Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määrus nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ Lisa 6 KOMMERTSSÕIDUKI KONTROLLIAKT Vastavalt liiklusseaduse § 196 2 lõike 1 punktile 8 1. Kontrolli koht (1) : 2. Kuupäev: 3. Kellaaeg: 4. Registreerimismärk: Riigi tunnusmärk: 5. Kategooria (2) (a) N 2 (3,5–12 t) (b) N 3 (üle 12 t) (c) O 3 (3,5–10 t) (d) O 4 (üle 10 t) (e) M 2 (rohkem kui 9 istekohta (3) , kuni 5 t) (f) M 3 (rohkem kui 9 istekohta (3) , rohkem kui 5 t) (g) T1b (h) T2b (i) T3b (j) T4.1b (k) T4.2b (l) T4.3b (m) Muu kategooria 6. Vedaja (vedu teostava ettevõtte) andmed: a) vedaja nimi ja äriregistri kood : 7. Kontrolli tulemus: kontrollitud osadel või sõlmedel rikkeid või puudusi ei avastatud 8. Kontrollija (4) : Juhi allkiri: Asula/tänava või maantee/parkla, linna/valla ja maakonna nimetus Mootorsõiduki ja selle haagise kategooria kooskõlas direktiivi 2007/46/EÜ II lisaga Istekohtade arv, k.a juhikoht (registreerimistunnistuse punkt S.1) (4) Ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, -asutus ja allkiri Haldusakti edasikaebamine Käesoleva haldusakti peale võib esitada vaide Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ja tähtajal või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtajal.
EELNÕU 0 8 . 0 6 .202 2 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 73 lõigete 11 ja 12 ning § 200 lõike 10 alusel. § 1 . Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele “ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „ Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele “ lisa 1 täiendatakse grupiga 16 järgmises sõnastuses: „ Grupp 16 Muud lisaseadmed Kood 1601. H ädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall -süsteem 1. Kui sõiduki valmistaja on varustanud sõiduki hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall süsteemiga, siis peab süsteem olema töökorras. Kontrollimine: vaatluse ja elektroonilise liidese kasutamisega . “ . § 2 . Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse s nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõikest 8 1 jäetakse välja sõna „eriliigilist“; 2 ) paragrahvi 8 1 lõi k e s 1 asendatakse sõna d „punktis 3“ sõnaga „tabelis “ ; 3 ) paragrahvi § 11 1 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „( 6 ) L isa 4 tabeli punktis 7.13 nimetatud hädaabikõne eCall süsteemi nõuetele vastavust kontrollitakse alates 2023. a asta 20. maist.“; 4 ) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 51–128), muudetud direktiiviga (EL) 2021/1717 (ELT L 342, 27.09.2021, lk 48–51) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 134–218) , muudetud direktiiviga (EL) 2021/1716 (ELT L 342, 27.09.2021, lk 45–47). “; 5 ) määruse lisa 2 punkt 8.10. sõnastatakse järgmiselt: „ 8.10. õhkpidurisüsteemi kontrollimise seadmed, nagu manomeetrid, ühendusseadmed ja voolikud, kui ülevaatuspunktis teostatakse ülevaatust üle 3500 kg täismassiga M 2 - ; N 2 - ; M 3 - ; N 3 - ; T1b - , T2b - , T3b - , T4.1b - , T4.2b - ja T4.3b - kategooria sõidukitele; “; 6 ) määruse lisa 2 punktis 8.16 . asendatakse sõna „Maanteeameti“ sõnaga „Transpordiameti“; 7 ) määruse l isa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 3 . Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määruse nr 114 „ Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määruse s nr 114 „ Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 3 teis t lauset täiendatakse pärast sõ n u „on ka“, tekstiosaga „ T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b-, T4.3b- ja “; 2) määruse normitehnili ne märkus sõnastatakse järgmiselt: „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/47/EL, milles käsitletakse liidus liiklevate ärilisel otstarbel kasutatavate sõidukite tehnokontrolli ja -ülevaatust ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/30/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 134–218) , muudetud direktiiviga (EL) 2021/1716 (ELT L 342, 27.09.2021, lk 45–47). “; 3 ) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud ) ; 4) määruse lisa 6 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) . § 4 . Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded , nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse s nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded , nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Masina , välja arvatud vanasõiduki, korralisel ülevaatusel kontrollitakse kohustuslikult mas i na registriandmeid ja lisas 5 loetletud masina osasid, seadmeid, sõlmi ning varustust, mille kontrollimine on jaotatud järgmistesse valdkondadesse: 1) identifitseerimine; 2) pidurisüsteem; 3) juhtimisseade; 4) nähtavus; 5) tuled, helkurid ja elektriseadmed; 6) veermik ja vedrustus; 7) raam, kere ja sellele kinnituvad osad; 8) muu varustus; 9) saaste .“; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontroll tehakse vastavalt määruse lisa s 5 sätestatud metoodikale . “; 3) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Kui sõidukil või selle haagisel on rohkem kui neli riket või puudust § 9 lõike 1 punktides 1– 9 nimetatud samas valdkonnas, liigitatakse rikked või puudused järgmisesse lõikes 4 sätestatud rikke või puuduse raskusastmesse. ( 6 ) Rikke või puudus e võib liigitada järgmisesse raskusastmesse ka juhul, kui esineb vähemalt kaks riket või puudust § 9 lõike 1 punktides 1– 9 nimetatud samas valdkonnas ning nendest tingituna on masina ohutus halvenenud määral, mille kõrvaldamise kontrollimiseks on vajalik korduvülevaatus või on masin omal jõul sõitmiseks kõlbmatu. “; 4) määruse normitehnilise märkuse teine lause sõnastatakse järgmiselt: „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.04.2014, lk 51–128) , muudetud direktiiviga (EL) 2021/1717 (ELT L 342, 27.09.2021, lk 48–51). “; 5) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) ; 6 ) määrust täiendatakse lisaga 5 (lisatud). § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. a asta 27. septembril. Maris Lauri Ahti Kuningas j ustiitsminister t ranspordi asekantsler majandus- ja taristuminist ri ülesannetes kantsleri ülesannetes Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ l isa 4 Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede , varustuse ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ l isa 1 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ l isa 6 Kommertssõiduki kontrolliakt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded , nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ l isa 1 Masina tehnonõuded ja nõuded varustusele Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded , nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ l isa 5 Masina ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede , varustuse ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määrus nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded , nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord” Lisa 1 (muudetud sõnastuses) MASINA TEHNONÕUDED JA NÕUDED VARUSTUSELE Grupp 1 V arustus Kood 101. Registreerimismärk 1. Liiklusregistrisse kantud masina registreerimismärk peab vastama liiklusseaduse § 76 lõike 13 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud nõuetele. 2. Registreerimismärk peab asuma masina taga valmistaja poolt ette nähtud kohas ja olema ilma katteta . 3 . M asinal, mille registreerimismärgi kinnituskoht registreerimismärgile ei sobi, võib kasutada lisakinnitusvahendeid ja paigutada valgusteid nii, et oleks tagatud registreerimismärgi loetavus . 4. registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 m kauguselt ja pimeda ajal vähemalt 25 m kauguselt . 5. alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori registreerimismärgi kinnituskoht peab vastama direktiivi 74/151/EMÜ või 2009/63/EÜ nõuetele. 6. masinal tohib kasutada ainult riiklikku registreerimismärki, mille numbrikombinatsioon vastab liiklusregistri või registreerimistunnistuse andmetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 102. Ratta tõkiskingad M asinal peab olema vähemalt kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 103. Esmaabivahendid 1. Esmaabivahendid ja nende märgistus peab vastama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 2 nõuetele . 2 . E smaabivahendid peavad asuma kättesaadavas kohas. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 104. Tulekustuti 1. traktoris ja liikurmasinas, v.a kombainis, peab olema üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti. Kombainis peab olema üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit, seejuures üks neist peab asuma juhi läheduses . 2. nõuded tulekustutitele on kehtestatud t uleohutuse seaduse § 32 lõike 5 alusel ja nõuded nende asukoha märgistusele on kehtestatud t öötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 4 alusel . 3. tulekustutid peavad olema töökorras ja asuma juhile kättesaadavas kohas ning olema kättesaadavalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 105. Aeglase sõiduki tunnusmärk A eglase sõiduki tunnusmärk peab vastama E-reegli nr 69 nõuetele ning olema E- sertifitseeritud. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 106. Ohukolmnurk T raktoril ja liikurmasinal peab olema E-reegli nr 27 nõuetele vastav ning E- sertifitseeritud ohukolmnurk. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 107. Laia masina tunnusmärk L aia sõiduki tunnusmärk peab vastama ja olema paigaldatud vastavalt liiklusseaduse § 34 1 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele. Kontrollimine : vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 108. Kiiruspiirangu tunnusmärk K iiruspiirangu tunnusmärk on 150–200 mm läbimõõduga musta või punase äärisega kollane või valge ring, milles olev must number näitab tunnusmärki kandva masina lubatud suurimat kiirust. Äärise laius on 1/12 ringi läbimõõtu. Kontrollimine : vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 109. Väljaulatuva veose tunnusmärk M asinast või masinrongist ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva veose kaugeim punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Väljaulatuva veose tunnusmärk peab vastama ja olema paigaldatud vastavalt liiklusseaduse § 34 1 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Grupp 2 Valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed Kood 201. Üldnõuded valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele 1 . M asinale on lubatud paigaldada ainult koodides 202–214, ja 216 käsitletud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Täiendavalt võib masinale paigaldada valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid, mille paigaldamise kohustus tuleneb liiklusseaduse § 73 lõike 11 või t eeseaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetest. Kõik masinale paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras . 2. K asutada võib ainult valmistaja poolt masina selle variandi ehituses ette nähtud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid. Transpordiamet võib põhjendatud juhtudel lubada kasutada teistele masinatele ette nähtud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmeid tingimusel, et nende optilised elemendid, lambid ja laternate paigutus vastavad nõuetele . 3. L aternad peavad olema koostatud nende ehituses ettenähtud lampidest, optilistest elementidest ja hajutiklaasidest . 4. L aterna kaitseks võib kasutada selleks ettenähtud vahendeid . 5. H ajutiklaasid peavad olema pragudeta ja muude vigastusteta. Peegeldi (reflektor) ei tohi olla tuhmunud või korrodeerunud . 6. E i tohi kasutada vasakpoolses liikluses kasutamiseks ettenähtud lähitulelaternaid (vasakpoolses liikluses kasutatava laterna klaasile on lähitule tähise alla kantud nool, mille teravik on eest vaadates suunatud paremale) . 7. L ähituled, kaugtuled, lisakaugtuled ja eesmised udutuled peavad lülituma koos eesmiste, külgmiste ja tagumiste ääretuledega ning numbrituledega, välja arvatud kaug - ja lähituled juhul, kui neid kasutatakse lühiajaliselt hoiatava valgussignaali edastamiseks . 8. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritava traktori valgustus- ja valgussignalisatsiooni seadmed peavad vastama direktiivide 79/532/EMÜ, 2009/68/EÜ, 76/757/EMÜ, 76/758/EMÜ, 76/759/EMÜ, 76/760/EMÜ, 76/761/EMÜ, 76/762/EMÜ, 77/538/EMÜ, 77/539/EMÜ või 77/540/EMÜ või E-reeglite nr 1, 3, 4, 6, 7, 8, 19, 20, 38 või 98 nõuetele ning olema E- või e-sertifitseeritud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 202. Lähitulelaternad 1. T raktoril ja liikurmasinal peab olema kaks lähitulelaternat. Lähitulede värvus peab olema valge. Enne 1. jaanuari 2003. a esmaregistreeritud traktori või liikurmasina lähitulede värvus võib olla valge või valikkollane. Lähitulelaternate paigaldamine haagisele on keelatud . 2. L ähituled peavad lülituma põlema ja kustuma korraga ning võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega . 3. L ähitulelaterna valgusava ülaserv ei tohi asuda kõrgemal kui 1200 mm ja alaserv madalamal kui 500 mm teepinnast. Traktoril või liikurmasinal võib ehituse eripära tõttu kõrgust 1200 mm suurendada kuni 1500 mm . 4. L ähituled peavad olema reguleeritud ja need ei tohi pimestada vastusõitvaid juhte . 5. K ui traktoril või liikurmasinal esiosale paigaldatud lisaseade (tööriist) varjab ehitusekohaseid tulesid, võib paigaldada lisaks kaks lähitulelaternat, mille valgusava ülaserv võib olla kuni 3000 mm kõrgusel. Korraga tohib põleda ainult üks paar lähitulesid . 6. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori lähitulelaternate paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 203. Kaugtulelaternad 1. T raktorile või liikurmasinale on lubatud paigaldada kaks või neli kaugtulelaternat, sealhulgas lisakaugtulelaternad. Kaugtulede värvus peab olema valge. Enne 1. jaanuari 2003. a esmaregistreeritava traktori või liikurmasina kaugtulede värvus võib olla valge või valikkollane. Haagisele on kaugtulelaternate paigaldamine keelatud . 2. K õigi kaugtulede ümberlülitamine lähituledeks peab toimuma üheaegselt ja need peavad lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema üheaegselt kaugtuledega . 3. K ui traktorile või liikurmasinale on kaugtuled paigaldatud, siis peab armatuurlaual olema kaugtulede sisselülitatavuse märgulamp . 4. Ü heaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu 100, mis vastab valgustugevusele 300 000 cd. E- või e-sertifitseeritud kaugtulelaternate hajutiklaasidel on tähise kohal kaugtule tunnustäht „ R “ (võib esineda R, CR, HR, HCR, SR, SCR, HSR, HSCR, DR ja DCR). Tähisest paremal paikneb valgustugevuse kontrollarv . 5. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori kaugtulelaternate paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse või mõõtevahendiga. Kood 204. Numbritulelatern 1 . M asinal peab olema taga vähemalt üks valmistaja poolt ettenähtud nõuetele vastav numbritulelatern. Numbritule värvus peab olema valge . 2. N umbritulelatern peab olema paigaldatud nii, et registreerimismärk on loetav pimedal ajal vähemalt 25 m kauguselt . 3. N umbrituli ei tohi olla otseselt nähtav masina tagant 25 m kauguselt ja 1,0 m – 2,2 m kõrguselt . 4. N umbrituli peab lülituma koos tagumiste ääretuledega . 5. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori numbritulelaterna paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 205. Eesmised ja tagumised ääretulelaternad 1. T raktoril ja liikurmasinal peab olema ees ja taga kaks alumist ääretulelaternat. Haagisel peab olema taga kaks alumist ääretulelaternat. Lisaks peab üle 1600 mm laiusel haagisel olema kaks alumist eesmist ääretulelaternat. Kui traktori või liikurmasina esiosale paigaldatud lisaseade (tööriist) varjab ehitusekohaseid eesmisi ääretulesid, võib ette paigaldada lisaks kaks ääretulelaternat, mille valgusava ülaserv võib olla kuni 3000 mm kõrgusel. Pikikesktasapinnast kõige kaugemal asuv ääretule valgusava punkt ei tohi asetseda külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm. Alumised ääretulelaternad ei tohi olla madalamal kui 400 mm ja kõrgemal kui 1900 mm maapinnast. Kui masina ehituse tõttu ei ole võimalik asetada alumisi ääretulelaternaid 1900 mm kõrgusele, siis on need lubatud erandina asetada kuni 2300 mm kõrgusele . 2. Ü lemisi eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid on lubatud paigaldada ainult üle 2100 mm laiusele traktoritele või liikurmasinatele . 3. E esmiste ääretulede värvus peab olema valge ja tagumiste ääretulede värvus punane . 4. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori ääretulelaternate paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 206. Piduritulelaternad 1 . M asinal peab taga olema kaks piduritulelaternat, mille paigaldus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ning peavad olema töökorras . 2. P iduritulede värvus on punane ja nende valgustugevus peab olema suurem kui tagumistel ääretuledel . 3. P idurituled peavad süttima sõidupiduri rakendumisel ja ei tohi töötada vilkuval või mõnel muul muutuval režiimil . 4. P iduritulelaternad ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui 1900 mm maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1900 mm suurendada kuni 2300 mm . 5. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori piduritulelaternate paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 207. Suunatulelaternad 1. A lates 1. jaanuarist 1980. a valmistatud traktoril ja liikurmasinal peavad olema ees ja taga suunatuled. Haagisel peavad olema taga suunatuled . 2. S uunatulelaternate paigaldus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja need peavad olema töökorras . 3. S uunatulede vilkumissagedus peab olema 90 ± 30 korda minutis . 4. S uunatulede värvus on merevaigukollane . 5. T raktori ja liikurmasina armatuurlaual peab olema suunatulede töö kontrollimise märgulamp, kui valmistaja on sellise märgulambi paigaldanud . 6. S uunatuled ei tohi olla madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui 1900 mm maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1900 mm suurendada kuni 2300 mm . 7. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori suunatulelaternate paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 208. Ohutuled 1 . K ui ohutuled on paigaldatud, siis peavad need olema töökorras. Ohutuled on kohustuslikud alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoritele . 2. O hutulede arv, asukoht, vilkumise sagedus ja värvus peavad vastama koodi 207 nõuetele . 3. O hutulede töö kontrollimiseks peab armatuurlaual vilkuma sünkroonselt märgulamp, kui valmistaja on sellise paigaldanud . 4. O hutulesid peab olema võimalik töösse lülitada nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral . 5. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori ohutuled peavad vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 209. Töötulelaternad 1. T öötuledelaternate paigutus peab olema selline, et see võimaldaks piisavalt valgustada töökohta, kuid ei tohi tekitada liiklusohtlikku olukorda. Töötulede kasutamine liikluses on keelatud . 2. T öötuledelaternad võivad olla teisaldatavad . 3. T öötule valgus peab olema hajutatud hajutava mustriga laterna klaasi või sarnast funktsiooni täitva tehnoloogia abil. Töötulelaterna klaasil ei tohi olla masina valgustusseadmetena kasutatavate laternate tähistust. Töötule värvus peab olema valge või valikkollane . 4. T öötulede lülitamine peab toimuma eraldi lülitiga ning traktori ja liikurmasina armatuurlaual peab olema nende sisselülitatuse märgulamp, kui valmistajatehas on sellise märgulambi paigaldanud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 210. Muud masinale paigaldatavad laternad 1. T raktorile ja liikurmasinale võib lisaks paigaldada järgmisi laternaid: 1.1. p äevatulelaternad ; 1.2. u dutulelaternad; 1.3. l isa piduritulelaternad; 1.4. s eisutulelaternad; 1.5. tagurdustulelaternad; 1.6. lisa suunatulelaternad . 2. H aagisele võib lisaks paigaldada järgmisi laternaid: 2.1. tagumised udutulelaternad; 2.2. lisa piduritulelaternad; 2.3. tagurdustulelaternad; 2.4. lisa suunatulelaternad . 3. P äevatule- ning eesmised ja tagumised udutulelaternad peavad olema E- või e- sertifitseeritud ja nende pikikesktasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi asetseda külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm, kui see ei ole valmistaja poolt ette nähtud teisiti . 4. P unktis 1 ja 2 nimetatud laternad ei tohi olla teepinnast madalamal kui 250 mm ja kõrgemal kui: 4.1. päevatulelaternad – 1500 mm; 4.2. eesmised udutulelaternad – ükski valgusava punkt ei tohi asuda kõrgemal lähitulelaterna valgusava kõrgeimast punktist; 4.3. tagumised udutulelaternad – 1900 mm. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1900 mm suurendada kuni 2100 mm; 4.4. lisa piduritulelaternad – 1900 mm. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1900 mm suurendada kuni 2300 mm; 4.5. seisutulelaternad – 1900 mm. Traktori ja liikurmasina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 1900 mm suurendada kuni 2100 mm; 4.6 tagurdustulelaternad – 1200 mm; 4.7. lisa suunatulelaternad – 4000 mm . 5. L isa suunatule värvus peab olema merevaigukollane. Lisa piduritule, tagumise udutule ja seisutule ( tahasuunas ) värvus peab olema punane. Päevatule, eesmise udutule ja tagurdustule värvus peab olema valge. Kui seisutuli on ühitatud külgmise suunatulega, siis peab tema värvus olema merevaigukollane . 6. P äevatule-, eesmisi ja tagumisi udutule-, eesmisi ja tagumisi lisa suunatulelaternaid võib paigaldada kaks. Lisa piduritulelaternaid võib paigaldada kas kaks sümmeetriliselt masina pikiteljega või ühe pikisümmeetriateljele . Seisutulelaternaid võib paigaldada kaks ette ja kaks taha või ühe laterna kummalegi küljele. Tagurdustulelaternaid võib paigaldada kas ühe või kaks . 7. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoril peab punktis 1 toodud laternate paigutus vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 211. Armatuurlaua märgulambid 1 . A rmatuurlaua märgulambid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras . 2. T raktoril ja liikurmasinal peavad olema: 2.1. kaugtulede märgulamp, kui kaugtuled on paigaldatud; 2.2. suunatulede märgulamp, kui valmistaja on sellise märgulambi paigaldanud; 2.3. ohutulede märgulamp, kui valmistaja on sellise märgulambi paigaldanud; 2.4. töötulede märgulamp, kui valmistajatehas on sellise märgulambi paigaldanud . 3 . A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori armatuurlaua märgulambid peavad vastama direktiivi 86/415/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 212. Masinrongi tähistamine 1 . M asinrongi vedukmasinal peab kabiini või kere esiosa kohal olema masinrongi tunnusmärk. Tunnusmärgiks võib olla üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm traktori või liikurmasina pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150 mm – 300 mm . 2 . M asinrongil, millel on ülemised eesmised ääretulelaternad, ei ole masinrongi tunnusmärk kohustuslik. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 213. Kollased vilkurid 1. K ollase vilkuri kasutamine masinal peab vastama „liiklusseaduse“ § 44 toodud nõuetele . 2. Ü ksik paikne kollane vilkur peab asetsema masina pikiteljel või masina ehituse iseärasustest tingituna võimalikult selle lähedal ning selle valgus peab olema nähtav igas horisontaalsuunas . 3. Ü ksiku paikse kollase vilkuri võib asendada mitme kollase vilkuri kombinatsiooniga, mis peab asetsema sümmeetriliselt masina pikitelje suhtes, või vilkuripaneeliga, mis peab asuma juhi ja kaassõitja kohal . 4. Ü le 6 m pikkusel masinal peab pikiteljel või võimalikult selle lähedal, kuid mitte kaugemal kui 1,2 m masina tagaseinast olema kollane lisavilkur. Lisavilkur võib olla paigaldatud ka teel töötava masina väljaulatuvale tööorganile . 5. K ollane vilkur peab vilkuma sagedusega 2 kuni 4 korda sekundis ning vilkuri minimaalne valgustugevus peab olema valge ajal 230 cd ja pimeda ajal 100 cd . 6. K ollane vilkur peab vastama E-reegli nr 65 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 214. Helkurid 1. T raktoril ja liikurmasinal peavad olema tagumised helkurid ja haagisel lisaks eesmised helkurid. Masinale võib lisaks paigaldada külgmisi helkureid . 2. H elkurite paigaldus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule . 3. H aagisel peab ees olema kaks mittekolmnurkse kujuga helkurit ja nende värvus peab olema valge . 4. K ülgmised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema merevaigukollane . 5. T raktoril ja liikurmasinal peab olema kaks või neli tagumist helkurit, need peavad olema mittekolmnurkse kujuga ja nende värvus peab olema punane . 6. H aagisel peab olema kaks tagumist helkurit, need peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujulised, mille tipp on suunatud üles, ja nende värvus peab olema punane. Kolmnurga külje pikkus peab olema 150 mm – 200 mm . 7. E esmised ja tagumised helkurid ei tohi olla madalamal kui 400 mm ja kõrgemal kui 900 mm maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 900 mm suurendada kuni 2300 mm. Külgmised helkurid ei tohi olla madalamal kui 400 mm ja kõrgemal kui 900 mm maapinnast. Masina ehituse eripära tõttu võib kõrgust 900 mm suurendada kuni 1200 mm . 8 . A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori helkurite paigutus peab vastama direktiivi 78/933/EMÜ või 2009/61/EÜ või E-reegli nr 86 nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 215. Punaste tulede nähtavus ettepoole ja valgete tulede nähtavus tahapoole 25 m kauguselt ei tohi olla eest nähtav mitte ükski punane tuli ja tagant mitte ükski valge tuli, v.a tagurdustuli. Tulede nähtavust vaadatakse teepinnast kõrguste vahemikus 1 m kuni 2,2 m (vt joonis 1). Joonis 1. Tulede nähtavus masina ees ja taga. 1 – masin, 2 – sõidusuund, 3 – masina pikitelg Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 216. Masina külgpinnast väljaulatuva veose tähistamine M asina külgpinnast väljaulatuv veos tähistatakse eest valge või kollase tulega ja tagant punase tulega. Laternad paigaldatakse veose laiuselt kergesti painduva varda või veose külge. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Grupp 3 Juhtimisseadmed Kood 301. Üldnõuded juhtimisseadmetele 1. J uhtimisseadmed peavad olema töökorras ja vastama valmistaja poolt ettenähtule . 2. V õib kasutada juhtimisseadmeid, mis toimivad rataste erineva pöörlemiskiiruse kaudu . 3. T raktori ja liikurmasina juhtimisseadmed ja juhiiste peavad paiknema nii, et juhile on tagatud nõutav vaba väljavaade ette ja mõlemale poole kõrvale . 4. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori juhtimisseadmed peavad vastama direktiivi 75/321/EMÜ või 2009/66/EÜ või 70/311/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 302. Juhtrataste pöördepiirikud J uhtrataste pöördepiirikud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 303. Roolihoovastik 1 . R oolihoovastiku osadel ei tohi olla pragusid ega jääkdeformatsioone . 2. R oolihoovastik peab olema kindlalt kinnitatud . 3. R oolihoovastiku liigendid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, neis ei tohi olla ülemäärast lõtku. Lõtkuks ei loeta liigendi amortiseerivat liikumist. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 304. Rooliratas R ooliratas peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 305. Rooliratta vabakäik R ooliratta vabakäik ei tohi ületada 25º või valmistaja poolt lubatut. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 306. Roolimehhanism 1 . R oolimehhanism peab olema kindlalt kinnitatud ja ei tohi lekkida . 2 . K oostude porikaitsed peavad olema terved. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 307. Roolivõimendi 1 . R oolivõimendi peab olema töökorras . 2. H üdrosüsteem peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 308. Hüdrosilinder (pöördesilinder) 1. H üdrosilinder peab olema kindlalt kinnitatud. Kinnituskohtades ei tohi olla tuntavat lõtku ja kinnitusmutrid peavad olema kindlalt kinnitatud . 2. H üdrosilinder peab olema töökorras . 3. H üdrosilinder ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 309. Roolivõimendi õlitorud/voolikud, õlipump ja -radiaator 1 . R oolivõimendi õlitorud/voolikud, õlipump ja -radiaator ei tohi lekkida . 2 . Õ litorud ja voolikud peavad olema kindlalt kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 4 Pidurid Kood 401. Üldnõuded piduritele 1 . P idurisüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja käesoleva määruse nõuetele. Ei tohi muuta pidurisüsteemi ehitust ega kasutada valmistaja poolt selleks mitte ette nähtud osi või sõlmi . 2. T raktoril ja liikurmasinal peab olema vähemalt kaks sõltumatut, eraldi toimivat ja juhi kohalt kergesti lülitatavat piduri juhtimisseadet: sõidupidur ja seisupidur . 3. P idurisüsteem ei tohi olla ohtlikult korrodeerunud ja peab töötama nõutava efektiivsusega . 4. S õidupidur peab võimaldama peatada masinat efektiivselt, sõltumata kiirusest, koormusest või tee profiilist . 5. V edelikajamiga pidurisüsteemis ei tohi kasutada pidurivedelikku, mis pole ette nähtud selle masina versioonile või ei vasta valmistaja poolt ettenähtud nõuetele . 6. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori pidurisüsteem peab vastama direktiivi 76/432/EMÜ või 71/320/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 402. Nõuded sõidupidurile 1 . S õidupidurit peab saama kasutada sõltumatult seisupidurist . 2. R ataste pidurimehhanismid peavad rakenduma üheaegselt ja ühtlaselt vähemalt ühe telje mõlemale rattale . 3. V edelikajamiga pidurisüsteemi pidurivedeliku paagi täiteava peab olema kergesti ligipääsetavas kohas . 4. S õidupiduril võib olla kaks eraldi pedaali, kuid neid piduripedaale peab saama kokku ja lahku ühendada . 5. P iduripedaali töö- ja vabakäik peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule . 6. T rossid ja hoovad peavad liikuma vabalt, ilma takistuseta . 7. T raktorile ja liikurmasinale, mille pidurid toimivad salvestatud energia arvel, peab olema paigaldatud manomeeter ehk optiline või akustiline signaalseade, mis hoiatab juhti rõhu ohtliku languse eest süsteemis . 8. T raktori ja liikurmasina pidurdusteekond kuival, rõhtsal ja kõva kattega teel ei tohi ületada tabelis 1 toodud väärtusi. Tabel 1 V (km/h) 6 10 15 20 25 30 35 40 S (m) 1,2 2,4 4,2 6,4 9,2 12,3 15,8 19,8 9. Pidureid ei loeta korrasolevaks, kui juht peab pidurdamise ajal liikumisteekonda korrigeerima. Kontrollimine: vaatluse, mõõtevahendi ja proovisõiduga. Kood 403. Nõuded seisupidurile 1 . S eisupidur peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras . 2. S eisupiduri hoovad ja trossid peavad liikuma vabalt, ilma takistuseta . 3. S eisupiduri hoova vabakäik ja töökäik peavad vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele . Kontrollimine: vaatlusega. Kood 404. Haagise pidurid 1 . K ui haagisele on pidurid paigaldatud, siis peavad need olema tööle rakendatavad juhi töökohalt. Pidurite rakendamine ei tohi olla mõne teise juhtimisorgani kaasfunktsiooniks või sellega kokku liidetud . 2. K ui traktori või liikurmasina õhusüsteem või hüdrosüsteem on ühendatud haagise vastava süsteemiga, siis sõidupidurisüsteem peab olema ühendatud eraldi voolikuga või voolikutega ning masinrongi sõidupidur peab olema rakendatav ühe juhtimisseadme abil . 3. H aagise pidurid peavad olema konstrueeritud ja ehitatud selliselt, et nende rikke, haakeseadme katkemise või pidurisüsteemi ühendusvoolikute purunemisel säiliks vedukmasina pidurdusvõime . 4. H aagise ja vedukmasina vaheline vedelikajamiga pidurisüsteemide ühendus peab olema ühevoolikuline . Voolikute ühendusotsakud peavad vastama valmistajatehase poolt ettenähtud nõuetele. Vooliku ühendust ei tohi olla võimalik rõhuallikast lahutada tööriistadeta, välja arvatud kiirliitega ühendused . 5. H aagise või haakes veetava seadme ja vedukmasina vaheline õhkpiduri süsteemide ühendus võib olla kas ühe- või kahevoolikuline . Süsteemid peavad automaatselt ühenduma, kui vedukmasina süsteemis rõhk suureneb töörõhuni . 6. V oolikute ühendusotsakud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule , olema töökorras ega tohi pihkuda . 7. K õik valmistaja poolt ette nähtud rataste piduriseadmed peavad olema töökorras . 8. H aagise kõikide rataste piduriseadmed peavad rakenduma enne vedukmasina pidurite rakendumist . 9. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoril peavad haagise sõidupiduri juhtimine ning traktori ja haagise vahelised ühendusvoolikud vastama direktiivi 89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 405. Piduritorustik ja pidurivoolikud 1 . P iduritorustik ja pidurivoolikud peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, ei tohi lekkida ega pihkuda . 2. T orudel ei tohi olla ohtlikke korrosioonikahjustusi . 3. T orude ja voolikute pinnal ei tohi olla pragusid, hõõrdunud, sööbinud või murenenud kohti . 4. T orude ja voolikute kinnitus ja paigutus peavad tagama nende säilivuse. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 406. Kompressor 1. H iljemalt kuus minutit pärast tühja pidurisüsteemiga traktori või liikurmasina mootori käivitamist peab rõhk haagiseta traktori või liikurmasina õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma 65 % – 100 %-ni nimirõhust . 2. H iljemalt üheksa minutit pärast tühja pidurisüsteemiga traktori või liikurmasina mootori käivitamist peab rõhk haagisega või traktori või liikurmasina õhusüsteemi pidurikontuurides tõusma 65 % – 100 %-ni nimirõhust. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 407. Rõhuregulaator 1 . R õhuregulaator peab hoidma õhusüsteemis nimirõhku . 2 . K ui rõhk tõuseb õhusüsteemis kaks korda üle nimirõhu, peab rõhuregulaator toimima kaitseklapina. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 408. Manomeeter Õ husüsteemi manomeeter peab olema töökorras. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 409. Õhurõhu langus pidurisüsteemis R õhu langus süsteemis ei tohi olla suurem valmistaja poolt ettenähtust. Kontrollimine: mõõtevahendiga. Kood 410. Õhusüsteemi kontrollventiil ja kondensaadiklapp Õ husüsteemi kontrollventiil ja kondensaadiklapp peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, peavad olema töökorras ja ei tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. Kood 411. Ratta piduriseadme vedruakud ja kambrid 1 . V edruakud ja kambrid peavad olema töökorras ja ei tohi pihkuda . 2 . V edruakude ja kambrite hoobade käik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja ei tohi olla kinni kiilunud. Kontrollimine: vaatluse, seebivee ja mõõtevahendiga. Kood 412. Pidurisüsteemi koostude porikaitsed P idurisüsteemi koostude porikaitsed peavad olema terved. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 413. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder P idurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, olema töökorras ega tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 414. Energiavaru survepaak ja suruõhupaak Energiavaru survepaak ja suruõhupaak peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, olema töökorras ega tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega Grupp 5 Rattad ja roomik Kood 501. Rehv 1 . M asinal , v älja a rvatu roomiktraktoril peavad olema õhkrehvid. Masinal, v älja a rvatud roomiktraktoril, mille kiirus ei ületa 10 km/h, võivad olla täisrehvid . 2. R ehvide mõõtmed peavad olema vastavuses valmistaja poolt ettenähtuga ja kasutatava velje mõõtmetega . 3. R ehvide paigaldus peab olema vastavuses masina, v.a roomiktraktori ja rehvi valmistaja poolt ettenähtuga . 4. M asina, v.a roomiktraktori ühel teljel ei tohi üheaegselt kasutada diagonaal- ja radiaalrehve või erineva turvisemustri tüübiga rehve . 5. R ehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt ette nähtud rõhule . 6. R ehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist . 7. R ehvi mustri minimaalne jääksügavus peab olema: 7.1. v eoratastel – 7 mm ; 7.2. j uhtratastel – 2 mm ; 7.3. h aagise ratastel – 1 mm. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 502. Velg 1 . V eljed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule . 2. V elje kinnitus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kinnitusmutrite avad ei tohi olla kulunud sellisel määral, et see ei taga velje kindlat kinnitust . 3. V eljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud või ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge . 4. V eljel ei tohi esineda velje märgatavat viskumist. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 503. Roomik 1 . R oomik ja selle juhtkõrvad või vahelülid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule. Roomik peab olema elastsest materjalist või varustatud elastsete patjadega . 2. R oomikul ja selle juhtkõrvadel või vahelülidel ei tohi esineda ohtlike murdeid, pragusid ega muid vigastusi, mis olulisel määral mõjutavad masina kasutamist. Roomiku ja selle juhtkõrvade või vahelülide kulumine ei tohi ületada valmistaja poolt ette nähtud piire . 3. R oomik ja selle juhtkõrvad või vahelülid peavad olema rullikute suhtes tsentreeritud valmistaja juhendi kohaselt . Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 6 Kabiin, raam ja veermik Kood 601. TIN-kood (tehasetähis) või tunnusnumber ja andmesildid 1 . M asinal peab olema TIN-kood (tehasetähis) või tunnusnumber, mis on valmistaja või Transpordiameti poolt masinale omistatud. TIN-kood (tehasetähis) või tunnusnumber peab olema kantud: 1.1. t raktori šassiile, kabiinile või muule samalaadsele konstruktsioonile ja alates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoril ka valmistaja andmesildile ; 1.2. l iikurmasina või haagise šassiile, muule samalaadsele konstruktsioonile või valmistaja andmesildile . 2 . A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori valmistaja andmesilt peab vastama direktiivi 89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 602. Kabiin 1 . K abiinil ei tohi olla väljapoole suunatud teravaid, lõikavaid või haakuvaid osi . 2. V äljaulatuvate osade servad peavad olema tagasi painutatud, muude detailide servade ümardusraadius peab olema vähemalt 2,5 mm . 3. A stmelauad peavad olema terved ja kindlalt kinnitatud . 4. U ksed, kapotid ja nende hinged, käepidemed ja lukustus peavad olema terved, kinnitatud ja nõuetekohaselt toimima . 5. V ärvkattel ei tohi olla olulisi korrosiooni- ja muid kahjustusi. Värviparandused ei tohi oluliselt erineda masina värvist. Keelatud on kasutada alarmsõidukile omaseid või neid matkivaid värviskeeme (v. a üksnes põhivärvi kasutamisel) ja eritunnuseid . 6. M asinale kantud ohutus- ja juhendkirjed peavad vastama keeleseaduse nõuetele . 7. K laasipuhasti peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras . 8. K ui aknapesur on valmistaja poolt ette nähtud, peab see olema töökorras . 9. K abiini sisustusel ei tohi olla teravaid ja lõikavaid osi . 10. A lates 1. juulist 2011. a liiklusregistrisse kantud liikurmasin peab olema ehitatud ja varustatud selliselt, et juhil oleks E-reegli nr 71 kohaselt 180°- se ettepoole suunatud vaatevälja ulatuses piisav nähtavus esi- ja külgsuunas . 11 . A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori juhi töökoht ja juurdepääs juhikohale peavad vastama direktiivi 80/720/EMÜ nõuetele . 12. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori klaasipuhastid ja juhi vaateväli peab vastama direktiivi 74/347/EMÜ või 2008/2/EÜ või 77/649/EMÜ või E-reegli nr 71 nõuetele. 13. Kui traktorile või liikurmasinale on paigaldatud tuuleklaasi soojendi, siis peab see olema töökorras. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 603. Klaasid ja nende läbipaistvus 1 . K laasid peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule . 2. T uuleklaasil ei tohi olla juhi vaateväljas liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn „ päikest “ . 3. T raktori ja liikurmasina kõikide klaaside läbipaistvus peab olema vähemalt 70 % . 4. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud masina klaasid peavad vastama direktiivi 89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ või 92/22/EMÜ või E-reegli nr 43 nõuetele ning olema E- või e-sertifitseeritud. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 604. Tahavaatepeegel 1 . T raktoril ja liikurmasinal peab olema vähemalt üks tahavaatepeegel . 2. T ahavaatepeegel peab olema reguleeritav . 3. K ui vaade taha on varjatud või veetakse haagist, peab mõlemal küljel olema väline tahavaatepeegel . 4. T ahavaatepeeglil ei tohi olla pragusid ja peegeldav kiht peab olema terve. Tahavaatepeegel peab olema kindlalt kinnitatud . 5. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori tahavaatepeeglid ja nende paigaldus peab vastama direktiivi 74/346/EMÜ või 2009/59/EÜ nõuetele ja tahavaatepeeglid peavad olema e-sertifitseeritud. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 605. Istmed 1 . I stmed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule . 2. I stmete ehitus ja kinnitus peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule . 3. I stme reguleerimismehhanism peab olema töökorras . 4. S õidu ajal kasutatav iste, istme tugevus, istme kinnitused traktori ja liikurmasina kere külge ja istme reguleerimise seadmed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule . 5. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori juhiiste ja selle kinnitus kere külge peavad vastama direktiivi 78/764/EMÜ nõuetele ning olema e-sertifitseeritud . 6. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori kaassõitja iste ja selle kinnitus kere külge peavad vastama direktiivi 76/763/EMÜ nõuetele ning olema e- sertifitseeritud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 606. Turvavööd 1 . K ui traktoril või liikurmasinal on turvavöö kinnituskohad, siis peavad turvavööd olema paigaldatud . 2 . T urvavöö peab kindlalt lukustuma ja selle avamine peab olema lihtne. Turvavööl ei tohi olla nähtavaid vigastusi. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 607. Helisignaal 1 . T raktoril ja liikurmasinal peab olema toimiv helisignaal ja selle heli ei tohi olla vahelduva tonaalsusega . 2. H eli tugevus mõõdetuna 7 m kaugusel traktoril ja liikurmasinal ees peab olema vähemalt 93 dB , kuid ei tohi ületada 104 dB . 3. T raktoril ja liikurmasinal võib olla katkendliku heliga tagurdamise hoiatussignaal, mis lülitub töösse tagurdamiskäigu sisselülitamisel. Hoiatussignaali helitugevus, mõõdetuna 7 m kaugusel traktoril ja liikurmasinal taga, ei tohi ületada 75 dB . 4. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori helisignaal peab vastama direktiivi 74/151/EMÜ või 2009/63/EÜ või 70/388/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatluse, proovilülitamise ja vajadusel mõõtevahendiga. Kood 608. Kiirusmõõdik ja suurim kiirus 1 . K ui traktoril või liikurmasinal on kiirusmõõdik, siis peab see olema töökorras . 2. K iirusmõõdik ei tohi kunagi näidata vähem tegelikust kiirusest . 3. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori lubatud suurim kiirus peab olema määratud direktiivi 74/152/EMÜ või 2009/60/EÜ kohaselt . 4. K ui traktorile või liikurmasinale on paigaldatud kiirusregulaator, siis peab see olema konstrueeritud ja paigaldatud nii, et traktor või liikurmasin ei saa ületada valmistaja poolt ettenähtud suurimat kiirust . 5. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori kiirusregulaator peab vastama direktiivi 89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatluse, proovisõidu või mõõtevahendiga. Kood 609. Raam 1 . R aamis või selle osades ei tohi esineda murdeid, pragusid ega jääkdeformatsioone . 2 . P oltliited peavad olema pingutatud, neetliited peavad olema tihedad ning keevisliited pragudeta ja tühikuteta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 610. Ümbermineku kaitsekonstruktsioonid A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori ümbermineku kaitsekonstruktsioonid ja nende paigaldus peab vastama direktiivide 77/536/EMÜ, 79/622/EMÜ, 86/298/EMÜ, 87/402/EMÜ, 2009/57/EÜ või 2009/75/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 611. Lisaraskused 1 . T raktori ja liikurmasina lisaraskused peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ning peavad olema paigaldatud valmistaja poolt ette nähtud viisil selleks ette nähtud kohtadesse . 2. L isaraskustele peab olema peale kantud nende ligikaudne mass . 3. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori lisaraskused ja nende paigaldus peab vastama direktiivi 74/151/EMÜ või 2009/63/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 612. Traktori koormusplatvormid 1 . K oormusplatvormid peavad paiknema nii, et nende raskuskese asub traktori telgede vahel . 2. K oormusplatvormi pikkus ei tohi olla suurem kui 1,4-kordne suurim traktori teljerööbe . 3. K oormusplatvormi laius ei tohi olla suurem kui traktori laius . 4. K oormusplatvormid peavad paiknema sümmeetriliselt traktori pikiteljega . 5. K oormusplatvormid ei tohi paikneda kõrgemal kui 1,5 m maapinnast . 6. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori koormusplatvormid ja nende paigaldus peab vastama direktiivi 74/152/EMÜ või 2009/60/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 613. Haakeseade 1. haakeseade peab vastama valmistaja poolt ettenähtule . 2. H aakeseadme poltühendused peavad olema pingutatud ja keevisliited pragudeta . 3. P ukseeritava seadme ning vahetatava pukseeritava seadeldise haakeseade peab olema ühildatav traktori või liikurmasina haakeseadmetega . 4. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori haakeseade ja selle paigaldus peab vastama direktiivide 79/533/EMÜ ja 89/173/EMÜ ja 2009/58/EÜ ja 2009/144/EÜ nõuetele ning olema e-sertifitseeritud. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 614. Haagise julgestuskett (-tross) ja kallurkasti julgestustugi 1 . K õikide haagiste haakeseadmed, v.a haagised, mis haakeseadme katkemisel ise pidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestusketi või –trossiga . 2 . K allurhaagise veokastil peab olema tugi või muu mehaaniline seade, mis võimaldab töötada või hooldada kallurit tõstetud veokasti all. Kui tugi või seade ei ole ette nähtud vastu pidama koormatud veokasti survele, st selle toega võib toestada ainult koormata veokasti, peab kerel või raamil olema nähtavas kohas sellekohane hoiatussilt. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 615. Poritiivad ja poripõlled P oritiivad ja poripõlled peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema korralikult kinnitatud. Täiendavalt võib masinale paigaldada poritiibasid ja poripõllesid, et vähendada masina poolt ülestõstetava vee, kivide või muu materjali õhku paiskumist. Täiendavalt masinale paigaldatud poritiivad ja poripõlled peavad olema terved ja korralikult kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 616. Haagise veokasti põhi, külje- ja tagaluugid ning nende sulgurid 1 . V eokasti põhi ja küljeluugid ning tagaluuk peavad olema terved . 2. L uukide sulgurid peavad olema töökorras ja ei tohi iseeneslikult avaneda . 3. Ü kski teepinnast kuni 2 m kõrgusel asuv veokasti osa ei tohi haagise külgpinnast välja ulatuda rohkem kui 50 mm . 4. P uidu, puidukimpude, metalli või torude veoks kasutatava veokasti, platvormi või aluspakkudega runga külgtulbad peavad olema metallist. Puidu või puidukimpude veol peab aluspakul olema vähemalt 10 mm kõrgune ülespoole suunatud servaga terasriba, mis takistab veose nihkumist pikisuunas. Haagise ehitus peab võimaldama külgtulpade vahelises alas veose sidumist haagise raami, platvormi või veokasti külge. Külgtulpade vahe korral alla 2,5 m peab vahemikus olema sidumiseks üks kinnitusaas (konks), suurema tulpade vahelise kauguse korral kaks kinnitusaasa (konksu). Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 617. Ühendusjuhtmed 1 . T raktorit või liikurmasinat ning haagist ühendavate juhtmete pistikud ja pistikupesad peavad olema 6 V ja 12 V nimipingega elektrisüsteemi puhul „ Tüüp 12N “ nõuetele vastavad ning 24 V nimipingega elektrisüsteemi puhul „ Tüüp 24N “ nõuetele vastavad . 2 . Ü hendusjuhtmed ei tohi olla vigastatud ja peavad olema kinnitatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 618. Haagise tagumine allasõidutõke 1. H aagise tagumise allasõidutõkke kõrgus teepinnast tõkke alumise servani ei tohi olla üle 550 mm ja laius suurem tagasilla laiusest. Kaugus tõkke otsast kuni haagise külggabariidini ei tohi olla suurem kui 100 mm. Tõke ei tohi asetseda haagise tagaosast esiosa suunas kaugemal kui 450 mm. Tõkke profiili vähim laius on 100 mm ja profiili otsad ei tohi olla tahapoole pööratud . 2 . A llasõidutõket ei nõuta haagisel, millel tõke teeb haagise kasutamise võimatuks. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 619. Esitelg 1 . E sitelg peab olema kindlalt kinnitatud . 2. K äänmiku osades ei tohi olla pragusid ega jääkdeformatsioone . 3. K äänmiku tapi radiaallõtk peab vastama valmistaja poolt ettenähtule . 4. R attalaagrid peavad olema reguleeritud valmistaja poolt ettenähtule . 5. Õ õtstelje puksides ei tohi olla lõtku, mis ületab valmistaja poolt lubatut. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 620. Tagatelg 1 . T agatelg peab olema kindlalt kinnitatud . 2. T agateljel ei tohi olla jääkdeformatsioone, lõtkusid ja pragusid . 3. T agatelg ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 621. Roomiktraktori ja –liikurmasina alusvanker 1 . R oomik peab olema pingutatud valmistaja poolt ettenähtud jõuga. Roomiku pingutussilinder ei tohi lekkida . 2. T raktori või liikurmasina roomiku veoratas, kanderullikud, tugirullikud, juhtrullik ning pingutusrullik peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule . 3. R oomiku veorattal ja rullikutel ei tohi esineda murdeid, pragusid ega muid vigastusi, mis olulisel määral mõjutavad traktori või liikurmasina kasutamist. Roomiku veoratta ja rullikute kulumine ei tohi ületada valmistaja poolt ettenähtud piire. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 622. Täishaagise juhttelje ( pöördtelje ) lukusti K ui täishaagise juhttelje ( pöördtelje ) lukusti on valmistaja poolt ette nähtud, siis peab see olema töökorras ega tohi iseeneslikult sisse või välja lülituda. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 7 Mootor Kood 701. Üldnõuded mootorile 1 . M ootorist kütuse, määrdeainete ja jahutusvedeliku lekkimine ei ole lubatud . 2. H eitgaaside ja karterigaaside pihkumine ei ole lubatud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 702. Mootori kinnitus 1 . M ootori kinnituspadjad peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule . 2 . K innituspadjad peavad olema terved ja kinnitatud valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 703. Toitesüsteem 1 . T oitesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule . 2. K ütusepaak ja selle kork peavad vastama paagi valmistaja poolt ettenähtule . 3. K ütusepaak peab paiknema valmistaja poolt ette nähtud kohas ja olema ettenähtud viisil kinnitatud . 4. K ütuse lekkimine paagist või torudest/voolikutest ei ole lubatud . 5. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori kütusepaak ja selle paigaldus peab vastama direktiivi 74/151/EMÜ või 2009/63/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 704. Heitgaaside väljalaskesüsteem 1. H eitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtud nõetele. Selle ehituse omavoliline muutmine on keelatud . 2. H eitgaaside väljalaskesüsteem peab olema ohutus kauguses kütusepaagist ja - torudest nii, et torude või paagi lekkimisel ei satuks kütus heitgaaside torudele . 3. H eitgaaside pihkumine kogu väljalaskesüsteemi ulatuses ei ole lubatud . 4. V ahetusheitgaasisüsteem peab olema nii ehituselt kui ka muudelt parameetritelt sarnane valmistaja poolt traktorile või liikurmasinale paigaldatud algsele süsteemile . 5. T öötava mootoriga traktori või liikurmasina heitgaasitorustikust ei tohi ühelgi mootori püsival töörežiimil väljuda nähtavat suitsu, v.a veeaur . Kontrollimine: vaatlusega. Kood 705. Heitgaasid 1. T raktori ja liikurmasina heitgaaside saasteainete piirsisaldus peab vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele . 2 . A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori heitgaaside saasteainete piirsisaldus peab vastama direktiivi 2000/25/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 706. Müra 1 . T raktori ja liikurmasina seisu- ja sõidumüra peavad vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele . 2 . A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori seisu- ja sõidumüra peavad vastama direktiivide 74/151/EMÜ ja 77/311/EMÜ ja 2009/63/EÜ ja 2009/76/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 707. Käivitusblokeeringu lüliti 1 . T raktoril ja liikurmasinal peab olema mootori käivitusblokeeringu lüliti ning see peab olema töökorras , kui valmistaja on selle paigaldanud . 2 . V äljastpoolt kabiini või juhtimiskohta käivitataval traktoril ja liikurmasinal peab olema käivituskohalt nähtav kirje „ KÄIK VÄLJA “. Kontrollimine: vaatluse ja proovilülitamisega. Kood 708. Raadiohäirete summutid A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori raadiohäirete summutid peavad vastama direktiivi 72/245/EMÜ või 75/322/EMÜ või 2009/64/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatlusega. Grupp 8 Jõuülekanne Kood 801. Üldnõuded jõuülekandele 1 . T raktori ja liikurmasina jõuülekande osad peavad olema kaitstud nii, et traktori või liikurmasina normaalse kasutuse korral hoida ära õnnetusi . 2 . A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori jõuülekande osade katted ja nende paigaldus peab vastama direktiivi 89/173/EMÜ või 2009/144/EÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 802. Sidur 1 . S iduripedaali vabakäik peab vastama valmistaja poolt ettenähtule . 2. S idur ei tohi libiseda või kaasa vedada . 3. K äigud peavad lülituma kergelt ja müratult. Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga. Kood 803. Käigukast ja jaotuskast, lõppülekanne (rattareduktorid) 1 . K äigukast , jaotuskast ja lõppülekanne peavad olema kindlalt kinnitatud . 2. K äigukast, jaotuskast ja lõppülekanne peavad olema töökorras . 3. K äigukast, jaotuskast ja lõppülekanne ei tohi lekkida . 4. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktoril peab vastavalt direktiivile 79/533/EMÜ või 2009/58/EÜ olema tagasikäik, mis peab olema lülitatav juhi kohalt. Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga. Kood 804. Kardaanülekanne 1 . K ardaanülekanne peab olema kindlalt kinnitatud ja tasakaalustatud . 2. K ardaanülekanne ei tohi vibreerida . 3. K ardaanülekande kaitsed peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatluse ja proovisõiduga. Kood 805. Peaülekanne 1 . P eaülekandes ei tohi esineda ülemäärast kõrvalist müra . 2 . P eaülekanne ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 806. Jõuvõtuvõll 1. J õuvõtuvõll peab töösse lülituma müratult ja piduriga varustatud jaotusvõll ei tohi pärast väljalülitamist pöörelda . 2. J õuvõtuvõlli tihendid ei tohi lekkida . 3. J õuvõtuvõll peab olema kaitsekattega varustatud . 4. A lates 1. jaanuarist 2003. a esmaregistreeritud traktori jõuvõtuvõll ja selle kaitse ning kaitsme paigaldus peavad vastama direktiivi 86/297/EMÜ nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Grupp 9 Hüdrosüsteem Kood 901. Üldnõuded hüdrosüsteemile 1. H üdrosüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule ja olema töökorras . 2. T öötamisel ei tohi esineda hüdrosüsteemis liigset müra . 3. H üdrosüsteem ei tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 902. Hüdrojagaja 1. H üdrojagaja peab olema töökorras . 2. H üdrojagaja juhthoobade asendid peavad fikseeruma, kui valmistaja on seda ette näinud . 3. H üdrojagaja juhthoova tagastusautomaat peab olema töökorras, kui valmistaja on selle ette näinud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 903. Hüdrosüsteemi torud ja voolikud 1. H üdrosüsteemi torude ja voolikute kinnitused peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule ja ei tohi lekkida . 2 . V oolikud ei tohi olla keerdus, pragunenud või hõõrdunud. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 904. Riputusseade 1 . R iputusseadme ehitus peab vastama valmistaja poolt ettenähtule . 2. R iputusseade peab tõstma ja langetama tööorganit sujuvalt . 3. R iputusseade peab hoidma rippmasinat üleval (transpordiasendis) vastavalt valmistaja poolt ettenähtule. Kontrollimine: vaatluse ja proovitõstmisega. Grupp 10 Mõõtmed ja massid Kood 1001. Üldnõuded 1 . T raktori , liikurmasina ja haagise ning nendest koostatud masinrongi suurimad lubatud mõõtmed ja massid peavad vastama direktiivi 74/151/EMÜ või 89/173/EMÜ või 2009/63/EÜ või 2009/144/EÜ või käesoleva määruse nõuetele . 2. P ukseeritava seadme, vahetatava pukseeritava seadeldise ning nendest koostatud masinrongi suurimad lubatud mõõtmed ja massid peavad vastama käesoleva määruse nõuetele . 3. T raktori ja liikurmasina mõõtmete määramine peab toimuma direktiivi 2009/144/EÜ metoodika kohaselt ning haagise, pukseeritava seadme ja vahetatava pukseeritava seadeldise mõõtmete määramine peab toimuma direktiivi 97/27/EÜ metoodika kohaselt. Masina, mis on varustatud topeltratastega , laiuse mõõtmisel ei arvestata välimiste rataste laiust, kui koos topeltratastega ei ulatu masina laius üle 3,00 m. 4. V eosega või veoseta masin, mille laius ületab 2,55 m või köetava-, termos-, külmik- või külmutushaagise korral ületab 2,60 m, peab olema tähistatud käesoleva määruse koodi 107 kohase laia masina tunnusmärgiga. 5. M asina külgpinnast ühelt poolt rohkem kui 0,2 m väljaulatuva veose korral tuleb veos tähistada käesoleva määruse koodi 216 nõuete kohaselt või määruse koodi 107 kohase laia sõiduki tunnusmärgiga. Masinrongi korral arvestatakse veose külgpinnast väljaulatuvus laiemast masinast. 6. K oodi 1005 nõuded kehtivad Kaitseväe ja Kaitseliidu registrisse kantud sõiduki tegelikule massile teeliikluses osalemisel. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 1002. Traktori ja liikurmasina suurimad lubatud mõõtmed 1 . T raktori ja liikurmasina suurim lubatud pikkus on 12,0 m . 2. T raktori suurim lubatud laius on 2,55 m . 3. T raktori ja liikurmasina suurim lubatud kõrgus on 4,0 m . 4. L iikurmasina suurim lubatud laius on 3,00 m. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 1003. Haagise (täis-, kesktelg - ja poolhaagise), pukseeritava seadme, vahetatava pukseeritava seadeldise ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed 1 . S uurim lubatud pikkus on: 1.1. t äis- või kesktelghaagisel – 12,0 m ; 1.2. p oolhaagisel (veopoldist tagaosani) – 12,0 m ; 1.3. p ukseeritav sea dmel või vahetatav al pukseeritav al seadeldis el – 12,0 m ; 1.4. m asinrongil täis- ja/või kesktelghaagisega – 18,75 m ; masinrongil poolhaagisega – 16,5 m; 1.5. masinrongil pukseeritava seadme veol – 18,75 m . 2. H aagise, pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise suurim lubatud laius on 3,00 m . 3. H aagise, pukseeritava seadme, vahetatava pukseeritava seadeldise või masinrongi suurim lubatud kõrgus on 4,00 m, elusloomade veol 4,4 m. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga. Kood 1004. Suurimad lubatud registriteljekoormused 1 . V eotelje suurim lubatud registriteljekoormus üksikul teljel on 11,5 t . 2. V eetava telje suurim lubatud registriteljekoormus üksikul teljel on 10,0 t . 3. T raktori või liikurmasina 2-teljelise teliku suurim lubatud registrikoormus on: 3.1. telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11,5 t; 3.2. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t; 3.3. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t; 3.4. paaristelgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m, kui veoteljel on paarisrattad ja õhkvedrustus või sellega samaväärne vedrustus või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje koormus ei ületa 9,5 t – 19,0 t . 4. 2-teljelise telikuga täis-, kesktelg - või poolhaagise teliku suurim lubatud registrikoormus on: 4.1. telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,0 m – 11 t; 4.2. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,0 m, kuid väiksem kui 1,3 m – 16 t; 4.3. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m – 18 t; 4.4. telgede vahekaugus d on 1,8 m või suurem – 20 t . 5. 3-teljelise telikuga täis-, kesktelg - või poolhaagise teliku suurim lubatud registrikoormus on: 5.1. telgede vahekaugus d on väiksem kui 1,3 m – 21 t; 5.2. telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,4 m – 24 t; 5.3. telgede vahekaugus d on suurem kui 1,4 m – 24 t . 6 . 4 või suurema telgede arvuga telikuga täis-, kesktelg - või poolhaagise teliku suurim lubatud registrikoormus – 24 t. Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi või mõõtevahendiga. Kood 1005. Traktori ja liikurmasina suurimad lubatud registrimassid 1. 2-teljelise traktori või liikurmasina suurim lubatud registrimass on 18 t . 2. 3-teljelise traktori või liikurmasina suurim lubatud registrimass on 25 t . 3. 4-teljelise traktori või liikurmasina suurim lubatud registrimass on 31 t . 4. alates 1. juulist 2009. a esmaregistreeritavate traktorite suurimad lubatud massid on: 4.1. 2-teljelise T1, T2, T4.1, C1, C2 ja C4.1 kategooria traktori registrimass – 18 t; 4.2. 3-teljelise T1, T2, T4.1, C1, C2 ja C4.1 kategooria traktori registrimass – 24 t; 4.3. 2-, 3- või 4- teljelise T4.3 ja C4.3 kategooria traktori registrimass – 10 t; 4.4. 2- või 3-teljelise T3 ja C3 kategooria traktori tühimass – 0,6 t. 5. Kaitseväe ja Kaitseliidu ratasbuldooseri ja ratasfrontaallaaduri suurim lubatud mass on 22 t . 6. E lastsete elementidega Kaitseväe või Kaitseliidu roomiksõiduki suurim lubatud mass on 40 t. Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi. Kood 1006. Haagise suurimad lubatud registrimassid 1. 1-teljelise kesktelghaagise suurim lubatud registrimass on 10 t . 2. 2-teljelise täis- või kesktelghaagise suurim lubatud registrimass on 18 t . 3. 3- teljelise täishaagise ja 3- teljelise või suurema telgede arvuga kesktelghaagise lubatud suurim registrimass on 24 t . 4. 4-teljelise või suurema telgede arvuga täishaagise lubatud suurim registrimass on 30 t. Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi. Kood 1007. Masinrongi suurimad lubatud tegelikud massid 1. 2-teljelisest traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest kesktelghaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 28 t . 2. 3-teljelisest traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest kesktelghaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 35 t . 3. 4 või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest kesktelghaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 t . 4. 2-teljelisest traktorist või liikurmasinast ja 2-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 36 t . 5. 2-teljelisest traktorist või liikurmasinast ja 3 või suurema telgede arvuga täis- või kesktelghaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 t . 6. 3 või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 2-teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud tegelik mass on 40 t . 7. 3 või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 3 või suurema telgede arvuga täis- või kesktelghaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 44 t . 8. 2-teljelisest traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 28 t . 9. 3-teljelisest traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 35 t . 10. 4 või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 1-teljelisest poolhaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 t . 11 . 2-teljelisest traktorist või liikurmasinast ja 2-teljelisest poolhaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass: 11.1. poolhaagise telgede vahekaugus d on vähemalt 1,3 m, kuid väiksem kui 1,8 m on 36 t ; 11.2. poolhaagise telgede vahekaugus d on 1,8 m või suurem on 38 t . 12. 2-teljelisest traktorist või liikurmasinast ja 3 või suurema telgede arvuga poolhaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 t . 13. 3 või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 2-teljelisest poolhaagisest koosneva masinrongi suurim lubatud tegelik mass on 40 t . 14. 3 või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 3 või suurema telgede arvuga poolhaagisest koosneva masinarongi suurim lubatud mass on 44 t . 15. 3 või suurema telgede arvuga traktorist või liikurmasinast ja 2 või suurema telgede arvuga, konteinerite veo poolhaagisest koosneva masinrongi, mida kasutatakse kombineeritud kaubaveol, suurim lubatud tegelik mass on 44 t . 16. pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise tegelik mass ei tohi ületada traktori või liikurmasina tegelikku massi. Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi või mõõtevahendiga. Kood 1008. Masinrongi koostamine 1 . T raktori või liikurmasina järele võib olla haagitud haagis, mille tegelik mass ja vertikaalkoormus haakepunktile ei ületa traktori või liikurmasina valmistaja poolt määratud suurusi . 2 . K ui traktori või liikurmasina valmistaja ei ole punktis 1 toodud suurusi määranud või need andmed ei ole kättesaadavad, võib traktori või liikurmasina järele olla haagitud: 2.1. pidurita haagis, mille tegelik mass ei ületa kahekordset traktori või liikurmasina tühimassi ; 2.2. traktori või liikurmasina juhi poolt piduripedaaliga juhitava pidurisüsteemiga haagis, mille tegelik mass ei ületa kolmekordset traktori või liikurmasina tühimassi . 3 . T raktori või liikurmasina või masinrongi pukseerimisel peavad olema täidetud liiklusseaduse § 62 toodud nõuded ning pukseeritava seadme veol liiklusseaduse § 63 toodud nõuded . Kontrollimine: vaatluse ja registreerimisdokumentide järgi või mõõtevahendiga. Kood 1009. Veose lubatud suurimad mõõtmed V eose laius ei tohi ületada 3,00 m, veose kõrgus maapinnast ei tohi ületada 4,5 m ning veos ei tohi ulatuda masinast või masinrongist ette- ega tahapoole üle 2,00 m. Masina või masinrongi pikkus koos veosega ei tohi ületada käesoleva määruse koodides 1002 ja 1003 kehtestatud nõudeid. Grupp 11 Nõuded vanasõidukile Kood 1101. Vanasõiduki originaalsus 1. V anasõiduki vastavus originaalsusele: 1.1. valmistamisajaga vähemalt 70 aastat tagasi – vähemalt 75 protsendi ulatuses; 1.2. valmistamisajaga 60 kuni 69 aastat tagasi – vähemalt 80 protsendi ulatuses; 1.3. valmistamisajaga 50 kuni 59 aastat tagasi – vähemalt 85 protsendi ulatuses; 1.4. valmistamisajaga 40 kuni 49 aastat tagasi – vähemalt 90 protsendi ulatuses; 1.5 valmistamisajaga 35 kuni 39 aastat tagasi – vähemalt 95 protsendi ulatuses . 2. O riginaalsuse hindamisel kontrollitakse kere, pinnakatte, veermiku, mootori, jõuülekande, elektriseadmete, interjööri, varustuse ja muude osade vastavust originaalsusele . 3. O riginaalseks loetakse ka originaaliga äravahetamiseni sarnased detailid, seadmed, pinnakate ja muud osad . 4. K abiiniga traktori või liikurmasina interjöör, istmed, polsterdus plastdetailid ning muud riide või muu sarnase materjaliga kaetud detailid peavad olema terved ja puhtad . 5. M asina nähtaval välispinnal ei tohi olla korrosiooni ega pinnakatte kahjustusi. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 1102. Vanasõiduki tehnonõuded ja nõuded selle varustusel 1 . M ootorist , kütuse- ja jahutussüsteemist, jõuülekandest, piduriseadmetest, hüdraulilistest tööseadmetest ning veermikust õlide või kütuse lekkimine ei ole lubatud . 2. H eitgaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud . 3. P iduriseadmed peavad olema töökorras ja võimaldama masinat peatada . 4. V algustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras . 5. J uhtimisseadmetes ja veermikus ei tohi olla vigastusi ega jääkdeformatsioone, esinevad lõtkud ei tohi olulisel määral mõjutada masina kasutamist . 6. M uud seadmed peavad olema töökorras . 7. K ere detailides ja raamis ei tohi olla pragusid ega murdeid . 8. K abiiniga traktori või liikurmasina interjöör, istmed, polsterdus ning muud riide või muu sarnase materjaliga kaetud detailid (sh plastdetailid) peavad olema terved . 9. Õ hkrehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist . Õhkrehvi turvisemustri jääksügavus peab olema vähemalt 3,0 mm. Täisrehvil ei tohi esineda vigastusi ega deformatsioone, mis olulisel määral mõjutavad masina kasutamist . 10. M asina nähtaval välispinnal ei tohi olla korrosiooni ega pinnakatte kahjustusi . 11 . M asinal peab olema kood 101 nõuetele vastav registreerimismärk, lisaks peab traktor ja liikurmasin vastama koodis 104 kehtestatud tulekustuti nõuetele, koodis 105 kehtestatud aeglase sõiduki tunnusmärgi nõuetele ning koodis 106 kehtestatud ohukolmnurga nõuetele. Kontrollimine: vaatluse ja mõõtevahendiga Kood 1103. Säilinud vanasõiduki tehnonõuded ja nõuded selle varustusele Originaalsena säilinud sõidukite korral on lubatud kõrvalekalded koodi 1101 punktides 4 ja 5 ning koodi 1102 punktides 8 ja 10 nimetatud nõuetest, kui originaalse detaili säilimine on vajalik ajaloo säilitamise huvides. Kontrollimine: vaatlusega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. 07. 2011. a määrus nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ Lisa 4 (muudetud sõnastuses) Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede , varustuse ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika 1. Kontrollimise käigus saadud hinnangu tulemused peavad olema – niipalju kui ilma sõiduki osi demonteerimata on visuaalsel vaatlusel või mõõtmisega võimalik kontrollida – vastavuses sõidukile ja selle varustusele kehtestatud nõuetega. Vaatlusega kontrollimine hõlmab endas ka sõiduki või selle osa käsitlemist (n äi t eks koputamine, raputamine, surumine, tõmbamine) või abinõu kasutamist (n äi t eks seebivesi, traathari, heebel) , kui sõiduki või selle osa korrasolekus ei saa ainult vaatlusega veenduda. Sõiduki kontrollimisel tuleb võtta arvesse tehnilisi nõudeid, mis kehtisid sõiduki Eestis registreerimisel või esmaregistreerimisel. 2. Ülevaatuse mitteläbimise põhjuste määramisel lähtutakse rikke või puuduse kirjeldamisel järgmistest mõistetest: 2.1. d efektne – sõiduki osa või süsteem ei täida talle ettenähtud funktsiooni ; 2.2. t õrge – sõiduki osa või süsteem ei ole mingil põhjusel võimeline täitma talle ettenähtud funktsiooni ; 2.3. h alvenenud – sõiduki osa või süsteemi seisund on halvenenud, kuid osaliselt on säilinud sellele ettenähtud funktsioon ; 2.4. k ahjustunud – sõiduki osa või süsteem on kahjustunud sellisel määral ( näiteks murdunud, purunenud, deformeerinud, väändunud, mõranenud, pragunenud), et ei ole säilinud sõiduki osa või süsteemi ettenähtud funktsioon või kui see takistab sõiduki ohutut kasutamist liikluses ; 2.5. k ulumine – sõiduki osa, seade või süsteem ei täida oma funktsiooni või kui see on ületanud valmistaja poolt ettenähtud kulumise piirväärtuse või kui see mõjutab teiste sõiduki ohutusega seotud osade toimimist või seisundit või kui see mõjutab sõiduki ohutut kasutamist liikluses ; 2.6. t öökõlbmatu – sõiduki osa või süsteem ei ole võimeline täitma talle ettenähtud funktsiooni ja selle funktsiooni puudumine ei võimalda sõidukit ohutult kasutada ; 2.7. k innitamata – sõiduki osade ja seadmete polt-, neet-, klamber-, keevis- või muu ühendus, mis tagab nende liikumatuse üksteise suhtes, on halvenenud või ühendused stoperdamata ; 2.8. k orrodeerunud – sõiduki ja selle osa keemiline ja elektrokeemiline roostetamine, mille tõttu on vähenenud sõiduki osa tugevus või jäikus ; 2.9. l ekkimine – igasuguse vedeliku väljumine süsteemist tilkade või joana. Agregaadi, selle seadme või osa märgumist töövedelikuga ei loeta lekkimiseks ; 2.1 0 . p ihkumine – suruõhu või - gaasi kuuldav väljumine süsteemist või õhu kuuldav tungimine vaakumseadmesse. 2.1 1 . Ei vasta nõuetele – sõiduk või selle osa ei vasta tehnonõuetele, mis kehtisid esmaregistreerimise ajal , või valmistaja esitatud nõuetele. Tehnika arengust tulenevalt pärast esmaregistreerimise aega väljatöötatud uued süsteemid, osad või seadmed peavad järelpaigaldades vastama asjakohastele hilisematele õigusnormidele. 2.1 2 . Lõtk – kulumisest tingitud ülemäärane liikumine liites. 3. Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete ja varustuse loetelu ning vigade määramise kriteeriumid on loetletud tabelis . Tabel. Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete ja varustuse loetelu ning vigade määramise kriteeriumid Kontrollitav osa, seade, sõlm või varustus Kontrollimise meetod Ülevaatuse mitteläbimise põhjused Rikke/puuduse kategooria VO 1 OV 2 EOV 3 0. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE JA PARANDUSMEETMED 0.1. Registreerimismärgid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Registreerimismärk puudub või kinnitamata. 2) Kiri puudub või on loetamatu. 3) Ei vasta sõiduki dokumentidele või registriandmetele. 4) Registreerimismärk või selle paigutus ei vasta nõuetele. 5) Paigaldatud on registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või matkivaid märke. 6) Registreerimismärgi seisund on halvenenud (kulunud, muljutud , aga loetav) . X X X X X X 0.2. Valmistajatehase tähis (VIN-kood) / tehasetähis / seerianumber Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub või seda ei ole võimalik leida. 2) Loetamatu või ebatäielik. 3) Ei vasta sõiduki dokumentidele või registriandmetele. 4) Sõidukil on mitu erinevat VIN koodi ja selle kohta puudub registriandmetes märge. X X X X 0.3. Vastavus liiklusregistri andmetele Kontrollitakse vaatluse ja dokumentide ning liiklusregistri andmete võrdlemisega. 1) Sõiduk ei vasta liiklusregistri andmetele. X 0.4. Parandusmeede Puudus määratakse liiklusregistri andmete põhjal automaatselt. 1) Sõidukil on rakendamata parandusmeede. X 1. PIDURISÜSTEEM 1.1. Mehaaniline seisund ja toimimine 1.1.1. Sõidupiduri pedaali / käsipiduri hoova liikumine Kontrollitakse vaatlusega ja pidurisüsteemi käitamisega. Võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga. 1) Pedaal/hoob liigub raskelt. 2) Liigend on kulunud või lõtkub. X X 1.1.2. Pedaali / käsipiduri hoova seisund ja pidurijuhtimisseadme käigutagavara Kontrollitakse vaatlusega ja pidurisüsteemi käitamisega. Võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga. 1) Liigne või ebapiisav käigutagavara. 2) Piduriseade ei vabane korralikult. 3) Piduriseade ei vabane korralikult ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 4) Piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahti või siledaks kulunud. X X X X 1.1.3. Vaakumpump või kompressor ja mahutid Kontrollitakse vaatlusega tavapärase töörõhu juures. 1) Ebapiisav õhurõhk (nt vaakum), et võimaldada piduri rakendamist vähemalt neli korda pärast hoiatusseadise rakendumist (või kui mõõtur näitab ohtu). 2) Ebapiisav õhurõhk (nt vaakum), et võimaldada piduri rakendamist vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadise rakendumist (või kui mõõtur näitab ohtu). 3) Ohutuks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg ei vasta nõuetele. 4) Kaitseklapp või rõhualandusventiil on töökõlbmatu. 5) Pihkumine , mis tekitab märkimisväärset rõhulangust. 6) Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjustus. X X X X X X 1.1.4. Alarõhu hoiatusmärgulamp või mõõtur Toimimise kontroll. 1) Mõõtur või märgulamp on defektne või töökõlbmatu. 2) Alarõhku ei ole võimalik kindlaks teha. X X 1.1.5. Seisupidurikraan Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Käepide on kahjustunud või kulunud. 2) Käepide või kraan on kinnitamata. 3) Ühendus on lahti või pihkub . 4) Mitterahuldav toimimine. X X X X 1.1.6. Seisupidur, pidurihoob, piduri lukustus, elektromehaaniline seisupidur Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Pidur ei lukustu. 2) Hoovaliigend või lukustusmehhanism on kulunud. 3) Hoovaliigend või lukustusmehhanism on ülemäära kulunud. 4) Hoova liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele. 5) Tööseade on kahjustunud, töökõlbmatu või puudub. 6) Mitterahuldav toimimine, hoiatusmärgulamp näitab riket. X X X X X X 1.1.7. Piduriklapid/ventiilid (sõidupidurikraanid, rõhualandajad , regulaatorid) Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Kahjustunud või pihkub . 2) Puudub või töökõlbmatu. 3) Kinnitamata või valesti paigaldatud. 4) Lekib. 5) Kompressorist tuleb liigselt õli. X X X X X 1.1.8. Haagisepidurite ühendused (elektrilised ja pneumaatilised) Kõigi pukseeriva veoki ja haagise pidurisüsteemide ühenduste lahtivõtmine ja uuesti ühendamine. 1) Eralduskraan või ühendusotsak on defektne. 2) Eralduskraan või ühendusotsak on kahjustunud. 3) Eralduskraan või ühendusotsak ei vasta nõuetele, see on valesti paigaldatud või kinnitamata. 4) Eralduskraan või ühendusotsak ei vasta nõuetele, see on valesti paigaldatud või kinnitamata ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 5) Pihkub . 6) Ühendused on töökõlbmatud. 7) Ühendused on töökõlbmatud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X X X X X X X 1.1.9. Energiavaru survepaak, suruõhupaak Kontrollitakse vaatlusega. 1) Paak on halvenenud seisukorras või pindmiselt korrodeerunud. 2) Paak on kahjustunud, korrodeerunud või pihkub . 3) Paak on kinnitamata või valesti paigaldatud. 4) Kondensaadi klapp on defektne. 5) Kondensaadi klapp on töökõlbmatu. X X X X X 1.1.10. Pidurivõimendi, peasilinder Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Defektne või kinnitamata. 2) Töökõlbmatu või lekib. 3) Pidurivedeliku tase on alla miinimumi. 4) Pidurivedeliku tase on oluliselt alla miinimumi. 5) Pidurivedeliku tase ei ole enam nähtav. 6) Puudub peasilindri paagi kork. 7) Pidurivedeliku taseme hoiatuslamp põleb (vedeliku tase on normis) või on defektne. X X X X X X X 1.1.11. Jäigad piduritorud Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Ilmne purunemise või murdumise oht. 2) Torud või ühenduskohad pihkuvad . 3) Torud või ühenduskohad lekivad. 4) Torud on kahjustunud või korrodeerunud. 5) Torud on oluliselt kahjustunud või korrodeerunud. 6) Torud on valesti paigaldatud. 7) Torud on valesti paigaldatud ja need võivad viga saada. X X X X X X X 1.1.12. Elastsed pidurivoolikud Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Ilmne purunemise või murdumise oht. 2) Väändunud või liiga lühikesed. 3) Kahjustunud, hõõrdunud või poorsed. 4) Voolikud või ühenduskohad pihkuvad . 5) Voolikud või ühenduskohad lekivad. 6) Paisuvad rõhu all. X X X X X X 1.1.13. Piduri hõõrdkatted ja piduriklotsid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kulunud. 2) Määrdunud (õli vms). 3) Valesti paigaldatud või puudub. X X X 1.1.14. Piduritrumlid, pidurikettad Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kulunud või halvenenud. 2) Kinnitamata või kahjustunud. 3) Määrdunud (õli vms). 4) Puuduvad. X X X X 1.1.15. Piduritrossid, -vardad, -hoovastik Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Halvenenud seisukorras. 2) Kahjustunud või korrodeerunud. 3) Oluliselt kahjustunud või korrodeerunud. 4) Kinnitamata. 5) Valesti paigaldatud või reguleeritud või sõlmes. X X X X X 1.1.16. Töösilindrid (sh vedruakud või hüdraulilised silindrid) ja pidurisadul Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Kahjustunud või korrodeerunud. 2) Oluliselt kahjustunud või korrodeerunud. 3) Lekib. 4) Kinnitamata või valesti paigaldatud. 5) Kinnitamata või valesti paigaldatud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 6) Survekolvi või -membraani ebapiisav või ülemäärane vabakäik. 7) Tolmukaitse on halvenenud seisukorras. 8) Tolmukaitse puudub või on kahjustunud. X X X X X X X X 1.1.17. Pidurdusjõu regulaator Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Kinnitamata või kahjustunud. 2) Valesti paigaldatud või reguleeritud. 3) Töökõlbmatu (ABS töökorras). 4) Töökõlbmatu või puudub. 5) Andmesilt puudub, a ndmed on loetamatud või ei vasta nõuetele. X X X X X 1.1.18. Pidurinarre Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kulunud või kahjustunud. 2) Kompensaator on töökõlbmatu. 3) Valesti paigaldatud, reguleeritud või asendatud. X X X 1.1.19. Aeglustisüsteem Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitamata. 2) Kinnitamata ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 3) Süsteem on ilmselt defektne või puudub. X X X 1.1.20. Haagisepidurite automaatne rakendumine Pukseeriva veoki ja haagise piduri-süsteemide ühenduste lahti võtmine. 1) Ühenduse lahti võtmisel ei rakendu haagisepidur automaatselt. X 1.1.21. Kogu pidurisüsteem Kontrollitakse vaatlusega. 1) Muud süsteemi seadmed (näiteks külmumistõrjuk , õhukuivati jms) on väliselt kahjustunud või korrodeerunud. 2) Muud süsteemi seadmed (näiteks külmumistõrjuk , õhukuivati jms) on väliselt oluliselt kahjustunud või korrodeerunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 3) Pihkumine või külmumisvastase aine leke. 4) Pihkumine või külmumisvastase aine leke ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 5) Mistahes komponent on kinnitamata või valesti paigaldatud. 6) Mistahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud. 7) Mistahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X X X X X X X 1.1.22. Kontrollklapid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Ühendused puuduvad. 2) Ühendused on kahjustunud. 3) Ühendused on kasutuskõlbmatud või pihkuvad . X X X 1.1.23. Pealejooksupidur Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Kahjustunud või töökõlbmatu. X 1.2. Sõidupiduri toimimine ja tõhusus 1.2.1. Toimimine Mõõdetakse pidurite staatilise katsetamise seadmel , või kui see ei ole võimalik, siis teekatsetuse ajal. 1) Ühe või enama ratta pidurdusjõud on ebapiisav. 2) Ühe või enama ratta pidur on töökõlbmatu. 3) Ühe ratta pidurdusjõud erineb rohkem kui 30% sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatse puhul kaldub sõiduk liigselt sirgjoonelt kõrvale. 4) Esimese juhttelje ratta pidurdusjõud erineb rohkem kui 50% sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. 5) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult ( blokeerumine ). 6) Mõne ratta pidur rakendub liiga vara või hilja. 7) Ratta täispöörete ajal pidurdusjõud kõigub ülemääraselt. X X X X X X X 1.2.2. Tõhusus Mõõdetakse pidurite staatilise katsetamise seadmel , või kui seda ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, siis teekatsetusel , kasutades pidurdusaeglustuse mõõturit . Teekatsetused tuleks võimalusel teha kuivades ilmastikutingimustes siledal ja sirgel teel. 1) Pidurdustõhusus on nõutust väiksem . 2) Pidurdustõhusus on nõutust poole väiksem . X X 1.3. Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga) 1.3.1. Toimimine Kui pidurisüsteem on sõidupiduri-süsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.1 osutatud meetodit. 1) Ühe või enama ratta pidurdusjõud on ebapiisav. 2) Ühe või enama ratta pidur on töökõlbmatu. 3) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult ( blokeerumine ). X X X 1.3.2. Tõhusus Kui pidurisüsteem on sõidupiduri-süsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.2 osutatud meetodit. 1) Pidurdusjõud on väiksem kui 50% punktis 1.2.2 osutatud sõidupiduri pidurdustõhususest. 2) Vähem kui 50% punktis 1 nimetatud väärtustest. X X 1.4. Seisupiduri toimimine ja tõhusus 1.4.1. Toimimine Mõõdetakse pidurite staatilise katsetamise seadmel , või kui see ei ole võimalik, siis teekatsetuse ajal. 1) Ühe ratta pidurdusjõud erineb rohkem kui 70% sama telje teise ratta maksimaalsest mõõdetud pidurdusjõust. Teekatse puhul kaldub sõiduk liigselt sirgjoonelt kõrvale. 2) Ühe või enama ratta pidur on töökõlbmatu. X X 1.4.2. Tõhusus Mõõdetakse pidurite staatilise katsetamise seadmel , või kui seda ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, siis teekatsetusel , kasutades pidurdusaeglustuse mõõturit . Kui sõiduki tehniliste omaduste tõttu ei saa seisupiduri tõhusust mõõta pidurite staatilise katsetamise seadmel või teekatsel aeglustusmõõturiga, siis kontrollitakse seisupiduri rakendumist. 1) Pidurdustõhusus on ebapiisav . X 1.5. Aeglustisüsteemi toimimine Kontrollitakse vaatlusega ning võimaluse korral süsteemi toimimise testimi sega . 1) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (ei kohaldata mootorpiduri suhtes). 2) Töökõlbmatu. X X 1.6. Blokeerumatu pidurisüsteem (ABS) Kontrollitakse vaatlusega ja märgutule kontroll iga. 1) Märgutuli on defektne. 2) Märgutuli näitab süsteemi riket. 3) Ratta pöörlemissagedusandurid puuduvad või on kahjustunud. 4) Juhtmestik on kahjust un ud. 5) Muud osad puuduvad või on kahjustunud. X X X X X 1.7. Elektromehaanilne pidurisüsteem (EBS) Kontrollitakse vaatlusega ja märgutule kontroll iga. 1) Märgutuli on defektne. 2) Märgutuli näitab süsteemi riket. 3) V edava sõiduki ja haagise vaheline ühenduskaabel ei ühildu või puudub . X X X 1.8. Pidurivedelik Kontrollitakse vaatlusega. 1) Pidurivedelik on saastunud või settinud. 2) Ilmne tõrke tekkimise oht. X X 2. JUHTIMISSEADE 2.1. Mehaaniline seisund 2.1.1. Roolimehhanismi (roolikarp, roolireduktor, roolilatt) seisund Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil. Sõiduki rattad on õhus või pöördplatvormidel , tehakse roolirattaga täispööre. Roolimehhanismi toimimise kontroll vaatlusega. 1) Ülekanne ei tööta sujuvalt. 2) Kahjustunud või kulunud. 3) Oluliselt kahjustunud või kulunud ja sõidukit ei ole võimalik ohutult juhtida. 4) Lekib. 5) Puudub ohutu roolimehhanism. 6) Sobimatu parandamine või muutmine. 7) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu ei ole võimalik sõidukit ohutult juhtida. X X X X X X X 2.1.2. Roolimehhanismi (roolikarp, roolireduktor, roolilatt) kinnitus Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil. Ratastega maapinnale toetuval sõidukil keeratakse rooliratast/juhtrauda päripäeva ja vastupäeva. 1) Kinnitamata. 2) Kinnitamata ja üle 50% kinnitustest lahti. 3) Kinnituskohad on kahjustunud. 4) Korpus on kahjustunud. X X X X 2.1.3. Roolihoovastiku seisund Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil. Ratastega maapinnale toetuval sõidukil loksutatakse rooliratast päripäeva ja vastupäeva. Roolihoovastiku komponentide võimaliku kulumise ja mõranemise ning nende turvalisuse kontroll vaatlusega. 1) Liigend on kulunud. 2) Liigend on kulunud ja võib muutuda töökõlbmatuks. 3) Kahjustunud või kinnitamata. 4) Oluliselt kahjustunud (mõranenud, deformeerunud vms) ja sõidukit ei ole võimalik ohutult juhtida. 5) Sobimatu parandamine või muutmine. 6) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu ei ole võimalik sõidukit ohutult juhtida. 7) Tolmukaitse on halvenenud seisukorras. 8) Tolmukaitse on kahjustunud või puudub. X X X X X X X X 2.1.4. Roolihoovastiku toimimine Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil. Ratastega maapinnale toetuval ja töötava mootoriga (roolivõimendi) sõidukil tehakse roolirattaga täispööre. Hoovastiku liikumise kontroll vaatlusega. 1) Roolihoovastik käib vastu kere. 2) Pöördepiirikud reguleerimata või puuduvad. X X 2.1.5. Roolivõimendi Roolimehhanismil kontrollitakse lekete esinemist ja hüdraulikavedeliku taset paagis (kui see on nähtav ) . Maapinnale toetuvate rataste ja töötava mootoriga sõidukil kontrollitakse võimendiga roolimehhanismi töötamist. 1) Lekib. 2) Töövedelik k u ei ole piisavalt. 3) Töövedelikku on miinimumtase me st vähem kui 50% . 4) Töökõlbmatu. 5) Töökõlbmatu ja sõidukit ei ole võimalik ohutult juhtida. 6) Voolikud või torud või nende ühendused on kahjustunud. 7) Roolivõimendi rihm on lõtv, kulunud või purunenud. X X X X X X X 2.2. Rooliratas ja -sammas ning juhtraud 2.2.1. Rooliratta/juhtraua seisund Maapinnale toetuvate ratastega sõidukil loksutatakse rooliratast roolisamba suhtes täisnurga all küljelt küljele ning rakendatakse kerget survet. 1) Lõtk rooliratta ja roolisamba vahel. 2) Kinnitamata. 3) Lahtituleku oht. 4) Kahjustunud. 5) Reguleerimismehhanism on töökõlbmatu. 6) Sobimatu parandamine või muutmine või asendamine. X X X X X X 2.2.2. Roolisammas/roolikann ja roolisamba külge kinnitatavad hoovad/kangid Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil. Ratastele toetuval sõidukil lükatakse ja tõmmatakse rooliratast roolisamba suhtes üles-alla, rooliratast/juhtrauda lükatakse roolisamba suhtes täisnurga all eri suundades. 1) Laagrid või puksid kulunud. 2) Kinnitamata. 3) Sobimatu parandamine või muutmine. 4) Rooliamort on kahjustunud. X X X X 2.3. Rooliratta vabakäik Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil. Ratastele toetuval sõidukil keeratakse rooliratast kergelt päripäeva ja vastupäeva, ilma et rattad liiguks, kusjuures rattad on otseasendis ja roolivõimendiga sõidukitel mootor töötab. Vabakäiku kontrollitakse vaatlusega. 1) Ülemäärane rooliratta vabakäik. 2) Ülemäärane rooliratta vabakäik ja sõidukit ei ole võimalik ohutult juhtida. X X 2. 4 . Haagise esitelje pöördering Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kahjustunud. 2) Oluliselt kahjustunud (nt pragunenud). 3) Ülemäärane lõtk. 4) Ülemäärane lõtk, mille tõttu ei ole võimalik sõidukit ohutult ja otse juhtida. 5) Kinnitamata. 6) Üle 50% kinnitustest lahti. X X X X X X 2. 5 . Elektrooniline roolivõimendi (EPS) Kontrollitakse vaatlusega märgutule süttimist. 1) EPS märgutuli näitab süsteemi riket. 2) Märgutuli on defektne. X X 3. NÄHTAVUS 3.1. Vaateväli Juhikohalt avaneva vaatevälja kontroll vaatlusega. 1) Takistused juhi vaateväljas, mis mõjutavad oluliselt nähtavust ettepoole ja külgedele. 2) Otsene takistus juhi vaateväljas või välimised tahavaatepeeglid ei ole nähtavad. 3) Päikesesirm on halvenenud seisukorras. 4) Päikesesirm on kahjustunud või puudub. X X X X 3.2. Klaasi seisund Kontrollitakse vaatlusega ja vajadusel klaaside läbipaistvuse mõõtjaga. 1) M õranenud või tuhmunud või halvenenud seisukorras. 2) Liikluse jälgimist raskendavad kahjustused või tahavaatepeeglid ei ole nähtavad. 3) Nähtavus läbi tuuleklaasi klaasipuhastite ala on väga halb. 4) Juhiistme seljatoest ettepoole jäävate klaaside läbipaistvus ei vasta nõuetele. 5) Klaas ei vasta nõuetele. X X X X X 3.3. Tahavaatepeeglid või seadmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub. 2) Paigaldus ei vasta nõuetele. 3) Halvenenud seisukorras. 4) Kahjustunud või töökõlbmatu. 5) Kinnitamata. 6) Ei vasta nõuetele. X X X X X X 3.4. Tuuleklaasipuhastid Kontrollitakse vaatlusega ja käitamisega. 1) Halvenenud seisukorras. 2) Kulunud. 3) Töökõlbmatu või puudub. X X X 3.5. Tuuleklaasipesurid Kontrollitakse proovilülitamisega. 1) Pesuvedelik puudub. 2) Veejuga valesti reguleeritud. 3) Töökõlbmatu. X X X 3.6. Tuuleklaasi soojendi Kontrollitakse proovilülitamisega. 1) Ei puhu tuuleklaasile sooja. X 3.7. Aknaklaasi tõstukid Kontrollitakse käitamise või proovilülitamisega. 1) Tõstukiga ei ole võimalik akent avada või sulgeda. 2) Tõstukiga ei ole võimalik juhiakent avada või sulgeda. X X 4. TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED 4.1. Lähi- ja kaugtulelaternad 4.1.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse vaatlusega ja proovilülitamisega. 1) LED- valgusallikaga lähitulelaternal on k uni 1/3 valgusallikatest defektsed või puudu. 2) Lähitule laterna valgusallikas on defektne või puudub (LED- valgusallika puhul on üle 1/3 valgusallikatest defektsed või puudu). 3) Kaugtule laterna valgusallikas on defektne või puudub ( LED- valgusallika puhul on kuni 1/ 3 valgu sallikatest defektsed), kuid minimaalselt ette nähtud arv kaugtulelaternaid on töökorras . 4 ) Kaugtule laterna valgusallikas on defektne või puudub (LED- valgusallika puhul on üle 1/3 valgusallikatest defektsed ) . 5 ) Laterna seisukord on halvenenud. 6 ) Latern on kahjustunud. 7 ) Latern on kinnitamata. X X X X X X X 4.1.2. Lähitulelaternate reguleeritus Kontrollitakse e silaternate reguleerituse kontrollimise seadmega. 1) Reguleerimata – valgusvihu langemisnurk üle tootja ettenähtud langemisnurga. 2) Reguleerimata – valgusvihu langemisnurk alla tootja ettenähtud langemisnurga. 3) Valgusallikas on valesti laternasse paigaldatud. 4) Valgusvihu projektsioon on vale kujuga. X X X X 4.1.3. Lülitamine Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. 2) Samaaegselt sisselülita ta vate later n ate arv ületab lubatud arvu. 3) Samaaegselt sisselülita ta vate kaugtulede valgustugevuse kontrollarvude summa ületab 100. 4) Laternad ei sütti või ei kustu üheaegselt. 5) Lüliti tõrge. X X X X X 4.1.4. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Latern ei vasta nõuetele. 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. 4) Valgusvihu värvus on vale. 5) Mistahes ese vähendab laterna valgustugevust. X X X X X 4.1.5. Lähitulelaternate reguleerimisseadmed Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Töökõlbmatu või puudub. 2) Üle 2000 lm valgusvooga gaaslahenduslambiga laterna valgusvihu reguleerimine ei toimu automaatselt. X X 4.1.6. Laterna hajutiklaasi puhasti Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Töökõlbmatu või puudub. 2) Üle 2000 lm valgusvooga gaaslahenduslambiga laterna hajutiklaasi puhasti on töökõlbmatu või puudub. X X 4.2. Ä äretulelaternad ning päeva tule laternad 4.2.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Päevatulelaterna valgusallikas on defektne või puudub (mitmest päevatule valgusallikast koosneval laternal on kuni 1/3 valgusallikatest defektsed ). 2) Päevatulelaterna valgusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust päevatule valgusallikast või mitmest päevatule valgusallikast koosneva l laterna l on üle 1/3 valgusallikatest defektsed ). 3) Ääretule valgu sallikas on defektne või puudub ( mitmest ääretule valgusallikast koosneval latern al on üle 1/3 valgusallikatest defektsed). 4 ) Kuni 2 ääretulelaternaga sõidukil on kõik eesmised või tagumised ääretule valgusallikad defektsed või puudu. 5 ) Rohkem kui 2 ääretulelaternaga sõidukil on ühe l poole l eesmised või tagumised ääretule valgusallikad defektsed või puudu. 6 ) Kohustuslik e küljeääretulelaterna tega sõidukil on kõik ühe poole ääretule valgusallikad defektsed või puudu. 7 ) Laterna seisukord on halvenenud. 8 ) Latern on kahjustunud. 9 ) Latern on kinnitamata. 10 ) Latern võib küljest ära kukkuda. X X X X X X X X X X 4.2.2. Lülitamine Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. 2) Lüliti tõrge. X X 4.2.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Latern ei vasta nõuetele. 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. 4) Valgusvihu värvus on vale. 5) Miski vähendab laterna valgustugevust. X X X X X 4.3. Piduritulelaternad 4.3.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) V algusallikas on defektne või puudub (mitmest piduritule valgusallikast koosneval laternal on kuni 1/3 valgusallikatest defektsed ). 2) V algusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust piduritule valgusallikast või mitmest piduritule valgusallika st koosneva l laterna l on üle 1/3 valgusallikatest defektsed ). 3) Ükski piduritulelatern ei põle. 4) Laterna seisukord on halvenenud. 5) Latern on kahjustunud. 6) Latern on kinnitamata. 7) Latern võib küljest ära kukkuda. X X X X X X X 4.3.2. Lülitamine Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. 2) Lüliti tõrge. X X 4.3.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Latern ei vasta nõuetele. 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. 4) Valgusvihu värvus on vale. 5) Laterna valgustugevus ei vasta nõuetele. 6) Laterna valgustugevus on oluliselt vähenenud. X X X X X X 4.4. Suuna- ja ohutulelaternad 4.4.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) V algusallikas on defektne või puudub (mitmest suunatule valgusallikast koosneval laternal on kuni 1/3 valgusallikatest defektsed ). 2) V algusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust suunatule valgusallikast võimitmest suunatule valgusallika st koosneva l laterna l on üle 1/3 valgusallikatest defektsed ). 3) Laterna seisukord on halvenenud. 4) Latern on kahjustunud. 5) Latern on kinnitamata. 6) Latern võib küljest ära kukkuda. X X X X X X 4.4.2. Lülitamine Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. 2) Lüliti tõrge. X X 4.4.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Latern ei vasta nõuetele. 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. 4) Valguse värvus on vale. 5) Miski vähendab laterna valgustugevust. X X X X X 4.4.4. Vilkumissagedus Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Vilkumissagedus ei vasta nõuetele. X 4.5. E e sm i sed ja tagumised udutulelaternad 4.5.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) V algusallikas on defektne või puudub (mitmest udutule valgusallikast koosneval laternal on kuni 1/3 valgusallikatest defektsed ). 2) V algusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust udutule valgusallikast või mitmest udutule valgusallika st koosneva l laterna l on üle 1/3 valgusallikatest defektsed ). 3 ) Laterna seisukord on halvenenud. 4 ) Latern on kahjustunud. 5 ) Latern on kinnitamata. 6 ) Latern võib küljest ära kukkuda. X X X X X X 4.5.2. Eesmis t e udutulelaterna te r eguleeritus Kontrollitakse e silaternate reguleerituse kontrollimise seadmega. 1) Reguleerimata – valgusvihk näitab liiga alla. 2) Reguleerimata – valgusvihk näitab üles. 3) Valgusallikas on valesti laternasse paigaldatud. 4) Valgusvihu projektsioon on vale kujuga. X X X X 4.5.3. Lülitamine Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. 2) Lüliti tõrge. X X 4.5.4. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Latern ei vasta nõuetele. 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. 4) Valgusvihu värvus on vale. 5) Miski vähendab laterna valgustugevust. X X X X X 4.6. Tagurdustulelaternad 4.6.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) V algusallikas on defektne või puudub (latern koosneb mitmest tagurdustule valgusallikast; LED- valgusallika puhul on kuni 1/3 valgusallikatest defektsed ). 2) V algusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust tagurdustule valgusallikast; LED-valgusallika puhul on üle 1/3 valgusallikatest defektsed ). 3) Laterna seisukord on halvenenud. 4) Latern on kahjustunud. 5) Latern on kinnitamata. 6) Latern võib küljest ära kukkuda. X X X X X X 4.6.2. Lülitid Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. 2) Tagurdustule võib sisse lülitada siis, kui tagasikäik ei ole sisse lülitatud. X X 4.6.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Latern ei vasta nõuetele. 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. 4) Valgusvihu värvus on vale. 5) Miski vähendab laterna valgustugevust. X X X X X 4.7. Tagumise registreerimismärgi tule latern 4.7.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Latern heidab otsevalgust taha. 2) Registreerimismärk on osaliselt valgusta mata . 3) Registreerimismärk on täielikult valgustamata. 4) Laterna seisukord on halvenenud. 5) Latern on kahjustunud. 6 ) Latern on kinnitamata. 7 ) Latern võib küljest ära kukkuda. X X X X X X X 4.7.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Latern ei vasta nõuetele. 2) Laternate arv ei vasta nõuetele. 3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele. 4) Valgusvihu värvus on vale. 5) Miski vähendab laterna valgustugevust. X X X X X 4.8. Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus ( valgustpeegeldav ) ja tunnusmärgid 4.8.1. Seisund Kontrollitakse vaatlusega. 1) Halvenenud seisukorras. 2) Kahjustunud või puudub. 3) Kinnitamata. 4) Küljest ära kukkumise oht. X X X X 4.8.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatlusega. 1) Paigutus ei vasta nõuetele. 2) Ei vasta nõuetele. 3) Peegeldab ette punast või taha valget värvust. X X X 4.9. Valgustusseadmete kohustuslikud märgutuled 4.9.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Märgulamp on töökõlbmatu või puudub. 2) Kaugtulede või tagumise udulaterna märgulamp on töökõlbmatu või puudub. X X 4.9.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Ei vasta nõuetele. X 4.10. Veduki ja haagise ühendusjuhtmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Pistikupesa kinnitus on halvenenud. 2) Pistikupesa on kinnitamata. 3) Isolatsioon halvenenud seisukorras. 4) Lühise tekkimise oht. 5) Ühendused on töökõlbmatud. X X X X X 4.11. Elektrijuhtmestik Kontrollitakse vaatlusega. 1) Juhtmestik või selle kinnitus on halvenenud seisukorras või ei ole õigesti kaitstud. 2) Juhtmestik on kahjustunud, kinnitamata, võib lahti tulla või puutub vastu teravaid servi või on lühise oht. 3) Juhtmestik on oluliselt kahjustunud, võib kokku puutuda kuumade või pöörlevate osadega või maapinnaga, ühendused lahti (piduri- või roolisüsteemi vastavad osad) või ilmne tule- või sädelusoht. X X X 4.12. Muud laternad, valgustusseadmed ja helkurid Kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. 1) Ei vasta nõuetele. 2) Peegeldab ette punast või taha valget valgust. 3) Töökõlbmatu. 4) Paigaldus ei vasta nõuetele. 5) Kinnitamata. 6) Küljest ära kukkumise oht. 7) Kasutatakse alarmsõiduki vilkurit või märgutuld või tunnusmärke. 8) Märgulamp on töökõlbmatu või puudub. X X X X X X X X 4.13. Aku Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitus on halvenenud. 2) Kinnitamata. 3) Aku st lekib ohtlik k e aineid. 4) Aku lüliti on defektne. 5) Kaitsmed on defektsed. 6) Sobimatu ventilatsioon. X X X X X X 5. VEERMIK JA VEDRUSTUS 5.1. Teljed 5.1.1. Teljed Sõiduki kontroll vaatlusega ja lõtkutestriga kanalil või tõstukil, vajadusel kasutada heeblit. 1) Telg on kahjustunud. 2) Telg on kinnitamata. 3) Liikumine raami või kere suhtes ülemäära suur. 4) Sobimatu parandamine või muutmine. 5) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu on sõiduki stabiilsus halvenenud või on telg liiga lähedal muudele sõidukiosadele või maapinnale. X X X X X 5.1.2. Käändmik Sõiduki kontroll vaatlusega ja lõtkutestriga kanalil või tõstukil. Kõigile ratastele rakendatakse vertikaal- või külgjõudu ning kontrollitakse liikumise ulatust teljetala ja käändmiku vahel. 1) Käändmik on kahjustunud. 2) Käändteljepolt või kuulliigend või puksid on kulunud. 3) Käändteljepolt või kuulliigend on kulunud ning võib lahti tulla ja see mõjutab sõiduki suunastabiilsust. 4) Kinnitamata. 5) Kinnitamata ja võib lahti tulla. X X X X X 5.1.3. Rattalaagrid Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil. Kasutada lõtkutestrit või tõsta ratas maast lahti. Lõtkutestrile paigutatud või maast lahti tõstetud ratast loksutatakse või rakendatakse rattale külgjõudu ja kontrollitakse, kui suures osas liigub ratas käändmiku suhtes. <0} 1) Lõtk rattalaagrites. 2) Rattalaagri purunemise oht. 3) Rattalaagrid poovad. 4) Rattalaagrid on kinni kiilunud. X X X X 5.2. Veljed ja rehvid 5.2.1. Rattarumm Kontrollitakse vaatlusega. 1) Rattamutrid või - poldid puuduvad või on kinnitamata. 2) Rohkem kui 25% rattamutritest või -poltidest puuduvad või on kinnitamata. 3) Rumm on kulunud või kahjustunud. 4) Rumm on kahjustunud sellisel viisil, et ratast ei saa ohutult kinnitada. X X X X 5.2.2. Veljed Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil. Kõikide velgede kontroll vaatlusega mõlemast küljest. 1) Velg on kulunud ( kinnituspoldiava või rummuava ) . 2) Velg on kulunud ja see mõjutab rehvi püsivust veljel või rummul. 3) Rehvi lukustusrõngas on kinnitamata. 4) Rehvi lukustusrõngas võib küljest ära kukkuda. 5) Velg on kahjustunud. 6) Velje suurus või tüüp ei vasta nõuetele ning mõjutab liiklusohutust. 7) Velje kinnituspoldi- või mutrikatted puuduvad. 8) Velje kinnituseks kasutatakse selle tüübile mittevastavaid kinnituspolte või -mutreid. X X X X X X X X 5.2.3. Rehvid Kogu rehvi kontroll vaatlusega, kas siis pöörates maapinnalt üles tõstetud ratast koos või sõites sõidukiga edasi ja tagasi, kontrollides rehvi kulumisindikaatorit või vajadusel kasutades mõõtevahendit. 1) Rehvi mõõtmed, paigutus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või kiiruskategooria ei vasta nõuetele ning mõjutab liiklusohutust. 2) Rehv puutub kokku sõiduki liikumatute osadega, mis halvendab ohutut juhtimist. 3) Samal teljel asuvate rataste või topeltrataste rehvid on erineva te mõõtmetega. 4) Samal teljel asuvad rehvid on erineva konstruktsiooniga (nt radiaal-/diagonaalrehvid). 5) Mistahes kahjustus rehvis. 6) Koor t on nähtav või katki. 7) Rehvimustri jääksügavus ei vasta nõuetele. 8) Vähem kui 80% nõutavast mustri jääksügavusest. 9) Rehv puutub kokku sõiduki muude liikumatute osadega, ei mõjuta ohutut juhtimist. 10) Rehv ei vasta nõuetele. 11) Koor d i kaitsekiht on kahjust un ud. 12) Rehvirõhu kontrollsüsteemi talitluses esineb tõrge. 13) Rehvirõhu kontrollsüsteem on töökõlbmatu. X X X X X X X X X X X X X 5.3. Vedrustus 5.3.1. Vedrud ja stabilisaator Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil ja lõtkutestriga. 1) Vedru kinnitus on halvenenud. 2) Vedru on kinnitamata. 3) Keerdvedru või lisavedruleht on kahjustunud. 4) Vedru pealeht on kahjustunud. 5) Keerdvedru või lisavedruleht puudub. 6) Vedru pealeht puudub. 7) Sobimatu parandamine või muutmine. 8) Stabilisaatori puksil või kuulliigendis esineb lõtkusid. 9) Stabilisaator kahjustunud, kinnitamata või puudub. X X X X X X X X X 5.3.2. Amortisaatorid Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil. 1) Amortisaatori kinnitus on halvenenud. 2) Amortisaator kinnitamata või puudub. 3) Amortisaatorist on õli lekkinud või töökõlbmatu. 4) Läbilööki amortiseerivad puhvrid on kahjustunud, kinnitamata või puuduvad. X X X X 5.3.3. Torsioonvedru , reaktiivvardad, õõtshargid ja hoovad Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil ja lõtkutestriga. 1) Kinnitus on halvenenud. 2) Kinnitamata või puudub. 3) Kahjustunud või korrodeerunud. 4) Töökõlbmatu. 5) Sobimatu parandamine või muutmine. 6) Liigub vastu teisi sõiduki osi. X X X X X X 5.3.4. Vedrustuse liigendid Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil ja lõtkutestriga. 1) Puks i seisukord on halvenenud . 2) Puks puudub või on kulunud. 3) Kuulliigendis on lõtk. 4) Kuulliigend võib lahti tulla . 5) Tolmukaitse seisukord on halvenenud. 6) Tolmukaitse on kahjustunud või puudub. X X X X X X 5.3.5. Õhkvedrustus Kontrollitakse vaatlusega, kuulamisega ja vajadusel seebiveega. 1) Süsteem on töökõlbmatu. 2) Mistahes komponent on kahjustunud. 3) Sobimatu parandamine või muutmine. 4) Pihkub . X X X X 6. RAAM, KERE JA SELLELE KINNITATAVAD OSAD 6.1. Raam, kere ja selle le kinnitatavad osad 6.1.1. Üldine seisund Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil. 1) Konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud. 2) Konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud ja ilmne purunemise oht. 3) Kinnituskohad raamil või kerel on kahjustunud. 4) Kinnituskohad raamil või kerel on lahti tulnud või kinnitamata. 5) Konstruktsiooni kandevelement on korrodeerunud. 6) Konstruktsiooni kandevelement on korrodeerunud ja ilmne purunemise oht. 7) Sobimatu parandamine või muutmine. X X X X X X X 6.1.2. Väljalasketorud ja summutid Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil. 1) Heitgaasisüsteemi osade kinnitus on halvenenud. 2) Heitgaasisüsteemi osad on kinnitamata. 3) Heitgaasisüsteem pihkub . 4) Heitgaasid tungivad kabiini või sõitjateruumi ja see kujutab ohtu reisijate tervisele. 5) Sobimatu parandamine või muutmine. X X X X X 6.1.3. Kütusepaak ja - torud (sh kütteaine paak ja torud) Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil. LPG-, CNG- ja LNG- süsteemi kontrollimiseks kasutatakse lisaks vaatlusele ka lekketuvastussead et . 1) Paagi või torude kinnitus on halvenenud . 2) Paagi või torude kinnitustest lahti tuleku oht, mis võib tekitada võimaliku tuleohu . 3) Kütuse leke, täiteava kork puudub või laseb läbi. 4) Tuleoht: kütuseleke või valesti varjestatud kütusepaak. 5) Kütusetorud või - voolikud on halvenenud seisukorras. 6) Kütusetorud või - voolikud on kahjustunud. 7) LPG-, CNG-, LNG- või vesinikusüsteem ei vasta nõuetele. 8) Kütusepaak või selle paigutus ei vasta nõuetele. 9) LPG, CNG või LNG leke rohkem, kui 200 ppm -i X X X X X X X X X 6.1.4. Kaitserauad, allasõidutõkked , esikaitsesüsteemid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kahjustunud. 2) Kinnitus on halvenenud . 3) Kinnitamata ja võib ära kukkuda. 4) Ei vasta nõuetele. 5) Paigutus ei vasta nõuetele. X X X X X 6.1.5. Varuratta kandur Kontrollitakse vaatlusega. 1) Seisukord on halvenenud. 2) Kahjustunud või kinnitamata. 3) Varuratas ei ole kandurile turvaliselt kinnitatud. 4) Varuratta või kanduri küljest ära kukkumise oht. X X X X 6.1.6. Haakeseadmed ja pukseerimisseadised Võimaliku kulumise ja nõuetekohase talitluse visuaalne kontroll, pöörates erilist tähelepanu kõikidele paigaldatud ohutusseadistele, ja/või mõõturi kasutamine. 1) Haakeseade on kahjustunud. 2) Haakeseade on kahjustunud (autorong). 3) Haakeseade on kulunud. 4) Haakeseade on kulunud ja lõtk veduki ja haagise haakeseadmete vahel ületab piirväärtust. 5) Kinnitus on halvenenud. 6) Kinnituskoht on kahjustunud. 7) Kinnitamata. 8) Mis tahes ohutusseadis puudub või on töökõlbmatu. 9) Sobimatu parandamine või muutmine. X X X X X X X X X 6.1.7. Jõuülekanne Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil ja käitamisega. 1) Kinnitus on halvenenud. 2) Kinnitamata. 3) Püsikiirus- või kardaanliigend on kulunud. 4) Püsikiirus- või kardaanliigendi purunemise või lahtituleku oht. 5) Elastsed liigendid on kahjustunud. 6) Elastsed liigendid on oluliselt kahjustunud ja võivad lahti tulla. 7) Veovõll on kahjustunud. 8) Laagripukk on kahjustunud või töökõlbmatu. 9) Laagripuki purunemise või lahti tuleku oht. 10) Tolmukaitse on halvenenud seisukorras. 11) Tolmukaitse on kahjustunud või puudub. 12) Sobimatu parandamine või muutmine. 13) Sidur ei toimi või käigud ei lülitu. 14) Kett või rihm ei ole pingutatud. 15) Kett või rihm on kulunud. 16) Hammas- ja rihmaratas on kulunud või kahjustunud. X X X X X X X X X X X X X X X X 6.1.8. Mootori kinnitused Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitus on halvenenud seisundis. 2) Kinnitus on kahjustunud. 3) Sobimatu parandamine või muutmine. 4) Kinnitused on lahti tulnud või mõranenud. X X X X 6.1.9. Mootor Kontrollitakse vaatlusega. 1) Sobimatu mootori, toitesüsteemi või jõuallika muutmine. 2) Mootor kuumeneb üle. 3) Mootor ei tööta ühtlaselt. X X X 6.1.10. Elektrisõiduki laadimine Kontrollitakse vaatlusega. 1) Laadimispistik on halvenenud seisukorras. 2) Laadimispistik on selliselt kahjustunud, et see võib kujutada ohtu tervisele. X X 6.2. Kabiin, kere ja pealisehitus 6.2.1. Seisund Kontrollitakse vaatlusega. 1) Terav, väljaulatuv või haakuv osa, millega kokkupuude võib põhjustada vigastusi. 2) Kattepaneeli või - detaili küljest ära kukkumise oht. 3) Kahjustuse tõttu on kogu konstruktsiooni stabiilsus halvenenud . 4) Heitgaasid või mootorisuits pääsevad kabiini või sõitjateruumi . 5) Kabiini või sõitjateruumi pääsevad heitgaasid või mootorisuits kujutavad ohtu reisijate tervisele. 6) Sobimatu parandamine või muutmine. 7) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu on tekkinud oht reisijate või liiklejate tervisele. 8) Kasutatakse alarmsõiduki värviskeemi ja eritunnuseid , kui gi selleks puudub luba. 9) Alarmsõidukil ei vasta värviskeem või eritunnused nõuetele. X X X X X X X X X 6.2.2. Paigaldus Sõiduki kontroll vaatlusega kanalil või tõstukil. 1) Kinnitus on halvenenud. 2) Kinnitamata. 3) Valesti paigaldatud. 4) Kinnituskohad on korrodeerunud või kahjustunud. 5) Kinnituskohad on korrodeerunud või kahjustunud nii, et kogu sõiduki stabiilsus on halvenenud. 6) Sobimatu parandamine või muutmine. X X X X X X 6.2.3. Uksed (sh luugid) Kontrollitakse vaatlusega. 1) Uks ei avane või ei sulgu korralikult. 2) Uks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna (liuguks). 3) Uks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna (pöörduks) . 4) Uks, uksehing, tuulelukk või uksepost on halvenenud seisundis. 5) Uks, uksehing, tuulelukk või uksepost on kahjustunud, kinnitamata või puudu. 6) Luuk ei sulgu korralikult. X X X X X X 6.2.4. Sõitjate- ja veoseruum Kontrollitakse vaatlusega. 1) Oluliselt halvenenud seisukorras . 2) Reisijatel ei ole ohutu sõidukis viibida või veost ohutult vedada. 3) Veoseruumis puuduvad koormakinnitus e kohad. 4) Koormakinnitus e kohad või nende paigutus ei vasta nõuetele. 5) Veose- ja sõitjateruumi vahel puudub vahesein. X X X X X 6.2.5. Juhiiste Kontrollitakse vaatlusega. 1) Istme konstruktsioon on kahjustunud. 2) Kinnitamata. 3) Istet ei saa reguleerida. 4) Iste või seljatugi ei ole fikseeritav. 5) Iste ei vasta nõuetele. 6) Kinnitus on kahjustunud või korrodeerunud. X X X X X X 6.2.6. Muud istmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Istme konstruktsioon on kahjustunud. 2) Kinnitamata. 3) Istet ei saa reguleerida. 4) Iste või seljatugi ei ole fikseeritav. 5) Iste ei vasta nõuetele. 6) Kinnitus on kahjustunud või korrodeerunud. 7) Sõidukisse on paigaldatud lubatust rohkem istmeid. X X X X X X X 6.2.7. Muud juhtimisseadmed (nt gaasipedaal) Kontrollitakse vaatlusega ja käitamisega. 1) Pedaal või rullik ei liigu vabalt või jääb peale. 2) Pedaal või rullik ei liigu vabalt või jääb peale ning sõidukit ei ole ohutu juhtida. 3 ) Käigud lülituvad raskelt. 4 ) Käik lülitub sõidu ajal iseeneslikult välja. X X X X 6.2.8. Kabiini astmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Ast m e või platvorm i kinnitus on halvenenud. 2) Aste või platvorm kinnitamata ja kasutamisel võib sõitja ennast vigastada. X X 6.2.9. Muud sõiduki sise - ja välisseadmed või varustus (tõstuk, kraana vms) Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitamata. 2) Ei vasta nõuetele. 3) Paigaldus ei vasta nõuetele. 4) Lekib. 5) Seade on kohustuslikus korras auditeerimata või kontrollimata. X X X X X 6.2.10. Porikaitsmed (poritiivad, -põlled, porikaitsevarustus) Kontrollitakse vaatlusega . 1) Porikaitse on halvenenud seisukorras. 2) Porikaitse on kahjustunud või korrodeerunud. 3) Kinnitus on halvenenud. 4) Kinnitamata. 5) Porikaitsesüsteemi osa puudub. 6) Ei vasta nõuetele. 7) Paigutus ei vasta nõuetele. X X X X X X X 6.2.11. Tugijalg ja -hark Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub või kinnitamata. 2) Kahjustunud või korrodeerunud. 3) Ei vasta nõuetele. 4) Sõiduki liikumise ajal lahtituleku oht. X X X X 6.2.12. Käepidemed ja jalatoed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub või kinnitamata. 2) Kahjustunud või korrodeerunud. 3) Ei vasta nõuetele. X X X 7. MUU VARUSTUS 7.1. Turvavööd/turvavööpandlad ja turvasüsteemid 7.1.1. Turvavööde ja nende pannalde kinnituste turvalisus Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnituskoht on halvenenud seisundis. 2) Kinnituskoht on muutunud kasutuskõlbmatuks. 3) Kinnitamata. X X X 7.1.2. Seisund Kontrollitakse vaatlusega. 1) Turvavöö puudub. 2) Turvavöö on halvenenud seisundis. 3) Turvavöö on kahjustunud. 4) Turvavöö ei vasta nõuetele. 5) Turvavöö pannal või lukusti on kahjustunud või töökõlbmatu. 6) Turvavöö tõmbur on kahjustunud või töökõlbmatu. X X X X X X 7.1.3. Turvavöö leevendi Kontrollitakse vaatlusega. 1) Turvavöö leevendi ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis. X 7.1.4. Turvavöö eelpingutid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Eelpinguti ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases sõidukis. X 7.1.5. Turvapadi Kontrollitakse vaatlusega. 1) Turvapadi ilmselt puudub. 2) Turvapadi on ilmselt töökõlbmatu. X X 7.1.6. SRS-süsteemid Kontrollitakse vaatlusega. 1) SRS-süsteemis on tõrge. 2) SRS-rikkeindikaator ei sü tti . X X 7.2. Tulekustuti Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata. 2) Puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata, kui on nõutav ühissõidukis (nt takso, liinibuss, reisibuss jne). X X 7.3. Ukselukud ja kasutamistõkis Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kasutustõkis ei takista sõiduki käitamist. 2) Ukselukud on defektsed. 3) Kasutustõkise tahtmatu lukustumine või blokeerumine. X X X 7.4. Ohukolmnurk Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub või ei vasta nõuetele. X 7.5. Esmaabivahendid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudu vad . X 7.6. Ratta tõkiskingad Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puuduvad või on valede mõõtmetega. X 7.7. Helisignaalseade Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel. 1) Tõrgub. 2) Töökõlbmatu. 3) Signaali lülitamine raskendatud. 4) Helitugevus ei vasta nõuetele. 5) Heli on vahelduva tonaalsusega. X X X X X 7.8. Kiirusmõõdik Kontrollitakse vaatlusega. 1) Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele. 2) Puudub. 3) Toimimine on halvenenud. 4) Töökõlbmatu. 5) Mõõdikut ei saa piisavalt valgustada. 6) Ei ole valgustatud. X X X X X X 7.9. Sõidumeerik Kontrollitakse vaatlusega ja käitamisega. 1) Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele. 2) Töökõlbmatu. 3) Plommid on kahjustunud või puuduvad. 4) Paigaldusplaat puudub, on loetamatu või aegunud. 5) Ilmne rikkumine või manipuleerimine. 6) Rehvide mõõdud või registreerimisnumber ei vasta sõidumeeriku kontrolli parameetritele. 7) Printer on töökõlbmatu või paber on otsas. X X X X X X X 7.10. Kiiruspiirik Kontrollitakse vaatlusega ja käitamisega. 1) Kiiruspiirik puudub või ei ole töökorras. 2) Seadistatud kiirus on vale. 3) Plommid on kahjustunud või puuduvad. 4) Paigaldusplaat puudub või on loetamatu. 5) Rehvide mõõtmed ei vasta seadistatud parameetritele. X X X X X 7.11. Läbisõidumõõdik Kontrollitakse vaatlusega. 1) Töökõlbmatu. X 7.12. Elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC) Kontrollitakse vaatlusega. 1) Ratta pöörlemissagedusandurid puuduvad või on kahjustunud. 2) Juhtmestik on kahjustunud. 3) Muud osad puuduvad või on kahjustunud. 4) Lüliti on kahjustunud või töökõlbmatu. 5) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X X X X X 7.13 . eCall (kui see on paigaldatud, vastavalt ELi tüübikinnitust käsitlevatele õigusaktidele) 7.13.1 . Paigaldus ja konfiguratsioon Visuaalne kontroll koos elektroonilise liidese kasutamisega, kui see on võimalik sõiduki tehniliste omaduste tõttu ja kui vajalikud andmed on kättesaadavad 1) Süsteem või mõni komponent puudub . 2) Tarkvara versioon on vale. 3) Süsteemi kodeering on vale . X X X 7.13.2 . Seisund Visuaalne kontroll koos elektroonilise liidese kasutamisega, kui see on võimalik sõiduki tehniliste omaduste tõttu ja kui vajalikud andmed on kättesaadavad 1. Süsteem või komponendid on kahjustunud. 2. eCall -süsteemi rikkeindikaator näitab süsteemis tõrget. 3. eCall -süsteemi elektroonilise juhtseadme rike. 4 . Mobiilsideseadme rike. 5 . GPS-signaali rike. 6 . Audiokomponendid ei ole ühendatud. 7 . Toiteallikas ei ole ühendatud või piisavalt laetud. 8 . Süsteem näitab tõrget sõiduki elektroonilise liidese kaudu. X X X X X X X X 7.13.3 . Toimimine Visuaalne kontroll koos elektroonilise liidese kasutamisega, kui see on võimalik sõiduki tehniliste omaduste tõttu ja kui vajalikud andmed on kättesaadavad 1. Miinimumteave (MSD) on vale. 2. Audiokomponendid ei tööta nõuetekohaselt. X X 8. SAASTED 8.1. Müra 8.1.1. Müravähendussüsteem Subjektiivne hindamine (välja arvatud juhul, kui ülevaataja arvates võib müratase ületada piirnorme – sel juhul tuleb teha seisumüra katse, kasutades müramõõdikut). 1) Seisumüratase ületab valmistaja lubatud taset. 2) Mistahes osa kinnitamata. 3) Mistahes osa kahjustunud. 4) Valesti paigaldatud. 5) Mistahes osa puudub. 6) Sobimatu muutmine või parandamine. 7) Mis tahes osa võib küljest ära kukkuda. X X X X X X X 8.2. Heitgaasid 8.2.1. Ottomootori heitmed 8.2.1.1. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed Kontrollitakse vaatlusega. Euro 6 ja Euro VI heitgaasiklassiga sõidukitel teostatakse ka veakoodide lugemine EOBD pardadiagnostika testri abil . Kui sõiduk pole pardadiagnostika kontrolliks valmis või kontrolli pole võimalik teha, siis tuleb kontrollida rikkeindikaatori olekut. 1) Tootja paigaldatud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed ilmselt puuduvad või on defektsed. 2) Heitgaaside mõõtmist oluliselt mõjutavad pihkumised . 3) Rikkeindikaator ei toimi korrektselt . 4) Pardadiagnostika tester tuvastas veakoodi vahemikust P0001-P0499 või veakoodi P0650. X X X X 8.2.1.2. Heitgaasid Heitgaaside mõõtmine heitgaasianalüsaatoriga. Nähtava suitsu kontroll vaatlusega. Mõõtmist ei teostata kahetaktiliste le mootorite le ja L kategooria sõidukite le . 1) Heitgaasid ületavad nõuetega kehtestatud piirväärtuseid. 2) Töötava mootori püsival töörežiimil väljub nähtavat suitsu (v.a veeaur ). 3) Mootor ei tööta valmistaja ettenähtud tühikäigupöörete vahemikus. X X X 8.2.2. Diiselmootori heitmed 8.2.2.1. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed Kontrollitakse vaatlusega. Euro 6 ja Euro V I heitgaasiklassiga sõidukitel teo statakse ka veakoodide lugemine EOBD pardadiagnostika testri abil . Kui sõiduk pole pardadiagnostika kontrolliks valmis või kontrolli pole võimalik teha, siis tuleb kontrollida rikkeindikaatori olekut. 1) Tootja paigaldatud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed ilmselt puuduvad või on defektsed. 2) Heitgaaside mõõtmist oluliselt mõjutavad pihkumised . 3) Rikkeindikaator ei toimi korrektselt . 4 ) Ebapiisav kogus reagenti. 5) Pardadiagnostika tester tuvastas veakoodi vahemikust P0001-P0499 või veakoodi P0650. X X X X X 8.2.2.2. Suitsusus Heitgaaside suitsususe mõõtmine suitsususe mõõturiga. Nähtava suitsu ja tahmaosakeste kontroll vaatlusega. Mõõtmist ei teostata L-kategooria sõidukite le . 1) Suitsusus ületab nõuetega kehtestatud piirväärtuseid. 2) Töötava mootori püsival töörežiimil väljub nähtavat suitsu (v.a veeaur ). 3) Mootori pööretepiirik on töökõlbmatu. 4) Euro 6 või Euro VI sõiduki heitmed sisaldavad nähtavaid tahmaosakesi. X X X X 8.3. Elektromagnetiliste häirete vähendamine 8.3.1. Raadiohäired Kontroll vaatlusega. 1) Raadiovastuvõtja töö on häiritud. X 8.4. Muud keskkonnaga seotud puudused 8.4.1. Vedelikulekked Kontroll vaatlusega. 1) Mistahes vedelikuleke (v.a vesi), mis võib kujutada ohtu teistele liiklejatele või keskkonnale. X 9. TÄIENDAVALT KONTROLLITAVAD SÕLMED REISIJATE VEOKS KASUTATAVATELE M 2 - ja M 3 KATEGOORIA SÕIDUKITELE 9.1. Väljapääsud 9.1.1. Sisse- ja väljapääsud Kontroll vaatlusega ja käitamisel. 1) Tõrge toimimisel. 2) Halvenenud seisund. 3) Võib tekitada reisijale vigastusi. 4) Väljapääsude (nt uste) avamise ja sulgemise seadmed on defektsed. 5) Väljapääs ei vasta nõuetele. 6) Väljapääs ei ole piisavalt lai. X X X X X X 9.1.2. Avariiväljapääsud Kontroll vaatlusega ja käitamisel (kui see on asjakohane). 1) Tõrge toimimisel. 2) Avariiväljapääsu tähistavad sildid on loetamatud. 3) Avariiväljapääsu tähistavad sildid puuduvad. 4) Avariiväljapääsu avamise seade puudub või on defektne. 5) Väljapääs ei vasta nõuetele. 6) Ei ole piisavalt lai või on blokeeritud. X X X X X X 9.2. Niiskuse ja jäite eemaldamise süsteem Kontroll vaatlusega ja käitamisel. 1) Tõrgub. 2) Töökõlbmatu. 3) Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi . 4) Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi ja oht reisijate tervisele. X X X X 9.3. Ventileerimis- ja küttesüsteem Kontroll vaatlusega ja käitamisel. 1) Tõrgub. 2) Töökõlbmatu. 3) Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi . 4) Mürgiste gaaside või heitgaaside pääsemine juhikabiini või sõitjateruumi ja oht reisijate tervisele. X X X X 9.4. Istmed 9.4.1. Reisijate istmed (sh reisisaatjate istmed) Kontroll vaatlusega. 1) Klappiste ei pöördu automaatselt tagasi. 2) Klappiste ei pöördu automaatselt tagasi ja blokeerib avariiväljapääsu. X X 9.4.2. Juhi istekoha lisanõuded Kontroll vaatlusega. 1) Juhikabiini vaheseina kinnitus on halvenenud või ei vasta nõuetele. 2) Juhikabiini vahesein kinnitamata või ei vasta nõuetele ja võib tekitada vigastusi. X X 9.5. Sisevalgustusseadmed Kontroll vaatlusega ja käitamisel. 1) Defektne või ei vasta nõuetele. 2) Töökõlbmatu. X X 9.6. Vahekäigud ja seisukohad Kontroll vaatlusega. 1) Põrand on ebakindel. 2) Käsipuud/käepidemed on halvenenud seisukorras. 3) Käsipuud/käepidemed on kahjustunud või puudu. 4) Käsipuude/käepidemete paigutus ei vasta nõuetele. 5) Vahekäigud pole piisavalt laiad. X X X X X 9.7. Trepid ja astmed Kontroll vaatlusega. 1) Halvenenud seisukorras. 2) Kahjustunud ja ohustab reisijate turvalisust. 3) Sissetõmmatavad astmed ei toimi õigesti. 4) Ei vasta nõuetele. 5) Valgustamata, liiga kitsad või kõrged. X X X X X 9.8. Reisijate sidesüsteem Kontroll vaatlusega ja käitamisel. 1) Süsteemis on tõrge. 2) Töökõlbmatu. X X 9.9 Kirjalik teave (kirjed) Kontroll vaatlusega. 1) Vajalik teave puudub, on eksitav või loetamatu. 2) Ei vasta nõuetele. 3) Vale teave. X X X 1 VO – väheoluline rike või puudus 2 OV – oluline rike või puudus 3 EOV – ohtlik rike või puudus
08 . 0 6 .202 2 Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 73 lõigete 11 ja 12 ning § 200 lõike 10 alusel. Eelnõu on koostatud komisjoni delegeeritud direktiivide (EL) 2021/1716 ja (EL) 2021/1717 ülevõtmiseks. Kõnealuste d irektiiv id ega muud etakse kehtivaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive, mis on seotud tehnoülevaatuse ja liikluses osalevate sõidukite tehnokontrolliga . Kuna vahepeal on muutunud sõidukite kategooriad, siis täiendatakse tehnoülevaatuse ja liiklevate sõidukite tehnokontrolli direktiive uute kategooriatega. Lisaks täiendatakse tehnoülevaatusel kontrollitavate süsteemide nimekirja hädaabinumbril 112 põhineva sõidukisisese eCall -süsteemiga . Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeleliselt vaatas üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Sven Nurk (
[email protected] , tel: 625 6498) . Eelnõud õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaia Läänemets (e-post: kaia.laanemets @mkm.ee ) . Eelnõuga muudetakse : 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrust nr 42 „Mootorsõiduki- ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ ( RT I, 17.05.2022, 6 ) (edaspidi määrus nr 42 ); 2 ) m ajandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määrus t nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ ( RT I, 17.05.2022, 3 ) (edaspidi määrus nr 77 ); 3 ) majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a määrus t nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ ( RT I, 02.07.2021, 3 ) (edaspidi määrus nr 114 ); 4 ) majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määrus t nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded , nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ( RT I, 17.05.2022, 10 ) (edaspidi määrus nr 39 ) “ . 2. Eelnõu s isu ja võrdlev analüüs Määruse nr 42 lisa 1 muutmine. Kuna käesoleva eelnõuga lisatakse tehnoülevaatusel kontrollitavate süsteemide hulka ka hädaabinumbril 112 põhinev sõidukisisene eCall süsteem (määruse nr 77 lisa 4 uuesti kehtestamine) , mille kontrollimise kohustus tuleneb eelnõuga ülevõetavast direktiivist (EL) 2021/1717, siis täienda takse määruse nr 42 lisas 1 toodud tehnonõudeid ning sätesta takse , et nimetatud süsteem peab olema töökorras, kui sõiduki valmistaja on sõidukisse eCall süsteemi paigaldanud. Määruse nr 77 § 8 lõike 8 1 muutmine . Määruse nr 77 § 2 punkti st 24 tuleneb, et eriliigili st ülevaatus t tehakse taksole, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse vahenduseta . Kuna taksole, mille tellimine ja hinna arvestamine toimub ainult infoühiskonna teenuse vahendusel ei tehta eriliigilist ülevaatust, siis jäetakse eelnõu § 2 punktiga 1 sõna „eriliigilist“ muudetava määruse § 8 lõikest 8 1 välja. Määruse nr 77 § 8 1 lõike 1 muutmine. Tegemist on tehnilise muudatusega, kus asendatakse viide punktile 3 viitega lisas 4 olevale tabelile. E elnõuga muudetakse muuhulgas lisa 4 selliselt , et edaspidi nimetatakse lisa punktis 3 olevat tabelit edaspidi kui „ tabel “ . Seda tehakse põhjusel, et saaks tabelis olevatele punktidele täpsemini viidata, et välistada olukord, kus lisas 4 on mitu sama numbriga punkti. Näiteks on hetkel lisa punkt 3see tabel ise ja tabelis olev punkt 3 , mis käsitleb nähtavust , on samuti punkt 3. Muudatusega eemaldatakse selline vastuolu. Määruse nr 77 § 11 1 täiendamine lõikega 6 . Direktiivi (EL) 2021/1717 artikli 2 lõike 1 kohaselt kohaldavad liikmesriigid direktiivi lisa punkti 1 järgimiseks vajalikke meetmeid hiljemalt alates 20. maist 2023 , seega antakse direktiiviga liikmesriikidele aega valmistuda eCall süsteemi kontrollimiseks, mida Eesti ka kavatseb kasutada, et tehnoülevaatajad ja Transpordiamet saaks vajalikke ettevalmistusi teha. M ääruse nr 77 normitehnilise märkuse muutmine. Lisatakse viide direktiivile (EL) 2021/1717, mis käesoleva eelnõuga üle võetakse. Lisaks, kuna määrusega nr 77 on üle võetud ka mõned direktiivi 2014/47/EL sätted, siis lisatakse viide ka direktiivile 2014/47/EL, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2021/1716. Määruse nr 77 lisa 2 punkti 8.10. muutmine. Kuna alla 3,5 tonnise täismassiga sõidukitel ei kasutata õhkpidureid, siis täpsustatakse määrust selliselt, et sellises ülevaatuspunktis, kus üle 3,5 tonnise täismassiga sõidukeid ei kontrollita , ei ole vaja ka õhkpiduri kontrollimise seadmeid , ning nimetatakse, milliste kategooriate sõidukite kontrollimisel on õhkpiduri kontrollimise seadmed vajalikud. Need kategooriad, mille kontrollimisel on õhkpiduri kontrollimise seadmed vajalikud ( M 2 -; N 2 -; M 3 -; N 3 -; T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b ) tulenevad direktiivi 2014/45/EL, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2021/ 1717, III lisa I tabelist . Määruse nr 77 lisa 2 punkti 8.16. muutmine. Kuna Maanteeamet ühendati Lennuameti ja Veeteede Ametiga ja uue ühendameti nimeks sai Transpordiamet, siis asendatakse lisa 2 punktis 8.16 Maanteeameti nimi Transpordiametiga. Määruse nr 77 lisa 4 muutmine. Rikete ja puuduste tabelit täiendatakse eCall -süsteemi rikete ja puuduste liigitusega (punktid 7.13.1. – 7.13.3.) , mis tulenevad d irektiivi (EL) 2021/171 7 lisas t. Määruse nr 114 paragrahvi 1 lõike 3 muutmine. Kõnealune säte sõnastatakse vastavalt direktiivi (EL) 2021/1716 artikli 1 lõike 1 punktile ii. Kuigi direktiiviga (EL) 2021/1716 asendatakse direktiivi 2014 /47/EL artikli 2 lõike 1 punktis d viide T5 kategooria traktorile viitega T1b – T4. 3 b kategooria traktoritega, siis T5 kategooria traktorid ei ole tegelikult kuhugi kadunud. See kategooria on lihtsalt eemaldatud tüübikinnituse eeskirjadest, mitte liiklusest, seetõttu käsitletakse ka edaspidi T5 kategooria traktorit kommertssõidukina. Määruse nr 114 normitehnilise märkuse muutmine . L isatakse viide eelnõuga ülevõetavale direktiivile (EL) 2021/1716, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i (EL) 2014/47 . Määruse nr 114 lisa 1 ja lisa 6 uuesti kehtestamine . Lisa d 1 ja 6 kehtestatakse uuesti ning võrreldes kehtiva määrusega on neid muudetud vastavalt direktiivi (EL) 2021/1716 artikli 1 lõikele 2 asenda des kontrollkaardi esiküljel ja kommertssõiduki kontrolliaktil kategooria T5 kategooriaga T1b ning lisatakse kategooriad T2b – T4.3b. Edaspidi tuleb T5 kategooria sõiduki kontrollimisel see kanda kontrollkaardil tähega „ m “ tähistatud lahtrisse ehk muu kategooria alla. Määruse nr 39 § 9 lõike 1 muutmine. Muudatusega ühtlustatakse traktori , liikurmasina ja nende haagiste tehnoülevaatuse osas määruse sõnastus määruse nr 77 sõnastusega (määrus nr 77 § 8 lõige 1) , kuna käesoleva eelnõuga lisatakse määrusesse samasugune rikete ja puuduste tabel (määruse täiendamine lisaga 5) nagu määruses nr 77 , kus kontrollitavad osad, seadmed, sõlmed ning varustus on jaotatud samasugusteks valdkondadeks . Määruse nr 39 § 9 täiendamine lõikega 1 1 . Kuna käesoleva eelnõuga lisatakse määrusesse samasugune rikete ja puuduste tabel (lisa 5) nagu määruses nr 77 (määrus nr 77 lisa 4) , siis sätestatakse, et masina , välja arvatud vanasõiduki tehnonõuetele vastavus t tuleb kontrollida vastavalt lisa s 5 toodud nõuetele . Rikete ja puuduste tabel lisatakse, kuna vastavalt liiklusseaduse § 73 lõikele 12 kehtestab valdkonna eest vastutav minister rikete ja puuduste liigitamise tingimused ja korra , mis kehtivas määruses hetkel puudub. Määruse nr 39 § 10 täiendamine lõigetega 5 ja 6. Määrusesse lisatakse samasugused rikete ja puuduste liigitamise põhimõtted nagu määruses nr 77 (määrus nr 77 § 9 lõiked 4 ja 5) , et ühtlustada tehnoülevaatuse korraldust erinevate kategooriate sõidukite vahel. Määruse nr 39 normitehnilise märkuse muutmine. Lisatakse viide eelnõuga ülevõetavale direktiivile (EL) 2021/1717, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i (EL) 2014/45 . Määruse nr 39 lisa 1 uuesti kehtestamine . Tehnoülevaatus on tehnonõuetele vastavuse kontroll, mistõttu peab lisas 1 olema sätestatud tehnonõue , mida saab tehnoülevaatusel lisa 5 järgi kontrollida ehk lisa 1 täiendatakse nende tehnonõuetega , mida lisa 5 kohaselt tehnoülevaatusel peab kontrollima, kuid mille kohta lisas 1 tehnonõuded hetkel puuduvad. Lisa 5 põhineb direktiivi 2014/45/EL I lisal. Määruse nr 39 lisa 1 gruppi 4 on võrreldes kehtiva lisaga muudetud järgnevalt: „Koodi 404 punkt 6 on sõnastatud järgmiselt: „6. Voolikute ühendusotsakud ja eralduskraan peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, olema töökorras ega tohi pihkuda .“; M ääruse nr 39 lisa 1 gruppi 4 on täiendatud järgmiselt: „ Kood 413. Pidurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder P idurivõimendi, piduri peasilinder ja ratta töösilinder peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, olema töökorras ega tohi lekkida. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 414. Energiavaru survepaak, suruõhupaak Energiavaru survepaak ja suruõhupaak peavad vastama valmistaja poolt ettenähtule, olema töökorras ega tohi pihkuda . Kontrollimine: vaatluse ja seebiveega. “ ; M ääruse nr 39 lisa 1 koodi 602 on täiendatud punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13. Kui traktorile või liikurmasinale on paigaldatud tuuleklaasi soojendi, siis peab see olema töökorras;“; Määruse nr 39 lisa 1 koodi 707 punkti 1 on täiendatud peale sõna „töökorras“ sõnadega „, kui valmistaja on selle paigaldanud““. Lisaks on muudetud lisas 1 kasutuses olevat nummerdamise süsteemi, et ühtlustada see määruse nr 42 lisas 1 ja lisas 2 oleva nummerd amise süsteemiga. Uue nummerdamise süsteemiga on iga nõue nummerdatud punktiga, mis jagunevad alapunktideks, näiteks: „2. ; 2.1. ; 2.2; 3. “ . Kehtivas määruse lisas on kasutuses nummerdussüsteem, kus punktid jagunevad punktideks ja alapunktideks näiteks nii „1); a); b); c); 2)“. Taolise liigituse korral on raske lisada tulevikus veel alapunkte, näiteks kui on vaja punkt „a)“ veel omakorda alapunktideks jaotada, samas kui näiteks punkti „2.1.“ korral saab seda jagada omakorda punktideks „2.1.1. ja 2.1.2.“. Lisaks kaotatakse iga koodi algusest sõna „Nõuded“, kuna l isa 1 pealkirjas juba sisaldub sõna „ nõuded “ ja kui punktide sisu lugeda, siis on piisavalt arusaadav, et tegemist on nõuetega. Määruse täiendamine lisaga 5. Vastavalt liiklusseaduse § 73 lõikele 12 kehtestab valdkonna eest vastutav minister rikete ja puuduste liigitamise tingimused ja korra , kuid seni on see määruses puudu nud ning rikkeid ja puudusi liigitati Transpordiameti juhendi järgi . Seega lisatakse määrusesse samasugune rikete ja puuduste liigitamise tabel nagu määruse nr 77 lisa 4 ja viiakse sellega määrus seadusega vastavusse. Paragrahv iga 5 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Vastavalt direktiivi (EL) 2021/1716 artikli 2 lõikele 1 ja direktiivi (EL) 2021/1717 artikli 2 lõikele 1 kohaldavad liikmesriigid direktiivi alates 27. septembrist 2022. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas komisjoni delegeeritud direktii videga (EL) 2021/1716 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/47/EL seoses sõidukikategooriate tähiste muudatustega, mis tulenevad tüübikinnitusi käsitlevate õigusaktide muudatustest ( ELT L 342, 27. 0 9.2021, lk 45 – 47 ) , ja ( EL) 2021/1717, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/45/EL seoses teatavate sõidukikategooriate tähistuste ajakohastamise ja eCall -süsteemi lisamisega kõnealuse direktiivi I ja III lisas esitatud kontrollitavate aspektide loetellu, meetodite, ülevaatuse mitteläbimise põhjuste ja puuduste hinnangu osas ning on koostatud nende üle võtmiseks ( ELT L 342, 27. 0 9.2021, lk 48 – 51 ) . 4. Määruse mõjud Kuna määrusel olulised mõjud puuduvad , esitatakse üksnes mõjude kirjeldus. Kuna direktiivide (EL) 2021/1716 ja (EL) 2021/1717 peamine eesmärk on kaasajastada direktiive 2014/45/EL ja 2014/47/EL seoses sõidukikategooriate muudatustega Euroopa Liidu tüübikinnitusraamistikus, siis selles osas on mõju väike. Peamine mõju selle muudatusega on politseiametnikele, kes peavad T2b – T4.3b. traktorite kontrollimisel, kui puudusi ei avastatud , väljastama määruse nr 11 lisa 6 kohase kontrolliakti, mis näitab, et sõiduki kontrollitud osadel või sõlmedel puudusi ei avastatud. A lates 2023. a 20. maist peavad tehnoülevaatajad kontrollima eCall süsteemi. Kogu sõiduki kontrolli mahust moodustab see väikese osa. Lisaks ei ole eCall nõutud kõikidel sõidukitel, mistõttu võib hinnata mõju samuti väikeseks. Määruses nr 39 tehtavate muudatustega seoses rikete ja puuduste liigituse lisamise ning tehnoülevaatuse põhimõtete ühtlustamisega teiste sõidukikategooriatega suureneb õigusselgus ning tehnoülevaatuse põhimõtted muutuvad ühtlasemaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse eeldatavad tulud Määruse rakendami seks on vaja teha muudatusi liiklusjärelevalve infosüsteemis, mille maksumus on umbes 2000 eurot ning mis kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest, ning Transpordiameti infosüsteemis, mille maksumus on umbes 10 000 eurot ning mis kaetakse Transpordiameti eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. a asta 27. septembril. 7. Määruse kooskõlastamine Määrus kooskõlastatakse Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Transpordiametile ja Eesti Tehnoülevaatajate Liidule .
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 06 . juuli 2011. a määrus nr 39 „ Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded , n õuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ Lisa 5 Masina ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede , varustuse ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika 1. Kontrollimise käigus saadud hinnangu tulemused peavad olema – niipalju kui ilma masina osi demonteerimata on visuaalsel vaatlusel või mõõtmisega võimalik kontrollida – vastavuses masinal e ja selle varustusele kehtestatud nõuetega. Vaatlusega kontrollimine hõlmab endas ka masina või selle osa käsitlemist (nt koputamine, raputamine, surumine, tõmbamine vms) või abinõu kasutamist (nt seebivesi, traathari, heebel vms), kui masina või selle osa korrasolekus ei saa ainult vaatlusega veenduda. Masina kontrollimisel tuleb võtta arvesse tehnilisi nõudeid, mis kehtisid masina Eestis registreerimisel või esmaregistreerimisel. 2. Ülevaatuse mitteläbimise põhjuste määramisel lähtutakse rikke või puuduse kirjeldamisel järgmistest mõistetest: 2.1. d efektne – masina osa või süsteem ei täida talle ettenähtud funktsiooni ; 2.2. t õrge – masina osa või süsteem ei ole mingil põhjusel võimeline täitma talle ettenähtud funktsiooni ; 2.3. h alvenenud – masina osa või süsteemi seisund on halvenenud, kuid osaliselt on säilinud sellele ettenähtud funktsioon ; 2.4. k ahjustunud või töökõlbmatu – masina osa või süsteem on kahjustunud või töökõlbmatu sellisel määral, et masina osa või süsteem ei ole võimeline täitma talle ettenähtud funktsooni ja selle funktsiooni puudumine ei võimalda masinat liikluses ohutult kasutada ; 2.5. k ulumine – masina osa, seade või süsteem ei täida oma funktsiooni või kui see on ületanud valmistaja poolt ettenähtud kulumise piirväärtuse või kui see mõjutab teiste masina ohutusega seotud osade toimimist või seisundit või kui see mõjutab masina ohutut kasutamist liikluses ; 2. 6 . k innitamata – masina osade ja seadmete polt-, neet-, klamber-, keevis- või muu ühendus, mis tagab nende liikumatuse üksteise suhtes, on halvenenud või ühendused stoperdamata ; 2. 7 . k orrodeerunud – masina ja selle osa keemiline ja elektrokeemiline roostetamine, mille tõttu on vähenenud masina osa tugevus või jäikus ; 2. 8 . l ekkimine – igasuguse vedeliku väljumine süsteemist tilkade või joana. Agregaadi, selle seadme või osa märgumist töövedelikuga ei loeta lekkimiseks ; 2. 9 . p ihkumine – suruõhu kuuldav või gaasi kuuldav või mõõdetav väljumine süsteemist või õhu kuuldav tungimine vaakumseadmesse ; 2.10. m ärgumine – igasuguse vedeliku väljumine süsteemist , mis ei tekita tilka ega juga ; 2.11. l õtk – kulumisest tingitud ülemäärane liikumine liites . 2.1 2 . Ei vasta nõuetele – masin või selle osa ei vasta tehnonõuetele , mis kehtisid esmaregistreerimise ajal , või valmistaja esitatud nõuetele. Tehnika arengust tulenevalt pärast esmaregistreerimise aega väljatöötatud uued süsteemid, osad või seadmed peavad järelpaigaldades vastama asjakohastele hilisematele õigusnormidele. 3. Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete ja varustuse loetelu ning vigade määramise kriteeriumid on loetletud tabelis . Tabel. Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete ja varustuse loetelu ning vigade määramise kriteeriumid Kontrollitav osa, seade, sõlm või varutus Kontrollimise meetod Ülevaatuse mitteläbimise põhjused Rikke/puuduse kategooria VO 1 OV 2 EOV 3 T0. MASINA IDENTIFITSEERIMINE T0.1. Registreerimismärk Kontrollitakse vaatlusega. 1) Registreerimismärk puudub või kinnitamata. 2) Kiri puudub või on loetamatu. 3) Ei vasta masina dokumentidele või registriandmetele. 4) Registreerimismärk või selle paigutus ei vasta nõuetele. 5) Paigaldatud on registreerimismärgi nähtavaid tunnuseid omavaid või matkivaid märke. 6) Registreerimismärgi seisund on halvenenud (kulunud, muljutud, aga loetav). X X X X X X T0.2. Valmistajatehase tähis (TIN-kood) / tehasetähis-/ seerianumber, andmesilt Kontrollitakse vaatlusega raamilt või kerelt ja andmesildilt. 1) Puudub või seda ei ole võimalik leida. 2) Loetamatu või ebatäielik . 3) Ei vasta masina dokumentidele või registriandmetele. 4) Masinal on mitu erinevat TIN koodi ja selle kohta puudub registriandmetes märge. X X X X T0.3. Vastavus liiklusregistri andmetele Kontrollitakse vaatluse ja masina ning liiklusregistri andmete võrdlemisega. 1) Masina andmesildil olev täismass ei lange kokku registriandmetega. 2) Telgede arv ei lange kokku registriandmetega. 3) Mootori kütuseliik ei lange kokku registriandmetega. 4) Mootori töömaht ei lange kokku registriandmetega. 5) Masina värvus ei lange kokku registriandmetega. 6) Masinas on vähem istmeid kui on neid märgitud registriandmetesse. 7) Masinas on rohkem istmeid kui on neid märgitud registriandmetesse. 8) Masina mõõtmed (kõrgus, pikkus või laius) erinevad registriandmetest. 9) Registriandmetest puudub märkus masina eritingimustel kasutamise lubamise kohta (nt mõõtmed või massid ületavad piirnorme vms.). 10) Valmistaja põhiandmesilt puudub, on mittetäielikult täidetud või ei ole loetav ja registriandmetes puudub sellekohane märge. 11) Registreerimistunnistuse ülevaatuse lahtrid on täis. X X X X X X X X X X X T1. PIDURISÜSTEEM T1.1. Mehaaniline seisund ja toimimine T1.1.1. Sõidupiduri pedaali / hoova liikumine Kontrollitakse vaatluse pidurisüsteemi käitamisel. Võimendiga piduri - süsteemidega masinatel tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga. 1) Pedaal/hoob liigub raskelt. 2) Liigend on kulunud või lõtkub. X X T1.1.2. Sõidupiduri pedaali / hoova seisund ja pidurijuhtimisseadme vabakäik Kontrollitakse vaatluse ja pidurisüsteemi käitamisega. Võimendiga pidurisüsteemidega masinaid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga. 1) Liigne või ebapiisav käigutagavara. 2) Piduriseade ei vabane korralikult. 3) Piduriseade ei vabane korralikult ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 4) Piduripedaali libisemisvastane osa puudub, on lahti või siledaks kulunud. 5) Puudub piduripedaalide lukustusriiv, kui on kaks eraldi piduripedaali. X X X X X T1.1.3. Vaakumpump või kompressor ja mahutid Kontrollitakse vaatlusega tavapärase töörõhu juures. 1) Ebapiisav õhurõhk (nt vaakum), et võimaldada piduri rakendamist vähemalt neli korda pärast hoiatusseadise rakendumist (või kui mõõtur näitab ohtu). 2) Ebapiisav õhurõhk (nt vaakum), et võimaldada piduri rakendamist vähemalt kaks korda pärast hoiatusseadise rakendumist (või kui mõõtur näitab ohtu). 3) Ohutuks tööks vajaliku õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg ei vasta nõuetele. 4) Kaitseklapp või rõhualandusventiil on töökõlbmatu. 5) Pihkumine , mis tekitab märkimisväärset rõhulangust. 6) Pidurisüsteemi toimimist mõjutada võiv väline kahjustus. 7) Varupiduri tõhusus ei ole piisav. X X X X X X X T1.1.4. Alarõhu hoiatusmärgulamp või mõõtur Toimimise kontroll vaatlusega. 1) Mõõtur või märgulamp on defektne või töökõlbmatu. 2) Alarõhku ei ole võimalik kindlaks teha. X X T1.1.5. Seisupidurikraan Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Käepide on kahjustunud või kulunud. 2) Käepide või kraan on kinnitamata. 3) Ühendus on lahti või pihkub . 4) Mitterahuldav toimimine. X X X X T1.1.6. Seisupidur, pidurihoob, piduri lukustus, elektromehaaniline seisupidur Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Pidur ei lukustu. 2) Hoovaliigend või lukustusmehhanism on kulunud. 3) Hoovaliigend või lukustusmehhanism on ülemäära kulunud. 4) Hoova liigne liikumine, mis viitab ebaõigele reguleerimisele. 5) Tööseade on kahjustunud, töökõlbmatu või puudub. 6) Mitterahuldav toimimine, hoiatusmärgulamp näitab riket. X X X X X X T1.1.7. Piduriklapid/ventiilid (sõidupidurikraanid, rõhualandajad , regulaatorid) Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Kahjustunud seisundis või pihkub . 2) T öökõlbmatu või puudub 3) Kompressorist tuleb liigselt õli. 4 ) Kinnitamata või valesti paigaldatud. 5 ) Lekib. 6 ) Lekib ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X X X X X X T 1.1.8. Haagisepidurite ühendused Ühenduste kontrollimine vaatlusega. Pukseeriva masina ja haagise pidurisüsteemide ühenduse lahti- ja uuesti ühendamine kui haagisepidurite ühendustes esineb puuduseid või defekte. 1) Eralduskraan või ühendusotsak on defektne. 2) Eralduskraan või ühendusotsak on kahjustunud. 3) Eralduskraan või ühendusotsak ei vasta nõuetele, see on valesti paigaldatud või kinnitamata. 4) Eralduskraan või ühendusotsak ei vasta nõuetele, see on valesti paigaldatud või kinnitamata ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 5) Pihkub . 6) Pikkub ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 7 ) Ühendused on töökõlbmatud. 8 ) Ühendused on töökõlbmatud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 9) Lekib. 10) Vedelikajamiga pidurisüsteemi ühendus ei ole ühevoolikuline . X X X X X X X X X X T 1.1.9. Energiavaru survepaak, suruõhupaak Kontrollitakse vaatlusega. 1) Paak on halvenenud seisukorras või pindmiselt korrodeerunud. 2) Paak on kahjustunud, korrodeerunud või pihkub . 3 ) Kondensaadi klapp on halvenenud seisukorras või defektne. 4 ) Kondensaadi klapp on kahjustunud või töökõlbmatu. 5) Paak on kinnitamata või valesti paigaldatud. X X X X X T 1.1.10. Pidurivõimendi, peasilinder Kontrollitakse vaatlusega . 1) Pidurivõimendi on d efektne või ebatõhus. 2) Pidurivõimendi on t öökõlbmatu või lekib. 3) Peasilinder on defektne kuid pidur toimib. 4) Peasilinder on töökõlbmatu või lekib. 5) Kinnitamata kuid pidur toimib. 6) Kinnitamata ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 7 ) Pidurivedeliku tase on alla miinimumi. 8 ) Pidurivedeliku tase on oluliselt alla miinimumi. 9 ) Pidurivedeliku tase ei ole enam nähtav. 10 ) Puudub peasilindri paagi kork. 11 ) Pidurivedeliku taseme hoiatuslamp põleb (vedeliku tase on normis) või on defektne. 12) Pidurivedelik taseme hoiatussüsteem ei tööta korralikult. X X X X X X X X X X X X T 1.1.11. Jäigad piduritorud Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel , kui võimalik. 1) Ilmne purunemise või murdumise oht. 2) Torud või ühenduskohad pihkuvad . 3) Torud või ühenduskohad lekivad. 4) Torud on kahjustunud või korrodeerunud. 5) Mõjutab pidurite toimimist blokeerumise või ilmse lekkeohu tõttu. 6) Torud on valesti paigaldatud. 7) Torud või toruliitmikud on valesti paigaldatud ja need võivad viga saada. X X X X X X X T 1.1.12. Elastsed pidurivoolikud Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel , kui võimalik. 1) Ilmne purunemise või murdumise oht. 2) Halven enud, v äändunud või liiga lühikesed. 3) Kahjustunud või hõõrdunud . 4) Voolikud või ühenduskohad pihkuvad . 5) Voolikud või ühenduskohad lekivad. 6) Paisuvad rõhu all. 7) Koort on pragunenud. 8) Poorsed. X X X X X X X X T 1.1.13. Piduri hõõrdkatted ja piduriklotsid Kontrollitakse vaatlusega , kui võimalik. 1) Kulunud. 2) Ülemääraselt kulunud. 3 ) Määrdunud (õli vms). 4) Määrdunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist 5 ) Valesti paigaldatud või puudub. X X X X X T 1.1.14. Piduritrumlid, pidurikettad Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kulunud või hõõrdepind on korrodeerunud. 2) Ülemääraselt kulunud või pragunenud. 3) Määrdunud (õli vms). 4) Määrdunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist 5 ) Puuduvad . 6 ) Pidurikaitseplekk on kinnitamata. X X X X X X T 1.1.15. Piduritrossid, -vardad, -hoovastik Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1 ) Kahjustunud või sõlmes . 2) Kahjustunud või sõlmes ja see mõjutab oluliselt pidurdamist . 3) Kulunud või korrodeerunud. 4) Kulunud või korrodeerunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 5) Kinnitamata. 6) Trossijuhik on d efektne . 7) Pidurisüsteemi vaba liikumine on piiratud. 8) Valesti paigaldatud, reguleeritud või kulunud. 9 ) Halvenenud seisukorras. X X X X X X X X X T 1.1.16. Töösilindrid (sh vedruakud või hüdraulilised silindrid) ja pidurisadul Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Kahjustunud või pihkub . 2) Oluliselt kahjustunud või korrodeerunud. 3) Lekib. 4) Lekib ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 5 ) Kinnitamata või valesti paigaldatud. 6 ) Kinnitamata või valesti paigaldatud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 7) Korrodeerunud 8) korrodeerunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 9 ) Survekolvi või -membraani ebapiisav või ülemäärane vabakäik. 10) Piduritõhusus on halvenenud (liikumisvaru puudub) . 11 ) Tolmukaitse on halvenenud seisukorras. 12 ) Tolmukaitse puudub või on kahjustunud. X X X X X X X X X X X X T 1.1.17. Pidurdusjõu regulaator Kontrollitakse vaatlusega pidurisüsteemi käitamisel. 1) Kinnitamata , kahjustunud või defekt ne. 2) Valesti paigaldatud või reguleeritud. 3) Töökõlbmatu (ABS töökorras). 4) Töökõlbmatu . 5 ) P uudub. 6 ) Andmesilt puudub . 7) Andmesildi andmed on loetamatud või ei vasta nõuetele. X X X X X X X T 1.1.18. Pidurinarre Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kahjustunud, kinni kiilunud, kulunud või valesti reguleeritud. 2) Kompensaator on töökõlbmatu. 3) Valesti paigaldatud või asendatud. X X X T 1.1.19. Aeglustisüsteem Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitamata. 2) Kinnitamata ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 3) Süsteem on ilmselt defektne või puudub. X X X T 1.1.20. Haagisepidurite automaatne rakendumine Haagise piduri rakendamine läbi haagisepiduriventiili lülitamise. Kui haagisepiduriventiil puudub või pidurid ei rakendu, siis pukseeriva veoki ja haagise pidurisüsteemide ühenduse lahti ühendamine v.a. juhul kui ühendusi ei ole võimalik lahti ühendada. 1) Haagisepiduriventiili lülitamisel või ühenduse lahtivõtmisel ei rakendu haagisepidur automaatselt. X T 1.1.21. Kogu pidurisüsteem Kontrollitakse vaatlusega. 1) Muud süsteemi seadmed (näiteks külmumistõrjuk , õhukuivati jms) on väliselt kahjustunud või korrodeerunud. 2) Muud süsteemi seadmed (näiteks külmumistõrjuk , õhukuivati jms) on väliselt oluliselt kahjustunud või korrodeerunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 3) Pihkumine või külmumisvastase aine leke. 4) Pihkumine või külmumisvastase aine leke ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 5) Mistahes komponent on kinnitamata või valesti paigaldatud. 6) Mistahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud. 7) Mistahes komponenti on sobimatult parandatud või muudetud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. X X X X X X X T 1.1.22. Kontrollklapid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Ühendused puuduvad. 2) Ühendused on halvenenud. 3) Ühendused on kasutuskõlbmatud või pihkuvad . X X X T 1.1.23. Pealejooksupidur Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kahjustunud või töökõlbmatu . X T 1.2. Sõidupiduri toimimine ja tõhusus T 1.2.1. Toimimine Kontrollitakse pidurdusteekonna mõõtmisega. Teekatsetused tuleks võimalusel teha kuivades ilmastikutingimustes siledal ja sirgel teel. 1) Ühe või enama ratta pidur i toimimine on ebapiisav. 2) Ühe või enama ratta pidur on töökõlbmatu. 3) Ühe ratta pidur erineb sama telje teise ratta pidur ist selliselt, et teekatse puhul kaldub masin liigselt sirgjoonelt kõrvale. 4) Juhttelje ratta pidur erineb sama telje teise ratta pidur ist selliselt, et teekatse puhul kaldub masin liigselt sirgjoonelt kõrvale ja kujutab ohtu. 5) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult ( blokeerumine ). 6) Mõne ratta pidur rakendub liiga vara või hilja. 7) Ratta täispöörete ajal pidurdusjõud kõigub ülemääraselt . 8) Haagise pidurid ei rakendu juhi kohalt tööle. X X X X X X X X T 1.2.2. Tõhusus Kontrollitakse pidurdusteekonna mõõtmisega . Teekatsetused tuleks võimalusel teha kuivades ilmastikutingimustes siledal ja sirgel teel. 1) Pidurdusteekond ületab lubatut. 2) Pidurdusteekond ületab lubatu t kahe kordselt. X X T 1.3. Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga) T 1.3.1. Toimimine Kui pidurisüsteem on sõidupidurisüsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.1 osutatud meetodit. Kui on võimalik kontrollida. 1) Ühe või enama ratta pidur i toimimine on ebapiisav. 2) Ühe või enama ratta pidur on töökõlbmatu. 3) Ühe ratta pidur erineb sama telje teise ratta pidurist selliselt, et teekatse puhul kaldub masin sirgjoonelt kõrvale. 4) Ühe ratta pidur erineb sama telje teise ratta pidurist selliselt, et teekatse puhul kaldub masin ohtlikult sirgjoonelt kõrvale. 5 ) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult ( blokeerumine ). X X X X X T 1.3.2. Tõhusus Kui pidurisüsteem on sõidupidurisüsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.2 osutatud meetodit. Kui on võimalik kontrollida. 1) Pidurdusteekond ületab lubatut. 2) Pidurdusteekond ületab lubatut kahe kordselt. X X T 1.4. Seisupiduri toimimine ja tõhusus T 1.4.1. Toimimine Kontrollitakse piduri rakendamisega kallakul või teekatsetusega. Teekatsetused tuleks võimalusel teha kuivades ilmastikutingimustes siledal ja sirgel teel. 1) Ühel rattal pidur on töökõlbmatu või teekatsetuse korral kaldub masin sirgjoonest liigselt kõrvale 2) Mitme ratta pidur on töökõlbmatu . X X T 1.4.2. Tõhusus Kontrollitakse piduri rakendamisega kallakul või teekatsetusega. Teekatsetused tuleks võimalusel teha kuivades ilmastikutingimustes siledal ja sirgel teel. {0> Goods vehicles should, if possible, be tested laden. <}100{ 1) Seisupidur ei hoia masinat paigal. 2) Seisupidur ei hoia masinat paigal ning võib vabalt liikuda. X X T 1.5. Aeglustisüsteemi toimimine Kontrollitakse vaatlusega ning võimaluse korral süsteemi toimimise testimisega. 1) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult (ei kohaldata mootorpiduri suhtes). 2) Töökõlbmatu. X X T 1.6. Blokeerumatu pidurisüsteem (ABS) Kontrollitakse vaatlusega ja rikkeindikaatori kontrolliga. Kui on paigaldatud. 1) Rikkeindikaator ei sütti . 2) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. 3) Ratta pöörlemissagedusandurid puuduvad või on kahjustunud. 4) Juhtmestik on kahjustunud. 5) Muud osad puuduvad või on kahjustunud. X X X X X T 1.7. Elektromehaanilne pidurisüsteem (EBS) Kontrollitakse vaatlusega ja rikkeindikaatori kontrolliga. Kui on paigaldatud. 1) Rikkeindikaator ei sütti . 2) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. 3) Vedava masina ja haagise vaheline ühenduskaabel ei ühildu või puudub. X X X T 1.8. Pidurivedelik Kontrollitakse vaatlusega. 1) Pidurivedelik on saastunud või settinud. 2) Ilmne tõrke tekkimise oht. X X T 2. JUHTIMISSEADE T 2.1. Mehaaniline seisund T 2.1.1. Roolimehhanismi (roolikarp, roolireduktor, roolilatt) seisund Maapinnale toetuvate rataste ja töötava mootoriga masinal kontrollitakse rooli mehhanismi sujuvat töötamist tehes roolirattaga täispööre. Rooliseadme toimimise visuaalne kontroll. 1) Ülekanne ei tööta sujuvalt. 2) Kahjustunud. 3) Oluliselt kahjustunud ja masinat ei ole võimalik ohutult juhtida. 4) Kulunud . 5) Ülemääraselt kulunud ja masinat ei ole võimalik ohutult juhtida. 6) Sobimatu parandamine või muutmine. 7) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu ei ole võimalik masinat ohutult juhtida. 8) Töödevedelikuga märgumine. 9) Lekib X X X X X X X X X T 2.1.2. Roolimehhanismi (roolikarp, roolireduktor, roolilatt) kinnitus Kontroll vaatluse ja käitamisega. Ratastega maapinnale toetuval masinal keeratakse rooliratast/juhtrauda päripäeva ja vastupäeva. 1) Kinnitamata. 2) Kinnitused lahti ja esineb nähtav liikumine raami suhtes. 3) Kinnituskohad on kahjustunud /veninud. 4) Kinnituskohad on kahjustunud/veninud olulisel määral . 5) Kinnituspoldid puuduvad või on purunenud. 6) Kinnituspoldid puuduvad või on purunenud ja see mõjutab oluliselt kinnitust. 7 ) Korpus on kahjustunud. 8) Korpus on kahjustunud ja see mõjutab kinnitust või stabiilsust. X X X X X X X X T 2.1.3. Roolihoovastiku seisund Kontroll vaatluse ja käitamisega. Ratastega maapinnale toetuval masinal loksutatakse rooliratast/juhtrauda päripäeva ja vastu päeva. Roolihoovastiku komponentide võimaliku kulumise ja mõranemise ning nende liikumise kontroll vaatlusega. 1) Kinnitamata . 2) Kinnitamata ja võib lahti tulla. 3) Liigend on kulunud. 4) Kulunud ja võib m uutuda töökõlbmatuks. 5) Kahjustunud . 6) Oluliselt kahjustunud (mõranenud, deformeerunud vms) ja masinat ei ole võimalik ohutult juhtida. 7) Puuduvad lukustusseadmed. 8) Roolihoovastiku osad ei sobi omavahel. 9) Sobimatu parandamine või muutmine. 10) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu ei ole võimalik masinat ohutult juhtida. 11) Tolmukaitse on halvenenud seisukorras. 12) Tolmukaitse on kahjustunud või puudub. X X X X X X X X X X X X T 2.1.4. Roolihoovastiku toimimine Kontroll vaatluse ja käitamisega. Ratastega maapinnale toetuval masinal loksutatakse rooliratast/juhtrauda päripäeva ja vastupäeva. Roolihoovastiku komponentide võimaliku kulumise ja mõranemise ning nende liikumise kontroll vaatlusega. 1) Roolihoovastik käib vastu raam kohtkindlat osa. 2) Pöördepiirikud reguleerimata või puuduvad. X X T 2.1.5. Roolivõimendi Roolimehhanismil kontrollitakse lekete esinemist ja hüdraulikavedeliku taset paagis (kui see on nähtav). Maapinnale toetuvate rataste ja töötava mootoriga masinal kontrollitakse võimendiga roolimehhanismi töötamist . 1) Lekib. 2) Töövedelikku ei ole piisavalt. 3) Töövedelikku on miinimumtasemest vähem kui 50%. 4) Töökõlbmatu. 5) Töökõlbmatu ja masinat ei ole võimalik ohutult juhtida. 6) Kahjustunud. 7) Kahjustunud ja ei ole võimalik masinat ohutult juhtida. 8) Osad ei sobi omavahel. 9) Osad ei sobi omavahel j a ei ole võimalik masinat ohutult juhtida. 10) Sobimatu parandamine või muutmine. 11) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu ei ole võimalik masinat ohutult juhtida. 12) Voolikud või torud või nende ühendused on kahjustunud või korrodeerunud. 13) Voolikud või torud või nende ühendused on kahjustunud või korrodeernud ja ei ole võimalik masinat ohutult juhtida. 14) Komponentide töövedelikuga märgumine. 15) Roolivõimendi rihm on lõtv, kulunud või purunenud. X X X X X X X X X X X X X X X T 2.2. Rooliratas ja -sammas ning juhtraud T 2.2.1. Rooliratta/juhtraua seisund Maapinnale toetuvate ratastega masinal loksutatakse rooliratast/juhtrauda roolisamba suhtes täisnurga all ning rakendatakse kerget survet. Seisundi kontrollimine visuaalselt. 1) Lõtk rooliratta ja roolisamba vahel. 2) Lõtk rooliratta ja roolisamba vahel mille tõttu ei ole võimalik masinat ohutult juhtida. 3) Roolirattarummul kinnitusseade puudub . 4) Roolirattarummul kinnitusseade puudu mise tõttu ei ole võimalik masinat ohutult juhtida. 5) Roolirattarumm, rõnga s, kodarad või juhtraud või hoob on kahjustunud. 6) Roolirattarumm, rõngas, kodarad või juhtraud või hoob o n kahjustunud ja ei võimalda masinat ohutult juhtida. 7) Reguleerimismehhanism on töökõlbmatu. 8) Sobimatu parandamine või muutmine või asendamine. X X X X X X X X T 2.2.2. Roolisammas/roolikann ja roolisamba külge kinnitatavad hoovad/kangid Maapinnale toetuvate ratastega masinal loksutatakse rooliratast/juhtrauda / juhthooba roolisamba suhtes täisnurga all ning rakendatakse kerget survet. 1) Laagrid või puksid kulunud. 2) Kinnitamata. 3) Rooliamort isaator on kahjustunud. 4) Kahjustunud. 5) Kahjustunud ja võib lahti tulla . 6) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu ei ole võimalik masinat ohutult juhtida. X X X X X X T 2.3. Rooliratta/juhtraua vabakäik Kontrollitakse vaatluse ja käitamisega. Ratastele toetuval masinal keeratakse rooliratast/juhtrauda kergelt päripäeva ja vastupäeva, ilma et rattad liiguks, kusjuures rattad on otseasendis ja roolivõimendiga masinatel mootor töötab. Vabakäiku kontrollitakse vaatlusega. 1) Ülemäärane vabakäik. 2) Ülemäärane vabakäik ja masinat ei ole võimalik ohutult juhtida. X X T 2.4. Haagise esitelje pöördering Kontrollitakse vaatlusega . 1) Kahjustunud. 2) Oluliselt kahjustunud (nt pragunenud). 3) Ülemäärane lõtk. 4) Ülemäärane lõtk , mis mõjutab otsesõitu. 5) Kinnitus on defektne. 6) Kinnitus on oluliselt kahjustunud. X X X X X X T 2.5. Elektrooniline roolivõimendi (EPS) Kontroll itakse vaatlusega, mootorit käivitades ja välja lülitades. Kontrollitakse märgutule süttimist ning vastavust rooliratta nurga ja rataste nurga vahel. Kui on paigaldatud. 1) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. 2) Rooliratta nurk ja rataste nurk ei ole vastavuses. 3) Rooliratta nurk ja rataste nurk ei ole vastavuses mõjutades ohutut juhtimist. 4 ) Töökõlbmatu 5) Rikkeindikaator ei sütti . X X X X X T 3. NÄHTAVUS T 3.1. Vaateväli Juhikohalt avaneva vaatevälja kontroll vaatlusega. 1) Takistused juhi vaateväljas, mis mõjutavad oluliselt nähtavust ettepoole ja külgedele. 2) Otsene takistus juhi vaateväljas või välimised tahavaatepeeglid ei ole nähtavad. X X T 3.2. Klaasi seisund Kontrollitakse vaatlusega ja vajadusel klaaside läbipaistvuse mõõtjaga. 1) M õranenud või tuhmunud või halvenenud seisukorras. 2) Liikluse jälgimist raskendavad kahjustused või tahavaatepeeglid ei ole nähtavad. 3) Klaas on asendatud mõne muu materjaliga. 4) Juhiistme seljatoest ettepoole jäävate klaaside läbipaistvus ei vasta nõuetele. 5) Klaas ei vasta nõuetele. 6) Nähtavus läbi tuuleklaasi klaasipuhastite ala on väga halb. X X X X X X T 3.3. Tahavaatepeeglid või seadmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudu b või p aigaldus ei vasta nõuetele 2) Kinnitamata 3 ) Halvenenud seisukorras. 4 ) Kahjustunud , töökõlbmatu või kinnitamata 5 ) Vajalik vaateväli ei ole tagatud. X X X X X T 3.4. K laasipuhastid Kontrollitakse vaatlusega ja käitamisega. 1) Töökõlbmatud või puuduvad. 2 ) Halvenenud seisukorras. 3 ) Kulunud. X X X T 3.5. Tuuleklaasipesurid Kontrollitakse vaatluse ja käitamisega. 1) Pesuvedelik puudub või veejuga valesti reguleeritud. 2 ) Töökõlbmatu. X X T 3.6. Tuuleklaasi soojendi Kontrollitakse proovilülitamisega. 1) Ei puhu tuuleklaasile sooja. X T 3.7. Akna d Kontrollitakse vaatluse ja käitamisega. 1) Aken ei püsi suletuna. 2) Aken ei püsi suletuna ja kujutab ohtu reisijatele või teistele liiklejatele X X T 4. TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED T 4.1. Esilaternad T 4.1.1. Seisund ja toimimine Lähitulelaternat k ontrollitakse vaatlus e ja proovilülitamisega. Kaugtulelaternat kontrollitak se vaatluse ja proovilülitamisega kui on paigaldatud. 1) LED-valgusallikaga lähitulelaternal on kuni 1/3 valgusallikatest defektsed või puudu. 2) Lähitulelaterna valgusallikas on defektne või puudub (LED-valgusallika puhul on üle 1/3 valgusallikatest defektsed või puudu). 3) Laterna seisukord on halvenenud. 4) Latern on kahjustunud. 5) Latern on kinnitamata. 6 ) Kuni 1/3 kaugtulelaterna valgusallikatest defektsed või puudu, kuid minimaalselt ette nähtud arv kaugtulelaternaid on töökorras. 7 ) Üle 1/3 kaugtulelaterna valgusallikatest defektsed või puudu. X X X X X X X T 4.1.2. Lähitulelaternate reguleeritus Kontrollitakse esilaternate reguleeritusse kontrollimise seadmega või valgusvihu projektsiooni kõrgust objektil. 1 ) Reguleerimata X T 4.1.3. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. 1) Samaaegselt sisselülitatavate laternate arv ületab lubatud arvu. 2) Samaaegselt sisselülitatavate kaugtulede valgustugevuse kontrollarvude summa ületab 100. 3 ) Laternad ei sütti või ei kustu üheaegselt või lülitamine ei vasta nõutele. 4 ) Lülitamine on töökõlbmatu. X X X X T 4.1.4. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. 1) Latern , selle valgusvihu värvus või märgistus või paigutus ei vasta nõuetele. 2) Mistahes ese vähendab laterna valgustugevust. 3) Valgusallikas ja latern ei ühildu omavahel. 4 ) Laternate arv ei vasta nõuetele. X X X X T 4.1.5. Lähitulelaternate vertikaal reguleerimisseadmed Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. Kui on paigaldatud. 1) Töökõlbmatu või puudub. 2 ) Käsijuhtimisega seadet ei saa juhikohalt käitada. 3 ) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis . X X X T 4.1.6. Laterna hajutiklaasi puhasti Kontrollitakse vaatlus e ja proovilülitamisega. Kui on paigaldatud. 1) Töökõlbmatu 2) Üle 2000 lm valgusvooga gaaslahenduslambiga laterna hajutiklaasi puhasti on töökõlbmatu või puudub. 3) Pesuvedelik puudub. X X X T 4.2. Ääretulelaternad ning päevatulelaternad T 4.2.1. Seisund ja toimimine Ääretulelaternaid k ontrollitakse vaatlus e ja proovilülitamisega. Päevatulelaternaid kontrollida kui on paigaldatud vaatluse ja proovilülitamisega. 1) Kuni 2 ääretulelaternaga masinal on kõik eesmised või tagumised ääretule valgusallikad defektsed või puudu. 2) Latern on kahjustunud 3) Latern on kinnitamata. 4) Latern võib küljest ära kukkuda. 5) Ääretule valgusallikas on defektne või puudub (mitmest ääretule valgusallikast koosneval laternal on üle 1/3 valgusallikatest defektsed). 6) Rohkem kui 2 ääretulelaternaga masinal on ühel poolel eesmised või tagumised ääretule valgusallikad defektsed või puudu. 7) Kohustuslike küljeääretulelaternatega masinal on kõik ühe poole ääretule valgusallikad defektsed või puudu. 8 ) Laterna seisukord on halvenenud. 9 ) Mitmest päevatule valgusallikast koosnval laternal on kuni 1/3 valgusallikatest defektsed või puuduvad. 10 ) Kõik päevatule valgusallikad defektsed või puudu. X X X X X X X X X X T 4.2.2. Lülitamine Kontrollitakse vaatlus e ja proovilülitamisega. 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. 2) Lülitamine on töökõlbmatu. 3) Kontrollseadise talitus on häiritud (kui on paigaldatud). X X X T 4.2.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatlus e ja proovilülitamisega. 1) Latern , selle valgusvihu värv us või märgistus või paigutus ei vasta nõuetele. 2) Miski vähendab laterna valgustugevust. 3) Hajutiklaas halvenenud seisukorras. 4) Hajutiklaas on kahjustunud. 5 ) Laternate arv ei vasta nõuetele . X X X X X T 4.3. Piduritulelaternad T 4.3.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. 1) Valgusallikas on defektne või puudub (mitu valgusallikat, LED-valgusti puhul ei tööta kuni 1/3). 2) Valgusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust piduritule valgusallikast või mitmest piduritule valgusallikast koosneval laternal on üle 1/3 valgusallikatest defektsed). 3) Ükski piduritulelatern ei põle. 4) Laterna seisukord on halvenenud. 5) Latern on kahjustunud. 6) Latern on kinnitamata. 7) Latern võib küljest ära kukkuda. X X X X X X X T 4.3.2. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. 2) Lülitub hilinemisega. 3) Lülitamine on töökõlbmatu. 4) Kontrollseadise talitus on häiritud (k ui on paigaldatud). 5) Süsteem näitab tõrget masina elektroonilise liidese kaudu (kui on paigaldatud). 6) Hädapidurituli ei tööta (kui on paigaldatud). X X X X X X T 4.3.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. 1) Latern , selle valgusvihu värvus või märgitus või paigutus ei vasta nõuetele. 2 ) Laterna valgustugevus on oluliselt vähenenud. 3 ) Laternate arv ei vasta nõuetele . X X X T 4.4. Suuna- ja ohutulelaternad T 4.4.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. 1) Valgusallikas on defektne või puudub (mitu valgusallikat, LED-valgusti puhul ei tööta kuni 1/3). 2) Valgusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust suunatule valgusallikast või mitmest suunatule valgusallikast koosneval laternal on üle 1/3 valgusallikatest defektsed). 3 ) Laterna seisukord on halvenenud. 4 ) Latern on kahjustunud. 5 ) Latern on kinnitamata. 6 ) Latern võib küljest ära kukkuda. X X X X X X T 4.4.2. Lülitamine Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. 2) Lülitamine on töökõlbmatu. X X T 4.4.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. 1) Latern, selle valgus vihu värvus või märgistus või paigutus ei vasta nõuetele. 2 ) Miski vähendab laterna valgustugevust. 3) Laternate arv ei vasta nõuetele. X X X T 4.4.4. Vilkumissagedus Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. 1) Vilkumissagedus ei vasta nõuetele. X T 4.5. Eesmised ja tagumised udutulelaternad T 4.5.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. Kui on paigaldatud. 1) Valgusallikas on defektne või puudub (mitu valgusallikat, LED-valgusti puhul ei tööta kuni 1/3, või tagumine parempoolne udutulelatern ei tööta). 2) Valgusallikas on defektne või puudub (latern koosneb üksikust udutule valgusallikast või mitmest udutule valgusallikast koosneval laternal on üle 1/3 valgusallikatest defektsed). 3) Laterna seisukord on halvenenud. 4) Latern on kahjustunud. 5) Latern on kinnitamata. 6) Latern võib küljest ära kukkuda. X X X X X X T 4.5.3. Lülitamine Kontrollitakse vaatlus e ja proovilülitamisega. Kui on paigaldatud 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. 2) Lülitamine on töökõlbmatu. X X T 4.5.4. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. Kui on paigaldatud 1) Latern, selle valgusvihu värvus või märgitus või paigutus ei vasta nõuetele. 2 ) Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele. 3 ) Miski vähendab laterna valgustugevust. 4) Laternate arv ei vasta nõuetele. X X X X T 4.6. Tagurdustulelaternad T 4.6.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. Kui on paigaldatud . 1) Valgusallikas on defektne või puudub. 2) Latern on halvenenud seisukorras. 3) Latern on kinnitamata . 4) Latern võib küljest ära kukkuda. 5 ) Ükski latern ei toimi. X X X X X T 4.6.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. Kui on paigaldatud . 1) Latern , selle valgusvihu värvus või märgistus või paigutus ei vasta nõuetele. 2) Süsteem ei tööta vastavalt nõuetele. 3 ) Miski vähendab laterna valgustugevust. 4) Laternate arv ei vasta nõuetele. X X X X T 4.6.3. Lülitamine Kontrollitakse vaatlus e ja proovilülitamisega. Kui on paigaldatud . 1) Lülitamine ei vasta nõuetele. 2) Tagurdustule saab sisse lülitada siis, kui tagasikäik ei ole sisse lülitatud. X X T 4.7. Tagumise registreerimismärgi tule latern T 4.7.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. 1) Latern heidab otsevalgust taha. 2) Registreerimismärk on osaliselt valgustamata. 3) Registreerimismärk on täielikult valgustamata. 4) Latern on kinnitamata. 5) Latern võib küljest ära kukkuda. 6) Latern on halvenenud seisukorras. X X X X X X T 4.7.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. 1) Latern ei vasta nõuetele. 2) Valgusvihu värvus on vale. 3) Laternate arv ei vasta nõuetele. X X X T 4.8. Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus ( valgustpeegeldav ) ja tunnusmärgid (masinrong, aeglase sõiduki, laia masina, kiiruspiirang ) T 4.8.1. Seisund Kontrollitakse vaatlusega. 1) Halvenenud seisukorras. 2) Kahjustunud seisukorras. 3) Kinnitamata. 4) Küljest ära kukkumise oht. X X X X T 4.8.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatlusega. 1 ) Helkur, märgistus, tunnusmärk, selle peegeldav värv või asend ei vasta nõuetele. 2 ) Puudub või p eegeldab ette punast või taha valget värvust. X X T 4.9. Valgustusseadmete kohustuslikud märgutuled T 4.9.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. Kui on paigaldatud 1) Märgulamp on töökõlbmatu või puudub. 2) Kaugtulede või tagumise udulaterna märgulamp on töökõlbmatu või puudub. X X T 4.9.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega . Kui on paigaldatud. 1) Ei vasta nõuetele. X T 4.10. Veduki ja haagise ühendusjuhtmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Pistikupesa kinnitus on halvenenud. 2) Pistikupesa on kinnitamata. 3) Isolatsioon halvenenud seisukorras. 4) Lühise tekkimise oht. 5) Ühendused on töökõlbmatud. 6) Haagise pidurituled ei tööta X X X X X X T 4.11. Elektrijuhtmestik Kontrollitakse vaatlusega. 1) Juhtmestik on halvasti kinnitatud või õigesti kaitstud. 2) Juhtmestik on lahti või puutub vastu teravaid servi või ühendused võivad lahti tulla . 3) Juhtmestik võib kokku puutuda kuumade või pöörlevate osadega või maapinnaga, ühendused lahti (piduri- või roolisüsteemi vastavad osad) . 4) Juhtmestik on halvenenud seisukorras. 5) Juhtmestik on kahjustunud. 6) Juhtmestik on kahjustunud ja see mõjutab oluliselt pidurdamist. 7) Juhtme isolatsioon on halvenenud seisukorras. 8) Juhtme isolatsioon on kahjustunud või esineb lühise tekke oht. 9) Ilmne tule- või sädelusoht. X X X X X X X X X T 4.12. Muud laternad (töötulelatern, alarmsõiduki vilkur või märgutuli, kollane vilkur või märgutuli , valgusreklaamseade, manööverdamistule laternad) ja helkurid ( helkur, alarmsõiduki lisamärgistus) Kontrollitakse vaatluse ja proovilülitamisega. 1) Paigaldus e i vasta nõuetele. 2) Kiirgab/p eegeldab ette punast või taha valget valgust. 3) Töökõlbmatu. 4) Latern või sel le lülitamine ei vasta nõuetele. 5) Kinnitamata. 6) Küljest ära kukkumise oht. 7) Kasutatakse alarmsõiduki vilkurit , märgutuld või tunnusmärke. 8) Märgulamp on töökõlbmatu või puudub. X X X X X X X X T 4.13. Aku Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitus on halvenenud. 2) Kinnitamata või lühise tekkimise oht . 3) Akust lekib ohtlikke aineid. 4) Aku lüliti on defektne. 5) Kaitsmed on defektsed. 6) Sobimatu ventilatsioon. X X X X X X T 5. VEERMIK JA VEDRUSTUS T 5.1. Teljed T 5.1.1. Teljed K ontroll vaatluse ja vajadusel rooli käitamiseg a või vajadusel kasutada heeblit . 1) K ahjustunud. 2) K innitamata. 3) Kinnitamata, mõjutab masina suunastabiilsust. 4) Sobimatu parandamine või muutmine. 5) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu on masina stabiilsus halvenenud või on telg liiga lähedal muudele masina osadele või maapinnale. 6) Täishaagise juhttelje lukusti on töökõlbmatu X X X X X X T 5.1.2. Käändmik Kontrollitakse vaatluse ja vajadusel rooli käitamisega. 1) K ahjustunud. 2) K uulliigend ja/ või puksid on kulunud. 3) Käändteljepolt või kuulliigend on kulunud ning võib lahti tulla ja see mõjutab masina suunastabiilsust. 4) Kinnitamata. 5) Kinnitamata ja võib lahti tulla või mõjutab masina s uunastabiilsust. 6) Käänd mikupolt kinnitamata. 7) Käändmikupolt kinnitamata ja võib lahti tulla või mõjutab masina suunastabiilsust. X X X X X X X T 5.1.3. Rattalaagrid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Lõtk. 2) Purunemise oht. 3) Poovad. 4) Kinni kiilunud või ülekuumenemisoht. X X X X T 5.2. Veljed ja rehvid T 5.2.1. Rattarumm Kontrollitakse vaatlusega. 1) Rattamutrid või -poldid puuduvad või on kinnitamata. 2) Rohkem kui 25% rattamutritest või -poltidest puuduvad või on kinnitamata. 3) Rumm on kulunud või kahjustunud. 4) Rumm on kahjustunud sellisel viisil, et velge ei saa ohutult kinnitada. X X X X T 5.2.2. Veljed Kontrollitakse vaatlusega . Kõikide velgede kontroll vaatlusega mõlemast küljest. 1) Mõra või defekt keevises 2) Rehvi lukustusrõngas ei ole nõuetekohaselt paigaldatud. 3) Rehvi lukustusrõngas võib küljest ära kukkuda. 4 ) K ahjustunud või kulunud (kinnituspoldiava või rummuava). 5 ) K ahjustunud või kulunud ja see mõjutab rehvi püsivust veljel või velje püsivust rummul . 6) Velje suurus või tüüp ei vasta nõuetele ning mõjutab liiklusohutust. 7 ) S obimatult muudetud või parandatud (nt keevitamisega) . 8 ) Velje kinnituspoldi- või mutrikatted puuduvad. 9 ) Velje kinnituseks kasutatakse selle tüübile mittevastavaid kinnituspolte või -mutreid. X X X X X X X X X T 5.2.3. Rehvid Kogu rehvi kontroll vaatlusega, kas siis pöörates maapinnalt üles tõstetud ratast koos või sõites masinaga edasi ja tagasi, kontrollides rehvi kulumisindikaatorit või vajadusel kasutades mõõtevahendit. 1) Rehvi mõõtmed, paigutus, koormustaluvus, tüübikinnitusmärk või kiiruskategooria ei vasta nõuetele ning mõjutab liiklusohutust. 2) Rehv puutub kokku masina liikumatute osadega, mis halvendab ohutut juhtimist. 3) Samal teljel asuvate rataste või topeltrataste rehvid on erinevate mõõtmetega. 4) Samal teljel asuvad rehvid on erineva konstruktsiooniga ( radiaal-/diagonaalrehvid). 5) Mistahes kahjustus rehvis. 6) Koort on nähtav või katki. 7) Rehvimustri jääksügavus ei vasta nõuetele. 8) Vähem kui 80% nõutavast mustri jääksügavusest. 9) Rehv puutub kokku masina muude liikumatute osadega (pai n duvad porikaitsmed). 10 ) Rehv puutub kokku masina muude liikumatute osadega ( ei mõjuta ohutut juhtimist ) . 1 1 ) Rehv ei vasta nõuetele. 1 2 ) Koordi kaitsekiht on kahjustunud. 1 3 ) Rehvirõhu kontrollsüsteemi talitluses esineb tõrge. 1 4 ) Rehvirõhu kontrollsüsteem on ilmselt töökõlbmatu. X X X X X X X X X X X X X X T 5.2.4. Roomikmasinate alusvanker Kontrollitakse vaatlusega. 1) Roomik, selle rullikud või veoratas on kahjustunud X T 5.2.5. Roomik Kontrollitakse vaatlusega. 1) Ei ole elatsest materjalist või varustatud elastsete patjadega. 2) Roomik, ühenduspoldid , juhtkõrvad või vahelülid on kahjustunud või kulunud. 3) Roomiku juhtkõrvad või vahelülid on kahjustunud, mis halvendab ohutut juhtimist. X X X T 5.3. Vedrustus T 5.3.1. Vedrud ja stabilisaator Kontrollitakse vaatlusega. 1 ) Vedru kinnitus on kahjustunud. 2) Vedru on kinnitamata. 3) Keerdvedru või lisavedruleht on kahjustunud või murdunud. 4) Vedru pealeht on kahjustunud. 5) Keerdvedru või lisavedruleht puudub. 6) Vedru pealeht puudub. 7) Sobimatu parandamine või muutmine. 8) Sobimatu parandamine või muutmine mis mõjutab ohutut kasutamist liikluses või vedrustussüsteem ei toimi või vedrud liiga lähedal muudele masina osadele. 9 ) Stabilisaatori puksil või kuulliigendis esineb lõtkusid. 10 ) Stabilisaator kahjustunud, kinnitamata . X X X X X X X X X X T 5.3.2. Amortisaatorid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Amortisaatori kinnitus on halvenenud. 2) Amortisaator kinnitamata või puudub. 3) Amortisaatorist on õli lekkinud või tõsised talitushäire tunnused või kahjustunud. 4) Läbilööki amortiseerivad puhvrid on kahjustunud, kinnitamata või puuduvad. 5) Amortisaatori kinnitus on kahjustunud. X X X X X T 5.3.3. Torsioonvedru , reaktiivvardad, õõtshargid ja hoovad Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitus on kahjustunud . 2) Kinnitamata või puudub. 3) Kahjustunud või korrodeerunud. 4) Töökõlbmatu. 5) Sobimatu parandamine või muutmine. 6) Liigub vastu teisi masina osi. X X X X X X T 5.3.4. Vedrustuse liigendid Kontrollitakse vaatluse ja heebliga. 1) Kuulliigend is või puksi s on lõtk 2) Kuulliigend is või puksis on lõtk ning võib lahti tulla ja see mõjutab masina suunastabiilsust. 3) Tolmukaitse halvenenud seisukorras. 4) Tolmukaitse on kahjustunud või puudub. 5) Puks on halvenenud seisukorras. X X X X X T 5.3.5. Õhkvedrustus Kontrollitakse vaatluse, kuulamisega ja vajadusel seebiveega. 1) Süsteem on töökõlbmatu. 2) Mistahes komponent on kahjustunud või sobimatult parandatud või muudetud. 3) Mistahes komponent on kahjustunud või sobimatult parandatud või muudetud ja see mõjutab masina suunastabiilsust. 4) Pihkub . X X X X T 6. RAAM, KERE JA SELLELE KINNITATAVAD OSAD T 6.1. Raam, kere ja sellele kinnitatavad osad T 6.1.1. Üldine seisund Kontrollitakse vaatlusega. Korrosiooni kahjustuste hindamiseks kasutatakse vajadusel abivahendit (nt. traathari, haamer vms). 1) Konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud. 2) Konstruktsiooni kandevelement on kahjustunud ja ilmne purunemise oht. 3) Kinnituskohad raamil või kerel on kahjustunud. 4) Kinnituskohad raamil või kerel on lahti tulnud või kinnitamata. 5) Konstruktsiooni kandevelement on korrodeerunud. 6) Konstruktsiooni kandevelement on korrodeerunud ja ilmne purunemise oht. 7) Sobimatu parandamine või muutmine. X X X X X X X T 6.1.2. Väljalasketorud ja summutid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Heitgaasisüsteem või nende osad on kinnitamata või pihkub . 2) Heitgaasid tungivad kabiini või sõitjateruumi . 3) Heitgaasid tungivad kabiini või sõitjateruumi ja see kujutab ohtu reisijate tervisele. 4 ) Heitgaasisüsteem ja nende osade kinnitus on halvenenud. 5 ) Mistahes osa võib küljest ära kukkuda. 6 ) Sobimatu parandamine või muutmine. X X X X X X T 6.1.3. Kütusepaak ja -torud (sh kütteaine paak ja torud) Kontrollitakse vaatlusega . LPG-, CNG- ja LNG- süsteemi kontrollimiseks kasutatakse lisaks vaatlusele ka lekketuvastusseadet. Kui lekketuvastusseade avastab pihkumise tuleb see vajadusel lokaliseerida gaasi tuvastuse aerosooliga. 1) Paagi või torude kinnitustest lahti tuleku oht, mis võib tekitada võimaliku tuleohu . 2) Kütuse leke, täiteava kork puudub või laseb läbi. 3) Tuleoht , kütuseleke. 4) Kütusepaak, -torud või -voolikud on halvenenud seisukorras. 5) Kütusepaak, -torud või -voolikud on kahjustunud. 6) Kütuse sulgemiskraan ei toimi (kui on nõutud). 7) Tuleoht küttuselekkest või valesti varjestatud kütuspaa gist või valesti varjestatud heitgaasisüsteemist või mootoriruumi seisundist. 8) LPG-, CNG-, LNG- või vesinikusüsteem ei vasta nõuetele. 9) LPG kontrollil tuvastati gaasi kontsentratsioon õhus rohkem kui 200 ppm -i. 10) CNG või LNG kontrollil tuvastati gaasi kontsentratsioon õhus rohkem kui 500 ppm -i. 10) LPG pihkumine rohkem, kui 1790 ppm -i või tuvastati leke gaasi tuvastuse aerosooliga . 11) CNG või LNG pihkumine rohkem, kui 5000 ppm -i või tuvastati leke gaasi tuvastuse aerosooliga 12) LPG, CNG või LNG pihkumise kontrolli pole võimalik teostada – gaasipaak on tühi. 13 ) Paagi või torude kinnitus on kahjustunud . 14) Kütusepaak või selle paigutus ei vasta nõuetele. 15 ) Sobimatu parandamine või muutmine. X X X X X X X X X X X X X X X X T 6.1.4. Kaitserauad, allasõidutõkked , esikaitsesüsteemid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitamata või kahjustunud või puudub või kokkupuutel võib põhjustada vigastusi. 2) Kinnitamata ja võib ära kukkuda. 3) Seade või selle paigutus ei vasta nõuetele. 4 ) Kinnitus on halvenenud. X X X X T 6.1.5. Varuratta kandur Kontrollitakse vaatlusega, kui on paigaldatud/nõutav . 1) Seisukord on halvenenud. 2) Kahjustunud või kinnitamata. 3) Varuratas ei ole kandurile turvaliselt kinnitatud. 4) Varuratta või kanduri küljest ära kukkumise oht. X X X X T 6.1.6. Haakeseadmed ja pukseerimisseadised Võimaliku kulumise ja nõuetekohase talitluse visuaalne kontroll, pöörates erilist tähelepanu kõikidele paigaldatud ohutusseadistele, ja/või mõõturi kasutamine. 1) Haakeseade on kahjustunud. 2) Haakeseade on kahjustunud (autorong). 3) Haakeseade on kulunud. 4) Haakeseade on kulunud ja lõtk veduki ja haagise haakeseadmete vahel ületab piirväärtust. 5) Kinnitus on kahjustunud. 6 ) Kinnitamata. 7 ) Mis tahes ohutusseadis puudub või on töökõlbmatu. 9 ) Mis tahes haakeseadme näidik ei tööta . 10) Registreerimismärk või üks registreerimismärgi latern on varjatud. 11) Registreerimismärk ei ole loetav. 12) Ohtlik parandamine või muutmine. 13) Ohtlik parandamine või muutmine, mõjutab liiklusohutust. 14) Haakeseade liiga nõrk. X X X X X X X X X X X X X T 6.1.7. Jõuülekanne Kontrollitakse vaatluse ja käitamisega. 1) Kinnitus on kahjustunud . 2) Kinnitamata. 3) Püsikiirusliigend on kulunud. 4) Püsikiirusliigendi purunemise või lahtituleku oht. 5) Kardaani liigendid või kett või rihm on kahjustunud või kulunud. 6) Kardaani liigendid või kett või rihm on oluliselt kahjustunud või kulunud ja võivad lahti tulla. 7 ) Elastsed liigendid /ühendused on kahjustunud . 8 ) Elastsed liigendid/ühendused on kahjustunud ja võivad lahti tulla. 9 ) Veovõll on kahjustunud. 10) Laagripukk on kahjustunud või töökõlbmatu. 11) Laagripuki purunemise või lahti tuleku oht. 1 2 ) Tolmukaitse on halvenenud seisukorras. 1 3 ) Tolmukaitse on kahjustunud või puudub. 1 4 ) Sobimatu parandamine või muutmine. 1 5 ) Sidur ei toimi või käigud ei lülitu. 14) Kett või rihm ei ole pingutatud. 16) Keti - ja rihmaratas on kulunud või kahjustunud. 17) Jõuvõtuvõll pöörleb väljalülistamise järel edasi. 18) Jõuülekande või kardaan ülekande osad on kaitsmata. 19) Jõuvõtuvõlli kaitsekate puudub 20) Lekkimine 21) Töövedelikuga märgumine X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X T 6.1.8. Mootori kinnitused Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitus on kahjustunud. 2) Kinnitamata või pragunenud . 3) Sobimatu parandamine või muutmine. 4) Kinnitus on halvenenud seisundis. X X X X T 6.1.9. Mootor Kontrollitakse vaatluse ja käitamisega. 1) Sobimatu mootori, toitesüsteemi või jõuallika muutmine. 2) Sobimatu mootori, toitesüsteemi või jõuallika muutmine millel on mõju ohutusele ja/või keskkonnale. 3 ) Mootor kuumeneb üle. 4 ) Rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. 5 ) Rikkeindikaator ei sütti . X X X X X T 6.2. Kabiin, kere ja pealisehitus T 6.2.1. Seisund Kontrollitakse vaatlusega. Korrosiooni kahjustuste hindamiseks kasutatakse vajadusel abi vahendit (nt traathari, haamer vms). 1) Terav, väljaulatuv , haakuv osa või läbiv korrosioon , millega kokkupuude võib põhjustada vigastusi. 2) Kattepaneeli või -detaili küljest ära kukkumise oht. 3) Kahjustuse tõttu on kogu konstruktsiooni stabiilsus halvenenud. 4) Kahjustuse tõttu on kogu konstruktsiooni stabiilsus halvenenud ja millel on mõju ohutusele. 5 ) Heitgaasid või mootorisuits pääsevad kabiini või sõitjateruumi . 6 ) Kabiini või sõitjateruumi pääsevad heitgaasid või mootorisuits kujutavad ohtu reisijate tervisele. 6) Sobimatu parandamine või muutmine. 7) Sobimatu parandamise või muutmise tõttu on tekkinud oht reisijate või liiklejate tervisele. X X X X X X X X T 6.2.2. Paigaldus Kontrollitakse vaatlusega. 1) Ebakindel kere või kabiin. 2) Ebakindel kere või kaabin , millel on mõju ohutusele. 3) Valesti paigaldatud. 4) Kinnitus on halvenenud. 5) Kinnitamata. 6 ) Kinnituskohad on korrodeerunud või kahjustunud. 7 ) Kinnituskohad on korrodeerunud või kahjustunud nii, et kogu masina stabiilsus on halvenenud. 8 ) Sobimatu parandamine või muutmine. X X X X X X X X T 6.2.3. Uksed (sh luugid) Kontrollitakse vaatluse ja käitamisega. 1) Reisjate u ks ei avane või ei sulgu. 2) Muu u ks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna (liuguks). 3) Muu u ks võib iseenesest avaneda või ei püsi suletuna (pöörduks). 4) Uks, uksehing v õi uksepost on halvenenud seisundis. 5) Uks, uksehing või uksepost on kahjustunud, kinnitamata või puudu. 6) Küljeluuk või kapott ei sulgu. 7) Tagumine luuk ei sulgu. 8 ) Kütusepaagi korgi katteluuk ei avane . 9 ) Muu uks ei avan e . X X X X X X X X X T 6.2.4. Sõitjate- ja veoseruum Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kahjustunud seisukorras . 2) Reisijatel ei ole ohutu masinas viibida või veost ohutult vedada. 3 ) Koormakinnituse kohad või nende paigutus ei vasta nõuetele. 4) Halvenenud seisukorras. 5) Kallurhaagise veokastil puudub tugi või muu mehaaniline seade, mis võimaldab töötamist kalluri tõstetud veokasti all. X X X X X T 6.2.5. Juhiiste Kontrollitakse vaatluse ja käitamisega. 1) Istme konstruktsioon või kinnitus on kahjustunud või korrodeerunud. 2) Kinnitamata. 3) Istme reguleerimis mehhanismid ei ole töökorras . 4) Iste või seljatugi ei ole fikseeritav. 5) Iste ei vasta nõuetele. X X X X X T 6.2.6. Muud istmed Kontrollitakse vaatlusega . 1) Iste või selle konstruktsioon või kinnitus on halvenenud. 2) Iste või selle konstruktsioon või kinnitus on kahjustunud või korrodeerunud. 3) Iste ei vasta nõuetele. 4) Istmete asetus ei vasta nõutele. 5 ) Iste või seljatugi ei ole fikseeritav. X X X X X T 6.2.7. Muud juhtimisseadmed (nt gaasipedaal) Kontrollitakse vaatluse ja käitamisega. 1) Pedaal või rullik ei liigu vabalt või jääb peale. 2) Pedaal või rullik ei liigu vabalt või jääb peale ning masinat ei ole ohutu juhtida. 3) Käigud lülituvad raskelt. 4) Käik lülitub sõidu ajal iseeneslikult välja. X X X X T 6.2.8. Kabiini astmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Astme või platvormi kinnitus on halvenenud. 2) Astme või platvormi kinnitus on kahjustunud. 3) Aste või platvorm kinnitamata ja kasutamisel võib sõitja ennast vigastada. X X X T 6.2.9. Muud masina sise - ja välisseadmed või varustus (tõstuk, kraana vms) Kontrollitakse vaatlusega. 1) Kinnitamata või defektne. 2) Ei vasta nõuetele. 3) Paigaldus ei vasta nõuetele. 4) Märgub töövedelikuga. 5) Lekib. 6) Seade on kohustuslikus korras auditeerimata või kontrollimata. 7) Masinale paigaldatud tööseadme või rippsüsteemi kinnitus on kahjustunud. 8) Masina rippsüsteem või tööseade ei hoia asendit. 9) Masina rippsüsteemi sisukord on kahjustunud. 10) Hüdrosüsteemi torud või voolikud on keerdus või vigastatud või kinnimatama . 11) Hüdrosilindri kinnitus on kahjustunud. X X X X X X X X X X X T 6.2.10. Porikaitsmed (poritiivad, -põlled, porikaitsevarustus) Kontrollitakse vaatlusega. 1) Porikaitse süsteem või selle kinnitus on halvenenud seisukorras. 2) Porikaitsesüsteem või selle osa on kahjustunud või korrodeerunud või kinnitamata või puudub. 3) Komponent on rattale liiga lähedal (pritsmekaitse) 4) Komponent on rattale liiga lähedal (poritiivad,-põlled) . 5) Ei vasta nõuetele. 6) Paigutus ei vasta nõutele või turvis on liiga vähe kaetud. X X X X X X T 6.2.11. Tugijalg ja -hark Kontrollitakse vaatluse ja käitamisega. 1) Puudub , kinnitamata , k ahjustunud või korrodeerunud. 2 ) Ei vasta nõuetele. 3 ) Masina liikumise ajal lahtituleku oht. X X X T 6.2.12. Käepidemed ja jalatoed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub , kinnitamata , k ahjustunud või korrodeerunud. 2 ) Ei vasta nõuetele. X X T 7. MUU VARUSTUS T 7.1. Turvavööd/turvavööpandlad T 7.1.1. Turvavööde ja nende pannalde kinnituste turvalisus Kontrollitakse vaatluse ja käitamisega , kui on paigaldatud/nõutav, 1) Kinnituskoht on kahjustunud seisundis. 2) Kinnituskoht on muutunud kasutuskõlbmatuks. 3) Kinnitamata. X X X T 7.1.2. Turvavööde ja nende pannalde seisund Kontrollitakse vaatluse ja käitamisega , kui on paigaldatud/nõutav, 1) Kohustuslik t urvavöö puudub. 2) Turvavöö on halvenenud seisundis. 3) Turvavöö on kahjustunud. 4) Turvavöö ei vasta nõuetele. 5) Turvavöö pannal on kahjustunud või töökõlbmatu. 6) Turvavöö tõmbur on kahjustunud või töökõlbmatu. X X X X X X T 7.1.3. Turvavöö leevendi Kontrollitakse vaatlusega , kui on paigaldatud/nõutav, 1) Turvavöö leevendi ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases masinas . X T 7.1.4. Turvavöö eelpingutid Kontrollitakse vaatlusega , kui on paigaldatud/nõutav, 1) Eelpinguti ilmselt puudub või ei sobi kasutamiseks asjaomases masinas . X T 7.1.5. Turvapadi Kontrollitakse vaatlusega , kui on paigaldatud/nõutav, 1) Turvapadi ilmselt puudub. 2) Turvapadi on ilmselt töökõlbmatu. X X T 7.1.6. SRS-süsteemid Kontrollitakse vaatlusega , kui on paigaldatud/nõutav, 1) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. 2) Rikkeindikaator ei sütti . X X T 7.2. Tulekustuti Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata. X T 7.3. Süüte ja kasutamistõkis Kontrollitakse vaatlusega , kui on paigaldatud/nõutav, 1) Kasutustõkis ei takista masina käitamist. 2) Defektne. 3) Kasutustõkise tahtmatu lukustumine või blokeerumine. X X X T 7.4. Ohukolmnurk Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puudub või ei ole komplektne. 2) Ei vasta nõuetele X X T 7.5. Esmaabivahendid Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puuduvad . X T 7.6. Ratta tõkiskingad Kontrollitakse vaatlusega. 1) Puuduvad või on valede mõõtmetega. X T 7.7. Helisignaalseade Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel. 1) Tõrgub. 2) Töökõlbmatu või puudub. 3) Signaali lüliti tõrge . 4 ) Helitugevus ei vasta nõuetele. 5) Heli on vahelduva tonaalsusega. X X X X X T 7.8. Kiirusmõõdik Kontrollitakse vaatlus e ja käitamisega , k ui on paigaldatud /nõutav, 1) Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele. 2) Puudub. 3) Toimimine on halvenenud. 4) Töökõlbmatu. 5) Mõõdik ei ole piisavalt valgustatud . 6) Valgustamata. X X X X X X T 7.9. Sõidumeerik Kontrollitakse vaatlusega , k ui on paigaldatud /nõutav 1) Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele. 2) Töökõlbmatu. 3) Plommid on kahjustunud või puuduvad. 4) Paigaldusplaat puudub, on loetamatu või aegunud. 5) Ilmne rikkumine või manipuleerimine. 6) Rehvide mõõdud või registreerimisnumber ei vasta sõidumeeriku kontrolli parameetritele. 7) Printer on töökõlbmatu või paber on otsas. X X X X X X X T 7.10. Kiiruspiirik Kontrollitakse vaatlusega , k ui on paigaldatud/nõutav 1) Ei ole paigaldatud vastavalt nõuetele. 2) Töökõlbmatu 3 ) Seadistatud kiirus on vale. 4 ) Plommid on kahjustunud või puuduvad. 5 ) Paigaldusplaat puudub või on loetamatu. 6 ) Rehvide mõõtmed ei vasta seadistatud parameetritele. X X X X X T 7.11. Läbisõidumõõdik Kontrollitakse vaatlusega , kui on paigaldatud/nõutav, 1) Töökõlbmatu. X T 7.12. Elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC) Kontrollitakse vaatlusega , kui on paigaldatud/nõutav. 1) Ratta pöörlemissagedusandurid puuduvad või on kahjustunud. 2) Juhtmestik on kahjustunud. 3) Muud osad puuduvad või on kahjustunud. 4) Lüliti on kahjustunud või töökõlbmatu. 5) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X X X X X T7.13 Hädaabikõne ( eCall ) (kui see on paigaldatud, vastavalt ELi tüübikinnitust käsitlevatele õigusaktidele) T 7.13.1 Paigaldus ja konfiguratsioon 1) Süsteem või mõni komponent puudub 2) Tarkvara versioon on vale 3) Süsteemi kodeering on vale X X X T 7.13.2 Seisund 1) Süsteem või komponendid on kahjustunud 2) Hädaabikõne -süsteemi rikkeindikaator näitab süsteemis tõrget 3) Hädaabikõne -süsteemi elektroonilise juhtseadme rike 4) M obiilsideseadme rike 5) GPS-signaali rike 6) Audiokomponendid ei ole ühendatud 7) Toiteallikas ei ole ühendatud või piisavalt laetud 8) Süsteem näitab tõrget masina elektroonilise liidese kaudu. X X X X X X X X T 7.13.3 Toimimine 1) Miinimumteave (MSD) on vale 2) Audiokomponendid ei tööta nõuetekohaselt X X T 8. SAASTED T 8.1. Müra T 8.1.1. Müravähendussüsteem Subjektiivne hindamine (välja arvatud juhul, kui ülevaataja arvates võib müratase ületada piirnorme – sel juhul tuleb teha seisumüra katse, kasutades müramõõdikut). 1) Seisumüratase ületab valmistaja lubatud taset. 2) Mistahes osa kinnitamata, kahjustunud, valesti paigaldatud, puudub, või sobimatult muudetud või parandatud. 3 ) Mis tahes osa võib küljest ära kukkuda. X X X T 8.2. Heitgaasid T 8.2.1. Ottomootori heitmed T 8.2.1.1. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Tootja paigaldatud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed ilmselt puuduvad , defektsed sobimatult parandatud või muudetud. 2) Heitgaaside pihkumi ne . X X T 8.2.1.2. Heitgaasid Nähtava suitsu kontroll vaatlusega. 1 ) Töötava mootori püsival töörežiimil väljub nähtavat suitsu (v.a veeaur ). 2 ) Mootor ei tööta valmistaja ettenähtud tühikäigupöörete vahemikus. 3) Rikkeindikaator ei toimi korrektselt. 4) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X X X X T 8.2.2. Diiselmootori heitmed T 8.2.2.1. Heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed Kontrollitakse vaatlusega. 1) Tootja paigaldatud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmed ilmselt puuduvad , defektsed sobimatult parandatud või muudetud. 2) Heitgaaside pihkumine . X X T 8.2.2.2. Suitsusus Nähtava suitsu ja tahmaosakeste kontroll vaatlusega. 1 ) Töötava mootori püsival töörežiimil väljub nähtavat suitsu (v.a veeaur ). 2 ) Mootori pööretepiirik on töökõlbmatu. 3) Rikkeindikaator ei toimi korrektselt. 4) Süsteemi rikkeindikaator näitab mis tahes riket süsteemis. X X X X T 8.4. Muud keskkonnaga seotud puudused T 8.4.1. Vedelikulekked Kontroll vaatlusega. 1) Mistahes vedelikuleke (v.a vesi), mis võib avaldada kahjulikku mõju teistele liiklejatele või keskkonnale. 2) Leke, mis kujutab endast väga tõsist ohtu. 3) Töövedelikuga märgumine X X X 1 VO – väheoluline rike või puudus 2 OV – oluline rike või puudus 3 EOV – ohtlik rike või puudus
Siseministeerium
10.06.2022 nr 2-1/2022/4065
Majandus- ja taristuministri määruse eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Esitame Teile kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja
kommunikatsiooniministri määruste muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
justiitsminister
majandus- ja taristuministri ülesannetes
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri.
Lisaadressaadid: Eesti Tehnoülevaatajate Liit
Transpordiamet
Sven Nurk
625 6498
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158