Sõjas haavata saanud isikute ravi rahastamine

Rahandusministeerium Meie 22.06.2022 nr 1.2-2/87-1 Justiitsministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame Vabariigi Valitsuse määruse „Sõjas haavata saanud isikute ravi rahastamine“ eelnõu koos seletuskirjaga EIS kaudu kooskõlastamiseks. Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööministri ülesannetes Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Helen Trelin 6269 252 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU ____.06.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Sõjas haavata saanud isikute ravi rahastamine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 13 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse sõjas haavata saanud isikute raviks tervishoiuteenuste eest riigieelarvest Eesti Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord. § 2. Tervishoiuteenuste eest maksmise tingimused ja kord (1) Tervishoiuteenuse osutajale ja kiirabibrigaadi pidajale hüvitatakse Eestisse ravile suunatud sõjas haavata saanud isikute meditsiinilise transpordi ning tervishoiuteenuse osutamise kulud Eesti Haigekassa kaudu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on õigus saada tervishoiuteenuseid Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras ning kiirabiteenust tervise- ja tööministri 20.12.2018. a määruses nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Kaja Kallas Peaminister Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister tervise ja tööministri ülesannetes Taimar Peterkop Riigisekretär 1  Vabariigi Valitsuse __.juuni 2021. a määruse nr __ „Sõjas haavata saanud isikute ravi rahastamine“ määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 18. mail 2022 võeti Riigikogu poolt vastu usaldushääletusega riigieelarve lisaeelarvega seonduvad eelnõud - perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (605 SE). Seadus jõustus 17.06.2022. Eelnõu 605 SE tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muudatus hõlmab hädaolukorra meetmete elluviimist ning ka sõjas haavata saanute isikute ravi tagamist. TTKS § 52 lõike 13 alusel võib Vabariigi Valitsus kehtestada määruse „Sõjas haavata saanud isikute rahastamine“ (edaspidi määrus), mis võimaldab tasuda sõjas haavata saanud isikute ravi eest tervishoiuteenuse osutajatele ja kiirabiteenuse osutajatele riigieelarvest Eesti Haigekassa (edaspidi Haigekassa) kaudu. Määruse kehtestamisega ja Haigekassale sõjas haavata saanud isikute eest ravi eest tasumise kohustuse üle võtmise õiguse andmisega on Eesti riigil võimalik aidata Ukraina sõjas haavata saanud isikuid ja võimaldada nendele ravi ja taastusravi Eestis. Määruse eelnõu kohaselt hüvitatakse tervishoiuteenuse osutajale ja kiirabibrigaadi pidajale Eestisse ravile suunatud sõjas haavata saanud isikute meditsiinilise transpordi ning tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulud, sealhulgas taastusravi kulud, riigieelarvest Haigekassa kaudu. Vajalikud rahalised vahendid määruse rakendamiseks on Eesti Haigekassale riigieelarvest 2022. aasta lisaeelarvega eraldatud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected], 626 9127) ja nõunik Helen Trelin ([email protected], 626 9252). Eelnõu seletuskirja koostamises osalesid Haigekassast: õigusosakonna juhataja Ergo Pallo ja finantsosakonna juhataja Riho Peek. Eelnõu õigusliku analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu ([email protected], 6 269 337). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs  2 Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse sõjas haavata saanud isikute raviks tervishoiuteenuste eest riigieelarvest Haigekassa kaudu maksmise tingimused ja kord. Eelnõu §-s 1 sätestatu võimaldab tagada Eesti riiki toodud sõjapõgenikele vajalik kiirabiteenus ja tervishoiuteenuse osutamine, mille kulud kaetakse riigieelarvest Haigekassa kaudu. Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiukulude katmiseks on esitatud 2023. aasta riigieelarve seaduse lisataotlus summas 59,4 miljonit eurot. Sõjas haavata saanud isikute ravi rahastamise kulude katmiseks planeeriti riigieelarvesse täiendavad rahalised vahendid summas 3,050 miljonit eurot. Sõja piirkonnast saabuvatel haavatud isikutel puudub Eestis ravikindlustus muudel õiguslikel alustel ning selle tõttu ei oleks neile võimalik vajalikku arstiabi ja kiirabiteenust osutada ilma, et nad selle eest ise tasuksid. Eesti õigusruumi tähenduses oleks sõjas haavata saanud ja Eestisse ravile saabunud isikud ravikindlustusega hõlmamata isikud. Selleks, et sõjas haavata saanud isikute tervishoiuteenuste ja kiirabiteenuse eest võtaks ravi rahastamise kohustuse üle Eesti Haigekassa, tuleb kehtestada õiguslik regulatsioon ja taotleda Haigekassale selleks vajalikud rahalised vahendid riigieelarvest. Eelnõu §-s 2 sätestatakse, et sõjas haavata saanud isikute ravi ja kiirabiteenuse osutamist rahastatakse Haigekassa eelarvest sarnaselt Eesti ravikindlustust omavate isikutega. Tervishoiuteenuse osutajale ja kiirabibrigaadi pidajale hüvitatakse Eestisse ravile suunatud sõjas haavata saanud isikute meditsiinilise transpordi ning raviteenuste, sealhulgas taastusravi kulud Haigekassa kaudu. Tervishoiuteenused, millele sõjas haavata saanud isikul määruse eelnõu alusel õigus tekib, on võrdsustatud Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud teenustega. Kiirabi teenust on sõjas haavata saanud isikutel õigus saada samadel alustel ja tingimustel nagu on sätestatud tervise- ja tööministri 20.12.2018. a määruses nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjutab rahva tervise kaitset olukorras, kus sõjas haavata saanud isikud hakkavad saama ravi ja kiirabiteenust võrdsetel alustel Eesti ravikindlustatud isikutega tingimusel, et nende suhtes on esitatud abitaotlus ja see on saanud positiivse vastuse. Ukraina sõjaga seoses on võetud vastu otsus, et Eesti riik aitab Ukrainat sõjas haavata saanud isikute raviga. Selleks on Eesti Haigekassa poolt riigieelarvest taotletud 3,050 miljonit eurot. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Prognoositav eelnõu rakendamise lisakulu Haigekassa eelarvele sõltub sihtgrupi suurusest ja tegelikest abivajajatest. Eesti Haigekassa arvestuse kohaselt on sõjas haavata saanud isikute  3 kiirabiteenuse, ravi ja tervishoiuteenuste eelduslik kulu 3,05 miljonit eurot. Sõjas haavata saanud isikute raviks on planeeritud 2,75 miljonit eurot. Teenuste eest tasub Eesti Haigekassa ning teenuse keskmine kulu ühe isiku kohta kuus on ca 5500 eurot. Haiglate võimekus on hinnanguliselt vastu võtta 45-50 patsienti. Kiirabi teenuse pakkumiseks suunatakse 0,3 mln eurot. Lähtutud on kiirabibrigaadi ööpäeva maksumusest (1600 eurot) ning sellest, et ühe vigastatu transpordi korraldamiseks kulub pea 4 ööpäeva (transpordi maksumus ühe vigastatu kohta on 6000 eurot). Sõltuvalt haavata saanud isikute tegelikust arvust võib eelarvemõju muutuda. Riigi 2022. a lisaeelarve seadusega (vastu võetud 19.05.2022) on Eesti Haigekassale sõjas haavata saanud isikute raviks ja transpordiks ette nähtud 3,05 mln eurot. Lisaeelarve vahendid on mõeldud kasutamiseks ainult 2022. aastal. Täiendavat kulu riigieelarvele ei teki. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub allkirjastamisest. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on kooskõlastatud Eesti Haigekassaga ja esitatakse Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.