Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded

Sotsiaalministeerium Kaitseministeerium 31.05.2022 nr 1-6/2538-1 Siseministri määruse „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks siseministri määruse „Politseiametnik u tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee . Määrus kehtestatakse Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine) 508 SE rakendamiseks 1. juulist 2022. Eelnõu kiireloomulis use tõttu palun kooskõlastada määrus viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: Eelnõu koos lisadega – 17 lehel Eelnõu seletuskiri – 2 lehel Arvamuse andmiseks: Kaitsepolitseiamet Eesti Töötervishoiuarstide Selts Politsei- ja Piirivalveamet Sisekaitseakadeemia Ingrid Puurvee 6125067 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 25.05.2022 SISEMINISTER MÄÄRUS Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 71 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse politseiametniku tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vorm. (2) Politseiametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud tervisekontrolli läbima politseiteenistusse kandideeriv või politseiteenistuses olev politseiametnik ja politseiametniku erialale õppima kandideeriv või sellel erialal õppiv isik. § 2. Tervise üldnõuded (1) Politseiametnik peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma politsei ülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. (2) Politseiametniku terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsiona a lne pinge ja stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired; 3) ebaühtlane füüsiline koormus; 4) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale; 5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine; 6) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 7) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht; 8) relva kandmine ja kasutamine; 9) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine; 10) töö kuvariga. (3) Politseiametnikud jaotatakse tervisenõuete alusel kahte gruppi, lähtudes töökeskkonna ohuteguritest ja terviseriskidest ning töö iseloomust: 1) I grupp – välitööd tegevad politseiametnikud; 2) II grupp – sisetööd tegevad politseiametnikud. (4) Kaitsepolitseiameti politseiametnik ja politseiametniku erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik peavad vastama I grupi politseiametnikule kehtestatud tervisenõuetele. § 3. Politseiametniku tervisenõuded ja politseiametniku teenistusülesannete täitmis t takistavad tervisehäired (1) Politseiametniku tervisenõuded ja politseiametniku teenistusülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb politseiametniku terviseseisundit hinnates järgida, on esitatud lisas 1. (2) Absoluutne meditsiiniline vastunäidustus välistab isiku politseiteenistusse võtmise või politseiametniku erialale õppima asumise. (3) Kui tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst lubab, töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud ning politseiametniku vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole politseiametnik ul esinenud teenistusülesannete täitmisel takistusi, võib politseiametnik jätkata teenistusülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises tervisekontrollis on politseiametnik ul tuvastatud töö tegemise meditsiiniline vastunäidustus. § 4. Politseiametniku tervisekontrolli tegija (1) Politseiametniku tervisekontrolli teeb käesolevast määrusest lähtudes töötervishoiuar st, kaasates vajaduse korral muu tervishoiuteenuse osutaja. (2) Tervisekontrolli tegemiseks sõlmib Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Sisekaitseakadeemia tegevusloaga töötervishoiuteenuse osutajaga lepingu. § 5. Politseiametniku tervisekontrolli perioodilisus (1) Politseiametniku tervisenõuetele vastavust kontrollitakse enne politseiametniku erialale õppima või politseiteenistusse asumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ja politseiteenistuse ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll). (2) Politseiametniku erialale õppima kandideeriv isik peab tervisekontrolli läbima mitte varem kui kolm kuud enne politseiametniku erialale õppima asumist. (3) Politseiametniku erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik ei pea läbima politseiametniku tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mille käigus on kontrollitud tema vastavust §-des 2 ja 3 kehtestatud nõuetele ning tehtud § 6 lõikes 3 loetletud uuringud. (4) Kui politseiametnik töötab ametikohal või politseiteenistusse kandideeriv isik kandideerib ametikohale, millel töötamiseks on kehtestatud erinõuded, on ta kohustatud läbima asjakohase tervisekontrolli. (5) Politseiametnik peab tervisekontrolli läbima vähemalt üks kord kolme aasta jooksul eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. (6) Politsei- ja Piirivalveameti I grupi politseiametnik peab tervisekontrolli läbima alates 40. eluaastast iga kahe aasta järel ning alates 50. eluaastast ühe aasta järel eelmise tervisetõe nd i väljaandmise kuupäevast arvates. (7) Töötervishoiuarstil on meditsiinilise näidustuse korral õigus muuta lõigetes 5 ja 6 nimetatud tervisekontrolli sagedust. (8) Politseiametniku tervisekontrolli saatnud asutus võib muuta lõigetes 5 ja 6 nimetatud tervisekontrolli sagedust: 1) politseiametniku põhjendatud taotluse alusel; 2) politseiametniku vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotluse alusel; 3) politseiametniku pikaajalise töövõimetuse tõttu; 4) kui politseiametnik esitab arstitõendi kehalise ettevalmistuse ja eriettevalmistuse nõuete täitmisest vabastamise kohta. § 6. Politseiametniku tervisekontrolli kord (1) Politseiametniku saadab tervisekontrolli Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Sisekaitseakadeemia. (2) Politseiametnik täidab ja kinnitab oma allkirjaga tervisekontrolli kaardi, mis on esitatud lisas 2. (3) Tervisekontrollis tehakse järgmised uuringud: 1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru, kolesterooli (HDL ja LDL), alaniini aminotransferaasi (ALT), aspartaadi aminotransferaasi (AST) ja gamma-glutamüüli transferaasi (GGT) analüüs; 2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll ning vaatevälja hindamine; 3) toonaudiomeetria; 4) perioodilises tervisekontrollis koormuskardiogramm meestele alates 40. eluaastast ja naistele alates 50. eluaastast; 5) kopsude röntgenuuring; 6) spiromeetria; 7) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 8) alkoholi tarbimise harjumuste hindamine. (4) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on politseiametnikule varem teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil tervisekontro llis arvestada, ei ole vaja samu protseduure või uuringuid uuesti teha. (5) Terviseseisundi täpsustamiseks on töötervishoiuarstil õigus saata politseiametnik lõikes 3 nimetamata terviseuuringutele. (6) Tervisekontrolli käigus nõustatakse politseiametnikku töötervishoiu teemal. Töötervishoiuarst tutvustab ja selgitab politseiametnikule tema tervisekontrolli tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust. (7) Tervisekontrolli läbinud politseiametniku või politseiametniku erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriva isiku kohta koostab töötervishoiuarst tervisetõendi, mis on esitatud lisas 3 ja mis sisaldab otsust politseiteenistusse sobivuse kohta. Tervisetõend väljastatakse tervisekontrolli saatnud asutusele. § 7. Tervisekontrolli kulude hüvitamine Määruses ette nähtud tervisekontrolli kulud tasub Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseia met või Sisekaitseakadeemia. § 8. Määruse rakendamine Politseiametnik, kes on läbinud politseiametniku tervisekontrolli enne määruse jõustumist ja kellel on kehtiv tervisetõend, saadetakse määruse alusel tervisekontrolli siis, kui tema tervisetõendi kehtivus hakkab lõppema. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2022. aastal. Kristian Jaani siseminister Tarmo Miilits kantsler Lisa 1. Politseiametniku tervisenõuded ja politseiametniku teenistusülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu Lisa 2. Tervisekontrolli kaart Lisa 3. Tervisetõend  Siseministri ... 2022. aasta määruse nr … „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ lisa 1 Politseiametniku tervisenõuded ja politseiametniku teenistusülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu Meditsiinilised vastunäidustused A – absoluutne vastunäidustus B – suhteline vastunäidustus, eriarsti konsultatsioon Politseiametniku tervisenõuded NÄGEMISELUNDITE HAIGUSED JA SEISUNDID Eelnevas tervisekontrollis on lubatud nägemisteravus binokulaarselt 30–40 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8 ja korrigeerimata mitte vähem kui 0,2. Perioodilises I ja II grupi tervisekontrollis on lubatud nägemisteravus binokulaarse lt 30–40 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8. Eelnevas ja perioodilises I grupi tervisekontrollis on lubatud nägemisteravus binokulaarse lt mitte halvem kui 1,0 hinnatuna standardiseeritud testiga (näiteks Snelleni tabel) 6 m distantsilt. Perioodilises II grupi tervisekontrollis on lubatud korrigeeritud nägemistera vus binokulaarselt mitte halvem kui 0,8 hinnatuna standardiseeritud testiga (näiteks Snelleni tabel) 6 m distantsilt. Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab 2. grupi mootorsõidukijuhil* olema kummagi silma korrigeerimata nägemisteravus mitte alla 0,05. Pärast refraktiivset silmakirurgiat peab arvestama, et kuue kuu jooksul võivad esineda nägemishäired. Kuus kuud pärast refraktiivset silmakirurgiat tehtud silmakontrollis peab nägemistera vus vastama nõuetele ja ei tohi esineda halosid või öösel nägemise häireid. Kuus kuud pärast intraokulaarse läätse paigaldamist tehtud silmakontrollis peab nägemisteravus vastama nõuetele ja ei tohi esineda nägemishäireid, mis segavad tööülesannete täitmist. Lubatud on kanda kontaktläätsesid ja prille. Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Rasked värvitaju häired** A A B Kerged värvitaju häired (hindamisel B B Ei ole vaja arvestada tööülesannete iseloomu) hinnata Horisontaalse nägemisvälja ahenemine A A B binokulaarselt alla 160 kraadi Diploopia A A B Monokulaarne nägemine A A B Progresseeruvad nägemishäired A B B (katarakt, diabeetiline retinopaatia, pigmentoosne retiniit jm) Hämaras nägemise häired (kanapimedus) A A Ei ole vaja hinnata Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad silmahaigused haiguse või haiguse või haiguse või seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust KÕRVAHAIGUSED JA KUULMISHÄIRED Eelnevas tervisekontrollis on nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 25 dB (0–25 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz. Perioodilises tervisekontrollis on I grupis nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahend ita paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz. Perioodilises tervisekontrollis on II grupis nõutav kuulmine vajaduse korral kuulmise abivahendiga paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz. Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Raske tinnitus A A B Meniereʼi tõbi A A B Pearinglusega kulgevad seisundid A B B Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad kõrvahaigused haiguse või haiguse või haiguse või seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust SUU-, NINA- JA KÕRIHAIGUSED Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Raske lõhnataju häire A B Ei ole vaja hinnata Afoonia A A A Kõnehäire, mis takistab märkimisväärselt A A A info vahetamist raadio- ja teiste sidevahendite kasutamisel Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad suu-, nina- ja kõrihaigused haiguse või haiguse või haiguse või  seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust SÜDAMEHAIGUSED Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Sünkoobiga tüsistunud bradükardia A B B Äge või krooniline perikardiit, A B B müokardiit või endokardiit Stenokardiaga kulgev südame A B B isheemiatõbi Kodade tahhükardia, sh kodade A B B fibrillatsioon ja laperdus Kardiogrammis totaalne Hisi kimbu B B B vasaku või parema sääre blokaad Klapirikked, millega kaasnevad südame- A A B veresoonkonna sümptomid või mis oma iseloomu poolest suurendavad ägeda südamehaiguse riski (näiteks raske aordistenoos või südameklappide puudulikkus). Vajalik kardioloogi hinnang Metaboolne sündroom, kui kaasuvalt on A A B koormustestil koormustaluvus alla nõutava Koormustestil liikurrajal koormustaluvus A A B vähem kui kuus METi või veloergomeetril võrdväärse ekvivalendi alusel. Perioodilises tervisekontrollis hinnatakse siis, kui vanus seda nõuab või kui on vaja täpsustada südame- veresoonkonna koormustaluvust Arütmiad, mis ei ole ravimitega A A B kontrollitavad või põhjustavad hemodünaamika häireid Südamepuudulikkus A A B Korduvad teadmata põhjusega sünkoobid A A B Kardiomüopaatia A B B Protrombiiniaega pikendavate A B B antikoagulantide kasutamine (v.a uue põlvkonna antikoagulandid ehk direktse toimega suukaudsed antikoagulandid) Implanteeritud defibrillaatori olemasolu A B B Kardiogrammis III astme A A B atrioventrikulaarsõlme blokaad Kardiogrammis II astme B B B atrioventrikulaarsõlme blokaad Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad südamehaigused haiguse või haiguse või haiguse või seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust VERESOONKONNA HAIGUSED JA SEISUNDID Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Ravile allumatu või ravimata A A B vererõhuhaigus Aordi või aju aneurüsm (v.a kirurgiliselt A A B korrigeeritud juhtudel) Transitoorse isheemia atakid A B B Karotiidarterite stenoos rohkem kui 50% A A B ulatuses verevoolu takistusega Perifeersed veresoonkonna haigused A B B Korduv äge süvaveeni tromboos A B B Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad veresoonkonna haigused haiguse või haiguse või haiguse või seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust NAHAHAIGUSED Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Metastaseerunud või lokaalne A A B suureulatuslik basaalrakuline kartsinoom, soomusrakuline kartsinoom või melanoom Kaitsevarustuse kasutamist takistav A A B nahahaigus Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad nahahaigused haiguse või haiguse või haiguse või seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust HINGAMISELUNDITE HAIGUSED JA SEISUNDID Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Anamneesis pneumotooraks B B B Koormusastma A B B Mittekoormusastma, mille puhul on kahe A B B eelmise aasta jooksul vähemalt kahe või rohkema järjestikuse kuu jooksul pidanud ravis kasutama bronhodilataatoreid või kortikosteroide Obstruktiivsed kopsuhaigused, kui A A B FEV1/FVC on vähem kui 0,7 (vähem kui 70%) Keskmise raskusega või raskemad A A B restriktiivsed kopsuhaigused (spirograafial eeldatav VC < 70%) Rinnakorvi seina deformatsioonid, mis B B B takistavad teenistusülesannete täitmisel isikukaitsevahendite kasutamist Raske uneapnoe, mis ei ole raviga A A B korrigeeritud Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad respiratoorse süsteemi haiguse või haiguse või haiguse või haigused seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust LUU- JA LIHASKONNA HAIGUSED JA SEISUNDID Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Põlveliigese või puusaliigese A B*** B endoprotees Puusaliigese, põlveliigese või A A B hüppeliigese liikuvusulatuse märgatav piiratus Pöidla keskmise või proksimaalse lüli, A B B käe, küünarvarre või õlavarre kaasasündinud puudumine või amputatsioon Relva käsitsemist takistav füüsiline puue A A B Jalalaba või jala kaasasündinud A B B puudumine või amputatsioon Lülisamba murd ebastabiilsusega või A A B suure riskiga seljaaju kompressiooniks või närvijuurte pitsumiseks Koljudeformatsioonid, mis takistavad A A B kiivri kasutamist või mille tõttu on vähenenud peaaju loomulik kaitse Rasked liigeskõhre kahjustused, sh B B B põlveliigese totaalne meniskektoomia Korduvad õlaliigese luksatsioonid ja A A B subluksatsioonid Õlaliigese endoprotees A A B Rotaatormanseti kahjustus, mis A B B põhjustab olulise liikuvuse piiratuse Operatiivselt paigaldatud metallplaadid B B B või -vardad Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad luu- ja lihaskonna haigused haiguse või haiguse või haiguse või seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust NEUROLOOGILISED HAIGUSED JA SEISUNDID Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Epilepsia****, kui hooge on olnud A A B viimase viie aasta jooksul Viis aastat raviga hoovaba olnud B B B epilepsia Neuroloogilised progresseeruva kuluga A A B haigused, mille puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu- või neuromuskulaarne kahjustus Narkolepsia A A B Ajukahjustus, mille puhul kaasneb A A A kognitiivne, tasakaalu- või neuromuskulaarne kahjustus Äkki tekkida võiva teadvuse- või A A A motoorse häirega kulgevad haigused Ühekordne krambihoog ilma diagnoosita B B B või kindlalt teada põhjusega, mille puhul korduv atakk ei ole tõenäoline Kroonilise valu sündroom A B B Perifeerne sensoorne või motoorne A B B neuropaatia Ajutuumor A B B Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad neuroloogilised haigused haiguse või haiguse või haiguse või seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust KÕHUKOOPA ORGANITE NING KUSE- JA SUGUTEEDE HAIGUSED JA SEISUNDID Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Pahaloomulised kasvajad kõhukoopas A A B Song B B B Mitteinfektsioosne hepatiit B B B Pankreatiit A B B Põletikuline soolehaigus B B B Krooniline neerupuudulikkus (3a, 3b või A B B raskem aste) Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad kõhukoopa organite haigused haiguse või haiguse või haiguse või seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust VERE- JA VERELOOMEELUNDITE HAIGUSED Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Vereloomesüsteemi halvaloomulised A A B kasvajad Raskekujuline aneemia kliiniliste A B B sümptomitega Hüübimishäirega kulgevad haigused ja A B B seisundid Splenomegaalia B B B Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad verehaigused haiguse või haiguse või haiguse või seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust SISESEKRETSIOONI-, TOITUMIS- JA AINEVAHETUSHAIGUSED Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Insuliinsõltuv suhkurtõbi A B B Insuliinsõltumatu suhkurtõbi B B B Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad sisesekretsiooni-, toitumis- ja haiguse või haiguse või haiguse või ainevahetushaigused seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust NAKKUSHAIGUSED Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Aktiivne tuberkuloos A A A Äge viiruslik hepatiit A A B Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad nakkushaigused haiguse või haiguse või haiguse või seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Orgaanilised, kaasa arvatud A A A sümptomaatilised psüühikahäired Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised A A A häired Ravi foonil psühhootiliste episoodidega A A A kulgevad haigused Käitumishäireid põhjustavate ravimite A A A kasutamine Psühhomotoorset häiret põhjustavate A A A ravimite kasutamine Psühhotroopsete ainete kasutamine A A A Neurootilised, stressiga seotud ja B B B somatoformsed häired Sõltuvus narkootilistest, A A A psühhotroopsetest ja psühhoaktiivsetest ainetest Meeleoluhäired: bipolaarsed ja A B B maniakaalsed häired Muud meeleoluhäired B B B Isiksus- ja käitumishäired A B B Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja B B B somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad psühhiaatrilised häired haiguse või haiguse või haiguse või seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust * Operatiivsõidukijuhi puhul tuleb arvestada 2. grupi mootorsõidukijuhile kehtestatud tervisenõudeid. ** Rasked värvitaju häired on enamasti kaasasündinud ja tulevad välja eelnevas tervisekontrollis. *** Põlveliigese või puusaliigese endoproteesi korral peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid, mida on kinnitanud ortopeed: 1) liigeses on normaalne liikuvusulatus; 2) pärast endoproteesimist ei ole esinenud liigese dislokatsiooni; 3) korduv ja kestev erinevat tüüpi liikumine (kaasa arvatud kükitamine, põlvitamine ja liige se pöörded) ei tekita valu; 4) lubatud on koormus, mis on võrreldav vähemalt politseiametnikule esitatavate füüsilis te nõuetega. **** Epilepsia puhul tuleb arvestada lisaks 2. grupi mootorsõidukijuhi tervisenõudeid, kui politseiametnik on ka operatiivsõiduki juht.  Siseministri ... 2022. aasta määruse nr … „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ lisa 2 TERVISEKONTROLLI KAART I. Üldandmed Ees- ja perekonnanimi: Isikukood: Elukoht:______________________ Telefon: Ametikoht: Tööandja nimi ja aadress: Tervisekontrolli aluseks olev põhiline ohutegur: ja kaasnevad ohutegurid: Töölaad: vahetustega töö, öötöö, töö välistingimustes, töö kuvariga, töö kõrgustes, töö elektriseadmetega, muu: Tehtava töö kirjeldus: Varasemad tööandjad: Tööandja nimi Ametikoht Töösuhte algus ja Tööga kaasnenud lõpp ohutegurid II. Töötaja tervisedeklaratsioon JAH EI Täpsustus (millal) Kas olete varem läbinud arstliku tervisekontrolli seoses kutsetööga? Kas Teil on arstliku ekspertiisi komisjoni määratud töövõime osaline kaotus? Kas Teil on diagnoositud kutsehaigus? Kas Teile on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiiranguid? Kas olete viimase viie aasta jooksul viibinud haiglaravil? Kas olete viimase aasta jooksul olnud haige või töövõimetuslehel? Kas Teil esineb tervisehäireid, mida seostate oma tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga? Kas olete praegu suitsetaja? Kas olete kunagi suitsetanud? Kas tarvitate regulaarselt ravimeid? Kas olete kasutanud narkootilisi aineid? Kas põete või olete põdenud järgmisi JAH EI Täpsustus haigusi? (millal ja mis haigus) Kopsuhaigused, sh tuberkuloos Allergilised haigused, ülitundlikkus, sh astma Südame-veresoonkonnahaigused, sh valud südame piirkonnas, rütmihäired Kõrgenenud vererõhk Mao-sooletraktihaigused, sh haavandtõbi, sapikivitõbi Maksahaigused, sh kollatõbi Neeru- ja kuseteede haigused, sh neerukivitõbi Suhkurtõbi Verehaigused, sh kehvveresus Selja-, kaela- ja õlavöötmevalud Liigesehaigused (põletik) Psüühikahäired, sh unehäired, närvilisus, stress, depressioon Krambihood, teadvuse kaotuse hood Tasakaaluhäired Sagedased peavalud, migreen Kõrvahaigused, sh kuulmislangus Krooniline nohu, otsmiku- või põskkoopapõletik Silmahaigused, sh värvipimedus Nahahaigused, sh ekseem Luumurrud Operatsioonid Muud kroonilised haigused Kinnitan andmete õigsust ja luban info saamiseks esitada kõigi tervisehäirete kohta päringuid arstidele, tervishoiuasutustele ja haigekassale. Allkiri: Kuupäev:  Siseministri ... 2022. aasta määruse nr … „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ lisa 3 TERVISETÕEND Ees- ja perekonnanimi _______________________________________________________ Isikukood on / ei ole sobiv töötama I grupi / II grupi ______________________________________ ametikohal kuni __________________________________ kuupäev Piirangud ja ettepanekud: 1. Tervisetõendi kehtivus: 2. Eriala: 3. Ettepanekud/soovitused töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks: Tervisekontrolli tegija ees- ja perekonnanimi __________________________________ ________________________________________ __________________________________ kuupäev allkiri Olen tutvunud tervisetõendiga. _______________________________________ __________________________________ kuupäev allkiri  Siseministri määruse „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus on vaja kehtestada, kuna politsei ja piirivalve seaduses muudetakse volitusnormi, andes politseiametniku tervisenõuete määruse kehtestamise volitus Vabariigi Valitsuse asemel siseministrile. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõ unik Ingrid Puurvee (tel 612 5067, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib määrus seni, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus, või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta määrus nr 114 „Politseiametniku tervisenõ uded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (edaspidi määrus nr 114) avaldamismärkega RT I, 16.12.2020, 15 muutub volitusnormi muutmise tõttu kehtetuks, kui jõustub politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) § 1 punkti 31 järgi antakse määruse kehtestamise volitus Vabariigi Valitsuse asemel siseministrile. Politsei ja piirivalve seaduse § 71 lõikes 4 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“. Kehtivat määrust nr 114 sisuliselt ei muudeta. Määrus jõustub 1. juulil 2022. aastal, mil jõustub ka politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kavandatavad muudatused Politsei ja piirivalve seaduse uue redaktsiooni jõustumisel antakse määruse nr 114 kehtestamise õigus politsei ja piirivalve seaduse § 71 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse asemel siseministr ile. Kehtivat määrust nr 114 sisuliselt ei muudeta. Määruse nr 114 kehtestamisel võeti aluseks Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi 2018. aastal valminud politseiametnike tervisenõuete analüüs ja ettepanekud tervisenõuete muutmiseks. Kuna tänapäevane seisukoht tervisenõuete sätestamise s on see, et iga konkreetse nõude alus on tegevus, mille ohutuks sooritamiseks on vajalik organismi teatud tasemega funktsioon, kasutati analüüsis Politsei- ja Piirivalvea me ti politseiametnike tööülesannete kirjeldust. Lisaks vaadeldi analüüsi tegemisel võrdlusena teiste riikide politseiametnike tervisenõudeid ja nende aluseks olevaid tegevuskirjeldusi. Sihtrühm Politseiametnikud. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Tänu volitusnormi muutmisele saab politseiteenistuse küsimustega tegeleda operatiivsema lt, sealhulgas kehtestada vajaduse korral kiiremini vajalikud muutmismäärused. Siseministeer iumi valitsemisala küsimuste lahendamiseks ei ole enam vaja muuta Vabariigi Valitsuse määrust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2022. aastal, mil jõustub ka politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja Sisekaitseakadeemiale.