Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu kehtestamine ja nõusoleku andmine Natura erandi kohaldamiseks

Riigikantselei 13.06.2022 nr 5-13/22/2473 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse 16.06.2022 istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile korralduse "Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu kehtestamine ja nõusoleku andmine Natura erandi kohaldamiseks“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: 20220613_KVKP REP_EN 20220613_KVKP REP_SK Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 06.06. 202 2 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu kehtestamine ja nõusoleku andmine Natura erandi kohaldamise ks Korraldus k ehtestatakse p laneerimisseaduse § 53 lõike 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 lõike 3 alusel ja kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 lõikega 4. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Asjaolud Kaitseväe keskpolügoon (edaspidi KVKP või harjutusväli ) asutati Vabariigi Valitsuse 23.10.2001. a. korraldusega nr 713 „Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“ (edaspidi korraldus nr 713 ). KVKP asub Harjumaal Kuusalu vallas. KVKP pikkus põhjast lõunasse on 17 km. Laius idast läände polügooni põhjaosas 8 km, keskel 3 km ja lõunaosas 7 km. K aitseväe keskpolügooni riigi eriplaneering (edaspidi KVKP riigi eriplaneering ) ja keskko nnamõju strateegiline hindamine algatati Vabariigi Valitsuse 21.07.2016 korraldusega nr 255 „Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ (e daspidi korraldus nr 255 ). Kuna tegemist on riigikaitselise ehitisega, määra s Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu korraldajaks planeerimisseaduse (edaspidi PlanS ) § 27 lõike 7 alusel Kaitseministeerium i . PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering tuleb koostada, mh maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas. KVKP puhul on tegemist riigikaitse valdkonda kuuluva olulise ruumilise mõjuga ehitiste kompleksiga, mille toimimise vastu on suur riiklik ja ka rahvusvaheline huvi. KVKP alal kehtib Kuusalu Vallavolikogu 31.08.2004 ot susega nr 45 kehtestatud „ Suru, Pala, Tõreska ja Kolgu külas rajatava Kaitseväe keskpolügooni detailplaneering “ ja Kuusalu Vallavolikogu 27.05.2015 otsusega nr 22 kehtestatud „ Kaitseväe keskpolü gooni osalise territooriumi detailplaneering “ . K ehtivad detailplaneeringud ei võimalda harjutusvälja ala arendada ja kasutamist korraldada selliselt , et see lähtuks nii Kaitseväe juba olemasolevatest ja arendatavatest võimetest , kui ka siin viibivate Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (inglise keeles North Atlantic Treaty Organization , edaspidi NATO ) liikmesriikide relvajõudude üksuste väljaõppe vajadustest . Seda arvestades oli mehhaniseeritud pataljoni tasemel lahinglaskmistega taktikalise väljaõppe võimaldamiseks vajalik harjutusvälja ala uuesti planeerida . KVKP riigi eriplaneeringu koostamisel on arvestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud maakonnaplaneeringuga „ Harju maakonnaplaneering 2030+“ ( e daspidi Harju maakonnaplaneering 2030 +) ja Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringu (edaspidi Kuusalu valla üldplaneering ) lahendusi ja need jäävad KVKP riigi eriplaneeringu kehtestamisel kehtima. KVKP riigi eriplaneering u kehtestamisega peatu vad vastavalt PlanS § 53 lõikele 2 eespool nimetatud Kuusalu Vallavolikogu 31.08.2004 otsusega nr 45 kehtestatud „ Suru, Pala, Tõreska ja Kolgu külas rajatava Kaitseväe keskpolügooni detailplaneering “ ja 27.05.2015 otsusega nr 22 kehtestatud „ Kaitseväe keskpolügooni osalise territooriumi detailplaneering “ . PlanS § 53 lõike 2 kohaselt asendab p eatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal riigi eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates. KVKP riigi eriplaneering täpsustab Kuus alu valla üldplaneeringut KVKP riigi eriplaneeringu alaga kattuva ala ulatuses . Vastav märge on vajalik lisada Kuusalu valla üldplaneeringule. KVKP riigi eriplaneeringu koostamisel on arvestatud Euroopa Nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi ka direktiiv 92/43/EMÜ ) ja Euroopa Parlamendi direktiiviga 2009/147/EÜ 92/43/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi direktiiv 2009/147/EÜ ) . KVKP r iigi eriplaneeringu elluviimisel rakendatakse direktiivi 92/43/EMÜ artik kel 6 lõiget 4 , mille järgi riik, vaatamata negatiivsest hinnangust projekti tagajärgedele ning alternatiivide puudumisel, otsustab üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel kava ellu viia, kehtestades koos riigi eriplaneeringuga vajalikud hüvitusmeetmed ja tagades nende rakendamise enne tegevuse ellu viimist ja tagades sellega Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 45 lõi ke 4 kohaselt teavitab Keskkonnaministeerium vastuvõetud hüvitusmeetmetest Euroopa Komisjoni viivitamatult pärast strateegilise planeerimisdokumendi ehk KVKP riigi eriplaneeringu kehtestamist. Mõjude hindamisest Vastavalt PlanS § 27 lõikele 6 on riigi eriplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH ) k ohustuslik . KSH algatati koos KVKP riigi eriplaneeringu koostamisega korraldusega nr 255 . KSH eesmärgiks oli hinnata KVKP riigi eri planeeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid keskkonnale , sh inimesele, ning teha ettepanekuid olulise negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmete rakendamiseks. PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 lähtuvalt hinnati KSH osana ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid muid asjakohaseid mõjusid, võttes seejuures arvesse, et tegemist on planeeringu detailse lahenduse koostamisega, mitte asukoha eelvaliku etapiga. KVKP r iigi eriplaneeringu alal planeeritavate tegevustega kaasnevaid mõjusid käsitleti sellises ulatuses, kuhu oluline mõju võib ulatuda, sh väljapoole KVKP riigi eriplaneeringu ala. KSH koostamise osana viidi läbi KVKP riigi eri planeeringuga kavandatava tegevusega kaasneva müra modelleerimine ja arheoloogiline kaardianalüüs. KSH tulemusena kirjeldati olulised mõjud, esitati võimalusel ettepanekud väiksema keskkonnamõjuga planeeringu lahendusteks, kavandati meetmed olulise mõjud e leevendamiseks ning esitati seire ettepanekud. Meetmed olulise mõju vältimiseks ja leevendamiseks on esitatud KVKP riigi eriplaneeringu seletuskirja ptk -s 3.8, seire ettepanekud ptk -s 3.9 . KSH käigus selgus, et KVKP riigi eri planeeringuga kavandatav tegevus võib ka leevendusmeetmete rakendamisel mõjutada piirkon da jäävate Natura 2000 võrgustiku alade , Põhja-Kõrvemaa linnuala ja Ohepalu linnuala , osasid kaitse-eesmärke ( must-toonekurg, kaljukotkas ja metsis ) . KVKP kasutamine mõjutab ebasoodsalt Natura 2000 linnualadel asuvat kaheksat metsisemängu ja nendega piirnevate elupaikade kasutamist, kahe paari kaljukotka pesitsemist ja toitumisalade kasutamist ning must-toonekure potentsiaalse pesitsusala ja toitumisala kasutamist. KVKP riigi eriplaneeringuga k avandatud tegevus t ega ei mõjutata ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku alal esinevat esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki direktiivi 92/43/EMÜ tähenduses. Valdavas osas on mõjud leevendatavad, kuid nimetatud linnuliikide jaoks on vajalik hüvitusmeetmete rakendamine . Seda arvestades töötati KSH osana välja hüvitusmeetmete kava. Natura hüvitusmeetmeid on käsitletud käesoleva korralduse II. o sa s. Kuna kõiki väljaõppetegevuseks vajalikke lahendusi on keeruline planeerimisel ette näha, ei ole planeeringus kavandatavate objektide asukohti paika pandud (v . a sihtmärgialad) ning neid võib rajada KVKP riigi eriplaneeringus määratud tingimustel kogu KVKP alal. KVKP riigi eriplaneeringu seletuskirja ptk -s 3.8.1 on toodud nimekiri tegevustest, mille kavandamisel on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang KeHJS -e §-s 6 toodud mahus ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustavad nõuded“ nõuetele vastavalt. Näiteks tuleb eelhinnang koostada KVKP riigi eri planeeringus näitamata asukohas sihtmärgiala rajamisel. KVKP riigi eriplaneeringu ülesehitus KVKP riigi eriplaneering koosneb seletuskirjast , joonistest (asukohaskeem, põhijoonis , võimalik lahendusvariant) ja lisadest . KVKP riigi erip laneeringu seletuskirja ptk -s 1 on esitatud planeeringu koostamise eesmärk ja alused, ptk -s 2 olemasolev olukord , ptk -s 3 planeerimisettepanek, sh projekteerimistingimused, meetmed olulise keskkonnamõju leevendamiseks ehitamise ja kasutamise ajal, olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja indikaatorid , ning ptk -s 4 Natura hüvitusmeetmete rakendamise kava. KVKP riigi eriplaneeringu juurde kuulub KSH aruanne koos selle juurde kuuluvate lisadega ning planeeringu menetlusdokumendid. KVKP riigi eriplaneeringuga moodustatakse üks krunt, mis hõlmab kogu planeeringuala ehk planeeringuala piir kattub moodustatava krundi piiriga. Krunt moodustatakse olemasolevate katastriüksuste liitmiseks ja kogu alale tervikliku ehitusõiguse andmiseks . E hitusõigus an takse krundile tervikuna. Moodustatavale krundile planeeritakse 100% riigikaitsemaa sihtotstarve. Ehitusõiguse alla ei arvestata rajatisi (nt vaatetorn), kuna tegemist ei ole olulise avaliku huviga rajatistega. KVKP riigi eriplaneeringu rajatistele, sh tehnovõrkude rajamisele, piiranguid ei sea ta . KVKP riigi erip laneeringuga kavandatavad hooned on riigikaitselise funktsiooniga ja peamiselt mõeldud harjutusvälja teenindamiseks. Harjutusväljale kavandatakse suuremad alad õppusele saabuva üksuse ajutiseks peatumiseks, majutamiseks, toitlustamiseks ja muudeks olmevajadusteks. Hetkel ei ole teada kog u vajaliku hoonestuse asukoh ad , mistõttu on hoonete konkreet sed asukoh a d jäetud KVKP riigi eriplaneeringu s märkimata . Hoonete rajamiseks tuleb koostada nõuetekohased ehitusprojektid, kus täpsustatakse hoonete, rajatiste, piirete ja teede asukohad ning vajadusel parklate, tehnovõrkude ja haljasalade asukohad. KVKP riigi eriplaneeringu koostamise m enetluse käik KVKP riigi eriplaneeringu koostamist alustati ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 9 lõike 1 alusel teisest etapist ehk detailse lahenduse koostamisest. KVKP riigi e riplaneeringule ei koostatud asukoha eelvalikut, sest asukoht on kinnitatud planeer ingu algatamise hetkel kehtinud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ ning asukoht on kajastatud Kuusalu valla üldplaneeringus. Koostöö ja kaasamine KVKP riigi eri planeeringu koostamiseks toimus vastavalt PlanS-is toodud nõuetele . KVKP riigi eriplaneeringu menetlusega seotud avalikud teated avaldati Kaitseministeeriumi veebilehel, Ametlikes Teadaannetes, üleriigilises ajalehes Postimees, maakonnalehes Virumaa Teataja ja kohalikus lehes Sõnumitooja . KVKP riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 06.09.2018-08.10.2018. KVKP riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõude avalikud arutelud toimusid 24.10.2018 Kuusalu Vallavalitsuses, 29.10.2018 Kadrina rahvamajas ja 30.10.2018 Tapa Linnaraamatukogus. Avalikul väljapanekul esitatud seisukohad ja Kaitseministeeriumi vastused on esitatud KSH lisas 10 ning avalike arutelude protokollid KSH aruande lisas 11. KVKP riigi eriplaneering ja selle KSH aruanne kooskõlastati enne vastu võtmist Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Rahandusministeeriumi, Transpordiameti, Maa-ameti, Muinsuskaitseameti, Päästeameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Terviseametiga. KVKP r iigi eriplaneering saadeti arvamuse avaldamiseks Riigimetsa Majandamise Keskusele, Kuusalu Vallavalitsusele, Anija Vallavalitsusele, Kadrina Vallavalitsusele, Tapa Vallavalitsusele, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusele, s eltsingule „ Loodus, i nimene ja s õjavägi “ , KVKP riigi eriplaneeringu alale jäävate kinnisasjade omanikele ja isikutele , kes olid avaldanud soovi olla KVKP riigi eri planeeringu koostamise protsessi kaasatud. Kooskõlastamise käigus esitasid KSH aruande eelnõu kohta märkuseid Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaamet ja Terviseamet. Arvamusi KSH aruande eelnõu kohta esitasid Riigimetsa Majandamise Keskus ning seltsing „Loodus , i nimene ja s õjavägi“. Kooskõlastuse käigus tehtud täiendusettepanekud viidi KVKP riigi eri planeeringusse ja KSH aruandesse sisse. Esitatud kooskõlastused ja arvamused ning , kokkuvõtlik tabel esitatud seisukohtadest ja arvamustest ning Kaitseministeeriumi seisukoht nendega arvestamise kohta on esitatud KVKP riigi eriplaneering u lisas 2.3 . KVKP riigi eriplan e ering võeti vastu Vabariigi Valitsuse 06.12.2021 korraldusega nr 408 . KVKP r iigi eriplaneeringu vastuvõtmise otsusega kinnitas KVKP riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja, et KVKP riigi eriplaneering vastab õigusaktidele ning, et KVKP riigi eriplaneeringu koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi. KVKP riigi eriplaneeringu vastuvõtmisele järgnes selle avalik väljapanek perioodil 27.01.2022 – 27.03.2022 ja avalikud arutelud 22.03.2022 Kadrina vallas ning 23.03.2022 Kuusalu vallas. Avalikul väljapaneku perioodil oli Kaitseministeeriumi veebilehel muu hulgas võimalik tutvuda PlanS § 48 l õike 1 alusel KVKP riigi eriplaneeringu detailsele lahendusele ja KSH aruandele antud kooskõlastuste ja arvamustega ning Kaitseministeeriumi seisukohtadega nende arvestamise kohta. Avalike arutelude toimumisest teavitati täiendavalt läbi avalike infokanalite ja Kuusalu R ahvamajas toimunud arutelul sai d kõik huvitatud osapooled osaleda veebiülekande kaudu. KVKP r iigi eriplaneeringu avalikustamisel esitati asutuste ja isikute poolt arvamusi ja seisukohti , mis koos Kaitseministeeriumi vastustega on toodud KVKP riigi eriplaneeringu lisas 2.4 . KVKP riigi eriplaneeringu ja KSH avalikustamisel esitatud olulisematest seisukohtades t ja planeeringu korralda ja v astustest seisukohtadele, on antud ülevaade käesoleva korralduse II. osa punktides 2 ja 3. KAALUTLUSED KVKP riigi eriplaneeringu kehtestamise eesmärk ja riigi huvi PlanS § 27 l õike 1 kohaselt koostatakse riigi eriplaneering eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille toimimise või asukoha valiku vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. PlanS § 27 l õike 1 teine lause nimetab valdkonnad, millesse riigi eriplaneeringu alusel kavandatav ehitis peab kuuluma. Valdkondadena, mille puhul on riigi eriplaneeringu koostamine õigustatud, nimetab seadus ka riigikaitset ja julgeolekut. KVKP riigi eriplaneering on koostatud eesmärgiga tagada Eesti riigi sõjalise kaitsevõime toimimi ne ja jätkuvaks arenguks vajaliku väljaõppe toimumine. KVKP riigi eriplaneeringu koostamisel lähtu ti KVKP riigi eri planeeringu algatamise otsus est lähtuvalt KVKP arendusprogrammist. KVKP a rendusprogrammi koostamisel on muuhulgas arvestatud, et Vabariigi Valitsuse 27.08.2015. a korraldusega nr 352 (edaspidi korraldus nr 352 ) on lubatud riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks kasutada Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevaid, Harju ja Lääne-Viru maakonnas asuvaid metsaalasid, korralduses näidatud aladel. KVKP riigi eriplaneeringuga kaasnevate mõjude hindamiseks viidi planeeringu koostamisega üheaegselt läbi KSH . KVKP riigi eriplaneeringuga määratakse KVKP- le riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. KVKP riigi eriplaneeringu eesmärgist lähtuvad asjakohased ülesanded, mis on planeeringuga lahendatud, on kruntide moodustamise vajadus koos kinnistute omandamise vajadus ega ; planeeritava ala hoonete ja rajatiste ehitusõigus ning arhitektuurinõuded; sihtmärgiala, laske- ja õppeväljade ala, lasketiiru ja linnavõitluselementide ala projekteerimise nõuded; teede, sildade, liikluse ja parkimiskorralduse nõuded; olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed projekteerimise, ehituse ja kasutuse ajal ; nõuded planeeringu elluviimiseks, sh Natura hüvitusmeetmete kava. Eesti riigikaitse põhineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ja kollektiivkaitsel, mille tagab NATO liikmelisus. Esmase iseseisva kaitsevõime tagamiseks on Kaitseväe üks ülesanne test tagada ajateenijate ja reservväelaste sõjaline väljaõpe ning üksuste alaline kaitsevalmidus. I seseisva kaitsevõime loomisel üks on olulisem aid eesmärke mehhaniseeritud jalaväe pataljoni de loomine ja valmisoleku hoidmine . Lähtudes eeltoodust on Vabariigi Valitsus 24.01.2013. a. heaks kii tnud riigikaitse arengukava (kehtis KVKP riigi eriplaneeringu algatamisel) 2013–2022 (edaspidi arengukava ) . Arengukavas on ette nähtud maismaaoperatsioonide jaoks kiirreageeriva te jalaväebrigaadid e loomine , soomusmanöövervõime arendamine ja tankitõrje t ugevdamine . Et toetada arengukava eesmärkide täitmist o n Eesti üks keskne suund olnud jätkata harjutusväljade arendamist ja K aitseväele, Kaitseliidule ja Eestisse lähetatud NATO liikmesriikide üksustele vajalik e väljaõppetingimus te loomine . Samu eesmärke toetavad korraldus nr 352 ja kaitseministri 22.03.2016. a. käskkirjaga nr 122 kinnitatud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogramm (edaspidi KVKP arendusprogramm ). Arengukava eesmärkide täitmist toetab Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe , mille artikkel III lõike 1 kohaselt on USA relvajõududel, USA lepinglastel, ülalpeetavatel ning USA relvajõudude poolt või nimel kasutatavatel sõidukitel takistamatu ligipääs kokkuleppe lisas A nimetatud ehitistele ja aladele, sh KVKP- le ning nende kasutusõigus muuhulgas väljaõppeks, õppusteks, manöövriteks, julgeolekuabi- ja koostöötegevuseks ning mitme riigi osalusega väljaõppetegevusteks. Seega on KVKP arendamine ja väljaõppeks täiendavate võimaluste loomine olulise tähtsusega ka rahvusvaheliste kohustuste ja välislepingute täitmisel, mille tulemusel on tagatud Eestile tugevam kaitsevõime. Samuti toeta b arengukava täitmist Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi kaitseministrite poolt 2014. aasta detsembris allkirjastatud leping, mille alusel ost is Eesti Hollandist 44 jalaväe lahingumasinat koos toetusmasinatega. Alates 2014. a. kevadest on Eestis väljaõpet korraldanud siin rotatsiooni korras olevad Ameerika Ühendriikide maaväe üksused. Näiteks tõid 2015. a. kevadel liitlased esmakordselt Eestisse lahingutankid ja 2016. aastal otsustasid 28 NATO liikmesriigi juhid Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekuke skkonna tõttu paigutada Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola lii kmesriikide relvajõudude üksustest moodustatud lahingugrupid . Lahingugrupi asukohaks Eestis on Tapa, mis piirneb KVKP- ga . Alates 2017 . aastast on 1. jalaväebrigaadi koosseisus tegutsev a liit lasriikide relvajõudude üksustest moodustatud lahingugrupi suuruseks tavaolukorras umbes 1200 sõjaväelast. Lahinggrupp kasutab soomusüksusele kohaselt koos Eesti üksustega KVKP-i igapäevaseks väljaõppeks ja ühisõppusteks . Eesti huvides on sellise koostöö pikaajaline jätkumine . KVKP arendusprogramm i elluviimine on toimunud eeltoodut arvesse võttes ja see kirjeldab riigikaitse arengukava kohase sõjalise võime arendamiseks vajaliku, KVKP-l plaanitava väljaõppe ning selleks vajalikku maastikku ja väljaõppe-elemente. KVKP arendusprogrammipõhine ülesehitus on rajatud piki harjutusvälja kulgevatele liikumiskoridoridele. Mehhaniseeritud jalaväe pataljoni lahingkoridori laiuseks on 4–5 km ja pikkuseks 10–15 km. Liikumiskoridoridesse on paigutatud sihtmärgialad kaudtulerelvadele ning nende ümber asetatud laske- ja õppeväljad nii, et teedevõrgu kasutamisega luuakse võimalus teha mehhaniseeritud jalaväepataljoni ja soomusüksuste lahinglaskmisi koos toetusega toetusüksustelt. Mujal Eestis puuduvad sarnased võimalused piisavalt suure ja vajaliku ruumilise struktuuriga püsiva harjutusvälja rajamiseks. K ehtiv riigikaitse arengukava 2022-2031 näeb samuti ette mahukaid investeeringuid KVKP taristu välja ehitamiseks kooskõlas KVKP riigi eriplaneeringuga . Kohaliku omavalitsuse üksus t e õiguste riive PlanS § 10 l õi k e 2 kohaselt peab riiklikku huvi väljendav planeering lähtuma riiklikest huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi . Kuna vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas muuhulgas ka ruumilist planeerimist, siis riivab riigi eriplaneeringu kehtestamine kohaliku omavalitsusüksuse planeerimisautonoomiat. Vastavalt eespool toodule ja tulenevalt PlanS § 27 lõikest 1 on riigi eriplaneeringu koostamine õigustatud, kui tegemist on riigikaitset ja julgeolekut tagava oluliselt mõjutava tegevusega. KVKP riigi eriplaneeringu kehtestamise eesmärk ja riigi huvi on kirjeldatud korralduse II osa punktis 1. Vajadus KVKP riigi eriplaneeringu kehtestamise järele on suurenenud veelgi seoses muutunud julgeoleku olukorraga Euroopas , mis on toonud kaasa vajaduse suurendada NATO liikmeriikide relvajõudude kohalolekut Eestis ja ühtlasi pakkuda neile ja väljaõppe võimalusi. Arvestades kasvanud julgeolekuohtu Eestile on Eestis pikaajaliselt viibivate NATO liikmesriikide relva j õudude üksuste ja lahingutehnika arv Eestis alates 2022. aasta veebruarist oluliselt suurenenud. Seetõttu on KVKP- le väljaõppe võimaluste loomine läbi KVKP riigi eriplaneeringu kehtestamise märkimisväärselt olulisema ning ajakriitilisema tähtsusega. T egemist on riigikaitse t ja julgeolekut tagava oluliselt mõjutava tegevusega, mis tõttu vastab KVKP riigi eriplaneering u kehtestamine PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud eesmärgile. KVKP asub Kuusalu valla piirides, kuid KVKPga elluviidavate tegevuste mõjud ulatuvad ka kaugemale. Seda arvestades kaasati KVKP riigi eriplaneering u koostamise protsessi Kadrina vald , Anija vald ja Tapa vald. Ülevaade esitatud seisukohtadest KVKP riigi eri planeeringu koostamiseks ja vastu võetud KVKP riigi eri planeeringu kooskõlastamisel on esitatud vastavalt KVKP riigi eriplaneeringu KSH aruande lisas 2 ja KVKP riigi eriplaneeringu lisas 2.4. Alljärgnevalt on välja toodud Kuusalu valla , kui KVKP asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse , esitatud ettepanekud planeeringu protsessis ning seejärel kokkuvõtlikult ka teiste kaasatud kohaliku omavalit s use üksuste poolt esitatud olulisemad seisukohad ning KVKP riigi eri planeeringu korraldaja selgitused nendega arvestamise või arvestam ata jätmise kohta . 2.1 Kuusalu valla ettepanekud ja nendega arvestamine Kuusalu valla arvamuse kohaselt tuleb t eede ja harjutusväljakute rajamise puhul arvestada maksimaalselt olemasoleva loodusega, st tiheda metsaga aladele võimalusel lagedaid teekoridore ja suuri väljakuid mitte rajada. Ettepanekug a arvestamist peeti võimalikuks ulatuses, mis on võimalik lähtuvalt riigikaitselistest vajadustest, sh arvestades tingimusi, mis on vajalikud (tule)ohutuse tagamiseks ja väljaõppe korraldamiseks. Kuusalu vald palus arvestada Kuusalu valla üldplaneeringust tuleneva t nõu et , mille kohaselt kõik lehtpuud (üksikud või gruppidena), mille rinnasdiameeter on üle 38 cm, on olulise tähtsusega põlispuud ja kõik toimingud nendega tuleb kooskõla stada Kuusalu vallaga . Ettepanekuga arvestamist ei peetud lähtuvalt väljaõppe vajadustest võimalikuks. Harjutusvälja arendamise eesmärgiks on luua tingimused, kus saab teostada kontrollitult ja ohutult sõjalist väljaõpet. Sellest tulenevalt on ka raiete kavandamisel aluseks eelkõige riigikaitselised vajadused. Kuusalu vald palus teha teave õppuste kohta kergemini internetis leitavaks ning reaalajas jälgitavaks. Märgistada KVKP ala piirkonnas liikujale arusaadavalt ning lisada viide märgistusele veebiaadressile, kus info õppuste kohta kättesaadav on. Tegemist on harjutusvälja kasutamist puudutava korraldusliku ettepanekuga, millega ei ole asjakohane arvestada KVKP riigi eriplaneeringu s, aga nii teavituse parandamisega kui märgistuse parandamisega on aktiivselt tegeletud eraldiseisvalt planeeringust. Riigikaitseliste väljaõppealade infosüsteemist tulevad automaatselt kuugraafikud K aitseväe veebilehel , kus on olemas nii harjutusväljade tutvustus, kontaktid kui kasutusgraafikud. Infotahvlitel on olemas harjutusvälja kasutamisega seotud kontaktandmed ja viited veebil eheküljele , kust on kättesaadav harjutusvälja info ( mis oli ka varem olemas). R iigi Metsamajanduse Keskuse (edaspidi RMK ) rakendusse „ Loodusega koos “ on kantud harjutusvälja asukoh t ning viited kontaktandmetele ja harjutusvälja veebilehele. Kuusalu vald tegi ettepaneku k avandatava tegevuse võimaliku mürataseme hindamisel võtta arvesse võimali kku mõju KVKP alale lähimatele paiknevatele asustatud aladele. Ettepanekuga arvestat i . Sõjaline väljaõpe on riigikaitseline tegevus, millega tekitatud mürale ei ole ette nähtud piirnorme , kuid olenemata sellest viidi sõjalise väljaõppega seotud müra hindamiseks läbi KSH osana müra modelleerimine. Müra modelleerimise tulemuste kohaselt ületatakse soovituslikku kriitilist mürataset (65 dB ) vaid arendusprogrammi kohaste suurõppuste ajal, näiteks Kevadtorm. Lähtuvalt KSH järeldustest tehti KVKP riigi eriplaneeringus muudatused ja kavandati olulist mõju leevendavad meetmed ning olulise mõju seire meetmed, mille rakendamisel ei kaasne KSH hinnangul planeeringuga kavandatavate tegevustega olulist mõju keskkonnale, sh inimesele. Siiski kaasneb sõjalise väljaõppega parat amatult häiring lähipiirkonna elanike jaoks ja seda eriti just suurõppuste ajal. Müra mõju täiendavaks leevendamiseks piirkonna elanikele, esitati KVKP riigi eriplaneeringu vastu võtmise järgselt toimunud avalikul väljapanekul ettepanek määrata planeeringus ära laskealad. Viimase ettepanekuga arvestamist ei peetud võimalikuks, kuna laskeväljade KVKP riigi eriplaneeringuga ära määramine piirab oluliselt väljaõppe võimalusi ja vähendab sellega oluliselt harjutusvälja väärtust väljaõppealana. Seda arvestades ei ole laskeväljade määramine KVKP riigi eriplaneeringuga realis tlik alternatiiv. Küll aga on KVKP riigi eriplaneeringu seletuskirja ptk-s 3.4 nimetatud meetmed, mida tuleb laskeväljade välja arendamisel mõjude minimeerimiseks arvestada. Kuusalu vald palus täpsustada , kuhu kavandatakse KVKP juurdepääsuteed ning meetmed nende teede korrashoiuks. Lisaks tegi Kuusalu vald ettepaneku k asutada juurdepääsuteedeks riigimaanteid, mitte külateid. Ettepanekuga arvestamist ei peetud võimalikuks, kuna tegemist ei ole riigi eriplaneeringu ülesandega . Teemat on käsitletud KSH - s, kus mh on kirjeldatud , et teede kasutamine K aitseväe poolt ei tohi halvendada KVKP- le juurdepääsuks kasutatavate teede seisukorda. Vajadusel tuleb need meetmed koos tee omaniku/valdajaga iga konkreetse tee kohta välja töötada (seisunditase jms) , muuhulgas leppida kokku tee kasutustingimustes. Samuti on nii KVKP riigi eriplaneeringus ptk . 3.7 kui KSH-s käsitletud võimalikke juurdepääs uteid KVKP- le . Kuusalu vald tegi ettepaneku m etsatulekahjude ohu miinimumini viimiseks näha ette tuleohutuse vähendamise/ennetamise meetmed planeeringus . Vastavad meetmed on KVKP riigi eriplaneeringu s kavandatud. Vastu võetud KVKP riigi eriplaneeringu avalikustamisel tegi Kuusalu vald ettepaneku lisada KVKP riigi eri planeeringuga eritingimused ka metsa kaitsmiseks planeeringuala piirivööndis planeeringuala piirist sissepoole esitades selleks konkreetsed ettepanekud . Eritingimused on Kuusalu valla hinnangul vajalik ud mürareostuse vähendamiseks asulate ja elamute suunas. Seevastu RMK esitas KVKP riigi eriplaneeringu avalikustamisel, aga ka menetluse eelnevates etappides omakorda põhjused, miks KVKP riigi eri planeeringusse sisse kirjutatud nn püsimetsandust tuleks metsade hea tervisliku seisundi, elujõulisus e jätkusuutlikkuse ja efektiivse kaitsepuhvrina toimimise tagamiseks vältida. Põrkuvate huvide kompromissina on KSH aruande ptk-s 8.3 defineeritud püsimetsandus KVKP riigi eriplaneeringu kontekstis ja nimetatud, et seda tuleb eelistatult rakendada KVKP riigi eriplaneeringu alal väljaspool arendusalasid. Väljapoole KVKP riigi eriplaneeringu ala le jäävate metsade planeerimine antud riigiplaneeringu osana ei ole võimalik, kuna KVKP riigi eriplaneeringu ala ei hõlma seda. Vastuväiteid planeeringu korraldaja esitatud põhjendustele ei ole Kuusalu vald esita n ud. Anija valla ettepanekud ja nendega arvestamine Anija vald esitas planeerimise protsessis ettepaneku näidata alternatiivne matkaraja asukoht ja puhkekohad ohualast väljapoole. Ettepanekuga arvestamine ei olnud võimalik, kuna nö ohuala , mida silmas peeti , ei jää KVKP riigi eriplaneeringu alale . Siiski on informatiivsel eesmärgil laskeharjutustega seotud võimalike ohuala de piir kantud planeeringu joonisele ja sellega kaasnevaid mõjusid hinnatud KSH-s . Harjutusväljalt väljapoole jäävate väljaõppeks kasutatavate metsala detailsem at käsit l e mist KVKP riigi eri planeeringus ei peetud asjakohaseks . KVKP riigi eriplaneeringu ja KSH eelnõu koostamisel esitas Anija vald ettepaneku Pillapalu külas Soodla harjutusväljale viiva lõunapoolse tankitee koridori välistamiseks, kuna leiti , et tõenäoliselt pagevad loomad-linnud KVKP alalt Pillapalu metsadesse. Ühtlasi tehti ettepanek kajastada KVKP riigi eri planeeringus nõuandeid selleks, mida teha kui karud ja hundid pagevad inim asustatud piirkondadesse. Ettepanekutega arvestamist ei peetud võimalikuks, kuna need ei ole lahendatavad KVKP riigi eriplaneeringuga. Loomadega seonduvat tuleb vaadata juhtumi põhiselt kaasates Keskkonnaameti. Ühtlasi selgitati vallale , et KVKP ja Soodla harjutusvälja vaheliste ühendusteede alternatiive hakatakse hindama Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu KSH-s ja seejuures saab kaaluda ka esitatud ettepanekut. KVKP riigi eriplaneeringu vastu võtmise järgselt toimunud avalikul väljapanekul Anija vald seisukohti ei esitanud. Tapa valla ettepanekud ja nendega arvestamine Tapa vald andis teada , et peab positiivseks KVKP keskkonnasäästlikku edasiarendamist eesmärgiga tagada ajateenijate ja reservväelaste sõjaline väljaõpe ning alaline kaitsevalmidus. KVKP riigi eriplaneeringu ja KSH eelnõu le arvamuste esitamise etapis esitati järgmised ettepanekud: Tapa vald palub Kaitseväel kooskõlastada rasketehnika liikumine ja liikluskorraldus Tapa valla teedel ja t eede ja maaüksuste kahjustused likvideerida nii kiiresti kui võimalik. Esitatud ettepanekuga on KVKP riigi eriplaneeringus arvestatud. KVKP -l toimuvatest tegevustest teavitamine on reguleeritud KVKP riigi eriplaneeringu seletuskirja ptk -s 3.8.5.8. Rasketehnika liikumisega on muuhulgas arvestatud ka Tapa valla üldplaneeringus, kus on muuhulgas kavandatud perspektiivne rasketehnika liikumistee. Tapa vald tegi Kaitseministeeriumil e ettepaneku korraldada regulaarne, vähemalt kaks korda aastas, müra ja vibratsiooni mõõtmine Kaitseväe õppuste ajal Tapa linnas ja valla asulates (Lehtse piirkond ) ning saadud tulemus ed avalikusta da . Ettepanekuga on KVKP riigi eriplaneeringu ptk -s 3.8.5.6 arvestatud kooskõlas KSH järeldustega. Müra mõõtmiseks on KVKP riigi eri planeeringus sätestatud kohustus „suurõppuste ajal teha vähemalt kriitilisse tsooni jäävate majapidamiste juures mürataseme mõõtmised.“ Müra ja vibratsiooni mõjude seiremeetmed on määratletud KVKP riigi eriplaneeringu seletuskirja ptk-s 3.9.4. KSH ptk -s 3.9 on toodud seirekava pidev ülevaatamis e kohustus , et see oleks lähtuvalt KVKP riigi eriplaneeringu elluviimisest, sh objektide väljaehitamisest tulenevalt, asja- ja ajakohane. Vibratsiooni seiret ei ole KSH järeldusena vajalikuks peetud. Tapa vald tegi Kaitseministeeriumil e ettepaneku korraldada avalikkuse laialdasem eelteavitamine Kaitseväe poolt läbiviidavatest suurema müratasemega õppustest. Ettepanekuga on arvestatud. KVKP-l toimuvatest tegevustest teavitamine on reguleeritud KVKP riigi eriplaneeringu seletuskirja ptk -s 3.8.5.8 . KVKP riigi eriplaneeringu vastu võtmise järgselt toimunud avalikul väljapanekul Tapa vald seisukohti ei esitanud. 2.4 Kadrina valla ette panekud ja nendega arvestamine Kadrina vald ei ole planeeringu menetluses esitanud ettepanekuid KVKP riigi eriplaneeringu koostamiseks . KVKP riigi eriplaneeringu ala ja selle mõju piirkonna k innistuomanike õiguste riive Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS ) § 4 lõi k e 1 punkti 19 kohaselt on kinnisasja lubatud omandada riigikaitseliseks vajaduseks. KAHOS § 2 lõike 1 kohaselt on kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata. KVKP riigi eriplaneeringu alale jäävate kinnisasjade omandamine on vajalik, kuna harjutusvälja väljaarendamine vastavalt KVKP riigi eriplaneeringule on hädavajalik seoses üldise avaliku huvi, s.o riigikaitse ja riigi ju lgeoleku huvi, realiseerimisega. Harjutusvälja arendamine ja kasutamine samaaegselt muul eesmärgil, kui seda on riigikaitse, ei ole tsiviilisikute ohutust arvestades võimalik. KVKP riigi eriplaneeringu alale jääb 352 katastriüksust, millest enamusel on valdavaks sihtotstarbeks riigikaitsemaa ja on riigiomandis . Eraomandis olevaid kinnistuid on KVKP riigi eriplaneeringu kehtestamise hetkeks neli . KVKP riigi eriplaneeringu koostamise protsessis esitas oma seisukohad üks KVKP riigi eriplaneeringu alal kinnisomandit omav isik (J.R.) . Esitatud seisukohad on oma iseloomult ettepanekud üldise koostöö parandamiseks Kaitseväe ja kohalike elanike vahel. Samuti soovitati sama isiku (J.R.) poolt töötada välja kord otseste materiaalsete kahjude likvideerimiseks. Esitatud ettepanekutega tegeletakse KVKP riigi eriplaneeringu menetluse väliselt. Eraldi harjutusväljal kahjude kompenseerimise korra välja töötamist ei ole vajalikuks peetud, kuna nende arv on väike. Seda arvestades käsitletakse taotlusi juhtumipõhiselt. Ettepanekuid KVKP riigi eriplaneeringu planeeringu lahenduse koostamiseks ei esitatud. Eraomandis olevate k innisasjade omanikega on toimumas läbirääkimised kokkuleppe saavutamiseks kinnisasja avalikes huvides omandamiseks. Kinnisasjade omandamise menetluses lähtutakse eelkõige kinnisasja omaniku soovidest ning k innisasjad omandatakse vastavalt KAHOS-es sätestatu le kohese ja õigla se hüvitise eest. Kui eraomandis olevate kinnisasjade omanikega läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata, toimub kinnisasjade sundvõõrandamine KAHOS-es sätestatud korras . Ülevaade eraomandis olevate k innisasjade kohta on toodud KVKP riigi eri planeeringu seletuskirjas lk 30. KVKP riigi eriplaneeringu koostamise protsessis esitas id eraisiku te na seisukohti KVKP riigi eriplaneeringu le kolm eraisikut , kes ei oma kinnisomandit KVKP riigi eriplaneeringu alal . L isaks esita s seisukoh ad seltsing „ Loodus, i nimene ja s õjavägi “ . Enamik seisukohtasid ei ole siiski käsitletavad ettepanekutena KVKP riigi eri planeeringule , vaid pigem selgitustaotlusena või häiringu olemasolule tähelepanu juhtimisena . Mõned ettepanekud ei ole realiseeritavad KVKP riigi eriplaneeringu osana, kuna soovitud tegevused ei jää KVKP riigi eriplaneeringu alale. Alljärgnevalt on toodud esile olulisemad ettepanekud KVKP riigi eriplaneeringu planeeringulahenduse koostamise kontekstis. Esitati soovitus säilitada võimalusel KVKP arendamisel (kui need ei sega väljaõpe t ) pärandkultuuriobjektid ja k ui see ei ole võimalik , siis sei sukord enne hävimist fikseerida, dokumenteerida ning info edastada pärandkultuuriobjektide registri pidajale. KVKP r iigi eriplaneeringu koostamise eesmärgiks ei ole pärandkultuuriobjektide kasutus- ja ehitustingimuste seadmine, siiski on pärandkultuuriobjektide paiknemisega KVKP riigi eriplaneeringu koostamisel võimaluste piires arvestatud. Olemasolevad pärandkultuuriobjektid vaadatakse konkreetse väljaõpperajatise projekteerimise käigus üle, kuid nende säilimine sõltub sellest, kas seda on väljaõppe eesmärgi tagamiseks võimalik alles hoida. Vastavad soovitused on esitatud ka ja KSH aruandes ptk . 9.20.2 ja KVKP riigi eriplaneeringu s eletuskirjas ptk . 3.8.3 . KSH aruande kohaselt ei kaasne tegevusega tõenäoliselt olulist mõju vibratsioonile, sh mõju inimeste tervisele ja varale, siiski lisati mõjupiirkonna elanike murest ajendatuna KSH aruandesse ptk 1 1.5.6 kus esitati soovitused vibratsioonihäiringute vähendamiseks, mh laskmiste käigus vibratsiooni ja helirõhutaseme mõõtmiseks. Esitatud soovitused on toodud ka KVKP riigi eriplaneeringu s eletuskirjas ptk 3.8.5.6. KVKP kasutamisega kaasnevate häiringute kompenseerimiseks tehti ettepanek käsitleda häiringu alas olevaid metsi kõrgendatud avaliku huviga aladena (edaspidi KAH - ala ) kus teostatavatesse metsamajandamise otsustesse peab kaasama ka kohaliku kogukonna. Kuna KAH - alad pea vad jääma väljapoole KVKP riigi eriplaneeringu ala, ei ole võimalik nende kavandamine KVKP riigi eri planeeringus. KAH-alade määramine on üldplaneeringu käigus lahendatav ülesann e. Ühtlasi asub v aldav osa KVKP ohualas olevast metsast Kõrvemaa ja O hepalu looduskaitsealal, kus tegevusi korraldatakse lähtudes kaitse-eeskirjast. Natura erandi kohaldamine KVKP riigi eriplaneeringu koostamisel arvestati direktiivi 92/43/EMÜ ja direktiiv i 2009/147/EÜ . KVKP riigi eriplaneeringu elluviimisel rakendatakse direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõiget 4, mille järgi riik, vaatamata negatiivsest hinnangust projekti tagajärgedele ning alternatiivide puudumisel, otsustab üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel kava ellu viia. KeHJS § 45 lõige 3 sätestab , et kui hoolimata strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel , võib Vabariigi Valitsus strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada . Sealjuures tuleb kavandada hüvitusmeetmete rakendami ne , tagamaks Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse ja tegevusega ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. KVKP riigi eri planeeringuga kavandatud tegevusele puuduvad Vabariigi Valitsuse hinnangul alternatiivsed lahendused, sest harjutusvälja väljaarendamine vastavalt KVKP riigi eriplaneeringule on hädavajalik seoses üldise avaliku huvi, s.o riigikaitse ja riigi julgeoleku huvi, realiseerimisega ja harjutusväli on maismaa üksuste sõjalise väljaõppe peamine ala Eestis. Samuti on tegemist suurima riigi omandis oleva maa-alaga, kus harjutada taktikalist koostööd NATO liikmesriikide üksustega ning harjutusvälja asukoha muutmiseks puudub alternatiiv. Avalikkuse jaoks esmatähtsad põhjused kavandatava tegevuse elluviimiseks ja hüvitusmeetmete rakendamiseks on riigikaitse , avalik julgeolek ja rahvusvahelised kohustused . KVKP on suurim relvajõude kasutusel olev harjutusala Eestis, kus harjutatakse sõjalist koostööd liitlastega . Harjutusvälja paiknemise muutmiseks puuduvad Eestis alternatiivid ning selle tagajärjeks on selge riigikaitse lise ettevalmistuse langus. K VKP riigi eriplaneeringuga arvesta takse ka Kaitseväe vajadust, sh vajadust harjutada lahingutehnika ja relvade kasutamist. KVKP arendamine on ülekaalukalt avalikes huvides, et tagada Eesti riigi sõjalise kaitse võime hoidmine ja areng . KVKP riigi eriplaneeringu koostamisel on kavandatud meetmed, mis aitavad korvata kavandatava tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju ja säilitada Natura 2000 võrgustiku sidusust. Uute alade kaitse alla võtmine, olemasolevate kaitstavate alade laiendamine ja kaitse-eeskirjade muutmine ühelt poolt ning hüvitusmeetmete rakendamiseks vajalike uuringute läbiviimine ja projektlahenduste koostamine koos sellele järgnevate praktiliste tegevustega teiselt poolt , moodustavad kokku tervikliku hüvitusmeetmete paketi. Hüvitusmeetmed on loetletud KVKP riigi eriplaneeringu seletuskirjas ptk -s 4.1, terviklik hüvitusmeetmete kava on esitatud KSH lisas 9. Rakendatavad hüvitusmeetmed on järgmised: 1) metsise ja kaljukotka elupaikade kaitse parandamiseks Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade laiendamine ning tsoneeringute muutmine järgmiselt: - liita Põhja-Kõrvemaa linnualaga Rohussaare II metsise püsielupaik koos selle ja kaitseala vahele jäävate mosaiiksete sooelupaikadega; - liita Ohepalu linnualaga projekteeritav Tuksmani metsise püsielupaik sihtkaitsevööndina; - metsise elupaikade kaitseks võtta püsielupaigana kaitse alla Valgejõe metsisemäng (KVKP mõjupiirkonnas väljaspool linnualasid) ja liita see Natura võrgustikuga; 2) metsise ja must-toonekure kaitse tõhustamine Natura alade võrgustikus: - kaasata Natura alade võrgustikku järgmised metsise püsielupaigad: Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva (lisaks Maapaju looduskaitseala); - hõlmata Natura linnualade koosseisu Anija-69 must-toonekure püsielupaik ja Niinsoni looduskaitseala, mis moodustavad metsise püsielupaikadega ühe maastikulise terviku; - Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva püsielupaikades tuleb metsise elupaigad tsoneerida sihtkaitsevööndisse ja taastada soometsades veerežiim; - tagada Maapaju raba terviklik kaitse (osa soost ja metsise elupaigast on praegu väljaspool püsielupaiku ja Maapaju looduskaitseala); 3) must-toonekure toitumisalade looduslikkuse suurendamine ja taastamine: - sobivate toitumisalade looduslikkuse parandamine ja taastamine, et võimaldada Ohepalu linnuala taasasustamist ; vajalik on välja selgitada toitumisalal asuvate veekogude looduslikkuse suurendamise vajalikkus ja tehnilised võimalused; 4) kaljukotka elupaikade hüvitusmeetmed: - võtta kaitse alla Lääne-Virumaal asuv Peedla ( Peetla ) soo; - võtta kaitse alla Valgamaal asuv Holdre lagesoo. Hüvitusmeetmete kavas määratud hüvitusmeetmed on aluseks KVKP riigi eriplaneeringu elluviimisele. KVKP riigi eriplaneeringu elluviimist ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. Lähtuvalt hüvitusmeetmete kavast, loetakse uute alade loomisega või olemasolevate laiendamisega seotud hüvitusmeede rakendatuks , kui keskkonnaministri käskkirjaga on konkreetse ala kaitse alla võtmise ja/või kaitsekorra muutmise menetlus algatatud. Hüvitusmeetmete kava rakendamine toimub lähtuvalt hüvitusmeetmete kavas kokku lepitud prioriteetsetest tegevustest ning nende rakendamiseks vajalikest tegevustest ja ajakavast. Hüvitusmeetmete kava koostati tihedas koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga ja on osana KSH aruandest nimetatud asutuste poolt kooskõlastatud . Keskkonnaministeerium korraldab Euroopa Komisjoni teavitamise rakendatud Natura erandist ja vastuvõetud hüvitusmeetmetest lähtuvalt KeHJS § 45 lõikest 4 viivitamatult pärast KVKP riigi eriplaneeringu kehtestamist. Kokkuvõte Vabariigi Valitsus kaalus eespool esitatud argumente ja asjaolusid tulevalt riigi julgeoleku ning rahvusvahelise koostöö huvidest, keskkonnakaitselistest huvidest, samuti arvestades kohalik ke huvisid, leiab, et KVKP riigi eriplaneeringu kehtestamine on vajalik ja kantud avalikust huvist . Eesti julgeoleku vahetul tagamisel on kandev roll kollektiivkaitsel ning Eesti NATO liikmelisus seab Eesti riigile kohustusi ja vastutust kollektiivkaitse korraldamise raames . KVKP riigi eriplaneering on koostatud eesmärgiga tagada eelkõige Eesti riigi sõjalise kaitsevõime toimimi ne ja jätkuv areng , sealhulgas selleks vajaliku väljaõppe tingimuste loomine ja arendamine . KVKP riigi eriplaneering uga on määratud KVKP- le riigikaitseliste ehit iste ehitusõigus ning lahenda tud muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded, mis on vajalikud muuhulgas kaitseministri 22.03.2016 käskkirjaga nr 122 kinnitatud KVKP arendusprogrammi elluviimiseks. KVKP r iigi eriplaneeringu kehtestamisega peatuvad sellega hõlmatud alal varem kehtestatud planeeringud . See tähendab, et planeeringuga hõlmatud alal asendab KVKP riigi eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut. KVKP riigi eriplaneering on ehitusprojektide koostamise ja ehitusloa väljastamise aluseks. Kuna kõiki väljaõppe ks vajalikke lahendusi ei ole võimalik planeerimis protsessis ette näha, siis ei ole KVKP riigi eri planeeringus kavandatavate objektide asukohti paika pandud (v . a sihtmärgialad) ning neid võib rajada KVKP riigi eriplaneeringus määratud tingimustel kogu KVKP alal. Samas on KVKP riigi eriplaneeringus nimetatud tegevused, mille elluviimise eelselt on minimaalselt vajalik keskkonnamõju eelhinnangu koostamine. KVKP riigi eriplaneeringu seletuskirja ptk -s 3.8 on toodud meetmed, mida tuleb planeeringu ellu viimisel rakendada olulise keskkonnamõju leevendamiseks. KeHJS § 45 lõike st 3 tulenevalt on Vabariigi Valitsus seisukohal, et hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on KVKP riigi eriplaneeringu kehtestamine alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. KVKP riigi erip laneeringu elluviimisega võib kaasn eda ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku P õhja-Kõrvemaa linn u ala ja Ohepalu linnuala osadele kaitse-eesmärkidele (must-toonekurg, kaljukotkas ja metsis ) . S eda arvestades tuleb KeHJS § 45 lõi kest 4 tulenevalt rakendada Natura erandit ning enne planeeritud tegevuste ellu viimist rakendada KVKP riigi eriplaneeringu seletuskirja ptk -s 4.1 toodud meetmed . IV . OTSUS Lähtudes eeltoodust ning PlanS § 53 lõike 1 ja KeHJS § 45 lõike 3 alusel ning kooskõlas KeHJS § 45 lõikega 4 otsustab Vabariigi Valitsus : 1. Kehtestada KVKP riigi eriplaneering ja anda nõusolek kohaldada Natura erandi t . 2. Tulenevalt PlanS § 53 lõikest 2 peatub KVKP riigi eriplaneering u kehtestamisega Kuusalu Vallavolikogu 31.08.2004 ot susega nr 45 kehtestatud „ Suru, Pala, Tõreska ja Kolgu külas rajatava K aitseväe keskpolügooni detailplaneering “ ja Kuusalu Vallavolikogu 27.05.2015 otsusega nr 22 kehtestatud „ Kaitseväe keskpolü gooni osalise territooriumi detailplaneering “ . KVKP riigi eriplaneering asendab planeeringualaga kattuval alal Kuusalu valla üldplaneeringut. 3. Kaitseministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirjaga ja KVKP riigi eri planeering koos kõigi lisadega oma veebilehel. 4. Kaitseministeeriumil korraldada KVKP riigi eri planeeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt PlanS § 53 lõige tele 5-7. 5. Keskkonnaministeeriumil korraldada Euroopa Komisjoni teavitamine rakendatud Natura erandist ja vastuvõetud hüvitusmeetmetest lähtuvalt KeHJS § 45 lõikest 4 . V. VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada , esitades kaebuse halduskohtu s se halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. V I . TEA TAVAKS TEGEMINE Korraldus tehakse teatavaks kõigile menetlusosalistele ja teadaolevatele huvitatud ning mõjutatud isikutele, sh Kuusalu Vallavalitsusele , Anija Vallavalitsusele, Kadrina Vallavalitsusele, Tapa Vallavalitsusele ja KVKP ala kinnistuomanikele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär