Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse põhikirja muutmine

A sutajate otsus Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse põhikirja muutmiseks 09 . 06 .2022 Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse (registrikood: 90008494 ) asutajad ( Kaitseministeerium (teostab asutajaõigusi Eesti Vabariigi nimel ) ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda otsustasid muuta Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse põhikirja ning kinnitada muudetud põhikiri vastavalt käesoleva otsuse lisale . Muudatused täiendavad sihtasutuse eesmärk i ning viivad põhikirja kooskõlla riigivaraseadusega. Otsuse l isa: Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse põhikirja uus tekst Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse asutaja te allkirjad : Kalle Laanet Toomas Luman Kaitseminister Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ RIIGIKAITSE EDENDAMISE SIHTASUTUS PÕHIKIRI I ÜLDSÄTTED 1.1 Sihtasutuse nimi on Riigikaitse Edendamise Sihtasustus (edaspidi Sihtasutus). Sihtasutuse nime tõlge inglise keeles on The National Defense Support Foundation. 1.2 Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn. 1.3 Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik. Sihtasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid ja käesolev põhikiri (edaspidi Põhikiri). 1.4 Sihtasutus vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Sihtasutuse asutajad ei vastuta Sihtasutuse kohustuste täitmise eest. Sihtasutus ei vastuta asutajate kohustuste täitmise eest. 1.5 Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks. 1.6 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.7 Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus. 1.8 Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 1.8.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 1.8.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 1.8.3 kellel on ärikeeld; 1.8.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 1.8.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 1.9 Põhikirja alapunktides 1.8.1- 1.8.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. Põhikirja alapunktis 1.8.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 1.10 Sihtasutus võib olla käibemaksukohustuslane. II EESMÄRK 2.1 Sihtasutuse eesmärk on Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe parandamise toetamine ning Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku, juhtimisalase ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine, samuti nii endistele, kui teenistuses olevatele kaitseväelastele ja kaitseliitlastele mitmekülgse meditsiinilise abi pakkumine sh nende perede toetamine ning  meditsiinilise ja humanitaarabilise toetuse pakkumine või sellega seotud teenuste kättesaadavaks tegemine relvastatud konfliktides kannatada saanutele sh tsiviilisikutele, nii Eestis kui välismaal ning kaitseväelaste ja kaitseliitlaste tunnustamine. 2.2 Sihtasutuse põhikirjaline tegevus eesmärgi saavutamiseks hõlmab muuhulgas: 2.2.1 vara kogumist Eesti kaitseväele ja Kaitseliidule infotehnoloogilise riistvara ja tarkvara võõrandamiseks või kasutusse andmiseks; 2.2.2 Eesti kaitseväele ja Kaitseliidule infotehnoloogilise riistvara ja tarkvara võõrandamist või kasutusse andmist; 2.2.3 vara kogumist sõjalistes konfliktides kannatada saanutele abi andmiseks; 2.2.4 vara kogumist kaitseväelaste ja kaitseliitlaste tunnustamiseks ja ergutuste määramiseks; 2.2.5 vara kogumist muuks humanitaarse iseloomuga abi andmiseks, mis seondub Sihtasutuse eesmärkidega. 2.3 Sihtasutusel on õigus teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutus arendab kahepoolset ja mitmepoolset koostööd välisriikide organisatsioonidega, kelle eesmärgid ja tegevus sarnanevad Sihtasutuse eesmärkidega. 2.4 Sihtasutuse halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud tegevuse iseloomu ja eesmärkidega. 2.5 Sihtasutus ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele, juhatuse või nõukogu liikmetele ega eelloetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale. 2.6 Sihtasutuse põhitegevuseks ei ole ettevõtlus ja Sihtasutus ei kasuta ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel. III NÕUKOGU 3.1 Sihtasutuse nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust ning korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. 3.2 Nõukogu pädevuses on: 3.2.1 Sihtasutuse Põhikirja muutmine, kui asutajad ei jõua Põhikirja muutmises kokkuleppele; 3.2.2 Sihtasutuse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine ning juhatuse liikmega tehingu tegemine; 3.2.3 igal aastal Sihtasutuse finantsplaani kinnitamine; 3.2.4 hiljemalt majandusaasta alguseks Sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärkide ja eelarve kinnitamine; 3.2.5 Sihtasutuse majandusaasta aruande ja tegevusaruande kinnitamine; 3.2.6 otsustada konsensuse alusel üleantavate annetuste kvaliteedi üle;  3.2.7 Sihtasutuse audiitorite arvu ja volituste kestuse määramine, audiitori nimetamine, tagasikutsumine ja audiitori tasustamise korra määramine; audiitori volituste tähtaeg on üks kuni viis aastat; 3.2.8 nõusoleku andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest; 3.2.9 laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine; 3.2.10 nõukogu töökorra kehtestamine; 3.2.11 seadusega nõukogu pädevusse antud teiste küsimuste otsustamine. 3.3 Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 3.3.1 on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ega ole Sihtasutuse kaasasutaja; 3.3.2 on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole Sihtasutuse kaasasutaja; 3.3.3 omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole Sihtasutuse kaasasutaja; 3.3.4 on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Sihtasutuse kaasasutaja; 3.3.5 omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 3.4 Nõukogul on viis liiget. Nõukogu liikmele ei maksta tasu. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ja esindab nõukogu. Nõukogu esimeest asendavad nõukogu liikmed vanuselises järjekorras. 3.5 Kolm nõukogu liiget määrab MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Kaks Nõukogu liiget määrab Eesti Vabariik Kaitseministeeriumi kaudu. Nõukogu liikme määranu võib nõukogu liikme põhjendatult igal ajal tagasi kutsuda. 3.6 Nõukogu liikme volituste tähtaeg on üks kuni viis aastat. Nõukogu liikme volituste tähtaeg määratakse kindlaks nõukogu liikme määramisel. 3.7 Nõukogu liikmel on õigus tagasi astuda, kui ta teatab tagasiastumisest asutajatele ja nõukogu esimehele kirjalikult vähemalt üks kuu ette. 3.8 Seaduses sätestatud juhtudel ja korras määrab ja kutsub nõukogu liikme tagasi kohus. 3.9 Nõukogu koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu koosoleku kutsub kirjaliku või elektroonilise teatega kokku nõukogu esimees vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. 3.10 Nõukogu koosolek toimub Eestis, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud teisiti. 3.11 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liige võtab nõukogu koosolekust osa isiklikult. Nõukogu liige loetakse koosolekust osavõtjaks, kui tal on võimalik koosolekul arutatut kuulda telefoni või muu hetkesidevahendi abil ning avaldada nõukogu teistele liikmetele oma seisukohta. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. 3.12 Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osa võtnud nõukogu liikmed. Asutajatel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokolliga. 3.13 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed. Otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata korraldab nõukogu esimees. 3.14 Nõukogul on õigus tutvuda Sihtasutuse kõigi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele ja Põhikirjale. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi koostamist. 3.15 Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. IV JUHATUS 4.1 Juhatus esindab ja juhib Sihtasutust. Juhatuse õigust esindada Sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. 4.2 Juhatusel on üks kuni viis liiget. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liige ei või olla nõukogu liige. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis. 4.3 Juhatuse liikme määramise ja tagasikutsumise otsustab nõukogu. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on üks kuni viis aastat. Juhatuse liikme volituste tähtaeg määratakse kindlaks juhatuse liikme määramisel. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest,  tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. 4.4 Juhatus peab Sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. 4.5 Juhatus peab andma nõukogule vajalikku teavet juhtimise kohta. Juhatus peab esitama nõukogule kord kolme kuu jooksul või nõukogu nõudel kirjaliku ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teavitama nõukogu viivitamatult Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 4.6 Juhatuse liikmele võib nõukogu otsuse alusel maksta juhatuse liikme ülesannetele ja Sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. Juhatuse liikme tasu ei tohi olla suurem kui tasu, mida makstakse samasuguse töö eest ettevõtluses. Juhatuse liikmel on õigus nõuda juhatuse liikme ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 4.7. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist ning loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. 4.8 Juhatuse esimees võib esindada Sihtasutust kõigis õigustoimingutes. Teised juhatuse liikmed võivad Sihtasutust esindada ainult ühiselt. Kui juhatusel on alla kolme liikme, võib esindada Sihtasutust juhatuse iga liige. 4.9 Juhatus muuhulgas: 4.8.1 korraldab Sihtasutuse igapäevast tegevust; 4.8.2 korraldab Sihtasutuse raamatupidamise; 4.8.3 valmistab igal aastal ette riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava finantsplaani, mis on Sihtasutuse eelarve koostamise aluseks; 4.8.34 valmistab ette Sihtasutuse tegevuskava ja eelarve projekti; 4.8.5 koostab Sihtasutuse majandusaasta aruande 4.8.6 esitab majandusaasta aruande registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. V SISEKONTROLL 5.1 Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. 5.2 Sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. 5.3 Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajatega. 5.4 Kaitseministril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks Kaitseministeeriumi struktuuriüksust. VI SIHTASUTUSE VARA 6.1 Sihtasutuse vara moodustub: 6.1.1 asutamisotsuse alusel Sihtasutusele üle antud varast; 6.1.2 annetustest, toetustest ja muudest Sihtasutusele eraldatud vahenditest; 6.1.3 vahenditest, mis laekuvad Sihtasutusele majandustegevuse käigus; 6.1.4 muudest laekumistest. 6.2 Sihtasutusele üleantav raha kantakse Sihtasutuse pangaarvele. Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus. Juhatus hindab Sihtasutusele üleantava vara ning teeb vajalikud tehingud ja toimingud vara üleminekuks Sihtasutuse omandisse. Juhatus teavitab nõukogu viivitamatult raha ja mitterahaliste vahendite Sihtasutusele üleandmisest. 6.3 Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või Sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara. Sihtasutus ei võta vastu vara üleandjalt, kelle tegevus on vastuolus Sihtasutuse eesmärkidega. 6.4 Sihtasutus ei taotle tulu põhikirjavälisest tegevusest. 6.5. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes või asutab teisi sihtasutusi üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. 6.6. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud Sihtasutuse eesmärgi saavutamisega. 6.7. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. VII VARA KASUTAMINE JA KÄSUTAMINE 7.1 Sihtasutuse vara võib kasutada ja käsutada sihtasutuse eesmärkide täitmiseks õigusaktides sätestatud korras. 7.2 Vara kasutamise ja käsutamise üle otsustab Sihtasutuse juhatus kooskõlas Põhikirja ja õigusaktidega. 7.3 Vara kasutamise ja käsutamise täpsema korra kehtestab Sihtasutuse nõukogu. VIII PÕHIKIRJA MUUTMINE 8.1. Põhikirja võivad muuta kõik asutajad ühiselt. Asutajad võivad Põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks järgides Sihtasutuse eesmärki. 8.2. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb Sihtasutuse Põhikirja muuta, kuid Põhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib Põhikirja muutmise otsustada kohus huvitatud isiku nõudel. 8.3. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisest. IX SIHTASUTUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE 9.1. Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. 9.2. Sihtasutus lõpetatakse Eesti Vabariigi nõudmisel. Asutajad võivad otsustada Sihtasutuse lõpetamise kõigi asutajate otsusel. Nõukogu võib otsustada Sihtasutuse lõpetamise üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige Sihtasutuse eesmärgi saavutamisel või Sihtasutuse tegevuseks vajalike varaliste vahendite lõppemisel. Sihtasutuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed ja selleks on nõusoleku andnud asutaja Eesti Vabariik. Nõukogu teavitab kirjalikult asutajaid Sihtasutuse lõpetamist otsustava nõukogu koosoleku kokkukutsumisest. 9.3. Sihtasutuse vabatahtlikul lõpetamisel määrab likvideerijad nõukogu. 9.4. Sihtasutuse likvideerimisel järelejäänud vara antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute või sihtasutuste nimekirja kantud ühingule, kelle eesmärgid on võimalikult sarnased Sihtasutuse eesmärkidele, või Eesti Vabariigile. 9.5. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega asutaja Eesti Vabariigi nõudmisel. Sihtasutust ei või ühendada teise sihtasutusega ilma asutaja Eesti Vabariigi nõusolekuta. Sihtasutus ühineb teise sihtasutusega üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. 9.6. Sihtasutus jaguneb üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel. Põhikiri on kinnitatud Sihtasutuse asutamisotsusega 18.06.2004.a., muudetud Sihtasutuse asutaja otsusega 09.06.2022.a.