Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamine

Kalle Laanet Teie: 30.05.2022 nr 5-5/22/2246 Kaitseministeerium Meie: 17.06.2022 nr 1.4-2/1048-1 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamine Austatud härra Laanet Maaeluministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse „Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja kord“ eelnõu järgmiste märkustega. Eelnõu § 4 (kahju hüvitamise piirangud) lõike 3 kohaselt ei hüvitata isikule riigikaitseseaduse §-s 872 ja §-s 873 sätestatud kahju, kui kahju kandmist võib oodata kahju kannatanud isikult üldise kodanikukohustuse osana, milleks on muu hulgas ka hoolsuskohustuse täitmine looma suhtes. Eelnõu § 4 lõike 3 kohta seletuskirjas toodud selgitused ei ole meie arvates piisavad. Palume seda osa täiendada. 1. Esmalt peaks täpsustama seletuskirjas, aga vajaduse korral ka eelnõus, kas sättes peetakse silmas isiku hoolsuskohustust üksnes oma loomade suhtes või on silmas peetud, et isik üldise kodanikukohustuse osana peaks ka teise isiku looma, kes ilmselt on hüljatud ja seetõttu abitusse seisundisse sattunud, näiteks söötma või jootma. Mõlemal juhul on tegemist õigusaktist tuleneva kohustuse täitmisega, sest loomakaitseseaduse § 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab loomapidaja loomale muu hulgas võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett ning sama seaduse § 4 lõike 1 kohaselt ei tohi jätta looma abitusse seisundisse. Nõustume, et esimesel juhul, st oma looma nõuetekohase pidamise jätkamisega kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, isikule kahju tekkinud ei ole ja seda hüvitama ei peaks. Teine juhtum, st olukord, kus isik ise asub kodanikukohustuse täitmisena teise isiku looma pidama, võib aga olla vaieldav juhul, kui loomapidajat ei ole võimalik tuvastada või isikul temalt looma eest hoolitsemisele tehtud kulusid tsiviilkorras tagasi nõuda. Teadmiseks märgime, et loomakaitseseaduse § 64 lõike 1 alusel on riigil endal ka ise Põllumajandus- ja Toiduameti kaudu võimalik looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus üle võtta rakendades asendustäitmist. Nimelt on Põllumajandus- ja Toiduamet korrakaitseorgan, kes teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet loomakaitseseaduse nõuete täitmise üle. Loomakaitseseadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu. Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine tähendab, et riik paneb selliste loomade pidamise kohustuse teisele isikule asendustäitmise korras kuni muu lahenduse leidmiseni. Seda võimalust võidakse kasutada ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 demobilisatsiooni ajal. Viimati nimetatud olukord peaks jääma endiselt loomakaitseseaduse ja asendustäitmise ja sunniraha seaduse reguleerida. 2. Lisaks võib seletuskirja kohaselt olla kahju kannatanud isikuks ka juriidiline isik. Paljud loomapidajadki on juriidilised isikud. Kui kodanikukohustused saavad laieneda ka juriidilistele isikutele, siis teeme ettepaneku lisada vähemalt seletuskirja selgitus selle kohta, et kodanikukohustused laienevad ka juriidilistele isikutele. Samuti selle kohta, et isiku hoolsuskohustus hõlmab loomapidaja kohustust täita loomakaitseseaduse nõudeid, nagu söötmine, jootmine ja hooldus looma tervise ja heaolu tagamiseks, mis on loomapidaja esimene kohustus. See aitab põllumajandusloomade puhul kaasa teise eesmärgina ka toidu varustuskindluse tagamisele, sest vajaduse korral on sel juhul võimalik looma sundkasutusse võtta või sundvõõrandada, et kasutada teda toiduks või muuks otstarbeks (näiteks hobuseid veoks). 3. Eraldi küsimus on looma ohtlikkus. Näljane loomaaia loom või mõni lemmikloom võib tõepoolest lahtipääsenuna muutuda inimesele ohtlikuks. Samas siiski osa neist ning enamus põllumajandusloomadest on nälga jäänuna ja isegi lahtipääsenuna pigem abitus olukorras kui inimesele ohtlikud. Kui loomapidaja ei ole oma looma suhtes loomapidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud ega teda näljast piinlemise vältimiseks ise hukanud, või kui loomapidaja ei ole saanud kõike eelnevat erinevatel põhjustel teha, siis võib sellise looma hukkamise korraldada Põllumajandus- ja Toiduamet loomakaitseseaduse § 64 lõike 6 alusel. Seda võimalust võidakse kasutada ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Hukkamise korraldamisega kaasnevate kulude ja võimalike tulude jaotamist riigi ja loomapidaja vahel reguleerib samuti loomakaitseseadus (§ 648). Seega peaks see olukord jääma loomakaitseseaduse reguleerida. Ilmselt jääb eelnõu määrusena vastuvõtmise järgsesse aega nende põhimõtete üle otsustamine, millal on otstarbekam sundvõõrandada näljast ohtlikuks muutunud või nälja tõttu abitusse seisundisse jäänud põllumajandusloom ja millal hukatud põllumajanduslooma rümp. Samuti see, mida teha ohtlikuks muutunud loomaga. 4. Ka ohtlikuks muutunud looma puhul on oluline, kas eelnõus peetakse silmas isiku hoolsuskohustust üksnes oma loomade suhtes või on silmas peetud, et isik üldise kodanikukohustuse osana peaks ka teise isiku looma, kes ilmselt on hüljatud ja seetõttu abitusse seisundisse sattunud, üldsuse huvides kinni püüdma, ise teda pidama hakkama või hukkama. Sellisel juhul võib tema kulude hüvitamata jätmine olla vaieldav, kui loomapidajat ei ole võimalik tuvastada või isikul temalt looma kinnipüüdmisele, tema eest hoolitsemisele või hukkamisele tehtud kulusid tsiviilkorras tagasi nõuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Enno Piisang, 625 6214, [email protected] Diana Rammul, 625 6259, [email protected] 2 (2)