Korraldus - Männiku XIX liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste esitamine

KORRALDUS 10.05.2022 nr DM-118639-12 Männiku XIX liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste esitamine 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 81, Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirja nr 1-1/21/137 „Keskkonnaameti teabehalduse kord“, Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punkti 2.5.3 ning tuginedes Saku Vallavalitsuse 17.03.2022 otsusele nr 15, Riigimetsa Majandamise Keskuse 15.02.2022 kirjale nr 3-1.1/845, Kaitseministeeriumi 18.02.2022 kirjale nr 12-4/22/594, AS TREV-2 Grupp 05.01.2022 esitatud taotlusele, otsustan: 1.1 anda AS-le TREV-2 Grupp (registrikood 10047362) kuuluva Männiku XIX liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KL-514228 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused: 1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve: 1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseaduses sätestatule. 1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada metsamaaks. 1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded: 1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased. Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon. Nõlvad ei tohi olla järsumad kui nõlva moodustava materjali looduslik varisemisnurk. 1.1.2.2. Enne haljastuse rajamist korrastatav maa siluda. 1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded: 1.1.3.1. Selgitada välja tasandatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa, sh nõlvade, kasvukihiga ja/või mullaga katmise vajadus. Kasvukihi ja/või mullaga katmise vajaduse korral fikseerida mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajaliku kasvukihi ja/või mulla kogus ja lisada kasvukihi ja/või mulla kvaliteedi nõuded. 1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded: 1.1.4.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele. 1.1.4.2. Metsamaaks korrastamisel ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. 1.1.5. Bioloogilise korrastamise nõuded: 1.1.5.1. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus. 1.1.5.2. Korrastamisprojektis määrata kasutatavad puuliigid ja vajalik istikute arv. Metsa istutamine teostada selliselt, et alal oleks hiljem võimalik hooldetöid teha mehhaniseeritult. 1.1.5.3. Metsa istutamiseks kasutatavad istikud peavad vastama keskkonnaministri 01.07.2016 määrusega nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“ kehtestatud nõuetele. 1.1.6. Lisatingimused: 1.1.6.1. Juhul, kui korrastamiseks on vajalik tuua karjääri täiendavalt materjali (sh jäätmeid), tuleb püsijäätmed välja tuua ning püsijäätmete kasutamise vajadus ja kogus põhjendada korrastamisprojektis. Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 21). 2. ASJAOLUD AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esitas 05.01.2022 kirjaga nr T800-1/11237 Keskkonnaametile taotluse Männiku XIX liivakarjääri mäeeraldise korrastamistingimuste saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.01.2022 dokumendina nr DM-118639-1). AS-le TREV-2 Grupp kuulub maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba) nr KL-514228 (kehtivusajaga kuni 15.12.2028), mille alusel kaevandatakse Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaardi nr 109) Männiku XIX liivakarjääri mäeeraldisel ehitus- ja täiteliiva. Männiku XIX liivakarjääri mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas kinnistutel Viimsi metskond 254 (katastritunnus 71801:001:1417), Karjääri tee 1 (katastritunnus 71801:001:0270) ja Viimsi metskond 253 (katastritunnus 71801:001:1413). Kinnistud Viimsi metskond 254 ja Viimsi metskond 253 kuuluvad Eesti Vabariigile ning nende valitsejaks on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Karjääri tee 1 kinnistu kuulub keskkonnaloa omajale AS TREV-2 Grupp. Mäeeraldise pindala on 5,50 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 7,35 ha. Keskkonnaloale kantud kaevandatud maa kasutamise otstarbeks on maatulundusmaa (metsamaa). 3. KAALUTLUSED KORRASTAMISTINGIMUSTE ESITAMISEL 3.1. Täiendavad kaalutlused Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõike 1 ja § 81 alusel peab maavara kaevandamise keskkonnaloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekt) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab keskkonnaloa omaja 2(5) Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet keskkonnaloa omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest (juhul, kui see on hinnatud), keskkonnaloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Juhul, kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, arvestatakse ka Kaitseministeeriumi arvamust. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lõikes 9 sätestatud nõuetest. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lõike 5 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 alusel 10.02.2022 kirjaga nr DM-118639-2 kohaliku omavalitsusüksuse (Saku vald), maaomanike (RMK, AS TREV-2 Grupp) ning Kaitseministeeriumi arvamust Männiku XIX liivakarjääri korrastamistingimuste väljastamiseks, arvamuse andmise tähtajaga hiljemalt 11.03.2022. Saku Vallavalitsus palus 22.02.2022 kirjaga nr 6-4/28-2 pikendada vastamistähtaega kuni 28.03.2022 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.02.2022 dokumendina nr DM-118639-6). Keskkonnaamet pikendas 23.02.2022 kirjaga nr DM-118639-7 Saku Vallavalitsuse vastamise tähtaega kuni 28.03.2022. Saku Vallavolikogu nõustus 17.03.2022 otsusega nr 15 Männiku XIX liikvakarjääri korrastamistingimustega (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.03.2022 dokumendina nr DM-118639-9). RMK vastas 15.02.2022 kirjaga nr 3-1.1/845, et on nõus korrastamistingimustega (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.02.2022 dokumendina nr DM-118639-3). RMK palus kaaluda võimalust lisada täiendav tingimus, mis sätestab järgneva: „1.1.5.3. Metsa istutamiseks kasutatavad istikud peavad vastama keskkonnaministri 01.07.2016 määrusega nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“ kehtestatud nõuetele.“ Keskkonnaamet arvestab RMK esitatud ettepanekuga ning lisab nimetatud nõude korrastamistingimustesse. AS TREV-2 Grupp vastas 15.02.2022 kirjaga, et nõustub esitatud tingimustega (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.02.2022 dokumendina nr DM-118639-4). Kaitseministeerium vastas 18.02.2022 kirjaga nr 12-4/22/594, et nõustub Männiku XIX liivakarjääri korrastamistingimustega (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 21.02.2022 dokumendina nr DM-118639-5). Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 tuleb enne haldusakti andmist menetlusosalisele anda võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis 3(5) 21.04.2022 kirjaga nr DM-118639-10 AS-i TREV-2 Grupp arvamust Männiku XIX liivakarjääri korrastamistingimuste andmise otsuse eelnõule. AS TREV-2 Grupp vastas 21.04.2022 kirjaga, et on esitatud tingimustega nõus (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 21.04.2022 dokumendina nr DM-118639-11). 3.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ja § 27 lõike 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus (Männiku XIX liivakarjääri korrastamine) ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 loendisse ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine. Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut Männiku XIX liivakarjääri korrastamistingimuste andmisel. 3.3. Jäätmete kasutamine Maa-ala (karjääri) täitmisel sobivad püsijäätmed, mis ei sisaldaks ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide ning ei sisaldaks orgaanikat (oksad, lehed jms). Jäätmete hulgas, mida kasutatakse karjääri korrastamisel, ei tohi olla plasti jms jäätmeid, mis võivad klassifitseeruda püsijäätmeteks, kuid mille puhul tuleb vastavalt jäätmehierarhiale eelistada ringlusse võttu uute toodete valmistamisel. Piirväärtused on sätestatud keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ ning jäätmetes sisalduvate saasteainete leostuvuse piirväärtused määruse nr 21 lisas 2. Juhul, kui karjääri soovitakse täita mineraaljäätmetega, siis peab olema antud tegevus kantud keskkonnakaitseloale. Täitematerjalideks sobib süvendpinnas ja teetammimaterjal juhul, kui need jäätmed ei ole saastunud anorgaaniliste- ja orgaaniliste ainetega või ohtlike ainetega (nt maapinna saastumise, pestitsiidide või muude ohtlike ainete ladustamise ja kasutamise tõttu jne). Juhul, kui karjääri soovitakse täita tuhkadega, siis peab olema antud tegevus kantud keskkonnaloale, sest keskkonnaloaga määratakse kohustus kontrollida saasteainete leostuvust vastavalt piirväärtustele. 4(5) Juhul, kui karjääri tuuakse jäätmed, mida koheselt ei kasutata ära (kuhjatakse hunnikusse) maa- ala täiteks, tuleb jäätmete ladustamiseks omama krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks (jäätmeseadus § 983 lg 1). VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Teadmiseks: Kaitseministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Saku Vallavalitsus Anu Sihv spetsialist maapõuebüroo Tea Pärnik vanemspetsialist jäätmebüroo 5(5)