ning samuti oli taotlejale enne taotluse esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse, milliseid asjaolusid võetakse kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ning milline on hindamise valikumetoodika. 4.9. Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu Halduskolleegium on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu Ringkonnakohus oma 24.10.2008 kohtuotsuses nr 3-08-310. 4.10. Vaides ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et taotlust hinnanud hindamiskomisjoni poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud ning irduksid hindamiskriteeriumite sisust. Mitterahuldamise otsusele lisatud konsensuslikust hindamislehest nähtuvalt on hindamiskomisjon toonud iga kriteeriumi puhul välja piisavad põhjendused ühes selgitustega, viidates muu hulgas projektis esinevatele vajakajäämistele ja puudustele. Kogumis eelnevaga on hindamiskomisjon põhjendanud ka valikukriteeriumite koondhinde alandamist. RTK rõhutab, et hindamiskomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste põhjenduste ja ettepanekuga taotluses esitatud andmetele tuginedes. RTK-l puudub konkreetse projekti ettevõtluse või ettevõtlusprojektide nõustamiseks valdkondlik kompetents, mistõttu RTK kui vaideotsuse tegija ei saa ümber hinnata hindamiskomisjoni hinnangut, vaid ta saab hinnata üksnes selle õiguspärasust. 4.11. Kuigi vaide lahendaja ei saa vaide lahendamisel hinnata hindamiskomisjoni poolt taotlusele antud koondhinne sisulist põhjendatust, saab ta siiski kontrollida lähtudes HMS §-st 54, kas hindajad on taotlusele hindepunktide andmisel lähtunud taotlusest, koondhinnangust ja hindamismetoodikast ning kas maksimum hindepunktist madalama hindepunkti andmisel on hindajad oma hinnangut põhjendanud, sh kas põhjendus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Vaide lahendaja võib saata taotluse hindajatele uuesti hindamiseks vaid juhul, kui hindajad ei ole lähtunud taotluse hindamisel hindamismetoodikast või taotluses esitatud andmetest või on jätnud ühes või mitmes valikukriteeriumis maksimum hindepunktidest madalamate hindepunktide andmise põhjendamata või ei ole antud põhjendus proportsionaalne või sisaldab kaalutlusvigu. 4.12. RTK rõhutab, et hindamiskomisjon teostas hindamise ühes vastavasisuliste põhjenduste ja ettepanekuga taotluses esitatud andmetele tuginedes. Vaides on taotleja aga asunud täiendama oma varasemat taotlust, esitades koondhinnangule tuginedes uusi argumente ja lisatõendeid. Hindamiskomisjon ei saanud hindamisel lähtuda andmetest, mida taotluses ei esitatud. 4.13. Eelnevast tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et hindajad on taotluse hindamisel lähtunud taotluses esitatud andmetest ja hindamisjuhendist. Maksimum hindepunktidest madalama hindepunkti andmisel on hindajad oma hinnangut põhjendanud ning toodud põhjendused on vaide lahendaja hinnangul proportsionaalsed ning kaalutlusvigadeta. Vaide lahendaja hinnangul ei ole vaide esitaja esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et taotlust hinnanud hindajate poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud või et need on ilmses vastuolus taotluses toodu teabega, kuivõrd tuginedes eelpool kirjeldatud kohtupraktikale, saaks ainult sellisel juhul hindajate hindamist õigusvastaseks lugeda. Otsusele lisatud väljavõttes on hindajad toonud välja põhjendused koos lühiselgitustega, miks vastavas valikukriteeriumis selline hinne anti. 1 Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse andmine (2021-2027) | Riigi Tugiteenuste keskus 4.14. Vaide esitaja ei ole tõendanud, et tema taotluse hindamisel on rikutud meetme määruses ja hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalutlusreegleid. Vaide lahendaja rõhutab tuginedes 24.10.2008 Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 3-08-310, et isegi kui otsuses toodud motivatsioon ei ole täiuslik, on otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustest tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses otsuses kajastub õiguslik alus (viide õigusaktidele) ning viide koondhinnangule, mis sisaldab haldusakti faktilistalust. Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud. 4.15. Kokkuvõttes ei ole leidnud kinnitust, et OÜ BAKAN INVEST taotluse menetlemisel ja hindamisel on rikutud seaduses, meetme määruses või RTK poolt kinnitatud hindamisjuhendis sätestatud menetluskorda ja kaalumisreegleid. RTK rõhutab eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendile tuginedes, et isegi juhul, kui mitterahuldamise otsuse motivatsioon ei ole täiuslik, on mitterahuldamise otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja arusaadav. Vaidlusaluses mitterahuldamise otsuses kajastub õiguslik alus (viited õigusaktidele) ning viide konsensuslikule hindamislehele ja juhtkomisjoni ettepanekule, mis sisaldab haldusakti faktilise aluse. Seega on võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud. Haldusakti põhjendused on antud juhul toodud mitterahuldamise otsuse lisas, kus on väljavõte hindamiskomisjoni hinnangust, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused 4.16. Seega ei anna vaides esitatud taotleja vastuväide alust asuda seisukohale, et hindajate hinnangud vajaksid ümbervaatamist. Seetõttu ei ole põhjendatud ka vaide esitaja nõue viia läbi taotluse uus hindamine. (allkirjastatud digitaalselt) Urmo Merila peadirektori asetäitja Koostaja: Marliis Elling 515 8828 [email protected]