Siseministri määruste muutmine seoses politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (eriteenistuste ühtlustamine)

Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium 06.05.2022 nr 1-6/2518-1 Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (eriteenistuste ühtlustamine)“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (eriteenistuste ühtlustamine)“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: Eelnõu – 4 lehel Eelnõu seletuskiri – 9 lehel Arvamuse andmiseks: Andmekaitse Inspektsioon Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus MTÜ Päästeliit Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste Kaspar Lepper 6125016 Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 27.04.2022 SISEMINISTER MÄÄRUS 2022. a nr Siseministri määruste muutmine seoses politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (eriteenistuste ühtlustamine) Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 19 lõike 1, § 251 lõike 3 ja § 1086 lõike 9 ning päästeseaduse § 91 lõike 3 alusel. § 1. Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 20. detsembri 2007. aasta määruse nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäärus“ § 101 lõike 2 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt: „15) politsei taktikalise juhtimise andmekogu;“. § 2. Siseministri 12. septembri 2012. aasta määruse nr 10 „Nõuded vabatahtlikule merepäästjale, vabatahtliku merepäästja välja- ja täiendusõppele, vabatahtliku merepäästja tunnistusele ja vabatahtliku merepäästja eritunnusele ja selle kandmis e korrale“ muutmine Siseministri 12. septembri 2012. aasta määruses nr 10 „Nõuded vabatahtlikule merepäästjale, vabatahtliku merepäästja välja- ja täiendusõppele, vabatahtliku merepäästja tunnistusele ja vabatahtliku merepäästja eritunnusele ja selle kandmise korrale“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise korrale“; 2) määrust täiendatakse 21 . peatükiga järgmises sõnastuses: „21 . peatükk Vabatahtliku merepäästja tervisenõuetele vastavuse kontrollimise kord § 41 . Vabatahtliku merepäästja tervisekontroll (1) Vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija peab enne vabatahtliku merepäästjana tunnustamist läbima tervisekontrolli. Vabatahtlik merepäästja peab perioodiliselt läbima 1 tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks, kas isiku terviseseisund võimaldab tal tegutseda vabatahtliku merepäästjana. (2) Vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtlik merepäästja tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude täitmist ühel järgmistest viisidest: 1) esitades kehtiva mootorsõidukijuhi tervisetõendi; 2) esitades relvaseaduse §-s 351 sätestatud kehtiva tervisetõendi; 3) vastates tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku päästja või abipolitseinikuna tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtlik u päästja või abipolitseiniku tervisenõuetele. (3) Vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtliku merepäästja võib suunata erakorralisse tervisekontrolli politseiametniku põhjendatud taotluse alusel. (4) Tervisekontroll tehakse vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtlik u merepäästja kulul.“. § 3. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 6 lõike 2 punktis 9 asendatakse sõnad „riigipiiri valvamise korraldamise“ sõnadega „politsei taktikalise juhtimise“. § 4. Siseministri 25. septembri 2018. aaasta määruse nr 22 „Riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruses nr 22 „Riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu põhimäärus“; 2) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „riigipiiri valvamise korraldamise“ sõnadega „politsei taktikalise juhtimise“; 3) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord läbi reageeriva ressursi planeerimise ja haldamise ning politsei pädevusse kuuluvate ja politseile saabuvate operatiivteadete ja - sündmuste registreerimise, taktikalise juhtimise ja lahendamise korraldamise.“; 4) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogu koosneb järgmistest andmestikest: 1) reageeriva ressursi planeerimise ja haldamise andmed; 2) operatiivteadete ja -sündmuste lahendamise andmed; 3) reageeriva ressursi planeerimise ja haldamisega seotud toimingute andmed; 4) reageeriva ressursi planeerimise ja haldamisega seotud isikute andmed; 2 5) tehniliste seire- ja valveseadmete seireinfo; 6) riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed.“; 5) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Reageeriva ressursi planeerimise ja haldamisega seotud toimingute andmed“ 6) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 1 ja § 5 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, riigipiiri valvamise l ja piirirežiimi tagamisel“; 7) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „andmed“ sõnadega „ja tehtud salvestised“; 8) paragrahvi 4 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „VIN/HIN-kood“ tekstiosaga „, värvus, pardanumber, veesõiduki nimi“; 9) paragrahvi 4 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „liik,“ sõnadega „objektil tegevuse eest vastutava juriidilise isiku nimi ja registrikood ning“; 10) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõnad „riigipiiri valvamiseks ja piirirežiimi“ sõnadega „avaliku korra“; 11) paragrahvi 4 lõike 51 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „riigipiiri valvamisele ja piirirežiimi“ sõnadega „avaliku korra“; 12) paragrahvi 5 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Reageeriva ressursi planeerimise ja haldamisega seotud isikute andmed“ 13) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „struktuuriüksus“ tekstiosaga „, põhitöö liik“; 14) paragrahvi 6 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „tuvastatud“ tekstiosaga „isikute, sõidukite ja“; 15) määruse 2. peatükki täiendatakse §-dega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „§ 61 . Riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed Riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) teataja ees- ja perekonnanimi; 2) teataja kontaktandmed; 3) tegevuse toimumise aeg ja koht; 4) tegevuse kirjeldus ja selle asjaolud. § 62 . Avaliku koosoleku või ürituse andmed Avalikust koosoleku või ürituse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) eesmärk; 3 2) pidamise koht ja, kui see on teada, liikumismarsruut; 3) osavõtjate eeldatav arv; 4) alguse ja eeldatava lõpu kuupäev ja kellaaeg; 5) korraldaja ees- ja perekonnanimi ja isikukood või sünniaeg ning sidevahendi andmed, samuti selle mittejuriidilisest isikust ühenduse nimi, kelle nimel koosolek korraldatakse; 6) juriidilise isiku nimi ja registrikood, juriidilise isiku eest koosoleku korraldaja õigusi teostava isiku nimi ja isikukood või sünniaeg ning sidevahendi andmed; 7) korrapidaja nimi ja isikukood; kui korda peab turvaettevõtja, siis tema nimi ja registrikood ning sidevahendi andmed; 8) teave koosolekul kasutatavate heli- või valgustusseadmete kohta; 9) teave koosoleku pidamiseks püstitatavate telkide, lavade, tribüünide või muude suuremõõtmeliste konstruktsioonide kohta.“; 16) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega 15–18 järgmises sõnastuses: „15) liikluskindlustuse register; 16) rahvastikuregister; 17) kinnistusraamat; 18) liiklusregister.“; 17) paragrahvi 10 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ja § 5 lõikes 3“ tekstiosaga „, § 5 lõikes 3 ja §-s 61 “; 18) paragrahvi 10 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Pärast säilitustähtaja möödumist kustutatakse andmed andmekogust.“; 19) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva määruse §-s 62 nimetatud andmed säilitatakse andmekogus kolm aastat andmete andmekogusse kandmisest arvates.“. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2022. aastal. Kristian Jaani siseminister Tarmo Miilits kantsler 4  Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (eriteenistuste ühtlustamine)“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on teha vajalikud muudatused politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõuga 508 SE (edaspidi eelnõu 508 SE) tehtavaid muudatusi Eelnõu peamine eesmärk on viia politsei ja piirivalve seaduses (edaspidi PPVS) sätestatud riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu (edaspidi KILP) nimetus ja asutamise eesmärk ning sellesse kantavate andmete loetelu vastavusse KILP-i kasutusvõimalustega ja eelnõuga 508 SE tehtavate muudatustega. KILP võetakse kasutusse kogu politsei reageeriva ressursi planeerimiseks ja haldamiseks ning politsei pädevusse kuuluvate ja politseile saabuvate teadete ja sündmuste taktikaliseks juhtimiseks ning nende lahendamise korraldamiseks. Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu põhimäärus“ muudatused on jätk 2019. ja 2020. aastal tehtud muudatustele, mille ga hakati politsei reageeriva ressursi planeerimise ja haldamise andmeid KILP-is töötlema. Praegu on politsei reageeriva tegevuse andmestik kajastatud ka politsei infosüsteemis (edaspidi POLIS). Reageeriva ressursi planeerimisele ainult KILP-is minnakse üle järk-järgult ja eelduslikult viiakse arendustööd lõpule 2023. aasta suvel. Seega ei muudeta eelnõuga siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrust nr 92 „Politsei andmekogu põhimäärus“, sest KILP-is ei ole võimalik kogu reageerivat ressurssi planeerida ja hallata ilma POLIS-e paralleelse toimimiseta. Alates 2023. suvest töödeldakse POLIS-e reageeriva tegevuse andmestikus ainult süütegude ennetamiseks, avastamiseks, tõkestamiseks ja menetluseks vajalikke andmeid. Pärast eelnõu jõustumist uuendatakse riigi infosüsteemi haldussüsteemis RIHA KILP-i puudutavat teavet. Eelnõu teine eesmärk on muuta tervisekontrolli läbimise kord vabatahtlikele merepäästjate le paindlikumaks: edaspidi saavad nad tõendada, et nad vastavad tervisenõuetele, ka mõne muu lubatud tervisetõendiga, näiteks abipolitseiniku, kaitseliitlase, politseiniku või relvaloa tervisetõendiga. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi õigusnõ unik Kaspar Lepper ([email protected]) koostöös Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosako nna piirihaldusbüroo juhtivpiiriametniku Annika Lauguga (tel 614 9191, annika.lauk@politsei. ee). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on töötatud välja, et rakendada eelnõuga 508 SE tehtavaid muudatusi. Eelnõuga muudetakse järgmisi siseministri määruseid: 1 1) siseministri 20. detsembri 2007. aasta määrus nr 83 „Piirikontrolli andmekogu põhimäär us “ (edaspidi piirikontrolli andmekogu põhimäärus) avaldamismärkega RT I, 12.03.2019, 40; 2) siseministri 12. septembri 2012. aasta määrus nr 10 „Nõuded vabatahtlikule merepäästjale, vabatahtliku merepäästja välja- ja täiendusõppele, vabatahtliku merepäästja tunnistusele ja vabatahtliku merepäästja eritunnusele ja selle kandmise korrale“ avaldamismärke ga RT I, 28.08.2020, 9; 3) siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrus nr 36 „Hädaabiteadete menetle mise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ (edaspidi hädaabiteadete menetlemise andmekogu põhimäärus) avaldamismärkega RT I, 30.09.2020, 3; 4) siseministri 25. septembri 2018. aasta määrus nr 22 „Riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu põhimäärus“ (edaspidi KILP-i põhimäärus) avaldamismärkega RT I, 10.01.2020, 7. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist, millest viimases on sätestatud määruse jõustumine. Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse piirikontrolli andmekogu põhimäärust. Piirikontrolli andmekogu põhimääruse § 10 1 lõikes 2 on loetelu andmekogudest, mille ga piirikontrolli andmekogu andmeid vahetab. Loetelus ajakohastatakse KILP-i nimetus politsei taktikalise juhtimise andmekoguks. Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse siseministri 12. septembri 2012. aasta määrust nr 10 „Nõuded vabatahtlikule merepäästjale, vabatahtliku merepäästja välja- ja täiendusõppele, vabatahtlik u merepäästja tunnistusele ja vabatahtliku merepäästja eritunnusele ja selle kandmise korrale“. Praegu on vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtliku merepäästja tervisekontrolli nõuded sätestatud seaduses, kuid eelnõuga 508 SE anti tervisenõuete le vastavuse kontrollimise korra kehtestamise pädevus siseministrile. Kehtiva PPVS-i § 1088 lõike 1 kohaselt peab vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija enne vabatahtlik u merepäästjana tunnustamist läbima tervisekontrolli. Kui tervisekontrollist on möödunud viis aastat, peab vabatahtlik merepäästja läbima uue tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks, kas isiku terviseseisund võimaldab tal tegutseda vabatahtliku merepäästjana. Võrreldes kehtiva PPVS-iga kaotab siseminister nõude, et vabatahtlik merepäästja peab viie aasta pärast läbima uue tervisekontrolli. Perearst lähtub tervisetõendi kehtivusaja määramis e l iga inimese terviseseisundist ja objektiivsetest asjaoludest (isiku vanus, ilmnenud tervisehä ired jms). See muudatus vähendab märkimisväärselt tervisekontrolli läbimise sagedust. Samas , samamoodi kehtiva korraga sätestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, et politseiametniku põhjendatud taotluse alusel võib vabatahtliku merepäästja suunata erakorralisse tervisekontrolli, kui see osutub vajalikuks. Kehtiva PPVS-i §-s 1088 on sätestatud vabatahtliku merepäästja tervisekontrolli perioodilis us, erakorralisse tervisekontrolli suunamise võimalus, nõuetele vastavuse tõendamine mootorsõidukijuhi tervisetõendiga ning see, et tervisekontroll tehakse vabatahtlik uks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtliku merepäästja kulul. Edaspidi on võimalik tervisekontrolli nõuetele vastavust tõendada lisaks mootorsõidukijuhi tervisetõendile ka relva soetamisloa ja relvaloa taotlemisel antud tervisetõendiga, või kui isik on tegevväelane, politseiametnik, vanglateenistuse ametnik, vabatahtlik päästja või abipolitseinik, sellega, et tema terviseseisund vastab temale kehtestatud nõuetele. 2 Samuti aktsepteeritakse edaspidi kehtivat meremehe tervisetõendit, mis on antud Vabariigi Valitsuse 16. märtsi 2005. aasta määruse nr 51 „Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutuses õppija ja mereõppeasutusse õppima asuja tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendite vormid“ alusel. Meremehe tervisetõend antakse meremehele tõendamaks, et ta on füüsiliselt ja psüühiliselt võimeline täitma töö- ja päästeülesandeid ning tal ei ole tervisehäiret või terviseseisundit, mis võib seada ohtu tema enda või teiste isikute elu ja tervise. Tervisekontrolli peab üldjuhul läbima iga kahe aasta järel. Kui vabatahtliku merepäästja tervisenõuete täitmist kinnitatakse mootorsõidukijuhi tervisetõendiga, ei eelda see, et isikul on mootorsõiduki juhiluba – kasutatakse vaid sama tõendi vormi. Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse hädaabiteadete menetlemise andmekogu põhimäärust. Hädaabiteadete menetlemise andmekogu põhimääruse § 6 lõikes 2 on loetelu andmekogudest, mis esitavad hädaabiteadete menetlemise andmekogusse andmeid. Loetelus ajakohastatakse KILP-i nimetus politsei taktikalise juhtimise andmekoguks. Eelnõu § 4 kohaselt muudetakse KILP-i põhimäärust. KILP-i üldregulatsioon sätestati PPVS-is 19. juunil 2017. aastal vastu võetud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seadusega1 . Regulatsioon jõustus 1. oktoobril 2017. aastal. KILP-i peamine eesmärk oli toetada idapiiri väljaehitamist ja valvamist IT-lahendustega. KILP-iga loodi võimalus seirata reaalajas idapiiril toimuvat, teha vajalikke analüüse ja planeerida ressursse, et tagada tõhus piiriturvalisus ning ennetada, avastada ja takistada ebaseaduslikku piiriületust ning piiriülest kuritegevust. 15. märtsil 2019. aastal jõustus isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 2 , millega muu hulgas muudeti KILP-i sätteid. Muudatus tehti, sest KILP-i riigipiiri valvamiseks vajalik u ressursi planeerimise osa arendus oli funktsionaalne ja sobis lisaks riigipiiri valvamise vajadusele ka teistele politsei reageerivatele ressurssidele. Seetõttu oli kõikide PPA patrullide komplekteerimine mõistlik viia ühtsesse infosüsteemi, mis oli senisest funktsionaals e m. Seetõttu oli kõikide Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) patrullide komplekteerimine mõistlik viia ühtsesse infosüsteemi, mis oli senisest funktsionaalsem. Sellest lähtudes sätestati 15. märtsil 2019. aastal jõustunud muudatustega, et KILP-i kantakse kogu PPA reageeriva ressursi ja selle haldamisega seotud andmed. Reageeriva ressursi all peetakse silmas politsei operatiivtegevusse kaasatud ametnikke ja vahendeid. Ressurss koosneb isikutest ning neile väljastatud teenistusrelvadest, erivahenditest, sõidukitest ja muust varustusest, mis on vajalik ud teenistusülesannete täitmiseks. Ressursi haldamine on näiteks patrulli komplekteerimine ja varustuse määramine püstitatud ülesannete põhjal. Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse KILP-i põhimääruse pealkirja. KILP on edaspidi politsei taktikalise juhtimise andmekogu. Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse KILP-i asutamise sätet, sest muutub KILP-i nimetus. Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse KILP-i pidamise eesmärki. Eesmärgi ajakohastamine ei mõjuta riigipiiri valvamiseks loodud andmekogu funktsioone. Samas loob see lisaväärtust PPA 1 RT I, 06.07.2017, 2. 2 RT I, 13.03.2019, 2. 3 ressursside tõhusamaks kasutamiseks, mis mõjutab ka välispiiril toimuvate sündmuste lahendamist. KILP-i kantakse ka edaspidi riigipiiri valvamisega seotud toimingute ja isikute andmed, riigipiiri valvamise tehniliste seire- ja valveseadmete seireinfo ning välisp iir i valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed. Selleks, et KILP-is andmete töötlemise eesmärk oleks selgem, arusaadavam ja läbipaistvam, muudetakse KILP-i eesmärki, et see kataks ära kogu PPA ressursside ja sündmuste haldamise. Seetõttu ei ole enam mõistlik tuua eesmärgina eraldi välja riigipiiri valvamist, piirirežiimi tagamist ning piiriolukorra st ülevaate saamist, sealhulgas piirirahu hoidmist, sest see on ainult osa KILP-i eesmärgist. Eelnõu § 4 punktiga 4 muudetakse KILP-i põhimääruse § 3 lõiget 2, milles on sätestatud KILP-i andmestikud. Lisaks reageeriva ressursi ja selle haldamisega seotud andmetele on KILP-is praegu riigipiiri valvamisega seotud andmestikud, näiteks riigipiiri valvamise toimingute andmed, riigipiiri valvamise toimingutega seotud isikute andmed ning riigip iir i valvamise tehniliste seire- ja valveseadmete seireinfo. Eelnõuga 508 SE laiendatakse KILP-i ülesehitust ning edaspidi on selles ka PPA pädevusse kuuluvate operatiivteadete ja -sündmuste lahendamisega seotud andmed. Kehtiva KILP-i põhimääruse järgi kantakse KILP-i reageeriva ressursi haldamisega seotud andmed. Sõnastust täpsustatakse ning eristatakse reageeriva ressursi planeerimise ja haldamisega seotud toimingute ja isikute andmeid. Toimingud hõlmavad kontrollitud sõidukeid, aadresse ja objekte ning isikud teenistujaid, praktikante, vabatahtlikke ja isikuid, mis või kes on saanud avaliku korra tagamisel teatavaks. Andmestik ud ei ole uued. Ka praegu kantakse KILP-i reageeriva ressursi väljapaneku andmed, mis puudutavad teenistujaid, vabatahtlikke (abipolitseinikuid), praktikante ning teisi avaliku sektori asutuse ja välisriigi isikuid, kes osalevad avaliku korra, riigipiiri valvamise ja piirirežiimi tagamisel. Samuti kantakse kehtiva KILP-i põhimääruse § 4 lõike 2 punkti 7 kohaselt KILP-i teate ja sündmusega seotud isiku andmed, mis on saanud avaliku korra tagamisel teatavaks. Muudatusega eristatakse need andmeid ka KILP-i andmestikes. Eelnõu § 4 punktidega 5, 6 ja 10–12 tehakse tehnilised muudatused KILP-i põhimääruse § 4 pealkirjas, § 4 lõike 1 punktis 1, § 4 lõikes 5, § 4 lõikes 51 , § 5 pealkirjas ja § 5 lõikes 2. KILP-i kantakse endiselt riigipiiri valvamise ja piirirežiimi tagamisega seotud toimingute ja isikute andmed, kuid see on ainult osa KILP-i funktsionaalsusest ja neid eesmärke ei tooda eraldi esile. Eelnõu § 4 punktiga 7 täiendatakse KILP-i põhimääruse § 4 lõike 2 punkti 6. Kehtiva punkti 6 kohaselt kantakse KILP-i sündmuse lahendamise andmed. Kehtiv sõnastus on üldine ja seda täpsustatakse selliselt, et KILP-i kantakse ka sündmuse lahendamisel tehtud salvestis juhul, kui see on tehtud. Tegu ei ole tõendiga süüteomenetluses, vaid sündmuse lahendamise teabega, näiteks foto tuvastatud välisriigi sõjalaevast või tuvastamata isiku toimepandud ebaseaduslik u riigipiiri ületamise asukohas tehtud foto huvipakkuvast esemest. Eelnõu § 4 punktiga 8 täiendatakse KILP-i põhimääruse § 4 lõike 3 punktis 1 sätestatud kontrollitud sõiduki või veesõiduki andmeid. Praegu kantakse KILP-i veesõiduki HIN-kood, mis on sarnaselt sõiduki VIN-koodile unikaalne kood, mis on märgitud veesõidukile. Lisaks HIN-koodile kantakse KILP-i edaspidi veesõiduki pardanumber ja nimi. Eelnõu § 4 punktiga 9 täiendatakse KILP-i põhimääruse § 4 lõike 3 punktis 2 sätestatud kontrollitud objekti andmeid. Praegu kantakse KILP-i kontrollitud objekti aadress või asukoht, liik ja lisateave. Õigusselguse eesmärgil sätestatakse, et KILP-i kantakse ka objektil tegevuse eest vastutava juriidilise isiku nimi ja registrikood. Seda teavet kantakse KILP-i praegu lisateabena, kuid selguse eesmärgil tuuakse see KILP-i põhimääruses eraldi esile. Eelkõige on silmas peetud migratsioonijärelevalvet ehitusobjektidel ja tegu on ehitusettevõtja andmetega, mis on konkreetse objektiga seotult riiklikus ehitisregistris kui avalik teave. 4 Eelnõu § 4 punktiga 13 täiendatakse KILP-i põhimääruse § 5 lõike 1 punkti 3. Punktis 3 on sätestatud, et KILP-i kantakse teenistuja ametinimetus, struktuuriüksus ja tunnuskood. Edaspidi kantakse KILP-i ka teenistuja põhitöö liik, näiteks analüütik, otsingu- ja päästetööde patrull või piirivalveametnik. Teenistuja põhitöö liik määratakse PPA-s, ja kui see on KILP-is kajastatud, on võimalik sellega reageeriva ressursi planeerimisel arvestada. Eelnõu § 4 punktiga 14 täiendatakse KILP-i põhimääruse § 6 punkti 4, mille järgi kantakse KILP-i riigipiiri valvamisel tehniliste seire- ja valveseadmetega avastatud ja tuvastatud objektide andmed. Muudatusega hõlmatakse ka tuvastatud isikud ja sõidukid. KILP-i asutamisel selgitati, et sätte eesmärk on kanda KILP-i seire- ja valveseadmetega avastatud ja tuvastatud objektide andmed, st millised objektid avastati ja tuvastati häirele reageerimis e l, näiteks liikuv kogu Peipsi järvel, kahtlased pakid metsas või liikuv kogu, mis tekitas andurites häire. Arvestades, et KILP-i põhimääruse teistes sätetes on eristatud isikuid, sõidukeid ja objekte, tuleb õigusselguse eesmärgil täiendada ka § 6 punkti 4. Andmete kogumine on jätkuvalt vajalik, et ennetada ja avastada ebaseaduslikk u piiriületust, tuvastada isikuid, sõidukeid ja objekte, korraldada rikkujate kinnipidamist, planeerida teenistuseks vajalikk u ressurssi ning tõkestada piiriülest kuritegevust. Eelnõu § 4 punktiga 15 täiendatakse KILP-i põhimääruse 2. peatükki §-dega 61 ja 62 . Paragrahvis 61 sätestatakse andmed, mis kantakse KILP-i juhul, kui PPA-d teavitatakse riigip iir i valvamist takistavast või piirirahu häirivast tegevusest. Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määrusega nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ kinnitatud „Piirirežiimi eeskirja“ (edaspidi piirirežiimi eeskiri) punkti 52 kohaselt peavad kõik isikud teavitama PPA-d piirivööndis tehtavatest lõhkamistöödest, õppustest, võistlustest ja muudest üritustest, mis võivad takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Ka kehtiva KILP-i põhimääruse § 3 lõike 2 punkti 4 kohaselt kantakse KILP-i riigipiiri valvamist takistava või piirirahu häiriva tegevuse andmed, kuid seni ei ole sätestatud KILP-i kantavate andmete täpset koosseisu. Paragrahvis 62 sätestatakse andmed, mis kantakse KILP-i juhul, kui PPA-d teavitatakse avalikust koosolekust või üritusest. Korrakaitseseaduse kohaselt tuleb PPA-d teavitada avalikust koosolekust või üritusest ja selles on nähtud ette ka esitatavad andmed. PPA-s registreeritud avalike koosolekute teave on avalik ja kättesaadav PPA veebisaidil. Juhul kui PPA-d on koosolekust või üritusest teavitatud, kantakse teate andmed edaspidi KILP-i. Tegu on andmetega, mis esitatakse PPA-le juba praegu ja mida PPA kasutab reageeriva ressursi planeerimiseks. Edaspidi kantakse need andmed KILP-i, et PPA saaks reageerivat ressurssi planeerida ühes infotehnoloogilises keskkonnas. Eelnõu § 4 punktiga 16 täiendatakse KILP-i põhimääruse § 7 lõiget 2 nelja andmekoguga, millega KILP andmeid vahetab. Need on liikluskindlustuse register, rahvastikuregiste r, kinnistusraamat ja liiklusregister. KILP-i põhimääruse § 7 lõikes 2 on loetletud andmekogud, millega KILP on liidestatud. Kuna KILP-i eesmärke on laiendatud, on vajalik tagada andmevahetus nelja lisanduva andmekoguga. Andmevahetuses järgitakse avaliku teabe seaduses sätestatud põhimõtet, et samade andmete kogumiseks ei asutata eraldi andmekogusid. Loetletud andmekogudega liidestamist on vaja selleks, et tagada KILP-i toimimine, pidamine ja andmete terviklus. Andmeid vahetatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik KILP-i pidamise tervikluse tagamiseks ja seotud KILP-i pidamise eesmärgiga. Liidestamine muudab andmevahetuse lihtsamaks. Andmeid edastatakse KILP-i ja teise andmekogu vahel infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu. Tegu on andmekogudega, mida PPA kasutab igapäevaselt oma ülesannete täitmiseks. Üksikisiku jaoks 5 tema andmete töötleja ei muutu ja PPA ei töötle lisaandmeid. Loetelu on vaja täiendada, kuna PPA jaoks muutub andmete kasutamise koht, selleks on edaspidi KILP. Liikluskindlus tuse registri ja liiklusregistri andmete töötlemine on eelkõige seotud patrullide väljapanekuga ja liiklusjärelevalve teostamisega. Kinnistusregistri ja rahvastikuregistri andmete töötlemine on eelkõige vajalik PPA-le laekuvate teadete ja sündmuste lahendamiseks. Eelnõu § 4 punktidega 17–19 muudetakse ja täiendatakse andmete säilitamise regulatsioo ni. Piirirežiimi eeskirja kohaseid teavitusi säilitatakse KILP-is ikka kümme aastat. Arvestades, et teavituse andmed esitatakse selgelt KILP-i põhimääruse uues paragrahvis, tuleb selle paragrahviga täiendada ka andmete säilitamise sätet. Andmete säilitamine on vajalik, et tagada riigipiiri valvamise ja avaliku korra tagamise planeerimine, ning selleks, et oleks võimalik näha, millised teenistujad on millisteks ülesanneteks planeeritud. Teise muudatusena sätestatakse avaliku koosoleku või ürituse andmete säilitamise tähtajaks kolm aastat. Andmete säilitamine on vajalik, et tagada avaliku korra tagamise planeerimine, ning selleks, et oleks võimalik näha, millised, kui paljud ja millise varustusega teenistujad on reageerivaks ressursiks planeeritud. Avalikud üritused ja koosolekud on seotud erinevate asukohtade ja objektidega ning kolm aastat on optimaalne aeg, pärast mida ei ole avaliku koosoleku või ürituse andmeid eesmärgipärane reageeriva ressursi planeerimiseks kasutada. Kolmanda muudatusena jäetakse KILP-i põhimäärusest välja KILP-i arhiivi regulatsioon ja sätestatakse, et pärast säilitustähtaja möödumist kustutatakse andmed KILP-ist. Andmete arhiivi kandmine ei ole vajalik, sest kümme aastat on piisav aeg, et PPA-l oleks ülevaade planeeritud ressursist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1 KILP-i muudatused Sihtrühm: Muudatus avaldab mõju PPA-le Kõiki reageeriva ressursi planeerimise ja haldamise andmeid ning politsei pädevusse kuuluva te ning politseile saabuvate operatiivteadete ja -sündmuste registreerimise ning nende taktikalise juhtimise ja lahendamise korraldamisega seotud andmeid hakatakse edaspidi haldama ühes infotehnoloogilises keskkonnas. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele KILP-i nimetuse muutmise ning selle asutamise eesmärgi ja sellesse kantavate andmete loetelu täpsustamisega tagatakse andmete töötlemise eesmärgipärasus, selgus ja läbipaistvus. Muudatuste järel on KILP-i eesmärk selgem ja arusaadavam ning selles töödeldavate andmete täpsustamine võimaldab saada paremini aru andmete töötlemise vajalikkusest. KILP-i eesmärk on planeerida ja hallata kogu politsei reageerivat ressurssi ühes infotehnoloogilises keskkonnas, registreerida politsei pädevusse kuuluvad ning politseile saabuvad operatiivteated ja -sündmused, juhtida taktikaliselt operatiivsündmusi ja korraldada nende lahendamist. 6 KILP võimaldab üle minna digitaalsele patrullide planeerimisele ja arvestusele. See tähendab, et kogu patrulli ajal kogutavat infot saab algusest peale digitaalselt töödelda ja hallata. Siiani on käsitsi koostatud igal aastal keskmiselt 75 000 patrull- lehte, mille andmeid ei ole võima lik otse töödelda, vaid töötlemine eeldab andmete digiteerimist, mis on väga aja- ja ressursimahukas. KILP-i kasutamine muudab info kogumise ja töötlemise operatiivseks ja tõhusamaks. KILP loob võimaluse saada reaalajas ülevaade kõikidest PPA hallatavate st sündmustest ja nende andmestikest ning sündmusega seotud ressurssidest. Seni on saadud ülevaade eraldi iga päev käsitsi kogutavatest aruannetest. KILP-i kasutamise ja arendamise ga hoiab PPA kokku aega, mis kuluks sündmuste, ressursside ja teadete käsitsi sisestamisele ja aruannete koostamisele, ning ametnikel on võimalik pühenduda rohkem sündmuse ja pöördumise sisulisele lahendamisele. See tõhustab PPA tööd. Lisaks võimaldab KILP automatiseerida statistiliste aruannete koostamise ja ametnike tegelik u tööaja arvestuse. Digiteerides igapäevase tööülesannete planeerimise, statistika kogumise ja edastamise, tegeliku tööaja sisestamise ning operatiivinfo töötlemise, hoiab PPA kokku umbes 240 töötundi päevas. Edaspidi on tegevus automatiseeritud ja PPA ametnikud saavad keskenduda sisulisele tööle. Kui kasutada KILP-i kogu politsei reageeriva ressursi planeerimiseks ja haldamiseks ning politsei pädevusse kuuluvate ning politseile saabuvate operatiivteadete ja -sündmuste lahendamiseks, väheneb andmete dubleerimine. KILP võimaldab andmeid operatiivse lt kasutada ning PPA-l on edaspidi reaalajas ülevaade olukorrast, sündmuste lahendamisest ja ressurssidest. KILP-iga on andmestik ühes süsteemis, mis võimaldab teha paremaid juhtimisotsuseid. Samuti ühtlustuvad tööprotsessid ja paraneb andmekvaliteet. See kõik võimaldab PPA-l planeerida paremini oma tööd ja töötada tõhusamalt selleks, et Eesti oleks turvaline. Kavandatava muudatuse tulemusena suureneb inimeste kindlus- ja turvatunne. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatav muudatus avaldab mõju sise- ja piiriturvalisusele. KILP-iga on loodud võimekus seirata, avastada, tuvastada, jälgida ja mõista ebaseaduslikku piiriülest tegevust, teha vajalikke analüüse ning planeerida ressursse, et tagada tõhus piiriturva lisus ning ennetada, avastada ja takistada ebaseaduslikku piiriületust ning piiriülest kuritegevust. Kuna KILP-i eesmärk on planeerida ja hallata kogu politsei reageerivat ressurssi ühes infotehnoloogilises keskkonnas, registreerida politsei pädevusse kuuluvad ning politseile saabuvad operatiivteated ja -sündmused ning juhtida taktikaliselt operatiivsündmusi ja korraldada nende lahendamist, saavutatakse tõhusa teabehanke ja andmeanalüüsi võimekusega siseturvalisus ja piirijulgeo lek. KILP võimaldab andmeid operatiivselt kasutada ning PPA-l on edaspidi reaalajas ülevaade olukorrast, sündmuste lahendamisest ja ressurssidest. KILP-i arendamisega tekib erinevate l juhtimistasanditel politseisündmuste lahendamise ülevaade ja see tõhustab politsei tööd. Mõju ulatus on keskmine, sest KILP-i kasutamine vähendab PPA halduskoormust. KILP võimaldab digitaalset patrullide planeerimist ja arvestust. KILP-i kasutamine muudab info kogumise ja töötlemise operatiivseks. Mõju sagedus ja sihtrühma suurus on väikesed, sest muudatused puudutavad PPA-d. Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna eelduslikult tõhustub PPA reageeriva ressursi planeerimine ja haldamine ning politsei pädevusse kuuluvate ja politseile saabuvate operatiivteadete lahendamine 7 Mõju valdkond: mõju isikuandmete töötlemisele Eelnõul on kaudne mõju andmesubjekti õigustele, mis tulenevad andmete pärimise õigusest ja õigusest andmete kaitsele. Samas ei too isikuandmete töötlemine KILP-is isikutele kaasa otseseid tagajärgi. Suur osa KILP-i andmetest on seotud teenistusküsimuste ga. Juurdepääsuõiguste korrektne andmine ja KILP-i kasutajate koolitamine aitab tagada isikuandmete kaitset. Vastutav töötleja peab tagama, et juurdepääs andmetele oleks kooskõlas andmetöötluse ja isikuandmete kaitse põhimõtetega. KILP-ile juurdepääsu õigus antakse ja andmeid väljastatakse üksnes põhjendatud juhul, kui selleks on õigusaktist tulenev alus. Isikuandmeid sisaldava teabe töötlemisel tuleb järgida kõiki asjakohaseid õigusakte ja menetlusnorme. Arvestades Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. aasta määrust nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“, on KILP-i turbeaste keskmine ehk M. Turvaklass iks on andmete käideldavuse alusel määratud K2, terviklikkuse alusel T2 ja konfidentsiaals use alusel S2. Arendustööde lõpuleviimisel 2023. aasta suvel arendatakse KILP-i käideldavuse tase K3-le. KILP-i põhimääruse muudatust on valdavalt vaja selleks, et töödelda PPA teenistujate andmeid. Samas töödeldakse operatiivteadete ja -sündmuste korral ka füüsiliste isikute andmeid Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse3 tähenduses. Töödeldakse üksnes nende füüsiliste isikute andmeid, kes on sündmusega seotud. Andmeid töödeldakse nii ka praegu ja eelnõuga see ei muutu. Muutub vaid andmete töötlemise koht. Seega ei too KILP-is andmete töötlemine kaasa suurt ohtu isikuandmete kaitsele, mistõttu ei ole vaja teha isikuandmete kaitse üldmäär use artiklis 35 sätestatud mõjuhinnangut. 4.2 Vabatahtliku merepäästja tervisetõendi muudatus Sihtrühm: PPA on sõlminud merepäästetöö korraldamiseks tsiviilõigusliku lepingu 33 mittetulundusühinguga, kes koondavad ca 500 vabatahtlikku merepäästjat. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Vabatahtliku merepäästjana tegutsemiseks peab isik vastama vabatahtliku merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele, läbima vähemalt baasõppe ja sooritama arvestuse ning tema tervislik seisund peab võimaldama tegutseda vabatahtliku merepäästjana. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb tervisekontroll läbida iga viie aasta järel. Edaspidi ei ole tervisetõendil ajalist piirangut, vaid lähtutakse perearsti ekspertarvamusest isiku terviseseis und i kohta, ehk kui perearst on andnud isikule pikema kehtivusajaga tervisetõendi, siis seda aktsepteeritakse vabatahtliku merepäästjana tegutsemisel. Samuti on edaspidi võima lik tervisekontrolli nõuetele vastavust tõendada lisaks mootorsõidukijuhi tervisetõendile ka relva soetamisloa ja relvaloa taotlemisel antud tervisetõendiga, või kui isik on tegevväela ne, politseiametnik, vanglateenistuse ametnik, vabatahtlik päästja või abipolitseinik, sellega, et tema terviseseisund vastab temale kehtestatud nõuetele. Tervisekontrolli läbimine ja oma tervise jälgimine kaitseb vabatahtlikku ennast ja isikuid, keda merel abistatakse. Jätkuvalt võib politseiametniku põhjendatud taotluse alusel suunata vabatahtliku merepäästja erakorralisse tervisekontrolli, kui see osutub vajalikuks. Muudatuse sihtrühmas on isikud, kelle kohta võib eeldada, et nad reageerivad tegevust takistava tervisemure ilmnemisele, sõltumata kehtiva tervisetõendi olemasolust. Seega pakub muudatus 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88. 8 vajalikku paindlikkust, aga eelduslikult ei suurenda riski, et vabatahtliku merepäästjana tegutseb isik, kelle terviseseisund seda ei võimalda. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Eelnõu rakendamiseks vajaliku KILP-i infotehnoloogilise arenduse kulud kantakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT) eelarvest ning PPA personali- ja majanduskulud PPA eelarvest. Vabatahtlike merepäästjate tervisetõend ite muudatuse rakendamine ei eelda lisakulusid. Eelnõu rakendamine ei too kaasa lisakulusid ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2022. aastal. Määruse jõustumise kuupäev on seotud eelnõu 508 SE kavandatud jõustumise ajaga. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valits use reglement“ § 6 lõike 1 kohaselt eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, PPA-le, SMIT-ile, MTÜ-le Päästeliit ning MTÜ-le Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste. 9