MUHU VALLAVALITSUS Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium 17 . 0 6 .202 2 nr 7-6/ 52 6 Muhu valla üldplaneeringu kehtestamisest teavitamine Lähtudes planeerimisseaduse § 91 lg 5 p 4 teavitame Teid , et Muhu Vallavolikogu otsustas 15.06.2022 . a otsusega nr 48 kehtestada Muhu valla üldplaneeringu . Uus üldplaneering hakkab kehtima 1. juulist 2022. Muhu Vallavolikogu 15.06.2022. a määrusega nr 11 tunnista ti kehtetuks Muhu Vallavolikogu 17.04.2008. a määrus nr 29 „Muhu valla üldplaneering aastani 2017“. Nimetatud dokumendid on lisatud kirjale. Muhu valla ü ldplaneering hõlmab kogu Muhu valla territooriumi. Üldplaneeringu koostamise peamiseks eesmärgiks oli ehitusõiguse ja maakasutuse üldiste põhimõtete kaasajastamine ning muude planeerimisseaduse § 75 sätestatud ülesannete täitmine. Üldplaneeringus sätestatakse Muhu valla ruumilise arengu põhimõtted, mis annavad suunised edaspidiseks ruumikujunduseks, maakasutuseks ja ehitamiseks valla territooriumil. Muhu valla ruumilise arengu kavandamisel on lähtutud valla asustusstruktuuri säilitamise ja jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest. Üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi juba väljakujunenud asustusstruktuuris. Planeering keskendub olemasolevate ja traditsiooniliste väärtuste, sealhulgas loodusväärtuste säilitamisele ja parandamisele, seda nii asustuse kui majandustegevuse suunamisel ja planeerimisel. Maakasutuse kavandamise olulisim lähtekoht on Muhu saarele iseloomuliku külamiljöö, randade ja pärandkoosluste säilitamine. Ettevõtlust ja teenuseid suunatakse eelkõige Liiva küla keskusesse, mille arendamine toimub kompaktse asustusega alale omaste põhimõtete alusel, hõlmates elamualasid, tootmis- ja äriüksusi, avalikku teenust pakkuvaid asutusi, atraktiivset avalikku ruumi ja puhkealasid. Mujal valla territooriumil lähtutakse ehitustegevuse suunamisel küladele omasest iseloomust ja piirkonna hoonestuslaadist (hoonestuse, põllumassiivide ja metsamaa kõlviku paiknemismustrist). Sadamate arendamisel taotletakse multifunktsionaalset maakasutust. Üldplaneeringuga soositakse uuenduslike keskkonnatehnoloogiate kasutamist (sh energeetikavaldkonnas), kuid need ei tohi halvendada väljakujunenud kultuuriruumi ega kahjustada maastikupilti. Riigikaitselistest kaalutlustest tulenevalt ei saa Muhu valla territooriumile püstitada tööstuslikke elektrituulikuid. Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed ning planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused nii maakasutuse kui teemavaldkondade lõikes. Üldplaneeringuga on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud, käsitletud keskkonnatingimusi ning valmisolekut hädaolukordadeks. Üldplaneeringuga täpsustatakse korduva üleujutustega ala ja mereranna ehituskeeluvööndit. Muhu valla üldplaneeringuga ei tehta ettepanekut Saare maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks, kuid täpsustatakse väärtuslike maastike maakasutus- ja ehitustingimusi kohalikest oludest tulenevalt ning rohelise võrgustiku piire lähtuvalt olemasolevast ja kavandatud maakasutusest. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestati KSH tulemustega, KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses ning planeeringulahendus ja KSH on omavahel kooskõlas. Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid ega piiriülest keskkonnamõju. Üldplaneering loob maakasutuslikud eeldused Muhu omapärase asustusstruktuuri ja piirkonna identiteedi säilitamiseks ning seab tingimused asustusstruktuuri ja iseloomuliku miljöö säilitamiseks. Üldplaneering on suunatud vallaelanike sotsiaalsete vajaduste paremale rahuldamisele ning toetab ettevõtluse arengut ja loob head eeldused sellega tegelemiseks. Maakasutuse kavandamisel on arvestatud looduskeskkonna hoidmise vajadusega ning KSH-s nähakse ette meetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtuvalt eelnevast kaasnevad üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt soodsad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning soodsad mõju d looduskeskkonnale. Kehtestatud ü ldplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda valla kodulehel ( https://www.muhu.ee/uldplaneering ) Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Tamm maa- ja planeeringunõunik 4530680,
[email protected]
Muhu Valla volikogu 17.04.2008 määruse nr 29 „ Muhu valla üldplaneering aastani 2017 “ kehtetuks tunnistamine Hellamaa 15 . juuni 2022 nr 1 1 Määrus antakse planeerimisseaduse § 93 lõike 1 ja haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 alusel. § 1 . Tulenevalt Muhu valla uue üldplaneeringu dokumendi valmimisest ja Muhu valla üldplaneeringu kehtestamisest tunnistada kehtetuks Muhu Vallavolikogu 17.04.2008 . a määrus nr 29 „Muhu valla üldplaneering aastani 2017“. § 2. Määrus jõustub 01. juulil 2022. aastal. /allkirjastatud digitaalselt/ Ain Saaremäel volikogu esimees
MUHU VALLA VOLIKOGU OTSUS Hellamaa 15 . juu n i 20 2 2 nr 4 8 Muhu valla üldplaneeringu kehtestamine Muhu valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ( edaspidi KSH) algatati Muhu Vallavolikogu 17.02.2016. a otsusega nr 121 . Üldplaneeringu koostamise peamiseks eesmärgiks on ehitusõiguse ja maakasutuse üldiste põhimõtete kaasajastamine kogu Muhu valla territooriumil ning muude planeerimisseaduse ( edaspidi PlanS ) § 75 sätestatud ülesannete täitmine. Üldplaneering koostati kogu Muhu valla territooriumi (207,9 km 2 ) kohta. Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja koostaja on Muhu Vallavalitsus, koostamise konsultant on OÜ Hendrikson & Ko . Üldplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest (Maakasutusplaan 1:15000; Teed ja tehnovõrgud 1:25000; Liiva küla 1:7000). Planeeringu juurde kuuluvad KSH aruanne, lisad ja menetlusdokumendid. Üldplaneering on koostatud lähtudes asjakohastest õigusaktidest, üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“, Saare maakonnaplaneeringust 2030+, kehtivast Muhu valla üldplaneeringust aastani 2017 , Muhu valla arengukavast 2019-2030 , valdkondlikest arengukavadest, kaitse-eeskirjadest j a muudest asjakohastest dokumentidest, heast planeerimise tavast ning asjaomaste asutuste ja isikute seisukohtadest. Planeeringu koostamisel lähtuti PlanS peatükis 2 sätestatud põhimõtetest, sh vajadusest tasakaalustada avalikke ja erahuve ning luua olemasolevaid väärtusi säilitades eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks, esteetilise miljöö arenguks ning otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse tagamiseks . Muhu valla ruumilise arengu kavandamisel on lähtutud valla asustusstruktuuri säilitamise ja jätkusuutliku edasiarendamise põhimõttest. Üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi juba väljakujunenud asustusstruktuuris. Üldplaneeringu koostamisel lähtuti viimas te aastate rahvastikutrende arvestades eeldusest, et rahvaarv pikas perspektiivis pigem kasvab või säilitab vähemalt tänase taseme. P laneering keskendub olemasolevate ja traditsiooniliste väärtuste, sealhulgas loodusväärtuste säilitamisele ja parandamisele, seda nii asustuse kui majandustegevuse suunamisel ja planeerimisel. Maakasutuse kavandamise olulisim lähtekoht on Muhu saare le iseloomuliku külamiljöö, randade ja pärandkoosluste säilitamine. E ttevõtlust ja teenuseid suunatakse eelkõige Liiva küla keskusesse , mille arendamine toimub kompaktse asustusega alale omaste põhimõtete alusel, hõlmates elamualasid, tootmis- ja äriüksusi, avalikku teenust pakkuvaid asutusi, atraktiivset avalikku ruumi ja puhkealasid. Mujal valla territooriumil lähtutakse ehitustegevuse (elamumajandus, ettevõtlus, puhkemajandus) suunamisel küladele omasest iseloomust ja piirkonna hoonestuslaadist (hoonestuse, põllumassiivide ja metsamaa kõlviku paiknemismustrist) . Sadamate arendamisel taotletakse multifunktsionaalset maakasutust, taga maks sadamate majanduslik k u võimekus t . Üldplaneeringuga s oosi takse uuenduslike keskkonnatehnoloogiate kasutamist (sh energeetikavaldkonnas) , kuid need ei tohi halvendada väljakujunenud kultuuriruumi ega kahjustada maastikupilti . Üldplan e eringu s sätestatakse Muhu valla ruumilise arengu põhimõtted, mis annavad suunised edaspidiseks ruumikujunduseks, maakasutuseks ja ehitamiseks valla territooriumil. Ü ldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed ning planeeringuala kasutus- ja ehitustingimused nii maakasutuse kui teemavaldkondade lõikes. Üldplaneeringuga on määratud detailpl a neeringu koostamise kohustusega alad ja juhud , käsitletud keskkonnatingimusi ning valmisolekut hädaolukordadeks. Muhu valla üldplaneeringuga ei tehta ettepanekut Saare maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks, kuid täpsustatakse väärtuslike maastike maakasutus- ja ehitustingimusi kohalikest oludest tulenevalt ning rohelise võrgustiku piire lähtuvalt olemasolevast ja kavandatud maakasutusest. Üldplaneeringuga täpsustatakse korduva üleujutustega ala ja mereranna ehituskeeluvööndit. K orduva üleujutusega alade määramiseks koostat i analüüs „Muhu valla korduva üleujutusega alade kaardistamine ja ettepanekud ehituskeeluvööndi vähendamiseks Muhu valla üldplaneeringus“. Keskkonnaameti 15.12.2021. a kirjas nr 7 13/21/10693-6 (täpsustatud 29.12.2021 . a kirjaga nr 7-13/21/10693-7) ja 15.03.2022 . a kirjas nr 7 13/21/10693-10 antud nõusole k u alusel ja ulatuses vähendatakse mereranna ehituskeeluvööndi ulatust. Tuuleenergeetika arendamise väljaselgitamiseks koostati valla territooriumi osas ruumianalüüs , mis käsitles üksikute, 30-250 meetri kogukõrgusega, tuulikute rajamise võimalikkust. Analüüs is ei käsitletud väiketuulikuid. Ruumianalüüsis arvestati muuhulgas olemasoleva asustuse ja suuremate infrastruktuurielementidega, maastike väärtusega, looduskaitseliste tingimustega ning riigikaitseliste piirangutega. Koostatud ruumianalüüsi tulemusest selgus , et Muhu valla territooriumile ei saa püstitada tööstuslikke elektrituulikuid . Üldplaneeringuga sätestatakse tingimused väiketuulikute rajamiseks . Üldplaneeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine. KSH aruande koostaja on Skepast&Puhkim OÜ. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestati KSH tulemustega, KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses ning planeeringulahendus ja KSH on omavahel kooskõlas . KSH arua n des nähakse ette meetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Koos üldplaneeringuga kehtestat a kse seiremeetmed . Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid ega piiriülest keskkonnamõju. Üldplaneeringu ja KSH menetlus on läbi viidud planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõudeid järgides. M uhu valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu d avalikustati 10.12.2018 - 31.01.2019. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus avaldada arvamust üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta. A valiku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 1. märtsil 2019 .a. Avaliku väljapaneku tulemuste alusel tehti üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudesse vajalikud muudatused. Muhu Vallavalitsus edastas täiendatud üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõud asjaomastele asutustele ja isikutele kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Lähtuvalt esitatud arvamustest ja kooskõlastuste s t täiendati üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõusid ning vajadusel esitati vastavatele asutustele uuesti kooskõlastamiseks. Lääneranna Vallavalitsus, Päästeamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaeluministeerium, Veeteede Amet , Lennuamet 2 , Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Maa - amet ja Maanteeamet 2 on üldplaneeringu kooskõlastanud. Kooskõlastamistaotlusele jätsid vastamata Saaremaa Vallavalitsus ja Politsei- ja Piirivalveamet. Lähtudes planeerimisseaduse § 85 lõike 2 loetakse üldplaneering nende poolt vaikimisi kooskõlasta tuks . Muhu valla üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Muhu Vallavolikogu 30.07.2020. a otsusega nr 140 . Muhu Vallavolikogu 17.09.2020 otsusega nr 4 pikendati üldplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise aega 1 kuu võrra. Muhu valla üldplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 24.08.2020 - 22.10.2020 . Avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimus 29.10.2020. a. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul võimalus tutvuda üldplaneeringu materjalidega ning avaldada üldplaneeringu kohta arvamust. Muhu Vallavalitsus kaalus kõiki avaliku väljapaneku jooksul kirjalikult esitatud arvamusi ja täiendas põhjendatud juhtudel planeeringulahendust . Avaliku väljapaneku kestel esitatud arvamuste osas edastas Muhu Vallavalitsus oma kirjalikud selgitused ja põhjendused arvamuse arvestamise või mittearvestamise ko h ta. Vajadusel tehti küsimuste lahendamisel koostööd ametkondadega. Avalike arutelude järgselt ei jõutud kokkuleppele üheksa kodaniku ja kahe riigiameti esitatud arvamuste osas. Muhu Vallavalitsus esitas 07.02.2022 kirjaga nr 7-6/97 Muhu valla üldplaneeringu Rahandusministeeriumile PlanS § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esita ti üldplaneeringu ja KSH menetlemise dokumendid ning avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamise ajal ei arvestatud ja Muhu Vallavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Rahandusministeerium korraldas üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi ei arvestatud, ja Muhu Vallavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamised 29.03.2022 . a ja 30.03.2022. a. Kirjalikuks ärakuulamiseks saatis Rahandusministeerium 05.04.2022 kirja Võiküla Toomi kinnistu omanikule, kes esitas oma vastuväite peale avalikustamise perioodi lõppemist . Maaomanik kaasati, kuna avaliku väljapaneku käigus polnud Toomi kinnistu omanikul veel võimalust arvamuse esitamiseks, kuna Keskkonnaameti otsus mitte nõustuda eh i tuskeeluvööndi vähendamisega Toomi kinnistul tuli alles pärast avaliku väljapaneku lõppu. Transpordiamet loobus enne ärakuulamisi oma nõudest. Ärakuulamiste tulemusena jõudsid Muhu Vallavalitsuse esindajad kokkuleppele Muinsuskaitseametiga ja arvamuste esitajatega Rein Lembit Vaske; Rain Leht, Riina Leht, Kristjan Leht, Karin Harkmaa, Siim Harkmaa. Muinsuskaitseameti ja Muhu Vallavalitsuse vahel saavutati 30.03.2022. a ärakuulamisel kokkulepe, mille tulemusena lisati üldplaneeringu seletuskirja peatükk „Arheoloogiatundlikud alad“. Rein Lembit Vaske ´ ga sõlmiti 08.04.2022 kokkulepe , mille kohaselt ei sea ü ldplaneeringuga sätestatav ilusa vaatega ala täiendavaid kitsendusi Raugi külas Kasesääre maaüksusel asuva elamu juurde kõrvalhoonete ja elamu teenindamiseks vajalike rajatiste rajamiseks , sealjuures tuleb o matarbeks rajatava väiketuuliku kavandamisel lähtuda üldplaneeringu peatükis 6.8.2 sätestatud tingimustest ning v äiketuuliku rajamise võimalikkus ja maksimaalne lubatud kõrgus selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga. Elamukompleksiga mitte seotud rajatiste (nagu linnuvaatlusplatvorm jms) rajamine Kasesääre maaüksusele ilusa vaatega alale on lubatav, kui rajatis ei jää maastikul domineerima. Rajatiste kõrgus ei tohi kõrghaljastuse olemasolul seda üldjuhul ületada. Muhu Vallavalitsus, Rain Leht, Riina Leht, Kristjan Leht, Karin Harkmaa, Siim Harkmaa sõlmisid 07.04.2022 kokkuleppe , mille kohaselt ei määrata üldplaneeringuga Pallasmaa küla Riina park katastriüksusele sadamamaa juhtotstarvet ning Riina park katastriüksuse arendamist puudutavad asjaolud (sadama rajamine, ehituskeeluvööndi vähendamine, hoonestuse kavandamine, juurdepääsud jms) lahendatakse läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise, mille käigus hinnatakse vajadusel ka tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Ülejäänud avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikutega, kelle arvamusi ei arvestatud, ärakuulamise käigus kokkuleppele ei jõutud . V aldkonna eest vastustav minister andis nende arvamuste osas PlanS § 90 lg 4 kohased seisukohad 27.05.2022 . a kirjaga nr 15-3/4648-1 . Samuti andis minister sei s ukoha kirjalikult läbi viidud ärakuulamise tulemuse osas. Alljärgnevalt käsitletakse teemavaldkondade kaupa olulisimaid avalikul väljapanekul arvestamata jäänud arvamusi, mille osas ärakuulamisel kokkuleppeid ei saavutatud . 1. Üldplan e ering sätestab, et elamud ja abihooned (v.a korterelamud, garaažid, kuurid, kasvuhooned) tuleb rajada eelistatult viilkatusega (sh kelp- ja poolkelpkatusega). Elamute katusekalle peab olema üldjuhul vahemikus 30-45 kraadi, ajaloolistes külasüdametes ja nende vahetus läheduses 35-45 kraadi. Lähtuvalt konkreetse ehitise sobivusest kohaliku ümbruskonna miljöö ja/või arhitektuurilahendustega on kohalikul omavalitsusel õigus kaalutlusotsuse alusel nõuda või lubada teistsugust katusekallet. Üldplaneeringu avalikul väljapanekul tehti et tepanek säilitada kehtivas üldp l aneeringus sätestatud kitsendus katusekaldele ja määrata lubatud vahemikuks 37-45 kraadi. Ettepaneku esitaja selgitas, et tegemist on traditsioonilise kaldega ning erandeid saab põhjendades alati teha. Katusekaldel on külamaastikul esteetiliselt äärmiselt suur roll. Ettepaneku tegija hinnangul on hetkel kehtivad tingimused koos erandi tegemise võimalusega taganud suhteliselt hea visuaalse pildi, mis satub ohtu, kui lubatakse rajada madalama kaldega katuseid . Kuna üldplaneering rõhutab kogu saare miljööväärtuslikkust, tuleks rangematest ehituspiirangutest rääkida kogu saare ulatuses, mitte ainult ajaloolistes külasüdametes. Muhu v a ld on seisukohal, et laiema katusekalde vahemiku lubamine on avalikes huvides. Muhu valla uue üldplaneeringu üheks oluliseks ruumilise arengu põhimõtteks on maakasutus- ja ehitustegevusel lähtumine kavandatava ala terviklikkusest ˗ uued hooned peavad sobima ümbruskonda ja harmoneeruma olemasoleva asustusega ja ehituspärandiga. Hoonete rajamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetse piirkonna miljöösse. Seega piirkondades, kus on traditsioonilisemad katusekalded, tuleb neid eelistada. Samas puudub vajadus ajaloolisest hoonestusest eraldiseisvate hoonete puhul nii rangeid nõudeid seada. Rangemad nõuded piirkondades, kus madalama katusekaldega hoonestuse rajamine ei kahjusta esteetilisi väärtusi, kitsendaks põhjendamatu lt valikuvõimalusi sobiva elamispinna leidmisel. 2. Muhu valla üldplaneeringuga on määratud väärtuslikud põllu majandus maad ning seatud nende kaitse- ja kasutustingimus ed . Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada selle säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada seda sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Lisaks väärtuslikele põllumajandusmaadele määratakse üldplaneering ka kohaliku tähtsusega põllumajandusmaad, mille esmane eesmärk on toetada saarele omase külamaastiku ja põldude struktuuri säilitamist , kuid samas ka tagada nende kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks. Üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitati mitmeid ettepanekuid erinevate põlluma ssiivide väljaarvamiseks väärtuslike põllum aade hulgast. Põhjendustena toodi välja nii kinnistu te senist kasutust, soovitud kasutusotstarvet, maa sobimatust põlluharimiseks , aga ka avaliku huvi puudumist ning vastuolu põhiseadusega. Leiti, et üldplaneeringu sõnastusega piiratakse oluliselt maaomaniku võimalusi oma maa kasutamise üle otsustada. Arvamuse esitajate hinnangul on o mandiõiguse piirangu kaudu ühtlasi piiratud ettevõtlusvabadust ning nimetatud p iirang on tarbetu ja põhiseadusega vastuolus. Vald analüüsis nii põllumajandusmaade kaitse ja kasutustingimuste otstarbekust üldises plaanis kui ka konkreetsete arvamus t es välja toodud katastriüksuste vastavust väärtuslike põllumajandusmaade tunnustele . PlanS § 75 lg 1 p 14 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Väärtuslike põllumajandusmaade määramise aluseks on Saare maakonnaplaneering 2030+ , kus sätestatakse väärtu s like põllumajandusmaade üldtingimused ning sätestatakse, et üldplaneeringuga tuleb täpsustada väärtusliku põllumajandusmaa määramise aluseid ja põllumajandusmaa massiivide piire ning seada täpsemad kaitse- ja kasutustingimused . Seega on üldplaneering koostatud vastavuses planeerimisseaduse ja maakonnaplaneeringuga. Üldplaneeringu koostamisel on te htud koostööd Maaeluministeeriumiga ja ministeerium on planeeringu kooskõlastanud, mis kinnitab üldplaneeringu vastavust väärtusliku põllumajandusmaa nõuetele. Kuigi üldjuhul ei ole lubatud väärtuslikele põllumajandusmaadele ehitada uusi ehitisi, ei ole tegemist absoluutse ehituskeeluga. Üldplaneering sätestab tingimused, millal on võimalik rajada väärtuslikule põllumaale ehitisi (sh hoonestust ja elektritootmisseadmeid) , jättes kohalikule omavalitsusele ehitusõiguse andmisel üldplaneeringus sätestatud raamides kaalutlusõiguse . See võimaldab paindlikku ja konkreetsest kohast tulenevate eripäradega arvestavat regulatsiooni . Kõik põllumassiivid , mille osas vald ei nõustunud ettepanek uga arvat a need välja väärtusliku põlluma jandusmaa hulgast, vastasid väärtuslike põllumajandusmaa tunnustele . Nende väljaarvamine ei ole põhjendatud ega vastaks ka maaomanike võrdse kohtlemise põhimõttele . Samas ei kaalu väärtusliku põllumajandusmaa määramisega kaasnev riive omandile üles avalikku huvi säilitada kõrge väärtusega põllumajandusmaa d põllumajanduslikuks kasutuseks . Maaomandiga ei kaasne automaatselt ehitusõigust . Väärtuslikele põllumajandusmaadele sätestatud kasutustingimused ei takista maa sihtotstarbelist kasutust. Valdaval osal uue üldplaneeringuga määratud väärtuslike põllumajandusmaade aladest asu s ka kehtiva üldplaneeringu kohaselt sarnase sisuga piirangutega väärtuslik põllumaa. Väärtusliku põllumajandusmaa määramine on avalik huvi, mis ei riiva ülemääraselt maaomaniku huvisid ning väärtusliku põllumajandusmaale kasutuspiirangute seadmine ei ole vastuolus põhiseadusega. 3. Muhu valla üldplaneeringuga on määratud rohelise võrgustiku ulatus ning tingimused rohelise võrgustiku säilimise ning sidususe tagamiseks. Üldplaneeringu avalikul väljapanekul tehti ettepanek, et rohelise võrgustiku tugialad ja koridorid järgiksid maksimaalselt riiklikult määratud kaitstavaid loodusobjekte ning väljuks nende piiridest ainult täiesti möödapääsmatul vajadusel ning sellisel juhul toimuks see ainult läbi eelneva kokkuleppe saavutamise vastavate maaomanikega. Muhu valla üldplaneeringu koostamisel on lähtutud PlanS § 75 toodud ülesannetest ning Saare maakonnaplaneeringus 2030+ sätestatud rohelise võrgustiku põhimõtetest ning koosseisust. Üldplane e ringu koostamisel tuleb lähtuda maakonnaplaneeringust ning seda saab üldplaneeringuga vaid täpsustada, mitte aga ulatuslikult muuta. Üldplaneeringuga täpsustatakse rohelise võrgustiku piire lähtudes olemasolevast ja kavandatud maakasutusest. Rohelise võrgustiku piiride täpsustamisel arvestati kaitstavate liikide elupaikade koondumiskohtade ja kaitstavate alade (Natura 2000 võrgustik jm) ning muude looduslikult väärtuslikumate alade (inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad, niidud jm) paiknemisega. Arvestati kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud maakasutuse iseloomu ja alade paiknemist ning sidususe tagamise eesmärgil korrigeeriti vajadusel rohelise võrgustiku struktuurelementide piire. Lisaks arvestati nn sinivõrgustiku paiknemisega, mille tulemusena haarati suur osa mererannast rohelise võrgustiku koosseisu. Roheline võrgustik on määratud ka hetkel kehtivas üldplaneeringus, seega ei ole tegemist uue täiendava kitsendusega. Rohevõrgustik ei välista ehitustegevust, kuid aitab asustuse suunamisel võtta arvesse ka looduslikke aspekte ning tagada loomade vaba liikumist toetavaid tegevusi. Rohelise võrgustiku toimimise ja sidususe tagamine on avalik huvi, mis ei riiva ülemääraselt maaomaniku huvisid . 4. Ül d planeeringuga määratakse puhke- ja virgestusrajatiste juhtotstarbega maa-alad. Puhke- ja virgestusrajatiste maa-alad on haljas- ja metsaalad koos ala teenindavate ehitistega, mille eesmärk on võimaldada rekreatiivset tegevust, nagu välisõhus sportimine ja lõõgastumine, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamine jms. Lisaks puhkealadele täidavad puhkefunktsiooni ka erinevad liikumisrajad, puhke- ja telkimiskohad, külaplatsid ja rannaala tervikuna. Puhkekohad on sageli kavandatud lautrikohtade juurde, suurendamaks alade kasutusvõimalusi. Üldplaneeringu kaardile on kantud avalikud lautrikohad, mis võimaldavad looduslikult sobivates kohtades paatidel randuda. Avalikul väljapanekul tehti ettepanek võtta planeeringust välja raskesti ligipääsetavatele aladele näidatud puhkekohad , sest ettepaneku tegija hinnangul on nende kavandamine vastuolus üldplaneeringu kavandis endas esitatud tingimustega ja õigusaktidega . Samuti tehti ettepanek tä psustada, millistel üldplaneeringu joonisel toodud lautritel on juurdepääs mööda maismaad ja millistel mitte. Üldplaneeringus on määratud puhkekohtade üldised kasutustingimused. Puhkekoha rajamisega ei pea tingimata kaasnema ehitustegevus , s amas on põhjendatud juhtudel ehitustegevus lubatav ka raskesti ligipääsetava tel aladel. Kaitstava loodusobjektiga kattuval puhkekohal kavandatava tegevuse kohta annab hinnangu Keskkonnaamet. Puhkekohale ei pea olema tagatud juurdepääsu mootorsõidukiga, see võib olla külastatav ka ainult meritsi või jalgsi. Samuti puudub vajadus iga lautri puhul eraldi välja tuua juurdepääsu liik. Üldplaneering ei määra teede avalikku kasutust, kokkulepped teede avaliku kasutuse osas sõlmitakse vajadusel igal juhul eraldi . Muhu vald on seisukohal, et puudub vastuolu üldplaneeringu teiste põhimõtetega või õigusaktidega . 5. Üldplaneeringuga vähendatakse ranna ehituskeeluvööndit. Avalikul väljapanekul esitati taotlus vähendada Kuivastu küla Remmelga katastriüksusel (47801:008:0236) ranna ehituskeeluvööndit olemasoleva pinnasteeni , eesmärgiga rajada üksikelamu rannikule lähemale. Muhu vald ei nõustu ehituskeeluvööndi vähendamisega Remmelga maaüksusel kuna soovitud lahendus ei sobitu väljakujunenud külastruktuuri ning maastikupildiga. Remmelga katastriüksus on elamumaa sihtotstarbega ning hoonestatud. Kinnistu merepoolses osas ei ole ajalooliselt hoonestust olnud, hoonestuse rajamine soovitud asukohta ei sobitu Kuivastu küla väljakujunenud struktuuriga ning suur osa katastriüksusest (sealhulgas soovitud hoonestusala) asub kohaliku tähtsusega põllumajandusmaal, mis loetakse üldjuhul ehitustegevust välistavaks alaks. Täiendava hoonestuse rajamine katastriüksusel võiks tulla kõne alla vahetult olemasoleva ajaloolise asustuse kõrvale, kuid see ala jääb ehituskeeluvööndist välja ning planeeringulahenduse muutmine ei ole vajalik. 6 . Vastavalt looduskaitseseaduse § 40 lg 3 võib ranna ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Muhu Vallavalitsus esitas 14.05.2021 . a Keskkonnaametile looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 1 kohase taotluse üldplaneeringu alusel ranna ehituskeeluvööndi muutmiseks. Keskkonnaamet andis oma 15.12.2021. a kirjaga nr 7 13/21/10693-6 nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks üldplaneeringu maakasutusplaanil märgitud ulatuses ja taotluses esitatud põhjendustel, välja arvatud kirjas välja toodud 12 ala , sealhulgas Võiküla Toomi katastriüksuse , osas . Avaliku väljapaneku järgselt esitas Võiküla Toomi katastriüksuse omanik arvamuse , kus palus Keskkonnaameti seisukohaga mitte nõustuda ja uues üldplaneeringus järgida praegust olukorda. Omanik tõi välja, et ehituskeeluvööndi vähendamine erinevalt praegu kehtivast ehituskeeluvööndi piirist ei ole Toomi kinnistu omanikule vastuvõetav. Tegemist on kompromissi alusel Toomi kinnistu mere äärsele osale kahe elamukrundi moodustamisega, vastav detailplaneering on väga pikalt menetluses ja kavandatavate elamute osas pole vastuväiteid ka esitatud. Maaomaniku hinnangul ei saa uus üldplaneering täiendavalt piirata olemasolevat olukorda sh kehtivat üldplaneeringut, mille kohaselt on menetlemisel vastav Toomi kinnistu detailplaneering. Võrreldes varasemaga laieneb vaidlusaluses piirkonnas ehituskeeluvöönd, kuna kehtivas üldp l aneeringus ei olnud rannik antud piirkonnas määratud korduva üleujutusega alaks, kuigi tegelikult on tegemist merevee poolt regulaarselt mõjutatava alaga. Korduvate üleujutuste toimumisele viitab ranniku taimestik ja mullastik . Alal esineb nii sooldunud veealuseid muldasid, mis on pidevalt veega üleujutatud ning millele on iseloomulik kõrkjate ja muude veetaimede esinemine, aga ka sooldunud gleimul dasid , millele on samuti iseloomulikud sagedad üleujutused. Ala on madal ning maapinna kõrgused jäävad vahemikku 0-1 m merepinnast. Tegemist on korduvalt üleujutatava alaga, mistõttu on põhjendatud rannikuala määratlemine vastavalt ka üldplaneeringus. Kuna detailplaneeringu menetlus Toomi maaüksuse osas on pooleli ning uue üldplaneeringu kehtestamisel ei ole seda seniselt saavutatud kokkulepete osas võimalik ellu viia, pöördus Muhu Vallavalitsus Keskkonnaameti poole palvega vaadata üle ehituskeeluvööndi mittevähendamise otsus nimetatud katastriüksuse osas, võttes arvesse maaomanik u poolt esitatud täiendavaid seisukohti ning käimasolevad detailplaneeringu menetlust . Keskkonnaamet jäi oma 15.03.2022 kirjas nr 7-13/21/10693-10 seisukohale, et taotletud ulatuses ehituskeeluvööndi vähendamine Toomi katastriüksusel ja lähipiirkonnas ei ole põhjendatud, kuna kahjustab alal esinevaid looduskoosluseid ning ei ole kooskõlas piirkonnas asustusstruktuuriga. Keskkonnaameti hinnangul tuleb Toomi maaüksusel säilitada rannikule omased kooslused ja ala hoonestamine kiviaiast mere poole ei ole põhjendatud. Tegemist on madala alaga, mis asub üleujutusala servas. Maapinna kõrgused soovitud ehitus alal on ca 1 m merepinnast, mistõttu on see paratamatult tormide poolt ohustatud. Ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda vaid Keskkonnaameti nõusolekul ja Muhu vallal puudub võimalus vähendada ehituskeeluvööndit Keskkonnaameti nõusolekuta. Keskkonnaamet on kaalunud ehituskeeluvööndi vähendamise võimalust vastavalt looduskaitseseaduses sätestatule ning oma otsust põhjendanud. Ka Rahandusministeerium on ärakuulamise raames asunud seisukohale, et kuna ehituskeeluvööndi vähendamine on vastavalt looduskaitseseaduse § 40 lõikele 3 Keskkonnaameti pädevuses, puudub Rahandusministeeriumil seaduslik alus Keskkonnaameti otsuse üle arvamust avaldada või otsustuse õigsuses kahelda. Lisaks eelpool toodule ei saavutatud kokkuleppeid veel mõnede arvamuste osas, kus valdavalt oli tegemist olukordadega, kus kehtivast seadusandlusest tulenevalt ei olnud võimalik või otstarbekas arvamust arvesse võtta. Kõik arvestamata jäänud arvamused koos Muhu valla ning Rahandusministeeriumi seisukohtadega on leitavad r iigihalduse ministri 27.05.2022 kirjas nr 15 3/4648-1 ning üldplaneeringu kehtestamise otsuse langetamisel on nendega arvestatud. Heakskiidu andja kontrollis üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning õigusaktide nõuetega, kuid ei otsusta planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest planeeringulahenduse otstarbekuse , keskkonda sobivuse ja vajaduse üle. R ahandusministeerium tõi välja , et arvamusi esitanud isikud on olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus , arvamusi esitanud isikud on saanud kasutada oma protsessiõigusi üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud . Samuti tõi heaks k iidu andja välja, et ü ldplaneeringu ja KSH koostamisel on arvestatud avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruanne on kooskõlastatud asjaomaste riigiasutuste ja naaberomavalitsustega. Rahandusministeerium on seisukohal, et Muhu valla üldplaneeringus on kohaliku omavalitsuse väärtusi ja vajadusi arvestades täidetud planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesanded. Planeeringulahendus on kaalutletud ja põhjendatud ning lähtuvalt arenguvajadustest on seatud põhimõtted ning maakasutus- ja ehitustingimused ruumilise keskkonna arenguks. Muhu valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega ning lähtutud PlanS § 75 üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Heakskiidu andja asus seisukohale, et puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada üldplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele. Lähtuvalt eelnevast andis r iigihalduse minister on oma 27.05.2022 . a kirjaga nr 15-3/4648-1 heakskiidu Muhu valla üldplanee r ingule. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle otsustamine on kohalik u omavalitsus e ainupädevuses. K ohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine üks kohaliku omavalitsuse rajanemise põhimõt t e st ja § 6 lõike 1 kohaselt kuulub omavalitsusüksuse ülesannete ja pädevuste hulka kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise korraldamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. K ohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide arvestamise. Muhu Vallavolikogu on seisukohal, et Muhu valla üldplaneeringu lahendus täidab üldplaneeringut koostama asumisel seatud eesmärke ning säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise eesmärki . Ü ldplaneeringus on kohaliku omavalitsuse väärtusi ja vajadusi arvestades täidetud planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesanded . Ü ldplaneering vastab õigusaktidele ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. P laneerimismenetluse käigus on kõigil üldplaneeringust huvitatud isikutel olnud võimalus oma arvamusi esitada ja omavalitsus on üldplaneeringu lahenduse osas kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud tasakaalustatult nii avalikke huve ja väärtusi kui ka puudutatud isikute õigusi ja huve. Planeeringulahendus ja selle osas tehtud ettepanekuid ning arvamusi, sh nendega arvestamist või arvestamata jätmist, on põhjalikult kaalutletud ja põhjendatud. Käesoleva Muhu valla üldplaneeringu kehtestamisega kaotab kehtivuse Muhu Vallavolikogu 17.10.2008. a määrusega nr 29 kehtestatud Muhu valla üldplaneering. Kõik varem kehtestatud detailplaneeringud jäävad kehtima. Muhu Vallavolikogu 17.10.2008. a määruse nr 29 "Muhu valla üldplaneering aastani 2017" paragrahviga 2 võeti kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla peatükis 5.4 nimetatud loodusobjektid: 1. „Presidendi allee” Linnuse külas Risti – Virtsu – Kuivastu – Kuressaare maantee ääres - kohaliku kultuuripärandi säilitamise ja kaitse eesmärgil. Tegemist on 1930ndatel aastatel muhulaste ühistöö tulemusena rajatud pärnaalleega, kuhu 1939.a istutas president Konstantin Päts kaks tamme. 2. Lõetsa jõe äärne puisniit Lehtmetsa külas – Muhu saare ühe esinduslik uma puisniidu säilitamiseks ja taastamiseks. 3. Peedu pangad ja nende lähiümbrus Kallaste ja Raugi külas. Ala kaitse eesmärk on tervikliku, visuaalselt meeldiva ja algupärase maastiku säilitamine looduslike liikide soodsa seisundi tagamisega ning avatud vaate hoidmisega kuni mereni. Vastavalt bioloog Sirje Azarovi teostatud ek s pertiisile on Peedu pankade ümbruse kui loodusobjekti kaitse alla võtmine põhjendatud , kuna alal esinevad koos muistsed riffmoodustised ( biohermid ) , esinduslik alvari taimekooslus, mis sisaldab II ja III kategooria kaitstavaid taimeliike ning suurepärane vaade maastikule. Käesoleva Muhu valla üldplaneeringu kehtestamisel ning varasema üldplaneeringu kehtetuks tunnistamisel nimetatud alade kaitsekord ei muutu ning need jäävad endiselt kohaliku kaitse alla. Kohalikul tasandil kaitstavad loodusobjektid on kantud uue üldplaneeringu joonisele maakasutusplaan . Võttes aluseks planeerimisseaduse § 91 lg 1 , kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31 , r iigihalduse ministri 2 7 . 05. 202 2 . a kirjaga nr 15-3/4648-1 Muhu valla üldplaneeringule antud heakskiitu , Muhu Vallavolikogu o t s u s t a b: Kehtestada alates 01.07.2022. a Muhu valla üldplaneering (lisatud) . Jätta kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla varasema üldplaneeringuga kaitse alla võetud objektid : "Presidendi allee” Linnuse ja Nautse külas; Lõetsa jõe äärne puisniit Lehtmetsa külas ; Peedu pangad ja nende lähiümbrus Kallaste ja Raugi külas . Ot s us jõustub teatavakstegemisest . Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide Muhu Vallavolikogule (94701 Liiva, Muhu vald, Saare maakond) Haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale (Rüütli 19, 80010 Pärnu) Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ain Saaremäel v olikogu esimees