Sotsiaalministeerium 15.06.2022 nr 5-13/22/2498
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Kaitseministri määruste muutmine seoses
Kaitseliidu seaduse muutmisega" eelnõu. Palume Teie kooskõlastust kolme tööpäeva jooksul
eelnõu esitamisest eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Laanet
Minister
Lisa: 20220606 KMm KaLS ühtlust EE.docx
20220606 KMm KaLS ühtlust SK.docx
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 06 .0 6 .2022 Kaitseministri määruste m uutmine seoses Kaitseliidu seaduse muut misega Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 62 lõike 2 ja § 64 lõike 3 alusel. § 1. Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruse nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord“ muutmine Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruses nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning hüvitise väljamaksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused : määruse pealkirja täiendatakse pärast sõna „hukkumise,“ sõnadega „ajutise töövõime kaotuse,“; paragrahvi 1 lõige t 1 täiendatakse pärast sõna „liikme “ sõnadega „ajutise töövõime kaotuse või“ ; paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kaitseliidu liikme Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 2 punktides 1 , 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannet e täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või te kkinud haiguse tõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral esitatakse ühekordse hüvitise taotlus Kaitseministeeriumile Kaitseliidu kaudu. Taotlusele tuleb lisada Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ja Sotsiaalkindlustusameti otsus põhjusliku seose kohta töövõime ulatuse ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel.“; paragrahvi 1 täiendatakse lõigete ga 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „ (3 1 ) Kaitseliidu liikme valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites saadud vigastuse tagajärjel osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral esitatakse ühekordse hüvitise taotlus Kaitseministeeriumile Kaitseliidu kaudu. Taotlusele tuleb lisada Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ja Sotsiaalkindlustusameti otsus põhjusliku seose kohta töövõime ulatuse ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel. (3 2 ) Kaitseliidu liikme Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu ajutise töövõime kaotuse tuvastamise korral esitatakse ühekordse hüvitise taotlus Kaitseministeeriumile Kaitseliidu kaudu. Taotlusele tuleb lisada töövõimetusleht või arsti väljastatud muu ajutist töövõimetust tõendav dokument. “; paragrahvi 1 lõike 5 punktis 3 asendatakse tekst iosa „2 või 3“ tekstiosaga „2 või 3 – 3 2 “; paragrahvi 2 lõi ge 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseliidu liikme ajutise töövõim e kaotuse, püsiva töövõimetuse, osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral ühekordse hüvitise taotlemisel teeb Kaitseministeerium otsuse 60 päeva jooksul pärast taotluse Kaitseministeeriumisse jõudmist.“; paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 5“ tekstiosaga „lõigetes 5–5 2 “. § 2. Kaitseministri 16. mai 2018. a määruse nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“ muutmine Kaitsem inistri 16. mai 2018. a määruse nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“ par agrahvi 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3 ) Käesolevas määruses sätestatud korras hüvitatakse Kaitseliidu eelarvevahendite arvelt ravikulu ka Kaitseliidu liikmel e , kes on haigestunud Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 2 punktis 1, 2, 4, 6 või 7 nimetatud ülesande täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.“ . § 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juul il 2022 . aastal. Kalle Laanet Kaitse minister Kusti Salm Kantsler
KAVAND 06 .0 6 .2022 Kaitseministri määruse „ Kaitseministri määruste muutmine seoses Kaitseliidu seaduse muutmisega “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus K aitseministri määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS ) § 62 lõike 2 ja § 64 lõike 3 alusel. M ääruse kehtestamine tuleneb Riigikogus 11. mail 2022 vastu võetud ning 1. juulil 2022 jõustuvast politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusest (eriteenistuste ühtlustamine) , millega ühtlustati eriteenistujatele ja Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikele ettenähtud sotsia alse d tagatised . M uu hulgas tehti muudatused KaLSis ning nähti ette sarnased tagatised ka Kaitseliidu liikmetele, kes kaas atakse KaLSi § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse . Seaduse muutmise tõttu on vaja muuta ka kehtivaid kaitseministri määrusi, mis reguleerivad Kaitseliidu liikmetele ettenähtud tagatisi. Eelnõuga tehakse muudatused järgmistes kaitseministri määrustes: 1) 22. augusti 2016. a määrus nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning hüvitise väljamaksmise tingimused ja kord “ (RT I, 28.06.2019, 26) ; 2) 16. mai 2018. a määrus nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamis e tingimused, piirmäär ja kord“ (RT I, 28.06.2019, 28). Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi tervishoiu valdkonna juh t Mari-Ann Lõõnik (e-post
[email protected] ) , normitehniliselt on eelnõu üle vaadanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome nõunik Katariina Kärsten (e-post
[email protected]) . Eelnõu on keele liselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi (e-post
[email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist . Paragrahviga 1 muudetakse kaitseministri 22. augusti 2016. a määrust nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning hüvitise väljamaksmise tingimused ja kord “. Paragrahvi 1 punktiga 1 tehakse muudatus määruse pealkirjas. KaLSi § 62 lõikes 2 sätestatud volitusnormi muutmise tõttu täiendatakse määruse pealkirja sõnadega „ajutise töövõime kaotuse“, kuna lisaks Kaitseliidu liikme hukkumise le , püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõ ime tuvastamisele nähakse määruses sätestatud juhtudel ette ühekordse hüvitise maksmine ka teenistuskohustuse täitmisel tekkinud ajutise töövõime kaotuse korral. Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 1 lõiget 1 sarnaselt KaLSi § 62 lõike ga 1 . Seoses KaLSi §-s 61 jõustuvate muudatuste ga on vaja muuta ka viiteid sätetele, mis käsitlevad Kaitseliidu liikmele ettenähtud hüvitis i . Uue sõnastuse kohaselt reguleerivad teenistuskohustuse täitmisel vigastada saamise või haigestumise korral Kaitseliidu liikmele ettenähtud hüvitisi KaLSi § 61 lõiked 4–4 2 ning hukkumise korral sama paragrahvi lõiked 5–5 2 . Paragrahvi 1 punktidega 3 ja 4 sätestatakse Kaitseliidu liikme vigastada saamise või haigestumise korra l üheko rdse hüvitise taotlemine s õltuvalt sellest, millise teenistuskohustuse täitmisel on vigastada saamine või haigestumine aset leidnud ning milline on sellega kaasnenud tagajärg. Punktiga 3 muudetakse k ehtiva määruse § 1 lõike 3 sõnastust seoses sellega, et eriteenistujate ja vabatahtlike sotsiaalsete tagatiste ühtlustamisega nähakse ette ühekordse hüvitise maksmine ka juhul, kui KaLSi § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites tekkinud haiguse tagajärjel on Kaitseliidu liikmel tuvastatud osaline või puuduv töövõime . Kehtiv sõnastus hõlmab vaid juhtumeid, kui osalise või puuduva töövõime põhjuseks on teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastus. Arvestades, et KaLSi § 61 lõigetes 4–4 2 kehtestatakse Kaitseliidu liikmetele erinevad tagatised sõltuvalt teenistuskohustuse täitmisest KaLSi § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 sätestatu d ülesannete täitmisesse kaasamise korral ning Kaitseliidu tegev liikme na valves osalemise l või noortejuhina õppetegevuse korraldamise l, kehtestatakse nimetatud juhtudel osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hü vitise taotlemisega seonduv eraldi lõigetes . Punktiga 4 täiendatakse määruse paragrahvi 1 uute lõigetega 3 1 ja 3 2 . Lõige 3 1 käsitleb hüvitise taotlemist, kui Kaitseliidu liikm el on tuvastatud osaline või puudu v töövõime Kaitseliidu tegevliikmena valves osalemise või noortejuhina õppetegevuse korraldamisega seotud teenistuskohustust täites saadud vigastuse tagajärjel. Nimetatud juhtudel hüvitise taotlemise või maksmisega seoses kehtiva määrusega võrreldes muudatusi ei kaasne. Lõikes 3 2 nähakse ette hüvitise taotlemine, kui Kaitseliidu liikmel on KaLSi § 4 lõike 2 punktides 1, 2, 4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmises osalemisega seotud teenistuskohustust täites tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu tuvastatud ajutine töövõime kaotus. Sellisel juhul tuleb taotlusele lisada töövõimetusleht või arsti väljastatud muu ajutist töövõimetust tõendav dokument. Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 1 lõike 5 punktis 3 esitatud viiteid s eoses eelnõu § 1 punktis 4 sätestat ud muudatusega. Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõiget 1 . K ehtiv sõnastus käsitleb ühekordse hüvitise taotlemisel otsuse tegemist , kui Kaitseliidu liikmel on tuvastatud püsiv töövõimetus või osalin e või puud uv töövõime . E elnõu järgi täiendatakse sõnastust ka ajutise töövõime kaotuse korral hüvitise taotlemise osas. Paragrahvi 1 punkti ga 7 muudetakse määruse § 3 lõikes 2 esitatud viidet KaLSi § 61 lõikele 5. Seaduses jõustuvate muudatuste järgi käsitlevad Kaitseliidu liikme hukkumise korral ettenähtud hüvitisi KaLSi § 61 lõiked 5–5 2 , mistõttu on vaja viidata ka uutele lõigetele. Paragrahviga 2 täiendatakse k aitseministri 16. mai 2018. a määruse nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“ paragrah vi 1 lõikega 3, mi s käsitleb määruse alusel ravikulu hüvitamist seoses Kaitseliidu liikme teenistuskohustus t täites tekkinud haigusega. Kehtiv määrus reguleerib ravikulu hüvitamist ainult Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmisel vigastada saamise korral, kuid tagatiste ühtlustamise tõttu nähakse KaLS § 64 lõike 1 1 alusel ette ravikulu hüvitamine ka Kaitseliidu liikmele, kes on haigestunud kaasatuna Kaitseliidu koosseisus korrakaitseorgani ülesannete täitmisse. Nimetatud juhul hüvitatakse ravikulu Kaitseliidu eelarvest samadel tingimustel nagu määruse § 1 lõikes 1 loetletud juhtudel Kaitseliidu liikme teenistuskohustust täites vigastada saamise korral. Paragrahvi 3 kohaselt jõustub eelnõu 1. juulil 2022. aastal, mis tuleneb KaLSi muudatuste jõustumise asjast. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatuse mõjusid on hinnatud politsei ja piirivalve seaduse ning te iste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu seletuskirjas. Siinkohal esitatakse sama mõjuanalüüs täpsustatud kujul uuesti. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on Kaitseliidu liikmed, kes kaasatakse Kaitseliidu koosseisus korrakaitseorgani ülesannete täitmisse, täidavad valves osalemisega seotud teenistuskohustust või korraldavad noortejuhina õppetegevust, samuti nende perekonnaliikmed. Kaasnevad mõjud Sotsiaalne mõju Muudatused tagavad Kaitseliidu koosseisus korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liikmete jaoks võrdse kohtlemise Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikega (abipolitseinike ja vabatahtlike päästjatega), kuna nad täidavad samasugust ülesannet. Praegu on Kaitseliidu liikme i d nendega võrreldes erinevalt koheldud, kuna KaLSis ei ole ette nähtud ajutise töövõime kaotuse korral makstavat hüvitist. Samuti ei ole tagatiste puhul eristatud olukordi, kas vigastada saamine või hukkumine leiab aset korrakaitseorgani ülesannete täitmisel õnnetusjuhtumi või isiku vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel. Sellest sõltuvalt võivad viimati nimetatud juhtudel vigastada saamise või hukkumise korral Kaitseliidu liikmetele ette nähtud hüvitised olla märgatavalt väiksemad kui sama ülesannet täitvatel abipolitseinikel ja vabatahtlikel päästjatel, kuigi korrakaitseorgani ülesannete täitmisega kaasneb palju suurem oht isiku elule ja tervisele. Oluline erinevus tuleneb ka hüvitise arvestamise alusest, kuna KaLSis sätestatud hüvitised on praegu seotud riigi keskmise palgaga. Tagatiste ühtlustamine annab Kaitseliidu liikmetele ja nende perekondadele suurema kindlustunde, et korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatuna vigastada saamise või hukkumise korral kompenseeritakse kahjud samamoodi nagu abipolitseinike või vabatahtlike päästjate puhul. Muudatustega ei laiendata isikute ringi ega tegevusi, milles osalemise korral on Kaitseliidu liikmetele sotsiaalsed tagatised ette nähtud, vaid ühtlustatakse tagatiste kohaldamise tingimused, hüvitise määrad ja arvestamise alused. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatused avaldavad positiivset mõju riigi julgeoleku ja siseturvalisuse tagamisele, kuna suurendavad vabatahtlike motivatsiooni osaleda Kaitseliidu ülesannete täitmisel, sh olla vajaduse korral kaasatud ka korrakaitseorgani ülesannete täitmisse. Kaitseliidu liikmelisus on üldjuhul seotud isiku sooviga osaleda organisatsiooni tegevuses ja vabatahtlikult panustada kindla ülesande täitmisse. Tagatiste ühtlustamine avaldab kindlasti soodsat mõju nende valmisolekule osaleda vajaduse korral ka teiste ülesannete täitmises. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuste mõju on väheoluline, kuid positiivne, kuna tagab Kaitseliidu liikmetele Kaitseliidu ülesannete täitmisel hukkumise või vigastada saamise korral samasugused sotsiaalsed tagatised , nagu on Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlikel. Mõju ulatus, sihtrühma suurus ja sagedus on väike, kuna kõnealuste ülesannete täitmisel ei ole Kaitseliidu liikme hukkumise või töövõime kaotuse põhjustanud juhtumeid aset leidnud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kaitseliidu liikmetele ettenähtud hüvitiste regulatsiooni muudatustega võivad kaasneda riigieelarvele lisakulud, kuid arvestades, et eelnevatel aastatel ei ole muudetavate sätetega seotud juhtumeid aset leidnud, on see vähetõenäoline. Võrreldes kehtiva seadusega tekivad lisakulud ainult olukorras, kui Kaitseliidu koosseisus korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasatud Kaitseliidu liige saab vigastada, haigestub või hukkub teenistuskohustuse täitmisel tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2022 . Määrus jõustub s amal ajal politsei ja piirivalve seadus e ning teiste seaduste muutmise seadus ega (eriteenistuste ühtlustamine) , millega tehakse muu hulgas muudatus ed KaLSis . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse a valdamiseks Kaitseliidule .