Ettepanek lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil) (524 SE) eelnõu muutmiseks

Riigikogu majanduskomisjon 16.05.2022 nr 5-13/22/1887 [email protected] Ettepanek lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil) (524 SE) eelnõu muutmiseks Kaitseministeerium koostöös Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumiga palub muuta lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil) eelnõu (524 SE) järgmiselt: Täiendada eelnõud uute §-dega 2 - 4 ning muuta paragrahvide numeratsiooni vastavalt: § 2. Ehitusseadustiku muutmine 1) Ehitusseadustiku paragrahvi 115 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigikaitseline ehitis käesoleva seadustiku tähenduses on ehitis, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, või Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee.“; 2) Ehitusseadustiku lisasse 1 lisada: Tegevus Püstitamine Ümberehitamine Laiendamine Osa asendamine Lammutamine samaväärsega Rajatis Rajamine Paigaldamine Ehitis, mille Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 § 3. Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduse paragrahvi 2 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevat seadust kohaldatakse planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata side, ja eelhoiatamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisel või ehitise osas, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Käesolevat seadust ei kohaldata ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisel, välja arvatud juhul, kui ehitis asub käesoleva seaduse § 125 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal. “. § 4. Veeseaduse muutmine Veeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 188 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) käesoleva seaduse § 187 punktides 7, 8, 10 ja 18 nimetatud tegevusteks, mis kaasnevad veekogusse, välja arvatud meri, ehitamisega riigi energiajulgeoleku eesmärgil.“; 2) paragrahvi 196 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) riigi energiajulgeoleku eesmärgil veekogusse, välja arvatud meri, ehitamisega kaasnevateks käesoleva seaduse § 187 punktides 7 ja 18 nimetatud tegevusteks ning sõltumata mahust käesoleva lõike punktides 2 ja 5 nimetatud tegevusteks.“; 3) paragrahvi 197 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva seaduse § 196 lõike 2 punktis 13 nimetatud tegevuse registreerimise jaoks ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg.“. Selgitus: Praegu puuduvad ehituseadustikus ja planeerimisseaduses eriregulatsioonid teatud tüüpi riigi julgeoleku jaoks tähtsate ehitiste kiirkorras ehitamise võimaldamiseks. Tavapärase praktika kohaselt alustatakse ehitise planeerimisest, mille käigus avatakse ka arutelud ehitise paiknemise ja mõju osas. Küll aga leidub ehitisi, mille asukoht on oma olemuselt kindlaks määratud ning mis on kiireloomulised, sest nende puudumisel võib hädaolukorras aset leida sündmus, mille tulemusel on mõjutatud terve riigi kaitsevõime või selle oluline vähenemine. Ehk nende ehitiste mitteehitamise mõju on oma olemuselt suurem kui nende ehitamisel tekkiv mõju näiteks ümbritsevatele inimestele või keskkonnale. Selline ehitis on vajalik kõigi heaolu ja turvalisuse säilimiseks ohuolukorras. Sellise ehitise ehitamine on vältimatult vajalik siis, kui ohu realiseerumise tõenäosus on suur ning ohu realiseerumisel on kahju üleriigiline ja ei ole võimalus muud moodi sellise ohu realiseerumisel kahju vältida. Käesolevas muudatuses käsitletakse sellist ehitist kui ehitist mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Seega teisi eesmärke ehitisel olla ei saa. Planeerimisseaduse § 2 lg 2 kohaselt on kehtivas õiguses toodud välja välistus riigi julgeoleku tagamise ja hädaolukorra ennetamise või lahendamise eesmärgil rajatava ehitise puhul. Seega riigi julgeoleku ja hädaolukorra kaitse vajadusi on ka varasemalt kaalutud ning leitud, et teatud ehitiste osas võib luua erisused planeerimise protsessi. Planeerimise protsessi eesmärk on luua 2 (4) ehitiste osas võib luua erisused planeerimise protsessi. Planeerimise protsessi eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Riigi julgeoleku tagamise või hädaolukorra lahendamise ehitise kavandamise kohta käivat infot ei pruugi olla võimalik avaldada välistele osapooltele, sest see kahjustab riigi julgeoleku huve. Kuna avalikustatavat infot on protsessis vähe, ei ole võimalik ega ka põhjendatud laiemalt kaasamise ja avalikustamise läbiviimine, seega kaotab planeerimise planeerimisseaduse kohane protsess oma mõtte. Eeltoodud lähenemist toetab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ (27. juuni 2001) teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv). Selle artikli 3 lõike 8 kohaselt ei kohaldata direktiivi selliste kavade ja programmide suhtes, mille ainus eesmärk on seotud riigi julgeoleku või tsiviilkaitsega. Eestis on vastav norm sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 1 lõike 3 punktis 1: KeHJS-st ei kohaldata strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Direktiiv on loonud erandi, mille järgi ei nõuta teatud strateegiliste planeerimisdokumentide korral (konkreetsete tingimuste esinemisel) keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Direktiivi mõtet ja toodud sõnastust järgivad analoogia korras ka esitatud muudatused planeerimise protsessi välistamiseks juhul, kui kavandatava ehitise ainus eesmärk on riigi julgeoleku või hädaolukorra lahendamine. Lisaks tuuakse ka sellise ehitise mõiste ehitusseadustikku ning määratakse menetlemise õigus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, sest selliste ehitise püstitamise protsessi peab kaalukatel riigi julgeoleku vajadustest lähtuvatel põhjustel juhtima ja load väljastama riik oma asjakohaste ametiasutuste kaudu. Ehitusteatise menetluse raames viiakse läbi ka vajadusel keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) on loetletud tegevused, mille korral on kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine kohustuslik, ning tegevused, mille puhul peab tegevusloa andja keskkonnamõju hindamise vajadust kaaluma. KeHJS nõuetega tuleb arvestada ka riigi energiajulgeoleku tagamiseks vajalike ehitiste rajamisel. Samas sisaldab KeHJS järgnevat erisust: kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Küll on erisuse kohaldamise eelduseks asjaolu, et oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile peab olema välistatud. Keskkonnamõju hindamata jätmise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Riigi energiajulgeoleku tagamiseks ehitiste rajamisel tuleb lähtuda keskkonnakaitse tingimustest. Selliste objektide rajamine on vajalik tavapärasest kiirendatud korras, sellepärast peab pädev asutus (Keskkonnaamet) vaatama vee erikasutusega või veekeskkonnariskiga seotud tegevused läbi võimalikult kiiresti. Veeluba osadeks tegevusteks on asendatud registreeringuga, sealhulgas menetlus. Eelnõukohase seadusega sätestatakse, et veekogusse, välja arvatud meri, ehitamisega kaasnevateks tegevusteks (paisutamine, veerežiimi muutmine, veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete paigutamine) riigi julgeoleku eesmärgil on vajalik taotleda registreering. Registreeringu menetlusaeg on lühem, kui veeloal ja toimub avatud 3 (4) taotleda registreering. Registreeringu menetlusaeg on lühem, kui veeloal ja toimub avatud menetluseta. Lisatava tegevuse puhul on ka sätestatud erisus, et registreeringu taotlust ei ole vaja esitada vähemalt 1 kuu enne tegevuse alustamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Koopia: Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsioonimisteerium Keskkonnaministeerium Ele-Liis Jõgi 717 0191 [email protected] 4 (4)