Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse“ eelnõu kooskõlastamine märkustega arvestamisel

Kalle Laanet Kaitseministeerium Teie 25.05.2022 nr 5-5/22/2166 Meie 13.06.2022 nr 1-5/22/2502-2 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse“ eelnõu kooskõlastamine märkustega arvestamisel Austatud minister Kaitseministeerium on 25.05.2022 saatnud kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse“ eelnõu. Keskkonnaministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral: 1. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ paragrahvi 19 lõiget 2 punktidega 6, mis praktiliselt kordab kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) § 1 punktis 1 toodud kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punkti 48 sõnastust (seadus hetkel presidendi juures väljakuulutamisel). Oleme arvamusel, et põhimääruses tuleks anda konkreetne kohustus Kaitseväele avastada ja likvideerida reostust. Seega palume antud punkti täpsustada konkreetsete tegevustega, mis on Kaitseväe kohustuseks ja ülesandeks. 2. Eelnõu § 6 punktiga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. määruse nr 78 „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ § 2 lõike 1 punkti 4. Juhime tähelepanu, et piiriveekogu on riigipiiri seaduse § 3 lõike 4 tähenduses jõgi, järv või tehisveekogu, mida mööda kulgeb riigipiir. Veeseaduse § 36 lõike 4 tähenduses kuulub piiriveekogude hulka ka meri. Arvestades eeltoodud erinevaid definitsioone, teeme ettepaneku eelnõu punktis 1 toodud säte sõnastada järgmiselt: „4) ulatuslik merepäästesündmus, sealhulgas merereostus või piiriveekogudel toimunud reostus.“ Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Siinkohal soovitame kaaluda, kas on otstarbekas hakata kõigile piiriveekogudeks olevatele jõgedele, järvedele ja tehisveekogudele hädaolukorra plaane koostama. 3. Eelnõu § 7 punkti 2 osas teeme ettepaneku sõnastada määruse preambul nii, et veeseadus oleks nimetatud määruse kehtestamise esimese alusena ja riigipiiri seadus teisena. 4. Eelnõu § 7 tuleb lisada punkt, millega täiendatakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. määrust nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ lisaga 3. 5. Eelnõu § 7 punktiga 5 muudetakse määruse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ § 5 lõiget 3. Eelnõus toodud sõnastuse vajadus ei ole arusaadav. Märgime, et teadete registreerimine on jätkuvalt vajalik. Samuti ei ole arusaadav, miks on vajalik Politsei- ja Piirivalveameti, mitte Kaitseväe teavitamine, juhul kui elektrooniline mereinfosüsteem ei ole kättesaadav? Teeme ettepaneku sõnastada § 5 lõige 3 alljärgnevalt: „(3) Laeva kaptenil on õigus muuta käitlemiskohta, kooskõlastades selle teise laeva kapteniga ning teavitades sellest elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu või kui see ei ole võimalik, siis telefoni või e-posti teel Kaitseväge ja Transpordiametit, kus teated registreeritakse.“ 6. Eelnõu § 7 punktiga 6 muudetakse määruse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ § 6 lõiget 1. Eelnõus toodud sõnastuse vajadus ei ole arusaadav. Lisaks juba eelnevas punktis toodule, kordame, et teadete registreerimine on jätkuvalt vajalik. Jätkuvalt ei ole arusaadav, miks on vajalik Politsei- ja Piirivalveameti, mitte Kaitseväe teavitamine, juhul kui elektrooniline mereinfosüsteem ei ole kättesaadav? Teeme ettepaneku sõnastada § 6 lõige 1 alljärgnevalt: „(1) Kavandatavast ohtlike ja kahjulike ainete ümberlaadimisest teavitab laev või laeva agent elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu vähemalt 72 tundi ette ning punkerdamisest vähemalt 48 tundi ette või kui see ei ole võimalik, siis telefoni või e-posti teel Kaitseväge, Keskkonnaametit ja Transpordiametit, kus teated registreeritakse.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister keskkonnaministri ülesannetes Eda Andresmaa, 626 2987 [email protected] Agni Kaldma, 626 2956 [email protected]