dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord

Kaitseministeerium · 1. juuni 2022
Viit
5-4/22/2315
Registreeritud
1. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎1-62537-1 30.05.2022 Väljaminev kiri.asice1504 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Kaitseministeerium 30.05.2022 nr 1-6/2537-1 Siseministri määruse „Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks siseministri määruse „Kaitsepolitseia me ti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskir ja ga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee . Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus e (eriteenistuste ühtlustamine) 508 SE rakendamiseks 1. juulist 2022. Eelnõu kiireloomulis use tõttu palun kooskõlastada määrus viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: Eelnõu koos lisadega – 8 lehel Eelnõu seletuskiri – 3 lehel Arvamuse andmiseks: Kaitsepolitseiamet Eesti Töötervishoiuarstide Selts Ingrid Puurvee 6125067 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 25.05.2022 SISEMINISTER MÄÄRUS Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord Määrus kehtestatakse julgeolekuasutuste seaduse § 19 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja (edaspidi koos teenistuja) tervisenõuded ja tervisekontrolli kord. (2) Määrusega kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud korras tervisekontrolli läbima: 1) teenistujad; 2) teenistuja kandidaadid enne teenistusse või tööle (edaspidi koos teenistus) võtmist. § 2. Teenistujate grupid Teenistujad jaotatakse Kaitsepolitseiameti peadirektori otsusega kahte tervisenõuete gruppi: 1) I grupp – teenistujad, kellele võib anda õiguse kanda ja kasutada töö- või teenistusülesannete (edaspidi koos teenistusülesanded) täitmise ajal tulirelva või kelle teenistusülesannete iseloomust või töökeskkonnast tuleneb muu suurem oht teenistuja või teise isiku elule või tervisele; 2) II grupp – punktis 1 nimetamata teenistujad. § 3. Meditsiinilised vastunäidustused (1) Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad meditsiinilised vastunäidustused jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks. (2) Absoluutne meditsiiniline vastunäidustus välistab isiku ameti- või töökohale (edaspidi koos teenistuskoht) võtmise või sellel olemise. (3) Suhtelise meditsiinilise vastunäidustuse korral võib teenistuja olla teenistuskohal ja jätkata teenistusülesannete täitmist juhul, kui tervisekontrolli tegija seda lubab, tervisekontrolli tegija nõutud töötingimused on tagatud ja Kaitsepolitseiameti hinnangu järgi ei ole teenistuja l esinenud teenistusülesannete täitmisel takistusi. § 4. Üldised tervisenõuded ja teenistusülesannete täitmist takistavad tervisehäired (1) Teenistuja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma oma teenistusülesande id ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. (2) Teenistuja terviseseisund peab võimaldama töötamist järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) suure vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired, sealhulgas öötöö; 3) ebaühtlane füüsiline koormus; 4) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale; 5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine; 6) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 7) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht; 8) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine; 9) töö kuvariga. (3) Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused on: 1) orgaanilised psüühikahäired, välja arvatud kerged mööduvad lühiajalised häired; 2) vaimne alaareng; 3) skisofreenia ning skisotüüpsed ja luululised häired; 4) sõltuvus alkoholist või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest; 5) psühhoaktiivsete ainete, välja arvatud tubaka kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäired; 6) alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumishäired. (4) Teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad suhtelised meditsiinilised vastunäidustused on: 1) epilepsia, kui hooge on olnud viimase viie aasta jooksul; 2) narkolepsia; 3) ravile allumatu või ravimata südamepuudulikkus või vererõhuhaigus; 4) ravile allumatu või ravimata astma. § 5. I grupi lisatervisenõuded ja teenistusülesannete täitmist takistavad tervisehäired (1) I gruppi kuuluva teenistuja terviseseisund peab lisaks § 4 lõikes 2 sätestatule võimald a ma töötamist järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) relva kandmine ja kasutamine; 2) füüsilist vastupidavust nõudvad olukorrad; 3) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht; 4) erinevad häirivad helid ja kõrge müratase; 5) kuulivesti kandmine; 6) olustiku jälgimine erinevates valgustingimustes; 7) erinevate nägemisseadmete, näiteks termokaamera ja binokli kasutamine; 8) mootorsõiduki juhtimine; 9) suure riskitasemega, ajakriitilised, kohest tegutsemist ja ümberorienteerumist nõudvad olukorrad. (2) I gruppi kuuluva teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused on lisaks § 4 lõikes 3 sätestatule: 1) neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired, välja arvatud kerged mööduvad lühiajalised häired; 2) täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired; 3) pervasiivsed arenguhäired ja muud rasked lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired; 4) epilepsia; 5) neuroloogilised progresseeruva kuluga haigused, mille puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu- või neuromuskulaarne kahjustus; 6) narkolepsia; 7) ajukahjustus, mille puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu- või neuromuskulaarne kahjustus; 8) äkki tekkida võiva teadvuse- või motoorse häirega kulgevad haigused; 9) teised teenistusülesannete täitmist takistavad neuroloogilised haigused; 10) meeleoluhäired, välja arvatud esmane kerge ja mõõdukas depressiivne episood. (3) I gruppi kuuluva teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad absoluutsed meditsiinilised vastunäidustused on lisaks § 4 lõikes 3 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. aasta määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõe nd i sisu ja vormi nõuded“ § 2 lõikes 2 nimetatud soetamisloa ja relvaloa andmist välista vad füüsilised puuded. (4) I gruppi kuuluva teenistuja suhtelised vastunäidustused on lisaks § 4 lõikes 4 sätestatule: 1) korrigeeritud nägemisteravus binokulaarselt halvem kui 0,8 hinnatuna standardiseer itud testiga, näiteks Snelleni tabeliga, kuuemeetriselt distantsilt; 2) rasked kaasasündinud värvitaju häired; 3) hämaras nägemise häired, näiteks kanapimedus; 4) raske uneapnoe, mis ei ole raviga korrigeeritud; 5) pearinglusega kulgevad seisundid. § 6. Tervisekontrolli tegija Teenistuja tervisekontrolli teeb Kaitsepolitseiametiga lepingu sõlminud töötervishoiuarst. § 7. Tervisekontrolli sagedus (1) Tervisekontrolli tehakse järgmiselt: 1) enne isiku teenistusse võtmist või I gruppi kuuluvale teenistuskohale üleviimist (edaspidi eelnev tervisekontroll); 2) teenistuses olemise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll). (2) Isik ei pea läbima eelnevat tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisekontrolli otsus, mille st nähtub, et ta on läbinud politseiametniku erialale õppima asumisel või politseiametnik una töötamisel või Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mille käigus on kontrollitud tema vastavust §-des 4 ja 5 kehtestatud nõuetele. (3) Enne isiku teenistusse võtmist tehakse eelnev tervisekontroll üldjuhul julgeolekukontro lli ajal, kuid mitte varem kui kolm kuud enne teenistusse asumist. (4) Teenistuja peab perioodilise tervisekontrolli läbima vähemalt üks kord kolme aasta jooksul eelmise tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. (5) Kaitsepolitseiameti peadirektor võib erandjuhul muuta teenistuja perioodilisse tervisekontrolli suunamise sagedust, kui selleks teeb põhjendatud ettepaneku: 1) tervisekontrolli tegija suhtelise meditsiinilise vastunäidustuse korral; 2) teenistuja; 3) teenistuja vahetu või kõrgemalseisev juht. (6) Kui teenistuja viimasest tervisekontrollist on möödunud vähem kui kuus kuud, võidakse ta suunata perioodilisse tervisekontrolli vaid tema enda nõusolekul. § 8. Tervisekontrolli tegemise kord (1) Teenistuja või teenistuja kandidaat täidab lisas 1 esitatud vormi kohase tervisekontro lli kaardi ja kinnitab selle õigsust oma allkirjaga. (2) Tervisekontrolli tegija määrab tervisekontrolli kaardi ning § 4 lõikes 2 ja § 5 lõikes 1 toodud töötamise tingimuste ja olukordade alusel terviseuuringute mahu ning teeb teenistuja või teenistuja kandidaadi terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse hindamiseks vajalikud terviseuuringud, kaasates vajaduse korral eriarste. (3) Tervisekontrollis tehakse järgmised uuringud: 1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru, kolesterooli (HDL ja LDL), alaniini aminotransferaasi (ALT), aspartaadi aminotransferaasi (AST) ja gamma-glutamüüli transferaasi (GGT) analüüs; 2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll ning vaatevälja hindamine; 3) toonaudiomeetria; 4) kopsude röntgenuuring; 5) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 6) alkoholi tarbimise harjumuste hindamine. (4) I gruppi kuuluvale teenistujale tehakse lisaks lõikes 3 sätestatule järgmised uuringud: 1) EKG koormuskardiogramm; 2) spiromeetria; 3) narkotest. (5) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervisekontrolli tegija või muu tervishoiutee nuse osutaja on teenistujale või teenistuja kandidaadile varem teinud terviseuuringuid, mida on võimalik tervisekontrollis arvestada, ei ole vaja samu terviseuuringuid uuesti teha. (6) Terviseseisundi täpsustamiseks on töötervishoiuarstil õigus saata teenistuja lõigetes 3 ja 4 nimetamata terviseuuringutele. (7) Tervisekontrolli tegija kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu teenistuja või teenistuja kandidaadi terviseseisundile ja teeb otsuse teenistuja või teenistuja kandidaadi nõuetele vastavuse kohta ning töökeskkonna või töökorralduse teenistujale või teenistuja kandidaadile sobivuse kohta. (8) Tervisekontrolli tegija teeb teenistujale või teenistuja kandidaadile teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. (9) Tervisekontrolli tegija edastab Kaitsepolitseiametile lisas 2 esitatud vormi kohase tervisekontrolli otsuse, milles ta esitab vajaduse korral ettepanekud teenistuja või teenistuja kandidaadi töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks. § 9. Määruse rakendamine Määruse jõustumise ajal teenistuskohal olev teenistuja peab läbima määruse nõuetele vastava tervisekontrolli ajal, kui ta oleks pidanud läbima töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle § 131 lõike 8 alusel kehtestatud määruse nõuetele vastava tervisekontrolli. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2022. aastal. Kristian Jaani siseminister Tarmo Miilits kantsler Lisa 1. Tervisekontrolli kaart Lisa 2. Tervisekontrolli otsus Siseministri määruse „Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri määruse „Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) hakkab asendama seni erinevates õigusaktides sätestatud julgeolekuasutuste ametnike tervisekontrolli nõudeid. Erinevalt senisest regulatsioonist kehtestatakse nõuded nüüd kõigile Kaitsepolitseiameti teenistujatele, st nii ametnikele kui ka töötajatele. Määrus on vaja kehtestada ka seetõttu, et muudetakse julgeolekuasutuste seadusest (edaspidi JAS) tulenevat volitusnormi, andes määruse kehtestamise volitus Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutavale ministrile. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Ingrid Puurvee (tel 612 5067, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib määrus seni, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus, või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 2001. aasta määrus nr 337 „Julgeolekuasutuste ametnike terviseuuringute tegemise alused, perioodilisus ja kord“ avaldamismärkega RT I, 28.06.2017, 52 (edaspidi kehtiv määrus) muutub volitusnormi muutmise tõttu kehtetuks alates politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) jõustumisest. Muutunud volitusnormi alusel kehtestab Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli korra siseminister ning Välisluureameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ning tervisekontrolli korra kaitseminister. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) § 3 punktiga 9 muudetakse JAS-i § 19, andes julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja tervisenõuete ning tervisekontrolli korra kinnitamise volitus valdkonna eest vastutavale ministrile. Kehtiv määrus on püsinud sisuliselt muutumatuna alates 2001. aastast, kui see kehtestati. Seetõttu vajab see ajakohastamist. Tervisekontrolli üldine eesmärk on hinnata töötingimuste sobivust teenistujale ning tuvastada võimalikud terviseriskid ja -häired, kuid eriteenistuja puhul on vähemalt samaväärselt oluline hinnata ka tema terviseseisundi sobivust tema teenistuskoha teenistusülesannete täitmiseks. Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja tervisekontrollil on kolm eesmärki: 1) tuvastada teenistusülesannete täitmist takistavate tervisehäirete puudumine; 2) avastada teenistusest tingitud tervisehäired; 3) vähendada ja vältida teenistusest tingitud terviseriske. Tervisenõuete ja nende kontrolli korra kehtestamine ministri määrusega on vajalik ja õiguspärane, sest tervisenõuete kontroll puudutab lisaks julgeolekuasutuse teenistujatele asutuseväliseid tervishoiuteenuste osutajaid. Seega on vältimatult vajalik, et sellega saaksid piiranguteta tutvuda kõik asjast huvitatud isikud. Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja (edaspidi teenistuja) tervisenõuded ja tervisekontrolli kord. Määrusega kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud korras tervisekontrolli läbima nii teenistujad kui ka teenistuja kandidaadid enne teenistusse või tööle võtmist. Põhimõte on sama nagu politsei ja piirivalve seaduse § 71 lõike 4 alusel 2022. aasta 1. juulist kehtestatavas siseministri määruses „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“, mille järgi peab lisaks politseiametnikule läbima tervisekontrolli ka politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriv isik. Eelnõu §-ga 2 antakse Kaitsepolitseiameti peadirektorile volitus jagada teenistujad oma otsusega ohutaseme järgi kahte tervisenõuete gruppi. Eelnõu §-s 3 sätestatakse teenistuja teenistusülesannete täitmist takistavad meditsiinilised vastunäidustused, mis jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks. Eelnõu §-des 4 ja 5 kehtestatakse teenistujatele tervisenõuded ja teenistusülesannete täitmist takistavad tervisehäired. Lähtutakse põhimõttest, et teenistuja peab olema füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma oma teenistusülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. Eelnõu § 6 kohaselt on tervisekontrolli tegija Kaitsepolitseiametiga lepingu sõlminud töötervishoiuarst. Eelnõu §-s 7 sätestatakse tervisekontrolli sagedus. Üldjuhul peab teenistuja tervisekontrolli läbima kord kolme aasta jooksul eelmise tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates. Samas on võimalikud erisused. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse tervisekontrolli tegemise kord ja uuringute ulatus. Eelnõu §-s 9 reguleeritakse määruse rakendamist, kuna ka muudatuse jõustumise ajal teenistuses olevad isikud peavad vastama uutele tervisenõuetele. Selleks nähakse ette, et eelnõu jõustumise ajal teenistuskohal olev teenistuja peab läbima nõuetele vastava tervisekontrolli ajal, kui ta oleks pidanud läbima töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle § 131 lõike 8 alusel kehtestatud määruse nõuetele vastava tervisekontrolli. Eelnõu § 10 kohaselt jõustub määrus 1. juulil 2022. aastal, mil jõustub ka politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus Kehtiv määrus viiakse kooskõlla JAS-is tehtavate muudatustega, mis jõustuvad 1. juulil 2022. aastal. Sihtrühm Kaitsepolitseiameti teenistujad ja teenistuja kandidaadid enne teenistusse või tööle võtmist. Kaasnev mõju Kehtiv määrus viiakse kooskõlla JAS-is tehtavate muudatustega. Muudatusega ühtlustatakse eriteenistuste regulatsiooni, et tagada õigusselgus ja korrektsus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2022. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile ja Kaitsepolitseiametile. Siseministri ... ….. aasta määruse nr … „Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ja tervisekontrolli kord“ lisa 1 TERVISEKONTROLLI KAART I. Üldandmed Ees- ja perekonnanimi: Isikukood: Elukoht: Telefon: Ameti- või töökoht: Tööandja nimi ja aadress: Tervisekontrolli aluseks olev põhiline ohutegur: ja kaasnevad ohutegurid: Töölaad: vahetustega töö, öötöö, töö välistingimustes, töö kuvariga, töö kõrgustes, töö elektriseadmetega, muu: Tehtava töö kirjeldus: Varasemad tööandjad: Tööandja nimi Ameti- või töökoht Töösuhte algus ja Tööga kaasnenud lõpp ohutegurid II. Ametniku või töötaja tervisedeklaratsioon JAH EI Täpsustus (millal) Kas olete varem läbinud arstliku tervisekontrolli seoses kutsetööga? Kas Teil on arstliku ekspertiisi komisjoni määratud töövõime osaline kaotus? Kas Teil on diagnoositud kutsehaigus? Kas Teile on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiiranguid? Kas olete viimase viie aasta jooksul viibinud haiglaravil? Kas olete viimase aasta jooksul olnud haige või töövõimetuslehel? Kas Teil esineb tervisehäireid, mida seostate oma tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga? Kas olete praegu suitsetaja? Kas olete kunagi suitsetanud? Kas tarvitate regulaarselt ravimeid? Kas olete kasutanud narkootilisi aineid? Kas põete või olete põdenud järgmisi haigusi? JAH EI Täpsustus (millal ja mis haigus) Kopsuhaigused, sh tuberkuloos Allergilised haigused, ülitundlikkus, sh astma Südame- ja veresoonkonnahaigused, sh valud südame piirkonnas, rütmihäired Kõrgenenud vererõhk Mao- ja sooletraktihaigused, sh haavandtõbi, sapikivitõbi Maksahaigused, sh kollatõbi Neeru- ja kuseteede haigused, sh neerukivitõbi Suhkurtõbi Verehaigused, sh kehvveresus Selja-, kaela- ja õlavöötmevalud Liigesehaigused (põletik) Psüühikahäired, sh unehäired, närvilisus, stress, depressioon Krambihood, teadvuse kaotuse hood Tasakaaluhäired Sagedased peavalud, migreen Kõrvahaigused, sh kuulmislangus Krooniline nohu, otsmiku- või põskkoopapõletik Silmahaigused, sh värvipimedus Nahahaigused, sh ekseem Luumurrud Operatsioonid Muud kroonilised haigused Kinnitan andmete õigsust ja luban info saamiseks esitada kõigi tervisehäirete kohta päringuid arstidele, tervishoiuasutustele ja haigekassale. Allkiri: Kuupäev: Siseministri ... ….. aasta määruse nr … „Kaitsepolitseiameti ametniku ja töötaja tervisenõuded ja tervisekontrolli kord“ lisa 2 TERVISEKONTROLLI OTSUS Ees- ja perekonnanimi: Isikukood: julgeolekuasutuse ametniku on / ei ole sobiv töötama ametikohal kuni ___________________________ kuupäev Piirangud ja ettepanekud: 1. Tervisetõendi kehtivus: 2. Eriala: 3. Ettepanekud/soovitused töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks: Tervisekontrolli tegija ees- ja perekonnanimi: ___________________________________________________________________________________ kuupäev allkiri Olen tutvunud tervisetõendiga. ___________________________________________________________________________________ kuupäev isiku allkiri
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel