Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 694–790 MHz“ eelnõu

Siseministeerium Rahandusministeerium 09.06.2022 nr 2-1/2022/4038 Kaitseministeerium Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 694–790 MHz“ eelnõu kooskõlastamine Saadame Teile kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 694–790 MHz“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: määruse eelnõu, eelnõu lisa ja seletuskiri ning seletuskirja lisa Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Advokaadibüroo COBALT OÜ UAB Bitė Lithuania Liisi Moks 639 7665 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri .2022 määrus nr „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 694–790 MHz„ Lisa Konkursi objektide sagedusvahemikud ja sagedusloa tehnilised tingimused 1. Konkursi objektide sagedusvahemikud Konkursi objekt FDD sagedusvahemik Sagedusluba I 703–708 MHz / 758–763 MHz Sagedusluba II 708–713 MHz / 763–768 MHz Sagedusluba III 713–718 MHz / 768–773 MHz Sagedusluba IV 718–723 MHz / 773–778 MHz Sagedusluba V 723–728 MHz / 778–783 MHz Sagedusluba VI 728–733 MHz / 783–788 MHz 2. Sagedusloa tingimused 2.1 Sagedusala kasutuse geograafiline piirkond on Eesti Vabariik. 2.2 Sagedusala kuulub iseplaneeritavate raadiosagedusalade hulka. 2.3 Sagedusala kasutatakse sagedustihendus dupleks (Frequency Division Duplex – FDD) režiimis. 2.4 Elektroonilise side ettevõtjast (edaspidi sideettevõtja) sagedusloa omanikul on kohustus üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) osutamiseks luua üldkasutatav elektroonilise side võrk (edaspidi sidevõrk), mis vastab sidevõrgu arhitektuuri ja planeeritavate sideteenuste poolest rahvusliku, regionaalse või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standarditele toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes. 2.5 Sidevõrgu loomisel kasutatavad seadmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/53/EL, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.05.2014, lk 62–106), mida on muudetud määrusega (EL) 2018/1139 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), kehtestatud nõuetele ning peavad olema vastavuses elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse asjakohaste sätetega. 2.6 Sagedusala kasutuse korraldamisel, sidevõrgu loomisel ja sideteenuse osutamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni otsusest (EL) 2016/687, sagedusala 694–790 MHz ühtlustamise 1 kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik osutada traadita elektroonilise lairibaside teenuseid, ja selle sagedusala riigisiseseks paindlikuks kasutamiseks Euroopa Liidus (ELT L 118, 4.5.2016, lk 4–15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest (EL) 2017/899, 470–790 MHz sagedusala kasutamise kohta liidus (ELT L 138, 25.5.2017, lk 131–137). Lisaks tuleb lähtuda sagedusala 694–790 MHz kasutust reguleerivatest Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des Télécommunications – CEPT), Elektroonilise Side Komitee (Electronic Communications Committee – ECC) otsustest, soovitustest ja tehnilistest raportitest; Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) harmoneeritud standarditest, rahvusvahelistest kokkulepetest ning Euroopa Liidu otsustest. 2.7 Baasjaama kiiratav ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (EIRP) ei tohi ületada 64 dBm/5 MHz. 2.8 Sideettevõtja ei tohi põhjustada häireid maapealse digitaaltelevisiooni vastuvõtule sagedusalas 470–694 MHz (sealhulgas televisiooni vastuvõtusüsteemi ülekoormus sideteenuse tõttu). Häirete tekkimisel on sideettevõtja kohustatud koheselt välja lülitama raadiosaatjad, mis põhjustavad häireid, kuni häirete likvideerimiseni ja leidma häirete kõrvaldamiseks sobiliku tehnilise lahenduse. 2.9 Sideettevõtja on kohustatud järgima piiranguid naaberriikide suhtes, mis tulenevad sideadministratsioonide vahel sõlmitud koordinatsioonilepingutest. Lisaks peab arvestama mitte Euroopa Liidu naaberriikides kasutatavate rahvusvahelist kaitset omavate muude raadioside süsteemidega, eeskätt maapealse digitaaltelevisiooni ning lennunduse raadionavigatsiooni spektrikasutusega. 2.10 Mobiilside teenuse osutamist käsitleva koordinatsioonilepingu või kokkuleppe puudumisel naaberriigiga ei tohi eelneva koordineerimiseta baasjaama põhjustatud väljatugevus vastava riigi piiril ületada 25 dBμV/m/8 MHz, arvutatud 10 m kõrgusel maapinnast vastavalt Genf 2006 lepingule1. 2.11 Naaberriikidega sõlmitud koordinatsioonikokkulepped sagedusalas 694–790 MHz on leitavad Tarbijakitse ja tehnilise Järelevalve Ameti koduleheküljelt. 2.12 Kui sideettevõtja soovib enda sidevõrgus ületada koordinatsioonilepingutes sätestatud piirnorme, peab sageduste kasutuse tehnilised tingimused eelnevalt vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU) raadioeeskirjades (ITU RR) sätestatud protseduurile koordineerima. 2.13 Sagedusloa omanik ehitab välja sidevõrgu, mille kaudu edastatav sideteenus baseerub vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti 3GPP (3rd Generation Partnership Project) versioonil 15 ning on kättesaadav: 1 Genf 2006 leping (käsitleb maapealse digitaaltelevisiooni planeerimist). Final Acts of the Regional Radiocommunication Conference for the revision of the ST61 agreement (RRC-06-Rev.ST61) and Final Acts of the Regional Radiocommunication Conference for planning of the digital terrestrial broadcasting service in parts of Regions 1 and 3, in the frequency bands 174–230 MHz and 470–862 MHz (RT II 2007, 14, 44). 2 2.13.1 vähemalt 50% ulatuses igas maakonnas, välja arvatud Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakonnas, kahe aasta jooksul arvates sagedusloa andmisest; 2.13.2 vähemalt 95% ulatuses igas maakonnas, välja arvatud Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakonnas, nelja aasta jooksul arvates sagedusloa andmisest. 2.14 Loa omanik esitab igal aastal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile koos sagedusloa pikendamise taotlusega ajakohase levikaardi kuni katvuse kohustuse täitmiseni. Katvuse hindamisel arvestatakse referentssignaali vastuvõetud võimsuse (Reference Signal Received Power – RSRP) nivood -110 dBm. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab saadud levikaardid oma koduleheküljel vähemalt katvuse nõude täitmiseni. 3  EELNÕU 08.06.2022 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTRI MÄÄRUS 2022 nr Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 694–790 MHz Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 91 lõike 1 alusel. § 1. Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 694–790 MHz (edaspidi konkurss) ja üldkasutatavale elektroonilise side võrgule esitatavad tehnilised tingimused. § 2. Konkursi korraldaja ja konkursi objektid (1) Konkursi korraldab ja sagedusload annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi konkursi korraldaja). (2) Konkursi objektideks on kuus 2×5 MHz ribalaiusega sagedustihendus dupleks (Frequency Division Duplex – FDD) režiimis sagedusluba sagedusvahemikus 703–733 MHz / 758–788 MHz üleriigiliseks kasutamiseks. (3) Iga lõikes 2 nimetatud sagedusluba on eraldiseisev konkursi objekt. Sageduslubade jaotus ja nende tehnilised tingimused on sätestatud määruse lisas. (4) Lõikes 2 nimetatud sagedusluba antakse enampakkumise alusel selliselt, et enampakkumise võitmisel saab elektroonilise side ettevõtja (edaspidi osaleja) õiguse omandada maksimaalselt kaks sagedusluba. § 3. Alghind ja tagatisraha (1) Iga konkursi objekti alghind on 1 000 000 eurot. (2) Osaleja tasub konkursil osalemise eest tagatisraha summas 200 000 eurot hiljemalt konkursil osalemise avalduse (edaspidi avaldus) esitamise tähtpäevaks. 1 § 4. Konkursi väljakuulutamine (1) Konkursi korraldaja avaldab konkursi väljakuulutamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning konkursi korraldaja veebilehel. (2) Konkursi väljakuulutamise teade sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) konkursi korraldaja nimi ja aadress ning kontaktisiku nimi, telefon ja e-posti aadress; 2) konkursi objekt ja selle kirjeldus; 3) iga konkursi objekti alghind, sagedusloa andmise riigilõivu suurus, tagatisraha suurus ja tasumise kord; 4) osaleja kvalifitseerimise tingimused; 5) asjaolu, et pakkumuse vormistamise keeleks on eesti keel; 6) avalduse esitamise viis, koht ja tähtpäev; 7) märge konkursi korraldaja kontaktisikult konkurssi puudutava lisateabe saamise õiguse kohta; 8) konkursi muud olulised tingimused. § 5. Konkursi tingimuste kohta selgituste andmine (1) Osalejal on õigus saada konkursi korraldajalt konkursi tingimuste kohta selgitusi. Küsimused esitatakse selgitustaotlusena e-postiga konkursi korraldaja kontaktisikule. (2) Konkursi korraldaja vastab selgitustaotlusele kolme tööpäeva jooksul selle laekumisest arvates. Vähem kui kolm tööpäeva enne avalduse esitamise tähtpäeva laekunud selgitustaotlusele ei vastata. (3) Konkursi korraldaja avaldab selgitustaotlusena esitatud küsimused ja vastused nendele oma veebilehel. § 6. Osalejale esitatavad nõuded (1) Lisaks elektroonilise side seaduse § 91 lõikes 3 sätestatud nõuetele peab osaleja: 1) olema registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus Euroopa samaväärses registris; 2) netovara vastama avalduse esitamisele eelnenud viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruandest nähtuvalt äriseadustikus või asukohariigi õigusaktis sätestatud nõuetele, ta ei või olla pankrotis ja tema suhtes ei või olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust; 3) omama tehnilist kompetentsust ja võimekust määruse lisas kirjeldatud tingimustele vastava elektroonilise side võrgu loomisel ja haldamisel; 4) olema esitanud äriregistrile või asukohamaa asjakohasele registrile avalduse esitamise ajaks viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud aruande, kui õigusaktidest tulenevalt on aruande esitamise kohustus; 5) avalduse esitamisele eelnenud viimase lõppenud majandusaasta üldkasutatava elektroonilise side teenuse müügitulu oli vähemalt 200 000 eurot. (2) Kui lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatud juhul ei ole avalduse esitamise hetkeks viimase lõppenud majandusaasta aruande kinnitamise tähtpäev õigusaktide kohaselt saabunud, lähtub 2 konkursi korraldaja avalduse esitamisele eelnenud eelviimase lõppenud majandusaasta aruandest. (3) Ühest kontsernist võib konkursil osaleda ainult üks osaleja. (4) Osaleja on kohustatud kinnitama korraldaja poolt e-postiga saadetud määruses sätestatud teadete kättesaamist. § 7. Nõuded avaldusele (1) Osaleja esitab konkursi korraldajale avalduse, millele on alla kirjutanud osaleja esindusõigust omav juhatuse liige või volitatud esindaja. (2) Avaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid: 1) osaleja nimi, aadress, e-posti aadress ja tema Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistri või muu Euroopa samaväärse registri kood või tunnus; 2) sooviavaldus enampakkumisel osalemiseks § 3 lõikes 1 nimetatud alghinnaga ja kinnitust, et osaleja on teadlik määruse nõuetest ning et osaleja nõustub konkursi tingimustega ning peab kinni enampakkumise pakkumuses endale võetud kohustustest ja temale õigusaktidest tulenevatest kohustustest ning vastab §-s 6 sätestatule; 3) nõusolek konkursi korraldajale järelepärimise tegemiseks Maksu- ja Tolliametile või välisriigi maksuametile; 4) volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri, kui avalduse on allkirjastanud osaleja volitatud esindaja; 5) kinnitus, et sagedusloa saamisel ehitatakse välja üldkasutatav elektroonilise side võrk, mille kaudu edastatav üldkasutatav elektroonilise side teenus baseerub vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project – 3GPP) versioonil 15 ning on kättesaadav määruse lisa punktis 2.13 toodud ulatuses. § 8. Avalduse esitamine ja esitamise tähtaeg (1) Avaldus esitatakse konkursi korraldajale digitaalallkirjastatuna e-postiga või allkirjastatult kinnises pakendis hiljemalt konkursi väljakuulutamise teates märgitud tähtpäevaks. Konkursi väljakuulutamise teates määratud avalduse esitamise kuupäeval postitempli järgi postitatud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks. (2) Avalduse esitamise tähtaeg ei ole lühem kui 30 kalendripäeva alates konkursi väljakuulutamisest. (3) Avaldus esitatakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos osaleja kinnitatud eestikeelse tõlkega. (4) Allkirjastatult kinnises pakendis saadetavale või esitatavale avalduse pakendile märgitakse osaleja nimi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistri või muu Euroopa samaväärse registri kood või tunnus, aadress ja kontaktandmed. 3 (5) Osaleja võib enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtta ja esitada uue avalduse. (6) Avaldust, mille osaleja esitab konkursi korraldajale pärast konkursi väljakuulutamise teates määratud tähtpäeva, vastu ei võeta ja see tagastatakse osalejale. (7) Osalejale, kes uut avaldust esitamata on enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtnud või esitanud avalduse pärast avalduse esitamise tähtpäeva, tagastatakse tasutud tagatisraha kümne tööpäeva jooksul avalduse esitamise tähtpäevast arvates. § 9. Avalduse läbivaatamine ja osaleja kvalifitseerimine (1) Konkursi korraldaja kontrollib tähtpäevaks laekunud avalduse vastavust konkursi tingimustes sätestatud nõuetele. Kui avalduses on puudusi, määrab konkursi korraldaja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Konkursi korraldaja kvalifitseerib §-des 6 ja 7 sätestatud nõuetele vastava osaleja. (3) Lisaks elektroonilise side seaduse § 91 lõikes 3 sätestatud alustele ei kvalifitseerita osalejat, kui ta: 1) ei vasta §-des 6 ja 7 sätestatud nõuetele; 2) ei ole tähtajaks kõrvaldanud puudusi avalduses; 3) ei ole tähtaegselt tasunud tagatisraha. (4) Konkursi korraldajal on õigus osaleja konkursilt igal ajal kõrvaldada, kui selgub, et osaleja on esitanud valeandmeid või on rikkunud määruses või elektroonilise side seaduses sätestatuid nõudeid. (5) Konkursi korraldaja otsus osaleja kvalifitseerimise, kvalifitseerimata jätmise või konkursilt kõrvaldamise kohta edastatakse konkursil osalejatele kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. (6) Kui konkursile kvalifitseerub ainult üks osaleja, annab konkursi korraldaja lõikes 5 nimetatud otsuse tegemisest arvates osalejale kolme tööpäeva pikkuse tähtaja, mille jooksul on osaleja kohustatud konkursi korraldajale teatama, milliseid § 2 lõikes 2 nimetatud konkursi objekte osaleja soovib, arvestades § 2 lõiget 4 ja § 11 lõiget 3. § 10. Enampakkumise läbiviimine (1) Enampakkumine viiakse läbi kõikide § 2 lõikes 2 nimetatud konkursi objektide osas samaaegselt. Enampakkumine viiakse läbi kvalifitseeritud osalejate vahel. Paragrahvi 9 lõikes 6 kirjeldatud juhul enampakkumist läbi ei viida ning konkursi korraldaja tunnistab võitjaks ainsa kvalifitseeritud osaleja tema valitud konkursi objektide osas. Sellisel juhul loetakse iga valitud konkursi objekti ühekordseks loatasuks § 3 lõikes 1 sätestatud alghind. (2) Konkursi korraldaja küsib kvalifitseerunud osalejate käest e-posti teel pakkumused järgneva protseduuri kohaselt: 4 1) konkursi korraldaja määrab pakkumuse esitamiseks tähtaja tööpäeval ajavahemikus 8.00– 16.30; 2) esimese vooru pakkumuse esitamise tähtajast teavitatakse osalejaid koos osaleja kvalifitseerimise otsusega, järgneva vooru pakkumuse esitamise tähtajast teavitatakse osalejaid pärast eelneva vooru lõppemist; 3) pakkumusi saavad esitada ainult osalejate seaduslikud või volitatud esindajad; 4) pakkumuse esitamiseks peab jääma osalejale vähemalt üks tund konkursi eelneva vooru tulemuste teatavaks tegemisest arvates; 5) pakkumus esitatakse määratud tähtajaks digitaalallkirjastatuna e-postiga; 6) osaleja võib enne pakkumuse esitamise tähtaega oma pakkumuse tagasi võtta ja esitada uue pakkumuse; 7) osaleja ei saa eelnevate voorude pakkumusi tagasi võtta ega tühistada; 8) iga enampakkumise vooru järel moodustab konkursi korraldaja pakkumustest pingerea vastavalt pakkumuste suurusele, tuues välja juhtivad pakkumused; 9) konkursi korraldaja teavitab konkursil osalejaid e-posti teel pakkumuste vooru tulemustest koos pakkumuste pingerea ja osalejate nimedega. (3) Juhtiv pakkumus on pakkumus, mis kuulub vooru kuni kuue kõrgema pakkumuse hulka. Kui võrdsete pakkumuste tõttu ei ole võimalik kuute juhtivat pakkumust välja selgitada, on juhtivateks pakkumusteks võrdsetest pakkumustest kõrgemad pakkumused. (4) Osaleja teeb igas voorus pakkumused kuni kahele konkursi objektile, tuues välja, millise hinnaga ta soovib ühte konkursi objekti ja millise hinnaga teist konkursi objekti. (5) Pakkumus peab vastama järgnevatele tingimustele: 1) esimeses voorus on pakkumuse hind vähemalt § 3 lõikes 1 sätestatud alghind; 2) kui osaleja eelnevas voorus esitatud pakkumus ei olnud juhtiv pakkumus, siis järgneva vooru pakkumus peab olema vähemalt 100 000 euro võrra suurem eelneva vooru pakkumuste pingerea kõige madalamast juhtivast pakkumusest; 3) kui osaleja eelnevas voorus esitatud pakkumus oli juhtiv pakkumus ja ta järgnevas voorus uut pakkumust ei tee, siis loetakse tema eelneva vooru pakkumus järgneva vooru pakkumuseks; 4) kui osaleja eelnevas voorus esitatud pakkumus oli juhtiv pakkumus ja ta esitab järgnevas voorus uue pakkumuse, siis peab see olema vähemalt 100 000 euro võrra suurem tema eelneva vooru esitatud pakkumusest; 5) kui eelnevas voorus ei olnud ühtegi juhtivat pakkumust, siis järgneva vooru pakkumus peab olema vähemalt 100 000 euro võrra suurem eelneva vooru võrdsetest pakkumustest. (6) Vooru pingrea koostamisel ei võeta arvesse pakkumust, mis ei vasta lõikes 5–9 esitatud tingimustele. (7) Osaleja võib teha voorus pakkumused kahele objektile, kui: 1) see on enampakkumise esimene voor; 2) osaleja esitas eelnevas voorus pakkumused kahele objektile. (8) Osaleja võib teha voorus pakkumuse ainult ühele objektile, kui ta tegi eelnevas voorus pakkumuse ühele objektile. 5 (9) Kui osaleja ei esita uues voorus ühtegi pakkumust ja tal ei ole eelnevas voorus ühtegi juhtivat pakkumust, siis tema järgnevaid pakkumusi pingerea koostamisel arvesse ei võeta. (10) Enampakkumine lõpeb, kui pakkumuse vooru tähtajaks ei esitata ühtegi uut pakkumust. § 11. Konkursi objektide sagedusvahemike valimine (1) Pärast enampakkumise lõppemist moodustab konkursi korraldaja konkursi objektide valimise järjekorra väljaselgitamiseks lõpliku pakkumuste pingerea, milleks liidetakse kokku iga osaleja enampakkumise viimase vooru juhtivate pakkumuste summad. (2) Lõikes 1 moodustunud pingerea alusel valivad osalejad alates pingerea esimesel positsioonil olevast osalejast määruse lisas toodud soovitavad konkursi objekti või objektid, lähtudes sellest, mitu juhtivat pakkumust tal enampakkumise lõppedes oli. (3) Konkursi objekti valimisel arvestatakse, et igal kahe konkursi objekti võitjal säiliks võimalus valida kõrvuti olevad konkursi objektid. (4) Kui osalejate lõpliku pakkumuste pingerea juhtivate pakkumuste summad on võrdsed (edaspidi võrdsed pakkumused), moodustatakse lõplik pingerida võrdseid pakkumusi teinud osalejate osas liisuheitmise teel. (5) Liisuheitmiseks kasutatakse sedeleid, millele on kantud võrdseid pakkumusi teinud osalejate nimed ning ümbrikke, mida ei ole võimalik väliselt eristada. Sedelid asetatakse eraldi ümbrikesse. (6) Liisuheitmine toimub võrdsete pakkumuste vahel. (7) Liisuheitmise juures võivad viibida võrdseid pakkumusi teinud osalejate esindajad. Konkursi korraldaja teavitab liisuheitmise ajast ja kohast kõiki võrdseid pakkumusi teinud osalejaid. (8) Konkursi korraldaja tunnistab enampakkumise võitjateks § 11 lõikes 1 moodustunud pakkumuste pingerea juhtiva pakkumuse teinud osalejad ning kinnitab nende vastavalt lõikele 2 valitud sagedusvahemikud. Teate selle kohta edastab konkursi korraldaja enampakkumisel osalenud osalejatele kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 12. Riigilõivu ja ühekordse loatasu maksmine, tagatisraha tagastamine ning sagedusloa andmine (1) Sagedusloa saamiseks esitavad § 11 lõikes 8 nimetatud enampakkumise võitjad konkursi korraldajale elektroonilise side seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud vormikohase taotluse, kolme tööpäeva jooksul § 11 lõikes 8 sätestatud teate kättesaamisest arvates. (2) Teate tasumisele kuuluva riigilõivu ja ühekordse loatasu kohta edastab konkursi korraldaja konkursi objekti või objektide enampakkumise võitjale kolme tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud sagedusloa taotluse saamisest arvates. 6 (3) Enampakkumise võitja tasub sagedusloa andmise eest ettenähtud riigilõivu riigilõivuseaduse § 206 lõike 5 ja lisa 3 punktis 2.1 sätestatud määras, ja ühekordset loatasu oma kõrgeima pakkumuse summas, millest on maha arvatud makstud tagatisraha, viie tööpäeva jooksul lõikes 2 nimetatud teate kättesaamisest arvates. (4) Konkursi korraldaja annab enampakkumise võitjatele määruse lisas sätestatud tingimustega sagedusloa kolme tööpäeva jooksul riigilõivu ja ühekordse loatasu laekumisest arvates. (5) Kui lõikes 3 sätestatud summad ei ole laekunud lõikes 3 nimetatud tähtpäevaks, tunnistab konkursi korraldaja § 11 lõike 8 nimetatud otsuse selle osaleja osas kehtetuks. (6) Osalejale, kes ei osutunud ühegi konkursi objekti enampakkumise võitjaks, tagastatakse tasutud tagatisraha kümne tööpäeva jooksul pärast konkursi lõppemist. (7) Konkursi enampakkumise võitjaks tunnistatud osaleja tasutud tagatisraha loetakse osaks elektroonilise side seaduse § 91 lõikes 7 sätestatud ühekordsest loatasust. § 13. Konkursi lõppemine (1) Konkurss lõpeb, kui: 1) konkursi objekti enampakkumise võitjale antakse sagedusluba; 2) tähtajaks ei esitatud ühtegi § 7 nimetatud avaldust või ükski avaldus ei vastanud nõuetele; 3) ükski osaleja ei kvalifitseerunud konkursile. (2) Konkursi lõppemise kohta lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud alustel koostab konkursi korraldaja protokolli, mis edastatakse osalejatele, nende olemasolu korral, hiljemalt protokolli allkirjastamisele järgneval tööpäeval. (3) Kümne tööpäeva jooksul konkursi lõppemisest arvates avalikustab konkursi korraldaja konkursi objektide osas pakkumused esitanud isikute ja enampakkumise võitjate nimed. Nimetatud andmed avalikustatakse samades väljaannetes, kus avaldati konkursi väljakuulutamise teade. § 14. Lõppsäte Määruse menetlus viidi läbi ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ……… kirjaga nr ……… alustatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemuste ning määruse põhjendustega on esitatud seletuskirjas. Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa Konkursi objektide sagedusvahemikud ja sagedusloa tehnilised tingimused 7  08.06.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 694–790 MHz“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 694–790 MHz“ kehtestatakse elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 lõike 1 alusel. Sagedusala 694–790 MHz näol on tegemist ühest kolmest Euroopa Liidu harmoneeritud 5G sagedusalast, mis antakse konkursi korras elektroonilise side ettevõtjate (edaspidi sideettevõtja) kasutusse. Määruse eesmärgiks on kehtestada avaliku konkursi läbiviimise kord kuue sagedusloa andmiseks sagedusalas 694–790 MHz ning elektroonilise side seaduse § 91 lõikes 5 nimetatud nõuded üldkasutatava elektroonilise side võrgule (edaspidi sidevõrk) ja lõikes 6 nimetatud tingimused loatasule ja tagatisrahale. Määruse jõustumisel viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) läbi avaliku konkursi kuue sagedusloa andmiseks, mille alusel saavad sideettevõtjad hakata arendama viienda põlvkonna tehnoloogial põhinevat sidevõrku. 1.1 Sisukokkuvõte TTJA ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) algatasid 28.10.2019 avaliku arutelu 694–790 MHz sagedusala tuleviku kasutuse kohta, mille eesmärgiks oli saada antud sagedusalast huvitatud sideettevõtjatelt ja muudelt huvigruppidelt tagasisidet eelkõige kommentaaride ja ettepanekute näol konkursiobjektide määramise ja konkursi läbiviimise viisi osas. Konsultatsioonile vastas Siseministeerium, Kaitseministeerium, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS, Elektrilevi OÜ, Levikom Eesti OÜ, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Välisluureamet ja Konkurentsiamet. Peale avalikku arutelu jätkusid vahetud kohtumised sideettevõtjate ja Siseministeeriumiga. Lähtudes rahvusvahelisest praktikast ning avaliku arutelu tulemustest otsustati jagada sagedusala 694–790 MHz kuueks 2x5 MHz suurusega FDD sagedusplokiks ja anda need avaliku konkursiga sideettevõtjatele kasutada. 700 MHz sagedusala loetakse 3,5 GHz ja 26 GHz kõrval üheks olulisemaks 5G sagedusalaks ning see on olulise määrava tähendusega 5G tehnoloogia kasutuselevõtmisel. Nimetatud sagedusala sobib kõige paremini suurema katvuse saavutamiseks, kuna madalamad sagedused levivad paremini kui kõrgemad sagedused. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud TTJA sideosakonna sagedushalduse talituse ekspert Endrik Kriisa (tel: 667 2131; e-post: [email protected]) ja 1 MKMi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (tel: 625 6441; e-post: [email protected]) ja peaspetsialist Liisi Moks (tel: 639 7665; e-post: [email protected]). Eelnõu osas tegi õiguslikke ettepanekuid õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 5813 7801; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb neljateistkümnest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kehtestamise eesmärk. Eelnõu §-s 2 sätestatakse avaliku konkursi korraldaja, kelleks on TTJA ja konkursi objektid. Konkursi objektideks on kuus sagedusluba: Konkursi objekt FDD sagedusvahemik Sagedusluba I 703–708 MHz / 758–763 MHz Sagedusluba II 708–713 MHz / 763–768 MHz Sagedusluba III 713–718 MHz / 768–773 MHz Sagedusluba IV 718–723 MHz / 773–778 MHz Sagedusluba V 723–728 MHz / 778–783 MHz Sagedusluba VI 728–733 MHz / 783–788 MHz Samas paragrahvis sätestatakse, et kõik eelnõus nimetatud sagedusload antakse enampakkumise alusel ja iga osaleja võib saada maksimaalselt kaks konkursi objekti. Eelnõu §-s 3 sätestatakse konkursi objektide enampakkumise alghind (1 000 000 eurot) ja konkursil osalemise eest tasutava tagatisraha suurus (200 000 eurot), mis on kujundatud vastavalt elektroonilise side seaduse § 91 lõikele 6 ning arvestades raadiosagedusi kui piiratud ressursi majanduslikku väärtust sideettevõtja jaoks. Alghinna kujunemisel arvestati Euroopas viimaste aastate jooksul toimunud 700 MHz sageduskonkursse, nende alghindasid ja suhet elanikkonna suurusse. Alghind Riik Elanikke Oksjoni aeg Objektid €/MHz/pop Soome 5.51 M 2016 november Kuus 2x5 MHz 0.20 Rootsi 10.15 M 2018 detsember Kaks 2x5 MHz ja üks 2x10 MHz 0.10 Taani 5.79 M 2019 aprill Kombinatsioon 2x10 MHz ja/või 2x5 MHz 0 - 0.22 Holland 17.13 M 2020 juuli Kuus 2x5 MHz 0.44 Luksemburg 0.62 M 2020 juuli Kuus 2x5 MHz 0.45 Austria 9.01 M 2020 august Kuus 2x5 MHz 0.03 - 0.08 - 0.11 Tšehhi 10.71 M 2020 november Kaks 2x10 ja kaks 2x5 MHz 0.21 - 0.27 Slovakkia 5.46 M 2020 november Kuus 2x5 MHz 0.29 Kreeka 10.42 M 2020 detsember Kuus 2x5 MHz 0.24 Sloveenia 2.07 M 2021 aprill Kuus 2x5 MHz 0.14 Hispaania 46.70 M 2021 juuli Kaks 2x10 MHz ja kaks 2x5 MHz 0.29 - 0.37 2 Horvaatia 4.28 M 2021 august Kolm 2x10 MHz 0.07 Portugal 10.38 M 2021 oktoober Kuus 2x5 MHz 0.18 Läti 1.93 M 2021 detsember Kolm 2x10 MHz 0.06 Leedu 2.80 M 2022 mai? Kaks 2x10 MHz ja kaks 2x5 MHz 0.09 - 0.11 EESTI 1.32 M 2022 Kuus 2x5 MHz 0.08 Eelnõu § 4 sätestatakse nõuded konkursi väljakuulutamise teatele, mis avaldatakse väljaandes Avalikud Teadaanded ja konkursi korraldaja veebilehel. Konkursi väljakuulutamise teade sisaldab konkursi korraldaja nime ja kontaktisiku andmeid ning konkursile tulevaid sagedusalasid ning alghinda, tagatisraha suurust ja sagedusloa riigilõivu suurust ning tasumise kord. Teates tuuakse ära ka Rahandusministeeriumi pangakontod, kuhu raha maksta ja maksmistähtaeg. Lisaks tuuakse teates ära ka osaleja kvalifitseerimise tingimused, vormistuse ja keele nõuded ning avalduste esitamise viis, koht ja tähtpäev. Ning informeeritakse lisateabe saamise võimalusest. Lisaks on jäetud võimalus kehtestada muid tingimusi, kui selleks peaks vajadus tekkima. Eelnõu § 5 sätestatakse selgituste andmise kord. Konkursi kohta on võimalik osalejal esitada küsimusi vähemalt kolm päeva enne konkursil osalemise avalduse esitamise tähtpäeva. Küsimused esitatakse konkursi korraldaja kontaktisikule ning küsimused ja vastused avaldatakse konkurssi korraldaja ehk TTJA veebilehel. Eelnõu §-s 6 kehtestatakse konkursil osalejale esitatavad nõuded. Lisaks ESS § 91 lõikes 3 sätestatud nõuetele, peab osaleja olema registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus Euroopa samaväärses registris. Lisaks peab osaleja vastama ka määruses toodud nõuetele. Konkursil osaleja netovara peab vastama avalduse esitamisele eelnenud viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruandest nähtuvalt äriseadustikus või asukohariigi õigusaktis sätestatud nõuetele. Netovara vastavust kontrollitakse viimase lõppenud majandusaasta seisuga (üldjuhul avalduse esitamisele eelnenud kalendriaasta seisuga) äriregistri andmete põhjal. 3 Kui avalduse esitamise hetkeks ei ole viimase lõppenud majandusaasta aruande kinnitamise tähtpäev õigusaktide kohaselt saabunud, lähtub konkursi korraldaja eelviimase lõppenud majandusaasta aruandest. See erisus on sätestatud § 6 lõikes 2. Äriseadustiku § 179 lõike 4 ja § 334 lõike 2 kohaselt on osaühingul ja aktsiaseltsil majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtaeg kuus kuud arvates majandusaasta lõppemisest. Seega, kui konkursile avalduse esitamise tähtaeg on nt 29.06.2022, siis hindab konkursi korraldaja osaleja netovara vastavust 2020 majandusaasta aruande alusel, kuna 2021 majandusaasta osas aruande esitamise kohustust veel tekkinud ei ole. Kui konkursile avalduste esitamise tähtaeg on 21.09.2022, siis hindab konkursi korraldaja osaleja netovara vastavust 2021 majandusaasta aruande alusel, kui ettevõtja majandusaasta kattub kalendriaastaga. Osaleja peab omama tehnilist kompetentsust sidevõrgu loomisel ja haldamisel. Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatakse õiglase konkurentsi tagamise eesmärgil, et ühest kontsernist võib konkursil osaleda ainult üks osaleja. Selle piirangu sätestamisega välditakse olukorda, kus ühest kontsernist osalejad võivad kokkuleppeliselt hakata manipuleerima konkursi objektide hindadega. Lisaks sätestatakse, et kvalifitseerumiseks peab osaleja olema korrektselt esitanud kõik majandusaasta aruanded ja osaleja viimase lõppenud majandusaasta üldkasutatava elektroonilise side teenuse (edaspidi sideteenus) müügitulu peab olema vähemalt 200 000 eurot. Sellega sätestatakse eelduse, et avalikule konkursile tulevad sideettevõtjad, kellel on olemas finantsvõimekus asuda koheselt 5G võrku arendama ja vastavaid sideteenuseid pakkuma. Müügitulu kontrollib TTJA majandusaasta aruandest. Nende nõuetega soovitakse, et konkursile tuleksid osalema maksevõimelised ja õiguskuulekad sideettevõtjad, kes oleksid valmis kohe alustama 5G sidevõrgu ehitusega. Lisaks sätestatakse, et osaleja on kohustatud kinnitama konkursi korraldaja e-postiga saadetud määruses sätestatud teadete (nt enampakkumise voorude teated) kättesaamist, selleks et vältida tulevasi vaidlusi, kas e-mail jõudis osalejani või mitte. Eelnõu §-s 7 sätestatakse nõuded avaldusele ja nimetatakse ära kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid (osaleja sooviavaldus, nõusolek järelepärimiseks Maksu- ja Tolliametile, volikiri) ja andmed (osaleja nimi, registrikood, aadress). Lisaks oodatakse osaleja kinnitust, et sagedusloa saamisel ehitab sideettevõtja sidevõrgu, mis vastab määruse lisa punktis 2.13 toodud nõuetele, täpsemalt selgitatud lisa punkti 2.13 juures. Eelnõu §-s 8 sätestatakse nõuded avalduse esitamisele ja esitamise tähtajale. Konkursil osalemise avalduse saab esitada digitaalallkirjastatuna e-posti teel või allkirjastatult kinnises pakendis. Allkirjastatult kinnises pakendis saadetavale või esitatavale avalduse pakendile märgitakse osaleja nimi, äriregistri kood, asukoht ja kontaktandmed. Sätestatakse nõuded ka avalduse keelele, st avaldus ja dokumendid tuleb esitada eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid tuleb tõlkida eesti keelde. Samas on osalejal võimalus enne avalduse esitamise tähtpäeva võtta avaldus tagasi. Pärast avalduse tähtpäeva esitatud avaldusi vastu ei võeta ja tagastatakse osalejale. Eelnõu §-s 9 sätestatakse avalduste läbivaatamise ja osalejate kvalifitseerimise nõuded. TTJA kontrollib tähtpäevaks laekunud avalduste vastavust konkursi tingimustele, puuduste korral annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui osaleja ei vasta kvalifitseerimise nõuetele, siis ta kõrvaldatakse konkursilt. Konkursile kvalifitseeritud ja mittekvalifitseeritud osalejatele saadetakse selle kohta TTJA otsus. Kui konkursile kvalifitseerub ainult üks osaleja, siis küsitakse temalt, millist konkursi objekti ta soovib. 4 Eelnõu §-des 10 kuni 13 sätestatakse enampakkumise läbiviimise kord, avaliku konkursi võitjate kindlaksmääramise põhimõtted, kehtestatakse avaliku konkursi tulemuste avalikustamise tähtaeg, sagedusloa andmise eest ettenähtud riigilõivu ja pakkumises esitatud konkursi objekti ühekordse loatasu maksmise kord, sagedusloa andmise kord, tagatisraha tagastamise kord ning konkursi lõppemise protseduur. Enampakkumise läbiviimine Eelnõu §-s 10 sätestatakse enampakkumise läbiviimise kord. Juhul, kui konkursile on kvalifitseerunud rohkem kui üks osaleja, viiakse konkursi objektideks olevate sageduslubade andmiseks läbi enampakkumine. Enampakkumine viiakse kõikide konkursi objektide osas läbi samaaegselt. Eelnõu paragrahvis 10 sätestatakse enampakkumise läbiviimise kord, millega täpsustatakse muuhulgas pakkumuste esitamise tähtajad, enampakkumise voorude tulemustest teavitamine, pakkumuste muutmise ja tagasivõtmise, pingerea moodustamise põhimõtted ning täpsustatakse juhtiva pakkumuse mõiste. Iga enampakkumiste vooru järel moodustab konkursi korraldaja pakkumustest pingerea vastavalt pakkumuste suurusele. Enampakkumise vooru kuni kuus kõrgeimat pakkumust loetakse vastava vooru juhtivateks pakkumusteks. Esimese pakkumuse hind peab olema vähemalt eelnõu paragrahvis 3 sätestatud alghind, järgnevate pakkumuste samm on vähemalt 100 000 eurot. Nõuded pakkumuste suurusele ja esitamisele on toodud määruse eelnõu § 10 lõigetes 3–9. Osaleja võib enampakkumise alguses esitada pakkumused kuni kahele objektile, tuues pakkumuses välja, millise hinnaga pakkumuse ta teeb ühele objektile ja millise hinnaga teisele objektile. Seejuures arvestatakse enampakkumisel osalejate aktiivsust igas voorus. See tähendab, et iga enampakkumisel osaleja peab osalema igas voorus, välja arvatud, kui tema eelneva vooru pakkumus oli juhtiv pakkumus, siis võib osaleja vooru vahele jätta ja tema eelneva vooru pakkumus loetakse järgneva vooru pakkumuseks. Soovitud objektide arvu ei saa voorude vahel suurendada, millega tagatakse osalejate sihikindlus ning soovitud objektide arvu läbipaistvus. Juhtiv pakkumus on pakkumus, mis kuulub vooru kuni kuue kõrgema pakkumuse hulka. Samuti on enampakkumise protseduuris arvestatud olukorraga, kus vooru pingereas on võrdsed pakkumused. Kui võrdsete pakkumuste tõttu ei ole võimalik vooru lõpus kuute juhtivat pakkumust välja selgitada, siis juhtivateks pakkumusteks loetakse võrdsetest pakkumustest kõrgemad pakkumused. Kui voorus on kuus või rohkem võrdset kõrgemat pakkumust, siis juhtivaid pakkumusi välja selgitada ei saa ja järgneva vooru pakkumused peavad olema vähemalt 100 000 euro võrra suuremad, kui eelneva vooru võrdsed pakkumused. Näide enampakkumise läbiviimisest on toodud seletuskirja lisas. Enampakkumise protseduuri korratakse seni kuni konkursi objektidele esitatud pakkumuste pingerea kuni esimesel kuuel positsioonil olevaid kõrgeimaid pakkumusi ei ole määruse eelnõus sätestatud korras üle pakutud ning millega on selgunud lõplik pingerida. Eelnõu § 11 sätestab konkursi objektide sagedusvahemike valimise korra. Pärast enampakkumise lõppemist, moodustab konkursi korraldaja lõpliku pakkumuste pingerea, et selgitada välja konkursi objektide valimise järjekord, selleks liidab ta kokku iga osaleja enampakkumise viimase vooru juhtivate pakkumuste summad. 5 Moodustatud pingerea esimesel positsioonil olev osaleja valib esimesena määruse lisas toodud sagedusvahemikud ja siis pingerea järgmisel kohal olev osaleja. Sagedusvahemike valimisel arvestades, et igal kahe objekti võitjal säiliks võimalus valida pidev sagedusriba ning väljastamata jäävad sagedusvahemikud moodustavad pideva sagedusriba. Juhul kui osalejate lõplike pakkumuste pingerea juhtivad pakkumuste summad on võrdseid, siis moodustatakse summaarne pingerida võrdsed pakkumused teinud osalejate osas liisuheitmise teel. Konkursi korraldaja tunnistab oma otsusega enampakkumise võitjateks § 10 lõikes 10 moodustunud pakkumuste pingerea juhtiva pakkumuse teinud osalejad ning kinnitab nende valitud sagedusvahemikud vastavalt § 11 lõikele 2. Teate selle kohta edastab konkursi korraldaja enampakkumisel osalenud osalejatele kolme tööpäeva jooksul. Eelnõu § 12 sätestab sagedusloa andmise, riigilõivu ja ühekordse loatasu maksmise ning tagatisraha tagastamise korra. Sagedusloa saamiseks esitavad konkursi korraldaja otsuses nimetatud enampakkumise võitjad konkursi korraldajale sagedusloa taotluse kolme päeva jooksul TTJA otsuse kättesaamisest arvates. TTJA saadab enampakkumise võitjatele riigilõivu ja ühekordse loatasu tasumise teate. Enapakkumise võitja tasub nimetatud tasud ning TTJA annab talle sagedusloa. Eelnõu näeb ette, et osalejale, kes ei osutunud ühegi konkursi objekti võitjaks, tagastatakse tasutud tagatisraha kümne tööpäeva jooksul pärast konkursi lõppemist. Eelnõu §-s 13 sätestatakse konkursi lõppemise alused ja konkursi võitjatest teavitamise kord. Lõikes 3 sätestatakse, et pärast sageduslubade andmist konkursi võitjatele avalikustab konkursi korraldaja kõigi enampakkumise võitjate ärinimed kümne tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest samades väljaannetes, kus avaldati konkursi väljakuulutamise teade. Konkursil osalenud pakkujate avalikustamise vajadus tuleneb avalikust huvist konkursi vastu ning eesmärgist korraldada võimalikult läbipaistev konkurss. Eelnõu §-s 14 sätestatakse määruse lõppsätted. Kuna antud määruse näol on tegemist haldusaktiga, siis on vaja sätestada avaliku konsultatsiooni alustamise fakt. Määruse lisaga sätestatakse konkursi objektide osas kehtivad tehnilised nõuded, mis lähtuvad Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverentsi (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des Télécommunications – CEPT) ja Euroopa Liidu (edaspidi EL) regulatsioonist, Eesti ja Soome ning Eesti ja Läti ning Eesti ja Venemaa elektroonilise side regulaatorite vahel sõlmitud koordinatsioonilepingutest tulenevatest nõuetest. Lisa punktis 1 sätestatakse konkursi objektide sagedusvahemikud. Konkursi objekt FDD sagedusvahemik Sagedusluba I 703–708 MHz / 758–763 MHz Sagedusluba II 708–713 MHz / 763–768 MHz Sagedusluba III 713–718 MHz / 768–773 MHz Sagedusluba IV 718–723 MHz / 773–778 MHz Sagedusluba V 723–728 MHz / 778–783 MHz 6  Sagedusluba VI 728–733 MHz / 783–788 MHz Lisa punktides 2.1 ja 2.2 sätestatakse, et sagedusala geograafiline piirkond on Eesti Vabariik ja, et antud sagedusala näol on tegemist iseplaneeritava sagedusalaga, see tähendab seda, et tegemist on sagedusalaga, mille kasutamist sagedusloa omanik ise korraldab (st planeerib võrku ise), vastavalt sagedusloaga kehtestatud tingimustele. Lisa punktides 2.3–2.9 sätestatakse sagedusloa tingimused, tuues ära sagedusala kasutuse režiimile, rahvusvaheliste ja ELi õiguse järgimisele, sidevõrgus kasutatavatele seadmetele jne. Lisa punktis 2.8–2.12 sätestatakse piirangud, mis tulenevad naaberriikide sageduskasutusest kui ka alla 700 MHz töötava digitaalringhäälingu kaitse vajadustest. Eestil on 700 MHz maapealse sidesüsteemi koorinatsioonileping Soome1 ja Lätiga2. Eestil puudub 700 MHz maapealse sidesüsteemi koorinatsioonileping Venemaaga. Lisa punktides 2.13 ja 2.14 sätestatakse, et sagedusloa omanik peab ehitama sidevõrgu, mille kaudu edastatav sideteenus baseerub vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda generatsiooni partnerlusprojekti 3GPP (3rd Generation Partnership Project) versioonil 15. ETSI tehniline raport Release 15 TR 121 915 V15.0.0 (2019-10)3 sisaldab 5G võrgu kirjeldust (sh non-stand alone kui ka stand-alone). See tehniline raport on aluseks ETSI harmoneeritud standarditele EN 301 908-244 ja EN 301 908-255. Non-stand alone 5G võrk tähendab, et 5G võrku ehitatakse 4G võrgu baasil. Stand alone 5G võrk on puhtalt 5G tehnoloogial baseeruv võrguarhitektuur. Selleks, et sideettevõtjad võtaksid võimalikult kiiresti antud sagedusala kasutusele sätestatakse määruse lisas sideteenuse katvusnõuded. Kuna Eestil puudub käesoleval hetkel maapealse sidesüsteemi koorinatsioonileping Venemaaga, ning seda lepingut ei ole lähiajal ka oodata, siis jäetakse katvuse kohustusest välja Venemaaga piirnevad maakonnad. Seega sätestatakse lisa punktis 2.13 sideteenuse katvuskohustus selliselt: 1) vähemalt 50% ulatuses igas maakonnas, välja arvatud Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakonnas, kahe aasta jooksul arvates sagedusloa andmisest; 2) vähemalt 95% ulatuses igas maakonnas, välja arvatud Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakonnas, nelja aasta jooksul arvates sagedusloa andmisest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Komisjoni otsusega (EL) 2016/687 sagedusala 694–790 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik osutada traadita elektroonilise lairibaside teenuseid, ja selle sagedusala riigisiseseks paindlikuks kasutamiseks Euroopa Liidus (ELT L 118, 4.5.2016, lk 4–15)6 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsusega 1 https://ttja.ee/koordinatsioonilepingud-soomega. 2 https://ttja.ee/koordinatsioonilepingud-latiga. 3 Digital cellular telecommunications system (Phase 2+) (GSM); Universal Mobile Telecommunications System (UMTS); LTE; 5G; Release description; Release 15 (3GPP TR 21.915 version 15.0.0 Release 15) https://www.etsi.org/deliver/etsi_tr/121900_121999/121915/15.00.00_60/tr_121915v150000p.pdf. 4 https://portal.etsi.org/webapp/WorkProgram/Report_WorkItem.asp?WKI_ID=54728. 5 https://portal.etsi.org/webapp/WorkProgram/Report_WorkItem.asp?WKI_ID=54786. 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016D0687&qid=1653458208203. 7 (EL) 2017/899 470–790 MHz sagedusala kasutamise kohta liidus (ELT L 138, 25.5.2017, lk 131-137)7. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega ka elu- ja looduskeskkonnale. Määruse rakendamisega kaasneb majanduslik mõju, kuna määruses sätestatud konkursi tulemusel antakse sideettevõtjate kasutusse väärtuslikus sagedusalas 60 MHz raadiospektrit, mis loob võimalused maapealsete sideteenuste sh mobiilsideteenuste arenguks ning soodustab olemasolevate sidevõrkude ja -teenuste arengut ning uute rakenduste ja tehnoloogiate kasutusele võtmist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid. Samas luuakse eeldused kuue sagedusloa ühekordse loatasu, sagedusloa andmise ning iga-aastase pikendamise eest võetava riigilõivu laekumiseks riigieelarvesse. Aastane riigilõiv kuue sagedusloa eest on 75 600 eurot. Samuti laekub riigieelarvesse avaliku konkursi õnnestumisel, kui konkursi tulemusel antakse välja kuus sagedusluba, ühekordsete loatasudena kokku vähemalt 6 000 000 eurot (6 x 1 000 000 eurot). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule (ITL) ja UAB Bite Lietuva (sh esindajale Advokaadibüroo COBALT OÜ). 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32017D0899&qid=1653458286793. 8  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 694–790 MHz“ eelnõu seletuskirja Lisa Enampakkumise läbiviimine – NÄIDE Alghind: 1 000 000 eur Minimaalne samm: 100 000 eur Osalejad (5): OA, OB, OC, OD ja OE 1. voor 2. voor 3. voor Pakkumused Vooru lõpp Pakkumused Vooru lõpp Pakkumused Vooru lõpp objekt 1 1 000 000 1 000 000 1 100 100 1 100 100 x 1 100 100 OA objekt 2 1 000 000 1 000 000 1 100 100 1 100 100 x 1 100 100 objekt 1 1 000 000 1 000 000 1 100 000 1 100 000 1 250 000 1 250 000 OB objekt 2 1 000 000 1 000 000 1 100 000 1 100 000 1 200 100 1 200 100 objekt 1 1 000 000 1 000 000 1 100 000 1 100 000 1 200 300 1 200 300 OC objekt 2 1 000 000 1 000 000 1 100 000 1 100 000 1 200 300 1 200 300 objekt 1 1 000 000 1 000 000 1 100 000 1 100 000 1 200 100 1 200 100 OD objekt 2 x x 1 100 000 x x x objekt 1 1 000 000 1 000 000 1 100 000 1 100 000 1 202 000 1 202 000 OE objekt 2 1 000 000 1 000 000 1 100 000 1 100 000 1 200 000 x Vooru pingerida 1 OA objekt1 1 000 000 OA objekt1 1 100 100 OB objekt1 1 250 000 2 OA objekt2 1 000 000 OA objekt2 1 100 100 OE objekt1 1 202 000 3 OB objekt1 1 000 000 OB objekt1 1 100 000 OC objekt1 1 200 300 4 OB objekt2 1 000 000 OB objekt2 1 100 000 OC objekt2 1 200 300 5 OC objekt1 1 000 000 OC objekt1 1 100 000 OB objekt2 1 200 100 6 OC objekt2 1 000 000 OC objekt2 1 100 000 OD objekt1 1 200 100 OD objekt1 1 000 000 OD objekt1 1 100 000 OA objekt1 1 100 100 OE objekt1 1 000 000 OE objekt1 1 100 000 OA objekt2 1 100 100 OE objekt2 1 000 000 OE objekt2 1 100 000 OE objekt2 x OD objekt2 x OD objekt2 x OD objekt2 x 1. voorus esitavad osalejad alghinnaga pakkumused. Kuna kõik pakkumused on võrdsed, siis juhtivaid pakkumusi ei saa välja selgitada. Järgmise vooru pakkumused peavad olema vähemalt sammu võrra suuremad esimese vooru võrdsetest pakkumustest (st vähemalt 1 100 000). 2. voorus esitavad kõik uued pakkumused. Osaleja OA esitas mõlemale objektile sammust natukene kõrgema pakkumuse. Kuna Osaleja OD ei esitanud 1. voorus pakkumust teisele objektile, siis tema 1 2. voorus esitatud pakkumust teisele objektile arvesse ei võeta. Vooru lõpus moodustavad pingereas osaleja OA mõlema objekti pakkumused juhtivad pakkumused. Teisi juhtivaid pakkumusi ei ole võrdsete pakkumuste tõttu võimalik välja selgitada. 3. voorus ei pidanud Osaleja OA enda pakkumustele uut pakkumust tegema, kuna need olid eelmise vooru juhtivad pakkumused. Teistel osalejatel polnud ühtegi juhtivat pakkumust ja nad pidid selles voorus tegema vähemalt eelneva vooru madalamast juhtivast pakkumusest sammu võrra suurema pakkumuse, st vähemalt 1 200 100 eur. Osaleja OE tegi teisele objektile liiga madala uue pakkumuse ning seda arvesse ei võeta. Kuna eelnevas voorus polnud see ka juhtiv pakkumus, siis tõlgendatakse seda kui objektist loobumist. 4. voor 5. voor 6. voor Pakkumused Vooru lõpp Pakkumused Vooru lõpp Pakkumused Vooru lõpp objekt 1 1 300 100 1 300 100 x 1 300 100 1 500 000 1 500 000 OA objekt 2 1 300 100 1 300 100 x 1 300 100 1 405 000 1 405 000 objekt 1 x 1 250 000 1 350 000 1 350 000 x 1 350 000 OB objekt 2 1 300 100 1 300 100 x 1 300 100 x x objekt 1 1 300 300 1 300 300 1 302 000 1 300 300 x 1 300 300 OC objekt 2 x 1 200 300 1 302 000 1 302 000 x 1 302 000 objekt 1 x 1 200 100 1 302 000 1 302 000 1 402 000 1 402 000 OD objekt 2 x x x x x x objekt 1 x 1 202 000 1 302 001 1 302 001 x 1 302 001 OE objekt 2 x x x x x x Vooru pingerida 1 OC objekt1 1 300 300 OB objekt1 1 350 000 OA objekt1 1 500 000 2 OA objekt1 1 300 100 OE objekt1 1 302 001 OA objekt2 1 405 000 3 OA objekt2 1 300 100 OC objekt2 1 302 000 OD objekt1 1 402 000 4 OB objekt2 1 300 100 OD objekt1 1 302 000 OB objekt1 1 350 000 5 OB objekt1 1 250 000 OC objekt1 1 300 300 OE objekt1 1 302 001 6 OE objekt1 1 202 000 OA objekt1 1 300 100 OC objekt2 1 302 000 OC objekt2 1 200 300 OA objekt2 1 300 100 OC objekt1 1 300 300 OD objekt1 1 200 100 OB objekt2 1 300 100 OB objekt2 x OE objekt2 x OE objekt2 x OE objekt2 x OD objekt2 x OD objekt2 x OD objekt2 x 4. voorus ei pidanud Osalejad OB, OC, OD ja OE uusi pakkumusi tegema, kuna nende pakkumused olid eelmises voorus juhtivad pakkumused. Siiski esitasid OB teisele objektile ja OC esimesele objektile uued pakkumused, mis pidid olema vähemalt sammu võrra suuremad samade objektide eelneva vooru pakkumusest. 5. voorus esitas Osaleja OC esimesele objektile uue pakkumuse, mis ei olnud enda eelneva vooru pakkumusest vähemalt sammu võrra suurem ning seda pakkumust arvesse ei võeta. Kuid kuna 2 eelneva vooru pakkkumus oli juhtiv pakkumus, siis säilib tal selle objekti enampakkumises osalemise õigus. 6. voorus ei esita Osaleja OB teisele objektile uut pakkumust ning kuna see ei olnud eelnevas voorus juhtiv pakkumus, siis tõlgendatakse seda kui sellest objektist loobumist. 7. voor Pakkumused Vooru lõpp objekt 1 X 1 500 000 objekt 2 X 1 405 000 objekt 1 X 1 350 000 objekt 2 X x objekt 1 X x objekt 2 X 1 302 000 objekt 1 X 1 402 000 objekt 2 X x objekt 1 X 1 302 001 objekt 2 X x Lõplik pingerida Summaarne pingerida 1 OA objekt1 1 500 000 OA objekt1+objekt2 2 905 000 2 OA objekt2 1 405 000 OD objekt1+objekt2 1 402 000 3 OD objekt1 1 402 000 OB objekt1+objekt2 1 350 000 4 OB objekt1 1 350 000 OE objekt1+objekt2 1 302 001 5 OE objekt1 1 302 001 OC objekt1+objekt2 1 302 000 6 OC objekt2 1 302 000 OC objekt1 x OB objekt2 x OE objekt2 x OD objekt2 x 7. voorus uusi pakkumusi ei tulnud, millega jääb see viimaseks enampakkumise vooruks. Lõplikust pingereast moodustatakse eraldi summaarne pingerida, kus liidetakse osalejate lõikes juhtivad pakkumused kokku. Selle pingerea järjekorras saavad võitjad endale objektide asukoha sagedusalas valida. 3