Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Riigikantselei 12.05.2022 nr 5-1/22/727 Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Edastame Vabariigi Valitsuse istungile kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise uuendatud eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: 20220506_KVTS_EE_.docx 20220506_KVTS_SK_1.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Ka itseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga viiakse kaitseväeteenistuse seadusesse, Kaitseliidu seadusesse, Kaitseväe korralduse seadusesse, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadusesse , riigikaitseseadusesse, tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse, tulumaksuseadusesse , töölepingu seadusesse, sotsiaalmaksuseadusesse , vangistusseadusesse ning väärteomenetluse seadustikku muudatused, mis puudutavad Kaitseministeeriumi valitsemisalas arstlike komisjonide süsteemi ümberkorraldamist , järelevalvet kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle väljaspool kaitseväeteenistust , asendusteenistuse läbimiseks teenistuskohtade laiendamist ja reservasendusteenistuse loomist. Lisaks korrastatakse tegevväelas t e palgatingimus i teisele ametikohale nimetamisel ja ületunnitöö hüvitamis e l , ressursimahuka koolit u se kulu hüvitamis t ning lihtsustakse muid tegevväelaste ga seotud personalitoimingu id. Kaitseliidu seaduses ja t ervishoiuteenuste korraldamise seaduses kehtestatakse muudatused, mis on seotud Kaitseministeeriumi valitsemisala arstlike komisjonide tegevuse ümberkorraldamisega. Samuti tehakse muudatused , mille kohaselt Kaitseväe ametnik saab õiguse menetleda kaitseväelase vormiriietusega seotud väärtegusid ja kohaldada isiku kinnipidamist. Riigikaitseseadusest tuuakse kaitseväeteenistust puudutavad sätted üle kaitseväeteenistuse seadusesse ja sellega seoses on vaja täiendada maksukorralduse seadust, relvaseadust, sotsiaalmaksuseadust ja tulumaksuseadust . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna ametnikud (kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski, tel 717 0116, e-post: [email protected]) ning Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunikud koostöös Kaitseväe ja K aitseressursside Ameti ( edaspidi KRA ) esindajatega. 1.3. Märkused Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega . Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktis 6.16. nimetatud ülesande täitmisega . Eelnõule on koostatud väljatöötamiskavatsus , mille märkuste ga arvestamise tabel on toodud eelnõu seletuskirja lisas 1. Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõuga 572 SE . Eelnõuga muudetakse : 1) kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 08 . 0 7 . 20 21 , 5 , edaspidi KVTS ) ; 2) Kaitseliidu seadust (RT I, 18 . 0 6 . 202 1 , 6 , edaspidi KaLS ) ; 3) kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust ( RT I, 19 . 12 . 2019 , 7 , edaspidi KVTRS ) ; 4 ) Kaitseväe korralduse seadust (RT I, 18 .0 6 .202 1 , 7 , edaspidi KKS ) ; 5) maksukorralduse seadust (RT I, 11 . 03 .202 2 , 5 , edaspidi MKS ) ; 6 ) relvaseadust (RT I, 03.07.2020, 5 , edaspidi RelvS) ; 7 ) riigikaitseseadust (RT I, 1 0 .03.20 22 , 26 , edaspidi RiKS ); 8 ) sotsiaalmaksuseadus (RT I, 22 . 12 .202 1 , 32 , edaspidi SMS ); 9 ) tervishoiuteenuste korraldamis e seadust (RT I, 18 . 06 .20 2 1 , 10 , edaspidi TTKS ) ; 10 ) tulumaksuseadust (RT I, 10 . 03 .20 22 , 15 , edaspidi TuMS ) ; 11 ) töölepingu seadus (RT I, RT I, 22 .12. 202 1 , 34 , edaspidi TLS ); 12 ) vangistusseadus ( RT I, 0 8 .0 7 .2021, 15 , edaspidi VangS ); 13 ) väärteomenetluse seadustikku (RT I, 22 . 12 .20 2 1 , 7 , edaspidi VTMS ) . Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja lik Riigikogu koosseisu häälteenamus , sest muudetakse ka Eesti Vabariigi põhiseaduse ( edaspidi PS ) § 104 lõike 2 punktis 17 nimetatud riigikaitseseadust . 2. Seaduse eesmärk Eelnõu üldiseks eesmär giks on korrastada kaitseväe teenistust käsitlevaid sätteid. KVTSi jõustumisest alates 2013. a 1. aprilli st on kaitsev ä eteenistuse ja asendusteenistuse korraldamisel tekkinud vajadus ajakohastada teenistusega seotud regulatsioone arvestades näiteks uusi tehnilisi lahendeid või praktikaid . Suuremate muudatustena reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides, sätestatakse väljaspool kaitseväeteenistust k aitseväe lase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise üle täpsem kontroll ning luuakse asendusteenistusele reservteenistus. Lisaks tuuakse RiKSist kaitseväeteenistust puudutavad sätted ül e KVTSi ja tunnistatakse need RiKSis kehtetuks. Arstlike komisjonide reform Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevad KRA ja Kaitseväe arstlikud komisjonid, mis hindavad kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele ja täidavad muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Arstlik komisjon koos ne b kolm est eriarsti st ja tegemist on iseseisva haldusorganiga. Taoline kollegiaalne tegevu svorm pärineb ajast, mil kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontroll tugines peamiselt kohapeal tehtavale arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele, kuna varasemate andmete kättesaadavus isiku terviseseisundi kohta oli suhteliselt piiratud . Tänaseks on arstli ke komisjonid e süsteem tervikuna muutunud nii tervishoiusüsteemi, kodanike kui ka riigi vaates liigselt koormavaks ning selle efektiivsus ja jätkusuutlikkus ei ole piisavalt tagatud . Eelnõus kavandatud reformi eesmärk on optimeerida kaitseväekohustuslastele ettenähtud tervisekontrolli tegemist tervishoiusüsteemi ressursikasutuse ja töökorralduse s eisukohast ning parandada kodanikele suunatud avaliku teenuse kvaliteeti . Eelnõu kohaselt lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus ning k aitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi t asuvad hindama KRA ja Kaitsevä e poolt määratud arstid , vajadusel k a a satakse ka teis i tervishoiuteenuse osutaja id . Kui praegu on kõikidele arstlik k u komisjoni kutsutud isikutele ette nähtud kolme eriarsti poolt arstlik u läbivaatus e tegemine ja mitmed kohustuslikud terviseuuringud , siis edaspidi toimub eriarstide k aasami n e ja terviseuuringute tegemine vaid vastavalt vajadusele , mis olulisel määral vähendab koormust tervishoiusüsteemile . Olulise muudatusena nähakse ette, et kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isi kute terviseseisundi t hinda vad arstid omavad juurdepääsu tervise infosüsteemi (edaspidi TIS ) andmete le . Selleks, et hinnata isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks ettenähtud tervisenõuetele, saavad KRA ja Kaitseväe poolt määratud arstid vaikimisi juurdepääsu TISis olevatele andmetele , kuid isik ule jääb võimalus soovi korral juurdepääs u keelata. Muudel eesmärkidel toimuva terviseseisundi hindamise ( sealhulgas tegevteenistusse asumise, teenistusalaste tagatiste taotlemise või vaide lahendamisega) korral omavad terviseseisundit hindavad arstid jätkuvalt juurdepääsu TISis olevatele andmetele vaid juhul, kui isik on andnud selleks nõusoleku. Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi KVTSis sätestatud tervisenõuetele vastavuse hindamine on lahutamatult seotud põhiseadusest tuleneva kaitseväekohustuse täitmise ga ja isikul ei ole õigus t hindamisest või andmete esitamisest keelduda. Eelnõu on kooskõlas põhimõtetega, mille kohaselt võib ilma isiku nõusolekuta anda juurdepääs u TIS andmetele ainult tervishoiuteenuse osutajatele ja tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil: hind amist viivad läbi arstid , kes osalevad terviseseisundi hindamisel tervishoiuteenuse osutajana ning hindamise eesmärk on tagada isiku tervise kaitse seoses kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega . TIS andmete alusel saab hindamiseks vajaliku arstlik u läbivaatus e ja terviseuuringud teha ainult nendele isikutele, kellel olemasolevate terviseandmete põhjal ei esine takistusi kaitseväeteenistusse asumiseks . See võimaldab kasutada riigivalitsemises KRA ülesannete täitmiseks riigi infosüsteemi võimalusi ja tervishoiusüsteemi ressursse senisest otstarbekamalt ning ühtlasi korraldada kaitseväekohustuslaste jaoks ettenähtud kohustuslik terviseseisundi hindamine avalik u teenus ena märgatavalt kodanikukesksemalt. Arstlike komisjonide kui ise seisvate haldusorganite kaotamine võimaldab ühtlasi vähendada bürokraatiat ja muuta kaitseväeteenistuskohu stuse täitmise korraldus kodanike jaoks selgemaks ning tänapäevasele infoühiskonnale kohaseks . TIS andmekasutuse tõhustamisega välditakse isiku terviseseisundi hindamiseks eraldi tervisetõendite esitamist. Eelnõule koostatud väljatöötamiskavatsuses esitati seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega kolm alternatiivi kutsealuste terviseseisundi hindamise edasiseks korraldamiseks : A) hindamist hakkavad läbi viima perearstid , kes korraldavad vajaliku tervisekontrolli tegemise ja tuvastavad vastavuse kehtestatud tervisenõuetele ; B) vajaliku tervisekontrolli teevad ja tervisenõuetele vastavuse tuvastavad KRA määratud arstid , perearstid kaasatakse juhul kui isik ei anna nõusolekut TIS andmetele juurdepääsuks; C) v ajaliku tervisekontrolli teevad ja tervisenõuetele vastavuse tuvastavad KRA määratud arstid, kes omavad vaikimisi juurdepääsu TISis olevatele andmetele ja seega perearste ei ole hindamisse vaja täiendavalt kaasata. Väljatöötamiskavatsusele esitatud tagasisidet arvestades on eelnõus sätestatud lahendus, mis aitab saavutada reformi eesmärke ning ühtlasi vastab kõikide osapoolte huvidele ja valdkondlikele vajadustele kõige paremini. Ettepanekut lõpetada arstlike komisjonide tegevus ja kutsealuste tervisekontrolli tegemine ümber korraldada toetasid kõik asutused ja organisatsioonid, kes väljatöötamiskavatsusele tagasisidet andsid. Rahandusministeerium soovitas analüüsida eeskätt võimalust kasutada selleks olemasolevat esmatasandi arstiabi süsteemi , kuna see peaks teoreetiliselt võimaldama riigieelarve vahendite tõhusamat kasutamist . T egelikkuses ei osutunud variant A siiski kõige kulutõhusamaks , kuna perearsti poolt tuleks tervisekontroll teha jätkuvalt väga suurele hulgale kutsealustele ning sellisel juhul tervise seisundi hindamise ga seotud kulud tõenäoliselt suureneksid. Olulisel määral aitab kulusid vähendada eelnõus sätestatud lahendus ( variant C ) , mille kohaselt viiakse terviseseisundi hindamine läbi esmalt olemasolevate andmete põhjal ja reaalne tervisekontroll (st arstlik läbivaatus ja terviseuuringud) viiakse läbi ainult nendele kutsealustele, kellel ajateenistusse asumist takistavaid terviseprobleeme andmete põhjal ei esine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium leidis , et praegune arstlike komisjoni de töökorraldus on kaitseväekohustuslastelt TIS andmete le juurdepääsuks nõusoleku küsimise tõttu asjatult bürokraatlik ja vastuolus avalike teenuste osutamise põhimõtetega ning kindlasti ei toeta nad variandi B puhul väljapakutud paberkandjal nõusoleku andmise võimalust. Sotsiaalministeerium rõhutas oma vastuskirja s , et TIS on mõeldud eelkõige tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks. Sotsiaalministeerium asus seisukohale, et TIS andmetele ilma isiku nõusolekuta juurdepääsu võimaldamine KRA ülesannete täitmiseks ei ole kooskõlas TIS põhimõtetega, kuid samas ei poolda nad ka kehtiva korra jätkumist, kus mitu erinevat arsti isiku sobivus t erinevates etappides hindavad. Eelnõu koostamisel analüüsit i võimalusi korraldada kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamine lähtudes variandist A ehk tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba omavate juriidiliste isikute (sh perearstid) kaudu, kuid jõuti järeldusele, et see ei võimalda saavutada reformi soovitavat eesmärki , st muuta terviseseisundi hindamise protsess nii tervishoiuteenuse osutajate, kaitseväekohustuslaste kui ka riigi jaoks vähem aja- ja ressursimahukaks. Kuigi sellisel juhul ei tekiks vastuolu TIS andmetele juurdepääsu osas ( ilma isiku nõusolekuta ) , siis ei muudaks see andmete kasutamise eesmärk i (kaitseväekohustuse täitmiseks vajalik terviseseisundi hindamine) . TTKS § 59 1 lõike 1 kohaselt töödeldakse TISis olevaid andmeid ka rahva tervise kaitseks . Kaitseväekohustus laste terviseseisundi hindamine on samuti suunatud isiku tervise kaitse tagamisele seoses kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega : eesmärk on maksimaalselt välistada olukord , et kaitseväelane võiks teenistusülesannete täitmisel oma terviseseisundi tõttu ohtu seada kellegi (sh iseenda) elu või tervise . Kuna h indamist viib läbi arst, kes tervishoiutöötajana teeb isikule vajadusel ka läbivaatuse ja tuvastab võimalike tervisehäirete olemasolu, siis on see samuti käsitletav tervishoiuteenuse osutamisena: TTKS § 2 kohaselt loetakse tervishoiuteenuseks tervishoiutöötaja tegevus haigus e , vigastuse või mürgistuse ennetamise ks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist . Erinevus tuleneb vaid asjaolust, et tervishoiuteenus e osutamine põhineb patsiendi soovil ja nõusolekul konkreetset teenust saada, kuid kaitseväekohustuslasena puudub isikul õigus KVTSis sätestatud terviseseisundi hindamisest ja selleks ettenähtud tervisekontrolli läbimisest keelduda. Just seetõttu nähakse eelnõu kohaselt TIS andmetele juurdepääs ja nende kasutamine ette rangelt piiratud mahus ja tingimustel, et kindlustada kaitseväekohustusest tuleneval eesmärgil toimuva andmete töötlemise pr oportsionaalsus võrreldes isiku eraelu puutumatuse suhtes toimuva riivega . Sarnaselt üldise TIS põhimõttega on eelnõus jäetud isikule võimalus soovi korral oma andmetele juurdepääs keelata, kuid sellisel juhul on ta jätkuvalt kohustatud esitama oma terviseseisundi hindamiseks vajalikud andmed muul viisil. Eesti Perearstide Selts toetas väljatöötamiskavatsuses esitatud varianti C , mis vastab eelnõus sätestatule . KRA asus seisukohale, et eelnõu koostamisel tuleks analüüsida variante B ja C, variandi A välistasid nad hindamise protsessi keerukuse tõttu. Kaitseväelase vormiriietuse kandmise korra korrastamine Kaitseväelase vormiriietus on ametiriietus, mida ta kasutab teenistusülesannete täitmisel, sh lahingus. Kaitseväelase vormiriietuse kirjelduse ja Kaitseväe sümbolid on kehtestanud kaitseminister. Vormiriietuse kandmise reeglid on kehtestanud Kaitseväe juhataja ning kaitseväeteenistuse välistele isikutele vormiriietuse andmise tingimused ja korra on kehtestanud kaitseminister. Vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmine peab olema selgelt reguleeritud, sh see, et kaitseväelase vormiriietust ei tohi kanda muud isikud, välja arvatud need, kellele on selleks seadusega õigus antud. On oluline, et kaitseväelase vormiriietust kandvat muud isikut ei aetaks segamini teenistusülesandeid täitva kaitseväelasega. Seda eriti mis tahes kriisi või rahutuse ajal, kus sarnase riietuse kandmine või kaitseväelase vormiriietuse ebaseaduslik kandmine võib tahtmatult või tahtlikult luua vale pildi Kaitseväe, Kaitseliidu või riigi tegutsemisest. Ka tavaolukorras on oluline, et kaitseväelase ametiriietust ei kuritarvitata ning ei kasutata provotseerival või poliitilise agitatsiooni eesmärgil, mis tekitaks suurt (maine)kahju nii organisatsioonile kui ka riigile üldisemalt. Seetõttu ei tohi muud isikud kaitseväelase riietust kanda ja see ei tohiks olla tavapärane vaatepilt tänaval ega avalikus ruumis üldisemalt. Hetkel ei ole kaitseväelase vormiriietuse või selle elementide või eraldusmärkide kandmine isikute poolt, kellel ei ole selleks õigust, seadusega otseselt keelatud. Keelu olemasolu saab tuletada karistusseadustiku (edaspidi KarS ) § 277, mille kohaselt on karistatav ametniku vormiriietuse ja ametitunnistuse ebaseaduslik kasutamine. Ebaseaduslikuks saab pidada olukorda, kus isik kasutab vormiriietust selleks õigust omamata. Ametniku vormiriietuse mitte-eesmärgipärane kasutamine võib teistest isikutes tekitada teadmise avaliku võimu tegutsemistest. Tulemuseks võib olla kas ohuolukord (nt isik arvab, et õnnetusjuhtumis kohas viibiv ametiriietuses olev isik on pädev ning jätab abivajaja omapoolse tähelepanuta) või isiku langemine kuriteo ohvriks (nt isik kasutab ametiriietust eksliku mulje tekitamiseks, et siseneda valdusesse). Kaitseväelase vormiriietuse kandmine võib lisaks eelpooltoodule tuua kaasa eksliku mulje kõrgendatud ohust või siis relvajõudude sekkumisest mõnda sündmusesse, kus seda ei eeldata. Kohtupraktikat silmas pidades ei ole KarS §-s 277 sätestatud norm (ametniku vormiriietuse või ametitunnuste ebaseaduslik kasutamine) piisav takistamaks ametniku vormiriietuse, sealhulgas kaitseväelase vormiriietuse ja ametitunnuste kasutamist selleks vastavat õigust mitteomavate isikute poolt. Nii näiteks on Tallinna Ringkonnakohus oma 29.03.2015 otsuses välja toonud, et karistamiseks ei piisa vaid KarS sättest ja vormiriietuse kirjeldusest, vaid selged peavad olema ka nõuded, kes ja millistel tingimustel võib vormiriietust kanda. Kohtu hinnangul ei pruugi kõik ametniku vormiriietuse kandmise võimalused olla taunitavad (nt teatrietendus). Tulenevalt viidatud kohtuotsusest on vajalik kehtivas õiguses täpsustada, kellel ja millal on lubatud kasutada kaitseväelase vormiriietust ning eraldusmärke ning näha ette selge väärteokoosseis. Seadusemuudatuse jõustumise järgselt saab Kaitsevägi õiguse algatada väärteomenetluseks vajalike toimingute tegemise, kui on alust arvata, et tegu võib olla kaitseväelase vormiriietuse kandmise nõuete rikkumisega. Süüteomenetluse eesmärgiks on koosseisupärase teo toimepannud isiku väljaselgitamine ja tema suhtes karistamisotsuse vastuvõtmine ehk normi eesmärk on repressiivne. Eeltoodu ei tähenda, et Kaitsevägi alustab pidevat patrullimist, vaid väärteomenetlus alustatakse ja toiminguid tehakse olukorras, kus satutakse sündmusele muu tegevuse käigus (nt õppuste ala julgestamine, Kaitseväe kaasamisel avaliku korrakaitsemisel jne). Väärteomenetluse algatamine toimub Kaitseväele laekunud teabe alusel või olukorras kus on kahtlus, kas vormiriietust kandev isik ikka omab vastavat õigust. Alljärgnev näide piltlikustab situatsiooni, mis toimus Kaitseväe väljaõppe piirkonnas, kus tabati isik, kes kandis Kaitseväe tavavormi, kuid isik ei olnud kaitseväeteenistuses. Sarnaste juhtumite korral puudub Kaitseväel õigus isiku tuvastamiseks ja Kaitseväe vormiriietuse kandmise õiguse tuvastamiseks. Sellises olukorras on põhjust kahtlustada vormiriietuse kandmist selleks mitteõigustatud isiku poolt, kuivõrd vormiriietuse kasutamisega kaasnes välisriigi sümbolite kasutamine jms. (Allikas: Kaitsevägi) Õigustamata kõrvalise isiku Kaitseväe vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise üle jääb korrakaitseseaduse alusel riikliku järelevalvet tegema Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA ) kui üldkorrakaitseorgan. Riikliku järelevalve menetlus on ametniku tegevus selleks, et ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Riikliku järelevalve (meetme) eesmärk on preventsioon: tagada, et kaitstava õigushüve kahjustus ei realiseeruks, pakkuda kaitset õigushüvede kahjustamiste eest või jätkuva kahju korral hoida ära edasine kahju. PPA-l on õigus avalikus ruumis, sealhulgas avalikel üritustel kahtluse korral kontrollida, kas isikul on õigus kanda kaitseväelase vormi või ei. Tuleb arvesse võtta, et PPA-l puudub ekspertteadmine kaitseväelase vormiriietuse osas ja seda eraldi õpetama ei hakata. Sellest sõltumata reageerib PPA seal, kus vastavalt objektiivsele olukorrale tekib põhjendatud kahtlus vormiriietuse osas. Eelnev aga eeldab lisaks Kaitseväe poolset valmisolekut tagada PPA-le operatiivne teave isikute üle, kellel on kaitseväelase vormiriietuse kandmise õigus. Kaitseväele ei anta erikorrakaitseorgani pädevust. Kaitsevägi võib seejuures viia kohtuvälise menetlejana läbi väärtoemenetlusi ka neil juhtudel, kui riikliku järe levalve meetmeid on kohaldanud PPA üldkorrakaitseorganina. Kaitseväelase vormiriietuse kandmise ja valmistamise nõuete üle riikliku järelevalve tegemiseks lepivad Kaitsevägi ja PPA kokku teabevahetuse korra, mis puudutab teavet vormiriietuse kujunduse, võimalike rikkumiste jms kohta. PPA-l võimalik nt olukorras, kus on tegemist avaliku üritusega, sekkuda kui on kahtlus, et rikutakse vormiriietuse kandmise korda või kasutatakse vormiriietust ebaausatel eesmärkidel (nt poliitilise sisuga üritusel provotseerivalt käitumine). Samuti on PPA-l võimalik ohuhinnangutest lähtuvalt pöörata suuremat tähelepanu kaitseväelase vormiriietust kandvatele isikutele. Eelnõuga ei muudeta PPA kohustusi avaliku korra kaitsel. PPA üldkorrakaitseorganina ei hakka aktiivselt tegutsema vastavate rikkumiste avastamiseks vaid tegutsetakse pigem ohuhinnangu põhiselt. Kaitseväelase vormiriietuse valmistamise üle, et toimu kaalutletud ennetavat järelevalvet vaid vajadusel reageeritakse. Kaitsevägi saab õiguse alustada väärteomenetlust ja teha toiminguid olukorras, kus on kahtlus, et isik on rikkunud kaitseväelase vormiriietuse kandmise keeldu. Kuna eelnõu eesmärk on täiendada kaitseväelase vormiriietuse kandmise regulatsiooni, et selgemalt eristada selle õiguspärast kasutamist mittelubatud kasutamisest. Selletõttu ei kaasne mõlemale valitsusasutusele olulist töökoormuse kasvu. Kaitseväelase vormiriietuse kasutamise ja valmistamisega seotud väärtegusid hakkab menetlema Kaitsevägi, sealhulgas PPA poolt algatatud ja Kaitseväele üle antud menetlusi. Reservsüsteem i loomine asendusteenistusele PS § 124 näeb ette, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduv kaitseväekohustuslane on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. PS § 124 lõikes 2 sätestatud asendusteenistus on kaitseväeteenistuse alternatiiv. Kuigi isik on KVTSi alusel kaitseväekohustuslane, ei saa teda PS §-s 40 sätestatud usu- ja mõttevabaduse tagamiseks sundida tema veendumuste vastaselt tegevuseks, mis hõlmab relvade ja muude sõjapidamisvahendite käsitsemist, harjutama nende hooldamist ja kasutama muid vahendeid või aineid, mis on mõeldud inimese surmamiseks või vigastamiseks. Sellest tulenevalt võib väita, et asendusteenistus on ette nähtud üksnes erandjuhtudel ning selle eesmärk ei ole luua soodsamat võimalust kohustuslikuks teenistuseks. Seetõttu peaks asendusteenistuse koormus olema ajateenistusega võrreldav. Asendusteenistus ei pea olema pelgalt ühekordne teenistus, vaid sarnaselt ajateenistuse läbinutega võib asendusteenistuse läbinuid rakendada ka hiljem. Seda jätkuvalt tingimusel, et isikut ei kohustata tema veendumuste vastaselt tegevusse, mis eeldab relvade ja jõu kasutamist. Asendusteenistuse eesmärgid peavad olema seotud riigikaitsega laiemas tähenduses. Asendusteenistujaid on näiteks võimalik kasutada tagalas tsiviilelanike kaitsmisel ja abistamisel, päästetöödel ning anda neile vastav väljaõpe rahuajal. Kuna riigikaitse lai käsitus hõlmab erinevaid valdkondi, mis ei ole otseselt seotud relvade käsitsemisega, siis saab asendusteenistujaid vastava väljaõppe andmisel kasutada erinevates laiapindse riigikaitse tegevustes. Nimetatud tegevused on hädavajalikud, et tagada riigi kaitset ükskõik millistes välja kuulutatud või välja kuulutamata olukordades. Kaitseväeteenistuse kohustust ei loeta täidetuks ajateenistuse läbimisega. Riigil on õigus kutsuda isik õppekogunemisele (KVTS § 69 lg 3), et värskendada tema teadmisi, õpetada uute relvatüüpide käsitsemist ja harjutada üksuste koostegevust. Samuti on riigil õigus kutsuda ajateenistuse läbinud isikuid lisaõppekogunemisele või neid mobiliseerida. Ka asendusteenistuse läbinuid saab riik vajaduse korral kohustada. Vastasel juhul oleks tegu ajateenijate ja asendusteenistujate ebavõrdse kohtlemisega. Seadusega tuleb lahendada asendusteenistuse läbinute kaasamine pärast asendusteenistust ning mobilisatsiooni välja kuulutamise või sõja korral. Samas ei tuleks laiapindse riigikaitse kontseptsiooni silmas pidades käsitleda riigikaitses osalemise kohustusena vaid isiku tegevust Kaitseväe koosseisus. Isikute riigikaitseline kaasamine võib lähtuda ka ameti- või töökohast. Ka õiguskantsler on esile tõstnud, et asendusteenistusest võiks riigikaitses tänasest enam abi olla. KVTS näeb asendusteenistuses olijale ette kohustusliku riigikaitselise väljaõppe ning seda potentsiaali peaks maksimaalselt riigikaitse huvides ka rakendama. Selleks on vaja määratleda, mis on riigikaitseline väljaõpe ja kuidas võib asendusteenistujaid sellesse kaasata, ilma et see nende veendumustega vastuollu läheks. On valdkondi, kus saab asendusteenistuse s antava väljaõppega riigikaitsele tõhusalt kaasa aidata, täites kas kriisi ajal tavapärasest rohkem ette tulevaid ülesandeid (parameedik, päästja) või asendades mõnes valdkonnas neid inimesi, kes on mobiliseeritud kaitseväeteenistusse. Välistatud ei ole ka asendusteenistujatele riigikaitselise väljaõppe pakkumine koostöös Kaitseväega. Riigikaitselise väljaõppe kvaliteedi tagamiseks on tarvis, et ka asendusteenistujad (sarnaselt ajateenijatega) teenistuses õpitut perioodiliselt üle kordavad. Kaitseväeteenistust puudutava regulatsiooni toomine RiKSist KVTSi Kaitseväeteenistuse peatükk kehtivas RiKSis on otseselt seotud kaitseväeteenistuse või teenistusega Kaitseväes, mistõttu sobib nimetatud kü simused edaspidi reguleerida KVTSis . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 1 4 paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse KVTSi. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse § 4 pealkirja ja sõnastust ning sätestatakse , kuidas toimub kaitseväekohustuse täitmine asendusteenistuses . Seadusemuudatusega tuuakse välja , et asendusteenistuja täidab kaitseväekohustust ning aja- ja reservteenistuses osalev isik täidab kaitseväeteenistuskohustust. Kehtivas KVTSis peetakse asendusteenistust usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslikuks riigikaitseliseks väljaõppeks. Eelnõuga täpsustatakse , et asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik mittesõjalise iseloomuga väljaõppes või teenistus es osalemine . Mittesõjalise iseloomuga teenistus on oskuste ja teadmiste omandamine valdkonnas, mis ei ole seotud sõjapidamisega s.t väljaõppe käigus asendusteenistuja ei puutu kokku relvade ja lahingtehnikaga . Mittesõjalises teenistuses omandatud teadmisi on võimalik kasutada päästetöödel, sotsiaalvaldkonnas ning isegi Kaitseväes tagalas ehk tegevustes , kus nõutavad oskus ed ja teadmised on suunatud tsiviilelanike abistamisele. Näiteks on võimalik asendusteenistuja suunata Kaitseväkke teenistus- või töökohale, kui on loodud sellised teenistus- või töötingimused, kus isikul ei tule kokku puutuda relvade ja muude sõjapidamis e vahenditega. Uue asendusteenistuse korralduse muudatusega jaguneb asendusteenistus kolme ks: esmane asendusteenistus, reservasendusteenistus ja erakorraline reserv asendusteenistus . Esmane asendusteenistus on oma olemuselt sama, mis hetkel kehtivas seaduses sätestatud asendusteenistus . Asendusteenistusega pannakse isikule, kes keeldub usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest, kohustus osaleda mittesõjalise iseloomuga teenistuses. Asendusteenistus kestab 12 kuud. Asendusteenistusse kutsutakse samadel alustel nagu ajateenistusse, jälgides, et kutsealuse terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohu s tuslase tervisenõuetele, kutsealune on lõpetanud vähemalt 6 klassi. Asendusteenistusse asumiseks peab kutsealune esitama KRAle põhjendatud taotluse, milles on ära toodud selged ja mõjuvad põhjused. Kui taotlus ei ole piisavalt põhjendatud, siis küsitakse täiendavat kirjalikku selgitust. Vajadusel kutsutakse isik vestlusele, et kontrollida taotluses esitatud väiteid. Taotluse põhjendatuse hindamiseks on KRAl õigus teha järelpärimisi kutsealuse õppe- või töökohale ning tema poolt viidatud usuorganisatsioonile. Usuorganisatsiooni kuulumi s e kohta küsitakse tõendit. KRA otsus asendusteenistusse kutsumise, asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne asendusteenistusse asumist. Asendusteenistujale makstakse esmase asendusteenistuse läbimi se kestel igakuist toetust, mille suuruseks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuu töötasu alammäär (20 20 . a 5 84 eurot). Asendusteenistujale maksab toetust Kaitseressursside Amet. Aastas suunatakse asendusteenistusse kuni 70 isikut . Uue asendusteenistuse reservsüsteemi loomisega tekib asutusel, kus isik läbib asendusteenistust, võimalik kaasata isikut ka hiljem lisaressursi vajaduse tekkimisel (vaata erakorralise reservasendusteenistuse korraldust) . R eservasendusteenistusel ja erakorralisel reserv asendusteenistusel osalemise toetus e hüvitab reserv asendusteenistuse ja erakorralise reserv asendusteenistuse toimumiskoha asutus . Toetuse maksab välja KRA. Esmases asendusteenistuses läbib asendusteenistuja asendusteenistuse ülesannete täitmiseks vajaliku väljaõppe. Väljaõppe annab asutus või isik , kus toimub esmane asendusteenistus. Näiteks kui asendusteenistuja suunatakse esmase asendusteenistuse läbimiseks päästeasutusse, omandab asendusteenistuja vabatahtliku päästja väljaõppe I ja II astme . Vastavalt esmases asendusteenistuses omandatud väljaõppele hakkab toimuma ka reservasendusteenistus ja erakorrakorraline reserv asendusteenistus päästeasutuses. Käesoleva ajani puudus asendusteenistujatel reservteenistus, mis tähendas, et peale asendusteenistuse läbimist arvati isik reservi ja sellega isiku panus kohustuslikku riigikaitsesse lõppes. Arvestades, et aastas läbib asendusteenistuse ligikaudu 65 isikut, on see oluline inimressurss, kes omavad väärtuslikke oskusi ja teadmisi, kuid need jäävad laiapindse riigikaitse käsitluses rakenduseta. Seisuga 0 1 . 07 .20 20 on asendusteenistuse läbinud kokku 5 51 kaitseväekohustuslase. Pärast asendusteenistuse läbimist kantakse kaitseväekohustuslase andmed kaitseväekohustuslaste registris se reservis oleva isiku andmetena ning juurde märgitakse esmase asendusteenistuse läbimise teenistusko ha asutus e nimi . Reservasendusteenistuse korraldamise reguleerimise l on võetud aluseks reservteenistuse korraldamise põhimõtted. KVTSi mõttes on reservteenistus kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel ning reservteenistuses olev isik on reservväelane. Õppekogunemine on Kaitseväe korraldatud sõjaväeline väljaõpe. Asendusteenistuse puhul ei kasutata mõistet reservteenistus vaid reservasendusteenistus, et eristada kaht, oma põhimõtetelt erinevat , teenistusliiki. Asendusteenistujat, kes osaleb reservasendusteenistuse s või erakorralises reserv asendusteenistuses , nimetatakse reservasendusteenistujaks. Kui õppekogunemisele kutsub ja õppekogunemist viib läbi Kaitsevägi, siis reservasendusteenistuse puhul kutsub reservis oleva isiku osalema KRA asutuse või isiku , kus toimus isiku esmane asendusteenistus, taotlusel. Reservasendusteenistust ko rraldab ja viib läbi esmase asendusteenistuse läbimis koha asutus. KRAl on siinkohal vahendaja ja kaitseväekohustuslaste üle arvestaja roll. Samuti jääb KRA ülesandeks nii esmase kui ka reserv asendusteenistuse ja erakorralise reserv asendusteenistuse kohustuse täitm ata jätmisega seotud väärteomenetluste ning ka KVTSi 11. peatükist tulenevate hüvitiste taotluste menetlemine. Nagu ka õppekogunemistel osalemine, on kohustuslik ka reserv asendusteenistuses ja erakorralises reserv asendusteenistuses osalemine . S amuti nähakse ette reservasendusteenistusse kut sutud isikutele õppekogunemistel osale jatega sarnased toetused ja hüvitised. Erakorraline reserv asendusteenistus on osalemine eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse , erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal asutuse või isiku, kelle juures toimus esmane või reservasendusteenistus, ülesannete täitmisel. Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS ) § 19 kohaselt võib Vabariigi Valitsus loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra. Eriolukorra võib kuulutada välja kogu riigis või ühe või mitme maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Vabariigi Valitsuse korralduses eriolukorra väljakuulutamise kohta sätestatakse eriolukorra väljakuulutamine, eriolukorra väljakuulutamise põhjus, eriolukorra piirkond, eriolukorra juht (valitsuse poolt määratud minister) ja muud olulised asjaolud (HOS § 21). HOS mõistes on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. Nendeks olukordadeks on näiteks ulatuslikud tulekahjud, ilmastikust tingitud hädaolukorrad, epideemia puhangud ja muud laiaulatuslikud, ettenägematud olukorrad, kus elukutselis est inimressursist võib vajaka jääda. Kuna tegemist on üldjuhul ootamatute olukordadega, siis ka kutsumine nende olukordade lahendamisele toimub teistel alustel kui reservasendusteenistuse puhul. Kutse erakorralisse reserv asendusteenistusse edastatakse isikule kas vahetult enne sündmust või sündmuse kestel. Lisaks eriolukorras hädaolukordade lahendamisele, nähakse eelnõuga ette reservasendusteenistujate kutsumine ning rakendamine k õrgendatud kaitsevalmidus e, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. RiKS § 12 lõike 2 kohaselt on kõrgendatud kaitsevalmidus riigi valmisoleku aste, mille korral riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab Eesti Vabariigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral lisaks enda põhitegevusega seotud ülesannetele lisaülesandeid, et tõrjuda ohtu ja tagada riigi toimimine. Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsustab Vabariigi Valitsus ning kaitsevalmiduse kõrgendamise kiidab heaks Riigikogu. Sõjaseisukorra väljakuulutamise järel asub riigikaitseülesannetega asutus ja isik täitma sõjaseisukorra ajaks ette nähtud riigikaitseülesandeid ning võib kehtestada ja kohaldada sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piiravaid meetmeid. Sõjaseisukorra ajal reservasendusteenistujate kaasamisel järgitakse isiku usulisi ja kõlbelisi põhimõtteid ning nende panusena nähakse nii esmases asendusteenistuses kui ka reservasendusteenistuses omandatud oskuste ja teadmiste rakendamises . Paragrahvi 1 punkt iga 2 muudetakse KVTS § 5 lõike 3 esimese lause sõnastust, lisades teksti sõnad „ja lisaõppekogunemisel“. Sellega tagatakse, et lisaõppekogunemise puhul oleks üheselt arusaadav, et reservteenistus toimub nii õppekogunemisel kui ka lisaõppekogunemisel. Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse KVTS § -i 7 ehk tegevteenistuse paragrahvi. Paragrahvis olevat tegevteenistuse määratlust laiendatakse. Eelnõu järgi on tegevteenistus ka see, kui kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asunud täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Sõjaaja ametikoha tegevteenistust korraldavate sätete RiKSist KVTSi ületoomisel on oluline eristada tegevteenistust rahuaja ametikohal ja tegevteenistust sõjaaja ametikohal. Kui tegevteenistusele kohalduvad rahuaja ametikohal üldisest tööõigus est tulenevad sätted (õigus puhkusele, tööaja piirangud, lõpparve ma ksmised jne), siis tegevteenistusele sõjaaja ametikohal kehtivad erisused, mis on sätestatud KVTSi lisatavas 9 1 . peatükis. Sõjaaja ametikohal teenimine on sisuliselt kaitseväekohustuse täitmine riigi sõjalise kaitse eesmärgil. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumisel vabastatakse tegevväelane oma rahuaja ametikoha ülesannete tä itmisest. Mobilisatsiooni välja kuulutamise korral kohustatakse reservis olevaid isikuid asuma tegevteenistusse sõjaaja ametikohale. Seega hõlmab tegevteenistus sõjaaja ametikohal oluliselt suuremat isikute ringi, kes on küll tegevteenistuses, aga kellele ei kohaldu rahuaja ametikoha tegevteenistuse sätted. Paragrahvi 1 punkt iga 4 tehakse normitehniline muudatus, asendades § 13 lõikes 6 sõnad „Kaitseväe eraldusmärkide“ sõnadega „kaitseväelase eraldusmärkide“. Muudatus tagab seaduses läbivalt ühetaolise terminoloogia kasutamise. P aragrahvi 1 p unktiga 5 täiendatakse KVTS § 13, lisades sinna lõiked 8 ja 9 . Tallinna Ringkonnakohus ütles oma 29. juuni 2015. a otsuses nr 4-15-1971, et KarS § -is 277 sätestatud väärteo näol on tegemist blanketse koosseisukirjeldusega, mille puhul tuleb isiku süüdimõistmiseks viidata õigusnormile, millest nähtub vormiriietuse või ametitunnuse kasutamise ebaseadusli kkus. See tähendab, et kaitseväelase vormiriietuse ja selle elementide kasutamise osas on KarSi § 277 blanketne dispositsioon sisutu, sest puudub õigusnorm, millest nähtuks, millistel tingimustel on vormiriietuse kasutamine ebaseaduslik. Seega, selleks , et Kaitsevägi (ja ka PPA kui üldkorrakaitseorgan) saaks kaitseväelase vormiriietuse kandmise üle riiklikku järelevalvet teostada, on vaja selgeid seadusega sätestatud tingimusi, millal vormiriietuse kandmine (kasutamine) on ebaseaduslik. Seetõttu sätestaks KVTS-i § is 13 vormiriietuse kandmise lubatavuse piirid. Lõikega 8 kehtestatakse selge keeld, millal on lubamatu kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamine. Kasutamisena mõeldakse eelkõige vormiriietuse kandmist, sest eraldusmärgi kandmine iseseisvalt suvalise riietusega ei kujuta eelnõu eesmärki silmas pidades suurt julgeolekuohtu. Küll aga on ebaseaduslik ka kaitseväelase vormiriietuse elementide (eelkõige jakk, püksid) kandmine, sest see läheb vastuollu KVTS § 13 lõike 6 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud kaitseväeteenistusväliste isikute kaitseväelase eraldusmärkide ja vormiriietuse kandmise korraga ning muudab isiku sarnaseks relvajõudude liikmega (eriti olukorras, kui isik istub näiteks sõidukis), mis on vastuolus 1949. a Genfi konventsioonide 1977. a I lisaprotokollis (edaspidi Genfi konventsioon ) sätestatuga. Muudatuste eesmärk on tagada Genfi konventsiooni s sätestatud riigi kohustuste – kaitsta tsiviilisikuid relvakonflikti mõju eest , täitmine . Selleks tuleb riigil luua toimiv süsteem, kuidas tsiviilisikuid eristatakse võitlejatest (kombatandid, ingl k combatant s ). Tõhusaim viis on võitlejatele (kaitseväelastele) eristuva vormiriietuse kasutada andmine. See tähendab seda, et riik loob ka süsteemis, mis välistaks, et vormiriietust kan naksid tsiviilisikud . Sellises olukorras ei ole riigi kohustus isikute eristamisest täidetud – relvakonflikti ajal võib muutuda kaitseväelase vormiriietust kandev tsiviilisik legaalseks sihtmärgiks. Sellise olukorra vältimiseks tuleb seega muu hulgas luua süsteem , mis minimaliseerib võimalust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise selleks mitteõigustatud isikute poolt või vormiriietuse kasutamist mitte-eesmärgipäraselt . Kontrolli vormiriietuse kandmise õiguse üle tuleb teostada ka igapäevaselt , et riigi elanikkonnal oleks relvakonflikti ajaks juurdunud selge arusaamine, et kaitseväelase vormiriietust kannavad ainult relvajõudude liikmed . Vastasel korral võib kaitseväelase vormiriietust kandev tsiviilisik sõja või muu kriisi ajal segi ajada võitlejaga, kes on vastase relvajõududele legaalne sihtmärk ning selle tulemusel võib tekkida olukord, kus vastane ei välista ka eraldusmärkideta võitlejate olemasolu. Selle tulemiks võib olla mistahes objektide ja isikute valimatu sihtmärgistamine. Kuna Genfi konventsioonid on vastu võetud 1949. aastal ja selle lisaprotokollid 1977. aastal, on selle ajaga maailmas julgeolekuolukord märgatavalt muutunud ning relvakonfliktid ega nendes osalejad ei ole enam nii selgelt piiritletavad, mistõttu on eriti oluline, et riiki esindav relvajõudude liige oleks selgelt eristatav . Genfi konventsiooni eesmärki silmas pidades on oluline , et kolmas isik ei näiks relvajõudude esindajana või ei kasutakse vormiriietust riigi relvajõudude kompromiteerimiseks . Lõikega 9 seatakse piirang, et ametlikku kaitseväelase vormiriietust ning eraldusmärke võib valmistada vaid Kaitseväe loal. See jätab võimaluse ka kolmandatele isikutele näiteks kollektsioneerimise eesmärgil vormiriietust valmistada, kui selleks on Kaitseväe luba. Samuti saavad Kaitseliidu tegevliikmed, kellele ei ole kaitseväelase vormiriietust väljastatud, tellida endale kaitseväelase vormiriietuse Kaitseväe loal. Paragrahvi 1 punktidega 6 ja 7 tehakse paragrahvi s 14 muudatused , mis käsitlevad kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks vajalike andmete esitamist , sh juurdepääsu TISis olevatele isiku andmetele. Lõiget 4 muudetakse, kuna eelnõuga tunnistatakse KVTSi § 31 tervikuna kehtetuks ning §-s 38 sätestatakse, et raske või sügava puudega isikud jäetakse ajateenistusse kutsumata (eelnõu § 1 punktides 1 8 ja 29 sätestatud muudatused) . Kehtiv seadus näeb ette, et KRA-l on KVTS § 31 lõikes 5 sätestatud ülesande täitmiseks õigus saada teavet kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta Eesti Töötukassa lt , kui isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, ning Sotsiaalkindlustusametilt , kui isikul on tuvastatud püsiv töövõimetus vähemalt 40 protsendi ulatuses või puu e . Andmed vähenenud töövõime või puude kohta on vajalikud selleks, et isiku terviseseisundit saaks hinnata ka ilma tema juuresolekuta ehk olemasolevate andmete põhjal ja sellisel juhul isikut arstlikku komisjoni ei kutsuta . Eel nõu kohaselt nähakse ka KVTS § 26 1 lõikes 9 ette võimalus hinnata isiku terviseseisundit olemasolevate andmete põhjal ilma arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata , sh vähenenud töövõime või puudega isikute puhul . Alates 2016. aastast enam püsivat töövõimetust ei tuvastata, seega püsiva töövõimetusega seotud andmete edastamist eelnõus ette ei nähta. Andmevahetuse kaudu saab KRA Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt andmed kutsealusel, asendusteenistujal, reservis oleval isikul või kaitseväekohustust võtta soovival isikul vähenenud töövõime või puude tuvastamise kohta, kuid tervisenõuetele vastavuse hindamiseks on vaja täpsemaid andmeid isiku terviseseisundi kohta. Eelnõu § 1 punktis 29 toodud muudatuse kohaselt jäetakse r aske või sügava puude ga isikud ajateenistusse kutsumata ning nende terviseseisun dit ei hinnata . Seega saab KRA lähtuda Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti andmetest, et vähenenud töövõime või puudega isikute puhul vältida ebavajalikku halduskoormust seoses kaitseväekohustuse täitmisega. Lõiked 6–8 käsitlevad kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisega seoses õigus t saada tervishoiuteenuse osutajalt teavet isiku terviseseisundi kohta ning juurdepääsu TISis olevatele tervise andmetele . L õike s 6 sätestatakse, et kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil on käesoleva seaduse § 26 1 l õike 1 punktis 1 sätestatud eesmärgil ( isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervis enõuetele vastavuse hindamiseks) õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt teavet isiku terviseseisundi kohta ning samuti on tal juurdepääs TISis olevatele andmetele . P raegu kehtiv seadus annab KRA-le ja arstliku komisjoni koosseisu kuuluvale arstile õiguse saada andmeid kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta tervishoiuteenuse osutajatelt ja teistelt riigiasutustelt ilma isiku nõusolekuta ning samuti on isikule pandud kohustus esitada arstlikule komisjonile oma terviseseisundit kajastavaid andmeid, kuid TISis t andmete saamine on lubatud ainult isiku nõusolekul. Sätet muudetakse, kuna KRA ja Kaitseväe arstlike komisjonide tegevus lõpetatakse (vt ka eelnõu § 1 p unktides 1 6 -1 8 sätestatud muudatusi) ja lisaks sätestatakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse hindamise eesmärgil vaikimisi juurdepääs TISis olevatele andmetele . K aitseväekohustus tuleneb PSist ja sellega seoses on KVTSis sätes tatud terviseseisundi hindamine samuti kohustus ena , kuna isikul puudub õigus otsustada oma terviseseisundi hindamise üle ja ilma terviseseisundi hindamise ta ei ole võimalik kai tseväekohustust täita. Eelnõu s nähakse ette, et kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil on KVTSi § 2 6 1 lõike 1 punktis 1 sätestatud eesmärgil terviseseisundi hindamiseks juurdepääs TISis olevatele tervise andmetele ja isik ei pea selleks enam eraldi nõusolekut andma , kuid soovi korral jääb isikule võimalus oma andmetele juurdepääsu keelata (vt ka lõikes 10 tehtava muudatuse kohta toodud selgitusi ) . Tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamisel jääb terviseseisundit hindava arsti jaoks TIS andmete kasutamisel kehtima isiku nõusoleku tingimus, kuna sellisel juhul ei ole tegemist kaitseväekohustuse täitmisega, vaid isik avaldab vabatahtlikult soovi tegevteenistusse asuda. Eelnõu kohaselt saab isik anda vastava nõusoleku TIS andmete kasutamiseks tegevteenistusse võtmise taotluse esitamisel , seega TIS patsiendiportaalis seda enam eraldi tegema ei pea. Nõusolek tuleb anda ainult enne tegevteenistusse asumist , kuid selle olemasolu on nõutav ka edaspidi tegevväelase terviseseisundi hindamise korral . KVTS § 98 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehakse tegevväelasele ar s tlik läbivaatus ja tervisenõuetele vastavuse hindamine igal kolmandal aastal. Juhul, kui isik otsustab arstliku läbivaatuse ja tervisenõuetele vastavuse hindamise ajaks antud nõusoleku tagasi võtta, on see eelnõu kohaselt aluseks tegevteenistusest vabastamiseks (vt ka eelnõu § 1 punktides 12 2 ja 14 5 toodud muudatusi). Lõige t 7 muudetakse , kuna Kaitseväe arstliku komisjoni tegevus lõpetatakse ning vastavaid ülesandeid hakkavad täitma Kaitseväe poolt määratud arstid. Kui lõike 6 kohaselt sätestatakse KVTSi § 26 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgil (kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamine) toimuva terviseseisundi hindamise puhul juurdepääs TIS is olevatele andmetele ilma, et isik peaks selleks nõusoleku andma , siis KVTSi § 26 1 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud ülesannete (kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse korral meditsiinilise seose, püsiva töövõimetuse ja ravi vajaduse tuvastamine) täitmise puhul on terviseseisundit hindaval arstil jätkuvalt õigus TIS is olevatele andmetele juurdepääsuks vaid juhul, kui isik on andnud selleks nõusoleku. Kuna n imetatud juhtudel hinnatakse isiku terviseseisundit ainult siis, kui isik on saanud kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse ja ta soovib saada KVTSis sätestatud teenistusalaseid tagatisi , siis sätestatakse eelnõus, et nõusoleku oma terviseandmetele juurdepääsuks saab isik anda teenistusalase tagatise taotlemisel ning TIS patsiendiportaalis seda enam eraldi tegema ei pea . S arnaselt on korraldatud TIS andmetele juurdepääs ka Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti puhul: töövõime hindamise või puude raskusastme tuvastamiseks taotluse esitamisega annab isik ühtlasi nõusoleku kasutada selleks TISis olevaid terviseandmeid. Lõiget 8 muudetakse seoses Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni tegevuse lõpeta mise ga ning sätestatakse õigus terviseandmetele juurdepääsuks kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisega seotud vaide lahendamise eesmärgil . Sarnaselt lõikega 7 sätestatakse , et KVTS § 216 1 lõike 3 alusel vaide lahendamisse kaasatud eriarstil on vaide lahendamiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt andmeid kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta ning ta omab juurdepääsu TISis olevatele andmetele, juhul kui isik on vaide esitamisel andnud selleks nõusoleku . L õikes 9 toodud volitusnormi sõnastust muudetakse samuti seoses KRA ja Kaitseväe arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega. S otsiaalministeeriumi ettepanekul nähakse ette s enise kaitseministri määruse asemel kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks vajalike TIS andmete loetelu ja päringute perioodide kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega, kuna TIS andmete kasutamine on seotud ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalaga. Määrusega reguleeritakse, millistele TISis olevatele andmetele antakse juurdepääs lõigetes 6–8 sätestatud tingimustel. Nii nagu kehtiva määruse alusel, toimub arsti poolt tehtava päringu alusel TISist andmete väljastamine kindlas andme koosseis us ning seotuna konkreetse ülesandega, mille täitmiseks on andmed vajalikud. Seega omavad kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindavad arstid juurdepääsu TISis olevatele andmetele vaid piiratud mahus sõltumata sellest, kas andmetele juurdepääs võimaldatakse isiku antud nõusolekul (lõiked 7 ja 8) või ilma selleta (lõige 6) . Lõikes 10 sätestatakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku jätkuv kohustus esitada oma terviseseisundi hindamiseks vajalikke dokumente, juhul kui need ei ole terviseseisundit hindava arsti jaoks kättesaadavad TISi kaudu. Nimetatud kohustus hõlmab olukordi, kui isik on TISis keelanud juurdepääsu andmetele, mis on vajalikud tema terviseseisundi hindamiseks KVTS § 26 1 lõike 1 punktis 1 sätestatud eesmärgil või kui ta ei anna teenistusalase tagatise taotlemisel või terviseseisundi hindamisega seotud vaide esitamisel nõusolekut TISis olevate andmete kasutamiseks . Samuti on isik kohustatud esitama olemasolevad terviseseisundit kajastavad dokumendid juhul, kui vastavad andmed ei ole TIS i kantud (nt välismaal teostatud terviseuuringute, ravi jms kohta) . Kui isiku enda käes vastavaid dokumente ei ole, on terviseseisundit hindaval arstil õigus saada isiku terviseseisundi hindamiseks vajalikke andmeid ka tervishoiuteenuse osutajalt. TIS on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kogutakse andmed k ogu riigi tervishoiusüsteemis osutatud tervishoiuteenus t e kohta . Kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamine on samaaegselt seotud nendele PS §-s 124 pandud kohustus e ( riigikaitses osalemine) ja §-s 28 sätestatud põhiõiguse (õigus tervise kaitsele) realiseerimisega , mistõttu on terviseandmeid vaja saada isiku tervise kaitse tagamiseks . PS § 124 kohaselt on kõik Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras, kuid selle kohustuse täitmisel ei tohi piirata ka PS §-s 28 sätestatud igaühe õigust tervise kaitsele. PS § 28 lõikest 1 tuleb ka riigi kohustus rakendada positiivseid meetmeid, et inimeste elukeskkond oleks tervislik ja ohutu, samuti meetmeid vältimaks inimeste haigestumist ja vigastuste teket ning surma. PS § 26 lubab riigil eraellu sekkuda tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Riigi eraellu sekkumise riive ilma inimese nõusolekuta tema terviseseisundi hindamiseks vajalikele terviseandmetele juurdepääsu osas on põhjendatud nii tema enda kui kaitseväeteenistuses teiste ajateenijate ja tegevväelaste tervise ja elu kaitse eesmärgil. Riigi kohustuseks on hoolitseda selle eest, et kodanike tervis oleks kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel maksimaalselt kaitstud ning seega on ka KVTSis sätestatud tervisekontrolli eesmärk tagada, et ühegi kaitseväelase terviseseisund ei põhjustaks teenistusülesannete täitmisel olulist riski talle endale või teistele. Kaitseväelastel (sh ajateenijad) on teenistuses ligipääs nii relvadele kui ka lõhkeainetele. Sõjaväerelva kandmise õigus antakse kehtiva KVTSi järgi arstliku komisjoni otsuse alusel ning eraldi tervisekontrolli selleks ei tehta. Terviseseisundi hindamisega on väga oluline välistada aj ateenistusest kaitseväe kohustuslased, kelle terviseseisund ei võimalda ajateenistuses osaleda ja eriti oluline on välistada kaitseväekohustuslased , kes võivad oma terviseseisundi tõttu olla ohtlikud nii endale kui teistele ning kellele ei tohiks lubada juurdepääsu tulirelvadele ja lõhkeainetele. Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmiseks ettenähtud tervisenõuetele vastavuse hindamisel TIS andmetele juurdepääsu võimaldamine ilma isiku nõusolekuta on põhjendatud veel sellega, et nimetatud eesmärgil terviseseisundi hindamine on lahutamatult seotud kaitseväekohustuse täitmisega ja isik ei saa otsustada selle üle, et tema terviseseisundit hinnatakse. Nimetatud eesmärgil toimuva terviseandmete kasutamisega ei kaasne põhjendamatut riivet isiku eraelule, kuna isik on kohustatud KVTSi järgi oma terviseseisundi hindamiseks andmeid esitama. Andmekaitse seisukohast on väga oluline, et juurdepääs isiku terviseandmetele oleks korraldatud minimaalsuse ja eesmärgi pärasuse põhimõtetest lähtudes ning selle tagamiseks rakendatakse juba kehtiva seaduse alusel TIS andmetele juurdepääsu osas mitmeid piiranguid, mis jäävad kehtima ka eelnõu jõustumisel. Esiteks võimaldatakse juurdepääs TISis olevatele terviseandmetele ainult arstidele ning teiseks on ka neil võimalik vaadata andmeid ainult nende isikute kohta , kelle terviseseisundit on seaduses sätestatud ülesan d e täitmiseks vaja hinnata. Kolmandaks on piiratud TISist väljastatavate andmete koosseis, st nõusolekuta juurdepääs võimaldatakse ainult nendele andmetele, mis on vajalikud kaitseväekohustuse täitmiseks ettenähtud tervisenõuetele vastavuse hindamiseks . Andmete väljastamine toimub päringu alusel kind laksmääratud andmekoosseisus, mis kehtestatakse vastavalt KVTS § 14 lõikes 9 sätestatud volitusnormile. TIS andmete kasutamine on kõige turvalisem viis terviseandmete edastamiseks ning isikul on võimalik tuvastada, kes ja milliseid andmeid on tema kohta vaadanud. E uroopa P arlamendi ja N õukogu määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta ( isikuandmete kaitse üldmäärus ) artik li 9 lõike 2 punkti g alusel võib töödelda eriliiki isikuandmeid (nt terviseandmeid) kui töötlemine on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel ning on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga, austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ja tagatud on sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. TISist terviseandmete saamine kaitseväekohustuslase terviseseisundi vastavuse hindamiseks kaitseväeteenistusse sobivuse osas on terviseandmete töötlemine avalikes huvides kaitseväekohustuslaste tervise kaitse ja kaitseväetee nistuses teiste ajateenijate ja tegevväelaste tervise ja elu kaitse eesmärgil ning riigikaitse eesmärkidel kaitseväekohustuse täitmiseks. TTKS § 59 3 lõike 3 alusel on patsiendil õigus keelata tervishoiuteenuse osutajate juurdepääsu TISis olevatele isikuandmetele ning eelnõu kohaselt saab keelata ka KVTSi alusel terviseseisundit hindava arsti juurdepääsu TIS andmetele, kuid tervisekontrolli läbimise ja andmete esitamise kohustust see ei mõjuta. Kaitseväekohustuse tõttu ei ole isikul õigust keelduda oma terviseseisundi hindamisest, kuid eelnõu kohaselt jääb isikule soovi korral võimalus keelata TISis oma andmetele juurdepääs. Sellisel juhul on ta kohustatud esitama oma terviseseisundit kirjeldavad andmed muul viisil , läbima arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud, mis on vajalikud tema terviseseisundi hindamiseks. TTKS § 59 1 lõike 1 kohaselt töödeldakse TISis tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks. Vabariigi Valitsuse poolt 15. detsembril 2015. a heaks kiidetud dokumendi „Eesti e-tervise strateegia 2020“ kohaselt on lisaks ravi eesmärgil kasutatava terviseinfo parandamisele andmekogu oluliseks eesmärgiks tagada tervishoiusüsteemis kvaliteetne terviseandmestik ja suurem kulutõhusus (ebavajalike visiitide, uuringute ja protseduuride vähenemine), mida toetab TISi andmete kasutamine ka riigi funktsioonide (sh KVTSis sätestatud ülesannete) täitmiseks. Seega peab KVTSis sätestatud terviseseisundi hindamine olema korraldatud nii riigi kui ka kodaniku seisukohast kõige tõhusamal viisil , et tagada riigikaitse eesmärkide saavutamine ja ühtlasi maksimaalne kaitse isiku tervisele , ilma et sellega kaasneks ühegi osapoole jaoks põhjendamatu aja- või ressursikulu. TIS andmete kasutamine võimaldab märkimisväärselt vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja vältida andmete dubleerimist seoses kait seväekohustuslaste terviseseisundi hindamisega . Praegu sel viisi l ehk ainult isiku nõusolekul on KVTSis sätestatud ülesannete täitmiseks TIS andmetele juurdepääsu võimaldamine mitmel põhjusel problemaatiline . Arstliku komisjoni jaoks andmete avamiseks saab nõusoleku anda ainult elektrooniliselt ja selleks on vajalik digitaalset isikutuvastamist võimaldava autentimisvahendi olemasolu. Kui isik TIS andmete avamiseks nõusolekut ei anna, on ta seaduse järgi kohustatud esitama terviseseisundit kajastavad dokumendid muul viisil. Arvestades, et tervishoiuteenuse osutajate poolt koondatakse kõik terviseseisundiga seotud andmed TISi, siis peab isik nende esitamiseks omama samuti juurdepääsu TISis olevatele andmetele . Seega on mõlemal juhul – nii TISis olevate andmete avamiseks nõusoleku andmiseks kui ka nende muul viisil esitamiseks – vajalik digitaalne autentimisvahend, mille olemasolu ei ole isiku jaoks kohustuslik ja seda ei saa ka andmete esitamiseks nõuda. Kuigi erinevate meetmete rakendamise kaudu on KRA saavutanud kutsealuste seas küllaltki kõrge andmete avamise osakaalu – TIS andmetele juurdepääsuks andis 2020. a nõusoleku 90 ,4 % KRA arstliku komisjoni läbinud isikutest, ei ole võimalik saavutada andmete avamis t kõikide kutsealuste seas . Praktika näitab, et l igikaudu kolmandik kutsealustest annab nõusoleku oma andmetele juurdepääsuks alles arstli kus komisjonis kohapeal , mis ei võimalda nende puhul tervisekontrolli kutsumise vajadust juba eelneva te andmete põhjal välja selgitada ning terviseseisundi hindamisega seotud ressursikulu tervikuna vähendada . Jätkuvalt tuleb arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks kohale kutsuda ka isikud, kelle puhul on tegelikkuses juba TIS andmete põhjal võimalik hinnata, et nad ei ole oma terviseseisundi tõttu võimelised kaitseväeteenistusse asuma . 2020. a vabastati terviseseisundi tõttu ajateenistusse kutsumisest ainult TIS andmete põhjal 765 isikut, samas kui arstlik u komisjoni läbinud isikutest osutus tervisenõuetele mittevastavaks või ajutiselt mittevastavaks koguni 3249 isikut. TIS andmetele juurdepääsu puudumise tõttu kulutatakse seega riigi ressursse põhjendamatult. Praktika näitab, et tegelikkuses vaid üksikud kutsealused keelduvad teadlikult oma tervisean dmetele juurdepääsuks nõusoleku and misest ja üldiselt on nad huvitatud sellest, et kohustusliku tervisekontrolli läbimine toimuks võimalikult lihtsalt ja väiksema ajakuluga. Ca 10- 15% kutsealustel , k elle TIS andmed on jäänud arstliku komisjoni jaoks suletuks, puuduvad nende sõnul andmete avamiseks vajalik ud digitaalse d autentimisvahendi d (nt ID-kaardi kadumine, paroolide ununemine , sertifikaatide aegumine jms). Sellisel juhul on isik kohustatud esitama oma terviseseisundit kajastavad dokumendid muul viisil , kuid ilma digitaalse autentimisvõimaluseta ei ole need ka isiku enda jaoks TISis kättesaadavad ja selleks peab tervishoiuteenuse osutaja poole pöörduma . Kuna vajalike autentimisvahendite olemasolu ei ole võimalik kontrollida, siis t eiseks põhjuseks, miks osa kutsealuseid jätab sellel ettekäändel oma andmed tegelikult avamata, on vähene motivatsioon ajateenistusse asumiseks. Andmete avamata jätmine ei vabasta küll kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest, kuid siiski annab see võimaluse ajateenistusele eelneva terviseseisundi hindamisega tahtlikult viivitada ja sellest ka kõrvale h oida, teisalt kaasneb sellega põhjendamatu koormus tervishoiusüsteemile . Isikud, kelle terviseandmetele puudub KRA ülesannete täitmiseks juurdepääs, peavad läbima terviseseisundi hindamiseks korduvad terviseuuringud või peab isiku raviarst (sh perearst) väljastama KRA jaoks eraldi tõendid, kuigi vajalikud andmed on tegelikkuses TISis olemas. Eraldi probleemiks muutub andmete dubleerimine KRA poolt isiku terviseseisundi hindamiseks tellitud terviseuuringute puhul , kuna tervishoiuteenuse osutaja peab samad andmed edastama nii TISi kui ka KRA-le. Vältimaks TIS andmetele juurdepääsu puudumisest tingitud ülemäärast ja ebamõistlikku ressursikulu n ii KRA, kodaniku kui ka tervishoiusüsteemi jaoks, on eelnõus sätestatud , et kaitseväekohustuslaste te rviseseisundi hindamisega seoses toimub ka TI S andmete kasutamine edaspidi ilma isiku nõusolekuta , kuid soovi korral on isikul võimalik oma andmed sulgeda . Riigikaitses osalemine on kodanikule PSi ga pandud kohustus , mille täitmise tagamiseks on ka praegu antud arstlikele komisjonidele õigus saada tervishoiuteenuse osutajatelt andmeid isiku terviseseisundi kohta ilma tema nõusolekuta ja samuti on isik ise kohustatud oma terviseseisundiga seotud andmeid arstlikule komisjonile esitama. Nõusolekust tulenev piirang on kehtestatud ainult TIS andmete osas ning puudutab seega ainult andmete edastamise viisi. Sellise piirangu seadmine ei ole kooskõlas põhimõtetega, mille alusel toimub infoühiskonnale kohaste avalike teenuste ja riigivalitsemiseks vajaliku teabehalduse korraldamine. Kaitseväekohustuslaste tervisekontrolli kui avaliku teenuse osutamisel tuleb samuti tagada, et riigi ülesannete täitmiseks kasutatakse maksimaalselt riigi infosüsteemi võimalusi ning välditakse kodaniku jaoks ülemäärast bürokraatiat ja põhjendamatuid kohustusi. K a tegevväelastele ettenähtud tervisekontrolli tegemise l toimub praegu TIS andmete kasutamine ainult isiku nõusoleku alusel, kuigi teiste eriseaduste alusel või töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tervisekontrolli puhul see nii ei ole . Erisus tuleneb sellest, et tegevväelaste terviseseisundit hindab eraldi haldusorganina tegutsev arstlik komisjon, mitte tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutsev tervishoiutöötaja või juriidiline isik, kuigi sisult on tegemist sarnasel eesmärgil toimuva ekspertiisiga. Kuna kohustusliku tervisekontrolli läbimine tuleneb teenistussuhtest, siis puudub põhjendus, miks tegevväelaste puhul on nõutava tervisekontrolli tegemiseks vajalik juurdepääs TIS andmetele korraldatud teisiti kui kõikide teiste töötajate ja teenistujate (sh eriteenistujate) puhul. Kaitseväelased puutuvad oma teenistuses pidevalt kokku nt relvad e ja lõhkeaine tega, mistõttu on väga oluline tagada, et tervisekontrolli tegemisel oleks arvesse võetud kõik isiku terviseseisundiga seotud asjaolud, mis võivad mõjutada tema tervisenõuetele vastavust . R elvaseadus e kohaselt ei pea ka isikliku tulirelva jaoks soetamisloa või relvaloa taotlemisel eraldi tervisekontrolli läbima isik, kes vastab tegevväelase tervisenõuetele. Seega on väga oluline, et tegevväelase terviseseisundi hindamisel oleks tagatud juurdepääs kõikidele vajalikele andmetele ning andmete varjamisega ei oleks võimalik ohtu seada kellegi elu ja tervist. Hetkel kehtiv KVTSi § 31 lg 5 võimaldab puude või vähenenud töövõimega isikute puhul hinnata terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ilma isiku juuresolekuta, kuna arstliku komisjoni läbimine võib nende jaok s olla ülemäära koormav . Nimetatud eesmärgil on KVTSi § 14 lõikes 4 sätestatud andmevahetus S otsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassaga isikute osas, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, püsiv töövõimetus vähemalt 40 protsendi ulatuses või puue. A utomaatselt vabastatakse kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest terviseseisundi tõttu siiski vaid isikud, kellel esineb sügav või raske puue . Muudel juhtudel hinnata kse isiku vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele lähtudes tema terviseseisundist, kuid võimalusel tehakse seda ainult terviseandmete põhjal . Seega ei võimalda S otsiaalkindlustu s ameti lt ja Eesti Töötukassalt saadud andmed enamikul juhtudel isiku kaitseväeteenistusse sobivust kindlaks teha , vaid need on vajalikud ainult terviseseisundi hindamise korraldamiseks. Eelnõus kavandatavate muudatuste eesmärk on kaitseväekohustuslaste terviseseisundi hindamisel tervikuna soodustada olemasolevate terviseandmete kasutamist ja vähendada reaalse tervisekontrolli läbiviimist, mitte ainult puudega või vähenenud töövõimega isikute puhul. Seoses TIS andmetele juurdepääsu võimaldamisega oli eelnõu koostamisel kavas loobuda andmevahetusest S otsiaalkindlustu s ameti ja Eesti Töötukassaga, kuid arvestades, et puude või vähenenud töövõimega kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamiseks ei pruugi TISis olla piisavaid andmeid, otsustati senine andmevahetus vähemalt esialgu säilitada. Ka teiste kodanike jaoks muudab TIS andmetele juurdepääsu võimaldamine vaid isiku nõusolekul kaitseväeteenistuskohustuse täitmise korralduse põhjendamatult koormavaks ja ei taga tervisekontrolli eesmärkide saavutamist . Hea haldus näeb ette, et vältida tuleb kodanike koormamist täiendavate nõuete ja kohustustega ning riik peab maksimaalselt rakendama enda käsutuses olevaid andmekogusid. Samuti peavad isiku õigused ja kohustused olema lihtsalt arusaadavad, kuid TIS andmetele juurdepääsuks nõusoleku andmise või mitteandmisega kaasnevad tagajärjed ei ole praegu kodanike jaoks üheselt mõistetavad. Kuna tegemist on PSi st tuleneva kohustusega ning a rvestades, et TIS andmetele juurdepääsu andmine või mitteandmine selle täi tmist otseselt ei mõjuta ning isik ei saa oma terviseseisundi hindamisest ka keelduda , siis on riigi infosüsteemi kogutud andmete kasutamiseks täiendava nõusoleku küsimise puhul tegemist sisuliselt formaalse ja ebavajaliku toiminguga . Kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud terviseseisundi hindamiseks vajalikele TIS andmetele juurdepääsu andmine toob kaasa suurema õigusselguse ning võimaldab osutada kodanike jaoks paremat avalikku teenust . Kaitseväeteenistusse asuvate kodanike jaoks on paremini tagatud ka kindlustunne, et tema enda või teiste kaitseväelaste terviseseisundi tõttu ei kaasne teenistusülesannete täitmisega liigset ohtu isiku tervisele. Paragrahvi 1 punkti ga 8 muudetakse § 14 1 lõiget 2 , mis käsitleb isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete töötlemist seoses kaitseväekohustuse, kaitseväeteenistuse ja asendusteenistuse täitmise tagamisega. Kuna eelnõu kohaselt KRA ja Kaitseväe arstlike komisjonide ning Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni tegevus lõpetatakse ( vt eelnõu § 1 p unktides 16 - 18 ja 1 7 2 - 1 7 3 sätestatud muudatus i ), siis jäetakse need sätte sõnastusest välja . Paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse KVTS § 21 lõike 1 punktis 3 toodud nooremallohvitseri alaliiki kuuluva auastme andmise õigusi. Kehtiva KVTS § 21 lõike 1 punkti 3 kohaselt on antud nooremallohvitseri alaliiki kuuluva auastme andmiseks õigus Kaitseväe juhatajale ja väeliigi ülemale. Kuna nooremallohvitserid tegutsevad peamiselt taktikalisel tasandil , on otstarbekas anda auastme andmise õigus lähemale tasandile, kus toimub nooremallohvitseri tegelik teenistus ja sõjavä eline väljaõpe. Samas muudeti 1. augustil 201 4 . a jõustunud Kaitseväe põhimäärusega Kaitseväe ülesehitust selliselt, et maaväe ülema ametikoht likvideeriti. Nooremallohvitseride väljaõpe toimub enamus osas aga just maaväe üksustes jalaväebrigaadides. Seega tekkis olukord , kus loodetud detsentraalne nooremallohvitseri auastmete andmi s e regulatsioon ei rakendunud enam maaväe üksuste osas. Muudatusega tagatakse olukord , kus Kaitseväe juhataja saab volitada nooremallohvitseri auastme andmise madalamale tasemele , aga mitte madalamale , kui Kaitseväe struktuuriüksuse ülemale. Struktuuriüksus t ena on käsitletav ad Kaitseväe põhimääruse § 3 lõikes 4 loetletud struktuuriüksused. Näiteks on Kaitseväe juhatajal võimalik anda nooremallohvitseri auastme andmise õigus jalaväebrigaadide ülematele. Paragrahvi 1 punktides 1 0 -1 2 muudetakse KVTS § 22 lõikeid 4, 5 ja 6 selliselt, et sätetest jäetakse välja viited auastme vanus ele, kuna käesoleva eelnõuga tunnistatakse auastme vanused kehtetuks ( vt § 1 p 1 5 selgitus ). Paragrahvi 1 punktidega 1 3 ja 1 4 täiendatakse KVTS § - i 22 lõikega 10 ja § 23 lõikega 3, mis sätestavad erinormid sõjaväelise auastme andmise ja auastme muutmise koh ta. Sätted põhinevad RiKS §-l 58. Mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal on oluline tagada tegevteenistuses olevate isikute pädevuse, sh juhtimispädevuse võimalikult selge eristamine auastme järgi. Sõjaväeli ne auaste näitab isiku oskuste ja juhtimispädevuse taset organisatsioonis, nii võib tuua lihtsustatult paralleele, et näiteks leitnant on pädev juhtima rühma, kapten on pädev juhtima kompaniid ja kolonelleitnant pataljoni. Tegevväelaste nimetamine ametikohtadele võib kaasa tuua vajaduse anda neile ametikoha funktsioonidele vastav sõjaväeline auaste, selleks nähakse ette sõjaseisukorra ajal lihtsustatud korras sõjaväelise auastme andmine. Sõjaseisukorra ajal ei kehti sõjaväelise auastme andmisel KVTSis toodud sõjaväelise auastme haridusnõuded, auastme vanus, ametikohale vastavuse hindamise nõue, samuti ajutise sõjaväelise auastme andmise sätted. Auastme andmiseks, alandamiseks ja äravõtmiseks pädevad isikud jäävad samaks, mis on KVTS §-s 21, ehk rahuaja auastm e andmise, alandamise ja äravõtmise pädevus kehtib ka sõjaseisukorra ajal. Lisaks KVTS §-s 23 sätestatule nähakse lisatud lõikega 3 ette, et sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib alandada tegevväelase auastet süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. Süüdimõistev kohtuotsus ei pea tooma kaasa isiku tegevteenistusest vabastamist, samas nähakse võimalusena ette vääritult kä itunud tegevväelase auastme alandamist distsiplineeriva meetmena, mida võib rakendada lisaks muudele karistustele. Er isus võrreldes rahuajaga on vajalik, et tagada katkematu sõjaväeline juhtimine sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni tingimustes. Paragrahvi 1 punktiga 1 5 tunnistatakse KVTS paragrahv 25 kehtetuks . Paragrahvis 25 oli kehtestatud auastme vanused. Auastme vanus on üks osa kaitseväelase karjääriplaneerimisest. Auaste sõltub tegevväelase sõjaväelisest väljaõppest ning auaste omakorda määrab tegevväelase teenistuskoha positsiooni sõjavä eliste auastmetega struktuuris. See tähendab, et isiku võib esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks, kui isik on saanud nõutava sõjaväelise väljaõppe, omandanud hariduse ja tal on olnud olemasolev sõjaväeline auaste selleks nõutava vähima aja jooksul. Senise korra kohaselt jagunesid auastme vanused järgmiselt: 1) kõrgem ohvitser, kolonel ja mereväekapten – ei kehtestata; 2) kolonelleitnant, kaptenleitnant, major ja kaptenmajor – vähemalt viis aastat; 3) kapten ja vanemleitnant – vähemalt neli aastat; 4) leitnant ja nooremleitnant – vähemalt kolm aastat; 5) lipnik – ei kehtestata; 6) ülemveebel ja staabiveebel – ei kehtestata; 7) vanemveebel – vähemalt kaheksa aastat; 8) veebel – vähemalt kuus aastat; 9) nooremveebel – vähemalt neli aastat; 10) nooremallohvitser – ei kehtestata; 11) sõdur – ei kehtestata. A metikohale nimetamisel peab olema täidetud mitu eeldust- ametikohale vastav sõjaväeline auaste, haridus ja sõjaväelise väljaõppe omamine. KVTSis on kehtestatud sõjaväelise auastme andmise haridusnõuded. Sõduri auastme võib anda isikule, kellel on läbitud vähemalt põhikooli II kooliaste põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses. Allohvitseri auastme võib anda isikule, kellel on vähemalt keskharidus ning ohvitseri auastme puhul on eelduseks kõrghariduse omamine. Sõjaväelise auastmega ametikohale ettenähtud erialase hariduse nõuded kehtestab Kaitseväe juhataja. Praktika näitab, et KVTSis kehtestatud auastme vanuse jäik regulatsioon takistab tänastele nõuetele vastava teenistuse korraldust ning seab ebamõistlikke piiranguid. Tegevväelaste karjääriplaneerimise alused ja karjäärimudel on kehtestatud Kaitseväe juhataja poolt, mistõttu auastme vanuse kehtestamine seaduse tasandil ei ole otstarbekas. Teenistuse paindlikumaks korraldamiseks tuleb auastme vanuse vajaduse kehtestamise ja määramise otsustamine samuti viia Kaitseväe juhataja pädevusse, mis annab paremad võimalused kaitseväelase karjääri ja seeläbi teenistuse korraldamiseks. Paragrahvi 1 punkti de ga 16 ja 18 muudetakse seaduse 3. peatük i pealkirja ning tunnistatakse kehtetuks §-d 27–30 , § 30 1 lg 2 ja §-d 31–32 . Eelnõu kohaselt lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena, mistõttu on peatük i uueks pealkirjaks „Terviseseisundi hindamine“. Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamine reguleeritakse uu es paragrahvis 2 6 1 , mistõttu §-d 27–30 ja 31 tunnistatakse kehtetuks . §-s 30 1 tunnistatakse kehtetuks lõige 2, mis käsitleb püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamist Kaitseväe arstlikus komisjonis püsiva töövõimetuse ekspertiisiga. Mõiste „püsiva töövõimetuse ekspertiis“ on eelnõust välja jäetud, kuna selle kasutamise järele ei ole sisulist vajadust. Eelnõu ga tunnistatakse kehtetuks ka § 32 , mis käsitleb perearsti tervisetõendit . Kuna eelnõus toodud muudatuste kohaselt sätestatakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks juurdepääs TISis olevatele terviseandmetele, siis ei ole perearsti tervisetõendit enam vaja. Ka juhul, kui isik on TISis keelanud juurdepääsu oma terviseandmetele, on KVTS § 14 lõike 6 alusel kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil õigus küsida isiku terviseseisundi kohta andmeid nii isiku perearstilt kui ka teistelt tervishoiuteenuse osutajatelt ning vajaduse korral suunata isik täiendavatele terviseuuringutele. A rstlikud komisjonid (KRA arstlik ud komisjon id ja Kaitseväe arstlik komisjon) on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevad iseseisvad haldusorganid, mis hindavad kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele ja täidavad muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Arstlikud komisjonid koosnevad tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kantud eriarstidest , kelle nimetab arstliku komisjoni liikme ks kaitseminister. Arstliku komisjoni kollegiaalne tegutsemisvorm pärineb ajast, mil kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontroll tugines peamiselt kohapeal teostatavale arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele, kuna varasemate andmete kättesaadavus isiku terviseseisundi kohta oli suhteliselt piiratud. Kehtiva KVTSi § 28 lõike 3 alusel antud kaitseministri määruse kohaselt kuulub arstliku komisjoni koosseisu kolm eriarsti, kes igaüks oma erialases valdkonnas hindavad arstli kku komisjoni kutsutud isikute sobivust kaitseväeteenistusse. Nendeks erialadeks on: 1) peremeditsiin, sisehaigused, erakorraline meditsiin või töötervishoid; 2) üldkirurgia või ortopeedia; 3) psühhiaatria. Kõige suurem töökoormus on KRA arstlikes komisjonides, kus tehakse igal aastal arstlik läbivaatus ja terviseuuringud kuni 1 2 000 kutsealusele. KRA arstlik komisjon viiakse läbi erinevates asukohtades üle Eesti ligikaudu 400 korda aastas ning kuna igas komisjonis peab osalema kolm eriarsti, siis kulub selleks kokku u 10 000 eriarsti töötundi aastas. Arvestades eriarstide üha süvenevat puudust Eesti tervishoiusüsteemis, on KRA jaoks muutunud järjest keerulisemaks leida planeeritud mahus arstlike komisjonide läbiviimiseks vajalikku personali ning samal ajal süvendab arstlike komisjonide suur töömaht omakorda ravitööga tegelevate eriarstide vähesust ülejäänud tervishoiusüsteemis. Kaitseväekohustuslased ja kaitseväekohustust võtta soovivad isikud kutsutakse a rstlikku komisjoni , et arstlik u läbivaatus e ja terviseuuringute ning võimalusel ka TIS andmete põhjal hinnata nende sobivust kaitseväeteenistusse. Olemasolevate terviseandmete tõhusamat kasutamist takistab asjaolu, et väga paljud isikud annavad nõusoleku TIS andmetele juurdepääsuks alles arstlikus komisjonis kohapeal või lühikest aega enne komisjoni toimumist . Arvestades, et keskmiselt vaid 40% arstliku komisjoni läbinud isikutest osutub kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks , kulub suurem osa ressurssidest tervisekontrolli tegemise ks isikutele, kes teg elikkuses ajateenistusse ei asu . Sageli selgub arstliku komisjoni läbimisel , et ajateenistusse asumist välistava tervisehäire kohta on vajalikud andmed TISis olemas . Paragrahvi 1 punktiga 17 täiendatakse seadust §-ga 2 6 1 , mi s käsitle b kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamis t . Eelnõus kavandatud muudatuste eesmärk on tõhustada eeskätt KRA töökorraldust , et muuta terviseseisundi hindamine kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute jaoks lihtsamaks ja vähendada eriarstide töökoormust tervisekontrolli tegemisel . TIS andmete põhjal saab kutsealuste seas teha esmase valiku lähtudes juba olemasolevatest andmetest ning kutsuda tervisekontrolli arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks ainult need isikud, kes TIS andmete põhjal potentsiaalselt sobivad kaitseväeteenistusse. Seega väheneb edaspidi tervisekontrolli kutsutavate isikute arv ning eriarstide ressurssi saab kasutada eesmärgipärasemalt. Eelnõu kohaselt lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ning k ollegiaalse komisjoni asemel antakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamise õigus KRA ja Kaitseväe poolt määratud arstide le, vajadusel kaasatakse ka teisi tervishoiuteenuse osutaja id. Se eläbi väheneb ka bürokraatia, kuna mitme eraldi haldusotsus e asemel saab KRA otsustada ajateenistusse kutsumise üle, tuginedes sealjuures arsti antud hinnangule isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse kohta . Kodaniku jaoks muutub kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud otsustusprotsess tunduvalt lihtsamaks ja arusaadavamaks, kuna puudub vajadus KRA ja arstliku komisjoni kui eraldi haldusorganite poolt tehtud otsuste er istamiseks. Ka Kaitseväe ülesannete puhul ei ole seoses terviseseisundi hindami sega vaja teha eraldi haldusotsuseid, vaid arsti poolt antud hinnang on aluseks muu otsuse tegemisel (nt ajateenistusest vabastamine, tegevteenistusse võtmine, teenistusalase tagatise saamise õiguse kindlakstegemine jne). Lõikes 1 on loetletud , milliste ülesannete täitmist käsitletakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisena . Eelnõu kohaselt tuvastatakse terviseseisundi hindamisega : 1) isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele; 2) meditsiinilise seose olemasolu kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel; 3) kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiv töövõimetus ; 4) kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud ravi vajadus . Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise osas sätestatakse täpsem regulatsioon lõigetes 2– 13 , püsiva töövõimetuse tuvastamise osas jääb kehtima olemasolev § 30 1 . Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervis ekahjustuse korral vajaliku ravi tagamist käsitletakse KVTSi §-s 194. V õrreldes kehtiva seaduse §-s 30 nimetatud Kaitseväe arstliku komisjoni ülesannetega on loetelust välja jäetud tegevused , mis ei eelda isiku terviseseisundi osas meditsiinilise ekspertiisi tegemist kaitseväe teenistuskohustuse täitmise või se llega seotud tagatiste ko rr aldamiseks . Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse üldised alused kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks . Võrreldes kehtiva KVTSi § 31 lõigetega 1 ja 6 ei kaasne nimetatud sätetega sisulisi muudatusi. Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamisel pädevuse jagunemine KRA ja Kaitseväe vahel ning tervishoiuteenuse osutajate kaasamine selle ülesande täitmiseks. Sõltuvalt isiku staatusest kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isikuna , korraldab terviseseisundi hindamist KRA või Kaitsevägi . Nii nagu praegu asendusteenistujate puhul, hakkab ka reservasendusteenistujate tervisenõuetele vastavust hindama KRA, kuid muus osas ei ole võrreldes kehtiva seaduse §-s 29 ja § 30 lõike 1 punktis 1 sätestatuga muudatusi kavandatud. Kui praegu kinnitab arstlikku komisjoni kuuluda võivate eriarstide nimekirja kaitseminister, siis eelnõu jõustumisel saavad KRA peadirektor ja Kaitsevä e juhataja õiguse ise kindlaks määrata arstid, kellele antakse ülesandeks hinnata kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele. Kuna arstliku komisjoni puhul on tegemist eraldiseisvate haldusorganitega, siis ei kuulu komisjonid KRA ega Kaitseväe koosseisu ning komisjoni liikmetel puudub nimetatud asutustega teenistus- või töösuhe. Eelnõu jõustumisel saavad arstliku komisjoni esimehed ja liikmed jätkata kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamist KRA või Kaitseväe juures, mitte eraldi haldusorganina . Arstlike komisjonide likvideerimine annab seega võimaluse korrastada arstlike komisjonide liikmete töösuhte staatust ning korraldada KRA-s ja Kaitseväes vastavate ülesannete täitmine vastavalt vajadusele kas avaliku teenistuse , töölepingulise või võlaõigusliku suhte kaudu või teenuse osutamise vormis. Kui praegu on ka arstliku komisjoni liikmete töö tasustamine reguleeritud kaitseministri määrusega, siis edaspidi saab seda teha vastavalt lepingule. Kaitseväes saab ajateenijate ja tegevväelaste terviseseisundi hindamisega seotud ülesannete täitmiseks kaasata ka teisi Kaitseväega töö- või teenistussuhtes olevaid arste (nt struktuuriüksuse arstid), mis võimaldab tervisekontrolli tegemist Kaitseväe siseselt optimaalsemalt korraldada. Kui ajateenija ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma, ei ole ajateenistusest vabastamiseks vaja teha mitme eriarsti läbivaatust ja ettenähtud terviseuuringuid, vaid tervisenõuetele vastavust saab hinnata struktuuriüksuse arst. Ka tegevväelaste puhul saab KVTS § 98 lg 1 punktis 2 ettenähtud perioodilise tervisekontrolli läbi viia struktuuriüksuse arst, teiste eriarstide kaasamine ja täiendavate terviseuuringute tegemine toimuks ainult vajaduse korral , nt kaebuste või terviseprobleemide ilmnemisel . Täpsemad nõuded kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindavate arstide erialase pädevuse osas ja tingimused teiste tervishoiuteenuse osutajate kaasamiseks kehtestatakse lõike 11 alusel kaitseministri määrusega. Lõikes 6 sätestatakse terviseseisundi hindamise pädevus muudel juhtudel peale kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse tuvastamise . Eelnõu kohaselt tuvastab kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud tervisekahjustuse puhul meditsiinilise seose tervisekahjustuse tekkimise ja teenistusülesannete täitmise vahel, püsiva töövõimetuse ning ravi vajaduse Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajadusel ka teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Nimetatud ülesannete täitmine on vajalik KVTSi 11. peatükis sätestatud teenistusalaste tagatiste kohaldamiseks. Püsiva töövõimetuse tuvastamist käsitleb täpsemalt § 30 1 , kuid lisaks püsiva töövõimetuse põhjusele on vaja tuvastada meditsiiniline seos teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel ka juhul, kui saadud tervisekahjustus püsivat töövõimetust ei põhjusta. Sellisel juhul toimub kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud tervisekahjustuse korral vajalike tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete ja ravimite tagamine KVTSi §-de 193 ja 194 alusel. Lõikes 7 sätestatakse, et Kaitseväe juhataja võib vajadusel moodustada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud terviseseisundi hindamiseks arstidest koosneva komisjoni. Sätte eesmärk on näha ette võimalus kaasata terviseseisundi hindamisse vajaduse korral mitu terviseseisundi hindamise õigust omavat arsti. Eeskätt on see põhjendatud juhtudel, kui terviseseisundi hindamisega tuvastatakse õigus teenistusalaste tagatiste saamiseks, näiteks meditsiinilise seose olemasolu teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel või püsiva töövõime kaotuse ulatus , kuna sellisel juhul on terviseseisundi hindamise tulemus aluseks seaduses sätestatud tagatiste kohaldamisel ja riigieelarve vahendite kasutamisel . Terviseseisundit hindav arst osaleb tagatistega seotud otsus e tegemisel eksper di na ning kuigi eelnõu kohaselt piisab selleks ühe arsti arvamusest , võib teatud juhtudel olla põhjendatud samaaegselt mitme eksperdi kaasamine, et tagada kaalutlusõiguse teostamisel parema kvaliteedi ga otsuste tegemine . Seetõttu on Kaitseväe juhatajale jäetud võimalus terviseseis undi hindamise õigust omavate arstide määramisel moodustada nendest ka komisjon ja vajaduse korral korraldada terviseseisundi hindamine selle komisjoni kaudu . Erinevalt kehtiva seaduse alusel loodud Kaitseväe a rstlikust komisjonist ei ole sellisel juhul tegemist eraldi haldusorganiga, vaid Kaitseväe siseselt moodustatud nõuandva ekspertkomisjoniga. Lõiked 8 –10 käsitlevad kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise korraldust. Kaitseväekohustuslasele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule tehakse terviseseisundi hindamiseks arstlik läbivaatus ja vajadusel terviseuuringud vastavalt kaitseministri määrusega kehtestavatele korrale, kuid teatud juhtudel saab terviseseisundi hindamist läbi viia ka ainult terviseandmete põhjal. Kui kehtiv KVTSi § 31 lõige 5 võimaldab ilma isiku juuresolekuta hinnata kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku tervisenõuetele vastavust ainult juhul, kui isikul on tuvastatud püsiv töövõimetus vähemalt 40 protsendi ulatuses, osaline või puuduv töövõime või puue, siis edaspidi ei pea arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegema nendele isikutele, kes TISis olevate andmete põhjal osutuvad kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks või ajutiselt mittevastavaks. Näiteks juhul, kui isikul esineva vigastuse või kroonilise haiguse ja määratud ravi kohta on vajalikud andmed TISis olemas, ei ole tema terviseseisundi hindamiseks vaja täiendavat tervisekontrolli läbi viia. Eelnõus sätestatud juhtudel saab vajaduse korral ka kaitseväelaste terviseseisundit hinnata olemasolevate andmete põhjal, st arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata . Säte võimaldab vähendada arstide töökoormust ja vältida põhjendamatute terviseuuringute tegemist, kuid samas säilib ettenähtud mahus arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemine nende isikute puhul, kes asuvad kaitseväe- või asendusteenistusse või jätkavad teenistusülesannete täitmist. Kehtiva seadusega võrreldes on sätte sõnastust täpsustatud, kuna isiku juuresoleku asemel on tegelikkuses nõutav , et tervisenõuetele vastavus oleks tuvastat ud ettenähtud arstlik u läbivaatus e ja terviseuuringute põhjal . Riik on kohustatud tagama kodanike tervise kaitse ning kindlaks tegema, et isiku terviseseisund võimaldab kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesandeid täita ilma enda või teiste isikute elu ja tervist ohtu seadmata. Enne kaitseväeteenistusse asumist on isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastav use tuvastamine olemasolevate terviseandmete põhjal ehk arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata lubatud ainult kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal, kui võimalused arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks võivad olla väga piiratud ning terviseseisundi hindamine tuleb läbi viia võimalikult kiiresti. Eelnõu võimaldab vajaduse korral hinnata kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi tervisenõuetele vastavust enne õppekogunemisele või lisaõppekogunemisele kutsumist või mobilisatsioonikäsu andmist olemasolevate andmete põhjal ning arstlik läbivaatus tehakse isikule vajadusel alles kogunemiskohas . Lõikes 11 sätestatakse volitusnorm kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise korra kehtestamiseks kaitseministri määrusega. Nimetatud korras reguleeritakse iga sihtrühma puhul tervisenõuetele vastavuse hind amiseks ettenähtud arstliku läbivaatuse ja kohustuslike terviseuuringute mahtu ning täiendavatele terviseuuringutele suunamisega seonduvat. Lõikes 1 2 sätestatakse, et kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise käigus tuvastatud diagnoosid tuleb edastada ka TISi. Sätte eesmärk on tagada, et kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute kohta oleks kogu terviseinfo TISi koondatud võimalikult terviklikul kujul. Andmed kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks tehtud arstliku läbivaatuse või terviseuuringute käigus tuvastatud tervisehäirete kohta peavad olema kättesaadavad patsiendi ravi korraldavatele arstidele ning samuti muul eesmärgil tehtava tervisekontrolli tegemiseks. Analoogne säte on kehtestatud kehtiva KVTSi § 27 lõikes 6. Lõikes 1 3 sätestatakse, et Kaitseministeerium, KRA, Kaitsevägi ja tervishoiuteenuse osutajad võivad kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise käigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Analoogne säte on kehtestatud kehtiva KVTSi § 27 lõikes 7. Paragrahvi 1 punktiga 19 muudetakse § 33 lõike 1 punkti 1 , mille kohaselt Kaitseressursside Amet otsustab ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja. Seni kehtinud sätte kohaselt lisas Kaitseressursside Amet ajateenistusse asumise otsusesse ka ajateenistuskoha, kuid tulenevalt § 37 lõigete 4 ja 5 ning § 39 lõike 4 muudatusest ajateenistuskohta ajateenistusse asumise otsuses ei märgita, vaid ajateenistuskoht tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise aega. Paragrahvi 1 punktiga 2 0 asendatakse § 33 lõike 1 punktis 4 sõna „asendusteenistus“ läbivalt sõnadega „esmane asendusteenistus“ tulenevalt KVTS § 4 muudatustest, mille järgi jaguneb asendusteenistus esmaseks asendusteenistuseks, reservasendusteenistuseks ja erakorraliseks asendusteenistuseks. Kutsealuse puhul hindab KRA kaitseväeteenistusest usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud kutsealuse esmasesse asendusteenistusse asumise. P aragrahvi 1 p unktidega 2 1 , 27 ja 37 täiendatakse KVTS § 33 lõikega 1 1 , § 37 lõigetega 7 , 8 ja 9 ning §-ga 39 1 . Muudatused põhinevad RiKS § 60 sätetel, mis reguleerivad aja- ja asendusteenistusse asu mise korraldamist kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja mobilisatsiooni välja kuulutamise korral . Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võidakse vajadusel viia Kaitseväe valmidus kõrgendatud tasemele, mis eeldab tegevväelaste töö ümberkorraldamist, mille tulemusel väheneb inimressurss tavapärase ajateenijate väljaõppetegevuse korraldamiseks. Sõjaseisukorra väljakuulutamisel peatub aja- ja asendusteenistusse asumine, kuna Kaitsevägi on asunud või asumas täitma talle ette nähtud sõjaaja ülesandeid ja tavapärane rahuaegne tegevus, sõjaaja üksuste väljaõpe ja sõjategevuseks ette valmistus peatub. K õrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja mobilisatsiooni välja kuulutamise korral otsustab ajateenistusse asumise peatumise kaitseminister, kes võib vajaduse korral kuulata ära Kaitseväe juhataja hinnangu. Lähtuvalt olukorrast ja võimaliku kriisi ulatusest ja kestusest võib Kaitseväes valmiduse tõstmisel tekkida olukord, kus ajateenistust ei ole võimalik eelnevalt kinnitatud mahus ja ajal läbi viia. Kaitseväe võimet ajateenistuse läbiviimiseks hindab Kaitsevägi ise ja võib sellest lähtuvalt teha kaitseministrile ettepaneku ajateenistusse asumise pea tamiseks või enne kõrgendatud kaitsevalmidust või mobilisatsiooni väljakuulutamist määrusega kehtestatud ajateenistusse asumise tähtaegade, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel muutmiseks. KVTS § 33 uue lõike 1 1 kohaselt peatab KRA a ja- ja esmase sse asendusteenistusse asumise peatumise korral KVTS § 33 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise kuni aja- ja esmase asendusteenistusse asumise peatumise lõpetamiseni . Olenevalt kriitilisest olukorrast ja selle kestusest võib osutuda vajalikuks täiendav ajatee nistus s e kutsumine näiteks kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal. Paragrahvi 37 lõike ga 7 sätestatakse, et k ui määruse muudatusega suurendatakse kutsealuste arvu või muudetakse ajateenistusse asumise aeg varasemaks, peab muudatuse jõustumise ja ajateenistusse asumise tähtpäeva vahele jääma vähemalt 180 päeva. Paragrahvi 37 lõike 8 kohaselt tehakse KRA otsus ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta kutsealusele teatavaks hiljemalt 120 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva. Lühemate tähtaegade kehtestamine tagab vajadusel vajaliku paindlikkuse ajateenistuse korraldamisel lähtuvalt kujunevast julgeolekuolukorrast, samas jätab mõistliku aja kutsealusele elukorralduslike muutuste tegemiseks. Paragrahvi 37 l õikega 9 sätestatakse, et KRA annab kutsealusele, kelle suhtes on tehtud ajateenistusse asumise otsus, teada ajateenistuskoha ja ilmumisaja hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtaega. Seni kehtinud korra alusel märgiti ajateenistuskoht ajateenistusse asumise otsuses, kuid muudatuse kohaselt ( vt eelnõu § 1 punkti 2 6 selgitust ) ajateenistuskohta enam otsuses ei märgita ning teave ajateenistuskoha kohta, st struktuuriüksus, kuhu kutsealune on suunatud, tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise aega. Samas teates mägitakse ka ajateenistusse ilmumise aeg, s.t kogunemiskohta või ajateenistuskohta ilmumise kellaaeg. Juhul, kui kutsealusel esineb asjaolusid, mistõttu ei ole võimalik tal teates märgitud kellaajaks ajateenistuskohta ilmuda (näiteks laulupeol ja tantsupeol osalemine), siis tuleb sellest teavitada KRA - d ja KRA kooskõlastab kutsealuse soovi ajateenistuskoha struktuuriüksusega ning lepitakse kokku teine kellaaeg. Teave ajateenistuskoha kohta tehakse teatavaks KVTS § 15 sätestatud korras. Kuna tegemist on informatiivse sisuga teatisega, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, s.t otsus ajateenistusse asumise kohta on edastatud kutsealusele juba varasemalt, siis teate suhtes ei kohaldata haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS ) sätestatud vaidemenetlust. Kutsealuse, kelle suhtes enne aja- ja asendusteenistusse asumise peatumist on KRA teinud otsuse aja- või asendusteenistusse asumise, aja- või asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta, lükkub aja- või asendusteenistu sse asumine edasi kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra aja võrra, kuid mitte kauem kui isiku 28-aastaseks saamiseni. Kutsealust, kes on saanud ajateenistusse asumise otsuse, teavitab KRA pärast aja- ja asendusteenistusse asumise peatumise lõppemist ajateenistusse kutsumise muudatustest ehk uuest ajateenistusse asumise ajast ja kohast. KRA saab teha kutsealuse osas uue otsuse, kui on olemas kehtiv kaitseministri määrus, millega on kehtestatud uued ajateenistusse asumise tähtajad. Ajateenistusse asumise peatamine peatab ka asendusteenistusse asumise, kuna tegemist on samaväärse koh ustuse täitmisega. KRA lõpetab kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ja mobilisatsiooni korral ajateenistusse asumise peatamisel või sõjaseisukorra väljakuulutamisel KVTS § 33 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise ehk KRA ei menetle enam aja- ja asendusteenistusse kutsumist. Paragrahvi 1 punktiga 2 2 muudetakse § 34, mis käsitleb kutsealuse terviseseisundi hindamist. K utsealus t e terviseseisundit on vaja hinnata KVTSi § 33 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks. Eelnõu kohaselt hinnatakse kutsealuste terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning seda korraldab KRA. Täpsem kord kaitseväekohustuslaste (sh kutsealuste) ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamiseks kehtestatakse KVTSi § 2 6 1 lõike 11 alusel kaitseministri määrusega. Kui kehtiv KVTSi § 31 lõige 5 näeb ette, et ilma isiku juuresolekuta võib hinnata kutsealuse terviseseisundit ainult juhul, kui tegemist on puudega või vähenenud töövõime ga isikuga, siis eelnõus sätestatud KVTSi § 2 6 1 lõige 9 võimaldab hinnata terviseseisundit ainult TIS andmete või muude dokumentide alusel ning arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata ka muudel juhtudel, kui isiku terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ei vasta või ajutiselt ei vasta. Seega tehakse arstlik läbivaatus ja kohustuslikud terviseuuringud ainult nendele kutsealustele, kelle terviseseisundi hindamiseks on TISis olevad andmed ebapiisavad või isik on keelanud juurdepääsu TISis olevatele andmetele . Kui kehtiva KVTSi § 34 lõiked 2 ja 3 käsitlevad lisaks arstlikus komisjonis kohapeal tehtavale arstlikule läbivaatusele ja kohustuslikele terviseuuringutele ka kutsealuse suunamist täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringule ning tema terviseseisundi hindamist pärast nende tulemuste saamist, siis eelnõu kohaselt täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringutele suunamist seaduse tasemel ei reguleerita. Eelvalik arstliku läbivaatuse ja kohustuslike terviseuuringute tegemiseks kohale kutsutavate kutsealuste väljaselgitamiseks tehakse TIS andmete põhjal ja kui nendest nähtub, et isiku terviseseisund võib osutuda kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks, teatab KRA talle arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha. Sellisel juhul peab kutsealune läbima ettenähtud arstliku lä bivaatuse ja vajadusel ka kohustuslikud terviseuuringud, kui arstliku läbivaatuse põhjal osutub tema terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks. Kui terviseseisundi hindamiseks on vaja teha täiendavaid terviseuuringuid, siis määratakse KRA poolt nende tegemiseks uus aeg ja koht. Lisaks TIS andmetele on eelnõus sätestatud võimalus arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemise vajaduse üle otsustamiseks ka muude terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, nt juhul kui kutsealune elab välisriigis või tegemist on muudel põhjustel TISis kajastamata andmetega. Paragrahvi 1 punktiga 2 3 muudetakse § 36, mis käsitleb sõidu- ja toidukulu katmiseks hüvitise maksmist kutsealusele kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse või kuts esobivuse hindamisel viibimise korral . Võrreldes kehtiva seadusega muudetakse sätte sõnastust seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega ning lisaks ei käsitleta eraldi enam juhtumeid, kui isik suunatakse pärast esmase tervisekontrolli tegemist täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringutele (vt ka eelnõu § 1 p 17 ja 2 2 sätestatud muudatus i ). Sõidu- ja toidukulu katmiseks nähakse ette hüvitise maksmine juhul, kui kutsealune osaleb tervises eisundi hindamiseks ettenähtud arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul, samuti KVTSi §-s 35 sätestatud kutsesobivuse hindamisel. Volitusnormi muutumise tõttu on vaja KVTSi § 36 lõike 2 alusel antud kaitseministri määrus uuesti kehtestada. P aragrahvi 1 p unktiga 2 4 muudetakse KVTSi § 37 ning jäetakse lõigetes t 2 ja 3 välja sõnad „ja ministri määratud mahus järgnevateks aastateks“ . Kehtiva § 37 lg 2 sõnastuse kohaselt esitab Kaitseväe juhataja kaitseministrile ettepaneku kutsealuste ajateenistusse asumise tähtaegade, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise kohta ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks ja minis tri määratud mahus järgnevateks aastateks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestab kaitseminister 1 5 . oktoobriks Kaitseväe juhtaja poolt esitatud ettepaneku alusel määruse , mis on KRAle aluseks kutsealuste ajateenistusse kutsumiseks. Kui seni kehtinud sõnastuse puhul (lõikes 2 ja lõikes 3) esitas Kaitseväe juhataja ettepaneku ja kaitseminister kehtestas kutsealuste jaotuskava mitte ainult ülejärgmiseks aastaks vaid ka järgnevateks aastateks, siis muudatuse kohaselt jäetakse välja „ja ministri määratud mahus järgnevateks aastateks“ , kuna seni kehtinud säte ja sealt tulenev volitusnorm (§ 37 lg 3) oli segadust tekitav ning liigne . Seni kehtinud korra alusel kehtestas kaitseminister määrusega kaks lisa – lisa 1, mis kehtestas kutsealuste arvu ja jaotuskava ülejärgmiseks aastaks ning lisaga 2 kehtestati kutsealuste osaline arv ja jaotuskava järgnevateks aastateks. Seega kaks lisa oma sisult kattusid ning lisa s 2 kehtestatud arvud kehtestati uuesti juba järgmisel aastal. Nagu eespool selgitatud, on k aitseministri määrus aluseks KRAle kutsealuste ajateenistusse kutsumiseks. Seni kehtinud sätte eesmärk oli anda KRAle võimalus väljastada kutsealustel e ajateenistusse asumise otsuse d mitte ainult KVTSi § 37 lõikes 4 sätestatud tähtajal, milleks on üks aasta enne ajateenistusse asumise aega, vaid ka anda otsuseid ajateenistusse asumise kohta järgnevateks aastateks ( näiteks kuni neli aastat enne ajateenistusse asumise tähtae g a ) , võttes aluseks kaitseministri poolt kehtestatud lisa 2 jaotuskava . See säte puudutas eelkõige kutsealuseid, kes omandavad kõrgharidust ning kelle õppeperioodi nominaalaeg ületab kolme aastat. T ulenevalt KVTSi § 44 lõikest 2 on kõrgharidust omandama asunud kutse alusel õigus saada hariduse omandamiseks ajapikendust, kuid ta peab KRAle teatama, millal ta kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates soovib asuda kaitseväeteenistuskohustust täitma, sealjuures valitud kalendriaasta ei või olla hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. Kui üldjuhul on õppeperioodi nominaalaeg kolm aastat, siis teatud erialade juures kestab õpperiood kauem. Sellisel juhul, ei saa KRA kutsealusele ajapikendust enam anda, kuid ta saab teha kutsealuse suhtes ajateenistusse asumise otsuse andes kutse kätte näiteks kaks või kolm aastat enne ajateenistusse asumise tähtaega. Muudatuse kohaselt jääb kehtima nõue, et ajateenistusse asumise otsus tuleb teha kutsealusele teatavaks hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise tähtaega (§ 37 lg 4) . Sõnastus „hiljemalt kui üks aasta“ võimaldab aga KRA-l teha ajateenistusse asumise otsus teatavaks ka kaks, kolm või neli aastat enne ajateenistusse asumise tähtaega ning üks aasta on piiriks, millest hilisemaks ei tohi kutsealuse teavitamist jätta. Otsuses märgitakse aasta ja nädal, millal kutsealune asub ajateenistuskohustust täitma. Teave ajateenistuskoha kohta tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtaega (vt ka punkti 25 selgitust). Endiselt jäävad kehtima seadusest tulenevad erisused, millistel juhtudel on etteteatamistähtaeg lühem (30 päeva). Nendeks erisusteks on juhud, kui kutsealune on jätnud varem ajateenistusse ilmumata või on omanud KVTSist tulenevalt alustel ajapikendust. Samuti juhul, kui isik on andnud kirjaliku nõusoleku etteteatamistähtaja kohaldamata jätmiseks. Seega muudatuse kohaselt esitab K aitseväe juhataja kaitseministrile ettepaneku ning kaitseminister kehtestab määrusega kutsealuste ajateenistusse asumise tähta jad , ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise kohta vaid ülejärgmiseks aastaks . P aragrahvi 1 p unktiga 2 5 muudetakse KVTS-i § 37 lõikeid 4 ja 5 ning § 39 lõiget 4 selliselt, et KRA poolt tehtud ajateenistusse asumise otsuses ei märgita enam ajateenistuskohta. Muudatus annab Kaitseväele ja KRAle vajaliku paindlikkuse kutsealuste komplekteerimiseks ning planeerimiseks erinevate struktuuriüksuste vahel. Arvestades , et kutsealust ele tehakse teatavaks ajateenistusse asumise aeg vähemalt üks aasta enne ajateenistuse algust (teatud juhtudel ka varem kui üks aasta), siis praktikas on ette tulnud olukordi , kus otsuses märgitud struktuuriüksus ei vasta enam Kaitseväe plaanidele ning kutsealused tuleb ajateenistusse asumise päeval ümber paigutada. Muudatuse kohaselt tehakse ajateenistuskoht ajateenistusse kutsutavale isikule teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtaega . P aragrahvi 1 p unktiga 26 asendatakse KVTS § 37 lõi ke s 6 tekstiosa „lõigetes 4 ja 5“ tekstiosaga „ lõigetes 4 , 5 ja 9 “ . Kehtiv KVTS § 37 lg 6 sätestab, et lõigetes 4 ja 5 sätestatud etteteatamistähtaega ei kohaldata, kui kutsealune on andnud kirjaliku nõusoleku etteteatamistähtaja kohaldamata jätmiseks. Kuna KVTS § i 37 lisatakse ka lõige 9 , siis edaspidi ei pea lõike 6 alusel kohaldama lõigetes 4 , 5 ja 9 sätestatud etteteatamistähtaega. Paragrahvi 1 punkti ga 28 sätestatakse muudatused § 38 lõike 1 punktis 1, § 70 lõike 3 punktis 1, § 76 lõike 1 punktis 1, § 140 lõikes 5, § 146 lõike 1 punktis 3 ja § 156 lõikes 5. Nimetatud sätetest jäetakse välja sõnad „arstliku komisjoni otsusel“, kuna eelnõu kohaselt arstlike komisjonide tegevus lõpetatakse. Paragrahvi 1 punktiga 29 täiendatakse KVTS § 38 lõiget 1 punktiga 1 1 , milles sätestatakse raske või sügava puudega isikute ajateeni stusse kutsumata jätmine. Kehtiv seadus (KVTS § 38 lg 1 p 1) võimaldab jätta ajateenistusse kutsumata kutsealuse, kelle terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervise nõuetele. KVTS § 31 lg 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ § 1 lg 3 kohaselt ei vasta raske või sügava puudega isiku terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetel e, kuid tervisen õuetele mittevastavuse peab terviseseisundi hindamisega tuvastama arstlik komisjon. Kuigi KVTS § 31 lg 5 alusel saab arstlik komisjon hinnata puude või vähenenud töövõimega isikute terviseseisundit ka ilma isiku juuresolekuta, eeldab see isiku terviseseisundi kohta andmete olemasolu: kutsealune või tema seaduslik esindaja peab arstliku komisjoni jaoks võimaldama juurdepääsu TIS andmetele või esitama isiku terviseseisundit kajastavaid dokumente, mille põhjal saab arstlik komisjon teha otsuse ja tunnistada kutsealuse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavaks. Kui kutsealusel on tuvastatud raske või sügav puue, on tema vaimne või füüsiline sooritusvõime olulisel määral häiritud ning s eetõttu võib ka terviseseisundi hindamine j a selleks vajalike andmete esitamine olla ülemäära koormav. Kehtestatud tervisenõuete kohaselt ei vasta raske või sügava puudega isiku terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, seega ei ole t egelikkuses vaja tema terviseseisundi t täiendav alt hinnata. Eelnõu kohaselt saab KRA teha otsuse raske või sügava puudega isiku ajateenistusse kutsumata jätmiseks, lähtudes Sotsiaalkindlustusameti andmetest raske või sügava puude olemasolu kohta ning seega ei ole vaja teha eraldi otsust isiku terviseseisundi hindamise kohta. P aragrahvi 1 p unkti ga 3 0 muudetakse § 38 lõike 1 punkt i 4 sõnastust. Paragrahvis 38 on kehtestatud loetelu asjaoludest, mille esinemisel jäetakse kutsealune ajateenistusse kutsumata. Punkt i 4 alusel ei kutsuta ajateenistusse kutsealust , kes kannab vabadusekaotuslikku karistust. Praktika on näidanud , et praegune mõiste „kannab vabadusekaotuslikku karistust“ ei ole seaduse rakendajatele üheselt arusaadav, kuna jääb arusaamatuks , kas säte laieneb ainult reaalset vangistust kandva le isiku le või ka isikule, kellele on mõistetud karistuseks tingimisi vangistus. Siinkohal on sätte mõtteks, et vangistus on vabastamise aluseks vaid juhul, kui isiku vabadus on reaalselt piiratud , olles kinnipeetav või kan des vanglas karistust. Seega õigusselguse tagamiseks täpsustatakse punkti 4 ning kehtiv sõnastus asendatakse vangistusseaduse (edaspidi VangS ) eeskujul mõistetega „kinnipeetav“ ja „vahistatu“. Isik kutsutakse ajateenistusse peale asjaolude ära langemist. P aragrahvi 1 p unkti ga 3 1 jäetakse § 38 lõikest 2 välja tekstiosa „30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates“. Kehtiva seaduse koha selt peavad kutsealused, kes on asunud kõrgharidust omandama arsti või õe erialal, esitama ajateenistusse kutsumisest vabastamiseks KRA-le kirjaliku taotluse 30 päeva jooksul pärast immatrikuleerimist. Eelnõus sätestatud muudatusega kaotatakse nõue esitada taotlus kindlaksmääratud tähtajaks, et tagada suurem eesmärgipärasus seaduses sätestatud erisuse rakendamisel. Arsti või õe erialal kõrghariduse omandamise korral puudub tegelikkuses vajadus nimetatud vabastuse taotlemisel kindla tähtaja järgimiseks, vaid isikul peab olema võimalus taotleda aj ateenistusse kutsumata jätmist mistahes hetkel, kui KRA on tema suhtes alustanud toiminguid ajateenistusse kutsumiseks. T aotluse esitamise nõue on jätkuvalt vajalik seetõttu, et soovi korral oleks isikul võimalus läbida vabatahtlikult ka ajateenistus . P aragrahvi 1 p unkti ga 3 2 muudetakse § 39 lõike 1 punkti 3 . T ulenevalt KVTSi § 39 l õike 1 p unkti st 3 ja § 70 l õike 3 p unkti st 7 vabastatakse ajateenistusse asumisest ning ei kutsuta õppekogunemisele isikut, kes on süüdi mõistetud KarSi 8., 9., 13., 15., 18. või 22. peatükis sätestatud kuriteos ja selle eest on talle mõistetud vabadusekaotuslik karistus ning tema andmed ei ole karistusregistrist kustutatud karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS ) kohaselt. Nimetatud asjaolude ilmnemisel loetakse kutsealune ajateenistusse asumisest vabastatuks ja KRA märgib tema andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena. KarSi nimetatud peatükid käsitlevad inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaseid, isikuvastaseid, varavastaseid, riigivastaseid, õigusemõistmisvastaseid, üldohtlikke süütegusid. Samas KVTSist tulenev välistus ei laiene näiteks KarSis sätestatud narkootikumidega seotud süütegudele (12. peatükk) ega kuritegelikku ühendusse kuulumise ning avaliku korra raske rikkum ise koosseisudele (16. peatükk) . Praegune regulatsioon ei võimalda hinnata isiku sobivust riigikaitsekohustuse täitmiseks isikule määratud karistusmäära alusel. KRA statistika kohaselt oli KarSis sätestatud süüteo tõttu ajateenistusse kutsumisest vabastatuid 2019. aastal 144, 2018. aastal 220 ning 2017. aastal 270 . Seadusemuudatuse e e smärk on ajakohastada süüteo toimepannud isikute kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluseid, lähtudes kohtu poolt antud hinnangust süüteo raskusele ning mõistetud karistusele. Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt kaotatakse KVTSis piirangud, mis käsitlevad konkreetseid KarSi peatükke ning kehtestatakse välistused , lähtudes isikule mõistetud karistuse määrast. Kaitseväekohustuse täitmisest välistatakse I astme kuriteo toimepannud isikud ning isikud, kellele on mõistetud karistuseks enam kui ühe aasta pikkune vangistus II astme süüteo eest. Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on KarSis füüsilisele isikule raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. On ilmne, et esimese astme kuriteos süüdimõistetud isik on ühiskonnale ohtlik, mistõttu välistatakse sellise raskusastmega süüteo toimepannud isiku kaitseväekohustuse täitmisele kutsumine. Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuseks mõistetakse vangistus ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Vangistust või aresti võidakse kohaldada ka juhul, kui isik jätab algselt talle karistusena mõistetud rahalise karistuse tasumata. Kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib kohus otsustada, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamat a. KVTSis tuleb välistavate asjaolude sätestamisel lähtuda kohtu poolt mõistetud karistusest ning hinnangust toimepandud süüteole. Lähtudes eeltoodud karistuse mõistmise põhimõtetest, kui kohus on hinnanud isiku süüd ning teo ulatust selliselt, et karistuseks mõistetakse vangistus pikemaks ajaks kui üks aasta, on alus järeldada, et süüteo toimepannud isik ei ole sobilik osalema riigikaitselise kohustuse täitmisel. Ajateenistusse suunatavate isikute valikul peab hindama, millist mõju karistatud isik avaldab nii kaasajateenijatele kui ka Kaitseväe distsipliinile üldisemalt. Isiku sobivuse hindamisel tuleb vaadata, kuidas isik suhestub teiste ajateenijate ja juhtidega, kas võib tekkida distsipliinirikkumisi ning kas isik võib ohtu seada teiste ajateenijate tervise ja heaolu ning samuti ühiskonnale tervikuna . Lisaks jääb kehtima nõue, et andmed karistuse kohta ei ole KarRSi kohaselt kantud karistusregistri arhiivi. Paragrahvi 1 punktiga 3 3 täiendatakse § 39 lõike 1 punkti 4, mis sätestab kutsealuse ajateenistusse asumisest vabastamise juhul, kui ta on enne 17-aastaseks saamist elanud katkematult vähemalt 7 aastat välisriigis. Õigusselguse tagamiseks täiendatakse sätte algust sõnaga „vahetult“ , et oleks üheselt arusaadav, et ajateeni stusse asumisest vabastatakse isik, kes on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult väh emalt seitse aastat välisriigis. P aragrahvi 1 p unktiga 3 4 jäetakse § 39 lõike 1 punktist 6 välja sõnad „ning töötab vastaval erialal“. Kehtiv a seadus e kohaselt on õigus ajateenistusse asumisest vabastamiseks isikul, kes on kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse arsti või õena, töötab vastaval erialal ja on läbi teinud Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe. Eelnõus sätestatud muudatusega jäetakse nimetatud tingimuste seast välja erialase töötamise nõue, kuna tegelikkuses on soovitud eesmärk saavutatud arsti või õe hariduse omandamise ja Kaitseväe poolt ettenähtud väljaõppe läbimisega. A jateenistusse asumisest vabastamise otsus tuleb teha vahetult pärast arsti või õe kutse omandamist, mil isik ei pruugi veel tööle asuda, vaid jätkata eriala omandamiseks vajalik k e õpinguid . Ka edaspidi võib erialan e t öötami ne aja jooksul muutuda ning tegelikkuses ei oma see ka väga olulist tähendust , kuna Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisus arsti või õe ametikohale nimetamisel jätkub isiku jaoks kaitseväeteenistus kohustuse täitmine reservis oleku ajal et tenähtud täiendõppe läbimisega ning selle käigus uuendatakse vajaduse korral ka varasemalt omandatud oskusi ja teadmisi. P aragrahvi 1 p unktiga 3 5 täiendatakse § 39 lõiget 2 tekstiosa „punktide s 2 – 4“ järel tekstiosaga „ja 6“. Säte puudutab kutsealuseid, kes on kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse arsti või õena ja on läbi teinud Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe. Kui kehtiva KVTSi § 39 lõige 3 näeb ette, et sellisel juhul peab isik ajateenistusse asumisest vabastamiseks esitama KRA-le sellekohase taotluse, siis eelnõu kohaselt eraldi taotlust enam esitama ei pea ja KRA saab lugeda kutsealuse ajateenistusse asumisest vabastatuks ning märkida tema andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena. P aragrahvi 1 p unktiga 36 asendatakse paragrahvi 39 lõikes 3 tekstiosa „punktide 5–7“ tekstiosaga „punkti 5 või 7“. Kehtiva sätte kohaselt peavad ka kutsealused, kes on arsti või õena kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse ja läbinud Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe, ajateenistusse asumisest vabastamiseks esitama KRA-le sellekohase taotluse. Kuna KRA-l on võimalik kontrollida ajateenistusse asumisest vabastamise otsuse tegemiseks vajalikele tingimustele vastavust (hariduse omandamine, tervishoiutöötajana registreerimine, Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe läbimine) ning eelnevalt on isik juba esitanud sooviavalduse ajateenistusse kutsumata jätmiseks seoses kõrghariduse omandamisega arsti või õe erialal, siis ei ole vajadust täiendava taotluse esitamiseks . P aragrahvi 1 p unktiga 38 muudetakse § 40 lõike 1 punkte 5 ja 6, mis käsitlevad kutsealuse kohustusi seoses terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamise ja terviseseisundi muutumisest teavitamisega. Võrreldes kehtiva seadusega ei ole sisulisi muudatusi kavandatud, vaid sätete sõnastust on muudetud seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamise ja terviseseisundi hindamise ümberkorraldamisega. Eelnõu kohaselt on kutsealune jätkuvalt kohustatud KRA poolt määratud ajal ja kohas läbi tegema oma terviseseisundi hindamiseks ettenähtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud, osalema kutsesobivuse hindamisel ning esitama terviseseisundit hindava arsti nõudmisel oma terviseseisundit kajastavaid dokumente, kui need ei ole kättesaadavad TISi kaudu. Kehtiva seaduse järgi tuleb dokumendid esitada KRA nõudmisel, kuid eelnõu § 1 punktis 10 sätestatud muudatuse kohaselt tuleb terviseseisundit kajastavad dokumendid esitada terviseseisundit hindavale arstile, kui need ei ole kättesaadavad TISi kaudu. Samuti peab kutsealune KRA-d viivitamatult teavitama oma terviseseisundi muutumisest raske haiguse või muu asjaolu tõttu , mis võib mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenis tuskohustuslase tervisenõuetele, ning vajadusel esitama seda tõendavad dokumendid , mille alusel saab KRA vajadusel määrata terviseseisundi hindamiseks uue aja ja koha . Võrreldes kehtiva sõnastusega jäetakse välja kohustus teavitada puude tekkimisest, kuna kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavus t hinnatakse ainult isi ku terviseseisundi ja sooritus võime põhjal, mitte puude olemasolust lähtudes . Paragrahvi 1 punktiga 39 muudetakse § 41 lõike 3 teist lauset. Paragrahvis 41 on sätestatud kutsealusele ajateenistusse asumiseks ajapikenduse andmise kord. Lõ ike 3 kohaselt ei pea ajapikenduse taotlust esitama, kui kutsealuse terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning keskhariduse omandamiseks. Lõike 3 teine lause täpsustab, et kutsealune, kes õpib välisriigis , peab esitama ajapikenduse taotluse . Kaitseressursside Amet on teinud ettepaneku lisada sättesse ka välisriigis õppimist tõendava dokumendi esitamise. Vastav erisus on vajalik , kuna välisriigis haridust omandavate kutsealuste kohta puudub Eestil välisriigi koolidega info vahetus . Eestis haridust omandavate kutsealuste kohta saab KRA infot Eesti Hariduse Infosüsteemist, mistõttu KRA kutsealuselt õppimist tõendavat dokumenti küsima ei pea. Samuti ei pea Eestis keskharidust omandav kutsealune esitama ajapikenduse taotlust. Kuna Eesti Hariduse Infosüsteemis ei kajastata välisriigis haridust omandavate kutsealuste andmeid , muudetakse lõike 3 teist lauset selliselt, et kutsealune peab esitama ajapikenduse taotluse ja õppimist tõendava dokumendi, kui ta õpib välisriigis. Paragrahvi 1 punktiga 4 0 muudetakse § 42, mis käsitleb kutsealusele ajapikenduse andmist kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ajutise mittevastavuse tõttu. Seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega ei viidata eelnõus enam arstliku komisjoni otsusele ja korrigeeritud on paragrahvi sõnastust, kuid sisulisi muudatusi seoses ajapikenduse andmisega tervisehäire ravimise eesmärgil kavandatud ei ole. P aragrahvi 1 p unktiga 4 1 muudetakse § 43 pealkirja, et viia paragrahvi pealkiri ja sätte sisu omavahel kooskõlla. Kehtiv paragrahvi pealkiri näeb ette ajapikenduse andmise lapse ülalpidamiseks või puudega isiku hooldamiseks, sätte sisu annab ajapikenduse saamise õiguse vaid ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Ajapikendust antakse , kui kutsealune on lapsevanem või muu last ülalpidav isik, kes peab ülal vähemalt ühte alla kolmeaastast last, kelle ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, vähemalt kahte last või kes peab üksinda ülal vähemalt ühte last, kelle ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, mistõttu on tema ajateenistusse asumine raskendatud , kui mitte võimatu , ning seetõttu näebki seadus ette ajapikenduse andmise. Samuti antakse ajapikendust kutsealusele, kes on kohustatud perekonnaseaduse alusel ülal pidama raske või sügava puudega inimest ja puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud, sest ka sellisel juhul on kutsealuse ajateenistusse asumine perekondlikult raskendatud. 2018. aastal omas § 43 alusel ajapikendust 333 kutsealust ning 2019. aastal seisuga 1. detsember 253 kutsealust. Paragrahvi 1 punkti de ga 4 2 – 4 4 täiendatakse KVTS § 46 lõigete 3 ja 4 teksti ning lisatakse paragrahvi lõige 3 1 . Muudatused põhinevad RiKS § 63 lõigete 2–4 sõnastusel ja reguleerivad ajateenistuse jätku misega seonduvat. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib Vabariigi Valitsus pikendada korraldusega lühema kui 12-kuulise ajateenistuse kestust 12 kuu pikkuseks ajateenistuseks. Lähtuvalt olukorrast ja ajateenijate väljaõppetsüklist võib olla vajadus ajateenijaid rakendada Kaitseväes sel ajal toetava üksusena lisaõppekogunemise korraldamisel või muudes funktsioonides. Olukorra normaliseerumisel ja pärast olukorra lõppemist vabastatakse ajateenijad teenistusest esimesel võimalusel. Vajaduse korral võib k õrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigikaitse huvidest lähtuvalt lühendada ajateenistuse kestust või siis ajateenistuse lõpetada. Näiteks võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi peab mobilisatsiooni välja kuulutamise korral kutsuma teenistusse suurel hulgal kaitseväekohustuslasi ajal, mil ajateenistusse asunud on äsja alustanud väljaõppega. Sellisel juhul ei pruugi Kaitseväel olla ressursse väljaõppe jätkamiseks ja võib osutuda vajalikuks ajateenijad koju saata. Samuti võib tekkida olukord, kus ajateenijad on saanud vajaliku väljaõppe ja on vaja rakendada neid sõjaliste ülesannete täitmisel, sellisel juhul on võimalik lühendada ajateenistuse kestust ja lugeda nende ajateenistus läbituks. Ajateenistuse kestuse pikendamise, lühendamise või ajateenistuse lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega. P aragrahvi 1 p unktiga 4 5 muudetakse § 47 , mis käsitleb ajateenistuse algust ning ajateenistuse algusega seonduvaid tegevusi. Lõikes 1 s ätestatakse selgemalt, mis hetkest algab ajateenistus. Kehtiva sõnastuse järgi algab ajateenistus kutsealuse ajateenistuskohta saabumise päeval, kuid küsimusi on tekitanud selle sätte mitmeti tõlgendamise võimalikkus – kas ajateenistus algab, kui kutsealune astub ajateenistuskoha väravast sisse , või on ajateenija staatuse saamiseks vajalik ülema käskkiri. Täpsustatud sõnastuse järgi algab a jateenistus kutsealuse ajateenistuskohta saabumisel ning samast hetkest tekib kutsealusel ajateenija staatus ning ta asub täitma ajateenistuskohustust. Lõikes 2 nähakse ette, et ajateenistuskohta saabumisel tehakse ajateenijale vajaduse korral arstlik läbivaatus . Sarna ne säte on kehtestatud kehtiva KVTSi § 55 lõikes 1, kuid k a see on olnud mitmeti tõlgendatav, kas arstliku läbivaatuse tegemise ajal on tegemist kutsealuse või ajateenija s taatuses oleva isikuga ning millised tagajärjed kaasnevad juhul, kui selle käigus ilmneb teenistusülesannete täitmist takistav terviseprobleem . Ajateenistuskohta saabumisel tehtava arstliku läbivaatuse eesmärk on kontrollida, kas isiku terviseseisund võimaldab ajateenistuses ettenähtud väljaõpet läbida , kuna võimalik terviseprobleem võib olla tekkinud pärast KRAs läbi viidud terviseseisundi hindamist. Kui isik vajab põhjalikumaid terviseuuringuid või vajaliku ravi tõttu ei ole tal võimalik teenistusülesandeid pikema aja jooksul täita, lükatakse ajateenistusse asumine vastavalt lõikes 4 sätestatule edasi. Selliseid juhtumeid esineb siiski harva ja tegelikkuses jäetakse isik ajateenistusse vastu võtmata vaid juhul, kui muud võimalused tema teenistuse korraldamiseks puuduvad. Kehtiva seaduse järgi tuleb kõikidele ajateenijatele teha arstlik läbivaatus 24 tunni jooksul arvate s ajateenistuskohta saabumisest , muudatuse kohaselt toimub see vastavalt vajadusele . Kui ajateenijal puuduvad oma terviseseisundi suhtes kaebused ja pärast KRA-s läbi viidud terviseseisundi hindamist ei ole uusi terviseprobleeme ilmnenud , siis puudub tegelikkuses vajadus arstliku läbivaatuse tegemiseks. Sarnased muudatus ed on sät estatud ka eelnõu § 1 punkti de s 46 ja 96 . Muudatuse kohaselt ei sätestata e elnõus enam ka kindlat tähtaega , kuid läbivaatus peab olema tehtud enne ajateenijana rahuaja ametikohale nimetamist. Samuti ei pea eelnõu kohaselt ajateenistuskoha ülem arstliku läbivaatuse tegemise õigust omavat arsti igakordselt kindlaks määrama , vaid arstliku läbivaatuse tegemise korraldab ajateenistuskoha struktuuriüksust teenindav Kaitseväe meditsiinikeskus. Lõikes 3 sätestatu on keh tiva lõike 2 lugemine lõikeks 3 ja sisulisi muudatusi kaasa ei too. Ajateenistuskohaks on ajateenijate väljaõppega tegelev struktuuriüksus, kus asub ajateenija rahuaja ametikoht. Kaitseväe struktuuriüksused on sätestatud Kaitseväe põhimääruses . Ajateenijat e väljaõppega tegelevateks struktuuriüksusteks on 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, sõjaväepolitsei, luurekeskus, küberväejuhatus, merevägi, erioperatsioonide väejuhatus (alates 2022). Kui sätte lõikes 1 loetakse ajateenija staatuse tekkimise hetkeks aeg, mil kutsealune saabub ajateenistuskohta, siis lõike s 4 sätestatakse erand, mil isikut ei loeta ajateenistusse asunuks. K ui ajateenistuse algusest 14 päeva jooksul ilmnevad asjaolud, mille kohta oli kutsealusel § 40 lõike 1 punktist 6 tulenev teavitamiskohustus, siis Kaitseväe ettepanekul saadetakse isik ajateenistuskohast tagasi ja isikut ei loeta ajateenistusse asunuks ning isik on jätkuvalt kutsealune. Paragrahvi 40 lõike 1 punktist 6 tulenevalt on kutsealusel kohustus teavitada KRAd viivitamata oma raskest haigusest, puudest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ja esitama terviseseisundi muutmist kajastavad dokumendid. Seega juhul, kui Kaitseväes tuvastatakse 14 päeva jooksul ajateenistusse asumise hetkest, et ajateenija terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning ajateenija oli oma muutunud terviseseisundi st teadlik ka ajateenistusse asumisel, siis struktuuriüksuse ülem tühistab ajateenija rahuaja ametikohale nimetamise ning edastab vastava otsuse KRA le ja KRA arva b isik u uuesti kutsealuse staatusesse . Peale kutsealuse staatusesse määramist on KRAl õigus teda uuesti kutsuda ajateenistusse. Ajateenistusse kutsumisel peab kutsealune läbima taaskord terviseseisundi hindamise ning ajateenistusse kutsutakse vaid kutsealune, kes vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõu e tele. Paragrahvi 1 punktiga 46 muudetakse KVTSi § 52 lõiget 3 ja sätestatakse, et ajateenija välisriiki lähetamise võib peale Kaitseväe juhataja otsustada ka viimase volitatud ülem . Alates 01.01.2017 on Kaitseväes kasutusel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja sellega liidestatud riigitöötaja iseteenindusportaal (edaspidi RTIP ). RTIPis on võimalik teostada personaliga seotud toiminguid, sh vormistada lähetusi, väikse töö koormusega ja ühtsete põhimõtete alusel. RTIPis hakatakse haldama ka ajateenijate infot, mis võimaldab Kaitseväes personal i protsesse ühtlustada. Lähtuvalt tegevväelaste lähetusse saatmise volitamise õiguste muutumisega (vt KVTS § 115 muudatust) kohaldatakse ajateenijate osas sarnast volituste ulatust. Paragrahvi 1 punktiga 47 muudetakse KVTS § 54 lõiget 3 , millega ühtlustatakse seaduses kasutatavaid mõisteid nin g täpsustatakse k õrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ajateenistuse kestuse pikendamise korral toetuse maksmise korda. Paragrahvi 1 punktiga 48 täiendatakse KVTSi §- ga 54 1 , mis põhine b RiKS § 61 lõigete 1 ja 2 sõnastusel. Paragrahv 54 1 sätestab ajateenija puhkuse erisused kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal . Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhatajal õigus ajateenija puhkus katkestada ning kutsuda ta teenistusülesandeid täitma. Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab kõigi ajateenijate puhkused ning ajateenija on kohustatud viivitamata ilmuma rahuaja ametikoha asukohta või teise talle teatavaks tehtud asukohta. P aragrahvi 1 p unktiga 49 muudetakse § 55 , mis käsitleb ajateenija arstlikku läbivaatust ja terviseseisundi hindamist . K ehtiva seaduse ( § 55 l õiked 1 ja 2 ) kohaselt tehakse ajateenijale kohustuslik arstlik läbivaatus ajateenistuskohta saabumisel ja samuti ajateenistusest vabastamisel. K una ajateenistusse asumisel on tegemist esmase arstliku läbivaatusega, mille tulemusel võib ajateenija kutsealuse staatust ennistada , siis eelnõus muudetakse sätte asukohta ja kehtestatakse see § 47 lõikena 2 (vt eelnõu § 1 p 4 5 sätestatud muudatus i ). A jateenistusest vabastamisel on kehtiva seaduse järgi arstlik läbivaatus ette nähtud juhul , kui vabastamine ei toimu arstliku komisjoni otsuse alusel. Tegelikkuses ei ole vajadust ajateenistuse lõppemisel arstliku läbivaatuse tegemiseks kõikidele ajateenijatele, vaid seda võib teha vajaduse korral . Terviseseisundiga seotud kaebuste korral on ajateenijal kogu teenistuse kestel ning vajadusel ka pärast teenistusest vabastamist võimalik pöörduda oma ajateeni stuskoha arsti vastuvõtule, mistõttu kohustusliku arstliku läbivaatuse sätestamine ei ole ajateenijate puhul vajalik . Eelnõuga muudetakse § 55 pealkirja ja selles käsitletakse ainult ajateenija terviseseisundi hindamist . Lõikes 1 nähakse ette a jateenija terviseseisundi kaitseväeteenistus kohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamine juhul, kui ta ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul. Ka kehtiva seaduse (§ 55 lõike 3) kohaselt tuleb sellisel juhul ajateenija suunata Kaitseväe arstlikku komisjoni. Eelnõu jõustumisel saab ajateenija terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnata Kaitseväe juhataja määratud arst, hindamise kord kehtestatakse KVTSi § 2 6 1 lõike 11 alusel kaitseministri määrusega. Lõikes 2 sätestatakse, et vajaduse korral määrab ajateenijale tema terviseseisundist tulenevad piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmiseks ning annab ravisoovitusi ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötaja , kelleks võib olla nii arst kui ka õde . Võrreldes kehtiva seaduse § 55 lõikes 4 sätestatuga on sõnastust täiendatud, kuna piiran gud ja eritingimused määratakse ajateenijale ainult vajaduse korral. Paragrahvi 1 punktiga 5 0 muudetakse § 56 lõike 2 punkti 1, mis käsitleb ajateenistusest vabastamist tervisenõuetele mittevastavuse tõttu. Kehtivast sättest jäetakse välja sõnad „Kaitseväe arstliku komisjoni otsusel“, kuna eelnõu kohaselt ei hinda kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavust enam arstlik komisjon, vaid seda teeb Kaitseväe juhataja määratud arst . Sisulist muudatust sättega ei kaasne. P aragrahvi 1 p unktiga 5 1 muudetakse paragrahvi 56 lõike 2 punkti 8 ning „vabadusekaotusliku karistuse“ asemel kasutatakse väljendit „ reaalne vangistus “ . KVTS § 56 lõige 2 punkt 8 sätestab , et ajateenija vabastatakse ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui ajateenistuse ajal on isiku suhtes jõustunud kohtuotsus, millega ajateenijale mõistetakse vabadusekaotuslik karistus. Vabadusekaotusliku karistuse mõ i ste on tekitanud seaduse rakendamisel segadust, kuna sõnastusest ei ole üheselt arusaadav, kas sätet tuleb rakendada ka isikute suhtes, kellele on mõistetud karistuseks tingimisi vangistus. Muudatuse kohaselt loetakse, et ajateenija vabastatakse ajateenistusest juhul, kui ajateenijale määratakse kohtuotsusega karistuseks reaalne vangistus . P aragrahvi 1 p unktiga 5 2 täiendatakse § 56 lõiget 3 punktiga 3, mis käsitleb ajateenistusest vabastamist arsti või õe erialal kõrgharidust omandama asumisel . Kehtiv seadus ( KVTS § 38 lg 1 p 6) võimaldab arsti ja õe eriala üliõpilaste puhul ajateenistusse kutsumata jät mist kohaldada ainult siis, kui tegemist on kutsealuse staatuses oleva isikuga ehk enne ajateenistuse algust . Samas võib ajateenistusse asumine toimuda enne seda, kui selgub kõrgkoolidesse vastuvõtt. Seega võib tekkida olukord, kui isik on asunud ajateenistusse ning alles seejärel selgub, et ta on ka kõrgkooli arsti või õe erialale vastu võetud. Kuna seaduses sätestatud erisuse eesmärgiks on kindlustada tulevastele tervishoiutöötajatele erialane ametikoht ka Kaitseväe reservi arvamisel, siis ei ole ajateenistuse jätkamine antud juhul eesmärgipärane, v.a juhul kui isik ise seda soovib. Sarnaselt olukorraga, kus ajateenistusse asunud isik võetakse tegevteenistusse kadetina (KVTS § 56 lg 3 p 2), on otstarbekas sätestada kõnealustel juhtudel võimalus ajateenistusest vabastamiseks ajateenistuskoha ülema otsuse alusel pärast esmase sõjaväelise väljaõppe läbimist. Automaatne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna isiku sooviks võib olla ka ajateenistuse läbimine enne õppima asumist. Sarnaselt kehtiva seaduse § 56 lõikes 3 toodud juhtudega otsustab ajateenistusest vabastamise üle ajateenistuskoha ülem ning samuti on sätestatud tingimus, et isik vabastatakse ajateenistusest pärast esmase sõjaväelise väljaõppe läbimist . Seeläbi kindlustatakse Kaitseväe reservis sõjaaja ametikohale nimetamisel vajalik minimaalne väljaõpe juhuks, kui isik peaks erialased õpingud hiljem katkestama. Paragrahvi 1 punktiga 5 3 täiendatakse KVTSi §-ga 56 1 , mis sätestab ajateenistuse lõppemise alused sõjaseisukorra ajal ja mis põhineb RiKS § 64 sõnastusel. Sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse ajateenija ajateenistus lõppenuks ning ajateenija nimetatakse kolme tööpäeva jooksul sõjaaja ametikohale ning kohustatakse asuma sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma mobilisatsioonikäsuga või vabastatakse kaitseväeteenistusest. Sõjaaja ametikohale nimetatud ajateenija loetakse tegevväelaseks. Ajateenija vabastamisest või sõjaaja ametikohale nimetamisest teavitatakse KRAd. Sõjaseisukorra väljakuulutamisel asuvad kõik tegevväelased täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid, mis ei näe ette ajateenijate väljaõppe läbiviimist. Olenevalt ajateenijate väljaõppetasemest võib ajateenijat nimetada sõjaaja ametikohale kui seda ei ole eelnevalt tehtud ning teda kohustatakse Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga asuma ka sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma, millega ta võetakse tegevteenistusse sõjaaja ametikohale mi s tähendab, et ajateenija jätkab kaitseväeteenistuskohustuse täitmist tegevväelasena. Ajateenijate staatuse muutumisest teavitatakse KRAd, kes teeb vastavasisulise kande kaitseväekohustuslaste registrisse. Ajateenijate nimetamise sõjaaja ametikohale ning kohustamise asuda sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma peab tegema kolme töö päeva jooksul, see tagab kiire otsustamise ja Kaitseväe vabanemise ülesandest, mis ei ole seotud sõjalise tegevusega. Kui ajateenijaid ei soovita või ei ole vaja nimetada neid sõjaaja ametikohale, vabastatakse nad kaitseväeteenistusest ja arvatakse reservi. Paragrahvi 1 punktiga 5 4 muudetakse KVTS § 57 sõnastust. Muudatusega koondatakse KRA teavitamised ühte paragrahvi. Kaitsevägi teavitab KRAdajateenijate staatuse muutumisest (nt kaitseväeteenistusest vabastamisest või ajateenija ajateenistusest lõppemisest ja tema nimetamisest sõjaaja ametikohale jt), kes teeb vastavasisulise kande kaitseväekohustuslaste registrisse. Tuleb arvestada, et ajateenija suhtes tehtud otsusest peab Kaitsevägi igal juhul KRAd teavitama. P aragrahvi 1 p unktides 5 5 – 57 sätestatakse asendusteenistusega seonduvad muudatused . Punktiga 5 5 muudetakse 6. peatüki pealkirja asendades sõna „asendusteenistus“ sõnadega „esmane asendusteenistus“ ning punktiga 5 6 asendatakse terves 6. peatükis läbivalt „asendusteenistus“ mõistega „esmane asendusteenistus“ vastavas käändes. Punktis 5 7 sätestatakse mõiste „esmane asendusteenistus“ sisu. Esmane asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik mittesõjalise iseloomuga teenistus. Uue täpsustava mõistega (esmase) asendusteenistuse korralduses olulisi muudatusi ei kaasne. P aragrahvi 1 p unkti dega 58 ja 59 muudetakse KVTSi § 59 lõiget 1 asendades punktis 1 praegu s e mõiste „asutus, mis tegeleb päästesündmuse lahendamisega“ mõistega “päästeasutus“ ning täienda takse lõiget punktidega 4 ja 5 , lisades asendusteenistuja teenistuskohtade loetel l u haigla ja Kaitsevä gi (mittesõjalis e tegevus ega seotud töö- või teenistuskoht ). Kehtiva seaduse järgi võiva d asendusteenistuja teenistuskoh ad olla sotsiaalteenuse osutaja juures, nt hoolde- ja lastekodud es , päeva- ja rehabilitatsioonikeskus tes ; õppeasutuses, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid, nt erivajadustega õpilaste koolid es . Muudatuse eesmärk on laiendada asendusteenistuja teenistuskohtade valikuid. Asendusteenistujal on võimalik lisaks praegusel ajal seaduses kehtestatud kohtadele valida teenistuskohaks Kaitseväe üksus e või haigla, kus tal on võimalik saada riigikaitseline väljaõpe mittesõjalisel ametikohal ning mis ei lähe vastuollu tema usuliste ja kõlbeliste tõekspidamistega. Asendusteenistujate jaoks laieneb teenistuskohtade valik ning töökohad on tänasest mitmekülgsemad, samuti laieneb teenistuskohtade valik geograafiliselt. Samuti on nii tulevikus rohkem väljaõpetatud isikuid, kes saavad panustada laiapindsesse riigikaitsesse. Asendusteenistujad on haiglatele oluline ressurss. Nad saavad teenistuse vältel kohapeal väljaõppe vastavalt haigla vajadustele ning teenistuja oskustele ja haridusele. Näiteks vajavad haiglad abipersonali, nt hooldajaid, sanitare, transporditöölisi, tehnikuid ja haldustöölisi. Sellise väljaõppe saanud teenistujaid oleks võimalik kaasata täiendava tööjõuna kriisi ajal, mil vajadus lisapersonali järele on tavapärasest suurem. KVTS § 62 lõige 1 näeb ette, et asendusteenistujat ei tohi tahte vastaselt kohustada käsitsema relva või muud sõjapidamisvahendit, harjutama selle kasutamist või osalema selle hoolduses, samuti kohustada käsitsema teisi vahendeid või aineid, mis on mõeldud inimese surmamiseks või vigastamiseks. Seadus ütleb ka, et asendusteenistus on riigikaitseline väljaõpe. Kaitseväes on mitmeid selliseid töid, mis ei lähe vastuollu eelnimetatud asendusteenistuse põhimõttega ega asendusteenistuja usuliste või kõlbe liste tõekspidamistega, näiteks lao- ja haldustööd. Kaitseväes on võimalik erinevatel ametikohtadel teenistusülesandeid täita, ilma et asendusteenistusse asunule õpetataks relvade või lahingmoona käsitsemist. Sellisteks ametikohtadeks on näiteks autojuht, köögitööline ja infotehnoloogia spetsialist. Lisaks laiendatakse teenistuskoha valiku võimalusi sätestades, et asendusteenistust on võimalik läbi viia pä ästeasutustes. Päästeseaduse mõistes on päästeasutused Päästeamet ja Häirekeskus. Seni kehtinud sätte alusel oli võimalik asendusteenistust viia läbi vaid Päästeametis, kuid muudatuse kohaselt nähakse ühe võimalusena asendusteenistuskoha valikul ka Häireke skust. Ettepaneku Häirekeskuse, kui ühe täiendava asendusteenistuse läbiviimise kohana, tegi Siseministeerium. Häirekeskuse ülesanded on sätestatud p äästeseaduse § 5 lõike s 1 1 . Ühe Häirekeskuse ü lesandena on välja toodud ka abi- ja infoteadete menetlemine, sh kriisiinfo teenuse osutamine riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele . Siseministeeriumi hinnangul on Häirekeskuses esmase asendusteenistuse läbimine seotud just nimetatud ülesande täitmisega. Vajaliku väljaõppe tagab Häirekeskus. Teenistuskoha määrab KRA ning asutus, kus toimub esmase asendusteenistuse läbimine, peab tagama asendusteenis tujale vajaliku väljaõppe. Asendusteenistujale makstakse KVTSi § 64 lõike 1 alusel esmase asendusteenistuse kestel igakuist toetust, mille suuruseks on kehtestatud kuu töötasu alammäär ( 20 20 . aastal 5 84 eurot ). Toetuse suuruse arvestamine ning maksmine toimub KRA poolt . 20 20 . aastal esitat i 174 asendusteenistusse asumise taotlust. Aastas suunatakse asend usteenistusse keskmiselt 70 kaitseväekohustuslast ning 20 20 . aastal oli asendusteenistujate toetuseks planeeritud 429 000 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 129 000 eurot. Paragrahvi 1 punktidega 6 0 – 6 2 sätestatakse esmase asendusteenistusega seonduv kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal . Punktidega 6 0 ja 6 1 täiendatakse KVTS § 59 lõigetega 2 1 ja 4, mis põhinevad RiKS § 65 lõigetel 5 ja 6 ja sätestavad asendusteenistuskohaga seonduva. Kui asendusteenistuja teenistuskohaks olev asutus oma tegevuse lõpetab või peatab, on teenistuskoht kohustatud sellest viivitamata teavitama KRAd, kes määrab asendusteenistujale uue teenistuskoha. KRAl on õigus muuta k õrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra , sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal asendusteenistuja teenistuskohta riigikaitse huvides. Näiteks võib olukord kiiresti muutuda ja võib olla vaja asendusteenistuja teenistuskohaks olevast hooldekodust inimesed evakueerida ja paigutada teise hooldekodusse, mistõttu muutub ka hooldajate ja abipersonali töökoht ning seeläbi ka asendusteeni stuja teenistuskoht. Punktiga 6 2 täiendatakse KVTS § 60 lõigetega 3 ja 4, mis põhinevad RiKS § 65 lõigete 3 ja 4 sõnastusel ja sätestavad asendusteenistuse jätkumisega seonduva. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra , sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal võib riigikaitse huvidest lähtuvalt lühendada esmast asendusteenistuse kestust või esmane asendusteenistus lõpetada. Vastava otsuse teeb Vabariigi Valitsus korraldusega. Sarnaselt ajateenistusega võib k õrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal esmase asendusteenistuse läbiviimine olla ajaliselt piiratud või üldse võimatu. Näiteks võib olla vajadus saata esmase asendusteenistuse valinud kutsealuseid suuremas hulgas, kuid lühemaks perioodiks kui 12 kuud , appi asutustele, mis tegelevad päästesündmuse lahendamisega. Paragrahvi 1 punktiga 6 3 muudetakse § 62 lõiget 2 , mis käsitleb asendusteenistuja terviseseisundi hindam ist . Seni kehtinud sätte kohaselt , kui asendusteenistuja on teenistusest tervislikel põhjustel puudunud vähemalt 30 järjestikust päeva, suunab KRA asendusteenistuja tervisenõu e te le vastavuse hindami sele. Kui asendusteenistuja tunnistatakse haigestumise või vigastuse tõttu kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõutele ajutiselt mittevastavaks, peatatakse esmase asendusteenistuse läbimine kuni asendusteenistuja terviseseisundi paranemiseni. Tervisenõu e tele mittevastavuse korral vabastatakse isik esmasest asendusteenistusest ja võetakse arvele reservis oleva isikuna. Selleks, et välja selgitada, kas asendusteenistujal on ka tegelikult terviseprobleemid või nähakse kehtivas seaduses võimalust teenistusest vabaneda, muudetakse sätet selliselt, et asendusteenistuja tervisenõu e tele vastavust hinnatakse juhul, kui ta on olnud kolme järjestikuse teenistuskuu jooksul kokku vähemalt 30 päeva haige. Eelnõu kohaselt hinnatakse a sendusteenistuja terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele KVTSi § 2 6 1 lõike 11 alusel kehtestatud korras. Paragrahvi 1 punktiga 64 muudetakse § 67 lõiget 2 , mis käsitleb esmase asendusteenistuse lõppemist kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele mittevastavuse tõttu. Seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega jäetakse välja sõnad „Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni otsusel“, kuid sisulist muudatust sellega ei kaasne. Paragrahvi 1 punktidega 65 ja 66 täiendatakse ja muudetakse reservteenistuse peatüki paragrahve, tuues RiKSist üle lisaõppekogunemist reguleerivaid sätteid. Õppekogunemise sätete juurde lisatavad sätted põhinevad RiKS §-del 68, 70 ja 72. Punktiga 66 asendatakse KVTS § 69 lõikes 1 sõna „reservteenistusse“ sõnaga „õppekogunemisele“, et oleks selgelt aru saada, et see lõige on mõeldud õ ppekogunemise kohta. Punktiga 67 täiendatakse KVTS § 69 lõi g e te ga 1 1 ja 1 2 , mis sätestab, et reservis oleva isiku võib kutsuda lisaõppekogunemisele igal ajal – see tähendab, et piiramatult . Kui õppekogunemisel osalemisele on KVTS § 69 lõikes 1 kehtestatud kogukestus (ohvitseri võib kutsuda reservis oleku ajal õppekogunemisele kokku kuni 12 kuuks, allohvitseri kokku kuni üheksaks kuuks ja sõduri kokku kuni kuueks kuuks), siis lisaõppekogunemisele kogukestust ei kehtestata. Samuti ei arvestata sõjalise valmisoleku tõstmisel KVTSis sätestatud lisaõppekogunemise kestuse piiranguid (st lisaõppekogunemine võib ohvitserile kesta kauem kui 30, allohvitserile üle 21 ja sõdurile üle 14 päeva). Erand on vajalik, kuna lisaõppekogunemise korraldamise vajadus võib olla tingitud erakorralistest asjaoludest ja suurenenud julgeolekuohust. Nendel juhtudel peab riigile jääma võimalus korraldada sõjaaja üksuste reservis oleva koosseisu valmisoleku tõstmiseks lisaõppekogunemisi lähtuvalt kriisiolukorrast tingitud vajadustest, sealhulgas ajalise kestuse osas. Seejuures võib olla vajalik ka nende reservis olevate isikute kaasamine, kelle puhul ei ole võimalik KVTSis kehtestatud õppekogunemiste kestuse piiranguid arvestada, sest nad on oma rahuaegse kaitseväeteenistuskohustuse täitnud. Lõike 1 2 kohaselt loetakse õppekogunemistel viibitud aja hulka ka reservasendusteenistuses viibitud aeg. Vastav säte laieneb reservis olevale isikule, kes on täitnud kaitseväekohustust läbides esmase asendusteenistuse ning osaledes reservasendusteenistuses , kuid soovib osaleda õppekogunemisel. Sellisel juhul loetakse ka isiku reservasendusteenistuses viibitud aeg reservteenistuse kestuse hulka . Paragrahvi 1 punktiga 67 tunnistatakse § 69 lõige 2 kehtetuks, kuna sama sisuga muudatus on tehtud juba KVTS § 5 lõikes 3 , mille kohaselt on lisaõppekogunemine samuti reservteenistus. Paragrahvi 1 punktiga 68 täiendatakse § 69 lõigetega 3 1 ja 3 2 . Lõikega 3 1 sätestatakse, et lisaõppekogunemine on Kaitseväe korraldatav mobilisatsioonivalmiduse kontro ll, mille jooksul võib anda sõjaväelist väljaõpet. Riiki ähvardava ohu korral võib tekkida vajadus tõhustada ja suurendada reservis olevate isikute sõjaväelist väljaõpet, muuta väljaõppe aega ja harjutada kaitseväelaste koostegevust kõrgendatud ohu korral, et tagada riigikaitseliste struktuuride operatiivne valmisolek reageerida tegelikule ohule. Lõikega 3 2 sätestatakse, et õ ppekogunemise ja l isaõppekogunemise ajal sõjaaja ametikoha ülesannete täitmist alu stavad tegevväelased määrab Kaitseväe juhataja. Sõjaaja ametikoha ülesannete määramine tegevväelastele on reservteenistuse korral oluline kuna tegevväelaste rahu ja sõjaaja ametikohad ei pruugi ühtida ja kui tegevväelane määratakse täitma oma sõjaaja ametikoha ülesandeid tekib talle käsuõigus ja distsiplinaarvõim tema sõjaaja ametikoha alluvate osas. On oluline märkida , et kui õppekogunemine või lisaõppekogunemine viiakse läbi rahuajal, siis õppekogunemise ja lisaõppekogunemise ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase kohta kehtivad kõik KVTSis rahuaja ametikohale ettenähtud õigused, kohustused ja tagatised, sh palgakorralduse normid. Samuti ei ole tegevväelased sellisel juhul vabastatud oma rahuaja ametikoha ülesannete täitmisest. Paragrahvi 1 punktiga 69 tunnistatakse kehtetuks KVTS § 69 lõige 4, kuna Kaitseliidu kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse (nt õppekogunemise läbiviimise korraldamisse) on reguleeritud KaLSis ja selle alusel antud määruses. Paragrahvi 1 punktiga 70 muudetakse reservteenistuse isikuandmete töötlemise sätet, et sätte sõnastus läheks kokku ülejäänud reservteenistuse sätete sõnastusega. Uues sõnastuses on asendatud sõna „õppekogunemisele“ sõnaga „reservteenistusse“ ja sõnad „õppekogunemist ja sealhulgas lisaõppekogunemist“ sõnaga „reservteenistust“, lisaks on asendatud sõna „kutsutud“ sõnaga „kutsutava“, kuna reservis oleva isiku isikuandmete töötlemine algab juba nt lisaõppekogunemisele kutsumise tegevuste raames. Paragrahvi 1 punktiga 7 1 asendatakse KVTS § 70 pealkirjas ning lõigetes 1–3 sõna „õppekogunemisele“ sõnaga „reservteenistusse“ . M uudatuse kohaselt reguleeritakse paragrahvis õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele kutsumisega seonduvat. Paragrahvi 1 punktiga 72 asendatakse KVTS § 70 lõikes 2, § 74 lõigetes 1 ja 4, § 76 lõigetes 1–3 ning § 79 lõigetes 1 ja 2 „Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülem“ sõnadega „Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem“. Muudatusega lisatakse paindlikkust valitsusasutuse sees Kaitseväe juhataja poolt ülesannete delegeerimisel. Kaitseväe nimel ot suse tegemise volitust ei ole alati mõistlik anda üksnes struktuuriüksuse ülemale. Näiteks võib pataljoni ülem olla seotud riigi kaitsm iseks oluliste ülesannetega ja sellel ajal ei pruugi tal olla aega või võimalust teiste toimingute tegemiseks. Seega on v olituse laiendamisel positiivne mõju Kaitseväe ülesannete täitmisele kriitilistes olukordades. Paragrahvi 1 punktidega 73 ja 74 täiendatakse KVTS § 70 lõiget 3 punktiga 1 1 ja § 70 lõike 3 punktid 2–4 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi 70 lõike 3 punktides 2–4 on RiKS (kehtiv RiKS § 46 lõige 1) alusel riigikaitselise töökohustusega ametikohad sõnastuses välja toodud, nt Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Euroopa Parlamendi liige. Uus punkt 1 1 viitab RiKS § 46 lõikes 1 sätestatud riigikaitselise töökohustusega ametikohtadele, mis on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema ning linnapea ametikoht. Muudatusega laiendatakse ka isikute ringi, keda ei kutsuta õppekogunemisele , nt riigikohtunikud, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehed, Eesti Panga Nõukogu esimees ja Eesti Panga president. Riigikaitse toimimine on tervik, kus lisaks sõjalistele funktsioonidele on oluline tagada ka teist e riigi jaoks oluliste institutsioonide toimine. RiKSis on esitatud selliste ametikohtade loetelu, mis on juba hinnatud kriitiliseks riigi toimimise tagamise seisukohast – nendel ametikohtadel teenivad isikud peavad kriitilistes olukordades jätkama igal juhul oma seniseid ülesan deid. Arvestades nende ametikohtade positsiooni , ei ole otstarbekas nendel teenivaid isikuid õppekogunemisele kutsuda. P aragrahvi 1 p unktiga 75 muudetakse § 70 lõike 3 punkte 5 - 7, et seaduses oleks läbivalt asendatud „vabadusekaotuslik karistus“ mõistega „ reaalne vangistus“ ning sarnaselt eelpooltooduga ei ole ka õppekogu nemisele kutsumata jätmise alus seotud konkreetsete kuriteokoosseisudega, vaid on seotud kuritegude eest mõistetud karistuse raskuse ga. Vt lisaks punktide 3 0 ja 32 selgitust . Samuti muudetakse punktis 5 mõiste „asendusteenistus“ mõistega „esmase asendusteenistus“. Muudatus tuleneb eelnõuga tehtavast asendusteenistuse reformist ning reservteenistuses on edaspidi vabastatud esmase asendusteenistuse läbinud kaitseväekohustuslane – muudatusega tagatakse seniste põhimõtete järgimine. Paragrahvi 1 punktiga 76 täiendatakse KVTS § 70 lõigetega 4–6. Lõiked 4 ja 5 sätestavad, keda ei kutsuta lisaõppekogunemisele. Lisaõppekogunemisele kutsumise kohta kehtivad õppekogunemisele kutsumise alused (§ 70 lõikes 3) ja täiendavalt ainult lisaõppekogunemisi puudutav alus, mis on RiKS § 46 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamine. Riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal võivad olla ka elutähtsat teenust osutava asutuse või ettevõtte töötajad, kelle tööpanus on oluline elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. Lisaõppekogunemine erineb õppekogunemisest oma eesmärgi poolest. Erinevalt õppekogunemisest ei kutsuta lisaõppekogunemisele kõiki riigikaitselisel ametikohtadel töötavaid isikuid. Kuna lisaõ ppekogunemisel harjutatakse mobilisatsiooni läbiviimist on oluline tagada võimalikult reaalse olukorra lähedane keskkond. Kuna riigikaitselisel töökohal olevaid isikuid ei mobiliseerita, ei ole nende kutsumine lisaõppekogunemisele põhjendatud. Lõige 5 sätestab, et reservis olev isik on kohustatud ilmuma reservteenistusse õppekogunemise või lisaõppekogunemise teat es märgitud ajal ja kohta. Lisaõppekogunemise kokkukutsumise eelduseks on eelkõige koos väljaõppe saanud üksuste lahinguvõime kontroll, seetõttu nähakse ette, et lisaõppekogunemise kokkukutsumise ajal kinnipidamiskohas viibiv või arest is olev kaitseväekohustuslane peab pärast kinnipidamiselt vabanemist või aresti alt vabanemist ilmuma lisaõppekogunemisele. Seega ei ole nt lisaõppekogunemise esimesel päeval väärteo eest aresti kandev või kinnipeetud kaitseväekohustuslane vabastatud osalemise kohustusest, vaid kohustuse täitmine lükkub edasi kuni tema vabanemiseni. Samas ei pikene lisaõppekogunemisel osalemine eemal viibimise aja võrra, vaid kohustus osaleda lõpeb lisaõppekogunemise lõppemi sega. Seega kui isik peetakse politseiasutuse poolt kinni kogu lisaõppekogunemise ajaks, siis ei ole kinnipeetul pärast vabanemist enam kohustust Kaitseväkke ilmuda. Kaitsevägi saab teabe isiku kinnipidamise kohta asjaomastest andmekogudest. Paragrahvi 1 punktiga 77 täiendatakse KVTSi §-ga 70 1 , lisades õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitamise sätted. Lisaõppekogunemise sätted põhinevad suures osas RiKS § 69 lisaõppekogunemisele kutsumise sätetel. Reservteenistuses osalemise kohustus on reservis olevale isikule teada juba varasemalt, nt siis , kui kaitseväekohustuslase ajateenistus lõpeb ja ta nimetatakse sõjaaja ametikohale. Konkreetsel õppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse reservis olevat isikut vähemalt 120 päeva enne õppekogunemise toimumist. Konkreetsel lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse reservis olevat isikut enne lisaõppekogunemise toimumist või selle ajal. Lisaõppekogunemise l osalemise kohustusest võib kaitsevä ekohustuslast teavitada enne lisaõppekogunemise toimumist igal ajal , näiteks nädal enne lisaõppekogunemise toimumist või ka kohustusega il muda kogunemiskohta kohe. Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest ette teavitamise ajalise piirangu puudumine võimaldab kontrollida Kaitseväe mobilisatsioonivalmidust erinevates olukordades ja ajalistes tsüklites. Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse elektrooniliselt nt e-posti teel, kui on teada isiku e-posti aadress. Lisaõppekogunemise teate võib avaldada ka üleriigilises ajalehes või tele- ja raadioprogrammis või interneti uudiseportaalis, mõnes teises internetiportaalis või muul asjakohasel veebilehel. Interneti vahendusel teavitamine annab laialdasi võimalusi viia teade eri internetiportaalide ja suhtlusvõrgustike kasutajatele. Nimetatud võimalused tagavad, et kõik reservis olevad isikud, keda oodatakse lisaõppekogunemisele, saaksid teate kätte võimalikult kiiresti ja ühel ajal, võttes arvesse ka kutsumise tekitanud olukorra kriitilisust. Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest võib reservis olevat isikut teavitada ka KVTS § 15 lõikes 1 sätestatud viisil. Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitamisega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil loetakse lisaõppekogunemise teade reservis olevale isikule kättetoimetatuks. Kui otsustatakse teate avaldamine ajalehes või tele- ja raadioprogrammides, internetiportaalis või veebilehel, võib teates ära nimetada näiteks ainult sõjaaja üksuste tunnused, mille ametikohtadele määratud reservis olevate isikute kohta see kehtib. Selline üldine teate avaldamine on kooskõlas kohustusega teavitada reservis olevat isikut tema sõjaaja ametikohast, üksusest ja kogunemiskohast. Teave oma sõjaaja ametikohast, üksusest ja kogunemiskohast on isikule kättesaadav ka kaitseväekohustuslaste registri ja sellega seotud Eesti teabevärava eesti.ee kaudu. Individuaalse kutsumise vältimisega tagatakse vajalike üksuste kiire formeerimine kindlaksmääratud ajal ja kohas, sest Kaitsevägi ei valmista ette lihtsalt reservväelasi, vaid üksusepõhist operatiivstruktuuri. Paragrahvi 1 punkti de ga 78 ja 79 muudetakse § 71 punkte 2 ja 5 , mis käsitle v ad reservis oleva isiku kohustust teavi tada KRA-d oma terviseseisundi muutumisest ja osaleda terviseseisundi hindamiseks ettenähtud arstlikul läbivaatusel ja terviseuuringutel . Kui § 71 punkti 2 praeguse sõnastuse kohaselt peab isik teavitama KRA-d oma raskest haigusest, puudest ja teistest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, siis eelnõu kohaselt enam puude tekkimisest teavitama ei pea. Puude olemasolu ei oma f aktilist tähendust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse seisukohast, kuid terviseseisundis toimunud olulistest muutustest tuleb KRA-d jätkuvalt teavitada . Punkti 5 sõnastust muudetakse seoses sellega, et terv iseseisundi hindamiseks vajaliku arstliku läbivaatus e ja terviseuuringute tegemine ei toimu enam arstliku s komisjonis ega selle suunamisel. Eelnõus toodud sõnastuse järgi tuleb terviseseisundi hindamisel osaleda KRA poolt määratud ajal ja kohas . Samuti peab reservis olev isik esitama KRA nõudmisel oma terviseseisundi t tõendavad dokumendid, kui need ei ole TISi kaudu kättesaadavad . Paragrahvi 1 punktiga 80 muudetakse § 72 , mis käsitleb reservis oleva isiku terviseseisundi hindamist. Eelnõ us kehtestatakse reservis olevate isikute terviseseisundi h indami se osas sarnane regulatsioon nagu kutsealuste puhul . L õike 1 kohaselt hinnatakse reservis oleva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavalt KVTSi § 2 6 1 lõike 11 alusel kai tseministri määrusega kehtestatavale korrale . Ka reservis oleva isiku terviseseisundit võib hinnata olemasole vate andmete alusel , kui nende põhjal isiku terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele (vt ka eelnõu § 1 p 1 7 sätestatud muudatusi ). Kui TISis olevate andmete või muude , nt paberkandjal esitatud, dokumentide põhjal ei ole võimalik isiku terviseseisundit hinnata, teatab KRA isikule arstliku läbivaatuse ja vajadusel terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha (lõige 2). P aragrahvi 1 p unktiga 8 1 muudetakse § 73 . Muudatused põhinevad RiKS § 68 sätetel. Muudatuse kohaselt on paragrahvi pealkirja „Õppekogunemise kestus“ asemel selguse mõttes „Õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise aeg ning selles osalevate reservväelaste arv“. Samuti on muudetud lõike 1 sissejuhatavat lauset, mille kohaselt on varasema „õppekogunemise kestuse“ asemel „reservväelane võib osaleda õppekogunemisel järjest“, mis toob täiendavat selgust. Lõike 1 punktide 1–3 sõnastust ei ole muudetud. Paragrahvi uus lõige 2 sätestab, et reservväelane võib osaleda lisaõppekogunemisel järjest kuni 60 päeva. See tagab lisaõppekogunemisel osalejale teadlikkuse oma kohustuse kestusest ja aitab rakendada vajalikke ümberkorraldusi. Samas on see piisavalt pikk aeg, mille jooksul on võimalik saavutada lisaõppekogunemisele kutsutud üksuste lahinguvalmidus ja vajalik reageerimisvalmidus. Sarnaselt õppekogunemistega kutsutakse lisaõppekogunemisele terviklikud üksused ja vajaduse korral on võimalik kutsuda õppekogunemisele täiendavaid üksusi, kui osal üksustest täitub lisaõppekogunemisel osalemise ajaline piir . S elliselt on tagatud Kaitseväe vajalik valmisolek. Lõikega 3 viiakse õppekogunemiste aja ja selles osalevate reservväelaste arvu kehtestamise volitus madalamale tasemele. Edaspidi hakkab õppekogunemiste aegu ja selles osalevate reservväelaste arvu kehtestama Kaitseväe juhataja. Kaitseväe juhataja poolt kehtestatud õppekogunemiste ajad ja selles osalevate reservväelaste arvud tehakse teatavaks avalikkusele, näiteks neid avaldades Kaitseväe kodulehel mil.ee. Õ ppekogunemisel osalevate reservväelaste arv kehtestatakse põhimõttel, et see on reservväelaste hulk, mis õppekogunemisel osaleda võib. Kaitsevägi võib saata õppekogunemisel osalemise kutseid välja rohkemale arvule reservis olevatele isikutele arvestusega, et teatud hulk reservis olevaid isikuid ei saa õppekogunemisel osaleda kas tervise tõttu või muul KVTSis toodud alusel. Lõikega 4 sätestatakse, et lisaõppekogunemise algusaja ja maksimaalse kestuse ning selles osalevate reservväelaste või reservasendusteenistujate, kes on läbinud esmase asendusteenistuse Kaitseväes, piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega, mis tagab tsiviilkontrolli ja annab valitsusele võimaluse hinnata lisaõppekogunemise eesmärki ja sellele kuluvat ressurssi . Siin on oluline märkida, et lisaõppekogunemise kestus seatakse ettenähtud ülesande eeldusliku täitmise aja ulatuses. Kui lisaõppekogunemise eesmärk saavutatakse varem, on Kaitseväel õigus lisaõppekogunemisel osalevate reservväelaste lisaõppekogunemine varem lõpetada. Kuna lisaõppekogunemine võib olla seotud pikemaks perioodiks seotud eesmärgi täitmisega, võib Kaitsevägi lisaõppekogunemise raames kutsuda lisaõppekogunemisele uusi üksusi, vabastades eelnevad üksused lisaõppekogunemisest. Seega võib ühe lisaõppekogunemise raames viia läbi mitme üksuse mobilisatsioonivalmiduse kontrolli, ületamata korralduses ettenähtud reservväelaste piirarvu. Paragrahvi 1 punktiga 82 muudetakse KVTS § 74 lõikes 1 toodud viidet KVTS § 70 lõikele 3 kuna osad viidatavatest punktidest tunnistatakse kehtetuks (vt KVTS § 70 muutmise selgitust). Paragrahvi 1 punktiga 83 muudetakse KVTS § 75, mille uueks pealkirjaks saab „Reservväelase kohustused ja piirangud“. Paragrahvi teksti on muudetud nii, et sätted kehtiksid õppekogunemise ja ka lisaõppekogunemise kohta. Reservis oleval isikul peavad reservteenistusse ilmumisel olema kaasas õppekogunemise või lisaõppekogunemise teates nimetatud esemed ja dokumendid. Reservteenistuses ei või reservväelasel olla ajateenijale keelatud esemeid. Reservteenistuses on reservväelasel keelatud levitada oma poliitilisi vaateid. P aragrahvi 1 punktiga 84 asendatakse KVTS § 76 pealkirjas sõnad „õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel“ sõnaga „reservteenistuses“, et paragrahv kohalduks ka lisaõppekogunemisele. Lisaõppekogunemiselt vabastamise alused tuginevad RiKS § 70 sätetele. P aragrahvi 1 p unktiga 85 muudetakse § 76 lõike 1 punkti 5 . Muudatuse kohaselt vabastab Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülem reservis oleva isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest või reservväelase õppekogunemiselt , kui isiku osas on jõustunud kohtuotsus, millega isikule on mõistetud reaalne vangistus (mitte vabadusekaotuslik karistus). Sätteid muudetakse terminite ühtlustamise eesmärgil . Vt lisaks punktis 51 toodud selgitust. Paragrahvi 1 punktiga 8 6 tunnistatakse KVTS § 76 lõike 1 punktid 6–8 kehtetuks. Punktis 6 nimetatud õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus viiakse üle § 76 lõikesse 3. Õppekogunemise läbiviimine planeeritakse pikema perioodi peale ette, arvestades sõjaaja üksuste ettevalmistamise plaane. RiKS § 4 6 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohal teenivad isikud on kas eluaegse ametisse nimetamisega või ettenähtud tähtajaga ja omavad olulist rolli riigi toimise tagamises ning nende isikute ring on ajas ettenähtavalt vähe muutuv. RiKS § 4 6 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal teenivate või töötavate isikute ring on oluliselt laiem ning nende voolavus on samuti oluliselt suurem. Seega ei ole RiKS § 4 6 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal teeniva või töötava isiku automaatne vabastamine õppekogunemiselt põhjendatud. Näiteks võib reservis olev isik riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohalt lahkuda teatud aja möödudes ja tema mobiliseerimisele ei ole enam piiranguid. Samuti on oluline juhtida tähelepanu, et ka ühe tööandja juures võivad olla nii riigikaitselise töökohustusega kui töökohustuseta ameti- või töökohad ning rahuajal ei pruugi olla vajadus kriitiliste ülesannete täitmiseks sarnaselt eeldatava kriisiga. Õppekogunemiselt vabastamine muutub õppekogunemist korraldava ülema kaalutlusotsuseks, mille aluseks on riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha tööandja konkreetne vajadus. Paragrahvi 76 lõike 1 punktide 7 ja 8 kehtetuks tunnistamine on seotud lõikesse 1 lisatava punktiga 9. Punktide 7 ja 8 sõnastus es on seni riigikaitselise töökohustusega ametikohad välja toodud, nt Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või Euroopa Parlamendi liige. Uus punkt 9 viitab RiKS § 46 lõikes 1 sätestatud riigikaitselise töökohustusega ametikohtadele (vt selgitust järgmise punkti juures). Paragrahvi 1 punktiga 8 7 täiendatakse KVTS § 76 lõiget 1 uute punktidega 9 ja 10. Punkti 9 kohaselt vabastab reservis oleva isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui isik asub RiKS § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale. Need ametikohad on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema ning linnapea ametikoht. Lisatava punkti 10 kohaselt vabastab reservis oleva isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui isik on emapuhkusel, isapuhkusel , lapsendaja- või vanema puhkusel . Eestile on omane väga tugev toetus perele ja eelkõige tugi laste kasvatamisse. Kuigi riigikaitse on olulise tähtsusega, on veel olulisem, et see mõjutaks võimalikult vähe laste heaolu just nende esimestel eluaastatel. Seega nähakse ette, et õppekogunemisest vabastatakse ka reservis olev isik, kes on emapuhkuse, isapuhkusel , lapsendaja- või vanema puhkusel . Muudatus lähtub samadest printsiipidest kutsealuse ajateenistusest vabastamisest, kui ta kasvatab alla 3-aastast last (KVTS § 41 lõike 1 punkt 1). Samuti on lähtutud asjaolust, et mobilisatsiooni korral ei pea teenistusse ilmuma ja sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asuma tegevväelane, kes on emapuhkusel, isapuhkusel , lapsendaja- või l vanema puhkusel . Paragrahvi 1 punktiga 88 asendatakse KVTS § 76 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas sõnad „õppekogunemisel osalemisest“ sõnadega „reservteenistuses osalemise kohustusest“, kuna lõige kohaldub õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele. Paragrahvi 1 punkti ga 89 asendatakse KVTS § 76 lõike 2 punkt ide s 1 ja 2 ning § 79 lõike 1 punktis 1 sõna „õppekogunemi n e“ sõnaga „reservteenistus“ vastavas käändes, et muudetavad sätted kohalduksid õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele. Paragrahvi 1 punktiga 90 täiendatakse KVTS § 76 lõiget 3 punktidega 4 ja 5. Punkt 4 sätestab, et Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib reservis oleva isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastada, kui isik töötab RiKS § 4 6 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning isiku reservteenistuses viibimise tõttu võib olla oluliselt mõjutatud tööandja riigikaitseülesande täitmine või elulise tähtsa teenuse toimepidevuse tagamine . Kaitsevägi võib riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal teeniva või töötava reservis oleva isiku vabastada õppekogunemise osalemise kohustusest, kui sellega võib kaasneda tema tööandja riigikaitselise ülesande täitmine ( vt § 1 punkti 86 selgitust ) . Punktiga 5 on lisatud õppekogunemisel osalemise alus „Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel“. Õppekogunemisi korraldatakse nii üksikisikutele kui ka terviküksustele. Sõjaaja üksuse komplekteerimisel on arvestatud asjaoluga, et kõik sõjaaja kohale määratud reservis olevad isikud ei pruugi erinevatel põhjustel õppekogunemisele või mobilisatsiooni korral kohale ilmuda. Selleks et oleks tagatud üksuse võitlusvõime, täidetakse vajadusel sõjaaja ametikohad ülekattega. Õppekogunemise korraldamisel kutsutakse õppekogunemisele kõik sõjaaja ametikohale määratud reservis olevad isikud. Kui õppekogunemisele ilmub oodatust rohkem reservväelasi ja sõjaaja üksus on oma tervikliku komplekteerituse saavutanud, võib olla vajadus täiendavalt kohale ilmunud reservis olevad isikud vabastada õppekogunemisel osalemise kohustusest. Paragrahvi 1 punktiga 91 täiendatakse KVTS § 76 lõigetega 3 1 ja 3 2 . Lõikega 3 1 lisatakse lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus. Reservis oleva isiku vabastab lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui ta on emapuhkusel, isapuhkusel , lapsendaja- või vanemapuhkusel ( vt § 1 p unkti 8 7 selgitust ) . Lõige 3 2 sätestab, et lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest võib Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem reservis oleva isiku vabastada ka Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel ning ka siis, kui isik ei saa lisaõppekogunemisel osaleda muul mõjuval põhjusel. Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel lisaõppekogunemisest vabastamise asjaolud on sarnased õppekogunemisel osalemise kohustusest vabas tamise asjaoludega ( vt § 1 punkti 9 0 selgitust ). Lisaõppekogunemine viiakse läbi lühikese etteteatamise tähtajaga, seega ei ole reservis oleval isikul aega oma plaane ümber korraldada. Näiteks võib isik olla läinud just reisile või on tööl välisriigis. On oluline, et isik võtaks ühendust Kaitseväega ettenähtud viisil ja annaks teada olulistest takistustest, mis ei võimalda tal lisaõppekogunemisele ettenähtud ajaks jõuda. Kaitsevägi peab igal üksikul juhul kaaluma, kas põhjused on piisavad, et reservis olev isik vabastada lisaõppekogunemise osalemise kohustusest. Paragrahvi 1 punktiga 92 jäetakse KVTS § 76 lõikest 4 välja lause, mis sätestab, et Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülemal on õigus nõuda lisateavet. Lisateavet, nt tõendite ja andmete esitamist (HMS § 38), on haldusmenetluses taotleja taotluse lahendamiseks haldusorganil õigus küsida, seda ei ole vaja eriseaduses eraldi välja tuua. Lisaks muudetakse viidet lõike 1 punktidele tulenevalt punktide kehtetuks tunnistamisest ja täiendavast punktide lisamisest. Viitesse on lisatud uus punkt 10 , mille alusel tuleb reservis oleval isikul, kes on emapuhkuse, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel , esitada õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamiseks taotlus ning vastavat asjaolu tõendav dokument. Paragrahvi 1 punktiga 93 täiendatakse KVTS § 76 lõikega 6, mis sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 1 ning lõike 3 2 punktis 1 sätestatud asjaoludel (nt vanema puhkusel viibimise tõttu) lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi viivitamata pärast lisaõppekogunemise teate saamist. Paragrahvi 1 punktiga 94 sätestatakse õppekogunemisel osalemise kohustuse muutumisega seonduv. KVTS täiendatakse §-ga 76 1 , mis põhineb RiKS § 66 sõnastusel ja reguleerib reservis oleva isiku õppekogunemisele kutsumist kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Sel ajal otsustab KVTS § 73 lõike 3 alusel ettenähtud õppekogunemise toimumise Kaitseväe juhataja, teavitades sellest ka kaitseministrit. Väljaõpet tegevaid tegevväelasi võib sellises olukorras olla vaja kasutada teiste ülesannete täitmiseks ning võib olla vajadus kutsuda õppekogunemisele hoopis teine üksus kui plaanilisele õppekogunemisele kutsutav. Kaitsevägi saab vajaminevaid üksusi kutsuda lisaõppekogunemisele. Õppekogunemiste ära jätmine vähendab oluliselt Kaitseväe töö koormust ja võimaldab vahendeid suunata kriisi lahendamisele. Samas kui plaaniline õppekogunemine toetab Kaitseväe valmiduse tõstmist, saab ka neid jätkuvalt läbi viia. Õppekogunemise mittetoimumisest teavitatakse reservis olevat isikut sarnaselt lisaõppekogunemisele kutsumisega. Sõjaseisukorra ajal reservis olevaid isikuid planeeritud tavapärasele õppekogunemisele ei kutsuta. Reservis olev isik, kes on saanud enne sõjaseisukorra väljakuulutamist teate plaanilisel õppekogunemisel osaleda, ei pea sõjaseisukorra ajal ilmuma õppekogunemise teatel märgitud ajal õppekogunemise kohta ja sõjaseisukorra väljakuulutamise algusest alates ei ole õppekogunemisel osalemise kohustust. Sõjaseisukorra väljakuulutamise järel loetakse reservteenistus lõppenuks ja reservväelast kohustatakse kolme tööpäeva jooksul Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid või vabastatakse ta reservteenistusest. Sõjaaja ametikohale nimetatud reservväelane loetakse tegevväelaseks. Paragrahvi 1 punktiga 95 muudetakse § 77 , mis käsitleb reservväelase terviseseisundi hindamist. Kehtiva seaduse kohase lt tehakse kõikidele reservväelastele arstlik läbivaatus 24 tunni jooksul õppekogunemis e kohta saabumisest arvates , m uudatuse järgi toimub see kogunemiskohas vastavalt vajadusele . Kogunemiskoht hõlmab nii õppekogunemisele kui lisaõppekogunemisele kogunemise kohta. Läbivaatuse eesmärk on tuvastada reservväelase terviseseisundiga seotud asjaolusid, mis ei võimalda õppekogunemise ajal kaitseväeteenistuses ettenähtud teenistusülesandeid täita. Praktikas on nimetatud läbivaatuse tegemine kõikidele õppekogunemisele ilmunud reservväelastele raskesti teostatav, kuna lühikese aja jooksul tuleb läbivaatus teha väga suurele hulgale reservväelastele, kuid selleks vajalik meditsiinipersonali hulk ja diagnostikavõimalused on kohapeal äärmiselt piiratud . Pikema etteteatamisega korraldatavate õppekogunemiste korral on isikul võimalus eelnevalt teavitada oma terviseseisundi muutumisest ning vajaduse korral läbida tervisenõuetele vastavuse hindamine, mistõttu ei ole alati kõikidele kohale ilmunud reservväelastele arstlikku läbivaatust vaja teha. Eelnõus ei ole enam sätestatud kindlat tähtaega arstliku läbivaatuse tegemiseks, kuna praktikas toimub see koheselt reservväelaste kogunemiskohta saabumisel. Samuti on l õigetes 1 ja 2 täpsustatud, kelle korralduse alusel antak se ülesanne arstliku läbivaatuse tegemiseks ja vajadusel terviseseisundist tulenevate piirangute määramiseks teenistusülesannete täitmisel – kui kehtiva seaduse kohaselt on selleks Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülem, siis eelnõu järgi annab vastava ülesande Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem ( vt ka eelnõu § 1 p 7 2 toodud muudatus i ) . L õi ke 3 sõnastust on muudetud seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega ja sätestatud, et juhul kui reservväelane ei ole oma terviseseisundi tõttu või meline teenistusülesandeid täitma, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele KVTSi § 2 6 1 lõike 11 alusel kaitseministri määrusega kehtestava korra alusel . Paragrahvi 1 punktiga 96 muudetakse KVTS § 78 selliselt, et see kohalduks ka lisaõppekogunemisele. Muudatused põhinevad RiKS § 72 sätetel. Muudatuse kohaselt lõpeb reservteenistus: 1) reservteenistuse kestuse lõppemisega; 2) reservväelase reservteenistusest vabastamisega; 3) reservväelase surma korral; 4) reservväelase teadmata kadunuks jäämise korral. Reservväelase surma korral loetakse reservteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates. Reservväelase teadmata kadunuks jäämise korral, kui PPA ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul, loetakse reservteenistus lõppenuks päeval, kui PPAle isiku kadumisest teatati. Paragrahvi 1 punktiga 9 7 muudetakse KVTS § 79 pealkirja ja lõike 1 teksti nii, et need kohalduksid ka lisaõppekogunemisele. Paragrahvi 1 punktiga 98 muudetakse KVTS § 79 lõike 1 punkt i 3 . Tegu on terminite ühtlustamise eesmärgil tehtava muudatusega. Kehtiva sõnastuse kohaselt vabastab Kaitseväe juhataja reservväelase õppekogunemiselt, kui jõustub kohtuotsus, millega reservväelasele mõistetakse vabadusekaot u slik karistus. Muudatusega asendatakse mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ mõistega „reaalne vangistus“. Paragrahvi 1 punktiga 99 täiendatakse KVTS § 79 lõiget 1 punktiga 4, mille kohaselt vabastab Kaitseväe juhtaja või tema volitatud ülem reservväelase õppekogunemiselt või lisaõppekogunemiselt ehk reservteenistusest juhul, kui isik asub RiKS § 46 lõikes 1 nimetatud ametikohale. Paragrahvi 1 punktiga 100 täiendatakse KVTS § 79 lõikega 2 1 , mis põhineb RiKS § 67 sõnastusel. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema otsustada Kaitseväe ülesannetest tulenevatel põhjustel reservväelase õppekogunemiselt vabastamine. Selliseks olukorraks võib olla õppekogunemise eesmärgi varasem saavutamine – väljaõppe eesmärgid on täidetud, ettenähtud harjutuslikud manöövrid on läbi viidud vms. Sel juhul ei ole mõttekas reservväelasi edasi õppekogunemisel hoida, vaid neid võib vabastada õppekogunemiselt enne selle lõppu. Paragrahvi 1 punktiga 101 tunnistatakse kehtetuks KVTS § 79 lõike 3 teine lause, mis sätestab, et Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülemal on õigus nõuda lisateavet. Lisateavet, nt tõendite ja andmete esitamist, on taotleja taotluse lahendamiseks haldusmenetluses haldusorganil õigus küsida, seda ei ole vaja eriseaduses eraldi välja tuua. Paragrahvi 1 punktiga 102 täiendatakse KVTS § 79 lõigetega 4 ja 5. Täiendusega lisatakse paragrahvi lisaõppekogunemiselt vabastamise aluseid. Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib isiku lisaõppekogunemiselt vabastada Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel. Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel lisaõppekogunemiselt vabastamise asjaolud on sarnased õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise asjaoludega ( vt § 1 punkti 8 8 selgitus t ). Isiku võib lisaõppekogunemiselt vabastada ka muul mõjuval põhjusel. Lisaõppekogunemiselt vabastamist sooviv isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi. Paragrahvi 1 punktidega 103 , 104 ja 106 muudetakse KVTS § 80. Muudatusega lisatakse RiKS § 71 sätted (reservväelase tagatised lisaõppekogunemise ajal) KVTS §-i 80 ehk õppekogunemisel osalemise tagatiste paragrahvi ja sõnastatakse ümber nii, et sätted kohalduksid õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele. Lisaõppekogunemisel osalemise tagatised jäävad samaks. Muudatused puudutavad reservteenistusse kutsutud isikule toetuse maksmist, sõidukulu hüvitamist, reservteenistuse läbiviimise ajal transpordi, majutuse ja toitlustuse tagamist. Samuti muudetakse § 80 lõikeid 3 ja 4, mis käsitlevad reservis olevale isiku l e sõidu- ja toidukulu katteks hüvitise maksmist seoses terviseseisundi hindamiseks ettenähtud arstlikul läbivaatusel ja terviseuuringutel viibimisega. Eelnõus sätestatud muudatused on seotud arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega, reservis olevale isikule hüvitise maksmise osas kehtestatakse sarnane regulatsioon nagu kutsealuste puhul ( vt § 1 p 2 3 sätestatud muudatust). P aragrahvi 1 p unktiga 105 täiendatakse KVTS § 80 lõikega 6 1 . Paragrahvis 80 on sätestatud reservis oleva isiku ja reservväelase tagatised. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt makstakse reservväelasele õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel ehk reservteenistuses viibimise aja eest toetus t . Toetuse suurus sõltub isiku ametikoha põhiliigist. Sõduri ametikohal on toetuse suuruseks 37 eurot päevas, allohvitseril 40 eurot ning ohvitseril 50 eurot päevas. Praktika on näidanud, et osad õppekogunemisel osalenud isikud kaotavad õppekogunemisel osalemise aja l oma sissetulekus ja samas puudub õiguslik alus tööandjal hüvitada töötajale saamata jäänud tasu. Muudatuse kohaselt täiendatakse § 80 selliselt, et tööandjal tekib alus säilitada või hüvitada töötajale tema töötasu või pal k või hüvitada töötasu või palga ja reservteenistuses viibimise aja eest makstud toetuse vahe . Selle sättega võimaldatakse tööandjal motiveerida ja toetada oma töötajat ning samas panustab tööandja sellega riigikaitsesse. 2018. aastal osales õppekogunemistel 6053 reservis olevat isikut, nendest 7 15 ohvitseri, 1649 allohvitseri ja 3689 sõduri ametikohtadel. Ohvitseri toetus on päevas 50€, allohvitseri toetus 40€ ja sõduri toetus 37€ päevas. 30 - päevase kalendrikuu arvestuses oleksid summad vastavalt 1500€, 1200€ ja 1110€. Eesti keskmine palk oli 2018. aastal 1310€ kuus. Eesti keskmise palga võrdluses on madalamad allohvitseri ja sõduri toetused. Võttes arvesse, et 2018. aastal osaleti õppekogunemistel ohvitseri ametikohtadel keskmiselt kaheksa päeva, allohvitseri ametikohtadel seitse päeva ja sõduri ametikohtadel kuus ja pool päeva, siis arvestuslikult oleks ühe allohvitseri kohta töötasu säilitamise kulu tööandjale koos maksudega 40€ ja sõduri töötasu säilitamisel 58€ aastas. Võib eeldada kulu suurenemist töötasu kasvamise korral. P aragrahvi 1 p unktis 107 täiendataks e KVTSi uu t e peatük k i de ga 7 1 ja 7 2 , mis käsitle vad reservasendusteenistuse ja erakorralise reservasendusteenistuse korraldust. Reservasendusteenistuse korralduse kehtestamisel on võetud eeskuju ks reservteenistuse põhimõt ted õppekogunemiste läbiviimisel. Siinkohal tuleb jällegi eristada kaht erinevat teenistusliiki. Kui reservteenistus läbi õppekog unemisel osalemise on sõjavä elis e väljaõppega seonduv, siis reservasendusteenistus on mittesõjaväelise iseloomuga väljaõppe omandamine . Uue s peatükis sätestatakse reservasendusteenistuse mõiste, reservasendusteenistus s e kutsumise kord, kestus, kutsumisest ja osalemisest vabastamise alused ning tagatised. Eelnõu kohaselt on reservasendusteenistus esmase asendusteenistuse läbi nud kaitseväekohustuslase osalemine esmase asendusteenistuse läbimise asutuse või juriidilise isiku korraldatud väljaõppel . Esmase asendusteenistuse läbimise teenistuskohaks on KVTS § 59 lõikes 1 nimetatud asutus, milleks on: päästeasutus, sotsiaalteenuse osutaja, õppeasutus, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid, haigla või Kaitseväes mitte sõjalise tegevusega seotud töö- või teenistuskoht. Seega, kui asendusteenistuja suunatakse KRA poolt esmase asendusteenistuse läbimiseks haiglasse, siis tema reservasendusteenistu s e koha valikul lähtutakse vastavalt esmases teenistuskohas omandatud oskuste le ja teadmistele ning reservasendusteenistuse teenistuskohaks võib olla sama haigla või mõni teine haigla või muu sotsiaalhoolekandeasutus , kus reservasendusteenistuja s aab praktiseerida juba omandatut ja õppida juurde uusi oskusi ja teadmisi. Muudatusega nähakse ette võimalus, et kui ajateenistuse läbinud isik reservis olles kõlbelistel või usulistel põhjustel ei saa osaleda reservteenistuses , siis saab ta esitada motiveeritud taotluse KRAle reservteenistuse asendamiseks reserv asendusteenistusega. Sellisel juhul saab isiku kutsuda reservasendusteenistusse ning talle annab reservasendusteenistusel osalemiseks vajalik u väljaõppe asutus, kuhu KRA on ta reservasendusteenistusse suunanud (§ 80 1 ). Isiku suunamise otsustamisel võetakse arvesse nii isiku soovi, tema varasemaid oskusi ja haridust ning reservasendusteenistust läbiviiva a sutuse nõusolekut. Näiteks võib isiku taotluse alusel suunata ta reservasendusteenistusse usulistel või kõlbelistel põhjustel haigla juurde , kui ta on omandanud ajateenistuse jooksul parameediku väljaõppe – sellisel juhul on isikul olemas esmased oskused re servasendusteenistuse ülesannete täitmiseks. Reservasendusteenistuse korraldamise eesmärgiks on esmases asendusteenistuses omandatud oskuste ja teadmiste rakendamine ja värskendamine. Nii päästeasutustes kui ka ha iglates korraldatakse erinevaid õppusi ja koostöötegevuse harjutusi, kus mängitakse läbi erinevate sündmuste lahendamise protsessid. Õppused planeeritakse ja korraldatakse asutuse või ministeeriumi juhi, mille valitsemisalas KVTS § 59 lõike 1 nimetatud asu tus paikneb, otsusel (§ 80 1 ). KRA ja KVTS § 59 lõike 1 nimetatud asutus võivad reservasendusteenistuse korraldamiseks töödelda reservis oleva esmase asendusteenistuse läbinud isiku isikuandmeid , sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastav ust asendusteeni stu jale esitatavatele nõuetele . Näiteks on oluline asutusele, kes asendusteenistust korraldab omada teavet isiku omandatud hariduse osas, mis aitab kaasa isiku paremaks rakendamiseks ülesannete täitmisel (§ 80 2 ) . Reservasendusteenistusse kuts umisel peab reservasendusteeni stu ja vastama kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Samad nõuded kehtivad ka siis, kui isik soovib läbida esmase asendusteenistuse. Kui reservis ol les on isiku terviseseisund hal ve ne nud , on ta kohustatud teavitama sellest ka KRAd, kes vajadusel hindab isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele . Lisaks tervisele on KVTSist tulenevalt ka muud asjaolud, mille ilmnemisel isik vabastatakse rese rvasendusteenistusel osalemise kohustusest (§ 80 5 ). Juhul, kui reservis olev isik ei vasta enam asendusteenistujale esitatavatele nõuetele või ilmnevad muud asjaolud, mille tõttu isikut ei saa enam reservasendusteenis tusse kutsuda, teavitab KRA sellest asutust, kelle juures toimus isiku esmane asendusteen istus. Vastava teabe kogumine ja töötlemine on vajalik, et asutusel oleks adekvaatne ülevaade isikutest, keda on võimalik reserv asendusteenistusse või erakorralisse reserv asendusteenistusse kutsuda . Taotluse reservis olev ate isikute reservasendusteenistusse kutsumiseks esitab riigikaitsevaldkonna eest vastutavale ministrile asutus , kelle juures toimub reservasendusteenistus. Reservasendusteenistuse korraldamiseks esitab asutus, kes soovib viia läbi väljaõppe üritust kaasates esmase asendusteenistuse läbinud reservis olevaid isikuid, kaitseministrile ettepaneku järgnevaks aastaks, millest tuleneb õppuse eesmärk, õppuse alguse ja lõpu aeg, toimumis koht ja isiku te andmed , keda soovitakse väljaõppele kutsuda. Kaitseminister kehtestab määrusega reservasendusteenistusse kutsutavate isikute arvu, toimumise aja vastavalt väljaõpet korraldavate asutuste lõikes. Kaitseväe juhataja poolt korraldatava reservasendusteenistuse puhul kehtestab piira r vu ja toimumisaja Kaitseväe juhataja oma käskkirjaga. Samuti on ette nähtud reservasendusteenistuse korraldami ne lisaõppekogunemise toetuseks. Lisaõppekogunemisel, mis on korraldatud mobilisatsioonivalmiduse kontrolliks , võib Kaitsevägi vajada planeeritud ja väljaõpetatud asendusteenistuse toetust. Reserva sendusteenistuse läbiviimine saab toimu d a neis Kaitseväes valdkondades, mis ei ole vahetult se o tud sõjapidamisega , aga on vajalikud valmiduse hoidmiseks või tagamiseks. Kuna Kaitseväe sõjaaja üksu s te väljaõpetamine ja vajadusel rakendamine eeldab ka toetava personali olemasolu , on oluline, et seda saaks harjutada samaaegselt lisaõppekogunemise ga. Sarnaselt lisaõppekogunemisega kehtestab samaaegselt toimuva reservasendusteenistuse algusaja, maksimaalse kestuse ja osalevate reservasendusteenistujate arvu Vabariigi Valitsus korraldusega. Vastava kaitseministri määruse alusel kutsub KRA reservis oleva isiku reservasendusteenistusse. Eelnõu koostamise käigus kaaluti reservasendusteenistusse ku tsumist ka asutuse või juriidilise isiku enda poolt. Arutelude käigus jõuti järeldusele, et kutsumise toimingute teostamiseks on oskusteave KRAl olemas, samas kus see puudub enamikes reservasendusteenistust läbiviivates asutustes. Samuti toimub ka esmasesse asendus teenistusse kutsumine KRA poolt. Tagamaks reservasendusteenistusse kutsumise toimingute läbiviimise tõhusust , on eelnõuga nähtud ette, et neid toiminguid teeb asutuse taotluse alusel KRA. Erisus reservasendusteenistusse kutsumisel on reservasendusteenistus e puhul, mis on korraldatud lisaõppekogunemise toetamiseks . Antud juhul ei kohaldu KVTS § 80 3 toodud reservasendusteenistuse toimumisest teatamise tähtajad, vaid rakendatakse lisaõppekogunemise toimumise teatamise sätteid. Lisaõppekogunemise toetamiseks korraldatava reservasendusteenistuse toimumisest teavitab reservis olevat isikut Kaitsevägi . Erisus on tingitud asjaolust, et lisaõppekogunemise toetamiseks korraldatava reservasendusteenistuse toimumise otsustamine Vabariigi Valitsuse poolt ei ole ette teada ja reservasendusteenistusse ilmumise aeg võib olla väga lühike, isegi mõni tund. Sellisel juhul ei ole otstarbekas kutsuda isikut reservasendusteenistusse läbi KRA. Reservasendusteenistusse ei kutsuta reservis olevat isikut KVTS § 70 lõike 3 kehtestatud aluste ilmnemisel, v . a lõike 3 punktis 5 toodud aluse ilmnemisel (on läbi teinud asendusteenistuse). KVTS § 70 lõikes 3 sätestatakse asjaolud, mille tõttu reservis olevat isikut ei kutsuta õppekogunemisele. Samad sätted on võetud aluseks ka reservasendusteenistusse kutsumise vabastamiseks (§ 80 3 lg 5) . KRA ei kutsu reservasendusteenistusse reservis olevat isikut, kes; ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; on RiKS § 46 lõikes 1 sätestatud riigikaitselise töökohustusega ametikohal; kes on VangSi tähenduse s kinnipeetav või vahistatu; on süüdi mõistetud kuriteos, mille eest on isikule karistusena ettenähtud reaalne vangistus üle ühe aasta ning karistuse andmed ei ole KarRSi kohaselt kantud karistusregistri arhiivi ; ei ole läbinud vähemalt põhikooli II kooliastet põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses. Teade res ervasendusteenistusse ilmumiseks toimetatakse reservis olevale isikule kätte vähemalt 120 päeva enne reservasendusteenistuse toimumist . Etteteatamis e tähtaja kehtestamisel lähtutakse sellest, et isikul oleks piisavalt aega teha vajalikud toimingud , et reservasendusteenistuses osalemisega ei kaasneks probl eeme töö- ja elukorralduses. Teade reservasendusteenistusse osalemiseks edastatakse reservis olevale isikule KVTS § 15 sätestatud korras. Kui reservasendusteenistus nähakse ette toimuma lisaõppekogunemise toetamiseks , siis sellisel juhul ei kohaldu tavapärane reservasendusteenistusest teavitamine , vaid rakendatakse lisaõppekogunemise teavitamise korraldust. Nagu eelpool mainitud , on Kaitseväe väljaõppe tervikliku kontseptsiooni arvestades vajalik kutsuda lisaõppekogunemise toetamiseks reservasendusteenistusse isikuid, kes täidavad lisaõppekogunemisele kutsutud üksuse toet a vaid ülesandeid. Kuna lisaõppekogunemisele võib reservis olevat isikut kutsuda ilma etteteatamisajata , on see vajalik ka reservasendusteenistuse puhul, mis viiakse läbi samal ajal. Reservasendusteenistuse kestus võib ühe väljaõppe või töö- või teenistuskoha ülesannetes osalemise kohta olla kuni 14 päeva. Reservasendusteenistuse kestus lisaõppekogunemise toetamisel võib sarnaselt lisaõppekogunemise kestusega olla kuni 60 päeva järjest ( vt punkt 7 3 selgitust ). Arvestades, et kaitseväekohustus kestab reservis oleval isikul kuni 60-eluaastani (kaasa arvatud), siis selle perioodi jooksul võib isikut kutsuda reservasendusteenistusse kokku kuni kuueks kuuks. Selle aja hulka ei arvata reservasendusteenistuses osalemise aega lisaõppekogunemisel toetamisel sarnaselt lisaõppekogunemisel osalevate reservis olevate isikutega. Reservasendusteenistuse kestuse kehtestamisel on lähtutud reservteenistuse sätetest sõduri auastme alaliigi osas. Sarnaselt sõduri ülesannetele on reservasendusteenistuses täidetavad või harjutatavad ülesanded esmatasandi ülesanded , mille osas on mõistlik rakendada sarnast lähenemist. Reservasendusteenistuses osalemine on osa kaitseväekohustuse täitmisest ning reservis olev isik on kohustatu d ilmuma teates märgitud ajal ja kohas. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS ) § 19 punkti 5 kohaselt töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel. Samuti sätestatakse TLSis töölepingu ülesütlemise piiranguna (§ 92 l õige 1 p unkt 6) aja-, asendus-, või reservteenistuses osalemine. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS ) § 83 punkti 4 kohaselt peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks . Reservasendusteenistus on kaitseväekohustuse täitmise üks teenistusliike ja asendusteenistuse eri liik , mistõttu laienevad reservasendusteenistuses osalevatel e isikutel e samasugused töö - või teenistuskoha säilimise taga tised , nagu asendusteenistuse puhul. Reservasendusteenistusse saabumisel võib reservasendusteenistust koordineeriv asutus korraldada reservasendusteenistujatele arstliku läbivaatuse, et hinnata isiku võimekus t ja tervist teenistusega hakkamasaamise l . Arstliku läbivaatuse teostamin e ei ole asutusele kohustuslik ning asutuse juht hindab selle teostamise vajadust . A sutus peab lähtuma terviseseisundi hindamisel sarnastest asjaoludest, mis rakenduvad tema tegevuse eripärale. Näiteks on päästeenistuses olemas konkreetsed tervisenõuded, mida peab asutus hindama, samas kui haiglas ei pruugi abitöölistele erilisi nõudeid tervisele olla kehtestatud. Arstliku läbivaatuse läbiviimise korraldamine on asutuse otsustada (§ 80 4 ) . Reservis oleva isiku vabastab KRA reservasendusteenistuses osalemise kohustusest sarnastel alustel reservis oleva isiku vabastamisega õppekogunemisel osalemise kohustusest (§ 80 5 l õige 1) : 1) kui isik ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 2) kui isik on Riigikogu, Euroopa Parlamendi, Vabariigi Presidendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel kandidaadina registreeritud; 3) välislepingus ettenähtud juhul; 4) kui isiku suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist; 5) kui jõustub kohtuotsus, millega isikule mõistetakse rea alne vangi s tus; 6) kui isik asub RiKS § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale; 7 ) kui isik on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendaja või vanemapuhkusel . KRA võib reservis oleva isiku v abastada reservasendusteenistuses osalemise kohustusest , kui reservis oleval isikul on tekkinud ootamatult raske perekondlik või majanduslik olukord või kui reservis olev isik peab reservasendusteenistuse toimumise ajal osalema õppetöös kõrg- või keskhariduse omandamise tõttu . Samuti kui reservis oleval isikul on vajadus osaleda põllumajandustöödel või reservis olev isik töötab RiKS § 46 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning isiku reservteenistuses viibimise tõttu võib olla oluliselt mõjustatud tööandja riigikaitseülesande täitmine (§ 80 5 l õi g e 2) . Toodud alused on samad reservis o leva isiku vabastamiseks õppekogunemisel osalemise kohustusest (KVTS § 76 l õiked 2 ja 3). N imetatud alustel reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vabastamise otsuse tegemisel on KRAl kaalutlusõigus, kus on oluline ka ära kuulata reservasendusteenistust korraldava asutuse arvamus. Eelnõu § 80 5 lõigete 1 ja 2 alusel reservasendusteenistusest vabastamist sooviv reservis oleva isik esitab KRAle taotluse koos vastavat asjaolu tõendava dokumendiga vähemalt 15 päeva enne reservasendusteenistuse algust , mis võimaldab KRAl hinnata vastamise aluseks olevaid asjaolusid ja teha omapoolne otsus Reservasendusteenistuses osalemine lõpeb reservasendusteenistuse kestuse lõppemisega, reservasendusteenistuja reservasendusteenistusest vab astamisega , reservasendusteenistuja surma korral või reservasendusteenistuja teadmata kadunuks jäämise korral . Reservasendusteenistuja surma korral loetakse reservasendusteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud pä evas t alates. Juhul kui reservasendusteenistuja jääb reservasendusteenistuse kestel teadmata kadunuks ja kui PPA ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul, loetakse reservasendusteenistus lõppenuks päeval, kui PPAle isiku kadumisest teatati (§ 80 6 ). Reservasendusteenistuja, kes on asunud reservasendusteenistusse , võidakse reservasendusteenistusest vabastada enne teenistuse lõppu, kui reservasendusteenistuja ei ole tervislikel põhjustel võimeline reservasendusteenistuses osalema, kui reservasendust eenistuja suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist, kui on jõustunud kohtuotsus, millega reservasendusteenistujale mõistetakse karistuseks reaalne vangistus. Samuti juhul kui reservasendusteenistusega seatud väljaõppe eesmärgid on saavutatud varem kui konkreetse reservasendusteenistuse maksimaalne kestus. Sarnane vabastamise võimalus on ka reservteenistuse korral ja võimaldab reservasendusteenistust korraldada paindlikumalt ning ressursisäästlikult olukordades, kus väljaõppe tegevused on ellu viidud kiiremini kui reservasendusteenistuse maksimaalne kestus ning on võimalik reservasendusteenistujad teenistusest vabastada. Kui reservasendusteenistust läbiviiva asutuse hinnangul ei ole reservasendusteenistuja võimeline tervislikel põhjustel reservasendusteenistuses osalema , peab reservasendusteenistust läbiviiv asutus sellest teavitama KRAd, kes vabastab reservasendusteenistuja reservasendusteenistusest. Samuti nähakse ette võimalus vabastada reservasendusteenistuja re servasendusteenistusest ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu. Selliseks olukorraks võib olla ootamatult haig estunud lähisugulase hooldamine või mõni muu ettenägematu olukord, mille tõttu isiku osalemine reservasendusteenistuses raskendaks oluliselt tema lähikondsete või tema enda elukorraldust. Sellise olukorra tekkimisel peab reservasendusteenistust läbiviiv asutus teavitama KRAd ja andma oma hinnangu kas tekkinud olukorra sisulised asjaolud on piis a va lt põhjendatud isiku vabastamiseks reservasendusteenistusest. Vabastamise otsuse teeb KRA (§ 80 7 ). Eelnõuga § - ga 80 8 nähakse ette reservasendusteenistusse kutsutud isiku tagatised. Reservasendusteenistusse kutsutud isikule hüvitatakse piirmäära ulatuses sõidukulu kogunemiskohta ja tagasi. Sõltuvalt olukorrast võib kogunemiskohaks olla reservasendusteenistuse toimumise koht või muu koht, kust reservasendusteenistusse kutsutuid transporditakse edasi toimumiskohta. Sõidukul u d e hüvitamise piirmäärad kehtestatakse kaitseministri määrusega sarnaselt õppekogunemisel osalenud reservis oleva isiku sõidukulude hüvitamisega. Kaitseministri 6 veebruari 2013 määruse nr 7 „Ajateenijale ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulude hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ kohaselt hüvitatakse Eesti piires sõidukulud kogunemiskohta sõidupileti maksumuse kahekordses ulatuses või isikliku mootorsõiduki kasutamist tõendava dokumendi alusel kokku kuni 40 euro ulatuses. Rahvastikuregistri andmete l välisriigi s elavale reservis olevale isikule hüvitatakse sõidukulu kokku kuni 125 euro ulatuses. Hüvitise maksab välja asutus, kelle taotlusel KRA kutsus reservis oleva isiku reservasendusteenistusse. R eservasendusteenistujale makstakse reservasendusteenistuses osalemise ajal toetust . Toetuse ulatus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega . Eelnõu väljatöötamise käigus hinnati võimaliku toetuse suuruse kehtestamist. Arutelude käigus jõuti tõdemusele, et reservasendusteenistuja j a sõduri auastme põhiliigis oleva kaitseväelase töö on sarnase tasemega ja sellest johtuvalt oleks kohane ka sarnase toetuse kehtestamine. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud sõduri auastme põhiliigis oleva reservväealase toetuseks 37€ päevas. Toetus makstakse asutuse eelarvest, kelle juures toimub reservasendusteenistus. Seega peab reservasendusteenistust läbiviiv asutus planeerima vastava kulu oma eelarvesse. Kulu suurus sõltub väljaõppe ürituse kestusest ning isikute arvust, keda asutus planeerib väljaõppe üritusele kutsuda. Lisaks nähakse eelnõuga ette, et reservasendusteenistuses osalemise ajal võib reservasendusteenistuja tööandja säilitada või hüvitada isikule tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja reservasendusteenistuse osalemise aja eest makstud toetuse vahe (vt sel gi tust KVTS § 80 lõike 6 1 juures) . Samuti laienevad reservasendusteenistujatele KVTS 11. peatükis sätestatud asendusteenistuja t e teenistusalased tagatised , mis on ettenähtud olukorras, kus asendusteenistuja saab teenistuskohustusi täites viga või haigestub . KVTS § 192 kohasel t kaitseväelase ja asendusteenistuja teenistustingimustele kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust, arvestades KVTSis sätestatud erisusi. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagab asendusteenistuja ameti- või teenistuskoha asutus või juriidiline isik ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise tagab ja korraldab ameti- või teenistuskoha asutus või juriidiline isik . Reservasendusteenistujale tagatakse vajadusel tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid ravikindlustuse seaduse alusel. Reservasenduste enistuses teenistusülesannete täitmise tõttu raske tervisekahjustuse saamise korral kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest sõidukulu raviasutusse ja tagasi, reservasendusteenistu ja piiratud liikumisvõime korral tema ühe saatja sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning statsionaarsel ravil viibimise korral sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning majutuskulu raviasutuse asukohas kuni kahele reservasendusteenistuja nimetatud isikule. Lisaks nähakse ette hüvitis teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel töövõimetule isikule, kellel ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel ning püsiva töövõimetuse puhul maksab riik ühekordset hüvitist vastavalt töövõime kaotuse ulatuse le . Nimetatud raviga seotud kulud kaetakse KRA eelarvest. Tervisehoiuteenu ste , meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord sätestatakse kaitseministri määrusega. KVTSis nähakse ette ka teenistusülesannete täitmise tõttu hüvitise saamise õigus reservasendusteenistuja hukkumise või töövõimetuse korral. Reservasendusteenistuja tagatiste osas on lähtutud reservteenistuse tagatiste loogikast, mis tagab riigi kohustusi täites võrreldavatele isikutele sarnase toetusmehhanismi. Nimetatud tagatiste saamise õigus tehakse eelnevalt kindlaks vastavalt kaitseministri 20.03.2013 määruses nr 19 „Teenistusalase tagatise saamise õiguse kindlakstegemiseks tehtav uurimise kord“ kehtestatud korras. Määruse kohaselt viib asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja puhul uurimise läbi KRA. Uurimisel võib kasutada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tehtud tööõnnetuse uurimise tulemusi ja muid õnnetusjuhtumiga seotud dokumente. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tehtava tööõnnetuse uurimise viib läbi asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja teenistuskoha asutus või juriidiline isik ning uurimise kokkuvõtte, millel on asutuse juhi seisukoht, edastatakse KRAle. Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kord sätestatakse KVTSi peatüki s 7 2 . Kuivõrd asendusteenistuse läbi teinud isikuid ei saa rakendada sõjalises tegevuses, siis nähakse KVTSis ette võimalus esmase asendusteenistuse läbinutel osaleda riigi jaoks muu kriisiolukorra lahendamisel. Selleks kehtestatakse KVTSis esmase asendusteenistuse läbi teinud isikute rakenda mi ne eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõja seisukorra ajal erakorralises reservasendusteenistus osalemisena. PS § 29 l õike 2 kohaselt võib vaba tahte vastaselt nõuda töötamist kaitseväeteenistuses või asendusteenistuses, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, loodusõnne tuse ja katastroofi korral, samuti süüdimõistetult. PS seega lubab kehtestada kohustusi n-ö tavalise kodanikukohustuse osana, kuid need kohustused ei või olla ülemäärased (PS § 11) . A sendusteenistus on kaitseväekohustuse täitmise eriliik ning seda tuleb käsitleda laiemalt ri igikaitses osalemisena panustades mittesõjalis s e tegevus s e töö ja teenistusega . Asendusteenistuses omandavad kaitseväekohustuslased teatud spetsiifilised oskused ja väljaõppe, mida on võimalik rakendada ka eriolukordades. Seega esmase asendusteenistuse läbi teinud isik on riigile oluline ressurss ning siinkohal saab tõmmata paralleeli reservteenistuse läbi teinud isikute osalemi sega sõjalises riigikaitses. Erakorralise reservasendusteenistuse puhul toimub reservis olevate isikute kutsumine eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal vastavalt omandatud oskustele ja teadmistele asutuse või isiku, kus toimus reservasendusteenistuja esmane asendusteenistus, ülesannete täitmisele (§ 80 9 ) . HOS § 19 sätestab eriolukorra väljakuulutamise alused ja tingimused. Sätte kohaselt võib Vabariigi Valitsus loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui hädaolukorda ei ole võimalik lahendada ilma HOSi eriolukorra peatükis sätestatud juhtimiskorraldust või meetmeid rakendamata. Erakorralisse reservasendusteenistusse saab reservis olevaid isikuid kutsuda juhul, kui KVTS § 59 lõikes 1 nimetatud asutusel või juriidilisel isikul ei ole võimalik eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ise või vabatahtlikult kaas a tavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult oma ülesandeid täita või asutusele või isikule pandud ülesan de täitmist ei ole võimalik edasi volitada . Kõrgendatud kaitsevalmidus või erakorraline seisukord või sõjaseisukord või b olla tingitud sündmusest, mis mõjutab kogu ühiskonda läbivalt ja riigil on tarvidus rakendada kogu kasutatav ressurss olukorra lahendamiseks. Kõrgendatud kaitsevalmiduse või erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal saab erakorralisse reservasendusteenistusse kutsuda vaid esmase asendusteenistuse läbinud isikuid, s.t isiku i d, kes on juba reservi arvatud, mitte neid, ke s veel läbivad esmast asendusteenistust või kelle esmase asendusteenistuse läbimine on tulenevalt riigis kehtestatud olukorrast peatatud. Reservasendusteenistujate osalemiseks erakorralises reservasendusteenistuses teeb asutus või juriidiline isik riigikaitse valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku reservis olevate isikute kutsumiseks erakorralisse reservasendusteenistusse , reservis olevate isikute osalemise otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega. Korralduses määratakse muuhulgas: 1) asutus või isik, kelle juures erakorraline reservasendusteenistus toimub; 2) asutuse või isiku ülesanne, mida erakorralise reservasendusteenistuse käigus täidetakse; 3) erakorralises reservasendusteenistuses osalevate reservasendusteenistujate piirarv; 4) erakorralise reservasendusteenistuse alguse aeg ja maksimaalne kestus; 5) territoorium, kus erakorralise reservasendusteenistuse ülesandeid täidetakse; 6) vajaduse korral muud tingimused. Osalemine erakorralises reserv asendusteenistuses on reservis olevale isikule kohustuslik ning selle osas laienevad samasugused meetmed nagu ka reservasendusteenistuse puhul. Erakorralise reservasendusteenistuse eesmärk on panustada asutuse poolt juhitud tegevusse läbi esmases asendusteenistuses omandatud väljaõppe ja oskuste rakendamise. Tegemist on KVTS § 59 lõikes 1 nimetatud asutu se või juriidilise isiku mittesõjalise reservressur siga , keda saab kaasata olukorras, kus asutuse palgalisest koosseisust jääb olukorra lahendamisel puudu . Kuna tegemist on erakorralise olukorraga , siis teade osalemise kohustuse kohta edastatakse reservi s olevale isikule kas vahetult enne erakorralise r eservasendustee nistuse toimumis t või selle ajal. Erakorralisse asendusteenistusse kutsumise otsuse tegemist ei saa ette näha ja selle vajadus ilmneb konkreetse sündmuse lahendamise käigus. Seega ei ole võimalik etteteatamise aega rakendada. Erakorraline reservasenduste enistus võib kesta pikemat aega ja selle kestel võib erakorralisse reservasendusteenistusse kutsuda reservis olevaid isikuid mitmes etapis. Teade edastatakse elektrooniliselt teate avaldamisega interneti uudisteportaalis, mõnes teises internetiportaalis või muul asjakohaselt veebilehel või KVTSi § 15 lõikes 1 sätestatud viisil. Teate edastamise vi isi otsustab KRA. Teate edastamiseks võib samaaegselt kasutada kõiki viise . Reservis olev isik on kohustatud ilmuma teates märgitud ajal ja kohta. Isik, kes viibib välisriigis ning on saanud teate kohustusega ilmuda erakorralisse reservasendusteenistusse , peab ilmuma ettenähtud tähtpäeval kogunemiskohta Eestis või viivitamata võtma ühendust lähima Eesti Vabariigi välisesindusega. Välisesindusega ühendust võtnud isik on kohustatud välisesinduse korraldusel ilmuma välisend u sse või välisesinduse määratud kohta (§ 80 10 ) . E rakorralises reservasendusteenistuses os alemise aega ei arvestata reservasendusteenistuse kestuse hulka, milleks on kuus kuud. Erakorraline reservasendusteenistus on suunatud eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise se isukorra või sõjaseisukorra aja ülesannete täitmises osalemisele , seega on tegemist erandliku olukorraga, mida ei ole kohane arvestada tavapärase reservasendusteenistuse kestu se hulka, mis on väljaõppe suunitlusega (§ 80 10 ) . Erakorralis es reservasendusteenistus es osalemise kohustuse st vabastab KRA reservis oleva isiku vaid alljärgnevate asjaolude ilmnemisel : 1) raske haigus, mis ei võimalda kogunemisekohta ilmuda; 2) viibimine emapuhkuse, isapuhkusel, lapsendaja või vanema puhkusel; 3) töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal; 4) viibimine vahi all; 5) kui isik on VangSi tähenduses kinnipeetav või vahistatu; 6) transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral. Eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tingimus t es ei ole reservis olev a isiku, k es töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal, kutsumine erakorralisse reservasendusteenistusse põhjendatud , kuna tema tavapärane töö eeldab samuti panustamist riigikaitsesse. Sarnaselt on korraldatud ka kaitseväeteenistuses lisaõppekogunemis ele kutsumine ja mobiliseerimine , kus riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal olevaid reservis olevaid isikuid ei kaasata. Muude eelloetletud asjaolude puhul on lähtutud sellest, et isiku terviseseisundist tulenevalt või tema liikumisvabaduse piirangute tõttu, ei ole ta võimeline asuma täitma oma kohustust erakorralises reservasendusteenistuses. Toodud asjaolud ei pruugi oll a asutusele ja KRAle enne erakorralise reservasendusteenistuse osalemis e teate saatmist teada. Nimetatud asjaolude esinemisel tuleb osalemise kohustuse teate saanud reservis oleval isikul esitada viivitamata KRAle taotluse, koos asjaolu tõendavate dokumentidega (§ 80 11 ) . KRA vabastab isiku erakorralisest reservasendusteenistuses t ja teavitab sellest erakorralist reservas endusteenistus t läbiviivat asutust. Erakorralises reservasendusteenistuses osalemi n e lõpeb samadel tingimustel nagu reservasendusteenistus § -s 80 6 sätestatu kohaselt (vt § 80 6 selgitust). Enne erakorralise reservasendusteenistuse kestuse lõppu vabastab KRA reservasendusteenistuja, kes ei ole võimeline tervislikel põhjustel erakorralises reservasendusteenistuses osalem ist jätkama , kui isiku suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist, kui erakorralises asendusteenistuses osalemise ajal on jõustunud kohtuotsus, millega mõistetakse reservasendusteenistujal e karistuseks reaalne vangistus või asutuse, kelle juures toimub erakorraline reservas endusteenistus, taotluse alusel, erakorralisest reservasendusteenistusest. Erakorralisest reservasendusteenistusest vabastamise otsuse isiku suhtes teeb KRA (§ 80 13 ) . Erakorralises reservasendusteenistuses osalevale isikule nähakse ette eelnõu § -s 80 1 4 tagatised. Erakorralisse reservasend usteenistusse kutsutud isikule hüvitatakse piirmäära ulatuses sõidukulu kogunemiskohta ja tagasi. Sõidukulude hüvitamise piirmäärad kehtestatakse kaitseministri määrusega sarnaselt õppekogunemisel osalenud reservis oleva isi ku sõidukulude hüvitamisega. Kaitseministri 06.02.2013 määruse nr 7 „Ajateenijale ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulude hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ kohaselt hüvitatakse Eesti piires sõidukulud kogunemiskohta ja tagasi sõidupileti maksumuse kahekordses ulatuses või isikliku mootorsõiduki kasutamist tõendava dokumendi alusel kokku kuni 40 euro ulatuses. Rahvastikuregistri andmete l välisriigis elavale reservis olevale isikule hüvitatakse sõidukulu kokku kuni 125 euro ulatus es. Hüvitise maksab välja asutus, kelle taotlusel KRA kutsus reservis oleva isiku erakorralisse reservasendusteenistusse. Reservasendusteenistujale makstakse erakorralises reservasendusteenistuses osalemise ajal toetust. Toetuse ulatus kehtestatakse Vaba riigi Valitsuse määrusega. Eelnõu väljatöötamise käigus hinnati võimaliku toetuse suuruse kehtestamist. Arutelude käigus jõuti tõdemusele, et reservasendusteenistuja j a sõduri auastme põhiliigis oleva kaitseväelase töö on sarnase tasemega ja sellest johtuvalt oleks kohane ka sarnase toetuse kehtestamine. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud sõduri auastme põhiliigis oleva reservväealase toetuseks 37€ päevas. Toetus makstakse asutuse eelarvest, kelle juures toimub erakorraline reservasendusteenistus. Erinevalt mobilisatsiooni korral sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud reservis oleva isiku teenistuse tasus tamisele , kus isikule makstakse töötasu, makstakse erakorralise reservteenistuse ajal reservasendusteenistujale toetust. Selline lähenemine on tingitud reservasendusteenistujate ühetaolisest kohtlemisest – saadav rahaline toet us on sarnane kõigile ja see ei sõltu tehtava töö sisust. Võttes arvesse kehtivat sõduri auastme põhiliigi toetust, 37€ päevas, on 30 päevase kalen drikuu toetus 1110 € ehk pea kaks korda suurem kui kehtiv töötasu alamäär. Erakorrali s e reservasendusteenistus e eesmärgiks on panustada riigis toimuva äärmusliku ning olulisel hulgal inimressurssi vajava olukorra lahendamiseks. Vastav olukord võib toimuda sellises asukoha s või sellise intensiivsusega , kus teenistusse kutsutud isikutel puudub võimalus päeva lõpuks koju naasta või iseseivalt süüa hankida, mistõttu nähakse eelnõuga ette, et erakorralises reservasendusteenistuses osalemise ajal on erakorralisse reservasendusteenistusse kutsutud isikutele tagatud teenistuskoha asutuse poolt tasuta toitlus tus , majutus ja transport (§ 80 14 l õi g e 3) . Erakorralises reservasendusteenistu ses osalemise ajal haigestumise või vigastada saamisel on reservasendusteenistujal õigus KVTSi 11. peatükis asendusteenistujale ettenähtud teenistusalastele tagatistele seaduses sätestatud ulat uses ja korras. Ka erakorralises reservasendusteenistuses osalemise ajal peavad olema tä idetud töötervishoiu- ja tööohutusnõuded ning nõuete täitmise tagab asutus , ke s ko rraldab erakorrali st reservasendusteenistus t . KVTSi 11 . peatüki tagatised ei ko haldu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal (vt lisatav § 204²). KVTSi 11. peatükis sätestatud tagatistega seotud kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu (vt ka § 80 8 selgitust ) . Seoses erakorralise reservasendusteenistuse korraldusega muudetakse SMSi ning nähakse ette sotsiaalmaksu maksmise erijuhuna ka erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aeg. SMS §-s 6 sätestatakse sotsiaalmaksu maksmise erijuhud, mille kohaselt riik või avalik õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu isiku eest. Kõnesoleva sätte lõike 1 punkti 3 kohaselt maksab riik sotsiaalmaksu ajateenija või asendusteenistuja eest ehk perioodil, mil isik on ajateenistuses või asendusteenistuses. Erakorralises reservasendusteenistuses osalemisel ei ole seadusest tulenevat kestust ega kindlaksmääratud aega, s.t erakorralises reservasendusteenistuses osalemine sõltub olukorra kestusest ning Vabariigi Valitsuse otsusest. Et tagada reservasendu steenistuja ravikindlustuse jätkumine ka pärast olukorra lõppu (eriti olukorras, kus reservasendusteenistuja võib kaotada osalemise ajal oma töökoha), täiendatakse SMS § 6 l õike 1 p unkti 3 ning lisatakse sotsiaalmaksu maksmise erijuhuna , et riik maksab sotsiaalmaksu erakorralises reservasendusteenistuses osalev a reservas endusteenistuja eest . Sotsiaalmaksu arvestust peab ja makseid teeb KRA ning tehtud kulu hüvitab KRAle asutus või isik, kelle juures toimu s erakorraline reservasendusteenistus. P aragrahvi 1 p unktiga 108 muude takse KVTS § 81 lõike 4 punkte 4 ja 5. Paragrahvis 81 sätestatakse , millistel alustel ei tunnista KRA oma otsusega kaitseväekohustust võtta soovivat isikut kaitseväekohustuslaseks. Muudatuse kohaselt asendatakse punktis 4 terminite ühtlustamise eesmärgil mõiste „vabadusekaotuslik karistus“ mõistega „reaalne vangistus“ ning punkt 5 sõnastatakse selliselt, et kaitseväekohustuslaseks ei tunnistata isikut, kes on süüdi mõistetud kuriteos, mille eest on isikule karistusena ettenähtud reaalne vangistus üle ühe aasta . Siinkohal ei loe, kas karistu sandmed on kantud karistusarhiivi KarRSi sätestatud korras. Paragrahvi 1 punktiga 109 täiendatakse § 81 lõikega 4 1 , mis käsitleb kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamist. Kehtiva seaduse (§ 81 lõige 4 p unkt 6) kohaselt ei tunnistata kaitseväekohustust võtta soovivat isikut KRA otsusega kaitseväekohustuslaseks, kui tema terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele. Eelnõus sätestatakse, et kaitseväekohustus t võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust hinnatakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja hindamine toimub KVTSi § 2 6 1 lõike 11 alusel kaitseministri määrusega kehtestatud korras. Isiku puhul, kes soovib võtta kaitseväekohustust ja asuda tegevteenistusse, hinnatakse terviseseisundi vastavust KVTSi § 98 lõike 1 alusel tegevväelase tervisenõuete suhtes ( vt ka eelnõuga KVTSi lisatud §-i 26 1 sõnastust ). Paragrahvi 1 punktiga 110 muudetakse § 8 1 lõiget 5 . Kehtiva seaduse kohaselt teatab KRA kaitseväekohustuseta isikule terviseseisundi hindamiseks arstlikku komisjoni ilmumise aja ja koha. Sätte sõnastust muudetakse seoses sellega, et arstlike komisjonide tegevus lõpetatakse ja terviseseisundi hindamist asub korraldama KRA. Samuti asendatakse mõiste „kaitseväekohustuseta isik“ mõistega „kaitseväekohustust võtta sooviv isik“, kuna terviseseisundi hindamise eelduseks on isiku esitatud taotlus kaitseväek ohustuse võtmiseks (KVTS § 81 lõige 2). Sarnaselt kutsealuste ja reservis olevate isikutega nähakse ka kaitseväekohustust võtta soovivate isikute puhul ette, et arstlik läbivaatus ja terviseuuringud tehakse ainult juhul, kui TISi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal ei ole võimalik isiku terviseseisundit hinnata. P aragrahvi 1 p unktiga 111 täiendatakse § 81 lõikega 5 1 , mis käsitleb terviseseisundi hindamiseks ettenähtud arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks hüvitise maksmist kaitseväekohustust võtta soovivatele isikutele . Kaitseväekohustust saab võtta isik, kellel see ei tulene seadusest või kes on sellest vabastatud. Näiteks saab o mal soovil kaitseväekohustuse võtta naissoost isik, kes soovib asuda ajateenistusse või tegevteenistusse. KVTSis puudub hetkel õiguslik alus kaitseväekohustust võtta soovivale isikule terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamiseks , kuigi kutsealuste ja reservis olevate isikute puhul on vastav h üvitis ette nähtud (KVTS § 36 lõige 1, § 80 lõige 3) . Sõidu- ja toidukulu hüvitamise kord ja ulatus on KVTS § 36 lõike 2 ja § 80 lõike 4 alusel kehtestatud k aitseministri määrusega , mille kohaselt on ettenähtud hüvitise ulatus 10 eurot. Selleks, et soodustada naiste asumist ajateenistusse, peab nendele kaitseväekohustuse võtmiseks ja ajateenistusse asumiseks ettenähtud tervisekontrolli läbimine olema korraldatud samadel tingimustel nagu kutsealuste puhul, sh tuleks hüvitada arstlikul läbivaatusel ja terviseuuringutel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu. 2019. aastal läbis KRA arstliku komisjoni 65 ajateenistusse asuda soovivat naissoost isikut. Kui arvestada, et aastas läbib terviseseisundi hindamiseks arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud kuni 100 ajateenistusse asuda soovivat naissoost isikut, siis kokku tulek s hüvitist maksta 1000 euro ulatuses aastas . Paragrahvi 1 punkti de ga 11 2 ja 11 3 muudetakse § 82 lõiget 5 ja sama paragrahvi täiendatakse lõigetega 5 1 – 5 4 , mis käsitlevad ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi ja kutsesobivuse hindamist. Lõike 5 sõnastust muudetakse seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega ning lõigetes 5 1 –5 4 kehtestatakse KVTS §-dega 35 ja 36 sarnane regulatsioon. Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse KVTS § 26 1 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt ning vajaduse korral teatab KRA ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha . Edaspidi on KRA-l võimalik teha a jateenistusse asuda soovivate le naissoost isikute le kutsesobivuse hindamis t nagu kutsealustelegi ning ühtlasi maksta neile nagu kutsealustelegi kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu de hüvitist . Kutsesobivuse hindamise käigus tehakse kindlaks isiku eelduslik sobivus eel- või põhikutseks tema hariduse ja sõiduki juhtimisõiguse olemasolu järgi ning samuti selgitatakse vestluse käigus välja tema töökogemus, hobid, motivatsioon ja tahe eneseteostuseks ajateenistuses. Seni kehtinud korra kohaselt (vt KVTS § 35) hinnati kutsesobivust vaid kutsealuste puhul, kuid on oluline , et vajadusel saab KRA hinnata ka ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku kutsesobivus t , sest mõlemad hakkavad läbima ajateenistust ning on tähtis , et ajateenistuse läbimine toimuks isikule kõige paremini sobivas kohas. Paragrahvi 1 punktiga 114 muudetakse § 82 lõikeid 8 ja 9 , mis käsitlevad ajateenistusse asuda s ooviva naissoost isiku ajateenistusse võtmise menetlust juhul, kui tema terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Sarnaselt kehtiva seadusega sätestatakse eelnõus, et sellisel juhul peatub ajateenistusse võtmise menetlus üks kord kuni kaheks aastaks ning pärast seda hinnatakse isiku terviseseisundit uuesti. Mõlema sätte sõnastust on muudetud seoses sellega, et tervisesei sundi hindamist ei viida enam läbi arstlikus komisjonis, vaid see toimub KVTSi § 2 6 1 lõike 11 alusel kehtestatud korras. Paragrahvi 1 punktiga 115 muudetakse § 82 lõiget 12 , mis käsitleb juhtumeid, kui ajateenistusse asunud naissoost isik vabastatakse ajateenistusest tervislikel põhjustel vähem kui 90 päeva jooksul pärast ajateenistusse asumist. Võrrelde s kehtiva seadusega on sätte sõnastust muudetud seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega , sisulisi muudatusi sellega ei kaasne. P aragrahvi 1 p unktiga 116 ja 119 muudetakse KVTS § 85 ja § 92 rahuaja ametikoha asukoha ja paikkonna määramise osas . Erinevalt muust avalikust teenistusest ei ole tegevteenistus seotud kon kreetse ametikohaga. ATS § 21 lõike 1 kohaselt võetakse ametnik teenistusse ametikohale nimetamisega. KVTS kohaselt on isiku tegevteenistusse võtmine ja rahuaja ametikohale nimetamine kaks eraldi toimingut (KVTS § 85 tegevteenistusse võtmine ja § 92 rahuaja ametikohale nim etamine). Kehtiva KVTS § 85 lõike 2 punkti 2 kohaselt tuleb tegevteenistusse võtmise käskkirjas ära näidata tegevväelase rahuaja ametikoht , ametikoha asukoht ja paikkond. Kuna tegevteenistusse võtmine ja rahuaja ametikohale nimetamine on kaks eraldi toimingut, ei ole vajalik tegevteenistusse võtmise otsuses eraldi välja tuua rahuaja ametikohta ning rahuaja ametikoha asukohta ja paikkonda. Vastavalt KVTSis antud volitustele võib Kaitseväe juhataja määrata ülemad, kes võivad isikuid tegevteenistusse võt t a ja kes võivad tegevväelasi rahuaja ametikohale nimetada. Alati ei ole need üks ja seesama isik. Näiteks Kaitseliidus rahuaja ametikohale võetav isik võetakse tegevteenistusse Kaitseväe juhataja või tema volitatud Kaitseväes teeniva ülema poolt ja suunatakse teenistusse Kaitseliitu. Kaitseliidus olevale rahuaja ametikohale nimetab tegevväelase Kaitseliidu ülem. Seega ei ole eluliselt alati võimalik täita KVTS § 85 lõikes 2 punktis 2 toodud nõuet. Seega KVTS § 85 lõige 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks ja sellega seotud KVTS § 85 lõiked 4 ja 5 ning rahuaja ametikoha asukoha ja paikkonna määratlused viiakse üle KVTS §-i 92, mida seega täiendatakse lõigetega 5 1 ja 5 2 . Samas on oluline mainida, et kui isiku võtab tegevteenistusse ja määrab rahuaja ametikohale üks ja seesama tegevväelasest ülem, vormistatakse tegevteenistusse võtmine ja rahuaja ametikohale nimetamine sama käskkirjaga. Oluline on igas käskkirjas märkida, millised KVTS-i sätted on käskkirja andmise aluseks. Muudatuse kohaselt ei nähta tegevväelase rahuaja ametikoha asukoha välja too mist ametijuhendis enam ette. ATS § 52 ei sätestata kohustust märkida ametikoha asukoht ametijuhendis, seega ei ole vastav nõue KVTS is samuti vajalik, seda enam, et tegevväelase rahuaja ametikoha asukoht ja paikkond peab kindlasti kajastuma tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamise otsuses (KVTS § 92 l õige 5 ). Seega piisab, kui tegevväelase ametikoha asukoht fikseeritakse rahuaja ametikohale nimetamise käskkirjas. Praktikas on esinenud olukordi, kus tegevväelase rahuaja ametikoht jääb samaks, kuid teenistuse huvides muutub rahuaja ametikoha asuk oht. Kuigi tegevväelast võib teenistuse huvides suunata teenistusse teise asukohta ilma tema nõusolekuta, siis olukorras , kus rahuaja ametikoha asukoht on toodud ametijuhendis , tuleb ametijuhendi muutmisel saavutada tegevväelasega kokkulepe , kuna tegevväelase ametijuhendile kehtivad ATS § -ga 52 kehtestatud nõuded (KVTS § 94 l õige 1). Muudatuste tulemusel on rahuaja ametikoha asukoha ja paikkonna kajastamine rahuaja ametikoha nimetamisel selgem ja vähendab töökoormust tegevväelaste teenistuse korraldamisel. Muudatus ei too kaasa tegevväelase õiguste vähenemist võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga – tegevväelane ei saa keelduda ametikohale nimetamisest , mis paikneb teises kohaliku omavalitsuse üksuses, sarnaselt muu avaliku teenistusega. Tegemist on tegevteenistuse eripäraga, mis lähtub riigi sõjalise kaitse huvist. Par a grahvi 1 punktiga 117 muudetakse KVT S § 87 lõiget 3, mis kä sitleb tegevväelase tähtaj a list tege vteenistusse võtmist ressursim ahukale koolitusele saatmisel. Kehtiv a sõnastuse kohaselt võet ak se tegevväelane, kes saadetakse ressursimahukale koolitusele , tegevteenistusse kuni kümneks aastaks lähtuvalt koolituse maksumuses t. Samas ei ole ette nähtud t egevteenistuse s olemise kohustuse määramist olenevalt koolituse kestusest na gu see on ühe tingimusena sätestatud KVTS § 1 56 lõikes 1 , kus on toodud ressursimahuka koolituse mõiste. Viidatud sätte kohaselt on ressursimahukas koolitus selline koolitus , mille kestus on pikem kui 90 päeva või mille ma ksumus ületab kuuekordset kuu töötasu ala m määra. Kuna sõjaväeli s e väljaõ ppe kes tus võib olla kohati väga pikk ja samas riigile vähem kulukas , kui viidatud mõistes toodud (näiteks välisriigis toimuvad koolitused, mille eest maksab liitlasriik), on riigile (Kaitsev äele) oluline siduda koolituse saanud tegevväelane pikemaajalisemalt organisatsiooniga, et saad ud teadmised rakendataks organisatsiooni toimimise huvides. Sellised koolitused on näiteks erin e vate relvasüsteemide koolitused ning need on olulise tähtsusega kaitsevõime arendamisel ja relvasüste em ide integreerimisel. Eeltoodust lähtuvalt lisatakse ühe tingimusena tegevteenistuse pikkuse arvestamisel e ka koolituse kestus. Muudatus tagab sarnase t eenistus es olemise koh us tuse määramise nii tegevteenistusse võetavale kui tegevteenistuses olevale isikule. Samuti t uuakse m uudatusega sisse viide KVTS § 156 lõike 7 alusel antavavale kaitseministri mää rusele, millega kehtestatakse sõltuvalt ressursimahuka koolit u se kestusest või maksumusest teenistuses olemise koh ustus. Muudatusega tagatakse ühetaoline te enistuses olemise kohustuse määramine nii tegevteenistusse võtmisel ja ressursimahukale kool itusele suunamisel kui määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise korral teenistuses olemise koh us tuse määramisel. Ka praegu arvestat akse tegevteenistusse võtmisel viidatud kaitsemin i st r i määruse ga kehtestatud tähtaegu , mis sõltuvad kas koolituse maksumusest või kestusest . P aragrahvi 1 p unktiga 118 muudetakse KVTS § 92 lõige t 4. Kehtiva KVTSi § 92 l õi k e 4 kohaselt võib tegevväelase teenistuse huvides nimetada madalamale rahuaja ametikohale tegevväelase kirjalikul nõusolekul . Erinevalt muust avalikust teenistusest ei ole tegevteenistus seotud konkreetse ametikohaga. ATS § 21 lõike 1 kohaselt võetakse a metnik teenistusse ametikohale nimetamisega . Ametnikku võib teatud tingimustel küll tähtajatult üle viia ATS § 92 alusel, samas kehtib üldprintsiip, et tähtajatu üleviimise korral ei tohi ametniku põhipalk ega ametikoha asukoht muutuda ametniku nõusolekuta. Erinevalt tegevteenistusest ei ole avalikus teenistuses ette nähtud teenistuja tähtajatut üleviimist ametiasutuse poolt ametniku nõusolekuta . Isiku tegevteenistusse võtmisel ei ole see seotud konkreetse rahuaja ametikohaga. KVTS § 133 punkti 1 kohaselt võib tegevväelase rahuaja ametikohalt vabastada, kui teda tahetakse nimetada uuele rahuaja ametikohale (KVTS § 134 lõige 1). Seejuures ei ole uuele rahuaja ametikohale nimetamisel nõutav tegevväelase nõusolek, kui uus rahuaja ametikoht on sama tasemega, mis eelmine rahuaja ametikoht. Nõusolekut ei ole vaja ka siis, kui rahuaja ametikoha asukoht muutub või uuel ametikohal on põhipalk väiksem. Kehtib nõue, et uuele rahuaja ametikohale nimetamisest tuleb tegevväelast teavitada vähemalt seitse kalendripäeva ette (KVTS § 134 lõige 2). Madalam rahuaja ametikoha mõiste ei ole KVTSis sisustatud. Rahuaja ametikohale nimetamiseks peavad olema täidetud ametikoha nõuded, milleks on ametikohal nõutav haridus, sõjaväeline auaste, sõjaväeline väljaõpe, vastavus tervise- ja füüsilistele nõuetele (KVTS § 92 l õige 3). Seega on iga ametikoht seotud selgete kvalifikatsiooni- ja haridusnõuetega. Tegevväelase liikumine rahuaja ametikohtade vahel teenistuslikke huve arvestades toimub vertikaalselt või horisontaalse l t. Kui vertikaalne liikumine toob üldjuhul kaasa liikumise juhtimistasandite vahel, kus rahuaja ametikohale nimetamine võib eeldada uue auastme andmist, ei ole välistatud ka liikumine rahuaja ametikohale, mille eelduseks on tegevväelasel juba olemasolev auaste. Lähtudes eeltoodust, võib madalama ametikoha mõistet käsitleda selliselt, et tegemist on ametikohaga, millel nõutud haridus, sõjaväeline auaste ja sõjaväeline väljaõpe on madalam kui tegevväelase senisel ametikohal. Kui tegevväelane tahetakse nimetada ametikohale, mille kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded on madalamad kui ametikohal, millel tegevväelane teenis, peab selleks olema kehtiva KVTS § 92 lõike 4 järgi tegevväelase kirjalik nõusolek. Samas esineb olukordi, kus samade kvalifikatsiooni- ja haridusnõuetega kaks ametikohta on erinevalt tasustatud, lähtudes ametikoha funktsioonist ja mõjuulatuse st. Samas on nõutav tegevväelase nõusolek üksnes olukordades, kus ta viiakse madalamale rahuaja ametikohale teenistuse huvides. Näiteks roteeritakse Kaitseväes aastas keskmiselt 130 vanemohvitseri ametikohal olevat tegevväelast, kellest 20-30 puhul on toim u nud palga vähendamine, mis on jäänud 5-7% vahemikku (150€ kuus). Kaitseväeteenistuses lähtutakse karjäärisüsteemi ja rotatsiooni põhimõtete kujundamisel, et ametikohale kinnitatud põhipalga määr peab lähtuma ametikoha ülesannetest, mitte konkreetsest isikust, kes amet ikohta täidab. See oli kehtiva palgasüsteemi loomisel üks peamisi eesmärke. Kui Kaitsevägi lähtuks praktikast, et teenistuse huvides uuele sama tasemega ametikohale nimetamisel tuleb küsida tegevväelaselt alati nõusolekut, kui tema palk uuel ametikoha l väheneb või teenistuskoht muutub , siis tähendaks see Kaitseväe jaoks sisuliselt seda, et tegevväelaste roteerimine senise praktika kohaselt muutuks võimatuks. Kaitseväel ei oleks võimalik isikut teenistuse huvides uuele ametikohale nimetada, kuivõrd sõltumata ametikoha ülesannetest , nö külmutatud palgataseme säilitamine , ei oleks kooskõlas palgasüsteemi eesmärkidega (palk lähtub ametikoha ülesannetest, mitte isikust) ega ka personalikulude paisumise tõttu enam riigile jõukohane. Senine teenistuse huvides uuele ametikohale nimetamise võimalus kui kaitseväeteenistuse eripära kaoks ära. Asjaolu, et sama tasemega uuele ametikohale nimetamisel võib isiku töötasu teatud määral väheneda, on olnud läbi aegade kaitseväeteenistuses tavapärane, mis on andnud võimaluse Kaitseväel tegevväelasi roteerida vajadusel ka teenistuse huvidest lähtuvalt. Iga kaitseväelane on pidanud oma elu korraldamisel arvestama võimalusega, et teda võidakse nimetada uuele ametikohale tema nõusolekuta. Teenistuse huvides uuele ametikohale nimetamise alus KVTS-is viitab olulisele avalikule huvile sõjaväelise auastmega ametikohtade operatiivse ümberkomplekteerimise suhtes , eesmärgiga tagada Kaitseväe valmidus sõjaliste ülesannete täitmiseks . Seega on oluline, et roteerimise võimalus teenistuse huvides oleks ka edaspidi praktikas rakendatav. Eelnevast nähtub, et mõiste „madalam rahuaja ametikoht“ on õiguslikult sisustamata ja mitmeti tõlgendatav , ning ei ole seotud tegevväelaste palgasüsteemiga. Samuti ei taga senine regulatsioon tegevväelasele piisavas ulatuses kindlust palga vähendamise suuruse osas . Lähtudes senisest praktikast võib teoreetiliselt vähenda tegevväelase pal k a kuni vähima rahuaja ametikoha palgataseme miinimummäärani, mis on 600€. Eelnõuga loobutakse nõusoleku küsimisest madalamale ametikohale viimisel. Täiendava meetmena sätestatakse eelnõuga rahuaja ametikohale nimetamisel palga määramise kord, kui rahuaja ametikohale vastav palgatase, millele isik nimetatakse, on väiksem rahuaja ametikoha palgatasemest, millelt isik vabastatakse. Et tegevväelasel e oleks tagatud suurem õiguskaitse palga säilimise osas , võrreldes kehtiva sõnastusega , muudetakse KVTS § 92 lõiget 4 selliselt, et teenistuse huvides teisele rahuaja ametikohale viimisel seatakse palga vähenemise piiriks kuni 10% senisest palgast ja et selline palga vähendamine võib toimuda kord viie aasta jooksul. Kuni 10% piirang tuleb senisest Kaitseväe palgasüsteemist , kus sama tasemega rahuaja ametikoha palk võib erineda kuni 10% sõltuvalt ametikoha paiknemisest struktuuris ja juhtimisulatusest. Viie aasta piirang lähtub Kaitseväe rotatsioonide ajast, kus ühel rahuaja ametikohal on rotatsiooni pikkuseks 3-5 aastat. On oluline mainida, et palgasüsteemi kujundamine on Kaitseväe juhataja pädevuses , kes saab seda vastavalt vajadusele kujundada , lähtudes KVTSist. Muudetavad sätted seavad Kaitseväe juhatajale piiri, millises ulatuses on tal võimalik palgasüsteemi kujundada. Olemuslikul t jääb Kaitseväes kehtima senine praktika. Samas on tagatud tegevväelastele selgem kaitse ja õigusselgus palga kujunemise osas, säilitades samas Kaitseväele võimaluse teenistust ümber korraldada sõjalise riigikaitse eesmärkidest lähtuvalt. P aragrahvi 1 p unktiga 120 muudetakse KVTS § 92 lõiget 8. Muudatuse kohaselt pikendatakse rahuaja ametikohale nimetatud , kuid rahuaja ametikohal nõutava hariduseta, sõjaväelise auastmeta ja sõjaväli se väljaõppeta tegevväelasele ettenähtud aega nõutava hariduse või sõjaväelise väljaõppe omandamiseks seniselt ühelt aastalt kahele aastale. Muudatus on tingitud Kaitseväe väljaõppe korraldusest , kus sõjaväelise tasemeõppe kursused vanemallohvitseridele ja ohvitseridele toimuvad üks kord kalendriaastas. Näiteks korraldatakse pataljoni staabiohvitseri kursust üks kord aastas, väljaõppe periood algab septembris ja lõppeb järgmise aasta mais. Kui tegevteenistusse võetakse isik, kes omab küll ametikohal nõutavat mittesõjalist erialast pädevust , aga kelle l puudub ametikohal nõutav pataljoni staabiohvitseri kursus, siis teenistusse võtmisel aasta viimases kvartalis ei ole talle võimalik aasta jooksul ametikohal ettenähtud sõjaväelist väljaõpet Kaitseväest tingitu d asjaoludel tagada. Samas on Kaitseväe jaoks oluline, et tegevteenistusse sobilikud isikud oleksid võimalusel operatiivselt tegevteenistusse vormistatud. Seeläbi on tagatud paremini Kaitseväkke värbamine ja seega ka Kaitseväele pandud ülesannete täitmine. Rahuaja ametikohal kohustusliku hariduse ja sõjaväelise väljaõppe omandamise aja pikendamine kahe aastani arvestab Kaitseväe võimalusi väljaõpet pakkuda. P aragrahvi 1 p unktiga 121 täiendatakse KVTSi § 95 lõikega 7, millega sätestatakse, et rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamist ei kohaldata Kaitseväe Akadeemias (edaspidi KVA ) rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes õppivatele tegevväelastele, välja arvatud § 92 lõikes 3 sätestatud tervisenõuete le ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele vastavuse osas . 1. mail 2019 . a jõustus KVA uus põhimäärus, millega muutus KVA struktuur . R akenduskõrgharidus- ja magistriõppes õppivad tegevväelased moodustavad akadeemia allüksuse – õppurkorpuse . KVTS § 95 lõike 1 alusel hindab tegevväelase vastavust rahuaja ametikoha nõuetele tegevväelase vahetu ülem kord aastas. Seega õppurkorpuse ülem kui õppurite vahetu ülem peaks kord aastas hindama ca 170 õppurit. Selline tegevus moodustaks õppurkorpuse ülema tööajast ebamõistlikult suure osa. KVTSi §-i 95 lõikes 2 sätestatud rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise puhul tuleb eristada kahte erinevat hindamist: a) ametikoha nõuetele vastamine, mida tuleb käsitleda koosmõjus KVTSi § 92 lõikega 3 ning b) hakkamasaamist teenistusülesannetega. Teenistusülesannetega hakkamasaamise hindamine toimub regulaarselt õpingute jooksul, väljendudes õppuri hinnete kaudu edasijõudmises või edasijõudmatuses. Seega ei ole põhjendatud eraldiseisva hindamise läbiviimine. Kuigi KVA üliõpilaste vahetu ülem ei hinda oma alluvate hakkama saamist teenistusülesannetega, tuleb ülemal kontrollida , et õppurite puhul on täidetud KVTSi § 92 lõikes 3 sätestatud tervisenõuded ja füüsilise ettevalmistuse nõuded. P aragrahvi 1 p unktiga 122 muudetakse KVTSi § 98 , mis käsitleb tegevväelase arstlikku läbivaatust ja tervisenõuetele vastavuse hindamist. Võrreldes kehtiva seadusega muudetakse sõnastust seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamisega ning täpsustatakse tegevväelase arstliku läbivaatuse ja terviseseisundi hindamise korda. Lõikes 1 nähakse ette, millistel juhtudel peab tegevväelane läbima tervisenõuetele vastavuse hindamise vastavalt KVTSi § 2 6 1 lõikes 11 sätestatud korrale. Sät e hõlmab kehtiva KVTSi § 98 lõigete s 1 ja 3 nimetatud juhtusid ehk enne tegevteenistusse võtmist, tegevteenistuses viibimise ajal iga kolme aasta tagant (kui terviseseisundi hindamise käigus ei ole sätestatud lühemat tähtaega) ja vähemalt 60 järjestikust päeva kestnud ajutise töövõimetuse korral. Kui praegu peavad kõik tegevväela sed tervisenõuetele vastavuse hindamiseks ettenähtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud läbima Kaitseväe arstlik us komisjon is , siis eelnõu kohaselt (KVTSi § 2 6 1 lõige 5 ) saab tegevväelase terviseseisundit hinnata Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajadusel teisi tervishoiuteenuse osutajaid (vt ka eelnõu § 1 p unktis 1 7 toodud selgitusi). See võimalda b tegevväelastele ettenähtud tervisekontrolli tegemis t korraldada senisest otstarbekamalt ja kaasata eriarste vastavalt vajadusele. Täpsem kord tegevväelaste terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse hindamiseks ettenähtud tervisekontrolli tegemiseks kehtestatakse KVTS § 2 6 1 lõike 11 alusel kaitseministri määrusega. Lõikes 2 sätestatakse, et tegevväelase tervisenõu e tele vastavuse hindamiseks peab tegevtee nistusse asuda sooviv isik andma nõusoleku tema kohta TISis ole vate isikuandmete kasutamiseks. Eelnõu § 1 punktis 6 sätestatud muudatuse kohaselt on tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil juurdepääs TISis olevatele andmetele , kui isik on tegevteenistusse võtmise taotluse esitamisel andnud selleks nõusoleku. Ilma TIS is olevaid andmeid nägemata ei ole arstil võimalik hinnata, kas isiku terviseseisund vastab tegevväelasele ettenähtud tervisenõu etele ja sellisel juhul ei saa isik tegevteenistusse asuda. Lõikes 3 sätestatakse arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemine juhul, kui tegevväelane lähetatakse rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile. Tegevväelase terviseseisundis võib esineda tervisehäireid, mis ei takista tavapäraste teenistusülesannete täitmist, kuid rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise korral on need töökeskkonna eripära, arstiabi piiratud kättesaadavuse vms põhjustel siiski vastunäidustatud. Seega on lõikes 3 sätestatud arstliku läbivaatuse eesmärk hinnata tegevväelase terviseseisundi sobivust konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise seisukohast ja samuti tuvastada võimalikke haiguslikke seisundeid pärast sellelt naasmist. Kehtiva KVTSi § 98 lõikes 5 on sätestatud, et arstlik läbivaatus ja terviseuuringud tuleb teha 30 päeva jooksul enne lähetuse algust ja 30 päeva jooksul pärast lähetuse lõppemist , kuid tegelikkuses võib sõltuvalt lähetuse kestusest ja teenistuse iseloomust olla tervisekontrolli sisu ja tähtaeg erinevate rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide puhul erinev. Näiteks vaimse tervisega seotud probleemid võivad ilmneda pikema aja jooksul pärast lähetuse lõppemist, mistõttu on eelnõus pärast rahvusvaheliselt sõjaliselt operatsioonilt naasmist ettenähtud tervisekontrolli tähtaega pikendatud 90 päevani . Lõike 4 kohaselt saab Kaitseväe juhataja kehtestada täpsema korra, mille alusel toimub rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise korral ettenähtud arstlik u läbivaatus e ja terviseuuringute tegemine . Lõiked 5 – 7 vastavad kehtiva KVTSi § 98 lõigetele 2, 4 ja 6 ning sisulisi muudatusi nende osas ei kaasne. Paragrahvi 1 punktiga 123 jäetakse KVTS § 99 lõikes 4 välja sõna “struktuuriüksuse“ . Muudatusega lisatakse paindlikkust valitsusasutuse sees Kaitseväe juhataja poolt ülesannete delegeerimisel. Kaitseväe nimel otsuse tegemise volitust ei ole alati mõistlik anda üksnes struktuuriüksuse ülemale. Näiteks võib pataljoni ülem olla seotud riigi kaitsmiseks oluliste ülesannetega ja sellel ajal ei pruugi tal olla aega või võimalust teiste toimingute tegemiseks. Seega on volituse laiendamisel positiivne mõju Kaitseväe ülesannete täitmisele kriitilistes olukordades. P aragrahvi 1 p unktiga 124 täiendatakse KVTSi § 104 lõiget 1 punktiga 7 . KKS § 21 lõike 1 alusel on SP täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanded on menetleda süütegusid ja distsiplinaarsüütegusid, teha järelevalvet kaitseväelise distsipliini järgimise üle, teha haldus- ja riiklikku järelevalvet ning osutada isikukaitset. SP on sarnaselt politseile riiklikule järelevalvele ja korrakaitsele suunatud institutsioon. Politsei on seejuures eelkõige suunatud üldise korra kaitsele ja SP relvajõudude siseselt, kuid ei ole välistatud SP osalemine üldises korrakaitses ja vastupidi. Näiteks Kanadas täidab sõjaväestatud politsei hajaasustusega aladel üldkorrakaitse ülesandeid. Praktikas on SP le aasta-aastalt lisandunud teenistusülesanded, kus tegevväelastel , kes täidavad KKS § 21 lõike 1 alusel isikukaitse- või sarnase eesmärgiga julgestusülesandeid (näiteks konvoide turvamine) (edaspidi koos julgestusülesande d ) ei ole võimalik järgida ATSi tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid. Samuti ei ole summeeritud tööaja arvestamine kohaldatav kuna teenistusülesandeid tuleb täita pikemalt kui 24 tundi. SP teostas 2017 . a 57 ja 2018 . a 56 suuremahulist julgestusülesannet , millele e i kohalduks ATS regulatsioon ja kuhu oli kaasatud 5 – 15 tegevväelast keskmiselt 1 – 3 päeva ühe osalemise kohta . Muudatus mõjutab eelkõige neid SP tegevväelasi, kes täidavad konkreetseid julgestusülesandeid . Näiteks SP operatiivgrupi tegevväelased. Kaitseväe juhatajal on kohustus sätestada konkreetsemad SP ülesanded, millede täitmise ajal ei kohaldata tegevväelasele ATSi tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid. Selline ülesannete piiritlemine tagab tegevväelasele selguse, millistel juhtudel võib Kaitsevägi teda täiendavalt koormata ja kus ei kehti tavapärased tööaja arvestuse reeglid . Samuti on oluline hinnata tegevuse ajalist intensiivsust ja puhkuse andmist ülesannete täitmise kestel , tagamaks tegevväelase tervise säilimise ja teenistusülesannete ohutu täitmise. Tegevväelasele hüvitatakse tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja (KVTS § 104 l õige 3). P aragrahvi 1 p unktiga 125 muudetakse KVTS § 105 l õiget 1 . ATSist tulenevaid töö- ja puhkeaja korralduse sätteid ei kohaldata tegevväelasele lähetuse ajal. Lähetuse ajal on tegevväelasele ette nähtud vaid puhkeaja andmine iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg. Kaitseväes on praktikas tekkinud olukordi, kus tegevväelane on suunatud lühiajalise lähetusega täitma teenistusülesandeid teise struktuuriüksusesse , kus teenistusülesannete täitmine leiab aset koos teise struktuuriüksuse tegevväelastega. Lähetatud tegevväelasele lähetuses olles tehtud ületunnitööd ei hüvita t a , kuid tegevväelasele, kes täidab teenistusülesandeid enda rahuaja ametikoha asukohas, hüvitatakse ületunnitöö rahas või puhkeaja andmisega . Antud olukorras täidavad kaks tegevväelast samu teenistusülesandeid, kuid tegevväelasele, kes suunatakse riigisisese lähetusega täitma teenistusülesandeid teises paikkonnas, ületunnitööd rahas hüvitada ei saa. Seega on tegu samu ülesandeid täitvate tegevväelaste ebavõrd se kohtlemi sega . Samuti on esinenud olukordi, kus lühiajalistes välislähetustes viibimisel on olnud vajalik lähetuse iseloomust tulenevalt panustada olulisel määral rohkem tööülesannete täitmisse, kui on üldine tööaja norm. Sellistel puhkudel ei ole seni saanud täiendavalt panustatud aega kuidagi kompenseerida, mis on mõjunud negatiivselt tegevväelaste moraalile ja pühendumusele. Seetõttu on vajalik, et lähetatud tegevväelasele oleks võimalik lähetuse ajal tehtud ületunnid tasustada . Eelnõuga muudetakse KVTS § 105 lõiget 1 nii, et edaspidi ei kohaldata ATSist tulenevaid töö- ja puhkeaja korralduse sätteid tegevväelasele lähetuse ajal rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile, pikaajalisse välislähetusse või koolitusele. Nendel puhkudel kohaldub tegevväelastele töökorraldus, mis ei sõltu Kaitseväest , vaid rahvusvahelise sõjalise operatsiooni või sihtriigi eripäradest ja töökorraldusest ning õppetöö korraldusest. 2018. aastal oli teenistusülesannete täitmisele lühiajaliselt lähetatud 2403 tegevväelast 12 126 korral ning kokku viibiti lähetuses 67 365 kalendripäeva. Enamike lühiajaliste lähetuste puhul ületunde ei tehta. Hinnangulis elt tehakse aastas keskmiselt 6 063 ületundi lühiajaliste lähetuste ajal, mis tähendab tegevväelaste keskmise tunnitasu 10,6 € (neto) korral kulu suurusjärgus 100 000 € aastas. P aragrahvi 1 p unkti de ga 126 ja 127 muudetakse KVTS § 106 lõike 3 punkti de s 1 ja 3 toodud tegevväelase puhkusele lubamise volituse ulatust. Alates 1. jaanuarist 2017 . a on Kaitseväes kasutusel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja sellega liidestatud RTIP. RTIPis on võimalik teostada personaliga seotud toiminguid, sh puhkuste haldus, väikse töö koormusega ja ühtsete põhimõtete alusel. Kaitsevägi on rakendamas teiste riigiasutustega sarnaseid personali andmehalduse vahendeid . Samas on tegevteenistust puudutavad regulatsioonid kohati erinevad. Kui ATSis on puhkuse andmine ette nähtud ametisse nimetamisega õigusega isikule või tema volitatud isikule (ATS § 43 l õige 3), siis KVTS § 106 lõike 3 punkti 1 kohaselt lubab tegevväelase puhkusele asutuse juht või tema volitatud ülem, kuid mitte madalam kui struktuuriüksuse ülem. Suunatud tegevväelaste puhul üksnes asutuse juht (KVTS § 106 lõige 3 punkt 3). Volituse andmise piiramine struktuuriüksuse ülemaga või asutuse juhiga ei võimalda puhkuse andmist piisavas ulatuses allapoole volitada. Näiteks on Kaitseväe struktuuriüksuseks Kaitseväe peastaap. Peastaabis on osakonnad, mis ei ole struktuuriüksuse staatuses. Peastaabi isikkoosseis on enam kui 200 inimest. Kui ametnike ja töötajate puhul saab puhkuse andmise volitada osakonna ülemale, mis on mõistlik arvestades, et osakonna ülem peab planeerima osakonna tööd ja ressursse, siis tegevväelaste puhul seda teha ei saa ja seega on vaja luua kaks paralleelset menetlust tegevväelastele ning ametnikele ja töötajatele. Selline lähenemine ei ole otstarbek a s ja ei võimalda Kaitseväel kogu ulatuses rakendada riigi poolt loodud võimalusi personaliprotsesside optimeerimiseks. Muudatusega tekib Kaitseväe juhatajal või Kaitseliidu ülemal ning suunamise korral asutuse juhil võimalus vastavalt vajadusele delegeerida tegevväelaste puhkuse andmine tasemele, mis on optimaalne ja sarnane ametnikele ja töötajatele. Paragrahvi 1 punktidega 128 ja 129 tunnistatakse kehtetuks KVTS § 111 ning muudetakse KVTS § 111 1 lõiget 1. Tegevväelaste eluruumi ja majutuse tagamine on reguleeritud KVTS §-des 111 ja 111 1 . KVTS § 111 kohaselt võib tegevväelasele anda kasutada tööandja eluruumi tema nimetamisel rahuaja ametikohale, mis asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, kus tegevväelasel ei ole eluruumi. Eluruum on defineeritud kui tegevväelase valdusse antud ruum, mida võivad kasutustähtaja jooksul eluruumina kasutada tegevväelane ja temaga koos elav isik või isikud (KVTS § 111 lg 1 1 ). Tulenevalt kehtiva KVTS § 111 1 lõikest 1 võib tegevväelase teenistusülesannete täitmise ajal majutada Kaitseväe julgeolekualal selleks ettenähtud ruumis ja selle eest ei võeta tasu. Tegevväelase majutamise regulatsioon lisati KVTSi aastal 2016. Viidatud eelnõu seletuskirja kohaselt: „KVTS kohaselt on tegevväelasele antavaks eluruumiks vaid selline eluruum, mida tegevväelane võib kasutada elamiseks koos lähedastega. Tööandja eluruumi termini seadusesse lisamise eesmärk on eristada tegevväelase isiklikku kasutusõigust ja teenistusülesannete täitmise ajal tekkivat õigust teenistusülesannete täitmisega seotud majutusele. …/…/… Tegevväelase majutamine ei tähenda talle eluruumi andmist, vaid talle teenistusülesannete täitmise ajaks individuaalseks kasutamiseks mõeldud koha võimaldamist Kaitseväe territooriumil. See võib olla näiteks tuba või voodikoht kasarmus. Tegevväelase majutamine ei hõlma talle elukoha andmist ehk majutamine ei võimalda erinevalt tööandja eluruumist individuaalset olemist. Kuna majutus toimub vaid Kaitseväe julgeolekualal, siis kehtib seal Kaitseväe sisekord. Säte lisati eelnõusse, et selgemalt välja tuua tegevväelase õigust majutusele teenistusülesannete täitmise ajal sarnaselt reservväelase ja ajateenijaga.“ Ehk tegevväelase majutamine tähendab KVTSi mõttes tegevväelasele kasarmukoha andmis ja kasarmukoht ei ole käsitletav tööandja eluruumina. Märtsis 2017 kiideti heaks „Kaitseväe eluasemepoliitika“ (edaspidi eluasemepoliitika ), millega võeti eesmärk liikuda kasarmupõhisele majutusele, mis oleks tagatud tegevväelastele rahuaja ametikohas. Eluasemepoliitika koostamise ajal oli tegevväelaste kasutuses ligemale 400 KVTS § 111 alusel kasutusse antud eluruumi (s.o tööandja eluruumi) , kuid eluaseme poliitikaga võeti suund nendest loobumisele ning seati eesmärgiks, et 2020. aasta lõpus selliseid eluruume enam kasutuses ei ole – see eesmärk täideti. Eluasemepoliitika tõi muuhulgas välja, et selles toodud tegevuste rakendamise järgselt hinnatakse tööandja eluruumi institutsiooni otstarbekust ja vajadusel loobutakse vastavast regulatsioonist KVTSis. Eluasemepoliitikas toodud eesmärk on tänaseks täidetud ja tööandja eluruume kasutuses ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole tööandja eluruumi regulatsioon KVTSis vajalik ning et ei tekiks arusaamatus i tööandja eluruumi ja tegevväelase majutamise osas, tunnistatakse KVTS § 111 ja sellega seotud sätted kehtetuks. Sellest tulenevalt tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ka KVTS § 201, millega on reguleeritud 1) tööandja eluruumi kasutamine kolme aasta jooksul teenistusest vabastamisest arvates isiku poolt, kellele oli antud tegevteenistuse ajal tööandja eluruum KVTS § 111 alusel ja kes on teenistusülesannete täitmise tõttu saanud püsiva tervisekahjustuse ning seetõttu teenistusest vabastatud ning 2) tööandja eluruumi kasutamine kolme aasta jooksul tööülesannete täitmise tõttu hukkunud tegevväelase perekonnaliikmete poolt, kui nad varem elasid viidatud eluruumis koos hukkunud tegevväelasega. Tingimustes, kus tööandja eluruume enam tegevväelaste käsutuses ei ole, ei saa tekkida ka olukorda, kus kellelgi võiks tekkida selle kasutamise õigus tegevteenistuse lõppemisel, seega ei ole KVTS § 201 järele enam sisulist vajadust. Samuti ei ole samal põhjusel vaja kehtestada vastavasisulist rakendussätet. Kehtiva KVTS § 111 1 lõike 1 kohaselt toimub tegevväelaste majutamine selleks ettenähtud ruumis Kaitseväe julgeolekualal. Kaitseväe julgeolekuala on KKS § 50 kohaselt Kaitseväe territoorium; Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid; territoorium, mille Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem on ajutiselt julgeolekualana määratlenud ehk ajutine julgeolekuala. KKS § 52 kohaselt ei või Kaitseväe julgeolekualal viibida ilma Kaitseväe loata ja julgeolekualal viibimisel peab täitma Kaitseväes kehtivat korda ja Kaitseväe esindaja korraldusi. Kaitseväe territooriumina käsitletakse alaliselt Kaitseväe valduses olevat territooriumi (KKS § 53 lg 1). Kaitseväe julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil (KKS § 51 lg 1). Kaitseväe kasutuses olevad kasarmupõhised majutusüksused paiknevad enamjaolt väljaspool Kaitseväe struktuuriüksuste territooriume kas eraldiseisvate kinnistutena või korteriomanditena. Kaitseväe struktuuriüksuste territooriumil paikenvad tegevväelaste kasarmukohad Tapal, Ämaris, Võrus ja Tartus. Näiteks Tallinnas ei paikne ükski tegevväelaste kasarmukoht Kaitseväe struktuuriüksuse territooriumil. See toob kaasa olukorra kus tuleb kõik kasarmupõhised majutusüksused muuta Kaitseväe julgeolekualaks (va kasarmupõhised majutusüksused, mis paiknevad Kaitseväe struktuuriüksuse territooriumil ehk seega ka juba täna julgeolekualal). Samas ei oleks võimalik kasarmukohta tagada sellisel juhul Kaitseliidus rahuaja ametikohal teenivale tegevväelasele, kelle teenistusele kohaldatakse KVTSi ja kellel on samuti kohustus asuda teenistuskohale muus paikkonnas, kus tal ei pruugi olla isiklikku majutusvõimalust. Ka Kaitseliidus rahuaja ametikohale nimetamisel peaks Kaitsevägi tagama seaduses sätestatud juhtudel ja vajaduse korral tegevväelasele majutuskoha kasarmus. Samas arvestades Kaitseliidu ja Kaitseväe struktuuriüksuste paiknemist, ei ole Kaitseväel võimalik tagada kasarmupõhist majutust kõigis Kaitseliidu struktuuriüksuste asukohtadest. Kaitseliidul võib olla võimekus ise antud piirkondades kasarmupinda pakkuda ja seda vajadusel ka Kaitseväes teenivatele tegevväelastele. Eelnõuga jäetakse KVTS § 111 1 lõikest 1 välja viide Kaitseväe julgeolekualale. Selliselt on võimalik tegevväelast majutada selleks sobilikus ruumis sõltumata ruumi asukohast. Kaasuv positiivne mõju seisneb ka asjaolus, et Kaitsevägi ja Kaitseliit saavad vajadusel kasarmukohti ristkasutada, mis võib tähendada eraldiseisvatest majutusüksustest (korteritest) loobumist, näiteks Võrus. Samuti võimaldab see olemasolevat või loodavat (tegevväelaste uued kasarmud ehitatakse Tapale ja Jõhvi) majutusvõimekust tõhusamalt kasutada. Toodud muudatus aitab kaasa ka eluasemepoliitikas seatud eesmärgi saavutamisele – tegevväelaste roteerumise toetamiseks tagatakse vajadusel majutus struktuuriüksuse paiknemiskohas tegevväelaste majutamiseks mõeldud kasarmus. Kuigi regulatsiooni muudatuse kohaselt ei peaks tegevväelaste kasarm enam paiknema Kaitseväe julgeolekualal, saavad Kaitsevägi ja Kaitseliit kehtestada kasarmukoha kasutusse andmise tingimused nagu seda on täna tehtud Kaitseväe siseselt. Samuti on oluline silmas pidada, et kuna tegevväelase majutamise korral ei ole tegemist elukoha andmisega ei kohaldu selle andmisel ka KVTS §-s 112 toodud ümberasumise hüvitise ja ümberasumise kulu hüvitamine. P aragrahvi 1 p unktiga 130 muudetakse KVTS § 113 lõikes 1 toodu d lähetuse mõistet. Senise sõnastuse kohaselt loetakse lähetuseks tegevväelase viibimist teenistusülesannete täitmisel väljaspool rahuaja ametikoha asukohta kindlaksmää ratud ajavahemikus. KVTS § 85 lõike 4 kohaselt on tegevväelase rahuaja ametikoha asukoht rahuaja ametikoha asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. Samas KVTS § 85 l õike 5 kohaselt on tegevväelase rahuaja ametikoha paikkond territoorium, kus tegevväelane täidab ametikoha ülesandeid. Paikkonna sisustamine on jäetud vabaks ja see sõltub tegevväelase teenistusülesannetest. Näiteks 1. jalaväebrigaadi tegevväelase rahuaja ametikoha paikkond võib olla Harjumaa ning Lääne- ja Ida-Virumaa. Ehk tegevväelasele on ametikohale nimetamisel teada , kus paikkonnas ta oma teenistusülesandeid täitma peab ja mis on konkreetne ametikoha asukoht. On mõistetav, et tegevväelase elukutse on loomult liikuvam kui ehk avalikus teenistuses tavapäraselt ja tööpäeva kestel tuleb viibida mitme kohaliku omavalitsuse territooriumil. Igal sellisel juhul ei ole mõttekas käsitleda teenistusülesannete täitmist lähetusena. Näiteks 1. jalaväebrigaadi tegevväelased, kelle rahuaja ametikoha asukoht on Tapa vallas, minnes Kaitseväe keskpolügoonile, mis asub Kuusalu vallas ( ca 4 km eemal ) , peaks neile vormistama kehtiva KVTS § 113 l õike 1 kohaselt lähetuse , kuna nad viibivad väljaspool oma rahuaja ametikoha asukohta. Ilmselgelt ei ole selline töö koormus vajalik ega otstarbekas. Muudatuse kohaselt muutub siselähetuse korraldus paindlikumaks ja väheneb töö koormus. Võrreldes kehtiva olukorraga tegevväelase õigused ega ettenähtud hüved ei vähene. Tegevväelasel on õigus üle normaja tehtud töö hüvitamiseks tavapärases korras. Samuti ei ole antud juhul tegemist erandkordse olukorraga , kus tegevväelast ei läheta t a väljapoole oma ametikoha paikkonda , kuna tegemist on territooriumiga kus tegevväelane täidab oma teenistusülesandeid igapäevaselt. P aragrahvi 1 p unktiga 131 muudetakse tegevväelaste välislähetusse saatmise õiguse delegeerimist. Alates 1. jaanuarist 2017 . a on Kaitseväes kasutusel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja sellega liidestatud RTIP. RTIPis on võimalik teostada personaliga seotud toiminguid, sh vormistada lähetusi, väikse töö koormusega ja ühtsete põhimõtete alusel. Kaitsevägi on rakendamas sarnaseid personali andmehalduse vahendeid teiste riigiasutustega. Kaitsevägi teeb tihedat koostööd liitlastega ja sellest tulenevalt on välislähetuste arv Kaitseväes võrreldes teiste riigiasutustega suurem. Aa stal 2019 käis välislähetuses 1 70 2 Kaitseväe teenistujat kokku 4 292 korral. Kaitseväes koostatakse igaks aastaks tegevusplaan, mille kinnitab Kaitseväe juhataja. Selles plaanis nähakse ette tegevused ja tegevustega seotud kulud. Seega kui Kaitseväe aastaplaanis on ette nähtud lähetused ja nendele on eelarve planeeritud, ei pea Kaitseväe juhataja neid lähetusi ise jooksvalt kinnitama. Välislähetuste osas volituse andmine võimaldab Kaitseväel vähendada töö koormust kõrgemal juhtimistasemel ning samuti võib eeldada mõningast kulude kokkuhoidu , kuna lähetuse kinnitamine toimub kiiremini , mistõttu on võimalik läbi õigeaegsete reisibroneeringute kulu optimeerida. Paragrahvi 1 punktiga 132 muudetakse KVTS § 116 lõiget 4 , mille kohaselt kehtestab rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise päevaraha suurendamise tingimused, ulatuse ja korra tulevikus Kaitseväe juhataja. Kehtiva sätte kohaselt kehtesta b korra kaitseminister määrusega . Määrus t kohaldat akse päevaraha maksmisel tegevväelasel e , kes on lähetatud osalema rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Määruse kohaselt suurendatakse lähetatud tegevväelase päevaraha vastavalt määruse lisas kehtestatud sõjaliste operatsioonide koefitsientidega. Kehtiva korra kohaselt esita b Kaitseväe juhataja k oefitsientide suuruste muutmise ettepaneku kaitseministrile vastavalt Kaitseväes tegutseva rahvusvahelise operatsiooni koefitsientide muutmise ja uute koefitsientide määramise komisjoni ettepanekul. Koefitsientide suuruste kehtestamisel analüüsitakse üksuse tegevuse intensiivsust, ülesannete iseloomu ja lahinguoperatsioonidel osalemise sagedust (sealhulgas vaimse t ja füüsilis t mõju). Kuna tegemist on lähetatud tegevväelase palgakorraldust puudutava aktiga ning lähetustega seotud palgakulu kaetakse ka täna Kaitseväe eelarvest, tuuakse koefitsientide suuruste määramine madalamale tasemele ning edaspidi hakkab päevaraha suurusi määrama ning suurendamise tingimusi kehtestama Kaitseväe juhataja. Seega tunnistatakse eelnõu jõustumisel kaitseministri määrus kehtetuks. Paragrahvi 1 punktiga 133 muudetakse tegevväelaste välislähetusse saatmise õiguse delegeerimist (vt KVTS § 115 muutmise selgitust). P aragrahvi 1 p unktiga 134 tunnistatakse kehtetuks KVTSi § 128 lõige 3. Muudatus võimaldab KVA kadettidele tulevikus maksta muutuvpalka. Muudatus viiakse sisse Kaitseväe juhataja ettepanekul. Kaitseväe Akadeemia põhimääruse § 18 järgi jagunevad KVA õppurid üliõpilasteks, õpilasteks, kursuslasteks ja eksternideks. Üliõpilane on tegevväelane, kes on vastu võetud rakenduskõrgharidus- või magistriõppesse. Üliõpilased omakorda jagunevad kadettideks ja kuulajateks – kadett on rakenduskõrgharidusõppes õppiv tegevväelasest ohvitserikandidaat ja kuulaja on magistriõppes õppiv tegevväelane. Seega moodustavad kadetid üksnes osa KVA õppuritest. Kehtiv KVTS § 128 lõige 3 ütleb, et kadetile makstakse ainult põhipalka ja talle ei maksta ATSis sätestatud muutuvpalka. Teistele õppuritele on muutuvpalga maksmine lubatud, kuid ei ole tuvastatav, miks on selline erisus tehtud. Muudatus viidi sisse KVTSi eelnõu Riigikogus menetlemise ajal ning Riigikogu kodulehel kättesaadavates dokumentides ei ole muudatuse osas selgitusi antud. Kaitseväe juhataja hinnangul ei ole selline erisus põhjendatud. K una k ehtiva regulatsiooni järgi ei ole võimalik kadettidele muutuvpalka maksta, on semestri parima i d õppureid seni tunnustatud karika ga ning parima i d lõputöö kirjutaja i d kiituskirja ga . AT S i seletuskirja järgi annab muutuvpalga maksmine asutuse juhile võimaluse rakendada põhipalga kõrval töötajate motiveerimiseks tulemuspalka ja preemiat erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. KVAs saa ks muutuvpal k a maks ta näiteks, kui kadett on õppetööväliseid projekte silmapaistvalt sooritanud või semestri parima te õppuri te tunnustamiseks . Kindlasti motiveerib rahaline tasu (senise karika ja kiituskirja asemel) muutuvpalga näol rohkemaid kadette paremate õpitulemuste eest pingutama või õppetöövälistes projektides osalema. Paragrahvi 1 punktiga 135 tunnistat akse kehtetuks KVTSi § 134 lõiked 4 ja 5 . Eelnõuga asendatakse viidatud sätted KVTS § - s 140 uue lõikega 4¹ . Muudatuste eesmärk on määramata ajaga ja määratud ajaga tegevteenistuses olevate isikute samaväärne kohtlemine (vt ka eelnõu § 1 p unkti 1 42 selgitust) . P aragrahvi 1 p unktiga 136 täiendatakse KVTS § -i 13 4 lõigetega 6 ja 7 . Vaata seletust eelnõu § 1 punkti 119 juures . P aragrahvi 1 p unkti de ga 137 – 139 muudetakse § 136 lõikeid 2–4 , mis käsitle vad tegevväelase rahuaja ametikohalt vabastamise erisusi. Kehtiva KVTS § 136 l õike 2 kohaselt või b tegevväelast, kelle tegevteenistussuhe on peatunud, vabastada rahuaja ametikohalt, kui tegevväelane on saanud tervisekahjustuse rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ja tema välislähetus selle tõttu lõpetatakse. Samas on tegevväelaste karjäärisüsteemis, kus organisatsiooni sisenetakse madalaimalt astmelt ja liigutakse karjääriredelil üles, tavapärane 3-5 aasta möödudes nimetamine uuele rahuaja ametikohale . Senise Kaitseväe praktika kohaselt toimub suurem roteerimine suvisel perioodil , mil rahuaja ametikohta vahetab keskeltläbi 400 tegevväelast aastas. Rotatsioonid planeeritakse piisava ajavaruga ette selliselt, et tegevväelane saab oma uuest rahuaja ametikoha st teada kuus kuud ette. Seniselt rahuaja ametikohalt vabastamine ja uuele rahuaja ametikohale nimetamine vormistatakse keskeltläbi üks kuu enne rotatsiooni. Kuna rotatsiooni d toimuvad suvisel perioodil (juuli-august) on oodata, et teatud osa tegevväelasi on puhkusel. Lähtuvalt KVTS § 136 l õikes 1 sätestatud piirangust ei saa tegevväelast puhkuse ajal rahuaja ametikohalt vabastada, mis toob kaasa olukorra , kus rotatsioon vormistatakse kas varem või hiljem , aga see võib mõjutada teise tegevväelase rotatsiooni jne. Või palutakse tegevväelasel üheks päevaks puhkus katkestada. Selline lähenemine ei ole mõistl ik ja toob kaasa mittevajaliku töö koormuse. Muudatuse kohaselt võib tegevväelast vabastada rahuaja ametikohalt , kui see on vormistatud enne teenistussuhte peatumist ja sellest on tegevväelast teavitatud. Muudatuse tulemusena ei ole riivatud tegevväelase õiguskindlus t , kuna ta on varakult teadlik oma järgnevast rahuaja ametikohast ja Kaitsevägi saab mõistliku töö koormusega rotatsioone läbi viia. Lisaks lõike 2 täiendamisele on eelnõus muudetud ka lõigete 3 ja 4 sõnastust seoses arstliku komisjoni tegevuse lõpetamisega ning lõikes 4 on ekslik viide (sama paragrahvi lõikele 2) asendatud korrektse viitega lõikes 3 sätestatud erisusele. P aragrahvi 1 p unktiga 14 0 muudetakse KVTSi § 140 lõike 1 punkti 10 selliselt, et eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist ei vabastata kadetti tegevteenistusest kui ta nimetatakse teisele rahuaja ametikohale. KVA kadettide hulgas on isikuid, kes on asunud KVA rakenduskõrghariduse õppekavale õppima sõduri ametikohalt 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljonist. Õpingute jooksul (enamasti teise kursuse alguseks) on nad võibolla mõistnud, et ohvitseriks saamine ei ole nende kutsumus, kuid nad soovivad Kaitseväes jätkata teisel ametikohal, näiteks naasta 1. jalaväebrigaadi või valida hoopis allohvitseri karjääritee. Kaitseväe andmetel on aastas umbes kümme kadetti, kes pärast eksmatrikuleerimist õppekava mittetäitmisel soovivad tegevteenistuses jätkata teisel ametikohal, näiteks sõduri või allohvitserina. Kaitseväe jaoks on oluline need kümme tegevteenistusest huvitatud isikut alles hoida. Kaudselt mõjutab muudatus kõiki neid praegusi tegevväelasi (sõdurid 1. jalaväebrigaadis), kes võivad kaaluda KVAsse astumist ning teavad, et kui nad õpingutega toime ei tule, siis kehtiva regulatsiooni järgi nad vabastatakse teenistusest . Eelnõu jõustumisel saaksid nad senisest lihtsamalt jätkata tegevteenistuses ka eksmatrikuleerimisel. Nii arvestab kehtiva regulatsiooni muutmine senisest enam Kaitseväe huvidega hoida tegevväelasi teenistuses, sest Kaitseväe vajadus tegevväelaste järele on püsivalt kõrge. Samuti annab muudatus tegevväelastele paindlikuma võimaluse oma edasise karjääri planeerimisel. Muudatusel on soodne mõju ka Kaitseväe sisemisele töökorraldusele, sest jäävad ära tarbetud tegevteenistusest vabastamise ja seejärel uuesti tegevteenistusse võtmise toimingud, näiteks puhkusepäevade arvestus, lõpparve arvestus ja maksmine jms. Tegevteenistuses jätkamise korral kohaldatakse isikule teenistustähtaja kestuse määramisel KVTSi § 87 lõikes 1 sätestatud tähtaega. KVTSi § 140 lõike 1 punkti 10 muutmisega on teisele rahuaja ametikohale nimetatav kadett vabastatud ka KVTSi § 140 lõikes 4 esitatud õppekulude hüvitamisest , sest teisel ametikohal jätkavalt kadetilt senistele õpingutele tehtud kulude hüvitamist nõuda ei ole Kaitseväe hinnangul mõistlik, sest isik jätkab oma teenistust Kaitseväes. Tingimuseks on, et isik jätkab tegevteenistuses teisel ametikohal tegevteenistuse tähtaja lõpuni. Sätte loomisel võeti eeskujuks Sisekaitseakadeemia justiits- ning politsei- ja piirivalvekolledži õppurite õppekulude hüvitamist puudutavad sätted. Justiitskolledž valmistab ette vangalaametniku kandidaate. VangS § 118 lõige 2 ütleb, et ettevalmistusteenistuse kulusid ei pea hüvitama vanglaametnik, kes pärast ettevalmistusteenistust on olnud teenistuses vanglaametnikuna või teenistuses Justiitsministeeriumis vähemalt kolm aastat või on teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsministeeriumis vabastatud seoses temal tuvastatud osalise või puuduva töövõimega või omal algatusel seoses vajadusega hooldada osalise või puuduva töövõimega perekonnaliiget. Politsei- ja piirivalvekolledži kadetid on politsei ja piirivalve seaduse § 37 järgi politsei või piirivalve erialal keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane, kes ei ole politseiteenistuses. Koolituskulude hüvitamist reguleerib § 69 1 . S isekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isik ei ole kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutel e tehtud õppekulusid, kui ta on pärast eksmatrikuleerimist olnud tööl ametiasutuses või avalikus teenistuses ajavahemiku, mis on võrdne ühekordse koolitusajaga; vabastatud töölt või teenistusest vajaduse tõttu hooldada puuduva töövõimega või puudega perekonnaliiget või vanaduspensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajavat isikut; jätkanud õpinguid sisekaitselise rakenduskõrgkooli sisejulgeoleku valdkonna õppekava alusel. P aragrahvi 1 p unktiga 141 muudetakse KVTSi § 140 lõiget 4 selliselt, et tegevteenistusest vabastamisel peab isik Kaitseväele hüvita m a pool e läbitud õpingute semestripõhisest maksumusest, mitte pool terve õppe koha maksumusest. Läbitud semestri mõiste sisustamisel lähtutakse Kaitseväe Akadeemias konkreetse õppeaasta kohta akadeemilises kalendris sätestatud semestri pikkusest. Semester loetakse antud sätte tähenduses läbituks kui akadeemilises kalendris sätestatud semestri lõpukuupäev on saabunud. Selleks, et anda alustavatele õppuritele ohvitserikarjääriga alustamiseks pikem järele mõtlemise aeg, ei esitata esimese õppeaasta esimesel semestril õpingute katkestajatele koolituskulude hüvitamise nõuet. Muudatus on vajalik, sest õppuri võib eksmatrikuleerida enne õppekava täitmist ka õppeaasta esimesel semestril, mistõttu peaks ta kehtiva regulatsiooni järgi hüvitama kulusid rohkem a aja eest kui ta koolis on õppinud. KVTSi § 140 lõike 4 õppekulude hüvitamise nõue kehtib neile kadettidele, kes eksmatrikuleeritakse enne õppekava täitmist ja nad ei jätka tegevteenistuses teisel ametikohal. Sätet tuleb vaadata koosmõjus § 87 lõikega 2, mille järgi võetakse kadett tegevteenistusse õppekava kahekordse nominaalkestuse ajaks. KVA keskastme kuulajatele, kes võ i vad olla nii tähtajatus kui ka tähtajalises suhtes, kohaldub § 87 lõikes 3 ja § 156 lõikes 3 sätestatu. Paragrahvi 1 punktiga 142 täiendatakse § 140 lõikega 4¹, mis sätestab määramata ajaga tegevteenistuses olevale isikule samasuguse kohustuse nagu lõikes 4 on sätestatud tähtajalises tegevteenistuses olevale isikule. Lõike 4¹ lisamine on ühest küljest seotud § 134 lõigete 4 ja 5 tühistamisega (vt ka eelnõu § 1 punkti 1 35 selgitust ), teisalt on muudatuse eesmärk sama sisuga sätted tuua ühte paragrahvi. P aragrahvi 1 p unktiga 143 muudetakse KVTS § 141 lõikes 4 sätestatud tegevväelasele lõpparve väljamaksmise sätteid. KVTS § 141 l õike 4 alusel ei maksta tegevväelase tegevteenistusest vabastamisel lõpparvet ja tema kasutama jäänud puhkus säilib, kui tegevväelasega sõlmitakse tööleping Kaitseväes või Kaitseliidus või ta võetakse ATSi alusel teenistusse Kaitseväkke. Kui tegevväelane vabasta ta kse teenistusest KVTS § 140 lõik e 1 p unkt i 2 alusel seoses tegevteenistuse tähtaja lõppemisega, tuleb talle väl ja maksta lõpparve KVTS § 141 lõike 1 alusel. Lõpparve tuleb välja maksta ka juhul, kui tegevväelane jätkab vahetult peale tähtajalise teenistussuhte lõppemist tegevteenistust kas uue tähtajaga (katkematu tegevteenistus KVTS § 87 l õike 7 kohaselt) või tähtajatult. Praegu kehtiv säte on ebamõistlik, sest olemuslikult jätkub töösuhe kõigil kolmel juhul ühtemoodi. St vahetu töö- või teenistussuhe jätkub kas TLSi , ATSi või KVTSi alusel. Puudub vajadus eristada lõpparve maksmise ja puhkuseõiguse säilimise kontekstis katkematult jätkuvat tegevteenistussuhet avaliku teenistuse eriliiki reguleeriva KVTSi alusel teenistussuhtest ATSi alusel ja töösuhtest TLSi alusel. Kehtiv säte soosib ebamõistlikku töö koormust ning ei ole sisuliselt vajalik. Seega m uudatuse kohaselt ei maksta tegevväelasele lõpparvet välja ja tema kasutamata jäänud puhkus säilib k ui ta jätkab katkematult tegevteenistuses . Katkematu teenistussuhte korral jätkub uus teenistussuhe eelmise teenistussuhte lõppemise päevale järgnevast päevast . Kehtivat põhimõtet lõpparve mittemaksmisel teenistussuhte muutumisel ei muudeta. Teise muudatusena laiendatakse puhkusepäevade säilimist olukordades , kus tegevväelane jätkab avaliku teenistuse teenistussuhet või töösuhet Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustes, milleks on Kaitseministeerium, Kaitseliit (avalik - õiguslik juriidiline isik), valitsusasutused (Kaitsevägi, KRA , Välisluureamet) ja hallatavad riigiasutused (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Eesti Sõjamuuseum). Muudatus on seotud eeltoodud põhjustega – ühes valitsemisalas võib isik olla erinevas töö- või teenistussuhtes ja seda jätkuvalt ühest töö- või teenistussuhtes t teise asudes. On tavapärane, et tegevteenistuses omandatud teadmisi ja oskusi rakendatakse riigikaitse hüvanguks edasi riigikaitse valdkonnas. Sellistel juhtudel on asutuse muutus ja teises suhtes jätkamine üldjuhul eelnevalt teada ning arvestades ettenähtud õigust puhata , on mõistlik tagada isikule juba väljatöötatud puhkuse õiguse säilimine uue tööandja juures. P aragrahvi 1 p unktiga 144 muudetakse KVTSi § 151 lõiget 1 selliselt, et kui kadett, kes eksmatrikuleeritakse enne õppekava täitmist, nimetatakse teisele rahuaja ametikohale, siis teda ei vabastata tegevteenistusest, tingimusel, et ta on uuel ametikohal tegevteenistustähtaja lõpuni. Sätte muutmise l on kolm eesmär ki: 1) vähendada Kaitseväe töö koormust, 2) võimaldada tegevteenistust jätkata ilma seda katkestamata ja 3) vabastada tegevteenistuses jätkavad kadetid õppekulude hüvitamise kohustusest. Kehtiva regulatsiooni järgi peab Kaitsevägi tegevteenistusest vabastama kadeti , kes eksmatrikuleeritakse enne õppekava täitmist. Selleks vormistatakse tegevteenistusest vabastamise käskkiri ning lisaks toimub lõpptasu ja puhkusepäevade arvestus. Kui isik soovib ja Kaitsevägi sellega nõustub, siis saab isik tulla tegevteenistusse tagasi ning selleks teeb isik taotluse ja Kaitsevägi vormistab teenistusse võtmise käskkirja. Muudatuse üks eesmärk on senist bürokraatlikku protsessi vähendada. Senise praktika järgi on kadettide hulgas neid, kes on õ pingute jooksul (enamasti juba esimesel kursusel) hinnanud realistlikult oma võimeid, võibolla ka mõistnud, et ohvitseriks saamine ei ole nende kutsumus ning nad soovivad jätkata tegevteenistuses teisel ametikohal, näiteks sõduri na 1. jalaväebrigaadi s või valida hoopis allohvitseri karjääritee. Seetõttu on eelnõu koostamisel leitud, et põhjendatud on, et enne õppekava täitmist eksmatrikuleeritud kadetti ei vabastata tegevteenistusest, vaid teenistusse võtmise õigusega ülem saaks kaaluda, lähtudes isiku võimetest, oskustest, senisest töökogemusest ja motivatsioonist, isiku nimetamist teisele rahuaja ametikohale. Paragrahvi 1 punktiga 14 5 täiendatakse KVTS § 154 lõiget 1 punktiga 3. Selles sätestatakse täiendav alus tegevväelase tegevteenistusest vabastamiseks ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu, juhul kui puudub KVTS § 98 lõikes 2 ettenähtud nõusolek TISis olevate isikuandmete kasutamiseks tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise eesmärgil. Tegevväelasel on kohustuslik läbida KVTS § 98 lõike 1 punktist 2 tulenevalt igal kolmandal aastal katkematusse tegevteenistusse asumisest arvates . Eelnõu § 1 punktides 6 ja 123 sätestatud muudatuste kohaselt peab isik andma vastava nõusoleku enne tegevteenistusse asumist ning tegevväelasena tervisenõuetele vastavuse hindamiseks nõusolekut uuesti andma ei pea, kuid isik võib otsustada see nõusolek enne arstlik ku läbivaatu st ja te rvisenõuetele vastavuse hindamist tagasi võtta. Sellisel juhul toob nõusoleku tagasivõtmine kaasa tegevväelase tegevteenistusest vabastamise, kuna nõusoleku puudumise korral ei oleks saanud isikut tegevteenistusse võtta. Paragrahvi 1 punktiga 1 4 6 jäetakse KVTS § 156 lõike 2 sissejuhatavast lausest välja sõnad „proportsionaalselt tegevteenistusajaga“. KVTS § 156 lõikes 2 on sätestatud, et tegevväelane peab hüvitama proportsionaalselt tegevteenistusajaga ressursimahuka koolitusega seotud kulud. Viide proportsionaalsele hüvitamisele jäetakse välja, sest ressursimahuka koolitusega seotud kulud tuleb eelnõu kohaselt hüvitada kogu ulatuses, kui tegevväelane on olnud teenistuses vähem kui pool tegevteenistuses olemise kohustuslikust ajast. Alles siis , kui tegevväelane on olnud teenistuses vähemalt pool kohustuslikust ajast , hakkab ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustus vähenema – see sätestatakse KVTS § 156 uues lõikes 5 1 . Ressursimahuka koolitusega seotud kulu hüvitamise kord on reguleeritud KVTS § 156 lõike 7 alusel kehtestatud kaitseministri 6. veebruari 2013 . a määrus nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord“ (edaspidi ressursimahuka koolituse määrus ) . Võttes arvesse Riigikohtu põhiseaduslik k u se järelevalve kolleegiumi 4. veebruari 2020 . a otsust nr 5 19 44 , tagatakse muudatusega ressursimahuka st koolitusest tuleneva teenistuses olemise kohustuse ja ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise regulatsiooni õigusselgus . Eelnõuga tehtavad muudatused on kooskõlas KVTS § 156 lõike 7 alusel kehtestatud ressursimahuka koolituse määruses esialgse taotletud eesmärgiga tagada ressursimahukal koolitusel viibinud tegevväelaste teadmiste rakendamine ettenähtud aja jooksul riigikaitse edendamise hüvanguks (vt ka eelnõu § 1 punkti 1 4 9 selgitust) . Paragrahvi 1 punktiga 1 4 7 muudetakse KVTS § 156 lõiget 4. Kehtiva sõnast u se kohaselt kohaldub lõikes 4 toodu üksnes tegevväelaste le , kes on määramata ajaga tegevteenistuses – see tingimus jäetakse eelnõuga välja. Muudatuse põhjuseks on p raktikas ette tulnud olukor rad, kus tähtajalises teenistussuhtes olev tegevväelane saade tak se ressursimahukale koolitusele, mille ga kaasnev teenistuses olemise kohustuse tähtaeg on varasem kui tegevväelase tähtajalise tegevteenistuse tähtaeg ning sellisel juhul muudetakse tema tegevteenistuse tähtaeg varasemaks . Kirjeldatud praktika, kus tegevväelane võetakse uuesti tegevteenistusse lühema tähtajaga , kui oli eelnev tegevteenistuse tähtaeg , ei ole mõistlik ja toob kaasa asjatu töö koormuse. Edaspidi ei ole vaja tähtajalisi teenistussuhteid selle tõttu ümber vormistada. Muudatuse kohaselt ei pea tähtajaliselt tegevteenistuses olev isik , nagu ka määramata ajaga tegevteenistuses olev isik , hüvitama ressursimahuka koolituse kulu, kui ta on olnud teenistuses kohustusliku aja. Samuti muudetakse ressursimahukale koolitusele saatmise haldusakti nimetust (lähetamise käskkiri asendatakse saatmise otsus ega ) ja sõn astatakse senisest üldisemalt . Koolitusele saatmine ei toimu alati käskkirja alusel ja läbi lähetuse. Näiteks on Balti Kaitsekolledži õppurid nimetatud õpingute ajaks vastavatele rahuaja ametikohtadele asukohaga Tartus, kus paikneb ka Balti Kaitsekolledž. Sellisel juhul lähetust ei vormistata. Seega ei ole otstarbekas siduda ressursimahuka le koolitusele saatmi st konkreetse haldusakti nimetusega. Samuti on muutunud Kaitseväe personali andmehalduse protsessid. Alates 1. jaanuarist 2017 . a on Kaitseväes kasutusel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja sellega liidestatud RTIP. RTIPis on võimalik teostada personaliga seotud toiminguid, sh lähetusi, väikse töö koormusega. Paragrahvi 1 punktiga 1 4 8 täiendatakse KVTS § 156 uue lõikega 5 1 . Muudatusega sätestatakse ressursimahuka koolit u se kulu hüvitamise proportsionaal ne vähenemine : 1) vähenemine algab peale seda, kui on täitunud pool tegevteenistuses olemise kohustuse ajast; 2 ) kohustuse vähenemisel võetakse arvesse üksnes aeg, mis järgneb poole tegevteenistuses olemise kohustuse aja täitumisele (st et arvesse ei võeta kogu kohustuslikku tegevteenistuses olemise aega) . Sama kord kehtis ressursimahuka koolituse määruse kohaselt kuni Riigikohtu põhiseaduslik k u se järeleval ve kolleegium i 4. veebruari 2020 . a otsuseni nr 5 19 44 (vt otsuse p unkti d 16 ja 19). Peale nimetatud otsuse tegemist muutis kaitseminister 2. mail 2020. a ressursimahuka koolituse määruse vastavaks KVTS § 156 lõikele 2, mille kehtiva sõnastuse kohaselt on tegevväelane kohustatud ressursimahuka koolituse kulu hüvitama proportsionaalselt kohustusliku tegevteenistusajaga, mis kaasneb ressursimahukal koolitusel osalemisega ehk ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustus väheneb proportsionaalselt ühe kuu kaupa alates koolituse algusest kuni tegevteenistuses olemise kohustuse lõpuni. Eelnõuga muudetakse viidatud regulatsiooni. KVTS § 156 l õike 2 sissejuhatav lauseosa on seni sõnastatud: „Tegevväelane on kohustatud hüvitama proportsionaalselt tegevteenistusajaga ressursimahuka koolitusega seotud otsese kulu / . ../, mida riik on kandnud, kui: /.../.“. Proportsionaalsuse väljatoomine KVTS § 156 lõikes 2 ei ole vajalik , sest viidatud lõikes on sätestatud üldnorm, mille kohaselt tuleb ressursimahuka koolitusega seotud kulu hüvitada ning sellele järgnevates lõigetes on välja toodud erandid, mille korral ei tule kool ituskulusid hüvitada (lõiked 3– 5) ja olukord , kus kulu hüvitamise kohustus proportsionaalselt väheneb (uus lõige 5 1 ) (vt ka eelnõu § 1 punkt i 1 5 0 selgitust). KVTS § 156 lõike s 6 sätest atakse , et tegevteenistuses olemise kohustus ei tohi koos ressursimahukal koolitusel viibitud ajaga olla pikem kui kümme aastat. See tähendab, et ressursimahukal koolitusel osalemise ga seoses tegevväelasele pandud tähtaeg s e tegevteenistuses olemise kohustuse puhul hakkab tähtaeg kulgema koolituse esimesest päevast. Viimati nimetatu on erinev võrreldes enne 2013. a 1. aprilli kehtinud KVTSiga , mille § 180 1 l õike 2 p unkti 1 kohaselt hakkas tegevteenistuses olemise tähtaeg kulgema pärast ressursimahuka koolituse läbimist. Pikaajaliste sõjaväeliste koolituste puhul on tavaline, et koolituse lõpuaeg võib muutuda, seda eriti teiste riikide relvajõudude poolt korraldatavate koolituste puhul. Ressursimahukad koolitused tegevväelastele võivad koosneda erinevatel aegadel toimuvatest osadest. Selliste praktiliste koolitusvormide puhul sõltub nende toimumine õppevahendite ja taristu kasutusvõimalustest ( eriti kui koolitus toimub välisriigis ) , mis ei pruugi koolituse alguses olla ajaliselt veel määratud. Seega ei ole alati ressursimahuka koolituse lõpuaega, mil loetakse isiku kvalifikatsioon omandatuks, koolituse alguses võimalik määrata. Seega on tegevteenistuses olemise kohustuse aja kulgemise algusaja sidumine koolituse algusega selgem ka tegevväelasele, kellel on üheselt selge enne ressursimahuka koolituse nõusoleku andmist , kui pikalt tema siduvusaeg kehtib. Kuigi KVTS § 156 l õike 6 kohaselt hakkab tegevteenistuses olemise tähtaeg kulgema koolituse esimesest päevas t ei saa hüvitatava koolituse kulu vähenemine olla seotud koolituse algusega. Eelnõu kohaselt on hüvitatava koolituse kulu vähenemine seotud poole kohustusliku tegevteenistusaja täitumisega. Kui vähenemine oleks seotud koolituse algusega, siis oleks oluliselt riivatud riigi (Kaitseväe) huvi. Nimelt koolitusel osalev tegevväelane ei ole asunud omandatu rakendamisele Kaitseväe huvides ehk koolituse eesmärk ei ole veel saavutatud, mistõttu on riigile kahjulik, kui koolituse kulu hakkab vähenema koolituse algusest arvates. Kaitseväe koolitusplaan peab arvestama ka pikaajalise võime planeerimisega – Kaitseväe võimekust arendatakse pikaajalises perspektiivis kuni kümme aastat ette. Uute võimete või olemasolevate võimete uuendamisel tuleb arvestada piiratud ressursiga, selleks on nii inimressurss kui ka finantsressurss. Inimressursi planeerimisel on oluline, et teatud võime kavandatud rakendamise ajal oleks olemas väljaõpetatud personal. Nii näiteks, kui riik (Kaitsevägi) otsustaks muretseda hävituslennukid, siis tuleb planeerida lisaks ostmisele ja toetaval e taristule ka personal, kes hakkab lennukeid käitama (mehaanikud, lennujuhid, piloodid jne). Seega tuleb kavandada ka koolitusi. Kuna koolitamine on kulukas, tuleb planeerida koolitusi nii, et see ei kahjustaks olemasolevaid tegevusi (nt ei ole võimalik kõiki korraga koolitusele saata, vaid seda tehakse üksikute tegevväelaste kaupa). Siit tekib ka vajadus, et koolitatu oleks teenistuses sellel ajal, kui koolitusel omandatut on reaalselt vaja kasutada. Eeltoodust lähtuvalt (ressursside pikaajaline planeerimine) ei ole riigil alati võimalik rakendada koolitusel omandatut vahetult pärast koolitust, vaid see võib toimuda mõningase viivitusega, mis tähendab, et riik hakkab ka tehtud kulust saama tööd /kasu tagasi viivitusega. Paragrahvi 1 punktiga 1 49 muudetakse KVTS § 156 lõikes 7 toodud volitusnormi ja jäetakse välja tekstiosa „määramata täht ajaga“. Senine sõnastus piiras ressursimahuka koolituse korral tegevteenistuses olemise kohustuse määramise üksnes määramata tähtajaga tegevteenistuses olevatele isikutele. Samas on praktikas tekkinud olukordi, kus määratud tähtajaga tegevteenistuses olev isik saadetakse ressursimahukale koolitusele, kus tegevteenistuses olemise tähtaeg on varasem kui isiku tegevteenistuses olemise tähtaeg. Sellistes olukordades on olnud probleeme koolitusele suunamisel tegevteenistuses olemise tähtaja määramisel, kuna ressursimahuka koolituse määruses toodud tähtaeg kehtib üksnes määramata tähtajaga tegevteenistuse korral. Muudatus toob kaasa suurema õigusselguse ja ressursimahuka koolituse tegevteenistuses olemise kohustuse ühetaolise rakendamise kõikidele tegevväelastele. P aragrahvi 1 p unktiga 15 0 muudetakse KVTS § 156 l õiget 8. Muudatusega asendatakse sõna „lähetatakse“ üldisemaga – „saadetakse“ (lähetatakse koolitusele vs saadetakse koolitusele) . Vaata sel gi tust eelnõu § 1 punkti 1 38 juures . Paragrahvi 1 punktiga 15 1 täiendatakse KVTSi 9 1 . peatükiga „Kaitseväekohust use täitmine kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal “. Lisatud peatüki esimene jagu sätestab kaitseväeteenistuse, sealhulgas tegevt eenistuse erisused kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Lisatud § 156 1 sätestab kaitseväeteenistuse nõuete rakendamise, mis põhineb RiKS § 57 lõigetel 6 ja 7. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni a jal tuleb kaitseväeteenistus ümber korraldada ning seetõttu on lisatud sätted, mis reguleerivad tavapärasest kaitseväeteenistuse korraldusest erinevat korda. Samal ajal kehtivad KVTS sätted edasi, kui nende kohta ei ole sätestatud , et neid ei kohaldata või ei ole ette nähtud erinorme. Uues KVTSi peatükis n ähakse ette erisusi KVTSi kohaldamisel. Erisused avalduvad kahel moel: üldised erisused, mis kehtivad näiteks täpsemalt sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, ning erisused, mis kehtivad sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase kohta. Ettenähtud erisused võimaldavad Kaitseväel paindlikult ja ressursisäästlikult asuda ettenähtud ülesandeid täitma. Oluline on välja tuua asjaolu, et mobilisatsiooni väljakuulutamise korral väheneb Kaitseväe võime administreerida rahuaja protseduure, kuna keskendutakse peamiselt sõjaliste ülesannete täitmisele, mis nõuavad täiendavaid ressursse nii materjalide kui tegevväelaste näol. Näiteks ei kohaldu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tegevväelastele ettenähtud teenistusalased tagatised, mis on toodud KVTS 11. peatükis, täpsemalt §-des 192–204 1 . Asudes sõjaaja ülesandeid täitma, k.a mobilisatsioon, ei ole Kaitseväel võimalik tagada kõiki teenistusalaseid tagatisi, peamine eesmärk on tagada formeeritud üksustele ülesannete täitmiseks vajalik toitlustus, meditsiiniabi, riietus jms. Arvestades võimalusega, et sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumine võib toimuda erinevates olukordades, nähakse eelnõus sõjaaja ülesandeid täitma asunud tegevväelastele ette teenistuskorralduslikud erinevused. Näiteks ei kohaldu nende puhul KVTSis toodud lähetuste sätted – riigisisest lähetust ei toimu ja lihtsustatakse välislähetusse saatmist. Palgakorralduses nähakse ette erinevusi ja sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelast ei nimetata ega vabastata rahuaja ametikohalt. Sõjaaja ametikohale asunud tegevväelase kohta ei kehti rahuaegsed töö- ja puhkeaja regulatsioonid jne. Erisuste tegemine on vajalik sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelaste teenistuskorralduse lihtsustamiseks, mis aitab tagada Kaitseväe üksuste valmiduse sõjaliste ülesannete täitmisel. Lisatud §-ga 156 2 sätestatakse tegevteenistuse nõuete rakendamine, mis põhineb RiKS § 57 lõigetel 2 ja 3 ning § 75 lõikel 1. Sõjaseisukorra ajal asuvad kõik tegevväelased sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma, välja arvatud tegevväelased, kelle puhul teeb Kaitseväe juhataja otsuse suunamise jätkumise kohta või peatatud tegevteenistussuhte peatumise jätkumise kohta. On tavapärane, et osa tegevväelasi on rahuajal suunatud väljapoole Kaitseväge sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale, see tagab vajaliku oskusteabe olemasolu eri valdkondades, mis on seotud riigikaitsega. Lähtuvalt olukorrast ja suunatud tegevväelase ülesannete iseloomust võib Kaitseväe juhataja otsustada tegevväelase suunamise jätkumise, näiteks on tegevväelased suunatud Kaitseministeeriumi ameti- või töökohtadele nii ministeeriumi tavapäraseid ülesandeid täitma kui kaitseatašeedeks välisriikidesse. Mitmel juhul on kindlasti põhjendatud tegevväelase suunamise jätkumine. Samuti võib Kaitseväe juhataja otsustada teenistussuhte peatumise jätkumise ka juhul, kui tegevväelane osaleb näiteks rahvusvahelisel tsiviilmissioonil. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud kaitseväelaste rahuaja ametikohale nimetamist ja ametikohalt vabastamist ei toimu, kuna Kaitsevägi on asunud/asumas täitma talle ettenähtud sõjaaja ülesandeid ja tavapärane rahuaegne tegevus, sõjaaja üksuste väljaõpe ja sõjategevuseks ettevalmistus, peatub või toimub teistsuguses mahus. Samuti on oluline rahuaegse tegevuse töö koormuse vähenemine, mille arvelt teostatakse sõjaaja üksuste administreerimist: teenistusse võtmist, ametikohale nimetamist jms. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni a jal võib tekkida vajadus edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks kutsuda tagasi suunatud tegevväelane ja lõpetada tegevteenistussuhte peatumine. Tegevväelane, kes on suunatud sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale teise asutusse, või kellega on peatatud teenistussuhe kas tegevväelase soovil, distsiplinaarmenetluse ajaks, rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemiseks, välisteenistuses viibimise ajaks või muudel juhtudel, peab olema valmis tagasikutsumiseks edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks. Tegevväelase suunamise lõpetamise ja tagasikutsumise otsustuspädevus on antud Kaitseväe juhatajale. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal on sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelased vabastatud oma rahuaja ametikoha ülesannete täitmisest. Kui rahuaja ametikohal teeniv tegevväelane määratakse (näiteks lisaõppekogunemise ajal või mobilisatsiooni korral) kaitseolukorra ajal täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid, eeldatakse, et tema tegevus on sellest hetkest suunatud riigi sõjalisele kaitsmisele ning sellises olukorras kehtivad tema kohta ka täiendavad piirangud. Näiteks ei kohaldu talle enam töö- ja puhkeaja reeglid ning ta on pidevalt Kaitseväe käsutada. Sellises olukorras ei pruugi tegevväelane olla võimeline täitma seniseid rahuaegseid ülesandeid. Samuti ei kohaldu tegevväelasele tema rahuaja ametikoha ametijuhendis toodu. Lisatud §-ga 156 3 sätestatakse vabatahtlike tegevteenistusse võtmine sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal. Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võib võtta tähtajatult tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma isiku, kes: 1) on täieliku teovõimega; 2) on lõpetanud vähemalt põhikooli 2. kooliastme; 3) vastab tegevväelase tervisenõuetele; 4) omab nõutavaid oskusi ja väljaõpet; 5) on vähemalt 18-aastane; 6) ei ole jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduses ( edaspidi RPKS ) sätestatud vanaduspensioniikka. Vabatahtlikult tegevteenistusse võtmise tingimused sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal põhinevad RiKS §-de 73 ja 74 ja sõnastusel. Vajaliku oskusteabega kaitseväekohustuseta isiku võib sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võtta tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma, kui see on vajalik Kaitseväele pandud ülesannete täitmiseks. Näiteks võib selliseks olukorraks olla juhtum, kus kaitseväekohustuseta isik, kes on vajalike insenertehniliste teadmistega, soovib osaleda tegevväelasena Kaitseväe ridades ja sellist oskusteavet on Kaitseväele vaja. Samuti võib tekkida olukordi, kus Kaitseväe ridades soovib sõjategevuses osaleda välisriigi kodanik. Täiendavalt võib soovida vabatahtlikult tegevteenistusse asuda ka eelneva väljaõppega reservis olev isik. Arvestades sõjaaja üksuste väljaõppemahtu ja Kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri põhivalmidus- ja täiendreservi mahtu, mis on kokku u 110 000 inimest, on täiendavalt teenistusse võetavad läbinud sõjaväelise väljaõppe kas ajateenistuses või tegevteenistuses, kuid ei kuulu konkreetse mobilisatsiooni alla. Vabatahtlikult tegevteenistusse võetavate isikute oskuste kohta konkreetseid nõudeid ei kehtestata – oluline on, et isik omaks Kaitseväele vajalike oskusi ja väljaõpet, sh keelenõuet suhtlemiseks, mis ei pruugi olla eesti keel. Juba praegu toimub teatud tasemel Kaitseväe tegevus inglise keeles, seega ei ole mõtteks seada piirangut üksnes eesti keele valdamisele. Samuti peab isik vastama tegevväelase sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni aja tervisenõuetele ning olema vähemalt 18 aastat vana ja täieliku teovõimega. Tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiseks ei või võtta RPKSis ettenähtud vanaduspensioni east vanemat isikut. Tegevteenistusse võtmise otsustab Kaitsevägi, lähtudes Kaitseväe vajadustest, nt milliste oskuste ja väljaõppega inimest on neil teenistusse vaja võtta. Teenistusse võtmise nõuetele vastavust hindab Kaitsevägi. Isik väljendab oma vaba tahet ja soovi tegevteenistusse asumiseks taasesitamist võimaldava avaldusega. Kaitseväekohustuseta isik võetakse tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma tähtajatult. Isiku tegevteenistusse võtmisest teavitatakse KRAd, kus kantakse vabatahtlikult tegevteenistusse võetud isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustust võtta sooviva isiku andmetena. Eelneva kaitseväekohustuseta isiku kaitseväeteenistusse sõjaaja ametikohale võtmisel ei teki tal kaitseväekohustust, vaid ta on tegevteenistuses vabatahtlikkuse alusel. Tähtis on silmas pidada, et selle isiku mobilisatsiooni väljakuulutamise korral tegevteenistusse võtmisel kohalduvad talle kõik sõjaaja ametikohal olevale tegevväelasele kohalduvad sätted. Tegevteenistusest vabastamisel kustutatakse vabatahtliku isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrist. Isiku sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse võtmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja. Lisatud §-ga 156 4 sätestatakse tegevväelase töö- ja puhkeaja ning puhkuse erisused, mis põhinevad RiKS § 61 sõnastusel. Kaitseolukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase suhtes ei kohaldata ATSi tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, valveaega, ületunnitööd, ööajal ja riigipühal tehtavat tööd, puhkeaega ja tööaja lühendamist reguleerivaid sätteid. Eelnõuga antakse Kaitseväe juhatajale volitused sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase töökorralduse, sealhulgas töö- ja puhkeaja korraldamiseks. Nimetatud erandi tegemine on vajalik, kuna nt sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik pidada arvestust tööaja ning igapäevase ja iganädalase puhkeaja kohta. Sellistes olukordades suureneb Kaitseväe isikkoosseis sel teel, et reservväelased on kohustatud täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. See omakorda eeldab teenistusega kaasneva asjaajamise muutmist igasuguste arvestuste lihtsustamise abil, mis võrreldes rahuaja koosseisuga omakorda vähendab proportsionaalselt vajadust personalitööd tegeva isikkoosseisu järele. Oma tegevuste planeerimisel ja rakendamisel peab Kaitsevägi tagama tegevväelastele olukorrast lähtuvalt mõistliku puhkeaja, näiteks staabitööd tegevale tegevväelasele on võimalik tagada regulaarne puhkamisvõimalus, samas aga ülesannet täitval manööverüksusel ei pruugi olla võimalust tagada puhkamisvõimalust 24, 48 või isegi 72 tunni jooksul, üksusel on võimalik puhata alles tegevuse intensiivsuse langemisel või alles peale ülesande täitmist. K õrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal otsustab tegevväelase puhkuse katkestamise Kaitseväe juhataja, kuna sel ajal ei pruugi olla vajadust kõigi tegevväelaste puhkuse katkestamiseks, vajadus võib olla üksustel või teatud ametikohtadel teenivatel tegevväelastel. Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab kõik tegevväelaste puhkused ning kõik tegevväelased on kohustatud viivitamata ilmuma neile teatavaks tehtud sõjaaja ametikoha asukohta või teise varem teatavaks tehtud asukohta. Aktiivses teenistuses olevate isikute kiireloomuline tagasipöördumine oma teenistuskohta tagab operatiivsuse ja võimaldab juba rivis olevat koosseisu kasutada esmaste ohtude tõrjumisel ning mobilisatsiooni välja kuulutamise korral kaitseväekohustuslaste teenistusse kutsumisel. Tegevväelase emapuhkus, isapuhkus, lapsendajapuhkus ja vanemapuhkus ei katke, kuna need on vahetult seotud lapse saamise või väikelapse hooldamisega. Kaitseväe juhataja poolt kehtestatavas sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase töökorralduse ning töö- ja puhkeaja korras on võimalik täpsustada puhkeaegadega seonduvat. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise aega ei arvestata tegevväelase rahuaja ametikoha põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka, mis tähendab, et puhkusepäevi selle aja eest ei kogune. Lisatud § 156 5 sätestab tegevväelase lähetamisega seonduva ja tugineb RiKS § 75 sätetele. Nähakse ette sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelaste lähetuskorraldus, mis arvestab asjaoluga, et sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvat tegevväelast riigisiseselt ei lähetata, kuna sõjaaja ametikoha asukohana on käsitletav kogu riigi territoorium. Välisriiki lähetamise puhul peab eemal viibimine olema seotud antud korraldustega, ülesannete täitmisega jms. Eelnõuga antakse Kaitseväe juhatajale volitus kehtestada sõjaväelise ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase lähetamise ja lähetusega seotud kulude hüvitamine, kui tegevväelane lähetatakse välisriiki lühiajaliselt või seal riiklikke ülesandeid täitma kauemaks kui kuueks kuuks. Lähetusega seotud kulud ja lähetusse saatmise kord võivad sõltuda paljuski kujunevast olukorrast ja vajadustest, Kaitseväe juhatajal on võimalik kehtestada sobiv regulatsioon välislähetuste administreerimiseks, tagades samas tegevväelaste teadlikkuse lähetusega seotud kulude katmisest. Ühe muudatusena nähakse ette, et sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase lähetamisel päevaraha ei maksta. Erisätte ajendiks on asjaolu, et sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele kaetakse kõik teenistusega seotud kulud, sh majutus, toitlustus ja riidevarustus, seega ei ole põhjendatud päevaraha maksmine, kuna kulu kaetakse otse Kaitseväe poolt. Samuti ei loeta lähetuseks sõjalisel operatsioonil osalemist välisriigis. Kui viiakse sõjalisi operatsioone läbi välisriigis, siis sellisel juhul on tegemist operatiivülesande täitmisega, mille ajal tagatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele ülesande täitmiseks vajalikud vahendid. Lisatud § 156 6 sätestab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase teenistusalaste piirangutega seonduva ja tugineb RiKS § 76 sätetele, mis sätestab teenistusalased piirangud sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelasele. Tegevväelase teenistusvälisele tegevusele piirangute seadmisel on arvestatud PS -s sätestatuga ja asjaoluga, et tegevväelane kui sõjalise jõu kasutamise võimalusega riigiteenistuja panustaks oma aega ja energiat teenistusülesannete täitmisse, ta peab oma otsustes olema erapooletu ega tohi olla mõjutatud teenistusega mitteseotud ülesannetest. Vastavalt PS §-le 125 ei või tegevväelane osa võtta ühegi erakonna tegevusest, mis omakorda eeldab ka talle usaldatud võimu kasutamata jätmist ühe või teise erakonna kasuks, sealhulgas ei tohi tegevväelane tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega. Kui rahuajal on tegevväelasel lubatud töötada väljaspool teenistusülesannete täitmist tasu eest, siis sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelasel tuleb rakendada oma aeg ja energia maksimaalselt teenistusülesannete täitmisele, mistõttu ei ole tal lubatud sel ajal töötada väljaspool teenistusülesannete täitmist muul töö- või ametikohal. See tähendab ka seda, et sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev tegevväelane ei saa täita ülesandeid osakoormusega. Toimingute, tehingute või otsuste tegemisel peab tegevväelane järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev tegevväelane ei tohi streikida või osaleda muudes surveaktsioonides, mis häirivad sõjalise riigikaitse korraldamist. Tegevväelasel on keelatud streikida ka rahuajal ja streigikeeld põhineb ATSis sätestatud ametniku streigikeelule (ATS § 59). Lisaks streigikeelule on sätestatud, et tegevväelane ei tohi osaleda ka muudes surveaktsioonides, mis häirivad sõjalise riigikaitse korraldamist. Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik ja tegevväelane teostab avalikku võimu riigikaitse tegevuse kaudu, mis on ka riigi üks tuumikfunktsioone ning seetõttu ei ole tegevväelasel lubatud sõjaaja ametikoha ülesandeid täites streikida ega osaleda surveaktsioonides. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitval isikul on õigus keelduda kaitseväeteenistusvälise töö tegemisest. Avalikus teenistuses oleva isiku avaliku võimu teostamise õigus peatub tema ametikohal selleks ajaks, kui isik täidab sõjaaja ametikoha ülesandeid Kaitseväes. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelane ei tohi töötada väljaspool teenistusülesannete täitmist muul ameti- või töökohal, mistõttu tuli eelnõus lähtuvalt TLSi loogikast ja ATSi loogikast sätestada töötajatele õigus keelduda kaitseväeteenistusvälise töö tegemisest ning ametnikele avaliku võimu teostamise õiguse peatamine. TLS § 19 sätestab näiteks, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust, kui ta on ajutiselt töövõimetu, kui ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel jne. ATS § 83 sätestab näiteks, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub puhkuse ajaks, ajutise töövõimetuse ajaks, aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks, õppekogunemise ajaks ja ajaks, kui reservväelane ei saa mobilisatsiooni tõttu täita oma teenistusülesandeid, ajaks, kui ametnik on arestis või vahi all jne. Lisatud § 156 7 sätestab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelase palgaga seonduva ja tugineb RiKS § 77 sätetele. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase palgaastmestiku ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palga kehtestab valdkonna eest vastutav minister ehk kaitseminister määrusega. Riigikaitse arengukava kohaselt nähakse rahuajal ette teenistuses 3 600 tegevväelast ja vastavalt sellele on arvestatud ka eelarvelised vahendid palgakuludeks. Kaitseväe kiirreageerimisvalmiduse struktuuri mahtu arvestades kasvaksid rahuaja palgakorralduse kohaselt kulutused tegevväelaste palkadele sõjaajal märkimisväärselt. Arvestades vahendite piiratust, võib see osutuda riigile üle jõu käivaks. Et täita riigikaitseülesandeid ja samal ajal tulla toime kasvavate kuludega, nähakse ette sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvatele tegevväelastele erineva palgaastmestiku kehtestamine, mis võib olla madalam kui rahuajal. Sarnaselt teiste tegevväelaste palga muutmisega on ette nähtud ka Kaitseväe juhataja palga vähendamine: erinevalt KVTSi regulatsioonist nähakse eelnõus ette, et Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palga määrab kaitseminister, kuna tegemist on eriolukorraga ja ei ole mõistlik jätta seda töö koormust Vabariigi Valitsuse kanda. Oluline on välja tuua veel asjaolu, et mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal tagab Kaitsevägi sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvatele tegevväelastele majutuse ja toitlustuse, mis suurendab Kaitseväe kulutusi tegevväelastele veelgi, samas jäävad tegevväelastel endil need kulutused osaliselt kandmata. Palga maksmise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja, kes saab ette näha palgaastmestiku kohaldamise lähtuvalt sõjaaja ametikoha ülesannete iseloomust ja ametikoha positsioonist Kaitseväe struktuuris. Samuti on Kaitseväe juhatajal pädevus kehtestada palga maksmise perioodilisus ja viis, näiteks ei pruugi olla võimalik maksta palka kord kuus, vaid seda võib olla vaja teha sagedamini või maksta palk välja sularahas, kuna elektrooniliselt ei pruugi palga maksmine osutuda võimalikuks. Lisatud § 156 8 sätestab sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise lõppemise alused ja tugineb RiKS § 78 sätetele. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine võib lõppeda tegevväelase tegevteenistussuhte lõppemisega või tegevväelase asumisega rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev tegevväelane ei saa lahkuda tegevteenistusest omal soovil, samuti ei ole tegevteenistussuhte lõppemise aluseks rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavus, koondamine jm. Tegevväelase teenistussuhe lõpeb tema surma korral. Samuti vabastatakse tegevteenistusest tegevväelane, kes nimetatakse Riigikogu, Euroopa Parlamendi või Vabariigi Valitsuse liikmeks. Tegevväelase vabastamise aluseks on tegevväelase terviseseisundi mittevastavus tegevväelase teenistusülesannete täitmise tervisenõuetele, tervisenõuetele vastavust hindab Kaitseväe juhataja määratud arst . Tegevteenistus lõpeb RPKSis sätestatud vanaduspensioniea saabumisel. Tegevväelase võib vabastada ka Kaitseväe ettepanekul, näiteks kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda isikul teenistust jätkata, tegevväelase ametikoha funktsiooni äralangemisel. Selliseid olukordi võib esineda, kus teatud üksuste tegevus lõpeb või lõpetatakse ja tegevväelasele ei ole teist ametikohta pakkuda või kui sõjaseisukorra järgselt hakatakse mobiliseeritud üksusi demobiliseerima, see tähendab tegevväelasi teenistusest vabastama, või asuvad nad täitma rahuaja ametikoha ülesandeid. Tegevväelane vabastatakse tegevväelase teadmata kadunuks jäämise korral või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui kohtuotsusega mõisteti tegevväelasele karistus, mis välistab tegevteenistuses jätkamise. Tegevteenistussuhte lõpetab sarnaselt rahuajaga Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem KVTS § 141 lõikes 2 sätestatu kohaselt. Samuti võib sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud (juba varasemalt tegevteenistuses olnud) tegevväelase vabastada sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisest. Osalise mobilisatsiooni korral võib esineda olukordi, kus demobilisatsiooni välja ei kuulutata, aga üksusi formeeritakse rotatsiooni korras, kus eelnevalt formeeritud üksuse isikkoosseis vabastatakse teenistusest Kaitseväe ettepanekul. Sellise olukorra puhul võib osutuda vajalikuks tegevväelase vabastamine sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisest ja tema asumine rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele. Selliselt on tagatud paindlikkus inimressursi kasutamise osas. Tegevväelase rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele asumise otsustab Kaitseväe juhataja või vastava volituse korral pädev ülem. Lisaks eelnevalt toodud sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise lõppemise alustele võib Kaitseväe juhataja ametikohal oleva tegevväelase vabastada Vabariigi Valitsuse ettepanekul, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ning luurekeskuse ülema võib vabastada kaitseministri ettepanekul. Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülema, väeliigi ülema, väejuhatuse ülema ja luurekeskuse ülema tegevteenistusest vabastamine jõustub sõjaaja ametikohalt vabastamise päevast arvates. Mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitnud tegevväelase tegevteenistusest vabastamisel maksab Kaitsevägi lõpparve hiljemalt teenistusest vabastamise päeval. Juhul kui kutsealused võeti tegevteenistusse mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal, nende tegevteenistusest vabastamise järel neid uuesti ajateenistusse ei kutsuta ning nende ajateenistus loetakse lõppenuks KVTSis sätestatud korras. Ei ole mõistlik ega otstarbekohane kutsuda rahuaja kehtestamisel ajateenistusse väljaõppe eesmärgil endiseid tegevväelasi, kellele on antud juba vajalik väljaõpe ja kellel on olemas sõjapidamises praktilised kogemused. Lisatud § 156 9 sätestab kaitseväeteenistuse korralduse erinevused pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist või demobilisatsiooni väljakuulutamist ja tugineb RiKS § 80 sätetele. Sõjaseisukorra lõppemisel või demobilisatsiooni väljakuulutamisel hakatakse Kaitseväe struktuure viima sõjaajast rahuaega vastavalt olukorrale ja sellega hakatakse mobiliseeritud üksusi või lisaõppekogunemisele kutsutud üksusi demobiliseerima või kaitseväelasi teenistusest vabastama. Selle protsessiga kaasneb ka vabatahtlikult tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma võetud isikute teenistusest vabastamine vastavalt olukorrale Kaitseväe ettepanekul. Teenistusest vabastamine tehakse isikule teatavaks vähemalt 14 kalendripäeva ette, see tagab tegevväelasele piisava aja teenistussuhte lõpetamisega seotud toimingute sooritamiseks ja isiklike asjade planeerimiseks. Vajaduse ja isiku valmisoleku korral võib Kaitsevägi võtta sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse võetud isiku tähtajaliselt tegevteenistusse tähtajaga kuni viis aastat, kui ta vastab KVTS §-s 83 sätestatud tegevteenistusse võtmise nõuetele (on täieliku teovõimega ja vähemalt põhiharidusega 18–60-aastane Eesti kodanik, kaitseväekohustuslane, vastab tegevväelase tervisenõuetele, on nõutava füüsilise ettevalmistusega, valdab eesti keelt nõutaval tasemel) ja KVTS §-s 92 sätestatud rahuaja ametikoha nõuetele (nõutav sõjaväeline auaste, ettenähtud taseme riigisaladusele juurdepääsu luba jm), välja arvatud ametikohal nõutav haridus ja sõjaväeline väljaõpe. Isik, kes on olnud tegevteenistuses nt sõjaseisukorra ajal ja omandanud Kaitseväele vajalikud oskused, võib osutuda oluliseks ressursiks Kaitseväe tegevuse jätkusuutlikkuse tagamisel. Kui teenistusest vabastatud isikul puudub tema auastmele vastav haridus või rahuaja ametikohal ettenähtud haridus ja sõjaväeline väljaõpe, siis tähtajaliselt tegevteenistusse võtmisel neid puudusi ei arvestata, vaid antakse aega puudused kõrvaldada. Näiteks võib tuua vabatahtlikult teenistusse võetud allohvitseri, kes nimetati ohvitseri (kompaniiülema) ametikohale, kuna ta näitas üles initsiatiivi ja oskust üksust juhtida, samal ajal puudus tal kõrgharidus, mis on ette nähtud ohvitseridele rahuajal, ja ka vajalik sõjaväeline väljaõpe. Tähtajaliselt tegevteenistusse võetud tegevväelasel tuleb selle tegevteenistustähtaja jooksul omandada haridus ja sõjaväeline väljaõpe. Kui tegevväelane ei omanda tegevteenistustähtaja jooksul nõutavat haridust ja sõjaväelist väljaõpet, siis lõpeb tegevväelase teenistussuhe tegevteenistuse tähtaja lõppemisel. Teenistustähtaega ei pikendata. Isik vabastatakse tegevteenistusest hüvitiseta, st ilma koondamishüvitiseta või muu täiendava hüvitiseta, väljateenitud sõjaaja ametikoha palk makstakse välja. Enne sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma kohustamist rahuaja ametikohal teeninud tegevväelane jätkab tegevteenistuses Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema poolt nimetatud rahuaja ametikohal. Sobiva rahuaja ametikoha puudumisel vabastatakse isik Kaitseväe ettepanekul tegevteenistusest, teatades talle sellest ette vähemalt 14 päeva. Uue peatüki 2. jagu sätestab kaitseväeteenistusse kutsumise mobilisatsiooni ajal . Lisatud § 156 10 sätestab õiguse mobilisatsiooni väljakuulutamise järel kutsuda sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma vähemalt 18-aastasi kaitseväekohustuslasi ning sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikuid (nt sõjaaja ametikohale nimetatud Kaitseliidu tegevliige). Tegevteenistusse asumise kohustus tehakse isikule teatavaks mobilisatsioonikäsuga. Erinevalt lisaõppekogunemisest võib tegevteenistusse kutsuda ka kutsealuseid, kes saavad väljaõppe tegevteenistusse asumise järel. Enne mobilisatsiooni välja kuulutamist kaitseväeteenistuses olnud tegevväelane ja ajateenija ning reservväelane kohustatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga. Kui mobilisatsioon on välja kuulutatud enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, peab Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsu andmisel arvestama RiKS § 17 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatut (Vabariigi Valitsus määrab korraldusega mobilisatsiooni väljakuulutamise järel sõjalises tegevuses osaleva Kaitseväe isikkoosseisu suuruse või osalevad Kaitseväe üksused). Mobilisatsiooni välja kuulutamise korral otsustab kaitseväelase ettenähtud sõjaaja ametikohale asumise Kaitseväe juhataja. Enne sõjaseisukorda ei pruugi olukorrast lähtudes olla vaja, et kõik kaitseväelased asuksid kohe sõjaaja ametikohale. Selline olukord võib esineda näiteks juhul, kui rakendub Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5 mõne teise NATO liikmesriiki tabanud ründe korral. Sel juhul võib olla vaja asuda sõjaaja ametikohale teatud üksustes või ametikohtadel teenivatel kaitseväelastel. Mobilisatsiooni käigus kohustatakse kaitseväekohustuslasi ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikuid asuma sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma. Mobilisatsiooni väljakuulutamise järel otsustab sõjalises tegevuses osalevate üksuste arvu Vabariigi Valitsus korraldusega, mille järel otsustab Kaitseväe juhataja kaitseväelase sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asumise. Ka mobilisatsiooni väljakuulutamise järel ei pruugi olenevalt olukorrast olla vaja, et kõik kaitseväelased asuksid täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Mobilisatsioonikäsk toimetatakse isikule kätte sarnaselt lisaõppekogunemisel e kutsumisega (vaata § 70 1 selgituse alt). Ajateenistuses ja tegevteenistuses ning reservteenistuses olevatele isikutele tehakse Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsk (ehk tema kohustus asuda täitma sõjaaja ülesandeid) teatavaks suuliselt või taasesitamist võimaldavas vormis. Mobilisatsioonikäsu saanud isik on kohustatud ilmuma talle varem teatavaks tehtud või mobilisatsioonikäsus näidatud kogunemiskohta ettenähtud tähtpäevaks. KVTSi kohaselt teavitatakse rahuajal reservis olevat isikut ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikut sõjaaja ametikohale nimetamisest, teates märgitakse ka sõjaaja ametikoha asukoht, mis on ühtlasi kogunemiskohaks. Kogunemiskohta ilmumisel peavad isikul olema kaasas valdkonna eest vastutava ministri ehk kaitseministri kehtestatud määruses loetletud dokumendid ja esemed, mis talle on teatavaks tehtud. Kogunemiskohta saabudes teeb kaitseväekohustuslase le ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku le vastavalt vajadusele arstliku läbivaatuse Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud arst. Ulatuslike ning lühikese etteteatamisega formeeritavate üksuste puhul on arstliku läbivaatuse tegemine kõikidele isikutele liialt aeganõudev, selle järele puudub ka vajadus. Kogunemiskohas tehtava arstliku läbivaatuse eesmärk on seega tuvastada selliseid terviseprobleeme, mis võivad takistada sõjaaja ülesannete täitmist. Ettenähtud kogunemiskohta peavad ilmuma ka sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma kohustatud tegevväelased, ajateenijad ja reservväelased ning sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikud. Välisriigis viibiv kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik on kohustatud mobilisatsioonikäsus ettenähtud tähtpäeval ilmuma kogunemiskohta Eestis või viivitamata võtma ühendust lähima Eesti Vabariigi välisesindusega. Lisatud §-s 156 11 käsitletakse kohustusi, kui isikul ei ole võimalik kogunemiskohta ilmuda, paragrahv tugineb RiKS § 82 tekstile. Mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik on kogunemiskohta ilmumata jätmisel kohustatud viivitamata teatama Kaitseväele või välisriigis viibimisel Eesti Vabariigi välisesindusele põhjused, mis takistavad temal ilmuda kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta. See on vajalik, kuna Kaitsevägi on arvestanud nimetatud isikute osavõtu ja panusega ning igal isikul on kindel ülesanne sõjaaja struktuuris. Mõjuva põhjuse olemasolu korral, kui isikul ei ole võimalik õigel ajal kohale jõuda, saadetakse mobilisatsioonikäsk järgmisele reservis olevale isikule. Kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmist põhjendavaks takistuseks on isiku: 1) raske haigus, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda; 2) viibimine emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel ; 3) töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal; 4) viibimine vahi all; 5) reaalse vangistuse kandmine; 6) transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral. Kui loetletud asjaolusid ei esine või asjaolu langeb ära, on kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik kohustatud ilmuma Kaitseväkke või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta. Kui isik ei ilmu eespool nimetatud asjaolude tõttu kogunemiskohta, välisesindusse või välisesinduse määratud kohta, siis peab ta ilmumata jätmist põhjendava takistuse esinemist tõendama. Kaitsevägi või välisesindus otsustab esitatud tõendite põhjal, kas isiku kogunemiskohta ilmumata jätmine oli põhjendatud või mitte. Välisesindust ei pea teavitama juhul, kui isik on vahi all või kannab reaalset vangistust või tema haigus ei võimalda teavitamist. Vahi all viibimise või reaalse vangistuse kandmise korral eeldatakse, et isik ei saa kinnipidamisest tulenevalt teadet kätte ning tal ei ole ka võimalik kinnipidamise lõpuni teenistusse ilmuda. Samas rahvusvahelise tava kohaselt teavitatakse välisriigi kodaniku kinnipidamisel vastava riigi välisesindust, mistõttu võib olla teave isiku asukohast juba riigile teada. Teavitamiskohustuse täitmata jätmisel loetakse, et isik on jätnud kogunemiskohta ilmumata ja teda võib selle eest karistada ning rakendada sundtoomist. Paragrahvi 1 punktidega 15 2 , 15 3 ja 15 5 muudetakse KVTS § 171 lõiget 1 , § 172 lõikeid 2 ja 3 ning § 188 lõiget 5 1 lisades kaitseväelase le määratud distsiplinaararesti kandmise kohana ka vangla. Hetkel kehtivate sätete kohaselt paigutatakse distsiplinaararestiga karistatud kaitseväela ne aresti kandma Kaitseväe arestimajja või PPA arestimajja. 04.03.2021 jõustus VangS muudatus, millega toimus PPA arestimajade kinnipidamise teenuse ümberkorraldamine ning teatud piirkondades (Tartu ja Jõhvi) võimaldatakse arestiga karistatud isikuid suunata aresti kandma vanglasse. Seoses vastava muudatusega ei ole Kaitseväel võimalik suunata isikuid aresti kandma Jõhvi ja Tartusse, mistõttu tekkis vajadus, muuta nii KVTSi kui ka VangS selliselt, et ka distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelasi saab suunata aresti kandma lisaks arestimajja ka vanglasse. Paragrahvi 1 punktiga 15 4 täiendatakse KVTS 10. peatüki 3. jagu §-ga 177 1 , mis sätestab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele distsiplinaarkaristuse kohaldamise sõjaseisukorra ajal ning tugineb RiKS § 79 sätetele. Kaitseväe distsiplinaarsüsteem kehtib edasi sarnaselt rahuajaga ka sõjaseisukorra ajal. Kehtiv distsiplinaarmenetluse kord, mida Kaitseväes igapäevaselt rakendatakse, tagab kaitseväelase põhiõiguste kaitse ja on praktikas lihtsalt administreeritav. Samuti on oluline, et Kaitseväes tegutsevad üksuste ülemad rahuajal omandatud distsiplinaarmenetluse oskuste põhjal ja neid oskusi saab sujuvalt edasi rakendada ka sõjaseisukorra ajal. Erinev on eelnõu kohaselt distsiplinaarkaristuste kohaldamine sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele, kelle suhtes peaks saama kohaldada kõiki KVTS §-s 168 toodud distsiplinaarkaristusi (noomitus, rahatrahv, distsiplinaararest, Kaitseväe teenetemärgi äravõtmine jt), sealhulgas rahuajal ainult ajateenijatele rakendatavat distsiplinaartoimkonda. Tegevväelase võib kõrvaldada sõjaaja ametikohalt distsiplinaarmenetluse ajaks, kui see osutub vajalikuks menetluse asjaolusid ja käiku arvestades. Ametikohalt kõrvaldamine saab toimuda kahel viisil: 1) distsiplinaarmenetluse all olev tegevväelane viiakse teisele ametikohale; 2) distsiplinaarmenetluse all olev tegevväelane vabastatakse kõigist teenistusega seotud ülesannete täitmisest. Kahe võimaluse sätestamine jätab otsustajale hinnata, kas menetluse huvides on piisav teisele ametikohale viimine või on vaja tegevväelane teenistusülesannetest üldse vabastada, et ta ei saaks menetlust takistada või mõjutada. Teenistusülesannetest vabastamist tuleb kaaluda olukordades, kus menetluse tagajärjel võib tekkida vajadus tegevväelane tegevteenistusest vabastada. Ametikohalt kõrvaldamise otsuse, sealhulgas kõrvaldamise viisi, peab tegema ametikoha struktuuriüksuse ülem. Teisele sõjaaja ametikohale viimisel distsiplinaarmenetluse ajaks säilitatakse tegevväelasele tema senine palk. Lisaks võib tegevväelase viia teisele ametikohale koos senise palga säilitamisega, kui tema teenistusalase tegevuse suhtes on algatatud kriminaaluurimine ning kui uurimise aluseks oleva süüteo eest võib süüdlasele määrata KarS 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos või §-de 435 ja 447 alusel vähemalt kuni viieaastase vangistuse. Kui ei ole võimalik isikut teisele ametikohale viia (nt struktuuriüksuses puudub vaba koht), siis võib ülem erandina teisele sõjaaja ametikohale viimise asemel anda tegevväelasele ametikohaväliseid tööülesandeid, vabastades ta senise ametikoha teenistusülesannete täitmisest osaliselt või täielikult. Teenistusülesannete täitmisest vabastatud tegevväelasele säilitatakse aja eest, millal ta oli teenistusülesannete täitmisest vabastatud, tema senine palk 50 protsendi ulatuses. Tegevväelase teenistusülesannete täitmisest vabastamise või teisele ametikohale viimise otsustab tegevväelase teenistuskoha ülem. Sätte loomisel on lähtutud asjaolust, et sõjaaja ametikohal teenimisel peavad menetluslikud toimingud olema lihtsad ning tõhusad. Tegemist on erandkordse olukorraga kus on põhjendatud erisuse loomine võrreldes rahuaja ametikohale kehtiva regulatsiooniga (KVTS § 137). Samuti on oluline mainida, et tegevväelane on teenistusülesannete täitmisest vabastamise ajal jätkuvalt tegevteenistuses ja talle kohalduvad sõjaaja ametikohal ettenähtud õigused ja kohustused - ehk tegevväelane majutatakse ja talle on tagatud toitlustus riigi poolt , seega ei ole ette nähtu d palga vähendamisel piirangut sarnaselt KVTS §137 lõikes 3 toodu ga . Kui tegevväelase süü ei leia tõendamist, siis makstakse talle saamata jäänud palk tagantjärele 25 tööpäeva jooksul distsiplinaarmenetluse lõppemisest arvates . Aja määramisel on lähtutud asjaolust, et kiiris korral, kus teenistuses võib olla rahuajaga võrreldes oluliselt enam tegevväelasi on palga maksmisel oluline lihtsus ja ühetaolisus. 25 tööpäeva piirang tagab võimaluse, et tegevväelane saab saamatajäänud palga vähemalt järgneval korralisel palgapäeval. Paragrahvi 1 punktiga 1 5 6 muudetakse § 194 lõiget 4 , mis käsitleb teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isikule tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete ja ravimite tagamist ning raviga seotud kulu katmist. Muudatus on seotud Kaitseväe arstliku komisjoni tegevuse lõpetamisega . Eelnõu jõustumisel korraldatakse k omisjoni funktsioonide täitmine Kaitseväe kaudu ning Kaitseväe juhataja saab õiguse määrata kindlaks arsti või arstid, ke s asuvad täitma terviseseisundi hindamisega seotud ülesandeid. Terviseseisundi hindamisega tuvasta takse teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse korral ravi vajadus ning teenistusest vabastatud isikule tagatakse ka edaspidi tervishoiuteenus ed , meditsiiniseadme d ja ravimi d raviplaani alusel . Vastavad muudatused tehakse ka KVTS § 194 lõike 5 alusel kehtestatud kaitseministri määruses . P aragrahvi 1 p unktiga 1 5 7 muudetakse KVTS § 198 l õiget 3. Muudatus tuleneb Kaitseväe personali andmehalduses toimunud muu datustest . Alates 01.01.2017 on Kaitseväes kasutusel riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja sellega liidestatud RTIP. RTIPis on võimalik teostada personaliga seotud toiminguid, sh. lähetusi, väikse töö koormusega. Kuna RTIPis lähetuse haldamisel ei vormista t a käskkirja , vaid lähetuskorraldus , ei ole KVTSis lähetuse käskkirja välja toomine enam asjakohane. P aragrahvi 1 p unkti de ga 1 5 8 – 16 0 muudetakse KVTS § 199 pealkirja ning lõikeid 1 ja 2 , lõige 4 tunnistatakse kehtetuks . Muudatusega l aiendatakse psühholoogilise abi ja sotsiaalnõustamise tagamist ka teenistusest mittetingitud hukkumise või püsiva vigastuse tekkimise puhul. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus traagiline sündmus on aset leidnud kaitseväeteenistuse s teenistusülesannete täitmise l , kuid ei ole sellest põhjustatud. Kaitseväelaste pereliikmed on aga sageli väga tihedalt seotud Kaitseväega ning seega on optimaalne ja kohane nende perede abistamiseks laiendada Kaitseväe võimalusi. Hinnanguliselt vajab taolist abi aastas üks perekond. Vastavalt kehtivale korrale on KVTS § 199 alusel kaitseväelase pereliikme le võimalik osutada psühholoogi li st abi, sotsiaalnõustamist või taastusravi vaid siis, kui hukkumine või püsiv tervisekahjustus on tingitud teenistusest. Reaalsetes olukordades tuleb arvestada aga sellega, et kaitseväelase pereliikmed on seotud ja integreeritud teenistusse palju rohkem, kui välja paistab. Kasutusel on nn ahnete institutsioonide (ingl keeles greedy institutions ) teooria , mis selgitab, et teatud tööandjad/institutsioonid ei soovi jagada oma liikmeid teiste institutsioonidega (nt perega). Nii näiteks on relvajõudude poolt sõjaväelastele esitatavad nõuded suhteliselt piiravad (tööaeg, töö asukoht, pidev valmisolek, sagedased lähetused, valmidus ennastohverdavalt käituda jne) ning mõjutavad olulisel määral ka teenistuses mitteolevaid pereliikmeid. Kui isiku surm või püsiva vigastuse teke on seotud t eenistus ülesande täitmisega, siis avaliku sektori tööandjate puhul on tavapärane, et tööandja täidab selle traagilise sündmusega seotult oma kohustused nii töötaja kui ka tema pereliikmete ees seadustes sätestatud korras ja ka üldinimlikku hoolivust ülesnäitaval viisil. Samuti on arusaadav, et kui hukkumine või püsiva tervisekahjustuse teke leiab aset töövälistel põhjustel, siis tööandjalt ei oodata vastutuse ülesnäitamist. Siinkohal tuleb aga arvestada sõjaväelise tööandja eelkirjeldatud eripäradega, sest pereliikmed on enamasti mitteametlikul moel üsnagi olulisel määral integreeritud sõjaväelisse struktuuri (näiteks elukoha või lähituttavate kaudu). Praktilises elus on ette tulnud olukordi, kus kaitseväelane on hukkunud teenistus ülesannete täitmise ajal (nt sooritanud enesetapu Kaitseväe territooriumil ) , mistõttu on olnud vajalik tema pereliikmete psühholoogiline nõustamine kaitseväeteenistuse spetsiifikast lähtudes. Kehtiva korra järgi ei ole perekonnal õigus sellist teenust nõuda, kuid erialaselt on ilmselge, et leina ja uue olukorraga toimetulemiseks on mõeldamatu, et Kaitsevägi ignoreerib perekonda ja perekonna abivajadust. Seni on sellist abi osutatud Kaitseväe psühholoogide ja sotsiaaltöötajate poolt. Praktikas võib ette tulla olukordi, kus Kaitseväe psühholoog või sotsiaaltöötaja ei saa geograafilisel põhjusel või abivajaduse spetsiifika (nt olukorras, kus on vaja lastepsühholoogi või võlanõustamist) tõttu kõige paremini pereliikmeid aidata. Seega tekivad eelnõu jõustumise järel Kaitseväele laiemad võimalused hukkunud kaitseväelase pereliikme te abistamiseks. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks KVTS § 199 lõige 4, kuna teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase pereliikmetele taastusravi tagami ne ei ole põhjendatud . Taastusravi osutamine on näidustatud vaid füüsilise tervisekahjustuse korral, kuid teenistusülesannete täitmisel hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmete puhul seda olla ei saa ning taastusravi järele ei ole kunagi ka vajadust tekkinud. TTKS § 52 lõike 2 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt on teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perelii kmetele võimaldatud taastusravi Kaitseministeeriumi hallatava riigiasutusena tegutsenud Seli Tervisekeskuses (alates 1. jaanuarist 2020. a Kaitseväes), kuid sisuliselt on tegemist olnud siiski psühholoogilise abi osutamisega ning see võimalus on jätkuvalt tagatud ka edaspidi . Paragrahvi 1 punktiga 16 1 tunnistatakse KVTS § 201 kehtetuks. Vt KVTS § 111 kehtetuks tunnistamise selgitust. Paragrahvi 1 punkti de ga 16 2 , 16 3 ja 16 4 muudetakse § 202 lõike 1 ja 6 sõnastust ning § 203 lõike 1 sissejuhatavas lauses viidet teenistusalaste tagatiste paragrahvidele, jättes välja viite § - le 199 ja 201 . KVTS § -s 199 perekonnaliikme psühholoogilise ja sotsiaalse nõustamise puhul on kirjaliku taotluse esitami st ja lisauurimise tegemist keeruline rakendada, sest traagilise sündmuse puhul vajavad pere konna liikmed abi sageli juba samal päeval loetud tun dide jooksul peale sündmuse aset leidmist. Samas on pere konna liikmete nõustamiseks prognoositavad kulud väikesed (sotsiaalnõustamise puhul kuni 200 eurot aastas ning psühholoogilise abi puhul kuni 350 eurot aastas) ning ebaproportsionaalne oleks nõuda KVTS § 202 l õikes 5 silmas peetud uurimise läbiviimist. KVTS § 202 l õike 1 kohaselt peaks pere konna liige psühholoogilise toetuse saamiseks esitama kirjaliku taotluse. Kui tegemist on aga näiteks kaitseväelase surmast informeerimise ja kriisinõustamisega, siis ei ole võimalik eelnevalt pere konna liikmelt selleks kirjalikku taotlust küsida. Praktilis e abi andmist jääb reguleerima k aitseministri 15. märtsi 2013 . a määrus nr 15 „ Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord “ vastavalt muudetud sõnastuses , mille § 1 l õike 3 kohaselt tagatakse isikule nõustamine tema soovi ja tuvastatud vajaduse korral. Isiku sooviavaldus võib olla ka kirjalikult vormistatud (nt e-mail), kuid traagilises olukorras on mõistetav, et piisab ka suulisest sooviavaldusest. Sooviavalduse fikseerib ning abivajaduse tuvastab Kaitseväe tugikeskus, kus koostatakse ka eelnimetatud määruse § 1 l õike 8 kohaselt teenuse osutamise plaan. Kuna tööandja eluruumi andmist enam ette ei nähta ja sellega seonduvalt ka teenistusalase tagatisena tööandja eluruumi kasutamist tegevteenistuse lõppedes enam ei tagata ning KVTS § 201 tunnistatakse eeln õ uga kehtetuks, siis tuleb ka mujalt jätta välja viide §-le 201 . Seisuga 01.02.2021 ei ole kellelegi KVTS § 201 alusel säilitatud tööandja eluruumi kas u tust (vt ka § 111 ja § 201 kehtetuks tunnistamise selgitust). Paragrahvi 1 punktiga 16 5 muudetakse § 203 lõiget 2 , mis käsitleb teenistusalase tagatise saamise õiguse kindlakstegemist. Sätte sõnastust muudetakse seoses sellega, et Kaitseväe arstliku komisjoni tegevus lõpetatakse ning eelnõu kohaselt tuvastatakse meditsiinilise seose olemasolu teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse vahel terviseseisundi hinda mise käigus Kaitseväe juhataja määratud arsti poolt ( vt ka eelnõu § 1 p 17 sätestatud muudatus i ) . Samuti on sõnastust täiendatud seoses reservasendusteenistuse loomisega. Sätte sõnastuses on muudetud ka viidet teenistusalaste tagatiste paragrahvidele, jättes välja viite §-le 199 ja 201 , sest teenistusülesande täitmisel hukkunud perekonnaliikmete sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise nõustamise tagamisel ei tuvastata enam õigust teenistusalasele tagatisele s ellisel viisil ning tööandja eluruumi ka su tust enam ette ei nähta (vt ka § 111 ja § 201 kehtetuks tunnistamise, § 202 lõike 1 ja § 203 lõike 1 muudatuse selgitust ) . Paragrahvi 1 punktidega 16 6 ja 1 6 7 täiendatakse § 203 lõigetega 3 ja 4, mis käsitlevad teenistusalaste tagatiste kohaldamist seoses vaktsineerimise tagajärjel või tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kahju hüvitamisega. Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega loodi kogu elanikkonda hõlmav regulatsioon tervishoiuteenuse osutamisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks ning ravimiseaduses sätestati vaktsiinikahjude hüvitamine. Tulenevalt kaitseväekohustuse täitmisest võib kaitseväelasele, asendusteenistujale või reservasendusteenistujale tervishoiuteenuse osutamine (sh vaktsineerimine) aset leida teenistusülesannete täitmise ajal, mistõttu on vaja kindlaks määrata, millise seaduse alusel toimub sellisel juhul tervishoiuteenuse osutamise või vaktsineerimise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamine. Kaitseväelaste puhul on vajaliku meditsiiniabi osutamine enamasti korraldatud Kaitseväe poolt, et tagada kaitseväeteenistuses aset leidnud vigastuste ja haigestumiste korral kiire asjakohase meditsiiniabi osutamine ning ühtlasi vähendada haigestumiste ja vigastuste esinemissagedust kaitseväelaste seas. Seetõttu osutatakse kaitseväelastele vajaduse korral nii erakorralist meditsiiniabi kui ka esmatasandi tervishoiuteenuseid (sh vaktsineerimine) nende teenistusülesannete täitmise käigus kohapeal. Asendusteenistujatele ja reservasendusteenistujatele on arstiabi osutamine tagatud ravikindlustuse seaduse alusel üldises korras tsiviiltervishoiusüsteemis, kuid ka nende isikute puhul võib tekkida olukord, kui tervishoiuteenuse osutamine leiab aset teenistusülesannete täitmise ajal. Eelnõu lähtub seisukohast, et tervishoiuteenuse osutamisest või vaktsineerimisest põhjustatud tervisekahjude hüvitamine toimub kaitseväelaste, asendusteenistujate ja reservasendusteenistujate puhul sarnaselt muu elanikkonnaga tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse või vaktsiinikahjude sundkindlustuse süsteemi kaudu. Seega juhul, kui kahju on põhjustatud teenistusülesannete täitmise ajal aset leidnud tervishoiuteenuse osutamisest või vaktsineerimisest ning tegemist on tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses või ravimiseaduses sätestatud kindlustusjuhtumiga, siis KVTSis kui eriseaduses sätestatud tagatised isiku suhtes ei kohaldu, vaid kahju hüvitamine toimub nimetatud seadustes sätestatud alustel ja korras. Erandiks on juhtumid, kui tervishoiuteenuse osutamine on aset leidnud väljaspool tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse kohaldamisala (nt väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimunud rahvusvahelise sõjalise operatsiooni või sõjalise õppuse käigus) ja seda ei loeta kindlustusjuhtumiks. Sellisel juhul kuulub tekkinud kahju hüvitamisele sarnaselt teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustustele KVTSi s sätestatud alustel ja korras. KVTSi § 203 täiendamine lõigetega 3 ja 4 on sätestatud eelnõus eraldi punktidega 16 7 ja 16 8 , kuna ravimiseaduses sätestatud vaktsiinikahjude hüvitamist käsitlevad muudatused jõustuvad alates 1.05.2022 ning tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus jõustub alates 1.07.2024. Paragrahvi 1 punktiga 1 6 8 muudetakse § 204 lõike 2 punkti 1 asendades mõiste „kannab vabadusekaotuslikku karistust“ mõistega „kannab reaalselt vangistust“. Tegemist on läbivalt KVTSis mõistete ühtlustamise eesmärgil tehtava muudatusega. Paragrahvi 1 punktiga 1 69 muudetakse § 204 1 , mis käsitleb isikuandmete töötlemist seoses teenistusalaste tagatiste kohaldamisega. Eelnõu kohaselt jäetakse kehtivas sättes toodud loetelust välja Kaitseväe arstlik komisjon, kuna selle tegevus lõpetatakse ning teenistusalaste tagatiste kohaldamisega seotud ülesannete täitmine korraldatakse Kaitseväe kaudu . Paragrahvi 1 punktiga 1 7 0 täiendatakse KVTS 11. peatükki §-ga 204 2 , mis reguleerib teenistusalaste tagatistega seonduvat sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning mis tugineb RiKS § 62 sätetele. Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele tagatakse mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal toitlustus, varustus, sh riidevarustus, ja majutusvõimalus vastavalt olukorrale ja võimalusele. Samuti tagatakse meditsiiniabi vastavalt olukorrale. Üldjuhul tagatakse meditsiiniabi kohe, kuid lahingsituatsioonides võib esineda olukordi, kus meditsiiniabi osutamine ei pruugi olla võimalik ja abi tagatakse esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude ära langemist. Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal rahuaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele ja asendusteenistujale ning reservasendusteenistujale tagatakse meditsiiniabi, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid tingimusi. Asendusteenistujale ja reservasendusteenistujale tagatakse vajaduse korral tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid ravikindlustuse seaduse alusel. Kaitsevägi tagab nimetatud meditsiiniabi võimalustest lähtuvalt, näiteks sõjaseisukorra ajal võib olla võimalik anda ainult esmast arstiabi ja toimetada vigastatu haiglasse, kus jätkatakse ravi. Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase matmise korraldab Kaitsevägi. Matmise korraldus oleneb samuti Kaitseväe võimalustest ja olukorrast. Sõjaseisukorra ajal ei ole kindlasti võimalik korraldada kulukaid matuseid, minimaalse kohustusena sätestatakse, et Kaitsevägi korraldab teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase matmise. Pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist või demobilisatsiooni lõppu tagatakse KVTS §-de 112 (ümberasumise hüvitis ja ümberasumise kulu hüvitamine), §-de 193–196 (tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed, ravimid ja raviga seotud kulu, psühholoogiline abi ja sotsiaalteenused, püsiva töövõimetuse või puudega seotud lisakulu, hüvitis hukkumise või töövõimetuse korral) ning §-de 198–20 0 (toetus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelasele, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelase pereliikmete sotsiaalnõustamine, psühholoogiline abi ja taastusravi ja õppekulu hüvitamine) nimetatud tagatisi vastavalt riigi rahalistele vahenditele ja muudele asjaoludele. Eeldatavasti ei ole pärast kriisi lahendamist, kui mobiliseeritud kaitseväekohustuslased on demobiliseeritud või peale sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist ei ole riigil samavõrra rahalisi vahendeid kui rahuajal, mistõttu on ette nähtud, et nimetatud tagatisi tagatakse vastavalt võimalustele ehk vastavalt riigi rahalistele vahenditele ja muudele võimalustele. P aragrahvi 1 p unktiga 1 7 1 muudetakse § 209 lõiget 5 , mis käsitleb töövõimetuspensioni määramist. Sõnastust muudetakse, kuna eelnõu kohaselt lõpetatakse Kaitseväe arstliku komisjoni tegevus ja edaspidi tuvastab teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetus e Kaitseväe juhataja määratud arst. Seetõttu ei toimu ka töövõimetuspensioni määramine enam arstliku komisjoni otsuse alusel, vaid praktikas korraldatakse see sarnaselt tegevteenistuspensioniga. Kui Kaitsevägi on isiku puhul kindlaks teinud õiguse teenistusalaste tagatiste saamiseks (KVTS § -de 202 ja 203 alusel) ja Kaitseväe j uhataja määratud arst on isikul tuvastanud teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, siis väljastab Kaitsevägi isikule vastava teatise, mis kinnitab tema õigust töövõimetuspensionile. Teatises märgitakse ära püsiva töövõime kaotuse ulatus ja ajavahemik, mil lal isik on tunnistatud püsivalt töövõimetuks. Nimetatud teatise alusel saab isik pöörduda töövõimetuspensioni määramiseks SKA poole . P aragrahvi 1 p unktiga 17 2 tunnistatakse kehtetuks § - d 214 –216, mis käsitlevad vaiete esitamist ja Kaitseministeeriumi arstlikku vaidekomisjoni . Kehtiva KVTS i § 214 lõike 1 kohaselt isik, kes leiab, et tema suhtes tehtud KVTSist tuleneva otsusega on rikutud tema õigusi või seaduslikke huve , võib esitada vaide. Lõikes 2 sätestatakse vaidealluvus . Seni kehtinud korra kohaselt oli vaidealluvus sätestatud järgmiselt : 1) KRA otsus ega mitte nõustumisel tuleb vai e esitada Kaitseministeeriumile KRA kaudu; 2 ) tegevteenistusse võtmise ja tegevteenistusse vabastamise asjades tuleb vaie esitada Kaitseväe juhatajale. Kui haldusakti andis Kaitseväe juhataja, siis Kaitseministeeriumile Kaitseväe juhataja kaudu ning 3) kaitseväeteenistusega seotud asjades – otsuse teinud ülema vahetule ülemale. Kui otsuse tegi Kaitseväe juhataja, siis Kaitseministeeriumile Kaitseväe juhataja kaudu. Eelnõuga tunnistatakse nimetatud sätted kehtetuks lähtudes HMS § 73 lõikest 3, mille kohaselt, kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister, siis l ahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Ka seni kehtinud korra alusel menetlesid KRA ja Kaitsevägi vaideid peamiselt ise. Näiteks Kaitseministeeriumile laekus 2019. aastal KRA otsuse peale esitatud vaideid kokku 5 ning Kaitseväe juhataja otsuse peale ei esitatud ühtegi vaiet . Seega jääb edaspidi vaiete menetlemine haldusorgani (KRA ja Kaitsevägi) pädevusse ning vaideotsusega mittenõustumisel saab vaide esitaja pöörduda kohtusse. Ehk siis KRA otsuste peale esitatud vaideid menetleb KRA ning tegevteenistusse võtmise ja tegevteenistusse vabastamise ning kaitseväeteenistusega seotud asjades menetleb kaebusi Kaitsevägi vastavalt Kaitseväe juhataja määratud korra le . Vaidemenetlemise kord kehtestatakse asutuse siseselt. Kaitseministrile jääb endiselt õigus teostada teenistuslikku järelevalvet valitsemisala asutuste juhtide antud aktide ja toimingute üle. E elnõu kohaselt lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus ja sellega seoses ei ole enam vajadust Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni kui eraldiseisva vaideorgani järele. Terviseseisundi hinda misega seotud vaideid hakkab eelnõu kohaselt lahendama Kaitseministeerium , et kohtueelselt võimaldada vaide esitanud isiku tervise kaitseks teisese arvamuse andmist . Paragrahvi 1 punktiga 17 3 täiendatakse KVTSi §-ga 216 1 , mis käsitleb vaide esitamist ja läbivaatamist. K ehtiva seaduse järgi lahendab KRA või Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse peale esitatud vaide Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon, kuid eelnõu kohaselt nimetatud komisjonide tegevus haldusorganitena lõpetatakse ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisel enam eraldi haldusotsuseid ei langetata. Kui muude otsuste puhul jääb eelnõu § 1 p 17 2 sätestatud muudatuste kohaselt vaiete lahendamine haldusakti andja ehk KRA või Kaitseväe pädevusse, siis terviseseisundi hindamisega seotud küsimustes saab jätkuvalt esitada vaide Kaitseministeeriumile otsuse teinud asutuse ehk KRA või Kaitseväe kaudu . Vaidemenetluse eesmärk on võimaldada vaide esitanud isiku tervise kaitseks teisese arvamuse andmist ning kontrollida arsti poolt terviseseisundi hindamise käigus antud hinnangu õiguspärasust. Lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et KRA-s või Kaitseväes läbiviidud terviseseisundi hindamise põhjal tehtud otsusega rikutakse tema õigusi või piiratakse tema vabadusi , esitada kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates vaide Kaitseministeeriumile. Terviseseisundi hindamisega seotud otsuseks on KRA või Kaitseväe otsus, mis tugineb KVTS § 2 6 1 lõikes 1 sätestatud terviseseisundi hindamisele : isiku puhul on tuvastatud terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele , meditsiiniline seos kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise ja tervis ekahjustuse tekkimise vahel, kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiv töövõimetus või kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud ravi vajadus . Lõikes 2 sätestatakse sarnaselt kehtiva seadusega, et vaide esitamisel peatub KRA poolt KVTSi § 37 lõike 4 alusel tehtud otsus ajateenistusse kutsumise kohta kuni vaide lahendamiseni Kaitseministeeriumi poolt või kuni uue otsuse tegemiseni. HMS § 81 alusel võib vaiet lahendav organ peatada vaidlustatud otsuse täitmise ka teistel juhtudel, kuid ajateenistusse kutsutud isiku puhul on esialgne õiguskaitse seega automaatselt tagatud. Lõikes 3 sätesta takse, et terviseseisundi hindamisega seotud vaided lahendab Kaitseministeerium, kaasates tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud eriarste. Vaide lahendamiseks tuleb kontrollida KRA või Kaitseväe poolt tehtud otsuse õiguspärasust, kuid terviseseisundi hindami sel arsti poolt antud hinnangu osas võib see nõuda meditsiinilisi eriteadmisi. Kui kehtiv seadus sätestab vaidekomisjoni liikmete (sh eriarstide) täpse arvu, siis e elnõu võimaldab suuremat paindlikkust er iarst ide kaasamisel ning Ka itseministeeriumi põhimäärusega on kantsleril ette nähtud võimalus ka eraldi komisjoni moodustamiseks. Otstarbekas on jätkata v aiete lahendamist kollegiaalses vormis, et paremini tagada isiku õiguste kaitseks mitme eri arsti arvamus e andmine . Kuna vaidemenetluse maht on suhteliselt väike (alla 100 vaide aastas), siis ei kaasne sellega arstide jaoks suurt töökoormust. Lõi ked 4 ja 5 sätesta vad vaide läbivaatamise tähtaja, milleks on 60 päeva arvates vaide saamisest. Juhul, kui vaide läbivaatamisse on vaja kaasata täiendavaid eksperte või teha täiendavaid terviseuuringuid, pikeneb läbivaatamise tähtaeg eksperdilt arvamuse saamiseks vajaliku aja või terviseuuringu tulemuse selgumise aja võrra. Sarnane regulatsioon on sätestatud ka kehtivas seaduses. Lõikes 6 sätestatakse, et Kaitseministeerium ja vaide lahendamisse kaasatud eriarstid ning teised tervishoiuteenuse osutajad võivad vaide lahendamise eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas isiku terviseandmeid. Paragrahvi 1 punktiga 17 4 täiendatakse § 220 läbivalt sõnaga reservasendusteenistuja. Seni kehtinud § 220 sätestas asendusteenistuja varalise vastutuse ning kahju hüvitamise korra ning muudatuse kohaselt lisatakse sättesse ka reservasendusteenija. Asendusteenistuja või reservasendusteenija poolt teenistuskohale tekitatud varalise kahju korral kohaldatakse varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele KVTS §-des 218 ja 219 sätestatut. Paragrahvi 1 punktiga 17 5 muudetakse § 222. Kõnesolevas sättes nähakse ette vastutus kutsealuse ajateenistusse ja asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise eest. Käesoleva eelnõu § 1 punktis 1 laiendatakse asendusteenistuse mõistet , mille kohaselt asendusteenistus on esmane asendusteenistus, reservasendusteenistus ja erakorraline reservasendusteenistus. Muudatuse kohaselt jäetakse sättest välja mõiste „kutsealune“ , eesmärgiga laiendada sätte sihtrühma ning edaspidi laieneb säte ka reservasendusteenistusse ja erakorralisse reservasendusteenistusse asumise kohustuse täitmise eiramise puhul. Paragrahvi 1 punktiga 1 7 6 muudetakse § 223. Paragrahvis 223 on ette nähtud vastutus asendusteenistuses omavolilise puudumise eest. Kuna eelnõuga laiendatakse asendusteenistuse mõistet, siis praegusest sättest jäetakse välja mõiste „asendusteenistujana“. Asendusteenistus on esmane asendusteenistus, reservasendusteenistus ning erakorraline reservasendusteenistus ning vastavalt teenistusele on esmases asendusteenistuses viibi v isik asendusteenistuja ja reservasendusteenistus es või erakorralises reservasendusteenistuses viibi v isik reservasendusteenistuja (eelnõu § 1 punkt 1). Vastava muudatusega laieneb vastutus asendusteenistusest omavoliliselt puudumise eest ka reservasendusteenistujatele. Omavoliline puudumine on teenistuskohalt lahkumine vastava loata, st isik on küll asunud esmasesse asendusteenistusse, reservasendusteenistusse või erakorralisse reservasendusteenistusse, kuid lahkub teenistusest omavoliliselt. Paragrahvi 1 punktiga 1 7 7 asendatakse § -s 224 läbivalt sõna „õppekogunemisele“ sõnaga „reservteenistusse“. Sätte sisu jääb samaks ning muudetakse vaid mõisteid. Paragrahvi 1 punktiga 1 7 8 täiendatakse KVTS-i 15. peatükki §-idega 224 1 ja 224 2 , mis sätestavad väärteona kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku kasutamise ja valmistamise . Käesoleva eelnõu § 1 punktis 5 kehtestatakse kaitseväeteenistusvälistele isikutele kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise keeld, kui selleks ei ole õigust antud. Samuti sätesta ta kse, et kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke või b valmistada ainult Kaitseväe loal. Uutest normidest tulenevalt nähakse ette ka vastutus nimetatud keeldude rikkumise eest. Loodav § 224 1 lõige 1 sätestab väärteona kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku kasutamise. Selle eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 2 00 trahviühikut. L õikega 2 nähakse ette sama teo enamohtlik koosseis, kui tegu on toime pandud kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal, see tähendab, kui teo tagajärg on oluliselt ohtlikum. Sellisel juhul moodustab tegu väärteo koosseisu, mille eest füüsilist isikut võib karistada rahatrahviga kuni 3 00 trahviühikut või arestiga. Kaitseväe välivorm (nn digilaik) on kaitseväelase tööriietus ning seda kantakse ka mis tahes kriisi ajal ja lahingus. Seeläbi omab ka suurimat julgeolekuriski ning ohtu tsiviilelanikkonnale sõja ajal eelkõige välivormi ebaseaduslik kasutamine. Riigikaitseseaduse alusel võib Kaitsevägi kohaldada sundtoomist ja kasutada vahetut sundi ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel määrata sundkoormisi. Nimetatud olukordades on kaitseväelase vormiriietus üks oluline tunnus, millest lähtuvalt on isikul võimalik teha kindlaks, kas tema isikuõigusi või omandiõigust piirav isik, kes esindab Kaitseväge, on selleks seadusega volitatud isik või kõrvaline eraisik, kes vormiriietust kandes üritab toime panna süütegu . See tähendab muu hulgas, et kui isik tahtlikult kasutab kaitseväelase vormiriietust eesmärgiga tekitada erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal segadust või jätta oma tegemistega halba valgusesse Kaitseväge või Kaitseliitu, mis omakorda võib tuua või toob kaasa raske tagajärje, on võimalik isikule karistusena määrata ka aresti . Kaasneva tulemusena toetab muudatus sisejulgeoleku tagamist nii igapäevaselt kui kriisi ajal. Luuakse selged normid, mis sisustavad ebaseadusliku kaitseväelase vormi riietuse kandmise ja loovad selle tagamiseks toimiva reeglis tiku . Teadmatusest või pahatahtlikkusest tulenev kaitseväelase vormiriietuse kandmine võib tuua kaasa vale arusaama Kaitseväe või Kaitseliidu tegevusest ja loob võimaluse, et vastaspoole relvajõud ajavad tsiviilisikut seg i Eesti relvajõudude liikmega. Loodav § 224 2 sätestab väärteokoosseisu kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku valmistamise osas. Lõike 1 aluse karistatakse füüsilist isikut kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku valmistamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Paragrahvi 1 punktiga 1 79 muudetakse KVTS-i § 225 lõiget 3 . Muudatus on tingitud uute väärteokoosseisude lisamisest (vt eelnõu § 1 punkt 17 8 ). Kehtiv säte ütleb, et §-s 224 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Kaitsevägi. Uue sätte kohaselt menetleb Kaitsevägi ka § des 224 1 ja 224 2 sätestatud väärtegu sid , mis puudutavad kaitseväelase vormiriietuse kandmist ja valmistamist. . Paragrahvi 1 pun k tiga 18 0 täiendatakse KVTS § 225 1 lõiget 1 uue lausega. Täienduse kohaselt ei laiene Kaitseressursside Ameti riikliku järelevalve pädevus kaitseväe lase vormiriietus e kandmise ja valmistamise nõuete kontrollimisele. Vastavate nõuete kontrollimise pädevus on üldkorrakaitse organil. Samuti võib olukorras, kus on alusta arvate, et toime on pandud võimalik nõuete rikkumine algatada väärt eomenetluse ja menetlustoiminguid teha Kaitsevägi. Täienduse eesmärk on sätestada selgemalt riikliku järelevalve osa vormiriietuse kandmise ja valmistamise osas. (vt ka seaduse eesmärgi juures k aitseväe lase vormiriietuse kandmise korra korrastamise osa) P aragrahvi 1 p unktiga 1 8 1 muudetakse § 226 lõike 1 punkti 3 , mis käsitleb kaitseväekohustuslasele ettekirjutuse tegemist , kui isik ei ilmu arstlikku komisjoni või ei osale terviseseisundi hindamiseks ettenähtud arstlikul läbivaatusel või terviseuuringutel ettenähtud ulatuses. Sõnastust muudetakse, kuna eelnõu kohaselt ei toimu terviseseisundi hindamine enam arstlikus komisjonis ega selle suunamisel, kuid sisulisi muudatusi eelnõus toodud sõnastusega ei kaasne. Paragrahvi 1 punktiga 1 8 2 täiendatakse KVTS 16. peatükki §-ga 226 1 , mis sätestab võimaluse sundtoomise kasutamiseks kaitseväekohustuslase suhtes, kes hoiab kõrvale lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest või mobilisatsioonikäsuga saadud kohustusest asuda kaitseväeteenistusse. Paragrahv tugineb RiKS § 90 sätetele.. Sundtoodud isik võetakse kaitseväeteenistusse. Sundtoomise alternatiivina kaaluti rahatrahvi kohaldamist, kuid arvestades, et lisaõppekogunemise ja mobilisatsiooni korral on oluline isik ning trahvi kohaldamine on aeganõudev ega taga isiku väeossa ilmumist, peeti vajalikuks sundtoomise kohaldamist. Sundtoomise käigus võib eesmärgi saavutamiseks kasutada korrakaitseseaduse §-des 45–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning 5. peatükis sätestatud vahetut sundi. Sundtoomist kohaldab PPA . Sundtoomist võib teostada ka Kaitsevägi, kui Kaitsevägi on saanud teada lisaõppekogunemisest või mobilisatsioonist kõrvale hoidva kaitseväekohustuslase asukoha. Sellisel juhul peab Kaitsevägi teavitama PPAd, et sundtoomine on täitmisel Kaitseväe poolt. Selliselt kasutatakse ressurssi otstarbekamalt. Sundtoomist võib kohaldada, kui on alust arvata, et isik hoiab kõrvale lisaõppekogunemisel osalemisest või sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumisest. Sundtoomist ei kohaldata kaitseväekohustuslaste suhtes, kes on vabastatud lisaõppekogunemisest või kogunemiskohta ilmumise kohustusest ja kelle ilmumata jäämine loetakse põhjendatuks. Sundtoomiseks koostab Kaitseväe juhataja või tema volitatud tegevväelane sundtoomise määruse, milles märgib sundtoomisele allutatud isiku nime, isikukoodi või sünniaja, teadaoleva elu- või asukoha ning töökoha või õppeasutuse nimetuse, sundtoomise põhjuse ning määruse täitmise aja ja koha, kuhu isik toimetada. Isikul, kelle suhtes sundkoormist kohaldatakse, võimaldatakse teavitada oma lähedasi Kaitseväkke toimetamisest. Paragrahviga 2 muudetakse KaLSi. Paragrahvi 2 punktiga 1 täiendatakse KaLS § 15 lõikega 8 1 millega antakse Kaitseliidu ülemale õigus saata lühiajaliselt kuni 60 päevaks välislähetusse Kaitseliidus rahuaja ametikohal olevaid tegevväelasi. Mu u datus on tingitud KVTS muudatustest mille kohaselt võib Kaitseväe juhataja volitada Kaitseväes rahuaja ametikohal oleva tegevväelase välislähetusse saatmise õiguse Kaitseväe siseselt. Kuna Kaitseliit on eraldiseisev juriidiline isik on otstarbekas sätestada Kaitseliidu ülema õigus tegevväelasi välislähetusse saata KaLSis. Kaitseliidu ülesandeks ei ole rahvusvahelise sõjalise koostöö tegemine, st Kaitseliit ei osale iseseisvalt välisriigis toimuvatel õppustel jms tegevustes. Samas on Kaitseliidul toimiv rahvusvaheline suhtlus meie partnerriikide sarnaste organisatsioonidega, näiteks Läti Zemessardze või USA Marylandi osariigi rahvuskaar t . Oma rahvusvahelise koostöö edendamiseks külastavad Kaitseliidu esindajad (sh tegevväelased) välisriike. Kuna peaasjalikult ei ole tegemist sõjalise koostööga, siis ei ole vajadust selliselt juhtudel Kaitseliidus rahuaja ametkohal olevate tegevväelaste välislähetusse saatmise otsustamist jätta Kaitseväe juhataja pädevusse , vaid see on mõistlik anda administratiivkoormuse vähendamiseks organisatsiooni juhi pädevusse. 60 päeva piirang on seotud asjaoluga, et nn viisakus- ja koostöövisiidid on üldjuhul lühiajalised. Paragrahvi 2 punktiga 2 täiendatakse KaLSi §-ga 15 1 , mis reguleerib Kaitseliidu ülema, Kaitseliidu peastaabi ülema ja malevapealike ülesandeid mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. Sätted tuginevad RiKS § 57 lõigetele 4 ja 5. Kaitseliidus on ette nähtud 232 tegevväelase ametikohta. KaLS § 10 lõikes 1 sätestatakse, millistel ametikohtadel Kaitseliidus peavad olema tegevväelased. Need on Kaitseliidu ülem, peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealikud ja malevapealikud. Kaitseväe juhataja võib lisaks neile luua Kaitseliitu Vabariigi Valitsuse sätestatud piirmäärast lähtudes lisaks konkreetse ülesande täitmiseks täiendavaid rahuaja ametikohti. Kuna sõjaaja ametikohad on ainult Kaitseväes, siis sõjaaja ametikoha aktiveerumisel (st pärast mobilisatsiooni välja kuulutamist ja sõjaseisukorra ajal) peavad tegevväelased alustama sõjaaja ametikoha ülesannete täitmist Kaitseväes ja lõpetama rahuaja ametikohast tulenevate ülesannete täitmise. Selline üleminek võib ohtu seada Kaitseliidu toimimise, kuivõrd tegevväelastest juhtidel on selles oluline roll. Kuna mobilisatsiooni ajal ja sõjaseisukorras jääb alles ka Kaitseliidu ülema ametikoht, siis sätestatakse eelnõus, et Kaitseliidu ülem täidab lisaks oma sõjaaja ametikoha ülesannetele edasi oma KaLSist tulenevaid rahuaja ametikoha ülesandeid. See erand on vajalik, et tagada Kaitseliidu toimimine ka sõjaseisukorras ning vältida juhtimiskriisi teket Kaitseliidus mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal. Nii on tagatud Kaitseliidu kui organisatsiooni toimimine ning ka Kaitseliidu ülema ametikohal olevale tegevväelasele Kaitseväe juhataja poolt ette nähtud sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine. Kaitseliidu ülema ametikoht on vaid rahuaja ametikoht ning sellel olevale tegevväelasele tuleb, nagu kõigile tegevväelastele, ette näha ka sõjaaja ametikoht Kaitseväe koosseisus. Eelnõuga nähakse ette, et tegevväelastest Kaitseliidu struktuuriüksuste ülemad (peastaap ja malevad) jätkavad paralleelselt oma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisega ka rahuaja ametikohast tulenevate ülesannete täitmist Kaitseliidu ülema määratud ulatuses. Kaitseliidu ülemal ei ole õigust muuta ülesandeid, mis tulenevad õigusaktidest (KaLS ja Kaitseliidu kodukord), kuid tal on õigus muuta ülesandeid ametijuhendiga või Kaitseliidu ülema enda kehtestatud ülesandeid. Tuleb silmas pidada, et Kaitseliidus oma rahuaja ametikoha ülesandeid täitvale ning samal ajal ka sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele kohalduvad KVTS 9 1 . peatüki teenistust reguleerivad sätted (töö- ja puhkeaeg, palk, lähetus jne). Paragrahvi 2 p unktiga 3 ja 4 tehtavad muudatused on normitehnilised ning tingitud kaitseväeteenistust puudutava regulatsiooni KVTSi üleviimisega. Selleks muudetakse KaLS § 32 1 pealkirja ning § 32 1 lõike 1 teksti, jättes sellest välja sõnad „sõjaväelise auastmega“. Muudatus tuleneb sellest, et sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha lühiväljend „sõjaaja ametikoht“ võetakse edaspidi kasutusele juba §-s 15 1 . Sellega ei muudeta senist § 32 1 lõike 1 põhimõtet, et k aitseväekohustusega Kaitseliidu tegevliikmele kohaldatakse Kaitseväes olevale sõjaaja ametikohale nimetamisel KVTSis sätestatut. Ühtlasi jäetakse KaLS § 32 1 lõikest 1 välja viide RiKSile, sest edaspidi on asjakohane ainult viide KVTSile. Paragrahvi 2 punktiga 5 täiendatakse KaLS § 32 1 lõikega 7, millega viidatakse KVTSile, kus on reguleeritud kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustuseta sõjaaja ametikohale nimetatud isiku asumine sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele , kui mobilisatsioon on välja kuulutatud . Sõjaaja ametikohale nimetatud Kaitseliidu tegevliikmel on kohustus asuda mobilisatsiooni korral täitma oma sõjaaja ametikoha ülesandeid. KVTSi lisatakse 9 1 . peatükk, milles reguleeritakse kaitseväekohustuse täitmist kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, sh kaitseväeteenistusse kutsumist mobilisatsiooni ajal. KaLSi § 32 1 lõike 7 lisamisega luuakse selge seos nende sätete vahele ning kindlustatakse suurem õigusselgus. Paragrahvi 2 punktiga 6 ja 7 tehakse lisaks eelnevalt kirjeldatule sõnastuslik muudatus KaLS § 34 lõikes 1 ja § 58 lõikes 3 seoses KVTS § 5 lõike 3 sõnastuse muudatusega, mille kohaselt on reservteenistus reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel . Paragrahvi 2 punktiga 8 muudetakse § 60 lõikeid 5 – 5 3 , mis käsitlevad Kaitseliidu liikme puhul püsiva töövõimetuse ning meditsiinilise seose tuvastamist püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel, kui tegemist on KaLSi § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande (sõjaväelise väljaõppe korraldamine) täitmisel, lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises või lõike 3 1 punkti 2 alusel korraldatud õppekogunemisel või lisaõppekogunemisel osalemisel saadud vigastusega . Kehtiva seaduse kohaselt tuvastab nimetatud juhtudel püsiva töövõimetuse ja meditsiinilise seose Kaitseväe arstlik komisjon, kellele on sarnased ülesanded pandud ka KVTSi alusel . KaLSis sätestatud tagatiste osas ei ole otstarbekas luua teenistuskohustuse täitmisel vigastada saanud Kaitseliidu liikmete terviseseisundi hindamiseks eraldi süsteemi , vaid korraldada vajalike ülesannete täitmine Kaitseväe kaudu. See tagab, et sõjalise riigikaitsega seotud ülesannete täitmisel vigastada saamise st põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamine toimub nii Kaitseväes kui ka Kaitseliidus sarnastel alustel. Kuna eelnõu kohaselt Kaitseväe arstlik u komisjoni tegevus lõpetatakse , siis sätestatakse lõikes 5 , et Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral hindab tema terviseseisundit Kaits eväe juhataja määratud arst, et tu vastada püsiv töövõimetus ning meditsiinilise seose olemasolu püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel. Lõigete 5 1 –5 3 sõnastus t muudetakse sarnaselt KVTS § 14 lõigetele 7, 9 ja 10 (vt ka eelnõu § 1 punkti 7 juures toodud selgitusi). Kehtiva seadusega võr reldes olulisi sisulisi muudatusi ei kaasne, kuna KaLSis sätestatud ülesannete täitmiseks võimaldatakse terviseseisundit hindavale arstile juurdepääs TISis olevatele andmetele j ätkuvalt isiku nõusolekul. Kuna Kaitseliidu liikmete puhul viiakse terviseseisundi hindamine läbi vaid siis , kui isik on saanud KaLS § 60 lõikes 5 nimetatud teg evustes osalemisel vigastada, saab TIS andmetele juurdepääsuks vajaliku nõusoleku anda koos taotlusega, mille isik esitab Kaitseliidule vigastada saamise korral ettenähtud hüvitise saamiseks või ravikulu hüvitamiseks ( KaLS § 61 ja 64 ) . Mu udetud on lõikes 5 3 sätestatud volitusnormi , u ue sõnastuse kohaselt kehtestatakse Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamiseks vajalike TIS andmete loetelu ja päringute perioodid Vabariigi Valitsuse määrusega. Kehtiva seaduse alusel on antud volitusnorm kaitseministri määrus e kehtestamiseks , kuid kuna eelnõu § 1 punktis 8 kavandatud muudatuse kohaselt nähakse KVTSi § 14 lõike 9 alusel ette Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamine, siis on ka edaspidi otstarbekas kehtestada mõlema seaduse alusel täpsem regulatsioon TIS andmete kasutamiseks ühe määrusega. Paragrahvi 2 punktiga 9 muudetakse § 60 1 lõiget 2, mis käsitleb Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse tuvastamist. Võrreldes kehtiva seadusega muudetakse sätte sõnastust, kuna eelnõu jõustumisel tuvastab Kaitseväe arstliku komisjoni asemel püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajadusel ka teisi tervishoiuteenuse osutajaid . Sõnastusest on välja jäetud mõiste „püsiva töövõimetuse ekspertiis“, kuid sisulisi muudatusi uue sõnastusega ei kaasne. Paragrahvi 2 punkti de ga 10 ja 1 1 muudetakse § 61 lõikeid 1 ja 4, mis käsitlevad Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral ettenähtud hüvitise maksmiseks vajalike andmete esitamist. Mõlema sätte sõnastust muudetakse seoses sellega, et Kaitseväe arstliku komisjoni tegevus lõpetatakse ja otsust püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta enam ei tehta . H üvitise maksmiseks tuleb siiski endiselt esitada andmed selle kohta, et Kaitseväe juhataja määratud arst on § 60 1 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt tuvastanud Kaitseliidu liikmel püsiv a töövõimetus e ning see on tekkinud teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel . Lisaks on lõike 1 sõnastusest välja jäetud viited Eesti Töötukassa le ja SKA le kui haldusakti andjatele, kuna nende pädevus nimetatud otsuste tegemisel tuleneb seadusest. S elle asemel on üldisemalt sätestatud andmete esita mine töövõime hindamise ja KaLS § 60 lõikes 6 sätestatud seose tuvastamise kohta ( kui hüvitist makstakse KaLS § 61 l õi g ete 4 1 –4 3 sätestatud alustel). Paragrahvi 2 punktiga 1 2 muudetakse § 64 lõiget 2, mis käsitleb Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamist. Kui kehtiva seaduse järgi peab teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastusest tingitud tervishoiuteenuse, meditsiiniseadme või ravimi vajaduse tuvastama Kaitseväe arstlik komisjon, siis eelnõu kohaselt teeb seda Kaitseväe juhataja määratud arst. Tervishoiuteenuse, ravimi või meditsiiniseadme hüvitamise otsustab ka edaspidi Kaitseliit. Paragrahvi 2 punktiga 1 3 muudetakse § 66 lõiget 4, mis käsitleb juhtumeid, kui Kaitseliidu liige kaotab õiguse teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse korral ettenähtud tagatistele. Kehtiva seaduse kohaselt loetakse isik hüvitisest või ravikulu katmisest loobunuks, kui ta ei esita töövõime kaotuse määramiseks vajalikku teavet või jätab Kaitseväe arstlikku komisjoni mõjuva põhjuseta ilmumata. Eelnõus toodud sõnastuse kohaselt käsitletakse loobumisena juhtumeid, kui isik ei esita oma terviseseisundi hindamiseks vajalikku teavet (sh on keelanud juurdepääsu TISis olevatele andmetele) või jätab püsiva töövõimetuse tuvastamiseks või teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse raviks ettenähtud toimingutele mõjuva põhjuseta ilmumata. Paragrahvi 2 punktiga 14 täiendatakse § 66 lõikega 5, mis käsitleb KaLSi §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatiste kohaldamist seoses teenistuskohustuse täitmise ajal Kaitseliidu liikmele tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamisega. Riigikogus 13.04.2022 vastu võetud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega loodi kogu elanikkonda hõlmav regulatsioon tervishoiuteenuse osutamisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks. Kuna teatud juhtudel võib tervishoiuteenuse (nt erakorralise arstiabi) osutamine aset leida Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmise ajal, on vaja kindlaks määrata, millise seaduse alusel toimub kahju hüvitamine, kui tegemist on tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses sätestatud kindlustusjuhtumiga. Sarnaselt eelnõu § 1 punktis 16 8 sätestatuga nähakse eelnõus ette, et ka Kaitseliidu liikmete puhul kuulub tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kahju hüvitamisele tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel ning sellisel juhul KaLS-is kui eriseaduses sätestatud tagatisi isiku suhtes ei kohaldata. Erandiks on vaid olukorrad, kui tervishoiuteenuse osutamine on aset leidnud väljaspool tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse kohaldamisala ja seetõttu ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga (nt KaLSi § 4 lõike 2 1 alusel on tervishoiutöötajal lubatud Kaitseliidu ülesannete täitmisel osutada esmaabi oma pädevuse piires, mitte tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa alusel). Sellisel juhul kohaldatakse KaLSi §-des 61, 64 ja 65 sätestatut ning Kaitseliidu liikmel on õigus teenistuskohustuse täitmisel vigastada saamise või hukkumise korral ettenähtud tagatistele. Paragrahvi 2 punktiga 1 5 muudetakse § 68 1 , mis käsitleb isikuandmete töötlemist tagatiste taotlemise korral. Sätet muudetakse, kuna Kaitseväe arstliku komisjoni tegevus lõpetatakse. Kuna komisjoni ülesannete täitmine korraldatakse Kaitseväe juhataja määratud arstide kaudu, on ka Kaitseväel õigus töödelda isikuandmeid (sh eriliiki isikuandmeid) Kaitseliidu liikmetele ettenähtud tagatistega seotud ülesannete täitmiseks. Paragrahvi 2 punktiga 1 6 täiendatakse KaLSi rakendussätteid §-dega 97 3 ja 97 4 seoses Kaitseväe arstliku komisjoni tegevuse lõpetamisega. Eelnõu jõustumisel korraldatakse Kaitseväe arstliku komisjoni ülesannete täitmine Kaitseväe kaudu ning KaLSis sätestatud juhtudel viib ka Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamise läbi Kaitseväe juhataja määratud arst, et tuvastada püsiv töövõimetus ja meditsiinilise seose olemasolu püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel. Rakendussätete kohaselt jätkab eelnõu jõustumise ajal Kaitseväe arstliku komisjoni menetluses olevate asjade lahendamist Kaitsevägi ning Kaitseliidu liikmel, kes on saanud vigastada teenistuskohustuse täitmise tõttu, on õigus taotleda KaLSis sätestatud teenistusalaseid tagatisi Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel ka pärast seaduse uue redaktsiooni jõustumist. Paragrahviga 3 muudetakse KKS § 13. Paragrahvi 3 punktiga 1 muudetakse § 9 lõiget 1 viisil, mis näeb ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab Kaitseväe kooseisus nii rahu - kui sõjaaja ametikohad. Kaitseväe kooseisus ei nähta ette reservüksusi , vaid KKS §12 lg 4 kohaselt o n Kaitseväes alaliselt tegutsevad struktuuriüksused ja sõjaaja üksused. KVTS § 12 lg 4 punkt i 1 kohaselt jagunevad sõjaväelise auastmega ametikohad rahu- ja sõjaaja ametikohtadeks. Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade kehtestamine seab piirangu Kaitseväe rahuaegsele kooseisule ning sõjaaja ametikohad seavad piirangu Kaitseväe sõjaaja kooseisule. Piirmä ärade eristamine on oluline Kaitseväe tegevuste planeerimisel sõjaliseks riigikaitses. Paragrahvi 3 punktiga 2 muudetakse § 13 lõiget 5 jättes sättest välja tekstiosa „väljaõppe tasemele“. Seni kehtinud sätte kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele (lõige 5) . Paragrahvi 3 punktiga 3 täiendatakse § 13 lõikega 6, mille kohaselt hakkab nõudeid üksuste väljaõppe tasemele kehtestama Kaitseväe juhataja . N õuded üksuste reageerimiskiirusele ja varustatusele kehtestab kaitseminister , mistõttu on muudatustest tulenevalt vaja muuta ka lõike 5 alusel kehtestatud kaitseministri 1. aprilli 2019. a määrust nr 4 „Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele“ jättes määrusest välja nõuded väljaõppe tasemele . Üksuste väljaõppe tasemete nõuete kehtestamine viiakse Kaitseväe juhataja tasemele, kuna senine kord ei võimaldanud väljaõppe dünaamilisuse juures, s.t struktuuriüksustes aset leidnud muutustele kiiresti reageerida. Muudatus võimaldab Kaitseväe juhatajal juhtida sõjaväelist väljaõpet terviklikult. Lisaväärtusena lihtsustub ka vahetute väljaõppe läbiviijate tegevus, kuna praegu on liiga palju erinevaid väljaõppega seotud regulatsioone , mistõttu tuleb väljaõppe taseme nõuded koondada ühte dokumenti. Paragrahviga 4 muudetakse KVTRS-i . Punkti 1 muudatus on seotud ressursimahuka koolituse sätete muutmisega (vt KVTS § 15 7 muudatused) ja millega sätestatakse, et juhul, kui isik on andnud nõusoleku ressursimahukal koolitusel osalemiseks enne käesolevas eelnõus toodud muudatuste jõustumist, siis kohaldatakse tema puhul koolituskulu tagasinõudmisel KVTS-i varasemat redaktsiooni. See kehtib nii olukordadele, kus nii nõusoleku andmine kui koolitus on juba enne 1. oktoobrit 202 2 . a ära toimunud, kuid koolituskulu tagasinõudmine toimub peale muudatuste jõustumist kui ka olukordades kus nii koolitus kui ka tagasinõudmine toimub peale muudatuste jõustumist, kuid nõusolek on antud enne 1. oktoobrit 202 2 . a. Nii on tagatud, et isik teab nõusoleku andmisel, milliseid sätteid koolituskulu tagasinõudmisel kohaldatakse. Paragrahvi 4 p u nktiga 2 muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust seoses arstlike komisjonide tegevuse lõpetamist (vt eelnõu § 1 p 20 - 22 ) ja vaiete menetlemist puudutavate muudatustega. Eelnõu kohaselt hakkavad kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamist korraldama KRA ja Kaitsevägi, seega jätkab seaduse jõustumisel KRA arstliku komisjoni menetluses olevate asjade menetlemist KRA ning Kaitseväe arstliku komisjoni menetluses olevate asjade menetlemist Kaitsevägi. Isikud, kes on enne seaduse jõustumist juba saanud kutse arstlikku komisjoni või suunatud arstliku komisjoni poolt täiendavatele terviseuuringutele, peavad ka seaduse jõustumisel läbima ettenähtud arstliku läbivaatuse või terviseuuringud selleks määratud ajal ja kohas, juhul kui KRA või Kaitsevägi ei teavita teisiti. Enne seaduse jõustumist tehtud arstliku komisjoni otsused kehtivad kuni otsuses määratud tähtajani või kuni isiku terviseseisundi uue hindamiseni. Isikutel, kes on saanud kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse, saavad Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel taotleda ettenähtud teenistusalaseid tagatisi ka seaduse uue redaktsiooni jõustumisel. Kuna seaduse jõustumisel muutub ainult terviseseisundi hindamise korraldus ning sisulisi hindamise aluseid (tervisenõuded, töövõime kaotuse ulatuse määramine) ei muudeta, siis selle kohta eraldi rakendussätet ei kehtestata. Eelnõu jõustumisel muutub ka vaiete lahendamise kord. Terviseseisundi hindamisega seotud vaideid hakkab lahendama Kaitseministeerium, Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni tegevus lõpetatakse. Eelnõu kohaselt saab enne seaduse jõustumist tehtud arstliku komisjoni otsusega mittenõustumisel esitada vaide otsuse tegemise ajal kehtinud seaduse redaktsioonis ettenähtud tähtaja jooksul Kaitseministeeriumile. Samuti jätkab Kaitseministeerium seaduse jõustumise ajal Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni menetluses olevate asjade lahendamist. Teiste vaiete lahendamine jääb eelnõu kohaselt otsuse teinud haldusorgani (KRA ja Kaitsevägi) ülesandeks, kuid enne seaduse jõustumist KRA või Kaitseväe juhataja otsuste peale esitatud vaiete menetlemist jätkab Kaitseministeerium. Normitehniline selgitus: eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõuga 572 SE . Mõlemad eelnõud näevad ette kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse tä iendamist uute paragrahvidega 39 10 jj. Mõlemad muudatused on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2022. Kaitseministeerium jälgib mõlema eelnõu menetluskäiku ning korrigeerib numeratsiooni, kui see osutub vajalikuks . Paragrahviga 5 muudetakse MKSi. MKS § 29 punktist 54 jäetakse välja viide RiKSile, kuivõrd kaitseväeteenistusalased küsimused reguleeritakse terviklikult KVTSis . Paragrahviga 6 muudetakse RelvS. Muudetakse RelvS § 36 lõike 1 punkte 14 ja 14 1 , mille järgi ei anta füüsilisele isikule soetamisluba ja relvaluba, kui isik on väärteomenetluse korras karistatud ajateenistuse kohustuse eiramise või õppekogunemise eiramise eest, või kui isik ei osale kutsealusena terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab õppekogunemisele ilmumise kohustust. Eelnõu järgi asendatakse sõna „ õppekogunemine “ sõnaga „ reservteenistus “ , et oleks jätkuvalt hõlmatud ka lisaõppekogunemine. KVTSi muudatustega sätestatakse selgesõnaliselt, et reservteenistus on reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel. Muudatusega ei kaasne füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavate asjaolude laienemist, sest seni oli lisaõppekogunemine hõlmatud õppekogunemise mõistega. RelvS § 36 lõike 1 punkti 14 1 ja § 43 lõike 1 punkt i 8 tekstist võetakse välja sõnad „arstliku komisjoni“, kuna eelnõuga muudetakse kutsealuste terviseseisundi hindamise korraldust ja KRA arstlik e komisjonide tegevus lõpetatakse. Paragrahviga 7 muudetakse RiKSi . RiKS 5. peatüki 2. jagu , § -d 90, 92 ja § 96 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks , kuna kaitseväeteenistust puudutavad sätted tuuakse käesoleva eelnõu ga üle KVTSi . Üle toodud sätete kohta on eelnõu seletuskirjas ka selgitatud, millistest RiKSi paragrahvidest on sätted üle toodud. Paragrahviga 8 muudetakse SMS. SMSis muudetakse nelja sätet. 1) SMS § 3 punkt 14. Nimetatud punkti järgi ei maksustata sotsiaalmaksuga kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel, õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval toitlustamise maksumust. Eelnõu järgi lisatakse õppekogunemise juurde lisaõppekogunemine, sest KVTSi muudatustega sätestatakse selgesõnaliselt, et reservteenistus on reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel. Õppekogunemine ei hõlma eelnõu järgi enam lisaõppekogunemist. Muudatusega ei kaasne sotsiaalmaksuvabastuse laienemist, sest seni oli lisaõppekogunemine hõlmatud õppekogunemise mõistega. 2) Paragrahvi 6 lõike 1 punkti 3 lisatakse sotsiaalmaksu maksmise erijuhuna ka erakorralises reservasendusteenistuses osalemine. Muudatuse kohaselt maksab riik (KRA) sotsiaalmaksu ajateenija, asendusteenistuja või erakorralises reservasendusteenistuses osaleva reservasendusteenistuja eest. Seoses SMS § 6 lõike 1 punkti 3 muudatusega muudetakse ka rahandusministri 31. detsembri 2003 . a määrus t nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ . Määruse § 2 lõikes 2 on sätestatud, millised riigiasutused peavad sotsiaalmaksu arvestust SMS § 6 lõikes 1 nimetatud isikute osas. Paragrahvi 2 lõike 2 punkti 14 kohaselt peab asendusteenistuja kohta sotsiaalmaksu arvestust KRA. Kuna SMS § 6 lõike 1 punkti 3 muudatuse kohaselt nähakse ette, et erakorralises reservasendusteenistuses osalemise ajal maksab riik isiku eest sotsiaalmaksu, siis lisatakse määruse § 2 lõike 2 punkti 14 ka erakorralises reservasendusteenistuses osalev reservasendusteenistuja. Kuigi isik kutsutakse erakorralisse reservasendusteenistusse KVTS § 59 lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku ülesannete täitmiseks, siis selgema ja lihtsama maksukorraldusena nähakse ette, et sotsiaalmaksu arvestust peab ja makseid teeb KRA ning asutus või isik, kelle juures toimus erakorraline reservasendusteenistus , hüvitab KRAle tehtud kulu. Muudatusega tagatakse sarnased õigused ja tagatised mobilisatsiooni korral tegevteenistusse võetud kaitseväekohustuslastega . 3) Paragrahvi 6 lõike 1 punkti 3 1 ja lõikesse 2 3 lisatakse sotsiaalmaksu maksmise erijuhuna õigustatud isikute loetellu reservasendusteenistuja , kelle eest maksab riik sotsiaalmaksu , kui isikul on reservasendusteenistuses tekkinud ajutine töövõimetus, kuid tema eest ei maksta SMS § 2 lõikes 1 sätestatud muul alusel sotsiaalmaksu (§ 6 lg 1 p3 1 ) . Reservasendusteenistuja eest makstakse sotsiaalmaksu ajutise töövõimetuse ajal, kuid mitte kauem kui viis kuud isiku reservasendusteenistusest vabastamisest arvates (§ 6 lg 2 3 ) . Reservasendusteenistus on uus teenistusliik ning reservasendusteenistuses osalevat isikut nimetatakse reservasendusteenistujaks. Nimetatud muudatustega tagatakse reservasendusteenistuja võrdne kohtlemine nii ajateenistuses, reservteenistuses kui asendusteenistuses viibivate isikutega. Paragrahviga 9 muudetakse TTKSi. Paragrahvi 9 punktiga 1 muudetakse TTKSi § 52 lõike 2 1 punkti 2, mis käsitleb arstlike komisjonide tegevuse rahastamist riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu. Kuna eelnõu kohaselt lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus Kaitseministeeriumi valitsemisalas, siis muudetud sõnastuse järgi rahastatakse Kaitseministeeriumi eelarvest KVTSis sätestatud kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindami st ning KaLSis sätestatud teenistuskohustuse täitmisel vigastada saanud Kaitseliidu liikmete terviseseisundi hindamist. Sisulist muudatust ei kaasne, kuna KVTSis ja KaLSis sätestatud terviseseisundi hindamist (sh arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid) rahastatakse jätkuvalt Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest ning selleks ei kasutata ravikindlustuse vahendeid. Paragrahvi 9 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks TTKSi § 52 lõike 2 1 punkt 4 ja lõige 2 2 , mis käsitlevad taastusravi rahastamist riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu. Kehtiv a seaduse § 52 lõike 2 1 punktis 4 on loetletud sihtrühmad, kelle taastusravi rahastatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest ning lõike 2 2 alusel kehtestatud määrus käsitleb neile taastusravi osutamise ulatus t ja korda. Kuni 31. detsembrini 2019. osutati kõikidele TTKS § 52 lõike 2 1 punktis 4 nimetatud isikutele taastusravi Seli Tervisekeskuses, mis oli Kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus . Alates 1. jaanuarist 2020. a lõpetati Seli Tervisekeskuse tegevus eraldiseisva asutusena ja see ühendati Kaitseväega , seega rahastatakse ka taastusravi osutamist TTKS § 52 lõike 2 1 punkti 1 alusel . Paragrahvi 9 punktiga 3 täiendatakse TTKSi § 59 3 lõiget 7, mis käsitleb TISist andmete väljastamist. Sättes on kehtestatud loetelu, millistel juhtudel on lubatud TISist isikuandmete väljastamine ilma andmesu bjekti nõusolekuta ning e elnõu kohaselt nähakse see võimalus ette ka Kaitseministeeriumile KVTSis ja KaLSis sätestatud terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemiseks. Kaitseministeeriumi ülesandeks on teostada teenistuslikku järelevalvet oma valitsemisalas olevate asutuste üle, sh Kaitseväe ja KRA tegevuse üle KVTSi §-s 26 1 ja KaLSi § 60 lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmisel ehk kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute ning teenistuskohustuse täitmisel vigastada saanud Kaitseliidu liikmete terviseseisundi hindamisel . Järelevalve kaudu kontrollitakse KRA-s või Kaitseväes läbi viidud terviseseisundi hindamisel arsti poolt antud hinnangu põhjendatust ning ettenähtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemist. Terviseseisundi hindamisega on seotud mitmed haldusotsused (nt ajateenistusse kutsumisest vabastamine, teenistusalase tagatise saamise õiguse kindlakstegemine jne), seega aitab järelevalve tegemine tagada kontrolli kaitseväekohustuse täitmise ja riigieelarves ettenähtud vahendite kasutamise üle. Eelnõu kohaselt on kaitseväekohustuslase, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku või teenistuskohustuse täitmisel vigastada saanud Kaitseliidu liikme terviseseisundit hindaval arstil juurdepääs TISis olevatele isikuandmetele, kuid järelevalvet on võimalik teostada ainult nende andmete põhjal, mida arst on hindamise käigus dokumenteeri n ud või mida isik on ise esita n ud. Seetõttu ei saa kontrollida, kas TISis olevate andmete alusel on arsti poolt antud hin nang kooskõlas kehtestatud tervisenõuete ja teiste õigusaktidega. Eelnõu võimaldab Kaitseministeeriumil taotleda KVTSis ja KaLSis sätestatud terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemiseks TISist isikuandmete väljastamist, et kontrollida KRA ja Kaitseväe määratud arstide poolt antud hinnangute põhjendatust . Taotluse alusel väljastatakse TISist samad andmed , mille le oli antud juurdepääs ka terviseseisundi hindamist läbi viinud arstil ( vastavalt KVTS § 14 lõike 9 alusel kehtestatud määrusele ) . Paragrahviga 1 0 muudetakse TuMSi. TuMS § 13 lõike 3 punktis 13 tehakse muudatus, mille järgi ei maksustata tulumaksuga kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel, õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava toitlustamise maksumust. Eelnõu järgi lisatakse õppekogunemise juurde lisaõppekogunemine, sest KVTS muudatustega sätestatakse selgesõnaliselt, et reservteenistus on reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogun emisel ja lisaõppekogunemisel. Seetõttu ei hõlma õppekogunemine enam lisaõppekogunemist. Muudatusega ei kaasne tulumaksuvabastuse laienemist, sest seni oli lisaõppekogunemine hõlmatud õppekogunemise mõistega. Samuti täiendatakse TuMS § 19 lõiget 4 punktiga 1 1 . TuMS §-s 19 on kehtestatud loetelu toetustest, mille suhtes tulumaksuvabastus ei kehti. Praeguses loetelus nähakse ette, et tulumaksuvabastus ei laiene asendusteenistuja toetus ele , reservväelase toetus ele ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav ale toetus ele . Seoses sellega, et käesoleva eelnõuga luuakse KVTSis uus kaitseväekohustuse täitmise liik, milleks on reservasendusteenistus, millele laienevad samasugused tagatised nagu asendusteenis tujale ja reservväelasele, tuleb TuMS § 19 lõikes 4 kehtestatud loetellu lisada ka reservasendusteenistujale makstav toetus. Paragrahviga 1 1 muudetakse TLS § 19 punkt 5 asendades sõna „õppekogunemine“ sõnaga „reservteenistus“. Kuna mujal seadustes kasutatakse mõiste „õppekogunemine“ asemel mõistet „reservteenistus“, siis tehakse vastav muudatus ka TLSis. Paragrahviga 1 2 täiendatakse VangS sätetega, mis võimaldab distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelasi suunata aresti kandma Jõhvi ja Tartu vanglasse. 04.03.2021 jõustus vangistusseaduse muudatus, millega loodi võimalus vanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni pidada ka vastava piirkonna arestiga karistatud arestialuseid, lühiajaliselt (kuni 48 tunniks) kinni peetuid, samuti kainenema toimetatuid isikuid. Eeskätt puudutab seadusemuudatus Tartut ja Jõhvit ning Tartu arestimajade ülesanded antakse üle Tartu vanglale ja Jõhvi arestimaja ülesanded Viru vanglale. Vastava muudatuse kohaselt ei hakata vanglas kinni pidama väljasaadetavaid ning distsiplinaararesti kandvaid kaitseväelasi ja nende kinnipidamise peab jätkuvalt tagama Politsei- ja Piirivalveamet oma arestimajade (edaspidi PPA arestimajad) süsteemi kaudu. Seoses PPA arestimajade kinnipidamise teenuse ümberkorraldamisega ei ole Kaitseväel võimalik suunata isikuid aresti kandma Jõhvi ja Tartu piirkonnas. Seetõttu on kaitseväelaste distsiplinaararesti kandmisega tekkinud Jõhvis ja Tapal paiknevates väeüksustes probleem, kus distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelased peab toimetama aresti kandmiseks Tallinnas või Pärnus asuvasse arestimajja. Tegevväelaste (rühma- ja kompaniiülemate) põhiülesanne on ajateenijatele väljaõppe ja sõjalise ettevalmistuse andmine, kuid lisaks põhiülesandele tuleb neil tagada väeosas distsiplinaarkord ning vajadusel osaleda distsiplinaarkaristuse täideviimise korraldamise ja transpordiga. Seega 04.03.2021 jõustunud muudatuse tõttu kaasneb ajateenijatele määratud distsiplinaarkaristuse täideviimise organiseerimisega ebamõistlik aja- ja inimressursi kulu. Näiteks sõiduks Jõhvist Tallinnasse kulub 2 tundi ja Tapalt 1 tund. Võrust kulub Pärnusse sõiduks 2 tundi ja 30 minutit. Iga distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelase transportimine toimub minimaalselt kahe isiku poolt, st autojuht ei saa valvata karistatut, kes võib ettearvamatult käituda, arvestades, et arest on vabaduse võtmine. Samuti tuleb väeosal korraldada ajateenija transport tagasi väeossa pärast karistuse kandmist. Senine statistiline ülevaade määratud distsiplinaararestide osas: 2018. aastal 11 kaitseväelast - PPA Ida prefektuuris 11 kaitseväelast –96 päeva; 2019. aastal 21 kaitseväelast - PPA Põhja prefektuuris 7 kaitseväelast - 15 päeva ning Ida prefektuuris 14 kaitseväelast - 151 päeva; 2020. aastal 14 kaitseväelast – PPA Põhja prefektuuris 7 kaitseväelast - 40 päeva ning Ida prefektuuris 7 kaitseväelast - 32 päeva. 2021. aastal 4 kaitseväelast. Statistikast nähtub, et põhiliselt suunati distsiplinaararesti kandma Tallinna ja Ida piirkonna arestimajadesse. Kuna Tallina ja Harju piirkonnas PPA arestimajad jätkavad teenuse pakkumist senisel kujul, mõjutab muudatus Jõhvit ja Tartut. Vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele tuleb distsiplinaarkaristus täide viia 30 päeva jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates, mistõttu tuleb reageerida juhtumipõhiselt ning jälgida vastavaid tähtaegasid. Näiteks, kui Jõhvis määratakse 14 ajateenijale distsiplinaararest erineval ajaperioodil, tuleb Kaitseväel korraldada ajateenijate transport Tallinnasse ja Jõhvi tagasi 14 korral. Sellise korraldusega kaasneb oluline aja- ja ressursikulu, mistõttu on vajalik, et ka edaspidi oleks tagatud aresti kandmisele suunamine Jõhvi ja Tapa piirkonnas. Lähtuvalt eeltoodust on vaja muuta vangistusseadust ja kaitseväeteenistuse seadust selliselt, et ka distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelasi saaks suunata aresti kandma Jõhvi ja Tartu vanglasse. Seadusemuudatusega ei kaasne seni kehtinud erisuste muutmine, s.t vanglasse paigutamisel jäävad kehtima samad põhimõtted nagu see on kehtestatud PPA arestimajja paigutamisel. Näiteks distsiplinaararesti kandvat kaitseväelast ei daktüloskopeerita ja temalt ei võeta DNA-proovi (VangS § 86 lg 7), distsiplinaararesti kandnud kaitseväelase vabanemisel tagab Kaitsevägi kaitseväelase transpordi tema sõjaväelise auastmega ametikoha asukohta (VangS § 88 1 lg 4). Muudatuse kohaselt hakatakse vanglasse suunatud distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelase andmeid kandma vangiregistrisse, mis on kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste üle arvestuse pidamise andmekogu. Kõnesolevasse andmekogusse kantakse kaitseväelase kohta järgmised andmed (VangS § 5 3 ): 1) isikuandmed; 2) andmed vanglasse või arestimajja võtmise aluse kohta, milleks on kaitseväelase distsiplinaararesti määramise käskkirja koopia ja halduskohtu otsus distsiplinaararesti seaduslikkuse kohta; 3) andmed isiklike asjade, dokumentide ja raha hoiulevõtmise ja tagastamise ning talle vanglateenistuse või arestimaja poolt antud asjade kohta; 4) andmed isiku paiknemise ja liikumise kohta; 5) andmed isiku terviseseisundi, sealhulgas tema sõltuvuskäitumise kohta, tervisest tulenevate piirangute ja talle tervishoiuteenuste osutamise kohta; 6 ) andmed isiku suhtes rakendatud järelevalve- ja julgeolekuabinõude kohta, sealhulgas läbiotsimise, füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või lukustatud kambri kasutamise kohta; 7 ) andmed isikule määratud distsiplinaarkaristuse ja selle täideviimise kohta; 8 ) andmed isiku suhete, kontaktide, kirjavahetuse ja telefonikõnede ning nende kontrollimise või piiramise kohta. Paragrahviga 1 3 muudetakse VTMS § 45 lõiget 1, andes Kaitseväe ametnikule õiguse rakendada VTMS § s 44 sätestatud isiku kinnipidamist KVTS §-des 224 1 ja 224 2 ettenähtud väärtegude puhul . Kaitseväe juhataja on teinud ettepaneku lisada vastavasse sättesse ka KKSis sätestatud väärteod, milleks on Kaitseväe julgeolekualal pild i või kujutise loata salvestamine ja edastamin e ning osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava sõiduki loata kasutami ne . Kaitseväe juhataja hinnangul on n imetatud teod küll sätestatud eraldi väärteokoosseisudena, kuid võivad olla suunatud ka täiendavate, kõrge ühiskonnaohtlikkusega ja riigi kaitsevõimet õõnestavate süütegude toimepanemisele. Seega lisatakse VTMS § 45 lõike 1 punkti 5 lisaks KVTS §-des 224 1 ja 224 2 sätestatud väärteo d ka KKS §-des 56 2 ja 56 3 väärteod. Paragrahvi s 1 4 sätestatakse seaduse jõustumi ne . Seadus jõustub 202 2 . aasta 1. oktoobri l. Jõustumisaja valikul on arvestatud vajadusega kehtestada uued rakendusaktid, muuta asutuste töökorraldus ning luua andmebaasides vajalikud tehnilised lahendid. Seaduse § 1 punktis 16 7 ja § 2 punktis 14 sätestatud muudatused jõustuvad 1. juuli l 2024. a, mis on seotud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse jõustumisega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu s kasutatakse esmakordselt alljärgnevaid mõisted: 1) esmane asendusteenistus – kõlbelistel või usulistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase osalemine mittesõjalise iseloomuga väljaõppes, kus ta omandab teatud oskused ja teadmised, mida rakendatakse reservasendusteenistuses ; 2) reservasendusteenistus – esmases asendusteenistuses omandatud oskuste ja teadmiste värskendamine asutuse juures, kus toimus esmane asendusteenistus. Reservasendusteenistus toimub asutuse poolt korraldatud õppusel ; 3) erak orraline reservasendusteenistus – esmases ja reservasendusteenistuses omandatud oskuste ja teadmiste rakendamine eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Eelnõuga laiendatakse asendusteenistuse kontseptsio oni ni ng muudetakse asendusteenistuse mõistet. Uues loodavas süsteemis jaguneb asendusteenistus kolmeks: esmane asendusteenistus, mida varasemalt mõisteti üldise asendusteenistusena; reservasendusteenistus ning erakorraline reservasendusteenistus. Asendusteenistus on endiselt alternatiiv ne teenistus liik isikutele, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel ei saa osaleda sõjaväelises väljaõppes . M uudatuse kohaselt hakatakse asendusteenistuse läbinuid kutsuma ka nö kordusõppustele. Varasemalt selline asendusteenistuse reservteenistuse süsteem puudus, s.t isik läbis vaid 12 - kuulise asendusteenistuse ning sellega isiku kaitseväekohustuse täitmine piirdus , mistõttu kasutati vaid ühte mõistet „asendusteenistus“. K ehti vas seaduse s on asenduste enistuse mõiste §-s 4 sätestatud järg miselt: „Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik riigikaitseline väljaõpe.“ . Eelnõuga sisustatakse seni kehtinud sättes mõiste „riigikaitseline väljaõpe“ ning täpsustatakse, et asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik mittesõjalise iseloomuga väljaõppes või teenistuses osalemine . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu l ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Arstlike komisjonide reform Sihtrühm Sihtrühm 1: Kaitseväekohustuslased ja kaitseväekohustust võtta soovivad isikud. Sihtrühm 2: T ervishoiutöötaja d (perearstid, eriarstid ) ja teised tervishoiuteenuse osutajad, keda kaasatakse kaitseväekohustus laste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamisega seotud ülesannete täitmisse. Sihtrühm 3: KRA , Kaitsevägi, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele T õhusam tervisekontroll aitab paremini tagada r iigi kaitse eesmärkide saavutamis t , kuna vähendab tervise tõttu kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest kõrvale hoidmist ning kindlustab olemasoleva inimressursi võimetekohase rakendamise riigikaitse vajadustest lähtudes . Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatused avaldavad kõige suuremat mõju KRA ja Kaitseväe töökorraldusele seoses kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate is ikute terviseseisundi hindamisega . TIS andm etele juurdepääsu võimaldamisega ilma isiku eelneva nõusolekuta väheneb eeldatavalt tervisekontrolli m aht, kuna osa isikute puhul on terviseseisundit võimalik hinnata olemasolevate andmete põhjal ning eraldi tervisekontrolli ei ole vaja läbi viia. See tähendab oluliselt väiksemat koormust kogu tervishoiusüsteemile, kuna eriarstide ressurssi kasutatakse senisest eesmärgipärasemalt ja väheneb ka vajalike terviseuuringute maht. P erearstid ja teised tervishoiuteenuse osutajad ei pea enam KRA jaoks er aldi tervisetõendeid väljastama , kuna terviseseisundi hindamiseks vajalikud andmed on TIS kaudu kättesaadavad. Seega muutub terviseseisundi hindamise korraldus tervikuna lihtsamaks ja vähem ressursse nõudvaks. KRA ja Kaitseväe jaoks väheneb töö koormus ka seetõttu, et arstlikud komisjonid ei ole enam eraldi haldusorganid. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud kohustusliku tervisekontrolli tegemine muutub kodanike jaoks lihtsamaks ning ühtlasi saab tõhusama lt täidetud selle eesmärk tagada isiku tervise kaitse ka kait seväeteenistus se asumisel . Oma teenistuses puutuvad kaitseväelased pidevalt kokku relvade ja lõhkeainetega, mistõttu ei tohi kaitseväe teenistusse mingil juhul sattuda isikud, kes võivad oma tervise tõttu ohtu seada ka teiste isikute elu ja tervise. Eelnõu kohaselt tehakse ka edaspidi enne kaitseväeteenistusse asumist arstlik läbivaatus ja vajaliku d terviseuuringud , kuid eraldi tervisekontrolli ei pea enam alati läbima need isikud, ke s juba olemasolevate andmete põhjal oma terviseseisundi tõttu kaitseväeteenistusse ei sobi . T ervises eisundit hindavad arstid saavad juurdepääs u TIS andmetele ilma et isik peaks selleks eelnevalt nõusoleku andma, mistõttu muutub kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud protsess kod aniku jaoks tervikuna lihtsamaks ja arusaadavamaks . Patsiendina jääb isikule ka edaspidi võimalus TISis soovi korral oma andmed sulgeda, kuid sellisel juhul peab ta läbima ettenähtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringud ning esitama oma terviseseisundi hindamiseks vajalikud andmed paberkandjal või muul moel. TIS andmetele juurdepääsu võimaldamisega ilma isiku nõusolekuta ei kaasne põhjendamatut riivet isiku eraelule, kuna KVTSis sätestatud tervisekontrolli tegemisel on TIS andmete kasutamine lahutamatult seotud PSist tuleneva kaitseväekohustuse täitmisega ning hindamise eesmärk on tagada isiku tervise kaits e kaitseväeteenistusse asumise korral . Eelnõus toodud lahendusega, kus isiku terviseseisundi hindamiseks võimaldatakse vai kimisi juurdepääs TIS andmetele, kuid soovi korral on isikul võimal ik oma andme tele juurdepääsu keelata , on kodanike õigused ja kohustused paremini tasakaalus. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud kohustusliku tervisekontrolli puhul on samuti tegemist avaliku teenusega, mistõttu ei tohi selle korraldus olla kodanike jaoks põhjendamatult koormav ning oma ülesannete täitmisel peab riik maksimaalselt rakendama enda käsutuses olevaid andmekogusid. Andmekaitse seisukohast on oluline, et juurdepääs isiku terviseandmetele oleks korraldatud minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetest lähtudes ning andmete kasutamine oleks täielikult kontrollitav . Ka praegu on is iku nõusolekul tagatud juurdepääs ainult nendele andmetele, mis on vajalikud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Andmete väljastamine toimub päringu alusel kindlaksmääratud andmekoosseisus ja isikul on võimalik tuvastada, kes ja milliseid andmeid on tema kohta vaadanud. Nimetatud põhimõtted jäävad kehtima ka eelnõu jõustumisel. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- j a looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku kasutamise üle järelevalvesüsteemi loomine Sihtrühm Sihtrühm 1: Eraõiguslikud isikud. a) Füüsilised isikud, kellele on seaduslikult väljastatud kaitseväelase vormiriietus sihtotstarbeliseks kasutamiseks (nt riigikaits eõpetuse õpetajad ja õpilased, K aitseliidu tegevliikmed, reservis olevad isikud), Eestis viibivad isikud laiemalt (kõik riigi elanikud ja siin viibivad välismaalased). b) Juriidilised isikud, kes oma majandustegevuses kasutavad maskeerimisvärvides riietust. Kuid mitte kõik, vaid ainult need, kes vormiriietusega sarnast riietust või ebaseaduslikult saadud vormiriietust kasutavad (nt airsoft klubid, jahi- või kalapüügi ühingud). Sihtrühm 2: Kaitsevägi (SP) ja PPA, kes teostavad järelevalvet ning menetlevad rikkumisi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusel on oluline positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Tagatakse Genfi konventsiooni parema täitmise kaudu tsiviilelanikkonna turvalisus. Lisaks aitab muudatus paremini kaasa riigi julgeoleku säilimisele. Järelevalve süsteemi rakendamise ulatus on keskmine. juba kehtestatud kaitseväelase vormiriietuse kirjeldamise ja kandmise regulatsioon, kuid nüüd lisatakse ka järelevalve regulatsioon. Kuigi keeld kehtib kõigile Eestis elavatele ja asuvatele isikutele, siis kaitseväelase vormiriietust ebaseaduslikult kandjate hulk kogu elanikkonnaga võrreldes on pigem väike ning mõjuga kohanemiseks raskuseid ei kaasne. Teisalt tekib järelevalveasutustel võimalus rikkumise korral kohaldada sanktsioone. Mõju sagedus on keskmine, sest senise praktika põhjal kaitseväelase vormiriietuse kaitseväeteenistusväline kandmine ei ole küll päris igapäevane nähtus, kuid kokkupuude selliste juhtumitega on siiski üha sagenev ja ei ole senini saanud piisavat tähelepanu regulatsiooni puudumise tõttu. Eeldatavalt pärast järelevalvemehhanismi rakendumist ning sellega kaasnevat teavitustööd muutub mõju sagedus väikeseks. Sihtrühma suurus on suur, sest puudutab kogu Eesti elanikkonda ja Eestis viibivaid füüsilisi ning juriidilisi isikuid. Mitte keegi ei tohi ilma seadusest tuleneva õiguseta kanda kaitseväelase vormiriietust ning valmistada kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest eraõiguslikel isikutel puudub vajadus igapäevaselt kasutada kaitseväelase vormiriietust, muu hulgas ei ole ega saa neil olla õiguslikku ootust, et nad võiksid kaitseväelase vormiriietust igapäevaselt kanda. Tegemist ei ole isiku põhiõigusega ega selle riivega. Kõik juhtumid, mil on mõistlik või vajalik lubada kaitseväelase vormiriietust kanda (nt etenduskunstid nagu teater ja film), on sätestatud seaduse alusel . Tõhusa järelevalvesüsteemi loomine ja rakendamine pigem aitab kaasa ebasoovitavate mõjude vähenemisele, sest tagab parema riigi julgeoleku säilimise ning Eesti rahvusvahelise kogukonna ees võetud kohustuste täitmise. Mõju majandusele Järelevalvesüsteemi kehtestamine ei mõjuta isikute toimetulekut. Muudatuse mõju majandusele on ebaoluline. Mõju ulatus on väike. Keeld puudutab ainult kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmist, mis on väga riietustest. Põhjendatud juhtudel (Kaitseväe või Kaitseliidu tellimusel, kuid mõlemal juhul Kaitseväe loal) on ka kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide valmistamine lubatud. Mõju avaldumise sagedus on alguses keskmine, kuid järelevalve rakendudes ning teadlikkuse tõustes muutub eeldatavasti väikeseks. Sihtrühma suurus on väike arvestades kõigi majandusharude ja Eestis tegutsevate ettevõtjate hulka. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Järelevalvesüsteemi loomine ja rakendamine ei ole majandusele ja ettevõtjatele koormav, sest eelnõukohase seadusega kehtestatavat nõuet on lihtne täita. Oluline on ka jõusutmisega kaasnev selge teavitustegevus. Muudatusega ei kaasne igapäevaselt arvestatavat töö koormuse kasvu kohtuvälise menetleja poolt. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Eelnõukoha n e muudatus ei mõjuta kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust. Enamiku riigiasutuste korraldusele on järelevalvesüsteemi loomine ebaoluline. Muudatus mõjutab enim Kaitseväge, vähem PPA-d. Muudatusega luuakse kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise üle järelevalvesüsteem. Regulatsioon on suunatud rahvusvahelise õiguse nõuete täitmisele ning tsiviilelanikkonna kaitsmisele ning ei eelda asutusesisest ümberkorraldust, täiendavat tööjõudu ega rahastust. Eelnõuga antakse Kaitseväele õigus teha järelevalvet kaitseväelase vormiriietuse kasutamise üle. Kaitsevägi ( täpsemalt SP ) peab pärast eelnõukohase seaduse jõustumist vajadusel koostama asutusesisese juhendi, kuidas menetletakse rikkumisi. Kuna SP-l ei ole täna õigust kõiki isikuid kontrollida, vaid ainult kaitseväelasi ja Kaitseliidu liikmeid nende teenistusülesannete või -kohustuste täitmise ajal, siis sellega natuke suureneb SP töökoormus. SP tavapärases töökorralduses muudatusi ei tehta, pigem jääb järelevalve teostamine reageerimispõhiseks s.t . tavapärase patrulli käigus avastatud rikkumised või esitatud kaebuste menetlemine . Senise praktika pealt ei nähta ette rohkearvulist rikkumiste kohtuvälist menetlust , seega on üldjoontes SP töökoormuse kasv väike . Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatused e i oma sotsiaalset mõju, sealhulgas puudub demograafiline mõju. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- j a looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Karistatuse tõttu kaitseväekohustuse täitmisest vabastamise aluste kaasajastamine ning mõistete ühtlustamine Sihtrühm Sihtrühm 1: Karistusregistrisse kantud isikud, kellele mõistetud reaalne vangistus oli pikem kui üks aasta või isikud, kes vabastati enne tähtaega, aga kelle karistus pöörati täitmisele ning täitmisele pööratud osa on pikem kui üks aasta. Kaitseväekohustuslased on kutsealused, reservis olevad isikud ning isikud, kes soovivad võtta vabatahtlikult kaitseväekohustust. Sihtrühma suurus karistusregistri andmetel a) Vanus 18 – 27. Isikuid 460, sealhulgas Eesti kodakondsusega 363 ja naisi 21. b) Vanus 28 – 35. Isikuid 1265, sealhulgas Eesti kodakondsusega 751 ja naisi 86. Kuritegude jaotus 2018. a lahendite andmetel Siin on aluseks võetud 2018. aastal jõustunud süüdimõistvad kohtuotsused, kus süüdi mõistetud isik oli vanusegrupis 18 – 27, Eesti kodakondsusega ja sai karistuseks üle ühe aasta pikkuse vangistuse. Enamasti karistati selliseid isikuid KarS § 184 - narkootikumide suures koguses ebaseaduslik käitlemise (viiendik), KarS § 199 - varguste (viiendik) ja KarS § 121 - kehaline väärkohtlemine (kümnendik) toimepanemise eest. Üks isik võis olla süüdi mõistetud mitme kuriteo eest, siin on iga kuritegu arvestatud eraldi. Kuigi muudatusega hakatakse isiku sobivust hindama kohtu poolt mõistetud karistuse põhjal, ei ole see seotud kaitseväekohustuse täitmiseks sobilike kutsealuste arvu suurendamise sooviga. Karistatus on üks ajateenistusse või õppekogunemisele kutsumisest vabastamise alustest. Täiendavalt peavad kaitseväekohustuslased vastama ettenähtud tervisenõuetele, mistõttu avalduva mõju ulatust ei ole võimalik lõplikult prognoosida. Arstlikule läbivaatusele kutsutakse kutsealuseid, keda ei saa muudel KVTSist tulenevatel põhjustel ajateenistusse kutsumisest vabastada. Seega, võrreldes arstliku komisjoni läbinud kutsealuste arvuga, ei ole seadusemuudatust puudutava sihtrühma suurus kuigi suur. Kokkuvõttes võib nii mõjutatud sihtrühma suurust kui ka mõju avaldumise sagedust pidada väikeseks. Sihtrühm ad 2 ja 3 : KRA ja Kaitsevägi , kes korraldavad ajateenistusse ja õppekogunemisele kutsumist . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusega kaasneb KRAle töökoormuse suurenemine mõningal määral kutsealuste terviseseisundi hindamise ning ajateenistusse kutsumise korraldamisel ning Kaitseväel reservis olevate isikute õppekogunemisele kutsumisel. Hindamaks, kas isik on karistatu se tõttu sobilik asuma täitma kaitseväeteenistuskohustust, ei lähtuta enam konkreetsetest KarSi peatükkides sätestatud süüteo koosseisudest, vaid sobilikkust hinnatakse määratud karistuse pikkuse järgi. Seega seadusemuudatusega vabastatakse kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos, mille eest on talle karistusena ettenähtud reaalne vangistus üle ühe aasta ning karistuse andmed ei ole KarRSi kohaselt kantud karistusregistri arhiivi . K aitseväeteenistuskohustusest vabastamise aluseks oleva asjaolu hindamine muutub küll mõningal määral , kuid arvestades sihtrühma suurust on see mõju pigem väike. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus võib omada sotsiaalset mõju sihtrühma kuuluvatele kutsealustele, keda seni kehtinud seaduse alusel ajateenistusse või reservteenistusse ei olnud võimalik kutsuda. Muudatus võib omada positiivset mõju , kuna isikul tekib võimalus osaleda riigikaitses ning seeläbi hoiduda edaspidi retsidiivsest käitumisest. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Ajateenistusse kutsumise korrastamin e Sihtrühm Sihtrühm 1: Kutsealused, kes on saanud kätte ajateenistusse asumise otsused. Aastas väljastab KRA ca 4500 ajateenistusse asumise otsust. Seadusemuudatus kutsealustele olulist mõju ei avalda, kuna nad saavad ajateenistusse asumise otsuse kätte juba hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise tähtaega. Kuna teenistuskoht tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtaega , kaasneb kutsealusele sellega teatud kohustus olla valvas temale saadetava teenistuskoha teatise kättesaamise l. Sihtrühm 2: KRA, kes korraldab ajateenistusse kutsumist. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Seadusemuudatusega tehakse kutsealusele ajateenistuskoht teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtaega. Sellest tulenevalt on muudatuse m õju riigi julgeolekule positiivne, kuna kutsealuste struktuuriüksuste sse paigutamine ja komplekteerimine muutub paindlikumaks ning Kaitsevägi saab paremini planeerida kutsealuste jaotamist vastavalt väljaõppeplaanidele ning vajadusele. Sellega tagatakse ühtlasi ka parem riigikaitseplaanide täitmine. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusega võib kaasneda KRA töökoormuse suurenemine. 2018. a väljastas KRA 4479 ajateenistusse asumise otsust . Seni kehtinud seaduse kohaselt KRA otsuses kajastus ka ajateenistusse asumise koht, kuid pärast muudatust ajateenistusekohta enam otsuses ei märgita ning teenistuskoht tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise aega. Seega tuleb KRAl edastada kutsealusele veel üks teatis, mistõttu suureneb väljasaadetavate dokumentide osakaal. Kuna ajateenistuskoha teatis on informatiivse sisuga ning sellele ei laiene kättetoimetamise ning HMSis sätestatud vaide esitamise regulatsioon, siis teenistuskoha teatis tehakse kutsealusele teatavaks elektrooniliselt kas KRA i seteeninduskeskkonna, teabevärava eesti.ee või KRA poolt valitud muu kanali kaudu. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muuda tusega ei kaasne sotsiaalseid eg a demograafilisi mõjusid. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- j a looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Ajateenistusse asuvate naissoost isikute kutsesobivuse hindamine Sihtrühm Sihtrühm 1: naissoost isikud, kes soovivad vabatahtlikult asuda ajateenistusse . 2020. aastal asus ajateenistusse 54 naissoost isikut. Enne ajateenistusse asumist hinnatakse KRA arstlikus komisjonis isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslaste tervisenõuetele. Lisaks terv iseseisundi hindamisele võib KRA vajadusel hinnata ka isiku kutsesobivust. Seni k ehtinud korra kohaselt nähti ette vaid kutsealustele kutsesobivuse hindamine. Kutsesobivuse hindamisel hinnatakse isikuomadusi, oskusi ja eelnevaid kogemusi, et leida isikule sobivaim teenistuskoht. On oluline, et kutsesobivust saaks hinnata ka ajateenistusse asuda soovivate naissoost isikute puhul, mistõttu muudatuse tulemusel saab KRA hakata kutsesobivuse hindamist viima läbi ka naissoost isikutel. Kutsesobivust hinnatakse kas KRA enda initsiatiivil või isiku enda soovil. Kutsesobivuse hindamine on isiku ajateenistuse korraldamisel toetavaks meetmeks ja seda ei viida läbi kõigi ajateenistusse kutsututele. Muudatuse kohaselt hüvitatakse ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule kutsesobivuse hindamise l viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu piirmäära ulatuses , milleks on 10 eurot. Sihtrühm 2: KRA, kes korraldab ajateenistusse kutsumist. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna ajateenistusse asuvad naissoost isikud on suunatud just isikule kõige sobivamasse teenistuskohta ja seeläbi kasvab ka isiku enda motivatsioon ajateenistuse läbimiseks. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusega KRA töökoormus oluliselt ei suurene. 2020. aastal asus vabatahtlikult ajateenistusse 54 naissoost isikut. Kutsesobivuse hindamine viiakse läbi, kui seda peab vajalikuks KRA või selleks avaldab soovi i sik. Seega kindlasti ei hinnata kutsesobivust kõigi ajateenistusse asuda soovivate naiss oost isikute puhul ning kokkuvõttes on muudatuse mõju KRAle pigem väike . Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatusega ei kaasne sotsiaalseid ega demograafilisi mõjusid. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Asendusteenistus : t eenistuskohtade laiendamine ja reservasendusteenistus e korraldus Sihtrühm Sihtrühm 1: asendusteenistujad . S ihtrühm 2: Kaitsevägi, haigla d ning asutused, kus asendusteenistujad läbivad esmase ja reservasendusteenistuse. Sihtrühm 3: KRA, kes menetleb asendusteenistujate taotlusi, sõlmib asutuse ja KRA vahel kokkuleppe, kutsub reservis olevaid isikuid reserv asendusteenistusse ja erakorralis se reserv asendusteenistus se . Viib läbi hoiatus- ja väärteomenetlusi mitteilmunute osas. Sihtrühmad on väikesed, kuna asendusteenistuse läbib aastas u 65 kaitseväekohustuslast. Enamasti teenib ühes asutuses üks asendusteenistuja, kuna asutus peab asendusteenistujale 12 kuuks töö tagama ning üldjuhul ei ole neil võimalik rohkematele täistööajaga tööd anda. On ka mõned suuremad asutused, kes on valmis võtma isegi kaks ja kolm asendusteenistujat ning võimalusel on neisse ka rohkem teenistujaid määratud. Kõige enam mõjutab muudatus asendusteenistujaid, kuna täna lõppevad nende jaoks kohustused riigi ees pärast teenistuse lõppu, kuid muudatuse rakendumisel tekib ka neile sarnaselt ajateenijatega kohustus osaleda tööl või väljaõppel pärast esmase asendusteenistuse läbimist , kui asutus, kelle juures väljaõpe saadi, neid kutsub. Sellest tulenevalt võib mõju ulatuse hinnata keskmiseks. Samas mõju sageduse väikseks, kuna igale väljaõppele kõiki teenistuse läbinuid ei kutsuta, pigem vastavalt vajadusele ning sellele, milline väljaõpe teenistuses on saadud. Tegemist on isikutele kohustuse loomisega, ent kui võrrelda seda kasuga laiapindsele riigikaitsele ning võrdsema situatsiooni loomisega ajateenijatele ja asendusteenistujatele loodud tingimuste ja kohustusega, on muudatuse mõju pigem positiivne. Asendusteenistuskohtadele on muudatuse mõju samuti positiivne, kuna võimaldab õppustele kutsuda ja kriisisituatsioonis rakendada täiendavat ressurssi, kellel on olemas väljaõpe just nende asutuse spetsiifikat silmas pidades. Mõju ulatuse ja sageduse võib väikseks hinnata, kuna asendusteenistujate sihtrühm on väike ning suurte lisajõudude haldamisega ei tule tegelema hakata. KRA le kui organisatsioonile, kes asendusteenistujatega seonduvat haldab, võib mõju ulatuse hinnata keskmiseks, kuna nemad hakkavad korraldama ka asendusteenistuse läbinute ja asutuste, kes neid soovivad kutsuda, vahelist suhtlust; kandma asendusteenistuse lõpetanuid kaitseväekohustuslaste registrisse jms. Samas mõju sagedus on väike, kuna reservasendusteenistusega seonduvad tegevused ei ole igapäevased, vaid pigem ebaregulaarsed ning ka sihtrühm on väike. Eelnevale tuginedes ei kvalifitseeru kavandatava muudatuse mõju antud sihtrühmadele oluliseks. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Asendusteenistujate riigikaitselise väljaõppe korraldamine Kaitseväes ja haiglates tagab asendusteenistujate tõhusa rakendamise laiapindses riigikaitses ning loob eelduse asendusteenistujate jätkusuutlikuks rakendamiseks ka pärast teenistuse lõppu. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Asendusteenistuskohtadele on muudatuse mõju positiivne, kuna võimaldab õppustele kutsuda ja kriisisituatsioonis rakendada täiendavat ressurssi, kellel on olemas väljaõpe just nende asutuse spetsiifikat silmas pidades. Mõju ulatuse ja sageduse võib väikseks hinnata, kuna asendusteenistujate sihtrühm on väike ning suurte lisajõudude haldamisega ei tule tegelema hakata. KRA le kui organisatsioonile, kes asendusteenistujatega seonduvat haldab, võib mõju ulatuse hinnata keskmiseks, kuna nemad hakkavad korraldama ka asendusteenistuse läbinute ja asutuste, kes neid reservteenistusse soov ivad kutsuda, vahelist suhtlust ning kandma asendusteenistuse lõpetanuid kaitseväekohustuslaste registrisse jms. Samas mõju sagedus on väike, kuna reservasendusteenistusega seonduvad tegevused ei ole igapäevased, vaid pigem ebaregulaarsed ning ka sihtrühm on väike. Päästeametis on läbinud teenistuse 11 asendusteenistujat ning seisuga 30.12.2019 on teenistuses 10 ja 2020. aastal on Päästeametisse planeeritud ka 10 asendusteenistujat. Päästeametiga sõlmitud kokkuleppe alusel on nad valmis teenistu sse võtma kuni 66 isikut aastas - üks isik riikliku komando kohta. Koolides on läbinud teenistuse 166 asendusteenistujat, hooldekodudes 47 ja muudes sotsiaalasutustes (päevakeskused, tugikeskused, perekodud, rehabilitatsioonikeskused, sotsiaalkeskused jm) 295 asendusteenistujat. KRAs tegeleb hetkel asendusteenistuse koordineerimisega kaks isikut (üks Tallinnas ja üks Tartus). Arvestades esmase asendusteenistuse läbinute hulka, ei ole reservasendustee nistusse (kaasa arvatud erakorralise reservasendusteenistuse puhul) kutsumise koordineerimisega kaasnev töömaht väga suur ning KRA on hinnanud, et täiendavaid töö või ametikohti seadusemuudatusega kaasnevalt luua ei ole vaja. Eelnevale tuginedes ei kvalifitseeru kavandatava muudatuse mõju antud sihtrühmadele oluliseks. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus v õib omada m õ ningast negatiivset mõju esmase asendusteenistuse läbinud isikutele, kuna muudatusega tekib neil kohustus osaleda peale esmase asendusteenistuse läbimist ka reservasendusteenistus es . Lisaks võib muudatus vähendada reservis olevate isikute leibkondade tulusid isiku reservasendusteenistuses osalemise ajal. Selles osas on mõju pigem väike, kuna reservasendusteenistujatele makstakse teenistuses oleku aja eest toetust. Samuti on sätestatud võimalus tööandjatel säilitada või hüvitada isikule tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja reservasendusteenistuse osalemise aja eest makstud toetuse vahe . Muudatusega laieneb asendusteenistujate jaoks teenistuskohtade valik nii geograafilises kui ka riigikaitselise väljaõppe mõttes. Väljaõppe saamine erinevates valdkondades võimaldab asendusteenistujaid laiapindses riigikaitses tõhusamalt rakendada. Asutustel, kes viivad läbi esmast asendusteenistust, on võimalik kutsuda isikuid täiendavale väljaõppele või kaasata neid erakordse sündmuse lahendamisse. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamisest vabastamine Sihtrühm : Kaitseväe Akadeemia rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes ning kutseõppes õppivad tegevväelased. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju julgeolekule ja välissuhetele puudub. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusega kaasneb mõju Kaitseväe , täpsemalt Kaitseväe Akadeemia töökorraldusele. Muudatus vähendab õppurkorpuse ülema administratiivset töökoormust, mistõttu saab ta senisest enam keskenduda sisulistele ülesannetele, nagu õppurite õppetöö ja arengu toetamine. Eelnõu jõustumisel ei pea õppurkorpuse ülem enam hindama aastas ca 170 oma alluva, kelleks on kõik rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes õppivad tegevväelased, senist teenistusalast arengut, teenistusülesannete täitmist ja koolitusvajadust jms, sest seda hinnatakse õpingute jooksul regulaarselt ja pidevalt. Puudub mõju asutuste vahelisele koostööle. Samuti ei kaasne muudatusega mõju kaitse-eelarve tuludele ega kuludele. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muuda tusega ei kaasne sotsiaalseid eg a demograafilisi mõjusid. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- j a looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Kadettidele muutuvpalga maksmise võimalus Sihtrühm Kaitseväe Akadeemias rakenduskõrghariduse õppekaval õppivad kadetid . Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus avaldab positiivset mõju Kaitseväe rahuaja ülesannete täitmisele, sest r ahali ne tasu (muutuvpalga näol) õppetöö silmapaistva sooritamise või õppetöövälistes projektides osalemise eest motiveerib rohkemaid kadette veelgi paremate õpitulemuste eest pingutama ja õppetöövälistes projektides osalema. See kõik aitab kaasa veelgi paremale ja targemale tegevväelaste järelkasvule. Mõju majandusele Muudatus võib avalda da positiivset mõju muutuvpalka saanud kadettide leibkon na majanduslik u le toimetulekule ja otsustele. Muudatuse tulemusel võib suureneda leibkondade tarbimiskäitumise maht, mis võib omakorda avaldada mõningast mõju riigi majandusele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusega kaasneb vähene mõju Kaitseväe töö koormusele seoses muutuvpalga maksmise otsuste vormistamise ja toimingutega. Puudub mõju asutuste vahelisele koostööle. Küll aga kaasne b muudatusega mõningane mõju kaitse-eelarve kuludele kadettidele muutuvpalga maksmise võrra , kuni 10 000 € aastas . Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus avaldab positiivset mõju muutuvpalka saanud kadettide leibkon na majanduslikule toimetulekule . Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ka looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Teisel ametikohal jätkava kadeti õppekulude hüvitamisest vabastamine Sihtrühm Kaitseväe Akadeemias õppivad kadetid. Samuti on muudatusest mõjutatud tegevväelased, kes kaaluvad Kaitseväe Akadeemiasse õppima asumist. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õpingute katkestamise järel, kuid tegevteenistuses jätkamisel õppekulude hüvitamise nõude kaotamine hoiab ära tegevväelaste lahkumise Kaitseväest. Võttes arvesse kadettide arvu, keda see muudatus mõjutab, on muudatuse mõju ulatus ja sagedus väike ning sihtrühmale positiivse mõjuga. Eelduslikult hakkavad kavandatavat võimalust kasutama need tegevväelastest kadetid, kes asusid Kaitseväe Akadeemiasse õppima olles eelnevalt juba tegevteenistuses. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus avaldab positiivset mõju leibkonna majanduslikule toimetulekule , sest eksmatrikuleeritud kadett, kes jätkab tegevteenistuses teisel ametikohal, ei pea õppekulusid Kaitseväele hüvitama. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ka looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Enne õppekava täitmist eksmatrikuleerimisel Kaitseväele õppekulu hüvitamine Sihtrühm Kaitseväe Akadeemia s õppivad kadetid , kes eksmatrikuleeritakse enne õppekava täitmist ja ei jätka tegevteenistuses teisel ametikohal. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatustel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Mõju majandusele Muudatusega kaasneb mõningane mõju kaitse-eelarve tuludele, sest Kaitsevägi saab tagasi kadeti õpetamisele tehtud osalised kulutused. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusega ei kaasne otsest mõju Kaitseväe töö koormuse le , kuna hüvitamisele kuuluvat õppekulu summat arvutatakse ka kehtiva regulatsiooni puhul. Muudatus ei mõju ta asutustevahelis t koostöö d . Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus võib avalda da mõningast mõju eksmatrikuleeritud kadeti leibkonna majanduslikule toimetulekule , sest isik peab õpingute katkestamise järel hüvitama Kaitseväele poole läbitud õpingute maksumusest. Kaitseväe sisemise regulatsiooni järgi on Kaitseväe Akadeemia rakenduskõrghariduse õppekaval õppekoha maksumus 2383,81 eurot. Kui kadett ei jõua õpingutes edasi ning ta eksmatrikuleeritakse näiteks esimese semestri lõpus või uue semestri alguses, siis eelnõu kohaselt tuleks tal Kaitseväele hüvitada pool läbitud õpingute (semestrite) maksumusest, mis on ca 596 eurot. Kehtiva regulatsiooni järgi tuleb tal aga tasuda pool alustatud õpingute õppekoha maksumusest ehk 1192 eurot. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- j a looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Psühholoogilise abi ja sotsiaalnõustamise võimaldami ne teenistusülesande täitmisel hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase lähedastele Sihtrühm Sihtrühmaks on hukkunud või vigast ada saanud kaitseväelaste perekonnaliikmed . Hinnanguliselt vajab taolist abi aastas üks perekond. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on kaudne. Teadmine, et võimalused kaitseväelase perekonnaliikmete abistamiseks on olemas ka siis, kui kaitseväelase hukkumine või tervisekahjustuse saamine ei ole aset leidnud otseselt teenistusülesannete täitmise tõttu , kuid siiski nende täitmise ajal , tõstab kaitseväelase teenistusmotivatsiooni. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sotsiaalne ja demograafiline mõju puudub. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Tegevväelase palgatingimuste korrastamine teisele ametikohale nimetamisel Sihtrühm Tegevväelased, kes roteeritakse teisele ametikohale, mis toob kaasa põhipalga vähendamise. Kaitseväes on keskmiselt teenistuses 3400 tegvväelast, kellest aastas roteeritakse teenistuse huvides ca 600. Arvestades teenistusliku vajadusega, mis lähtub sõjalise kaitse loomisest ja ülalhoidmisest, asub aastas keskmiselt 20-30 tegevväealast rotatsiooni korral ametikohale, mis toob kaasa nende põhipalga vähenemise. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusel on positiivne mõju riigi sõjalise võime ettevalmistamisel. Madalamale ametikohale nimetamise võimalus loob paremad eeldused riigikaitselisest vajadusest lähtuvalt Kaitseväe poolt koolitatud tegevväelas te rakenda miseks sõjalise riigikaitse ettevalmistamisel. Mõju majandusele Mõju majandusele p uudub . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kaitseväel on edaspidi oluliselt laiem võimalus nimetada tegevväelast uuele rahuaja ametikohale teenistuse huvides. Seni pidi jälgima rahuaja ametikoha taset, mis ei olnud üheselt selge, ja tegevväelase palga vähenemi st ei arvestatud, kui ametikoha auaste jäi samaks . Muudatusega ei pea rotatsioonide planeerimisel arvestama rahuaja ametikoha positsiooniga ja vajaduse korral või vad tegevväelase uu e rahuaja ametikoha nõuded olla madalamad tema senise rahuaja ametikoha nõuetest. Samas peab sellisel juhul arvestama, et tegevväelase põhipalk ei tohi väheneda rohkem kui 10%. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus mõjutab tegevväelasi, kes rotatsiooni korral nimetatakse rahuaja ametikohale , kus põhipalk on tema senise rahuaja ametikoha põhipalgast väiksem. Tegevväelastel tekib teadmine ning kindlustunne seoses uuele ametikohale nimetamisega kaasneva põhipalga vähen e mise ulatusest, mida seni ei olnud. Kaitseväe praktika kohaselt on keskmiseks põhipalga vähenemise summaks 150€, mis on keskmiselt 5 7%. Lähtudes senisest praktikast , võis teoreetiliselt vähenda da tegevväelase palka kuni vähima rahuaja palgataseme miinimummäärani, mis on 600 €. Muudatusega on tagatud tegevväelasele kindlus , mis ulatuses tema põhipalk väheneda võib Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale p uudub . Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule p uudub . Tegevväelaste personalitoimingute lihtsustamine, sh auastme andmise õiguse volitamine, lähetuste ja puhkuste õiguste volitamine, siselähetuse regulatsiooni muutmine, lõpparve väljamaksmine katkematu tegevteenistuse korral ja ametikohalt vabastamine teenistussuhte peatumise korral Sihtrühm Auastme andmise volituste osas sõduri ja nooremallohvitseri auastmes olevad kaitseväelased – 400 kaitseväelast aastas. Lähetuste ja puhkuste volituste osas - kõik tegevväelased (ca 3400). Katkematu teenistussuhte korral lõpparve maksmise osas - tähtajalises teenistussuhtes olevad tegevväelased (ca 1200). Ametikohalt vabastamine teenistussuhte peatumise korral - ro tatsioonis olevad tegevväelased (ca 600). Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on kaudne aga positiivne. Kaitseväe rahuaegsete personalitoimingute lihtsustamine võimaldab rohkem tähelepanu pöörata sõjalistele tegevusetustele. Mõju majandusele Mõju majandusele p uudub . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju Kaitseväe toimimisele on positiivne ja laiaulatuslik. Nooremallohvitseri auastme andmise õiguse volitamine Kaitseväe juhataja poolt tagab taktikalise taseme otsuste langetamise madalamal tasemel, mis vähendab töö koormust. Lähetuste ja puhkuste volitamise võimalus madalamale tasemele võimaldab Kaitseväes ja suunatud tegevväelaste osas luua teenistus- ja töösuhetes sarnaseid protsesse ja vähendada kõrgema juhtimistaseme töö koormust. Katkematu teenistussuhte korral lõpparve väljamaksmisest loobumine vähendab asjatu t töö koormust personalitoimingutes. Ametikohalt vabastamine teenistussuhte peatumise korral kui ametikohalt vabastamine oli enne teenistussuhte peatumist tegevväelasele teada võimaldab Kaitseväes vii a rotatsioone läbi ka puhkuste kõrgaegadel . Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sotsiaalne mõju on peaasjalikult tegevväelaste hulgas. Lähetuste ja puhkuste tõhusamal administreerimisel on otsused kiiremad ja tegevväelased saavad oma taotlustele vastused kiiremini. Samuti on lõpparve maksmise korral tähtajalises tegevteenistuses ja teenistussuhte peatumise korral ametikohalt vabastamine vähem koormavam tegevväelasele , kuna ta saab kasutada oma puhkust ettenähtud ulatuses ja katkematult. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale p uudub . Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule p uudub . Tegevväelaste eritingimustes töötamine ja lähetuse korral tööaja arvestuse muutmine Sihtrühm Eritingimustes töötamise osas on sihtrühmaks tegevväelas ed , kes täidavad julgestusülesandeid . Keskmiselt teostakse eeltoodud ülesandeid aastas 50-60 korral keskmiselt 10 tegevväelase poolt. Lähetuste osas on sihtrühmaks t egevväelased, kes käivad lühiajalisest lähetustes (keskmiselt 2/3 tegevväelastest) ja kellel on lähetuse kestel kohustus teha tööülesandeid väljaspool tavapärast tööaega. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on kaudne, Kaitsevägi saab teenistust vajadusepõhisemalt korraldada ja olla seeläbi oma tegevustes efektiivsem ja lähtuda põhimõttest, et personali koormamine on kohane erilistel asjaoludel ja sellega peab kaasnema sobilik kompensatsioonimehhanism. Mõju majandusele Mõju majandusele p uudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on oluline julgestusülesannete läbiviimisel. Kuna tegemist on tavapärasest töörutiinist erineva olukorraga , on Kaitseväel võimalik oma tegevust vajadusel operatiivselt korraldada ja seeläbi saavutada ülesande täitmine kõige sobilikumal viisil. Lähetuse korral on mõju vähene. Ka praegusel ajal käivad tegevväelased lühiajalistes lähetustes ja see ei muutu. Samas on Kaitseväel võimalus tasustada tegevväelasi lähetuses olles kui tehakse tööd väljaspool tööaega, sellega paraneb tegevväelaste tööga rahulolu. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju julgestusülesannete täitmisel osalevatele tegevväelastele on nii positiivne kui negatiivne. Positiivne mõju seisneb asjaolus, et tegevväelased, kes on seni kaasatud eeltoodud ülesannete täitmisse , ei saa soovi korral praegusel ajal panustada tööülesannete täitmisse , kuna puhkeaja kohustus seda ei võimalda. Samas on vähene negatiivne mõju seotud just ka tegevväelaste tööga eritingimustes, kus on piiratud võimalused puhkeajaks. Samas on eelnõuga nähtud ette, et eelnõus toodud eritingimustes töötamise ulatus peab olema reguleeritud Kaitseväe juhataja poolt, mis annab adekvaatse järelevalve mehhanismi tagamaks tegevväelastele piisav puhkeaeg taastumiseks. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale p uudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule p uudub. Tegevväelaste tööandja eluruumi ja majutuse regulatsiooni muutmine Sihtrühm Tööandja eluruumi osas tänaseks sihtrühm puudub kuna alates 2017. aastast uusi tööandja eluruume kasutusse antud ei ole ja 2020. aasta lõpu seisuga neid kasutuses ei ole. Majutamise osas on sihtrühmaks kõik tegevväelased (ca 3 700). Kitsamaks sihtrühmaks on ca 600 tegevväelast aastas, kes roteeritakse uuele rahuaja ametikohale. Nendest keskmiselt 200 tegevväelast vajavad uues teenistuskohas majutust. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on kaudne, Kaitsevägi vajab sõjalise võime arendamise ja hoidmise eesmärgil väljaõpetatud ja kogemustega tegevväelasi kõigis Kaitseväe struktuuriüksustes. Tegevväelaste roteerimine erinevais paigus asuvate struktuuriüksuste vahel aitab kaasa ühtlasele üksuste arendamisele. Ning kui roteerumisel on tagatud tegevväelasele majutusvõimalus, on teenistusest tulenevad soovimatud negatiivsed mõjud (näiteks töökoha kauguse tõttu teenistusest lahkumine ja rahulolu töötingimustega) teenistuse käigus maandatud ja Kaitseväel on võimalus sõjalist kaitset arendada soovitud suunas. Mõju majandusele Mõju majandusele p uudub. Ka täna tagatakse tegevväelasele teatud tingimustel majutamine struktuuriüksuse asukohas. Kui tegevväelane soovib üürida isiklikku eluruumi, siis on see võimalus tal olemas ja seeläbi saab ta panustada kohaliku majandustegevusse. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju on oluline tegevväelaste teenistuskäigu planeerimisel ja läbiviimisel. Kaitsevägi saab lähtuvalt vajadusest tegevväelasi suunata kõige sobilikumatesse teenistuskohtadesse. Kaitsevägi on rajamas vastavat majutusvõimekust piirkondadesse, kus selleks on suurim vajadus . K eskpika s planeerimistsüklis (kuni aastani 2025 k.a) on tegevväelaste majutusüksuste ehitamiseks ette nähtud 10,6 mln eurot. Keskmiselt kulub ühe tegevväelase majutamiseks ühes kuus 120 eurot. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju On oodata positiivset mõju tegevväelaste teenistusmotivatsioonile olukorras, kus nad peavad tööandja huvides teenistuskohta vahetama, kui sellega kaasneb igal juhul võimalus kasutada tööandja poolt pakutud majutusvõimalust. Perekonnast või oma alalisest asukohast eemal teenimine toob paratamatult kaasa täiendava kulu näiteks transpordile. Teadmine, et keskmiselt kolmeaastase rotatsiooni korral on tagatud tasuta majutamine, võimaldab vähendada tegevväelaste kulusid. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale p uudub. Ressursimahuka koolituse regulatsiooni muutmine Sihtrühm Ressursimahuka koolituse regulatsiooni sihtrühmak s on kõik tegevväelased (2019 . a lõpu seisuga 3500), ke s või dakse saat a r essursimahukale koolitusele. Aastatel 2013 – 2019 saadeti te gevväelasi ressursimahukatele koolitustele 75 – 100 juhul aastas. S eega on ca 3% tegevväelastest konkreetsemaks sihtrühmak s. Aastatel 2013 – 2019 asus ressursimahuka koolituse kul u hüvitama KVTS § 156 alusel kuus tegevväelast, mis teeb keskmiselt üks tegevväe lane aastas. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on positiivne . R iig ik aitse ü heks olulisimaks väärtuseks on hästi väljaõpetatud ja oskusklikult tegu tsev isikkooseis . T egevväelaste koolitamine toimub üksnes teenistuse ajal ja teenistuse huvides nii tasemeõppe na kui tööalase koolitusena arvestades sõjalise kaitse arengueesmärke. Kuna tegevteenistuses olemise kohustus hõlmab ka koolitusel olemise a ega , siis loodava regulatsiooniga tekib olukord , kus riigi poolt tegevväelasesse panustatud aeg ja ressurss on tegevväelase poolt Kaitseväe arengusse ja seeläbi riigi julgeolekusse tagasi antud. Mõju majandusele Mõju majandusele p uudub . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Vähene. On oodata mõningast töö koormuse vähenemist seoses osade tegevteenistuss e võtmise protseduuride kadumisega. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Vähene . T egevväelaste ressursimahuka koolituse süsteemi rakendati sellisel kujul kuni 2013 . aastani . Alates maist 2020 on a astatel 2013 – 2020 rakendatav regulatsioon, mille kohaselt toimub ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise arvestus koolituse alguskuupäeva seisuga. Antud süsteem rakend us alates maist 2020 seetõttu, et siis muudeti ressursimahuka koolituse määrust ja muudatusi rakend ati tagasiulatuvalt alates 01.04.2013. Selle ajani kehtis ressursimahuka koolituse m ääruse § 5 lõi g e 2 sõnastuses , mille kohaselt pidi tegevväelane, kes pärast koolituse lõppu oli olnud teenistuses alla poole tegevteenistuses olemise kohustuse tähtajast, hüvitama kogu ressursimahuka koolituse kul u. Tulenevalt KVTS § 156 lõike 2 sõnastusest oleks pidanud tegevteenistusaja kulgemine ja hüvitatavate kulude vähenemine olema aga võrdelises sõltuvuses ehk proportsionaal ne . Eelnõu kohaselt ennistub olukord, mis kehtis sisuliselt ressursimahuka koolituse määruse muutmiseni mais 2020. E i ole ette näha, et regulatsiooni muutmine tooks kaasa tegevväelaste soovi vältida ressursimahukal koolitusel osalemist või muutuks raskemaks nende suunamine ressursimahukale koolitusele . Muudatus mõjutab eelkõige neid tegevväelasi, kes otsustavad tegevteenistusest lahkuda ressursimahukast koolitusest tuleneva t egevteenistu ses olemise kohustuse tähtaja jooksul. K uigi ressursimahuka koolit use kulude sissenõudmise kehtivat regulatsioon muudetakse , on jätkuvalt asjakohane, et oleks tagatud ressursimahukal koolitusel viibinud tegevväelaste teadmiste maksimaalne rakendamine riigikaitse edendamise hüvanguks . Samuti toob regulatsiooni muutmine kaasa positiivse mõju teenistussuhete ümbervormistamise kadumisega. Uue regulatsiooni korral ei pea tähtajalisi teenistussuhteid ümber vormistama kui tegevväelane asub ressursimahukale koolitusele, mille teenistuses olemise tähtaeg on lühem kui tema tegevteenistuse tähtaeg. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale p uudub . Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule p uudub . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus , eeldatavad kulud ja tulud Arstlike komisjonide reform Eelnõus kavandatud muudatuste eesmärk on tõhustada kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud tervisekontrolli korraldust ning tagada senisest otstarbekam ressursikasutus nii tervishoiusüsteemi kui ka kaitse-eelarve suhtes. Käesoleval ajal kulub kutsealuste terviseseisundi hindamiseks KRA eelarvest igal aastal u 775 000 eurot, hinnanguliselt kaasneks eelnõus sätestatud muudatuste ellu rakendamisega nimetatud vahendite osas kokkuhoid vähemalt 200 000 eurot aastas. Ühekordse lt kaasnevad täiendavad kulud infotehnoloogilis te arendustööd e tegemiseks (sh TIS juurdepääsu osas hinnanguliselt 9000 euro ulatuses ), kuid uusi tehnilisi l ahendus i ei ole vaja välja töötada . Nimetatud kulude katmine planeeritakse Kaitseministeeriumi eelarvest . Psühholoogilise abi ja sotsiaalnõustamise võimaldamist hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saa nud kaitseväelase lähedastele Psühholoogilise abi ja sotsiaalnõustamise korraldamine teenistus ülesannete täitmisel (kuid mitte nende täitmise tõttu) hukkunud või vigastada saanud kaitseväelase perele ei lisa täiendavat koormust Kaitseväele, sest selliste peredega tegeleti ka varasemalt. Eelnõuga luuakse võimalus psühholoogilise abi või sotsiaalnõustamise teenuse sisse ostmi seks. Varasemalt on tehtud kulutus hukkunud kaitseväelase pereliikmetele psühholoogilise abi osutamiseks summas 100 eurot 20 17. a astal. 2018. j a 2019. a astal sell iseid kulutusi tehtud ei ole. Eelnõu jõustumine toob kaasa prognoositavalt taoliste kulutuste kahekordistumise ning seega leitakse vajaminevad ressursid olemasolevate vahendite arvelt ning täiendavaid eelarvel i si vahendeid eraldada ei tule. Asendusteenistuse reservasendusteenistus Esmase ja reservasendusteenistusega kaasnevate muudatuste tõttu tuleb KVTS § 59 lõikes 1 nimetatud asutustel planeerida kulu asendusteenistujate ja reservasendusteenistujate toetuste ja sõidukulude hüvitamiseks vastavalt eelnõus ettenähtud ulatuses. R eservasendusteenistuse s ja erakorralise s reservasendusteenistuse s osalemisel tasub toetus e reserv asendusteenistuse ja erakorralise reservasendusteenistuse toimumiskoha asutus täies ulatuses, milleks on 37 eurot päevas . Lisaks nähakse eelnõus ette, et reservasendusteenistuses kannab asutus reservasendusteenistuja sõidukulud kogunemiskohta ja tagasi, mis on riigisiseselt 40 eurot ning 125 eurot välisriigist saabumisel. Reservasendusteenistuses osalemise toetuse aluseks on võetud sõdurile makstava toetuse suurus, milleks on 37 eurot päevas. Aastas osaleb sõduri auastmes reservis olev isik õppekogunemisel keskmiselt kokku kaheksa päeva. Eeldatavasti kutsutakse aastas kaheksaks päevaks reservasendusteenistusse kuni 30 reservasendusteenistujat, mis teeb toetustele makstava ks kuluks kokku 8 880 eurot aastas. Sinna lisanduvad sõidukulude hüvitised, mis o n riigisiseselt (kuni 30 reservasendusteenistuja osalemisel) kuni 12 00 eurot aastas. Eelnõu kohaselt hakatakse erakorralises reservasendusteenistuses osalemise ajal maksma reservasendusteenistuja eest ka sotsiaalmaksu. Tulenevalt SMS-st makstakse erijuhtudel sotsiaalmaksu sotsiaalmaksu kuumääralt ( SMS § 6 lõige 2 ) ja sotsiaalmaksumääraks on 33% maksustatavalt summalt (SMS § 7 l õige 1). Sotsiaalmaksu kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega ning see ei või SMS § 2 1 kohaselt olla väiksem, kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär (2020. a 5 4 0 eurot) . Lisaks eelnevalt toodud kuludele, lisanduvad erakorralise reservasendusteenistuse puhul kulud toitlustusele, majutusele ja transpordile, mis vastavalt eelnõule tuleb tagada asutusel, kes taotleb reservis olevate isikute osalemist erakorralises reservasendusteenistuses. 8. Rakendusaktid Eelnõukohase seaduse jõustumisel tuleb muuta: 1) Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrust nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ , Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel ; 2) Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013. a määrust nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ , KVTS § 31 lõike 6 alusel ; 3) Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määrust nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ , KVTS § 11 lõike 2 alusel ; 4) Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ , TTKS § 59 1 lõike 3 alusel ; 5) Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määrust nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ , KVTS § 54 lõigete 2 ja 12, § 64 lõigete 2 ja 5 1 ning § 80 lõike 6 alusel ; 6) Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2013. a määrus t nr 22 „Tegevväelasele ümberasumise hüvitise maksmise ja ümberasumisega seotud kulu hüvitamise ulatus, tingimused ja kord“ , KVTS § 112 lõike 3 alusel ; 7) Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013. a määrus t nr 49 „Tegevväelase lähetusse saatmise ning sellega seotud kulu hüvitamise tingimused ja kord“ , KVTS § 113 lõike 3 alusel ; 8 ) k aitseministri 6. veebruari 2013. a määrust nr 7 „Ajateenija ja õppekogunemisel osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ , KVTS § 54 lõike 9 ja § 80 lõike 2 alusel ; 9 ) k aitseministri 15. märtsi 2013. a määrust nr 15 „ Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatus ja kord“ , KVTS § 199 lõike 2 alusel ; 10 ) kaitseministri 20. märtsi 2013. a määrust nr 18 „Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ja kord“ , KVTS § 194 lõike 5 alusel ; 11 ) kaitseministri 22. märtsi 2013. a määrust nr 21 „Tegevteenistusse võtmise kord“ , KVTS § 83 lõike 4 alusel ; 1 2 ) kaitseministri 21. mai 2013. a määrust nr 33 „Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ja kord“ , KVTS § 197 lõike 9 alusel ; 1 3 ) kaitseministri 29. juuni 2016. a määrust nr 10 „Kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord“ (koostatakse uus terviktekst) , KVTS § 30 1 lõike 6 alusel ; 1 4 ) kaitseministri 29. juuni 2016. a määrust nr 11 „Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus“ , KVTS § 195 lõike 4 alusel ; 1 5 ) kaitseministri 22. augusti 2016. a määrust nr 16 „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ , KaLS § 60 1 lõike 4 alusel ; 1 6 ) kaitseministri 22. augusti 2016. a määrust nr 17 „Kaitseliidu liikme hukkumise, püsiva töövõimetuse ja osalise või puuduva töövõime korral ühekordse hüvitise maksmiseks avalduse esitamise, hüvitise määramise ning väljamaksmise tingimused ja kord“ , KaLS § 62 lõike 2 alusel ; 1 7 ) kaitseministri 16. mai 2018. a määrust nr 3 „Kaitseliidu liikme ravikulu hüvitamise tingimused, piirmäär ja kord“ , KaLS § 64 lõike 3 alusel ; 1 8 ) kaitseministri 6. veebruari 2013. a määrust nr 8 „ Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord “ , KVTS § 156 lõike 7 alusel ; 1 9 ) kaitseministri 2. aprilli 2019. a määrust nr 4 „Nõuded üksuste reageerimiskiirusele, väljaõppe tasemele ja varustatusele“ , KKS § 13 lõike 5 alusel ; 20 ) rahandusministri 31. detsembri 2003. a määrust nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel“ , SMS § 6 lõike 4 alusel . Kehtestada on vaja alljärgnevad määrused: 1) Vabariigi Valitsuse määrus „Kaitseväekohustuslase, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ , KVTS § 14 lõige 9 ; 2) kaitseministri määrus „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise kord“ , tekib uus volitusnorm ; 3) kaitseministri määrus „Kutsealuse, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja maksmise kord“ , KVTS § 36 lõike 2 ja § 80 lõike 4 alusel ; 4 ) k aitseministri määrus „Mobilisatsiooni ajal kogunemiskohta ilmumisel kaasas olevate dokumentide ja esemete loetelu“ ; 5) kaitseministri määrus „Tegevväelaste sõjaaja ametikohtade palgaastmestik ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palk“ . Volitusnormide muudatuste tõttu muutuvad kehtetuks järgmised määrused: 1) kaitseministri 24. jaanuari 2013. a määrus nr 4 „Kutsealusele ja reservis olevale isikule arstlikus komisjonis, täiendaval arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toitlustuskulude hüvitamise tingimused, ulatus ja maksmise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/107052020003 ; 2) kaitseministri 1. veebruari 2013. a määrus nr 5 „Tervisetõendil esitatavate andmete loetelu, tõendi väljastamise eest tasumise kord ja tervishoiuteenuse osutajale makstava tasu piirmäär“ https://www.riigiteataja.ee/akt/105022013003 ; 3) kaitseministri 26. veebruari 2013. a määrus nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/116072021002 ; 4) kaitseministri 19. detsembri 2016. a määrus nr 25 „Kaitseväe arstliku komisjoni, Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ja Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128022020032 ; 5) kaitseministri 22. märtsi 2013. a määrus nr 23 „Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni töökord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/103022017006 ; 6) kaitseministri 16. septembri 2014. a määrus nr 23 „Taastusravi osutamise ulatus ja kord “ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122019007 ; 7) kaitseministri 27. oktoobri 2015. a määrus nr 28 „Tööandja eluruumi ajutise kasutamise eest võetava kasutustasu suurus ja suuruse määramise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/122042016008 ; 8) kaitseministri 14. juuni 2013. a määrus nr 36 „Tegevväelasele tööandja eluruumi andmise tingimused, ulatus ja kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/125082017014 . 9 . Seaduse jõustumine Sea dus jõustub 2022. aasta 1. oktoobri l. Seaduse § 1 punktis 167 ja § 2 punktis 14 sätestatud muudatused jõustuvad 1. juulil 2024. a, mis on seotud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse jõustumisega ( RT I, 29.04.2022, 1 ). 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaa samine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita t i kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteem i (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile, Siseministeeriumile , Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning a rvamuse andmiseks Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule , K aitseressursside A meti le , Kaitseliidule ja Kaitseväele . Eelnõu kooskõlastasid märkustega Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium ning arvamuse esitasid Eesti Perearstide Liit, Haiglate Liit, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Kaitseressursside Amet. Märkustega arvestamise ja mittearvestamise selgitused on toodud seletuskirjale lisatud tabelis . EELNÕU 0 6 .0 5 .202 2 Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 4. Kaitseväekohustuse täitmine asendusteenistuses (1) Asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik mittesõjalise iseloomuga väljaõp p e s või teenistus es osalemine . (2) Asendusteenistus on : 1) esmane asendusteenist us ; 2) reservasendusteenistus; 3) erakorraline reservasendusteenistus. (3) Esmases asendusteenistuses olev isik on asendusteenistuja ning reserv asendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses olev isik on reservasendusteenistuja.“; 2 ) paragrahvi 5 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Reservteenistus on reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel.“; 3 ) paragrahvi 7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus: 1) kaitseväekohustuslane töötab sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal; 2) kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid. (2) Tegevteenistuses olev isik on tegevväelane.“; 4 ) paragrahvi 13 lõikes 6 asendatakse sõnad „Kaitseväe eraldusmärkide“ sõnadega „kaitseväelase eraldusmärkide“; 5 ) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „( 8 ) Kaitseväeteenistusvälisel isikul, kellele ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruse alusel antud õigust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmiseks, on keelatud kasutada kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke. ( 9 ) Kaitseväelase vormiriietust ja eraldusmärke võib valmistada ainult Kaitseväe loal.“; 6) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kaitseressursside Ametil on käesoleva seaduse §-des 26 1 ja 38 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta Eesti Töötukassalt, kui isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, ning Sotsiaalkindlustusametilt, kui isikul on tuvastatud puue.“; 7 ) paragrahvi 14 lõi ked 6 –10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil on käesoleva seaduse § 26 1 lõike 1 punktis 1 sätestatud eesmärgil terviseseisundi hindamiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt teavet isiku terviseseisundi kohta ning tal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isiku andmetele . Tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui isik on tegevteenistusse võtmise taotluse esitamisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks. (7) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hindaval arstil on käesoleva seaduse § 26 1 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud eesmärgil terviseseisundi hindamiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt teavet isiku terviseseisundi kohta ning tal on juurdepääs tervise infos üsteemis olevatele isiku andmetele , kui isik on käesolevas seaduses sätestatud teenistusalase tagatise taotlemisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isiku andmete kasutamiseks. (8) Käesoleva seaduse § 216 1 lõike 3 alusel vaide lahendamisse kaasatud eriarstil on ülesannete täitmise ks õigus saada tervishoiuteenuse os utajalt teavet kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kohta ning tal on juurdepääs tervise infos üsteemis olevatele isiku andmetele , kui isik on vaide esitamisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isiku andmete kasutamiseks . (9) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ning päringute perioodid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (10) Kaitseväekohustuslane või kaitseväekohustust võtta sooviv isik, kes on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isiku andmetele või ei ole andnud nõusolekut nende kasutamiseks või kui tervise infosüsteemis vajalikud andmed puuduvad või need on eb apiisavad käesoleva seaduse § 26 1 lõikes 1 sätestatud terviseseisundi hindamiseks , edastab terviseseisundit hindavale arstile oma terviseseisundit kajastavad dokumendid . “; 8 ) paragrahvi 14 1 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Teabe töötlemine toimub vahetult Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe ja terviseseisundi hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi käesolevas paragrahvis koos kaitseväekohustust korraldav asutus ) poolt.“; 9 ) paragrahvi 21 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „või väeliigi ülem“ tekstiosaga „, väeliigi ülem või Kaitseväe juhataja volitatud Kaitseväe struktuuriüksuse ülem“; 1 0 ) paragrahvi 22 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tegevväelane võib isiku esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks, kui isik on saanud nõutava sõjaväelise väljaõppe ja omandanud hariduse.“; 1 1 ) paragrahvi 22 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „, on kaitseväeteenistuses olnud vähemalt nõutava auastme vanuse“; 1 2 ) paragrahvi 22 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „ja auastme vanust arvestamata“; 1 3 ) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Sõjaseisukorra ajal sõjaväelise auastme andmisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 4–6 ja 8 ning käesoleva seaduse §- i 17 .“; 1 4 ) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule isiku sõjaväelist auastet alandada tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel .“; 1 5 ) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks; 16 ) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3. peatükk Terviseseisundi hindamine “; 17 ) seaduse 3. peatükki täiendatakse §- ga 26 1 järgmises sõnastuses: „ § 26 1 . Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamine (1) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisega tuvastatakse: 1) isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele; 2) meditsiiniline seos kaitseväe- ning asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel; 3) kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiv töövõimetus ; 4) kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud ravi vajadus . (2) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele tuvastatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt järgmiselt: 1) vastab kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele; 2) ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 3) ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele . (3) Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ( 4 ) Kutsealuse, asendusteenistuja, reservasendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku, välja arvatud tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hindab Kaitseressursside Amet i peadirektori määratud arst , kaasates vajaduse korra l teisi tervishoiuteenuse osutajaid . ( 5 ) Kaitseväeteenistuskohustuslase, ajateenistusse asunud naissoost isiku, tegevteenistusse asuda sooviva isiku ja tegevväelase terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase tervisenõuetele hindab Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajaduse korra l teisi tervishoiuteenuse osutajaid . ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud juhtudel hindab kaitseväekohustuslase terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst, kaasates vajaduse korra l te isi tervishoiuteenuse osutaja id . (7) Kaitseväe juhataja võib vajaduse korra l moodustada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud terviseseisundi hindamiseks arstidest komisjoni. (8 ) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks tehakse arstlik läbivaatus ja vajaduse korra l terviseuuringud käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt , välja a rvatud käesoleva paragrahvi lõiget es 9 ja 10 nimetatud juhul. ( 9 ) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul võib kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase ning tegevväelase tervisenõuetele hinnata olemasolevate andmete põhjal arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata . ( 10 ) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võib kaitseväekohustuslase ning kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundit hinnata olemasolevate andmete põhjal arstlikku läbivaatust ja terviseuuringuid tegemata . ( 11 ) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud terviseseisundi hindamise käigus tuvastatud diagnoosid edastatakse tervise infosüsteemi. (1 3 ) Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi ja terviseseisundi hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja võivad käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel töödelda kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikua ndmeid . “; 18 ) paragrahvid 27–30 , § 30 1 lõige 2 ning §-d 31 ja 32 tunnistatakse kehtetuks; 19 ) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) otsustab ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja;“; 2 0 ) paragrahvi 33 lõike 1 punktis 4 asendatakse läbivalt sõna „asendusteenistus“ sõnadega „esmane asendusteenistus“ vastavas käändes ; 2 1 ) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Aja teenistusse ja esma se s s e asendusteenistusse asumise peatumise korral peatab Kaitseressursside Amet käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmise kuni aja teenistusse või esmase sse asendusteenistusse asumise peatumise lõpetamiseni.“; 2 2 ) paragrahvi 34 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kutsealuse terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt . (2) Kutsealusele, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ning vajaduse korra l terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha.“; 2 3 ) paragrahvi 36 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kutsealusele makstakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikul läbivaatusel , terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks hüvitist. (2) Kutsealuse terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2 4 ) paragrahvi 37 lõigetes t 2 ja 3 jäetakse välja sõnad „ja ministri määratud mahus järgnevateks aastateks“; 2 5 ) paragrahvi 37 lõigetes 4 ja 5 ning § 39 lõikes 4 asendatakse sõnad „kutsumise, ajateenistusse asumise aja ja ajateenistuskoha kohta“ sõnadega „kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta“; 26 ) paragrahvi 37 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõigetes 4 ja 5“ tekstiosaga „lõigetes 4, 5 ja 9“; 27 ) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 7 – 9 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruse muutmisel kõrgendatud kaitsevalmiduse ning mobilisatsiooni ajal peab muudatuse jõustumise ja ajateenistusse asumise tähtpäeva vahele jääma vähemalt 180 päeva, kui määruse muutmisel suurendatakse kutsealuste arvu või muudetakse ajateenistusse asumise tähtpäev varasemaks. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul tehakse Kaitseressursside Ameti otsus ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta kutsealusele teatavaks hiljemalt 120 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva. (9) Teade ajateenistuskoha ja ilmumisaja kohta tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras. Teate suhtes ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlust.“; 28 ) paragrahvi 38 lõike 1 punktist 1, § 70 lõike 3 punktist 1, § 76 lõike 1 punktist 1, § 140 lõikest 5, § 146 lõike 1 punktist 3 ja § 156 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „arstliku komisjoni otsusel“; 29 ) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud raske või sügav puue;“; 3 0 ) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kes on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav või vahistatu ;“ ; 3 1 ) paragrahvi 38 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates“; 3 2 ) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) on jõustunud kohtuotsus isiku karistamise kohta reaalse vangistusega üle ühe aasta ning karistuse andmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kantud karistusregistri arhiivi;“ ; 3 3 ) paragrahvi 39 lõike 1 punkti s 4 asendatakse sõnad „on tema andmete“ sõnadega „on vahetult tema andmete“; 3 4 ) paragrahvi 39 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ning töötab vastaval erialal“; 3 5 ) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „punktides 2–4“ tekstiosaga „ja 6“; 36 ) paragrahvi 39 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktide 5–7“ tekstiosaga „punkti 5 või 7“; 37 ) seadust täiendatakse §-ga 39 1 järgmises sõnastuses: „ § 39 1 . Aja teenistusse ja esmasesse asendusteenistusse asumise peatumine (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ning mobilisatsiooni ajal otsustab aja teenistusse ja esmasesse asendusteenistusse asumise peatumise valdkonna eest vastutav minister. (2) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel peatub aja teenistusse ja esmasesse asendusteenistusse asumine. (3) Kui kutsealuse suhtes on enne aja teenistusse või esmasesse asendusteenistusse asumise peatumist tehtud otsus aja teenistus s e või esmase sse asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta, siis lükkub tema aja teenistusse või esmase sse asendusteenistusse asumine edasi kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra aja võrra , kuid mitte kauem kui isiku 28-aastaseks saamiseni. (4) Kaitseressursside Amet teeb pärast aja teenistusse ja esmase sse asendusteenistusse asumise peatumise lõppemist otsuse uue aja teenistusse asumise aja või esmase sse asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta ning otsus tehakse kutsealus ele teatavaks .“; 38 ) paragrahvi 40 lõike 1 punkt id 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „5) osalema Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel , terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel ning esitama terviseseisundit hindava arsti nõudmisel oma terviseseisundit kajastavad dokumendid; 6) teavitama viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele , ning vajaduse korra l esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid;“; 39 ) paragrahvi 41 lõike 3 tei ne lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Välisriigis õppiv k utsealune peab esitama ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga .“; 4 0 ) paragrahvi 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kutsealusele, kelle terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, annab Kaitseressursside Amet ajapikendust tervisehäire ravimiseks. (2) Kaitseväeteenistuskohus tuslase tervisenõuetele ajutise mittevastavuse tinginud tervisehäire ravimiseks võib kutsealusele anda ajapikendust korraga kuni kaheks aastaks.“; 4 1 ) paragrahvi 43 pealkir i muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 43. Ajapikenduse andmine seoses ülalpidamis kohustusega “; 4 2 ) paragrahvi 46 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib riigikaitse huvidest lähtudes pikendada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud ajateenistuse kestust 12 kuuni, kui varem on kehtestatud sellest lühem ajateenistuse kestus.“; 4 3 ) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib riigikaitse huvidest lähtuvalt ajateenistuse kestust lühendada või ajateenistuse lõpetada.“; 4 4 ) paragrahvi 46 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal otsustab ajateenistuse kestuse pikendamise, selle lühendamise või ajateenistuse lõpetamise Vabariigi Valitsus korraldusega.“; 4 5 ) paragrahv i 47 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ajateenistus algab kutsealuse ajateenistusse asumisel. Ajateenistusse asumiseks loetakse kutsealuse ajateenistuskohta saabumine . (2) Ajateenistuskohta saabumisel te hakse ajateenijale vajaduse korral arstlik läbivaatus. (3) Ajateenistuskoht on ajateenijate väljaõppega tegelev Kaitseväe struktuuriüksus, kus asub ajateenija rahuaja ametikoht. (4) Kui ajateenistuse algusest 14 päeva jooksul ilmnevad asjaolud, mille kohta on kutsealusel teavitamiskohustus käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punkti 6 alusel , siis ei loe Kaitseressursside Amet Kaitseväe ettepanekul isiku t ajateenistusse asunuks ja isik on jätkuvalt kutsealu ne . “ ; 46 ) paragrahvi 52 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „Kaitseväe juhataja“ sõnadega „või tema volitatud ülem“; 47 ) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ajateenistuse kestuse pikendamise korral makstakse ajateenijale ajateenistuses viibitud lisapäevade eest toetust enne kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist määratud toetuse kahekordses ulatuses .“; 48 ) seadust täiendatakse §-ga 54 1 järgmises sõnastuses: „ § 54 1 . Ajateenija puhkus k õrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra , mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhatajal õigus ajateenija puhkus katkestada ning kutsuda ta teenistusülesandeid täitma. (2) Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab kõigi ajateenijate puhkused ning ajateenija on kohustatud viivitamata ilmuma ajateenistusko hta või teise talle teatavaks tehtud asukohta.“; 49 ) paragrahv 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 55. Ajateenija terviseseisundi hindamine (1) Kui a jateenija ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt . (2) Ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötaja annab ajateenija le terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmiseks.“; 5 0 ) paragrahvi 56 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad „Kaitseväe arstliku komisjoni otsusel“; 5 1 ) paragrahvi 56 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) on jõustunud kohtuotsus, millega ajateenijale on mõistetud reaalne vangistus.“; 5 2 ) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija asub kõrgharidust omandama arsti või õe erialal.“; 5 3 ) seadust täiendatakse §-ga 56 1 järgmises sõnastuses: „ § 56 1 . Ajateenistuse lõppemine sõjaseisukorra ajal Sõjaseisukorra väljakuulutamisel nimetatakse ajateenija kolme tööpäeva jooksul sõjaaja ametikohale ning kohustatakse asuma Kaitseväe juh a taja mobilisatsioonikäsuga tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma või vabastatakse aja teenistusest. Ajateenija vabastab ajateenistusest ajateenistuskoha ülem. “; 5 4 ) paragrahvi 57 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ajateenistuse lõppemisel käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel või ajateenistusest vabastamisel käesoleva seaduse § 56 1 alusel märgib Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslase andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena. (2) Kaitseväekohustuslase ajateenistuse st vabastamisest või tema tegevteenistusse asumisest käesoleva seaduse § 56 1 alusel teavitab Kaitsevägi Kaitseressursside Ametit.“; 5 5 ) seaduse 6. peatüki pealkir i muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 6. peatükk Esmane asendusteenistus “; 56 ) seaduse 6. peatükis asendatakse läbivalt sõna „asendusteenistus“ sõnadega „esmane asendusteenistus“ vastavas käändes; 57 ) paragrahvi 58 lõige 1 loetakse lõikeks 1 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 1 järgmises sõnastuses: „(1 ) Esmane asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik mittesõjalise iseloomuga teenistus.“; 58 ) paragrahvi 59 lõi k e 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) päästeasutuses;“; 59 ) paragrahvi 59 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „ 4) haiglas; 5) Kaitseväes töö- või teenistuskohal, mis ei ole seotud sõja väelis e väljaõppega .“; 6 0 ) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kui kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal asendusteenistuja teenistuskoha tegevus peatub või lõpeb, peab teenistuskoht sellest viivitamata teavitama Kaitseressursside Ametit.“; 6 1 ) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra , sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib Kaitseressursside Amet muuta asendusteenistuja teenistuskohta riigikaitse huvides kokkuleppel teenistuskoha asutuse või isikuga .“; 6 2 ) paragrahvi 60 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib riigikaitse huvidest lähtuvalt esmase asendusteenistuse kestust lühendada või selle lõpetada. (4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal otsustab esmase asendusteenistuse kestuse lühendamise või selle lõpetamise Vabariigi Valitsus korraldusega.“; 6 3 ) paragrahvi 62 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui a sendusteenistuja on esmasest asendusteenistusest tervislikel põhjustel kolme järjestikuse teenistuskuu jooksul puudunud kokku vähemalt 30 päeva, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt .“; 64 ) paragrahvi 67 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni otsusel“; 65 ) paragrahvi 69 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „reservteenistusse“ sõnaga „õppekogunemisele“; 66 ) paragrahvi 69 täiendatakse lõi gete ga 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Reservis oleva isiku võib lisaõppekogumisele kutsuda igal ajal. (1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õppekogunemise kestuse hulka arvatakse ka reservasendusteenistuses viibitud aeg.“; 67 ) paragrahvi 69 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 68 ) paragrahvi 69 täiendatakse lõigetega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Lisaõppekogunemine on Kaitseväe korraldatav mobilisatsioonivalmiduse kontroll, mille jooksul võib reservväelasele anda sõjaväelist väljaõpet käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ulatuses. (3 2 ) Õppekogunemise ja l isaõppekogunemise ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asuvad tegevväelased määrab Kaitseväe juhataja.“; 69 ) paragrahvi 69 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 70 ) paragrahvi 69 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmise ks töödelda reservteenistusse kutsutava reservis oleva isiku, õppekogunemisel osaleda sooviva reservis oleva isiku ja reservväelase isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata nende vastavust kaitseväelasele esitatavatele nõuetele ning korraldada reservteenistust.“; 71 ) paragrahvi 70 pealkirjas ja lõigetes 1–3 asendatakse sõna „õppekogunemisele“ sõnaga „reservteenistusse“; 72 ) paragrahvi 70 lõikes 2, § 74 lõigetes 1 ja 4, § 76 lõigetes 1–3 ning § 79 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „Kaitseväe juhataja volitatud struktuuriüksuse ülem“ sõnadega „Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem“ vastavas käändes; 73 ) paragrahvi 70 lõiget 3 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) on nimetatud riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 sätestatud riigikaitselise töökohustusega ametikohal e ;“; 74 ) paragrahvi 70 lõike 3 punktid 2–4 tunnistatakse kehtetuks; 75 ) paragrahvi 70 lõike 3 punkt id 5–7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ 5) on läbinud esmase asendusteenistuse; 6) on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav või vahistatu; 7) on jõustunud kohtuotsus e alusel saanud karistuseks reaalse vangistuse üle ühe aasta ning karistuse andmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kantud karistusregistri arhiivi;“; 76 ) paragrahvi 70 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses: „(4) Lisaõppekogunemisele ei kutsuta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele reservis olevat isikut, kes on ameti- või töökohal, mis on riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht. ( 5) Reservis olev isik on kohustatud ilmuma reservteenistusse õppekogunemise või lisaõppekogunemise teates märgitud ajal ja kohas. ( 6 ) Kui lisaõppekogunemisele kutsutud reservis olev isik on kinni peetud või kannab aresti, on ta kohustatud ilmuma lisaõppekogunemise ajal Kaitseväkke kohe pärast kinnipidamiselt või aresti alt vabastamist . “; 77 ) seadust täiendatakse §-ga 70 1 järgmises sõnastuses: „ § 70 1 . Õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitamine (1) Reservis olevat isikut teavitatakse õppekogunemisel osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil h ilj emalt 120 päeva enne õppekogunemise toimumist. (2) Reservis olevat isikut teavitatakse lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest enne lisaõppekogunemise toimumist või selle ajal. (3) Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse reservis olevat isikut vähemalt ühel järgmisel viisil: 1) elektrooniliselt; 2) lisaõppekogunemise teate avaldamisega vähemalt ühes üleriigilises ajalehes; 3) lisaõppekogunemise teate avaldamisega tele- ja raadioprogrammides ajavahemikul kell 7.00–22.00 vähemalt kolm korda, kusjuures avaldamiskordade vahele peab jääma vähemalt üks tund; 4) lisaõppekogunemise teate avaldamisega interneti uudiseportaalis, mõnes teises internetiportaalis või muul asjakohasel veebilehel; 5) käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil. (4) Kui l isaõppekogunemise l osalemise kohustusest teavita takse teate avaldamisega ajalehes, tele- ja raadioprogrammides, internetiportaalis või veebilehel , võib selles märkida ainult selle üksuse nimetus e , mille koosseisu kuuluvatele sõjaaja ametikohtadele nimetatud reservis olevate isikute kohta see kehtib. (5) Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitamisega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil loetakse lisaõppekogunemise teade reservis olevale isikule kättetoimetatuks .“; 78 ) paragrahvi 71 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, puudest“; 79 ) paragrahvi 71 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) osalema Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ning esitama Kaitseressursside Ameti nõudmisel oma terviseseisundit tõendavad dokumendid.“; 80 ) paragrahvi 72 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Reservis oleva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt . (2) Reservis olevale isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ning vajaduse korra l terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha.“; 81 ) paragrahv 73 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 73. Õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise aeg ning osalevate reservväelaste arv (1) Reservväelane võib osaleda õppekogunemisel tema auastme põhiliiki arvestades järjest järgmiselt: 1) ohvitser – kuni 30 päeva; 2) allohvitser – kuni 21 päeva; 3) sõdur – kuni 14 päeva. (2) Reservväelane võib osaleda lisaõppekogunemisel järjest kuni 60 päeva. (3) Õppekogunemise aja ja selles osalevate reservväelaste piirarvu kehtestab Kaitseväe juhataja . (4) Kaitsevägi avaldab õppekogunemise aja ja selles osalevate reservväelaste piirarvu oma veebilehel vähemalt 150 päeva enne õppekogunemise toimumist. (5) Lisaõppekogunemise algusaja ja maksimaalse kestuse ning selles osalevate reservväelaste piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.“; 82 ) paragrahvi 74 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „2-5“ tekstiosaga „1 1 ja 5“; 83 ) paragrahv 75 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 75. Reservväelase kohustused ja piirangud (1) Reservis oleval isikul peavad reservteenistusse ilmumisel olema kaasas õppekogunemise või lisaõppekogunemise teates nimetatud esemed ja dokumendid. (2) Reservteenistuses on reservväelasel keelatud omada ajateenijale keelatud esemeid. (3) Reservteenistuses on reservväelasel keelatud levitada oma poliitilisi vaateid.“; 84 ) paragrahvi 76 pealkirjas asendatakse sõna „õppekogunemisel“ sõnaga „reservteenistuses“; 85 ) paragrahvi 76 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) kui on jõustunud kohtuotsus, millega isikule on mõistetud reaalne vangistus;“; 86 ) paragrahvi 76 lõike 1 punktid 6–8 tunnistatakse kehtetuks; 87 ) paragrahvi 76 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) kui i sik asub riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale; 10) kui isik on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel .“; 88 ) paragrahvi 76 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „ toimuval õppekogunemisel osalemisest“ sõnadega „reservteenistuses osalemise kohustusest“; 89 ) paragrahvi 76 lõike 2 punkti des 1 ja 2 ning § 79 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „õppekogunemi n e“ sõnaga „reservteenistus“ vastavas käändes ; 90 ) paragrahvi 76 lõiget 3 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) kui isi k töötab riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning isiku reservteenistuses viibimise tõttu võib olla oluliselt mõjutatud tööandja riigikaitseülesande täitmine või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine ; 5) Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.“; 91 ) paragrahvi 76 täiendatakse lõigetega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Reservis oleva isiku vabastab lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui isik on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel . (3 2 ) Reservis oleva isiku võib lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastada Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem: 1) kui reservis olev isik ei saa lisaõppekogunemisel osaleda mõjuval põhjusel; 2) Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.“; 92 ) paragrahvi 76 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 ja 10, lõikes 2 ja lõike 3 punktides 1–4 sätestatud asjaoludel õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi hiljemalt 15 päeva enne õppekogunemise algust.“; 93 ) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 1 ning lõike 3 2 punktis 1 sätestatud asjaoludel lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi viivitamata pärast lisaõppekogunemise teate saamist.“; 94 ) seadust täiendatakse §-ga 76 1 järgmises sõnastuses: „ § 76 1 . Õppekogunemisel osalemise kohustuse muutmine (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal otsustab käesoleva seaduse § 73 lõike 3 alusel kehtestatud õppekogunemise toimumise Kaitseväe juhataja, teavitades sellest valdkonna eest vastutavat ministrit. (2) Reservis olevat isikut, kes on saanud enne kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamist õppekogunemise teate, teavitatakse õppekogunemise ärajätmisest vähemalt ühel käesoleva seaduse § 70 1 lõikes 3 sätestatud lisaõppekogunemisele kutsumise viisil. (3) Sõjaseisukorra ajal reservis olevaid isikuid õppekogunemisele ei kutsuta. (4) Reservis olev isik, kes on saanud enne sõjaseisukorra väljakuulutamist õppekogunemise teate, ei pea sõjaseisukorra ajal teates märgitud ajaks õppekogunemise kohta ilmuma ning tal ei ole sõjaseisukorra väljakuulutamise algusest õppekogunemisel osalemise kohustust. (5) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel kohustatakse reservväelast kolme tööpäeva jooksul Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga asuma tegevteenistusse täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid või ta vabastatakse reservteenistusest.“; 95 ) paragrahvi 77 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud arst teeb r eservväelasele vajaduse korra l arstliku läbivaatuse kogunemiskohta saabumise l . (2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud tervishoiutöötaja annab reservväelase le terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel. (3) Kui r eservväela ne ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt .“; 96 ) paragrahv 78 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 78. Reservteenistuse lõppemine (1) Reservteenistus lõpeb: 1) reservteenistuse kestuse lõppemisega; 2) reservväelase reservteenistusest vabastamisega; 3) reservväelase surma korral; 4) reservväelase teadmata kadunuks jäämise korral ; 5) sõjaseisukorra väljakuulutamise korra l tegevteenistusse asuma kohustamisel . (2) Reservväelase surma korral loetakse reservteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates. (3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud reservväelase asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul tema teadmata kadunuks jäämisest , loetakse reservteenistus lõppenuks päeval, kui Politsei- ja Piirivalveametile isiku kadumisest teatati.“; 97 ) paragrahvi 79 pealkirjas ja lõike 1 sissejuhatavas lauseosas lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „õppekogunemiselt“ sõnaga „reservteenistusest“; 98 ) paragrahvi 79 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) on jõustunud kohtuotsus, millega reservväelasele on mõistetud reaalne vangistus.“; 99 ) paragrahvi 79 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) isik asu b riigikaitseseaduse § 4 6 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale.“; 100 ) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal võib Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem vabastada reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.“; 101 ) paragrahvi 79 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 102 ) paragrahvi 79 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Reservväelase võib lisaõppekogunemiselt vabastada Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem: 1) kui reservväelane ei saa lisaõppekogunemisel osaleda mõjuval põhjusel; 2) Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud asjaoludel lisaõppekogunemiselt vabastamist sooviv reservväelane peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi.“; 103 ) paragrahvi 80 lõiked 1 – 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Reservteenistusse kutsutud isikule hüvitatakse piirmäära ulatuses reservteenistusse ja sealt tagasi sõidu kulu. (2) Reservteenistusse kutsutud isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Reservis olevale isikule makstakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks hüvitist. (4) Reservis oleva isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 104 ) paragrahvi 80 lõigetes 5 ja 6 asendatakse sõnad „õppekogunemisel osalemise“ sõnadega „reservteenistuses oldud“; 105 ) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Reservteenistuses viibimise ajal võib reservväelase tööandja säilitada või hüvitada isikule tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja reservteenistuses osalemise aja eest makstud toetuse vahe. “; 106 ) paragrahvi 80 lõikes 7 asendatakse sõnad „õppekogunemise läbiviimise kohas tasuta“ sõnadega „reservteenistuses“; 107 ) seadust täiendatakse 7 1 . ja 7 2 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 7 1 . peatükk R eservasendusteenistus § 80 1 . Reservasendusteenistus ( 1) Reservasendusteenistus on kaitseväekohustuslase osalemine käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asendusteenistuse asutuse või isiku korraldatud väljaõppe s . (2) Kait seväekohustuslane osaleb väljaõppe s esmase asendusteenistuse ajal omandatud oskuste ja teadmiste täiendamiseks või uute oskuste omandamiseks. ( 3 ) Kui r eservis olev isik keeldub usulistel või kõlbelistel põhjustel reservteenistuses osalemisest , peab ta esitama motiveeritud taotluse reservteenistuse asendamiseks reservasendusteenistusega käesoleva seaduse § -s 58 sätestatud korras. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi l õikes 3 sätestatud juhul otsustab reservasendusteenistuse koha Kaitseressursside Amet. § 80 2 . Isikuandmete töötlemine reserv asendusteenistuse korraldamisel Kaitseressursside Amet ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutus ning isik võivad reservasendusteenistuse korraldamiseks töödelda reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust reserv asendusteenistujale esitatavatele nõuetele reservasendusteenistuse kohas . § 80 3 . Reservasendusteenistusse kutsumine ja reservasendusteenistuses osalemise kohustus ning reservasendusteenistuse kestus (1) Reservasendusteenistusse kutsutakse esmase asendusteenistuse läbinud või käesoleva seaduse § 80 1 lõikes 3 nimetatud taotluse esitanud reservis olev isik. (2) Väljaõppe algus aja ja maksimaalse kestuse ning selles osalevate reservasendusteenistujate piirmäära kehtestab: 1) k äesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 1 – 4 sätestatud juhul riigikaitse valdkonna eest vastutav minister määrusega; 2) k äesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul Kaitseväe juhataja. (3) Käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 1 sätestatud lisaõppekogunemise toetamiseks reservasendusteenistuse algus aja ja maksimaalse kestuse ning selles osalevate reservasendusteenistujate piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega . ( 4 ) Reservasendusteenistusse kutsub Kaitseressursside Amet. ( 5 ) Reservasendusteenistusse ei kutsuta reservis olevat isikut käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktides 1 , 1 1 ja 6 – 8 nimetatud alustel. ( 6 ) Reservasendusteenistusse kutsutavat isikut teavitatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil väljaõppe s osalemise kohustusest vähemalt 120 päeva ette. ( 7 ) Kaitseressursside Amet avaldab oma veebilehel väljaõppe sse kutsumise aja, väljaõppe kestuse ja reservasendusteenistujate piirarvu hiljemalt 150 päeva enne väljaõppe ürituse algust. ( 8 ) Reservasendusteenistusse l isaõppekogunemise toetamiseks kutsutavat isikut teavitab lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest Kaitsevägi käesoleva seaduse § 70 1 lõigetes 2 – 5 sätestatud viisil . ( 9 ) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutus või isik esitab Kaitseressursside Ametile taotluse reservis olevate isikute väljaõppe sse kutsu miseks , arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 – 7 sätestatut . ( 10 ) Reservasendusteenistuja võib osaleda reservasendusteenistuses järjest kuni 14 päeva. (1 1 ) Reservasendusteenistuja võib osaleda lisaõppekogunemisel järjest kuni 60 päeva . ( 1 2 ) Reservasendusteenistusse võib kutsuda kokku kuni kuueks kuuks. (1 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 2 sätestatud reservasendusteenistuse kestuse hulka arvatakse ka reservteenistuses viibitud aeg. (1 4 ) Reservasendusteenistus t lisaõppekogunemise toetamiseks ei arvata käesoleva paragrahvi lõikes 1 2 nimetat ud reservasendusteenistuse kestuse hulka. ( 1 5 ) Reservis olev isik on kohustatud ilmuma reservasendusteenistusse teates märgitud ajal ja kohas. § 80 4 . Reservasendusteenistuja arstlik läbivaatus Reservasendusteenistuja saabumisel reservasendusteenistusse võib teenistust korraldava asutuse määratud arst teha arstliku läbivaatuse. § 80 5 . Reservis oleva isiku vabastamine reservasendusteenistuses osalemise kohustusest (1) Kaitseressursside Amet vabastab reservis oleva isiku reservasendusteenistuses osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 sätestatud aluste esinemise korra l. (2) Kaitseressursside Amet võib vabastada reservis oleva isiku reservasendusteenistuses osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 76 lõikes 2 ja lõike 3 punktide s 1 , 2 ja 4 sätestatud aluste esinemise korra l. ( 3 ) Käesolevas paragrahvis sätestatud asjaoludel reservasendusteenistusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi h ilj emalt 15 päeva enne reservasendusteenistuse algust. § 80 6 . Reservasendusteenistuses osalemise lõppemine (1) Reservasendusteenistuses osalemine lõpeb: 1) reservasendusteenistuse kestuse lõppemisega; 2) reservasendusteenistuja reservasendusteenistusest vabastamisega; 3) reservasendusteenistuja surma korral ; 4) reservasendusteenistuja teadmata kadunuks jäämise korral. (2) Reservasendusteenistuja surma korral loetakse reservasendusteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates. (3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud reservasendusteenistuja asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul tema teadmata kadunuks jäämisest , loetakse reservasendusteenistus lõppenuks päeval, kui Politsei- ja Piirivalveametile isiku kadumisest teatati. § 80 7 . Reservasendusteenistuja reservasendusteenistusest vabastamine (1) Reservasendusteenistuja vabastab teenistusest Kaitseressursside Amet: 1) kui reservasendusteenistuja ei ole tervislikel põhjustel võimeline reservasendusteenistuses osalema; 2) kui reservasendusteenistuja suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist; 3) kui on jõustunud kohtuotsus, millega reservasendusteenistujale on mõistetud reaalne vangistus ; 4) kui isik asu b riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale; 5 ) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutuse või isiku taotluse alusel , kui reservasendusteenistuse väljaõppe eesmärgid on saavutatud . (2) Kaitseressursside Amet võib vabastada reservasendusteenistuja teenistuses osalemisest tema ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu. (3) Ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu reservasendusteenistusest vabastamist sooviv reservasendusteenistuja peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi. § 80 8 . Reservasendusteenistuja tagatised (1) Reservasendusteenistusse kutsutud isikule hüvitatakse piirmäära ulatuses sõidukulu kogunemiskohta ja tagasi. Hüvitis makstakse selle asutuse või isiku eelarvest , kus reservasendusteenistus toimub . (2) Reservasendusteenistusse kutsutud isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Reservasendusteenistujale makstakse reservasendusteenistuses oldud aja eest toetust. Toetus makstakse selle asutuse või isiku eelarvest , kus reservasendusteenistus toimub . (4) Reservasendusteenistujale makstava toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (5) Reservasendusteenistuses osalemise ajal võib reservasendusteenistuja tööandja säilitada või hüvitada isikule tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja reservasendusteenistuse osalemise aja eest makstud toetuse vahe. ( 6 ) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule on reservasendusteenistujal õigus asendusteenistujale ettenähtud tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tagatistega seotud kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve st . 7 2 . peatükk E rakorraline reservasendusteenistus § 80 9 . Erakorraline reservasendusteenistus (1) Erakorraline reservasendusteenistus on reservasendusteenistuja osalemine eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse , erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal vastavalt omandatud oskustele ja teadmistele käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku ülesannete täitmises. (2) Erakorralisse reservasendusteenistusse saab reservis olevaid isikuid kutsuda juhul, kui: 1) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutusel või isikul ei ole võimalik eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse , erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ise või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult oma ülesandeid täita või 2) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul isikul. (3) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutus või isik teeb riigikaitse valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku reservis olevate isikute kutsumiseks erakorralisse reservasendusteenistusse. (4) Reservis olevate isikute osalemise erakorralises reservasendusteenistuses eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse , erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega. (5) Erakorralise reservasendusteenistuse kehtestamisel määratakse muu hulgas: 1) asutus või isik, kelle juures erakorraline reservasendusteenistus toimub; 2) asutuse või isiku ülesanne, mida erakorralise reservasendusteenistuse käigus täidetakse; 3) erakorralises reservasendusteenistuses osalevate reservasendusteenistujate piirarv; 4) erakorralise reservasendusteenistuse alguse aeg ja maksimaalne kestus; 5) territoorium, kus erakorralise reservasendusteenistuse ülesandeid täidetakse; 6) vajaduse korral muud tingimused. § 80 10 . Erakorralisse reservasendusteenistusse kutsumine (1) Erakorralisse reservasendusteenistusse kutsub Kaitseressursside Amet. (2) Reservis olevat isikut teavitatakse erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vahetult enne erakorralise reservasendusteenistuse toimumist või selle ajal. (3) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest teavitatakse reservis olevat isikut vähemalt ühel järgmisel viisil: 1) elektrooniliselt; 2) teate avaldamisega interneti uudiseportaalis, mõnes teises internetiportaalis või muul asjakohasel veebilehel; 3) käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil. (4) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest teavitamisega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil loetakse osalemise teade reservis olevale isikule kättetoimetatuks . (5) Reservis olev isik on kohustatud ilmuma erakorralisse reservasendusteenistusse osalemise teates märgitud ajal ja kohta. (6) Välisriigis viibiv reservis olev isik, kes on kutsutud erakorralisse reservasendusteenistusse, peab ettenähtud tähtpäeval ilmuma teates märgitud kohta Eestis või viivitamata ühendust võtma lähima Eesti Vabariigi välisesindusega . (7) Eesti Vabariigi välisesindusega ühendust võtnud isik on kohustatud välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta. ( 8 ) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemist ei loeta käesoleva seaduse § 80 3 lõikes 12 sätestatud reservasendusteenistuse kestuse hulka. § 80 11 . Reservis oleva isiku vabastamine erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest (1) Reservis oleva isiku vabastab Kaitseressursside Amet erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest järg miste asjaolude esinemise korra l: 1) raske haigus, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda; 2) viibimine emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel ; 3) töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal; 4) viibimine vahi all; 5) kui isik on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav või vahistatu ; 6) transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludel erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi viivitamata Kaitseressursside Ametile pärast erakorralises reservasendusteenistuses osalemise teate saamist. (3) Erakorralisest reservasendusteenistusest vabastamise aluseks oleva asjaolu äralangemise korra l on reservis olev isik kohustatud viivitamata ilmuma Kaitseressursside Ametisse või võtma ühendust lähima Eesti Vabariigi välisesindusega ning välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või välisesinduse määratud kohta . § 80 12 . Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise lõppemine (1) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemine lõpeb: 1) erakorralise reservasendusteenistuse lõppemisega; 2) reservasendusteenistuja erakorralisest reservasendusteenistusest vabastamisega; 3) reservasendusteenistuja surma korral ; 4) reservasendusteenistuja teadmata kadunuks jäämise korral. (2) Reservasendusteenistuja surma korral loetakse reservasendusteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates. (3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud reservasendusteenistuja asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul tema teadmata kadunuks jäämisest , loetakse reservasendusteenistus lõppenuks päeval, kui Politsei- ja Piirivalveametile isiku kadumisest teatati. § 80 13 . Reservasendusteenistuja erakorralisest reservasendusteenistusest vabastamine Reservasendusteenistuja vabastab erakorralisest reservasendusteenistusest Kaitseressursside Amet: 1) kui reservasendusteenistuja ei ole tervislikel põhjustel võimeline teenistuses osalema; 2) kui reservasendusteenistuja suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist; 3) kui on jõustunud kohtuotsus, millega reservasendusteenistujale on mõistetud reaalne vangistus ; 4) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutuse või isiku taotluse alusel . § 80 14 . Reservasendusteenistuja tagatised (1) Reservasendusteenistujale makstakse erakorralises reservasendusteenistuses viibimise aja eest toetust . Toetus makstakse selle asutuse või isiku eelarvest , kus erakorraline reservasendusteenistus toimub . (2) Toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Reservasendusteenistujale tagatakse erakorralise reservasendusteenistuse ajal toitlustus, majutus ja transport selle asutuse või isiku poolt , kus erakorraline reservasendusteenistus toimub . (4) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule on reservasendusteenistujal õigus asendusteenistujale ettenähtud tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tagatistega seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve st .“; 108 ) paragrahvi 81 lõi k e 4 punkt id 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) isik on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav; 5) on jõustunud kohtuotsus isiku karistamise kohta reaalse vangistusega üle ühe aasta;“ ; 109 ) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Kaitseväekohustus t võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt .“; 1 10 ) paragrahvi 81 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kaitseväekohustus t võtta soovivale isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ning terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha.“; 11 1 ) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ning toidukulu hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 11 2 ) paragrahvi 82 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 26 1 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt .“; 11 3 ) paragrahvi 82 täiendatakse lõi getega 5 1 – 5 4 järgmises sõnastuses: „ (5 1 ) Ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ning vajaduse korral terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha . (5 2 ) Kaitseväeteenistuskohu s tuslase tervisenõu e tele vastavaks tunnistatud ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku kutsesobivust hindab Kaitseressursside Amet vastavalt käesoleva seaduse § -s 35 sätesta t ule. (5 3 ) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks makstakse piirmäära ulatuses hüvitist. (5 4 ) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 11 4 ) paragrahvi 82 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(8) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku ajateenistusse võtmise menetlus peatub üks kord kuni kaheks aastaks, kui tema terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. (9) Ajateenistusse võtmise menetluse peatumise lõppemisel hinnatakse ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 11 alusel sätestatud korras. Kui ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisund ajutiselt ei vasta või ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, kustutatakse tema andmed kaitseväekohustuslaste registrist.“; 1 15 ) paragrahvi 82 lõi k e 12 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Ajateenistusse asunud naissoost isik, kelle terviseseisund ajutiselt ei vasta või ei vasta kaitseväeteenistu skohustuslase tervisenõuetele, vabastatakse ajateenistusest ja loetakse ajateenistusest loobunuks, kui ta vabastatakse ajateenistusest e nne käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud tähtaega.“; 1 16 ) paragrahvi 85 lõike 2 punkt 2 ning lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 1 17 ) paragrahvi 87 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „maksumust“ tekstiosa ga „või kestust vastavalt käesoleva seaduse § 156 lõike 7 alusel kehtestatud määrusele“; 1 18 ) paragrahvi 92 lõige 4 muudet akse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Teenistuse huvides uuele rahuaja ametikohale nimetamisel võ ib tegevväelase põhipalk väheneda kuni küm m e protsen t i . Põhipalga vähendamist uuele rahuaja ametikohale nimetamisel ei tohi uuesti rakendada enne viie aasta möödumist. “ ; 1 19 ) paragrahvi 92 täiendatakse lõigetega 5 1 ja 5 2 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Tegevväelase rahuaja ametikoha asukoht on ametikoha asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. (5 2 ) Tegevväelase rahuaja ametikoha paikkond on territoorium, kus tegevväelane täidab ametikoha ülesandeid.“; 1 20 ) paragrahvi 92 lõike 8 esimeses lauses asendatakse sõna „ühe“ sõnaga „kahe“; 1 21 ) paragrahvi 95 täiendatakse lõi kega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesolevas paragrahvi s sätestatud hindamist ei kohaldata riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilas e le . Üliõpilase vahetu ülem kontrollib, et üliõpilane vastab tervisenõuetele ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele. “ ; 12 2 ) paragrahvi 98 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Tegevväelase tervisenõuetele vastavust hinnatakse käesoleva seaduse § 2 6 1 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt : 1) enne tegevteenistusse võtmist; 2) määramata ajaga või määratud ajaga tegevteenistuse korral igal kolmandal aastal katkematusse tegevteenistusse asumisest arvates, kui eelneva terviseseisundi hindamise käigus ei ole sätestatud lühemat tähtaega; 3) ajutise töövõimetuse lõppe mise järel , kui tegevväelase teenistussuhe on ajutise töövõimetuse tõttu peatunud üle 60 päeva järjest. (2) Tegevteenistusse asuda sooviv isik peab tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks andma nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks . ( 3 ) Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatavale tegevväelasele tehakse arstlik läbivaatus ja vajaduse korra l terviseuuringud 30 päeva jooksul enne lähetuse algust ja 90 päeva jooksul pärast lähetuse lõppemist. ( 4 ) Lõikes 3 nimetatud a rstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemise korra kehtestab Kaitseväe juhataja. ( 5 ) Arstlikul läbivaatusel ja tervisenõuetele vastavuse hindamisel osalemine on kohustuslik. ( 6 ) Tegevväelase rahuaja ametikohajärgse struktuuriüksuse ülema määratud tervishoiutöötaja annab tegevväelase terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab tegevväelasele piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel. ( 7 ) Tegevväelase rahuaja ametikoha tervisenõuded kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.“; 12 3 ) paragrahvi 99 lõikes t 4 jäetakse välja sõna „struktuuriüksuse“ ; 12 4 ) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmise s sõnastuses : „7) Sõjaväepolitsei ülesande täitmisel osalemise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses.“; 1 25 ) paragrahvi 105 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegevväelase lähet amisel rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile, pikaajalisse välislähetusse või koolitusele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid.“ ; 1 26 ) paragrahvi 106 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tegevväelase – asutuse juht või tema volitatud isik; “; 1 27 ) paragrahvi 106 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „juht“ sõnadega „või tema volitatud isik“; 1 28 ) paragrahv 111 tunnistatakse kehtetuks; 1 29 ) paragrahvi 111 1 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Kaitseväe julgeolekualal“; 1 30 ) paragrahvi 113 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „rahuaja ametikoha asukohta“ sõnadega „või paikkonda“; 1 31 ) paragrahvi 115 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Kaitseväe juhataja“ sõnadega „või tema volitatud ülem“; 13 2 ) paragrahvi 116 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tegevväelase päevaraha suurendamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.“; 13 3 ) paragrahvi 117 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „Kaitseväe juhataja“ sõnadega „või tema volitatud ülem“; 13 4 ) paragrahvi 128 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 1 35 ) paragrahvi 134 lõi ked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 1 36 ) paragrahvi 134 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmis es sõnastuses : „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel uuele rahuaja ametikohale nimetamisel või b tegevväelase põhipalk väheneda kuni küm m e protsen t i . (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud alusel põhipalga vähendamist uuele rahuaja ametikohale nimetamisel ei tohi uuesti rakendada enne viie aasta möödumist.“; 1 37 ) paragrahvi 136 l õige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tegevteenistussuhte peatumise ajal võib rahuaja ametikohalt vabastada ja nimetada uuele rahuaja ametikohale tegevväelase: 1) kes on saanud tervisekahjustuse rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ja kelle välislähetus selle tõttu lõpetatakse; 2) kelle kohta on rahuaja ametikohalt vabastamise ning uuele rahuaja ametikohale nimetamise otsus tehtud ja sellest otsusest on teda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud enne tegevteenistussuhte peatumist. “; 1 38 ) paragrahvi 136 lõi g e 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul võib tegevväelase uuele rahuaja ametikohale nimetada, arvestamata käesoleva seaduse § 92 lõike 3 punktides 6 ja 7 nimetatud nõudeid. Tegevväelase võib nimetada ametikohale kuni 180 päevaks ning seda tähtaega võib pikendada üks kord kuni 180 päeva võrra, kui käesoleva seaduse § 26 1 lõike 1 punkti 4 alusel tuvastatakse ravi jätkamise vajadus.“ ; 1 39 ) paragrahvi 136 lõi k e 4 esime ne lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erisust kohaldatakse kuni tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseni, kuid mitte kauem kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja lõpuni.“; 1 40 ) paragrahvi 140 lõike 1 punkt i 10 täiendatakse pärast sõnu „õppekava täitmist“ sõnadega „juhul, kui isikut ei nimetata teisele rahuaja ametikohale;“; 1 41 ) paragrahvi 140 lõikes 4 ja lõikes 5 asendatakse sõna „õppekoha“ sõnadega „läbitud semestrite“; 14 2 ) para grahvi 140 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Määramata ajaga tegevteenistuses olev tegevväelane, kes vabastatakse tegevteenistusest enne rahuaja ametikohale nimetamise käskkirjas näidatud õpingute kestuse lõppu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 4 – 7 või 11 – 13 sätestatud alusel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule hüvitama Kaitseväele poole läbitud semestri t e maksumusest.“; 14 3 ) paragrahvi 141 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui tegevväelane jätkab katkematult tegevteenistuses või temaga sõlmitakse tööleping Kaitseministeeriumis, Kaitseliidus, Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuses või valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või ta võetakse avalik k u teenistus s e Kaitse ministeeriumi sse või Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus se , siis tegevväelase teenistusest vabastamisel lõpparvet ei maksta ja tema kasutamata jäänud puhkus säilib.“; 14 4 ) paragrahvi 151 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kadett vabastatakse tegevteenistusest eksmatrikuleerimise tõttu juhul, kui ta eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu õppetöös või mõnel muul põhjusel enne õppekava täitmist ja kui puudub rahuaja ametikoh t, mille nõuetele ta vastab .“; 145 ) paragrahvi 154 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) puudub käesoleva seaduse § 98 lõikes 2 ettenähtud nõusolek.“; 1 46 ) paragrahvi 156 lõike 2 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „proportsionaalselt tegevteenistusajaga“; 1 47 ) paragrahvi 156 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Tegevväelane ei ole kohustatud ressursimahuka koolituse kulu hüvitama, kui ta vabastatakse tegevteenistusest pärast ressursimahukale koolitusele saatmise otsuses märgitud tegevteenistuses olemise kohustuse tähtaja möödumist. “; 1 48 ) paragrahvi 156 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustus väheneb proportsionaalselt alates poole tegevteenistuses olemise kohustuse aja täitumisest kuni tegevteenistuses olemise kohustuse lõpuni . “; 1 49 ) paragrahvi 156 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „määramata tähtajaga“; 1 50 ) paragrahvi 156 lõikes 8 asendatakse sõna „lähetatakse“ sõnaga „ saadetakse “; 1 51 ) seadust täiendatakse 9 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 9 1 . peatükk Kaitseväekohustuse täitmine kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal 1. jagu Kaitseväeteenistuse erisused kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal § 156 1 . Kaitseväeteenistuse nõuete rakendamine (1) Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § e 111 1 , 112 ning 192–204 1 . (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ei kohaldata sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele käesoleva seaduse §-e 83–90, 92, 94–110 ja 113 –117 , § 119 lõikeid 2 ja 4, §-e 121–124 ja 127, § 128 lõikeid 1–5, § 131 lõike 1 punkti 1 ning §-e 133–156 ja 190. § 156 2 . Tegevteenistuse nõuete rakendamine (1) Sõjaseisukorra ajal asuvad kõik tegevväelased täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid, välja arvatud tegevväelased, kelle puhul teeb Kaitseväe juhataja otsuse suunamise jätkumise kohta või peatatud tegevteenistussuhte peatumise jätkumise kohta. (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhatajal või tema volitatud ülemal õigus otsustada käesoleva seaduse §-de 114–117 alusel lähetatud ning § 119 lõike 2 alusel suunatud tegevväelase lähetuse ja suunamise lõpetamine ja § 131 lõike 1 punktide 3, 4 ja 6–8 alusel peatatud tegevteenistussuhte peatamise lõpetamine. (3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal on sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelased vabastatud oma rahuaja ametikoha ülesannete täitmisest. § 156 3 . Vabatahtlike tegevteenistusse võtmine (1) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võib võtta tähtajatult tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma isiku, kes: 1) on täieliku teovõimega; 2) on lõpetanud vähemalt põhikooli 2. kooliastme; 3) vastab tegevväelase tervisenõuetele; 4) omab nõutavaid oskusi ja väljaõpet; 5) on vähemalt 18-aastane; 6) ei ole jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevteenistusse asuda sooviv isik peab esitama Kaitseväele kirjalikku taasesitamist võimaldava s vormis avalduse. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaitseväekohustuseta isiku tegevteenistusse võtmisest teavitab Kaitsevägi Kaitseressursside Ametit, kes kannab tema andmed kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustust võtta sooviva isiku andmetena. (4) Tegevteenistusest vabastamisel kustutatakse kaitseväekohustuseta isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrist. (5) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse võtmise ja sõjaaja ametikohale nimetamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja. § 156 4 . Tegevväelase töö- ja puhkeaeg ning puhkus (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase suhtes ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, valveaega, ületunnitööd , ööajal ja riigipühal tehtavat tööd, puhkeaega ja tööaja lühendamist reguleerivaid sätteid. (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhatajal õigus tegevväelase puhkus katkestada ning kutsuda ta teenistusülesandeid täitma. (3) Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab kõigi tegevväelaste puhkuse ning tegevväelane on kohustatud viivitamata ilmuma sõjaaja ametikoha asukohta või teise talle teatavaks tehtud asukohta. (4) K aitsevalmiduse kõrgendamine , sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamine ei katkesta emapuhkust , isapuhkust, lapsendajapuhkust ega vanemapuhkust . (5) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase töökorralduse, sealhulgas töö- ja puhkeaja korralduse kehtestab Kaitseväe juhataja. (6) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele peab olema tagatud mõistlik puhkeaeg. (7) Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise aega ei arvestata tegevväelase rahuaja ametikoha põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka. § 156 5 . Lähetamine (1) Kaitseväe juhataja kehtestab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase lähetamise ja lähetusega seotud kulu hüvitamise korra, kui tegevväelane lähetatakse: 1) välisriiki lühiajaliselt; 2) välisriiki riiklike ülesannete täitmiseks kauemaks kui kuueks kuuks. (2) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase lähetamisel päevaraha ei maksta. (3) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni raames tegevväelase välisriiki saatmist ei loeta välisriiki lähetamiseks. § 156 6 . Teenistusalased piirangud (1) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev tegevväelane: 1) ei tohi tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega; 2) ei tohi võtta osa erakonna tegevusest; 3) ei tohi töötada väljaspool teenistusülesannete täitmist muul ameti- või töökohal; 4) peab järgima toimingu, otsuse või tehingu tegemisel korruptsioonivastases seaduses sätestatut; 5) ei tohi streikida ega osaleda muus surveaktsioonis, mis häirib sõjalise riigikaitse korraldamist. (2) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitval tegevväelasel on õigus keelduda kaitseväeteenistusvälise töö tegemisest. Avalikus teenistuses oleva isiku avaliku võimu teostamise õigus peatub sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajaks. § 156 7 . Tegevväelase palgakorraldus (1) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase palgaastmestiku ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palga kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2) Palga maksmise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. § 156 8 . Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise lõppemine (1) Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine lõpeb: 1) tegevteenistussuhte lõppemisega; 2) rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele asumisega. (2) Tegevväelase tegevteenistussuhe lõpeb: 1) tema surma korral; 2) tema asumisel Riigikogu, Euroopa Parlamendi või Vabariigi Valitsuse liikmeks; 3) kui ta ei vasta tegevväelase tervisenõuetele; 4) Kaitseväe ettepanekul; 5) tema teadmata kadunuks jäämise korral; 6) kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus, millega talle mõisteti karistus, mis välistab tegevteenistuses jätkamise; 7) tema jõudmisel vanaduspensioniikka. (3) Tegevväelase vabastab tegevteenistussuhte lõppemisel tegevteenistusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. (4) Tegevväelase rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele asumise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase vabastada sõjaaja ametikohalt Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (6) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase rahuaja ametikohalt vabastamine jõustub sõjaaja ametikohalt vabastamise päeval. (7) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal kutsealuse tegevteenistusse võtmise korral teda tegevteenistusest vabastamise järel ajateenistusse ei kutsuta ning tema ajateenistus loetakse lõppenuks käesolevas seaduses sätestatud korras. § 156 9 . Kaitseväeteenistus pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist ja demobilisatsiooni väljakuulutamist (1) Enne sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamist tegevteenistuses olnud isik jätkab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema nimetatud rahuaja ametikohal. Sobiva rahuaja ametikoha puudumisel vabastatakse isik Kaitseväe ettepanekul tegevteenistusest, teatades sellest isikule ette vähemalt 14 päeva. (2) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal käesoleva seaduse § 156 3 alusel tegevteenistusse võetud isik vabastatakse tegevteenistusest sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisel või demobilisatsiooni ajal Kaitseväe ettepanekul, teatades sellest isikule ette vähemalt 14 päeva. (3) Sõjaseisukorra lõppemisel või demobilisatsiooni ajal võib sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse võetud isiku nimetada poolte kokkuleppel rahuaja ametikohale kuni viieks aastaks, kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud tegevteenistusse võtmise nõuetele ja käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud rahuaja ametikoha le nimetamise nõuetele, välja arvatud rahuaja ametikohal e vastava hariduse ja sõjaväelise väljaõppe nõuetele. (4) Tegevväelane, kes on võetud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tähtajaliselt tegevteenistusse, peab omandama hariduse ja sõjaväelise väljaõppe tegevteenistuse tähtaja jooksul. (5) Rahuaja ametikohal nõutava hariduse või sõjaväelise väljaõppe omandamata jätmise korral lõpeb tegevväelase teenistussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevteenistuse tähtaja lõppemisel. (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel vabastatakse isik tegevteenistusest hüvitiseta. 2. jagu Kaitseväeteenistusse kutsumine mobilisatsiooni ajal § 156 10 . Mobilisatsioonikäsk ja kogunemiskohta ilmumise kohustus (1) Mobilisatsiooni ajal kohustatakse 18-aastast ja vanemat kaitseväekohustuslast, sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikut ning kaitseväelast asuma sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga. (2) Kui mobilisatsioon on välja kuulutatud enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, peab Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsu andmisel arvestama riigikaitseseaduse § 23 lõike 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatut. (3) Mobilisatsioonikäsk toimetatakse kaitseväekohustuslastele ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikule kätte ühel käesoleva seaduse § 70 1 lõikes 3 sätestatud viisil. Kaitseväelasele toimetatakse mobilisatsioonikäsk kätte suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab mobilisatsioonikäsu saamisel või Kaitseväe juhataja otsusest teadasaamisel ilmuma talle teatavaks tehtud kogunemiskohta käsus ettenähtud tähtpäeval. (5) Kaitseväekohustuslasel ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikul peavad kogunemiskohta ilmumisel kaasas olema talle teatavaks tehtud esemed ja dokumendid. (6) Mobilisatsiooni ajal kogunemiskohta ilmumisel kaasas olevate dokumentide ja esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud arst teeb kaitseväekohustuslase le ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku le vajaduse korra l arstliku läbivaatuse kogunemiskohta saabumisel . (8) Välisriigis viibiv kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab mobilisatsioonikäsus ettenähtud tähtpäeval ilmuma kogunemiskohta Eestis või viivitamata ühendust võtma lähima Eesti Vabariigi välisesindusega . (9) Eesti Vabariigi välisesindusega ühendust võtnud isik on kohustatud välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta. § 156 11 . Kogunemiskohta ilmumata jätmine (1) Mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab kogunemiskohta ilmumata jätmisel viivitamata teatama Kaitseväele või välisriigis viibimise korra l Eesti Vabariigi välisesindusele põhjused, mis takistavad tema ilmumist kogunemiskohta või välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta. (2) Kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmist põhjendav takistus on kaitseväekohustuslase ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku: 1) raske haigus, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda; 2) viibimine emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel ; 3) töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal; 4) viibimine vahi all; 5) reaalse vangistuse kandmine ; 6) transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral. (3) Kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik, kes on saanud mobilisatsioonikäsu, kuid kellel on kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud põhjendatav takistus, on kohustatud sellest viivitamata kirjalikult teavitama Kaitseväge või välisesindust . Ilmumata jätmisest ei pea teavitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul, kui haigus ei võimalda teavitada, ning punktides 4 ja 5 sätestatud juhul. (4) Isik, kes jätab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavituse esitamata, loetakse kogunemiskohta ilmumata jäänud isikuks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemise korra l on kaitseväekohustuslane või sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik kohustatud viivitamata Kaitseväkke ilmuma. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemise korra l on välisriigis viibiv mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik kohustatud sellest viivitamata teavitama Eesti Vabariigi välisesindust ning on välisesinduse korraldusel kohustatud ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta. (7) Kaitsevägi või Eesti Vabariigi välisesindus tunnistab kaitseväekohustuslase ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku kogunemiskohta või välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmise tema esitatud tõendite alusel põhjendatuks või põhjendamatuks.“; 15 2 ) paragrahvi 171 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „(edaspidi politsei arestimaja )“ tekstiosaga „, vanglasse“; 15 3 ) paragrahvi 172 lõikeid 2 ja 3 täiendatakse läbivalt pärast tekstiosa „politsei arestimajja“ tekstiosaga „või vanglasse“; 15 4 ) seaduse 10. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 177 1 järgmises sõnastuses: „ § 177 1 . Distsiplinaarkaristuse kohaldamine ja ametikohalt kõrvaldamine sõjaseisukorra ajal (1) Sõjaseisukorra ajal võib sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele kohaldada kõiki käesoleva seaduse § 168 lõikes 2 sätestatud distsiplinaarkaristusi. (2) Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega ülem võib kõrvaldada tegevväelase distsiplinaarmenetluse ajaks sõjaaja ametikohalt, viies ta ajutiselt teisele sõjaaja ametikohale või vabastades ta teenistusülesannete täitmisest. (3) Ajutiselt teisele sõjaaja ametikohale viidud tegevväelasele säilitatakse distsiplinaarmenetluse ajaks tema senine palk. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teenistusülesannete täitmisest vabastatud tegevväelasele säilitatakse aja eest, millal ta oli teenistusülesannete täitmisest vabastatud, tema senine palk 50 protsendi ulatuses. (5) Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega ülem on kohustatud tegevväelase distsiplinaarmenetluse ajaks sõjaaja ametikohalt vabastamisest teavitama palga kinnipidamiseks pädevat isikut viie tööpäeva jooksul ametikohalt vabastamisest arvates . (6) Kui tegevväelase süü ei leia tõendamist määral, mis tooks kaasa tema tegevteenistusest vabastamise, makstakse talle maksmata jäänud palk tagantjärele 25 tööpäeva jooksul distsiplinaarmenetluse lõppemisest arvates. ( 7 ) Kui tegevväelane on kahtlustatav või süüdistatav karistusseadustiku 15. peatükis, 17. peatüki 2. jaos või §-s 435 või 447 sätestatud süüteos, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt viieaastase vangistuse, võib sõjaaja ametikoha asukoha ülem tegevväelase üle viia teisele sõjaaja ametikohale senise palga säilitamisega. ( 8 ) Kui tegevväelast ei ole võimalik üle viia teisele sõjaaja ametikohale, võib talle määrata ametikohavälised teenistusülesanded ja kõrvaldada ta ametikohast tulenevate teenistusülesannete täitmiselt osaliselt või täielikult.“; 15 5 ) paragrahvi 188 lõiget 5 1 täiendatakse pärast sõnu „politsei arestimajas“ tekstiosaga „, vanglas“; 1 56 ) paragrahvi 194 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kulu kaetakse juhul, kui käesoleva seaduse § 26 1 lõike 1 punkti 4 kohasel t on tuvastatud kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud ravi vajadus.“ ; 1 57 ) paragrahvi 198 lõikes 3 asendatakse sõna „käskkirjas“ sõnaga „otsuses“; 1 58 ) paragrahvi 199 pealkir i ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ § 199. Teenistusülesande täitmisel h ukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamine (1) Teenistusülesande täitmisel h ukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele tagatakse piirmäära ulatuses sotsiaalnõustamine ja psühholoogiline abi, kui abivajadus tuleneb kaitseväelase hukkumisest või püsiva tervisekahjustuse saamisest.“ ; 1 59 ) paragrahvi 199 lõikes 2 asendatakse sõnad „ täitmi se tõttu “ sõnaga „täitmisel“; 1 60 ) paragrahvi 199 l õige 4 tunnistatakse kehtetuks ; 16 1 ) paragrahv 201 tunnistatakse kehtetuks; 16 2 ) paragrahvi 202 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Käesoleva seaduse §-des 193–196, 198 ja 200 sätestatud hüvitise ja toetuse saamiseks peab õigustatud isik esitama kirjaliku taotluse koos oma õigust tõendavate dokumentidega.“; 16 3 ) paragrahvi 202 lõikes 6 asendatakse arv „201“ arvuga „200“; 16 4 ) paragrahvi 203 lõike 1 sissejuhatavas lause osas asendatakse tekstiosa „ K äesolevas peatükis“ tekstiosaga „ K äesoleva seaduse §-des 193–196, 198 ja 200“; 16 5 ) paragrahvi 203 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule loetakse käesoleva seaduse §-des 193–196, 198 ja 200 sätestatud teenistusalasele tagatisele õiguse tekkimist välistavaks asjaoluks, kui terviseseisundi hindamisega tuvastatakse meditsiinilise seose puudumine teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel või kui asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja puhul ei ole töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tehtud uurimisega tuvastatud tervisekahjustuse tekkimine tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel.“; 16 6 ) paragrahvi 203 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata, kui teenistusülesande täitmise ajal kaitseväelasele, asendusteenistujale või reservasendusteenistujale vaktsineerimise tagajärjel tekkinud kahju kuulub hüvitamisele ravimiseaduse alusel.“; 167 ) paragrahvi 203 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata, kui teenistusülesande täitmise ajal kaitseväelasele, asendusteenistujale või reservasendusteenistujale tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kahju kuulub hüvitamisele tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel.“; 1 68 ) paragrahvi 204 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kannab reaalset vangistust;“; 1 69 ) paragrahvist 204 1 jäetakse välja tekstiosa „, Kaitseväe arstlikul komisjonil“; 1 70 ) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 204 2 järgmises sõnastuses: „ § 204 2 . Teenistusalased tagatised sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal (1) Kaitsevägi tagab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal toitlustuse, individuaalvarustuse, majutuse ja meditsiiniabi, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid tingimusi. (2) Kaitsevägi tagab rahuaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal meditsiiniabi, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid tingimusi. (3) Asendusteenistujale ja reservasendusteenistujale tagatakse vajaduse korral sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid ravikindlustuse seaduse alusel. (4) Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase matmise korraldab Kaitsevägi. (5) Pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist või demobilisatsiooni lõppu tagatakse käesoleva seaduse §-des 112, 193–196 ning 198–20 0 nimetatud tagatisi vastavalt riigi rahaliste vahendite olemasolule ja muudele asjaoludele.“; 1 71 ) paragrahvi 209 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Töövõimetuspension määratakse ajaks, kui isikul on käesoleva seaduse §-s 30 1 sätestatud korras tuvastatud püsiv töövõimetus kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel.“; 1 72 ) paragrahvi d 214 –216 tunnistatakse kehtetuks; 17 3 ) seadust täiendatakse §- ga 216 1 järgmises sõnastuses: „ § 216 1 . Terviseseisundi hindamisega seotud v aide esitamine ja läbivaatamine (1) Isik, kes leiab, et tema terviseseisundi hindamisega seotud otsu sega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi , võib esitada kirjalikult 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates otsuse teinud asutuse kaudu vaide Kaitseministeeriumile. (2) Isiku terviseseseisundi hindamisega seotud otsuse peale vaide esitamise korra l peatub Kaitseressursside Ameti käesoleva seaduse § 37 lõike 4 alusel tehtud otsuse täitmine kuni vaide lahendamiseni Kaitseministeeriumi poolt või kuni uue otsuse tegemiseni. (3) Kaitseministeerium, kaasates tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud eriarste ja vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid , lahendab k äesoleva seaduse § 26 1 lõikes 1 nimetatud isiku terviseseisundi hindamisega seotud Kaitseressursside Ameti või Kaitseväe otsuse peale esitatud vaide. (4) Kaitseministeerium vaatab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras läbi 60 päeva jooksul vaide saamisest arvates. ( 5 ) K ui vaide läbivaatamisse on vaja kaasata täiendavaid eksperte või teha täiendavaid terviseuuringuid, pikeneb vaide läbivaatamise tähtaeg eksperdilt arvamuse saamiseks vajaliku aja või terviseuuringu tulemuse selgumise aja võrra. (6) Kaitseministeerium ja vaide lahendamisse kaasatud tervishoiutöötajate riiklikus re gistris registreeritud eriarst ning tervishoiuteenuse osutaja võivad vaide lahendamise eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid . “ ; 17 4 ) paragrahv 220 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 220. Asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja varaline vastutus ning kahju hüvitamise kord Asendusteenistuja või reserv asendus teenistuja poolt teenistuskohale tekitatud varalise kahju korral kohaldatakse varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele käesoleva seaduse §-des 218 ja 219 sätestatut. Kahju hüvitamise ettepaneku te eb teenistuskoht.“ ; 17 5 ) paragrahvis 222 jäetakse välja sõna „Kutsealusena“ 1 76 ) paragrahvis 223 jäetakse välja sõna „asendusteenistujana“; 1 77 ) paragrahvis 224 asendatakse läbivalt sõna „õppekogunemisele“ sõnaga „reservteenistusse“; 1 78 ) seadust täiendatakse §-dega 224 1 ja 224 2 järgmises sõnastuses: „ § 224 1 . Kaitseväelase vormiriietuse ebaseaduslik kasutamine (1) Kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal , – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. § 224 2 . Kaitseväelase vormiriietuse ebaseaduslik valmistamine (1) Kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku valmistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“ ; 1 79 ) paragrahvi 225 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ §-s 224 sätestatud väärteo“ tekstiosaga „§ des 224–224 2 sätestatud väärtegude“ ; 180 ) paragrahvi 225 1 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kaitseressursside Ameti järelevalve pädevus ei laiene kaitseväelase vormiriietuse ja selle kandmise nõuete täitmisele.“; 1 81 ) paragrahvi 226 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) ei osale käesoleva seaduse kohaselt terviseseisundi hindamiseks määratud arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ettenähtud ulatuses või kui ta ei osale kutsesobivuse hindamisel.“; 1 82 ) seadus e 16. peatükki täiendatakse §-ga 226 1 järgmises sõnastuses: „ § 226 1 . Sundtoomine, kui lisaõppekogunemise ja mobilisatsiooni korral jäetakse kaitseväeteenistusse ilmumata (1) Lisaõppekogunemise teates või mobilisatsioonikäsus ettenähtud tähtpäevaks kogunemiskohta ilmumata jätmise korral võib kohaldada kaitseväekohustuslase suhtes sundtoomist. (2) Sundtoomise käigus toimetatakse kaitseväekohustuslane Kaitseväkke. Sundtoomist võib kohaldada kaitseväekohustuslase suhtes olenemata algatatud süüteoasjast. (3) Sundtoomist võib kohaldada, kui on alust arvata, et isik hoiab kõrvale lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest või sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asumisest. Sundtoomist ei kohaldata kaitseväekohustuslase suhtes, kes on vabastatud lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 76 lõike 2 või 3 1 alusel või kelle kogunemiskohta ilmumata jätmine loetakse põhjendatuks käesoleva seaduse § 156 11 lõike 2 alusel. (4) Sundtoomiseks koostab Kaitseväe juhataja või tema volitatud tegevväelane sundtoomise määruse, milles märgitakse: 1) sundtoomisele allutatud isiku nimi, isikukood või sünniaeg, teadaolev elu- või asukoht ning töökoht või õppeasutuse nimetus; 2) sundtoomise põhjus; 3) määruse täitmise aeg ja koht, kuhu isik toimetada. (5) Sundtoomise määrus edastatakse täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile. (6) Sundtoomist võib teostada ka Kaitsevägi. Teostatud sundtoomisest teavitab Kaitsevägi viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit. (7) Sundtoomisel on õigus kasutada korrakaitseseaduse §-des 45–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja 5. peatükis sätestatud vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (8) Isikul, kelle suhtes kohaldatakse sundtoomist, võimaldatakse teavitada oma lähedasi Kaitseväkke toimetamisest.“ . § 2. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 8 1 järgmises sõnastuses: „(8 1 ) Tegevväelase lähetamise välisriiki kaitseväeteenistuse seaduse § 115 lõikes 1 punktis 1 sätestatud juhul kuni 60 päevaks otsustab Kaitseliidu ülem.“ ; 2 ) seadust täiendatakse §-ga 15 1 järgmises sõnastuses: „ § 15 1 . Tegevteenistus Kaitseliidus mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal (1) Kaitseliidu ülem täidab mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal lisaks sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha (edaspidi sõjaaja ametikoht ) ülesannetele käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. (2) Kaitseliidu peastaabi ülema ja malevapealiku ametikohale nimetatud tegevväelane täidab mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal lisaks sõjaaja ametikoha ülesannetele käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid Kaitseliidu ülema määratud ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sõjaaja ametikoha ülesandeid ning käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid täitva tegevväelase kaitseväeteenistusele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse 9 1 . peatükis sätestatut.“ ; 3 ) paragrahvi 32 1 pealkirjast jäetakse välja sõnad „sõjaväelise auastmega“; 4 ) paragrahvi 32 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kaitseväekohustusega Kaitseliidu tegevliikmele kohaldatakse Kaitseväes olevale sõjaaja ametikohale nimetamisel kaitseväeteenistuse seaduses sätestatut.“; 5 ) paragrahvi 32 1 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal asub sõjaaja ametikohale nimetatud Kaitseliidu tegevliige sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.“; 6 ) paragrahvi 34 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „kaitseväeteenistuse seaduse alusel või lisaõppekogunemisele riigikaitseseaduse“ sõnadega „või lisaõppekogunemisele kaitseväeteenistuse seaduse alusel“; 7 ) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „, sealhulgas lisaõppekogunemisele , “ sõnadega „ja lisaõppekogunemisele“; 8 ) paragrahvi 60 lõiked 5 – 5 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel ning lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises ja lõike 3 1 punkti 2 al usel õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisel hindab Kaitseliidu liikme terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst või kaitseväeteenistuse seaduse § 26 1 lõike 7 alusel moodustatud komisjon , et tuvastada püsiv töövõimetus ning meditsiinili n e seos püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel. (5 1 ) Kaitseväe juhataja määratud arstil on käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada tervishoiuteenuse osutajalt teavet Kaitseliidu liikme terviseseisundi kohta ning tal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele , kui isik on käesoleva sea duse §-des 61 või 64 sätestatud tagatise taotlemisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isiku andmete kasutamiseks . (5 2 ) Kaitseliidu liige, kes ei ole andnud nõusolekut tervise infosüsteemis olevate isiku andmete kasutamiseks või kui tervise infosüsteemis vajalikud andmed puuduvad või need on ebapiisavad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks, edastab ta Kaitseväe juhataja määratud arstile oma terviseseisundit kajastavad dokumendid . (5 3 ) Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 9 ) paragrahvi 60 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastab Kaitseväe juhataja määratud arst või kaitseväeteenistuse seaduse § 26 1 lõike 7 alusel moodustatud komisjon , kaasates vajaduse korra l teisi tervishoiuteenuse osutajaid .“; 1 0 ) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseliidus või muus asjaomases asutuses tehtud uurimise tulemused ning andmed Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse tuvastamise või töövõime h indamise ja käesoleva seaduse § 60 lõikes 7 sätestatud seose tuvastamise kohta koos Kaitseliidu ülema arvamusega hüvitise maksmise kohta edastab Kaitseliit otsustamiseks Kaitseministeeriumile.“; 1 1 ) paragrahvi 61 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlik komisjon tuvastanud püsiva töövõimetuse“ sõnadega „tuvastatud püsiv töövõimetus“; 1 2 ) paragrahvi 64 lõikes 2 asendatakse sõnad „Kaitseväe arstlik komisjon“ sõnadega „Kaitseväe juhataja määratud arst või kaitseväeteenistuse seaduse § 26 1 lõike 7 alusel moodustatud komisjon “; 1 3 ) paragrahvi 66 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kaitseliidu liige, kes ei esita oma terviseseisundi hindamiseks vajalikku teavet või jätab püsiva töövõimetuse tuvastamiseks või teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse raviks määratud toimingutele mõjuva põhjuseta ilmumata, loetakse hüvitisest või kulu katmisest loobunuks.“; 14) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva seaduse §-des 61, 64 ja 65 sätestatut ei kohaldata, kui teenistuskohustuse täitmise ajal Kaitseliidu liikmele tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kahju kuulub hüvitamisele tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel.“; 1 5 ) paragrahv i 68 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseliidul, Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel on käesolevas peatükis Kaitseliidu liikmele ja temaga seotud isikule ettenähtud tagatiste võimaldamise otsustamisel ning oma ülesannete täitmiseks õigus töödelda isikuandmeid, sea lhulgas eriliiki isikuandmeid.“; 1 6 ) seadust täiendatakse §-dega 97 3 ja 97 4 järgmises sõnastuses: „§ 97 3 . Arstliku komisjoni menetluses oleva asja lahendamine 202 2 . aasta 30 . septembri l Kaitseväe arstliku komisjoni menetluses oleva asja menetl emi st jätkab 2022. aasta 1. oktoobri l Kaitsevägi. § 97 4 . Teenistusalase tagatise taotlemine Enne 2022. aasta 1. oktoobri t tehtud Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel on teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saanud Kaitseliidu liikmel õigus taotleda tagatisi kuni 2022. aasta 1. oktoobri ni kehtinud Kaitseliidu seaduse redaktsiooni alusel.“. § 3. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sõjaväelise auastmega rahuaja ja sõjaaja ametikohtade ülempiiri määrab Vabariigi Valitsus korraldusega.“; 2 ) paragrahv i 13 lõi kest 5 jäetakse välja tekstiosa „ , väljaõppe tasemele“; 3 ) paragrahvi 13 täiendatakse lõike ga 6 järgmises sõnastuses: „(6) Nõuded üksuste väljaõppe tasemele kehtestab Kaitseväe juhataja.“. § 4 . Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 22 2 järgmises sõnastuses: „ § 22 2 . Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamine Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamisele kohaldatakse enne 202 2 . aasta 1. oktoobri t kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse redaktsiooni, kui tegevväelane on ressursimahukal koolitusel osalemise nõusoleku an dnud enne nimetatud kuupäeva.“; 2) seadus e 1. peatükki täiendatakse §-dega 39 10 – 39 12 järgmises sõnastuses: „ § 39 10 . Arstliku komisjoni menetluses ole va asja lahendamine ja arstliku komisjoni otsus (1) 202 2 . aasta 3 0 . septembril Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni menetluses oleva asja menetl emi st jätkab 2022. aasta 1. oktoobri l Kaitseressursside Amet. (2) 202 2 . aasta 3 0 . septembri l Kaitseväe arstliku komisjoni menetluses oleva asja menetlemist jätkab 2022. aasta 1. oktoobri l Kaitsevägi. (3) Arstliku komisjoni otsus kehtib kuni otsuses määratud tähtajani või isiku terviseseisundi uue hindamiseni. § 39 11 . Teenistusalase tagatise taotlemine Enne 2022. aasta 1. oktoobri t tehtud Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel on kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isikul õigus taotleda teenistusalaseid tagatisi kuni 2022. aasta 1. oktoobrin i kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse redaktsiooni alusel. § 39 12 . Vaide lahendamine (1) Enne 2022. aasta 1. oktoobri t tehtud arstliku komisjoni otsusega mittenõustumisel on isikul õigus esitada vaie kuni 2022. aasta 1. oktoobrin i kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse redaktsioonis sätestatud tähtaja jooksul Kaitseministeeriumile. (2) 202 2 . aasta 3 0 . septembri l Kaitseministeeriumi arstliku vaidekomisjoni menetluses oleva vaide menetl emi st jätkab Kaitseministeerium. (3) 202 2 . aasta 3 0 . septembri l Kaitseministeeriumi menetluses oleva Kaitseressursside Ameti otsuse ja Kaitseväe juhataja otsuse peale esitatud vaide menetl emi st jätkab Kaitseministeerium. “ . § 5. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 punkt ist 54 jäetakse välja sõnad „ja riigikaitseseaduses“. § 6 . Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 36 lõike 1 punktis 14 asendatakse sõna „õppekogunemise“ sõnadega „reservteenistusse ilmumise kohustuse“; 2) paragrahvi 36 lõike 1 punkti 14 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14 1 ) ei osale kutsealusena Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab reserv teenistusse ilmumise kohustust ;“ ; 3) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) loa omaja ei osale kutsealusena Kaitseressursside Ametis terviseseisundi hindamisel, ei asu ajateenistusse või eirab reservteenistusse ilmumise kohustust;“. § 7 . Riigikaitseseaduse muutmine Riigik aitseseaduse 5. peatüki 2. jagu, § -d 90 ja 92 ning § 96 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 8 . Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punktis 14 asendatakse sõnad „või õppekogunemisel“ sõnadega „, reservteenistuses “; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) ajateenija, asendusteenistuja või erakorralises reservasendusteenistuses osalev reservasendusteenistuja;“ ; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 1 asendatakse sõnad „aja-, reserv- võ i asendusteenistuse“ sõnadega „ aja teenistuse , reserv teenistuse , esmase asendusteenistuse või reservasendusteenistuse“; 4) paragrahvi 6 lõikes 2 3 asendatakse „aja-, reserv- või asendusteenistusest“ sõnadega „aja- või reserv teenistusest , esmasest asendusteenistusest või reservasendusteenistusest“. § 9 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 52 lõike 2 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamist kaitseväeteenistuse seaduse alusel ning teenistuskohustuse täitmisel vigastada saanud Kaitseliidu liikme terviseseisundi hindamist Kaitseliidu seaduse alusel ; “ ; 2) paragrahvi 52 lõike 2 1 punkt 4 ja lõige 2 2 tunnistatakse kehtetuks ; 3 ) paragrahvi 59 3 lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu „nende ülesannete täitmise tagamiseks“ tekstiosaga „, Kaitseministeeriumile kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseliidu seaduses sätestatud terviseseisundi hindamise üle järelevalve tegemiseks“ . § 1 0 . Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 13 asendatakse sõnad „või õppekogunemisel“ tekstiosaga „, reservteenistuses “; 2) paragrahvi 19 lõiget 4 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) reservasendusteenistuja toetus;“. § 1 1 . Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduse § 19 punktis 5 asendatakse sõna „ osaleb õppekogunemisel“ sõnaga „reservteenistuses“. § 1 2 . Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „isik“ sõnadega „või distsiplinaararesti kandev kaitseväelane“; 2) paragrahvi 5 3 lõiget 1 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ kohaldata “ tekstiosaga „distsiplinaararesti kandva kaitseväelase,“; 3 ) paragrahvi 85 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Reservväelane ja tegevväelane kannab talle määratud aresti käesoleva seaduse § 156 lõikes 1 nimetatud arestimajas või vanglas, ajateenija käesoleva seaduse §-s 156 nimetatud arestimajas, vanglas või Kaitseväe arestimajas. Kaitseväelase võib talle kaitseväeteenistuse seaduse alusel määratud distsiplinaararesti kandmiseks paigutada käesoleva seaduse §-s 156 nimetatud arestimajja või vanglasse.“; 4 ) paragrahvi 85 1 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „kinni peetud“ tekstiosaga „, distsiplinaararesti kandva kaitseväelase“; 5 ) paragrahvi 85 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) distsiplinaararesti kandva kaitseväelase vanglasse vastu võtmise aluseks on kaitseväelase distsiplinaararesti määramise käskkirja koopia ja halduskohtu määrus distsiplinaararesti seaduslikkuse kohta.“; 6 ) paragrahvi 88 lõiget 1 1 täiendatakse pärast tekstiosa „arestimaja juht“ tekstiosaga „või vanglateenistuse ametnik“. § 1 3 . Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustiku § 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) Kaitseväe ametnik kaitseväeteenistuse seaduse §- de s 2 24 1 ja 224 2 ja K aitseväe korralduse seaduse §-des 56 2 ja 56 3 ettenähtud väärte gude puhul.“ . § 1 4 . Seaduse jõustumine (1 ) Käesolev seadus jõustub 202 2 . aasta 1. oktoobri l. ( 2 ) Käesoleva seaduse § 1 punkt 167 ja § 2 punkt 14 jõustuvad 2024. aasta 1. juulil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 202 2 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus