Elektroonilise side seaduse muutmise seadus

Justiitsministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 09.05.2022 nr 2-1/2022/2231 10122, Tallinn Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: eelnõu, seletuskiri ja seletuskirja lisad. Mart Laas 625 6441 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu Jrk. Eelnõu § Ministeerium Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud 1. § 1051 SiM Paragrahvi 1051 pealkiri Ohuteavitus on meie hinnangul üldsõnaline Arvestatud ja paragrahvi pealkirja on ning ei anna piisavalt selgelt edasi järgneva tekstiosa sisu. Lisaks täpsustatud. juhime tähelepanu, et ainuüksi sõna „ohuteavitus“ kasutamine on olemuselt liiga lai, mis tähendab, et see võib olla ükskõik missugune ohuteavitus ega pea vastama kriteeriumitele kiire ja ohualapõhine. Samal ajal on seadusemuudatuse eesmärk tagada õiguslik raamistik Euroopa elektroonilise side seadustiku (2018/1972) artiklist 110 (Üldsuse hoiatamise süsteem) tuleneva kohustuse ülevõtmiseks. Seetõttu see peaks kajastama selgelt seda põhimõtet, mitte vaid üldmõistet ohuteavitus. Teeme ettepaneku kasutada pikemat paragrahvi pealkirja: Ohualapõhine kiire ohuteavitus. 2. § 1051 lg 1 SiM Paragrahvi 1051 lg 1 annab õiguse eriolukorra juhile, eriolukorra tööde Mittearvestatud. juhile ja valitsusasutusele õigus otsustada kindlaks määratud geograafilisel alal (ohualal) asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile või Põhjendus: määratlus, et tegemist on rändlusteenuse kasutajale saata ohuteavitus, kuid ei määratle meie üldsuse hoiatamise süsteemiga, on hinnangul selgelt, et tegemist on üldsuse hoiatamise süsteemiga ega too sätestatud § 1051 lg 2. üheselt välja mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja kohustust edastada teavitus just selle süsteemi vahendusel. Seetõttu teeme ettepaneku muuta sõnastust lisades peale sõnu tegutsemiseks juhiste täpsustuse: edastamise ohuteavituse süsteemi (edaspidi ohuteavitus) kaudu. 1 3. § 1051 lg 2 SiM Paragrahvi 1051 lg 2 sõnastuses teeme ettepaneku eemaldada sõnad Mittearvestatud. osaks oleva ohuteavituse süsteemi, sest süsteemi mõiste avatud punkti 2 ettepanekus. Põhjendus: kuna SiM ettepaneku punkti 2 ei arvestatud, siis on põhjendatud § 1051 lg 2 sõnastuse muutmata jätmine. 4. § 1051 lg 2 SiM Paragrahvi 1051 lg 2 ei too selgelt välja, kas ja millisel määral toimub Mittearvestatud. ohuteavituse saatmisel klientide asukohaandmete töötlemine. Meie hinnangul on oluline, et oleks selgelt välja toodud, et riik ei saa Põhjendus: kuna riigil juurdepääsu sideettevõtja kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiiltelefoniteenuse kliendi ja asukohaandmetele. Kliendi asukohaandmeid töötleb rändlusteenuse kasutaja mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja vaid ohualas viibiva kliendi asukohaandmeid ei ole ja eelnõus ei ole elu või tervist ohustava sündmuse teavituse edastamiseks. Seetõttu ka sätestatud, et neid andmeid teeme ettepaneku lõike lõppu lisada sõnad sõnumi adressaadi mobiiltelefoniteenust osutav asukohaandmeid töötlemata. sideettevõtja riigile annaks, siis ei saa riik asukohaandmeid ka kuidagi töödelda. Seetõttu ei ole vajalik asukohaandmete mittetöötlemist riigi poolt eelnõus sätestada. 5. Seletuskiri SiM Seletuskirja lõike 4 selgitus seletuskirja punktis 7 on kirjeldatud süsteemi kasutamisega seonduvaid kulusid, vajab meie hinnangul täpsustamist kahes osas: a. Ohuteavituse edastamisega seonduvad kulud kaetakse Arvestatud ja seletuskirja vastavalt Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu riigieelarveliste vahendite täiendatud. olemasolul. AKOS-e kuludega seotud eelarve planeerimisel on lähtutud HOS-i § 9 lg 1 alusel kehtestatud määruses loetletud sündmustest, mille ohust teavitamise vajadust peetakse tõenäoliseks vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Praktikas ei ole meil teadmist, mitu sõnumit on vajalik edastada hädaolukorra ohuga sündmuste korral ning veel harvemini kujunenud hädaolukorra puhul. Aastaks 2022 on Siseministeeriumi eelarves nimetatud kuludeks planeeritud 54 000 eurot ning alates 2023 aastast 94 000, mis kantakse vajadusel HäK eelarvesse kulude hüvitamiseks sideettevõtjatele. Kuna sõnumite kulu eelarvesse planeerimine ei ole piisava täpsusega võimalik, palume lisada lause: 2 Ulatusliku hädaolukorra puhul taotleb Siseministeerium AKOS teenuse osutamiseks täiendavaid vahendeid riigieelarvest, Vabariigi Valitsuse reservist. b. Oleme nõus, et seaduse tekstis ei ole vajalik kajastada ohuteavituse Arvestatud osaliselt. süsteemi arendamise kulusid, mis on rahastatud Euroopa Liidu vahenditest. Kuid me ei nõustu riist- ja tarkvara hoolduskulude Kuna ohuteavituse süsteem on määratlemiseks MKM-i pakutud lahendusega. Vastava ettepaneku hädaabiteadete menetlemise kohaselt MKM-i eelarve kaudu olemasolevatest vahenditest kaetavad andmekogu üks täiendav riist- ja tarkvara hoolduse ja haldamisega seotud kulud tuleks reguleerida funktsionaalsus ja hädaabiteadete siseministri 21.12.2016. a määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise menetlemise andmekogu põhimääruses andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ 6. peatükis on muuhulgas sätestatud ka selle lausega „Ohuteavituse süsteemi toimimiseks vajaliku riist- ja tarkvara rahastamine, siis on mõistlik ka hoolduse teostamise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“. Selleks, et tagada ohuteavituse riist- ja tarkvara mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale kindlustunne, et süsteemi hoolduskulude katmise põhimõtted ülevalpidamisega seotud kulud ei ole nende kanda, peaks see meie vastavas põhimääruses sätestada mitte hinnangul olema sätestatud seaduses. Selleks sobib eelnõu täiendamine teha seda seaduse tasandil. pakutud lause lisamisega eraldi lõikena. Kui MKM siiski otsustab, et nende kulude hüvitamine peaks olema reguleeritud eelnimetatud SiM pakutud alternatiivne sõnastus määruses, siis teeme ettepaneku, et selles sõnastatakse kulude hüvitamise hädaabiteadete menetlemise põhimõtted. Näiteks: AKOS-e liidestuse riist- ja tarkvara hoolduse ja andmekogu põhimääruse haldamisega seotud kulud hüvitatakse HKSOS-i vastutavale töötlejale täiendamiseks ei võta arvesse asjaolu, RIKS-le eraldatud vahenditest. HKSOS ja AKOS liidestamiseks vajalik et ohuteavituse süsteemiga on ühekordne kulu kaetakse 2022 aastaks SMIT-ile eraldatud vahenditest liidestatud lisaks HKSOSi vastutavale summas 40 080 eurot. töötlejale ka mobiiltelefoniteenust osutavad sideettevõtjad. Seega tekivad kulud erinevatel osapooltel. Lisaks ei teki HKSOSi vastutavale töötlejale hooldusega seoses kulusid, mida hüvitada kuna MKM korraldab ise ohuteavituse süsteemi hoolduse ja selleks vajalikud kulud kaetakse MKM eelarve kaudu. 3  MKM täpsustas vastavalt SiM ettepanekule oma esialgset sõnastust selliselt, et oleks selgemalt välja toodud hoolduskulude katmise põhimõte. MKM pakub täpsustatud sõnastusena välja: „Ohuteavituse süsteemi toimimiseks vajaliku riist- ja tarkvara hoolduse teostamise ja vastavate kulude katmise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“. 6. Määruse SiM Kooskõlamiseks saadetud elektroonilise side seaduse § 1051 lõike 6 alusel Arvestatud ja määruse kavandit kavand kehtestatava määruse kavandi §2 lg 1 toob välja, et sõnumi edastamise vastavalt täiendatud. kulud kaetakse Siseministeeriumi eelarve kaudu. Kuna teenuse omanik on Häirekeskus, siis tulevikus (kui kulud muutuvad prognoositavaks) on planeeritud, et kulud hüvitatakse Häirekeskuse vahenditest. Seetõttu palume lõike sõnastuses ja seletuskirjas lisada Siseministeeriumi järele täiendavalt sõna valitsemisala. 7. § 1051 lg 1 ITL Ohuteavituse määratlus vajab kitsendamist. Eelnõu § 1 lõikega 3 lisatakse Arvestatud osaliselt. ja 2 elektroonilise side seadusesse (ESS) uus paragrahv 1051. Lugedes selle lõiget 1 tekib küsimus, kus saavad olema kriteeriumid, mis ohuteavituseks Põhjendus: ohuteavituse saatmise kvalifitseeruvad ja kes teostab nende saatmise üle järelevalvet. Praeguse põhjendatus on määratletud eelnõu § sõnastuse kohaselt saab määratlemata hulk asutusi (asutuste ring laienes 1051 lg 1, mille kohaselt saadetakse ESS § 105 lg 5 muutmisel 2020. aastal ja ITL oli sellele muudatusele juba mobiiltelefoniteenuse kliendile ja siis vastu) õiguse mobiilsideteenuse osutajaid ohuteavituste saatmisel rändlusteenuse kasutajale ohuteavitus, kasutada. Erinevate asutuste tunnetus ohust võib aga olla erinev. Meie kui tema elu või tervis on mingi hinnangul on oluline ennetada olukordi, mil AKOS-t kasutatakse sündmuse tõttu ohus. ebamäärastel asjaoludel. Selged kriteeriumid on vajalikud juba ka seepärast, et sideettevõtja peab iga kord töötlema isikuandmeid. Oluline on rõhutada, et ka täna kehtiva Tänapäeval on isikutel väga head teadmised oma õigustest ja ESS § 105 lg 5 alusel on eriolukorra isikuandmete kaitsest ning ollakse tundlikud igasugusele juhil, eriolukorra tööde juhil ja valitsusasutusel õigus kohustada 4  andmetöötlusele. Eelnõuga ei saa tekkida olukord, kus kodanik tunneb sideettevõtjat teavitama klienti ja end n-ö pidevalt jälgitavana. rändlusteenuse kasutajat tema elu ja tervist ohustavast sündmusest ning Seetõttu palume MKM-il leida võimalus eelnõus ESS § 1051 edastama ohutuks tegutsemiseks täpsustamiseks ja ohuteavituse kriteeriumite lisamiseks. ITL teeb valitsusasutuselt saadud juhiseid, kui ettepaneku lisada ESS § 1051 lõigetesse 1 ja 2 vähemalt järgmised see on asjaolusid arvestades vältimatult täpsustused: vajalik. Praktikas ei ole seda õigust (1) Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus võib otsustada põhjendamatult kasutatud. Seega ei ole kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse alust eeldada, et olukord muutuks kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tema elu või tervist ohustavast käesoleva eelnõu jõustudes. sündmusest ja selle lõppemisest teavituse ning ohutuks tegutsemiseks juhiste (edaspidi ohuteavitus) edastamise. ITL ettepanekut lg 1 osas on arvestatud (2) Häirekeskus edastab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale vältimatult vajaliku ohuteavituse ja kindlaksmääratud geograafilise ala, ja eelnõud vastavalt täiendatud. millel asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tuleb ohuteavitus edastada, hädaabiteadete menetlemise Lg-t 2 puudutavat ettepanekut ei ole andmekogu osaks oleva ohuteavituse süsteemi kaudu. Viide ohuteavituse arvestatud, kuna sõnade “vältimatult vältimatule vajadusele on sees kehtiva ESS-i § 105 lõikes 5 ja meile on vajaliku” lisamine ei suurenda sätte arusaamatu, miks see soovitakse eelnõuga ESS-ist välja jätta. õigusselgust. Vältimatult vajalik on subjektiivne mõiste. 8. § 1051 ITL Isikuandmete töötlemist puudutav peab olema õigusselge. ITL on eelnõu Mittearvestatud. ettevalmistavas protsessis juhtinud kogu aeg riigiasutuste tähelepanu sellele, et ei riigiasutused ega ka nende lepingulised partnerid ei tohi saada Põhjendus: kuna riigil juurdepääsu sideettevõtete klientide isikuandmetele. Meile on korduvalt mobiiltelefoniteenuse kliendi ja kinnitatud, et see nii ka praktikas olema hakkab. Eelnõu seletuskirjas on rändlusteenuse kasutaja selgitatud, et isikuandmeid ega isikustatud positsioneerimisandmeid asukohaandmeid ei ole ja eelnõus ei ole Häirekeskus ega sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus päringute ka sätestatud, et neid andmeid käigus ei töötle. ITL jääb aga jätkuvalt seisukohale, et eelnõus endas peab mobiiltelefoniteenust osutav olema viide, et isikuandmetele riik ligi ei pääse. Meie hinnangul ei piisa sideettevõtja riigile annaks, siis ei saa niivõrd olulisel teemal ainult seletuskirjast, sest poliitiline tahe võib ajas riik asukohaandmeid ka kuidagi muutuda ja seletuskiri ei ole siduv. Kui seda ei lisata käesolevasse töödelda. Seetõttu ei ole vajalik eelnõusse, siis tuleb see selgelt sätestada AKOS-e kui andmekogu asukohaandmete mittetöötlemist riigi põhimääruses. poolt eelnõus sätestada. 9. § 1051 lg 5 ITL Ohuteavituse edastamine AKOS-e rikke korral vajab täiendavaid Mittearvestatud. kokkuleppeid. Eelnõuga ESS-i lisatava § 1051 lõikes 5 on toodud uudne 5  lähenemine, mida ei ole sideettevõtetega arutatud. Sellest sättest järeldub,Põhjendus: vastav säte lisati eelnõusse et kui riigi poolt süsteem ei tööta, siis ettevõtted peavad ohuteavituste selleks, et välistada juhud, kus on edastamise jätkuvalt tagama. ITL saab selle sätte taga olevast mõttest aru, toimunud inimeste elu või tervist aga ettevõtete koormuse ja vastutuse poole pealt ei ole see mõistlik ega ohustav sündmus, kuid ohuteavituse vastuvõetav. Sideettevõtted on seni teinud äärmiselt tõhusat koostööd süsteem on rikkis ning inimestele ohuteavituste edastamisel. ohuteavitust saata ei saa kuna ESS kohaselt on võimalik ohuteavitus saata Seetõttu teeme ettepaneku jätta § 1051 lg 5 eelnõust välja või teha selles ainult ohuteavituse süsteemi kaudu. järgmised muudatused: „(5) Ohuteavituse süsteemi rikke korral edastab teevad Häirekeskus ja Alternatiivina on võimalik kasutada mobiiltelefoniteenust osutavaled sideettevõtjaled ohuteavituse tänagi kehtivat lahendust, kus soov edastamisel koostööd. viivitamata muul viisil. Riik hüvitab sideettevõtjale ohuteavitus välja saata koos konkreetse taolisel alternatiivsel viisil ohuteavituse edastamise kulud.“ sõnastusega saadetakse mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale elektroonselt kirjaga. Oluline on rõhutada, et ohuteavituse süsteemi rikked on äärmiselt ebatõenäolised (hinnanguliselt kord 10 aasta jooksul), kuid välistada neid siiski ei saa. Kuna eelnõu § 1051 lg 4 juba sätestab ohuteavituse edastamise kulude hüvitamise, milleks on muuhulgas ka eelnõu § 1051 lg 5 alusel edastatud ohuteavitused, siis vajadus täiendava kulude hüvitamise sätte järgi puudub. 10. § 1051 lg 6 ITL Eelnõuga seotud kulude hüvitamine vajab täpsustamist. Seoses eelnõuga Mittearvestatud. ESS-i lisatava § 1051 lõikega 6 märgime, et vastavalt heale normitehnikale ja õigusloomele peaks rakendusakti kavandi tekst eelnõu Põhjendus: rakendusakti kavand on kooskõlastamise ajaks valmis olema. Hetkel on esitatud väga poolik koostatud maksimaalse mustand. Rakendusakti kavandist jääb arusaamatuks, kas hüvitatakse konkreetsusega. Kuna arutelud ainult sõnumi saatmine või ka integratsioon ja haldamine. Eelnõu kulukomponentide üle varasemates versioonides olid kulud lahti kirjutatud järgmiselt: kasutaja 6  teavitamisega seonduvad kulud hüvitatakse sideettevõtjatele mobiiltelefoniteenust osutavate Siseministeeriumi eelarve kaudu ning riist- ja tarkvara soetamise ning sideettevõtjate ja Siseministeeriumi hoolduskulud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve vahel alles käivad, siis pole võimalik kaudu. Hetkel on arendus- ja hoolduskulud mainitud ainult eelnõu konkreetsemalt rakendusakti kavandit seletuskirjas lk 6, kus on kirjas, et MKM siiski hüvitab need. ITL-i sõnastada. ettepanek on määratleda kulude hüvitamise põhimõtted üheselt selgelt õigusaktide tasemel. Kuna ohuteavituse süsteem on hädaabiteadete menetlemise andmekogu üks täiendav funktsionaalsus ja hädaabiteadete menetlemise andmekogu põhimääruses on muuhulgas sätestatud ka selle rahastamine, siis on mõistlik ka ohuteavituse riist- ja tarkvara hoolduskulude katmise põhimõtted vastavas põhimääruses sätestada. 11. Eelnõu § 2 ITL Eelnõu jõustumise aeg peab olema seotud AKOS-e valmimisega. Eelnõu Võetud teadmiseks. §-s 2 on märgitud eelnõu jõustumisajaks 30 päeva Riigi Teatajas avaldamisest. See tekitab küsimuse, mis saab siis, kui AKOS pole selleks Põhjendus: eelnõu ja ohuteavituse ajaks valmis. Sideettevõtjad soovivad saada kinnitust, et nendelt ei nõuta süsteemi reaalne valmimine peavad midagi enne, kui riigiasutused koostöös oma lepingupartneriga on kõik kahtlemata kulgema paralleelselt ning korda ajanud ja integratsioon on tehtud (see ei viibi sideettevõtjate taga). eelnõu jõustumise aega saab menetluse käigus vajadusel ka korrigeerida. Vastuseks küsimusele, mis saab siis, kui ohuteavituse süsteem pole eelnõu jõustumiseks valmis, saame vastata, et sellisel juhul ohuteavituse sõnumeid ohuteavituse süsteemi kaudu mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele ei edastada ja seega pole alust ka mingiteks nõueteks. 7  EELNÕU 22.04.2022 Elektroonilise side seaduse muutmise seadus § 1. Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 105 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja 1111“ tekstiosaga „, 1051 ja 1111“; 2) paragrahvi 105 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) seadust täiendatakse §-ga 1051 järgmises sõnastuses: „1051. Ohualapõhine kiire ohuteavitus (1) Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus võib otsustada kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tema elu või tervist ohustavast sündmusest ja selle lõppemisest teavituse ning ohutuks tegutsemiseks juhiste (edaspidi ohuteavitus) edastamise. (2) Häirekeskus edastab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse ja kindlaksmääratud geograafilise ala, millel asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale tuleb ohuteavitus edastada, hädaabiteadete menetlemise andmekogu osaks oleva ohuteavituse süsteemi kaudu. (3) Mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja tagab viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohuteavituse edastamise. (4) Siseministeerium hüvitab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale riigieelarvest käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ohuteavituse edastamise kulud. (5) Ohuteavituse süsteemi rikke korral edastab Häirekeskus mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse viivitamata muul viisil. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kulude hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. § 2. Käesolev seadus jõustub 30. päeval Riigi Teatajas avaldamisest arvates. Riigikogu esimees Jüri Ratas Tallinn „…“ … 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2022. a  22.04.2022 Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Muudatusega luuakse eeldused, et võtta Eestis kasutusele ohuteavituse süsteem ja täita Euroopa Liidu direktiivi 2018/19721 artiklist 110 tulenev kohustus. Nimetatud säte kohustab, et suurte hädaolukordade ja katastroofide kohta oleks sisse seatud üldsuse hoiatamise süsteemid, mis võimaldaks edastada mobiiltelefoniteenuse osutajatel lõppkasutajatele üldsusele antavaid hoiatusi. Elektroonilise side võrgu kaudu toimiva ohuteavituse süsteemi toimimine ja kasutamine Eestis on muuhulgas ka Vabariigi Valitsuse poolt 15.02.2018 elanikkonnakaitse kontseptsiooni osana heaks kiidetud. 1.1. Sisukokkuvõte Praegu puudub Eesti riigil efektiivne töövahend, mis võimaldaks koheselt ohupiirkonnas viibivaid inimesi teavitada. Elektroonilise side seaduse § 105 lõikes 5 reguleeritud võimalus kohustada sideettevõtjat oma võrgus olevate inimeste teavitamiseks elu ja tervist ohustavast sündmusest on ilma keskse ohuteavituse süsteemita ajamahukas, mistõttu ei pruugi kriitilistes olukordades ohuteavitus jõuda piisavalt kiiresti ohustatud inimesteni. Ohuteavitusena mõistetakse konkreetses piirkonnas ja ajahetkel asuvate inimeste teavitamist mobiiltelefoni saadetava SMS-i (Short Message Service) teel, kui mingi sündmuse tõttu on nende elu või tervis ohustatud. Sealjuures edastatakse asjaoludest tulenevalt juhiseid ohutuks tegutsemiseks. Avalikkuse teavitamise eest vastutavatel asutustel on võimalus Häirekeskuse kaudu operatiivselt edastada ohuteavitusi ning esmaseid ohutus- ja käitumisjuhiseid kõigile mobiiltelefoni valdajatele Eesti territooriumil. Ohuteavituse edastamise teenust osutab Häirekeskus (edaspidi ka HäK). Tegu on kriisiinfo teenusega päästeseaduse § 5 lõike 11 punkti 11 tähenduses. Teenuse osutamiseks võetakse riigis kasutusele keskne ohuteavituse süsteem. Eesmärk on ohuolukorrast teavitamine muuta sellega ühelt poolt täpsemaks (ohualapõhine teavitamine), aga ka kujundada kiire ning tõhus tööprotsess ohuteavituse väljasaatmiseks kui ka ohu möödumisest. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ning käesoleva seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (e-post: [email protected], tel: 625 6441) ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar (e-post: [email protected], tel: 625 6430), Häirekeskuse õigusvaldkonna juht Hedi Arukase (e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected]). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) EMPs kohaldatav tekst. OJ L 321, 17.12.2018, lk 36–214. 1 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärgiks on luua õiguslikud eeldused ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtuks. Ohuteavituse saamine võimaldab inimestel muuta oma käitumist ohust lähtuvalt kaitsvaks (nt siseruumidesse varjumine, evakueerumine jmt) ning suunab nad vajaduse korral jälgima kriisikommunikatsiooni kaudu edastatavaid täiendavaid käitumisjuhiseid. Eriti ajakriitiline on elude kaitsmiseks inimesi viivitamata teavitada vahetu ohu korral (keemiaõnnetus, relvastatud rünnak, plahvatusoht jmt). Kui inimesed ei ole teadlikud vahetust ohust ja ohutu käitumise põhimõtetest, siis ei asuta enda ja lähedaste kaitsmiseks kiirelt tegutsema. Ohtude puhul, mis on seiresüsteemide või prognooside alusel varakult tuvastatavad, annab toimiva varajase hoiatuse olemasolu üldsusele võimaluse teha lisaettevalmistusi raskete tagajärgede ära hoidmiseks või leevendamiseks (näiteks laadida telefoni akusid, tankida kütust, varuda joogivett ning toitu, vältida ohtlikesse kohtadesse minekut või käivitada evakuatsioon, valmistuda varjumiseks jmt). Kui inimesed ei saa võimaliku saabuva ohu korral õigeaegset hoiatust, siis võivad nad sattuda põhjendamatult ohtu või jääda kiiremini abitusse seisu. Ohuteavituse saatmine on eriti oluline sündmuste puhul, mis oma kiire kulgemise ja ulatusliku mõju tõttu ohustavad vahetult inimeste elu või tervist. Näitena saab tuua suured tulekahjud maastikul või tööstushoonetes, mille puhul kujutab ohtu nii mürgiseid keemilisi ühendeid sisaldav põlengusuits kui ka põlengufrondi liikumine inimasustusega ala suunas. Selline sündmus oli näiteks 2018. aastal Vikipalu maastikupõleng. Samuti võib inimeste kiire teavitamise ja käitumisjuhiste andmise vajadus kaasneda ulatuslike loodusõnnetuste, massiliste korratuste ja teiste sarnaste sündmuste tõttu. Neil puhkudel on oluline õigeaegselt inimesi teavitada, nad ohualast välja viia ja vältida täiendavate inimeste saabumist ohualasse. Taoliste sündmuste sagedus, mille korral kiire ohuteavituse saatmine on asjakohane ja vältimatult vajalik on täpselt prognoosimatu, küll võib loota varasemate esinemissageduste põhjal, et ka tulevikus ei esine taolisi sündmusi liiga tihti. Täna kehtiva elektroonilise side seaduse (ESS) § 105 lg 5 kohaselt on eriolukorra juhil, eriolukorra tööde juhil ja valitsusasutusel õigus kohustada sideettevõtjat teavitama klienti ja rändlusteenuse kasutajat tema elu ja tervist ohustavast sündmusest ning edastama ohutuks tegutsemiseks valitsusasutuselt saadud juhiseid, kui see on asjaolusid arvestades vältimatult vajalik. Praktikas tähendab see seda, et sideettevõtja saadab kõikidele oma klientidele ja rändlusteenuse kasutajatele teavituse (SMS) sõltumata sellest, kas klient või rändlusteenuse kasutaja viibib ohupiirkonnas või mitte. Sellise teavituse saatmine enam kui miljonile inimesele on sideettevõtja jaoks väga ajamahukas ja koormav. COVID-19 pandeemia ajal on selliseid sõnumeid saadetud näiteks 2020. a märtsis ning oli olukordi, kus teavitus jõudis adressaadini mitu päeva hiljem. Kui arvestada, et ohupiirkond on sageli siiski üsna piiratud ja kui ohuteavitus saatmise täpsuseks on terve riik, siis see devalveerib ohuteavitust, kuna see enamikku inimesi ei puuduta. Mis aga ei välista teoreetiliselt ohuolukorda, mis hõlmab kogu riigi. 2 Ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtt võimaldab saata edaspidi ohuteavitusi vaid konkreetses ohupiirkonnas viibivatele inimestele. Alternatiivina säilib võimalus edastada ohuteavitus ka väljaspool ohuteavituse süsteemi (ESS § 1051 lõige 5). Sellise võimaluse säilitamine on vajalik seetõttu, et ohuteavituse süsteemi mittetoimimise korral oleks siiski võimalik ohuteavitusi jätkuvalt saata. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine Paragrahviga 1 sätestatakse ESS-i muutmine. Paragrahv koosneb kolmest punktist. Eelnõu punkt 1 Muudatuse kohaselt täiendatakse ESS-i § 105 lõiget 1 selleks, et luua eeldus asukohapõhiseks teavitamiseks. Selleks, et ohustatud mobiiltelefoniteenuse klienti ja rändlusteenuse kasutajat asukohapõhiselt teavitada, on vajalik tema asukohaandmeid töödelda. Oluline on siinjuures märkida, et asukohaandmeid töötleb ja saabki töödelda üksnes mobiiltelefoni teenust osutav sideettevõtja, mitte riik, kuna riigil vastavaid andmeid ei ole. Eelnõu punktid 2 ja 3 Kuna ESS täiendatakse §-ga 1051, mis sätestab ohuteavituse edastamise, siis puudub vajadus ESS § 105 lõike 5 järele, kuna see sisuliselt kordab ESS § 1051 lõiget 1. Seetõttu tunnistatakse ESS § 105 lõige 5 kehtetuks. ESS täiendatakse §-ga 1051. ESS § 1051 Lõike 1 kohaselt antakse eriolukorra juhile, eriolukorra tööde juhile ja valitsusasutusele õigus otsustada kindlaks määratud geograafilisel alal (ohualal) asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile või rändlusteenuse kasutajale saata ohuteavitus tema elu või tervist ohustava sündmuse ja selle lõppemise kohta ning juhised ohutuks tegutsemiseks. Vastav geograafiline ala võib olenevalt sündmuse ulatusest piirneda väikese maa-alaga aga ka teatud juhtudel hõlmata kogu riigi territooriumi. Võrreldes kehtiva õigusega ei muutu isikute ja asutuste ring, kellel on ESS-i kohaselt ohuteavituse väljasaatmise otsustamise õigus. Need on eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus (teavituse tellijad). Valitsusasutuste all on peetud silmas eelkõige Päästeametit, Politsei- ja Piirivalveametit, Kaitsepolitseiametit, Terviseametit, Keskkonnaametit, Riigi Infosüsteemi Ametit, Transpordiametit, Põllumajandus- ja Toiduametit aga ka elutähtsa teenuse osutamist korraldavaid asutusi (Eesti Pank, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ning vajadusel kohaliku omavalitsuse üksused Päästeameti kaudu, kes täidab regionaalsel tasandil kriisireguleerimise ülesannete täitmisel koordineerivat rolli). ESS § 1051 lõike 2 kohaselt edastab HäK hädaabiteadete menetlemise andmekogu osaks oleva ohuteavituse süsteemi kaudu mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse sisu ja geograafilise ala, milles viibivatele klientidele selle edastamine tagada tuleb. 3 ESS § 1051 lg 3 sätestab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale kohustuse tagada kindlaks määratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohuteavituse edastamine. Ohuteavitus on automatiseeritud protsess, mis tähendab, et mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja ei pea ise hakkama ohuteavitust eraldi edastama vaid see liigub automaatselt tema mobiiltelefonivõrgu kaudu mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiiltelefoni. Mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja peab vaid tagama oma mobiiltelefonivõrgus asuva ohuteavituse süsteemi positsioneerimismooduli töötamise. Ohuteavituse väljasaatmise tööprotsess on kokkuvõtlikult järgmine. Kui toimunud sündmuse lahendamise käigus ilmneb ohuteavituse saatmise vajadus, siis vastava otsuse langetab eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või valitsusasutus. Sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus valmistab ette nii ohuteavituse sisu koos käitumisjuhistega kui ka määratleb ohupiirkonna. Sündmuse lahendamist juhtivalt asutuselt saadud andmete alusel piiritleb HäK ohuteavituse platvormil geograafilise ala, kuhu ohuteavitus välja saadetakse. Seejärel sisestab HäK sündmuse lahendamist juhtiva isiku või asutuse koostatud ohuteavituse sisu ohuteavituse platvormi ning edastab selle mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele, kes saadavad selle SMS-ina ohualas asuvatesse mobiiltelefonidesse. Isikuandmeid ega isikustatud positsioneerimisandmeid HäK ega sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus päringute käigus ei töötle. Ohuolukorra lõppemisel edastab HäK sündmuse lahendamist juhtivalt asutuselt saadud juhiste alusel mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjatele vastava sisuga teavituse, mis saadetakse eelnevalt ohuteavituse saanud mobiiltelefonidele. Rootsis ja Islandil on üles ehitatud Eestis planeeritavaga samalaadsetel alustel toimiv ohuteavituse süsteem. Rootsis ja Islandil asub teenuse infotehnoloogiline platvorm HäK-s, kes selle kaudu määratleb sündmusest mõjutatud ohuala, teeb päringu mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele ohualas viibivate mobiiltelefonide arvu väljaselgitamiseks ja edastab ohuteavituse teksti mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele väljasaatmiseks SMS-i teel. Rootsis ja Islandil kasutatavate süsteemide puhul on Eestis planeerituga võrreldes erinev see, et nii teenuse osutamine kui tehniline administreerimine toimub häirekeskustes. ESS § 1051 lg 4 sätestab kulude hüvitamise põhimõtte, mille kohaselt riik hüvitab mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale ohuteavituse edastamise kohustusega kaasnevad kulud. Mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja teavitamisega seonduvad kulud hüvitatakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. ESS § 1051 lg 5 sätestab, et ohuteavituse süsteemi rikke korral on võimalik ohuteavitus edastada ka muul sobival viisil. Ehkki ohuteavituse süsteemi rikke esinemise tõenäosus on väike, on siiski vajalik riskide maandamiseks näha ette võimalus edastada ohuteavitus ka muul viisil, kui ainult ohuteavituse süsteemi kaudu. ESS § 1051 lg 6 sätestab, et sideettevõtja kulude hüvitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna kulude hüvitamine hakkab toimuma Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, on valdkonna eest vastutavaks ministriks ja määruse kehtestajaks siseminister. 4 Eelnõu § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 30. päeval Riigi Teatajas avaldamisest arvates. Selline jõustumistähtaeg on vajalik selleks, et kõikidel osapooltel oleks aega ohuteavituse süsteemi tööle rakendamiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus on kasutatud kehtivas õiguses kasutuses olevat terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 6. Eelnõu mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused omavad peamiselt mõju riigi julgeolekule, läbi elanikkonna kaitse parandamise ja üldsusele otseselt, läbi nende elu ja tervise kaitse. Lisaks omab planeeritav muudatust otsest mõju riigi ja üldsuse turvalisusele üldiselt, ohuteavitus mõjutab otseselt riigi päästesüsteemi, sh ohutusnõudeid, samuti päästeasutuste ülesandeid, hädaolukordadeks valmistumist ja kriisireguleerimist. Ka välisuhetele on süsteemi korrapärase tagamisega võimalik hinnata soodsat mõju, kuivõrd ohuteavitus jõuab ka rändlusteenuse kasutajateni. Muudatus võimaldab tagada sündmuse lahendamisel inimeste suuremat turvalisust teavitades ohuolukorrast ja seeläbi vähendades ohtu elule. Samuti aitab ohuteavituse süsteemi rakendamine sündmuse lahendajatel oma ülesannet paremini täita, kuna ühelt poolt saadakse täpsem ülevaade ohualas viibivate inimeste kohta aga ka eelduslikult väheneb õigeaegse teavitamise tulemusel abivajavate inimeste hulk. Sotsiaalseid mõjusid hinnates saab järeldada, et läbi üldsuse teavitamise ja nii võimaliku ohu vältimise on eelduslikult võimalik ennetada ning seeläbi vähendada survet ja koormust kiirele meditsiinilisele abile, mis rakenduks tõenäoliselt juhul, kui ohualas viibivad isikud ei saaks kiiret ohuteavitust. Majandusliku mõju vaates esineb otsene mõju mobiiltelefoni teenust osutavatele sideettevõtjatele. Selliseid sideettevõtjaid on Eestis eelnõu ja seletuskirja koostamise ajal kolm: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Telia Eesti AS. Sideettevõtjatel lasub kohustus edastada ohuteavitus ohualas viibiva kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiilseadmele SMSina. Küll aga ei kaasne sellise kohustusega seoses mobiiltelefoniteenust osutavate sideettevõtjate jaoks kulusid, kuna need hüvitatakse riigieelarvest. Samuti puudub eelnõul mõju ettevõtetevahelisele konkurentsile, kuivõrd kohustus on võrdselt kõigil sideettevõtjatel. Elukeskkonna ja keskkonnalased mõjud on pigem kaudsed ja positiivsed, kuivõrd on võimalik, et elanikkonna ohuteavitus võib ära hoida kahjusid vastavates valdkondades. Näiteks aitab ohualas viibivate isikute teavitame ohust kaasa isikute kiiremale lahkumisele ohualast, mis omakorda tähendab päästesüsteemi vaates aja- ja ressursi kokkuhoidu ning operatiivressursside valmisolekut kiiremini alustada ohuolukorra likvideerimist. 5 Planeeritaval muudatusel puudub mõju järgmistes valdkondades: demograafiline mõju ning mõju regionaalarengule. Sihtrühm Eelnõu peamiseks sihtrühmaks on sideettevõtja ja sideteenuse tarbija ning HäK. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega kaasnevad riigile kulud, mis koosnevad ohuteavituse süsteemi arendamise kuludest, riist- ja tarkvara hoolduskuludest ja ohuteavituse edastamisega kaasnevatest kuludest. Ohuteavituse süsteemi arendamise kulud on kaetud läbi Euroopa Liidu vahendite. Riist- ja tarkvara hoolduse korraldab MKM ning selleks vajalikud kulud kaetakse MKMi valitsemisala eelarve kaudu olemasolevatest vahenditest. Ohuteavituse süsteem on eelnõu § 1051 lõike § 2 kohaselt osa hädaabiteadete menetlemise andmekogust. Hädaabiteadete menetlemise andmekogu on riiklik andmekogu. Siseministri 21.12.2016. a määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ 6. peatüki pealkirjas hõlmatakse andmekogu rahastamine. Nimetatud peatükki muudetakse ja seal märgitakse: „Ohuteavituse süsteemi toimimiseks vajaliku riist- ja tarkvara hoolduse teostamise ja vastavate kulude katmise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.“. Ohuteavituse edastamisega seonduvad kulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. Teavitusega seonduvate kulude suurust on keerukas prognoosida, kuivõrd selliste ohuteavituste saatmine sõltub mitmete kriteeriumite kokkulangevusest, nt ohuolukord, mil ohuteavituse edastamine on asjakohane, sündmust lahendava juhi või asutuse otsus, kas ohuala puhul on tegemist on tiheasustusega või hajaasustusega alaga. Lähtuda tuleks sellestki, et riigieelarvele tekkivat mõju leevendab ohuteavituse edastamisega eeldatav kaudne tulu läbi selle, et kiire ohuteavituse edastamine aitab ennetada või lausa vältida koormust ja mõju tervishoiusüsteemile ning võimaldab reageerivatel ressurssidel kiiremini ohuolukord likvideerida võimaldades nii üldsusel kiiremini naasta tavapäraste tegevuste juurde. Ulatusliku hädaolukorra puhul taotleb Siseministeerium ohuteavituse teenuse osutamiseks täiendavaid vahendeid riigieelarvest, Vabariigi Valitsuse reservist. 8. Rakendusaktid Eelnõuga kehtestatakse uus siseministri määrus „Sideettevõtjale ohuteavituse edastamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord“. Nimetatud määruses sätestatakse sideettevõtjale ohuteavituse edastamisega tekkinud kulude hüvitamise kord. Nimetatud määruse kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale. Lisaks on vaja muuta hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimäärust, mille muutmist Siseministeerium ette valmistab. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 30. päeval Riigi Teatajas avaldamisest arvates. 6 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Kaitse-, Sise-, Rahandus- ja Sotsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Kaitse-, Rahandus- ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, kes esitas eelnõule oma arvamuse. Esitatud märkused on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn „…“ … 2022. a 7  KAVAND Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Siseministri määrus Sideettevõtjale ohualapõhise kiire ohuteavituse edastamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 1051 lõike 6 alusel § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse sideettevõtjale ohualapõhise kiire ohuteavituse edastamisega tekkinud kulude hüvitamise kord. § 2. Ohualapõhise kiire ohuteavituse sõnumi edastamisega seotud kulude hüvitamine (1) Ohualapõhise kiire ohuteavituse edastamise kliendi ja rändlusteenuse kasutaja teavitamisega seotud sõnumite kulu hüvitatakse sideettevõtjale riigieelarvest Siseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. (2) Kliendi ja rändlusteenuse kasutaja teavitamisega seotud sõnumite kulu hüvitamisel võetakse aluseks järgmised … kulukomponendid. (3) Sideettevõtjale hüvitatakse kulud kindlaksmääratud summas kord kalendriaastas.