RIIGIVARA TASUTA VÕÕRANDAMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Ragne Tehver, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Sakala tn 22 / Tatari tn 8, asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR RAGNE TEHVER NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1800 RIIGIVARA TASUTA VÕÕRANDAMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED Selle notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Ragne Tehveri notaribüroos Tallinnas, Sakala tn 22 / Tatari tn 8, asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes, seitsmeteistkümnendal mail kahe tuhande kahekümne teisel aastal (17.05.2022) ning selles notariaalaktis osalejad on EESTI VABARIIK, edaspidi Võõrandaja, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi, registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel, Evelin Paju, isikukood 47908130297, kes on tõestajale tuntud isik, Kaitseliit, registrikood 74000725, aadress Toompea tn 8, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omandaja, mille esindajana tegutseb Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, isikukood 36402152769, kes on tõestajale tuntud isik, edaspidi koos nimetatud Osalejad või Pooled. Notariaalakti tõestaja kontrollis Poolte õigusvõime, osalejate teo- ja otsusevõime ning esindajate volitused. Notariaalakti tõestaja kontrollis Vabariigi Valitsuse 28.04.2022 korralduse nr 134 ja kaitseministri 11.05.2022 käskkirja nr 108 alusel asjaolu, et Võõrandajale on antud luba Lepingu eseme võõrandamiseks. Notariaalakti tõestaja kontrollis Omandaja poolt Lepingu eseme kui riigivara omandamise kohta otsustuse tegemise Kaitseliidu Keskkogu 10.10.2020 otsuse nr K-0.1-1/20/21531PR alusel. Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks 1 on Stardiraja tn 12, Tila küla, Tartu vald, Tartu maakond asuv kinnistu, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 1 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriossa nr 18801750. Registriosa: 1.1.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 79601:001:1513, pindala 22828,0 m², aadress  Stardiraja tn 12, Tila küla, Tartu vald, Tartu maakond, maa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa (100%). 1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt ei asu Lepingu esemeks 1 oleval kinnistul ehitisi. 1.4. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel katastriüksusel 79601:001:1513 kitsendused puuduvad. 1.5. Kultuurimälestiste registri andmete alusel Lepingu ese 1 ei kuulu vallas- või kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline leiukoht. 1.6. Lepingu esemeks 2 on Stardiraja tn 14, Tila küla, Tartu vald, Tartu maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 2 on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 18774850. Registriosa: 1.6.1. Esimesse jakku on kantud katastritunnus 79601:001:1251, pindala 28705,0 m², aadress Stardiraja tn 14, Tila küla, Tartu vald, Tartu maakond, maa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa (100%). 1.6.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.6.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.6.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.7. Kinnistusraamatus ei ole registreeritud menetlemata avaldusi. 1.8. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi andmete kohaselt ei asu Lepingu esemeks 2 oleval kinnistul ehitisi. 1.9. Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel katastriüksusel 79601:001:1251 kitsendused puuduvad. 1.10. Kultuurimälestiste registri andmete alusel Lepingu ese 2 ei kuulu vallas- või kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal ning ei ole arheoloogiline leiukoht. 1.11. Lepingu ese 1 ja 2 ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana. 1.12. Lepingu ese 1 ja Lepingu ese 2 edaspidi koos nimetatud Lepingu ese. 1.13. Eespool nimetatud asjaolud Lepingu eseme kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on kontrollitud kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tehtud väljatrüki alusel. 2. POOLTE KINNITUSED 2 2.1. Võõrandaja esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu eseme võõrandamine on otsustatud Vabariigi Valitsuse 28.04.2022 korraldusega nr 134 ja kaitseministri 11.05.2022 käskkirjaga nr 108. Nimetatud otsused on jõus ja muutmata. 2.1.2. Lepingu ese 1 on registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV88277, Lepingu ese 2 on registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV88273. 2.1.3. Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud lepingus nimetamata kinnistamisavaldusi. 2.1.4. Lepingu ese on Võõrandaja omand ning Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, et seda ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 2.1.5. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Võõrandajale teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.6. Lepingu esemeks olevad kinnistud on hoonestamata. 2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.8. Lepingu esemel ei ole mingeid Võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest Võõrandaja ei ole Omandajale teatanud või mida Omandaja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 2.1.9. Lepingu esemel ei ole keskkonnareostust ja ei ole esitatud sellekohaseid ettekirjutusi. 2.1.10. Võõrandaja on tasunud kõik Lepingu eseme kasutamisega seotud maksed. 2.1.11. Lepingu esemele pääseb avalikult kasutatavalt teelt. 2.1.12. Lepingu eseme omandi ja valduse üleminekuga ei lähe Omandajale üle mingeid Lepingu esemega seotud võlgnevusi mis tahes isikute ees. 2.1.13. Võõrandajale teadaolevalt ei ole toimunud ühtegi käeolevas lepingus nimetamata alust või sündmust, mis võiks mis tahes ajahetkel kaasa tuua käsutuspiiranguid või takistusi Omandajal õigusele tema poolt omandatavat Lepingu eset kasutada, vallata ja käsutada või mille tulemusena Omandaja võiks kaotada omandiõiguse Lepingu esemele. 2.1.14. Käesolevas punktis kaks üks (2.1.) toodud Võõrandaja kinnitused Omandajale ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu Omandajal võiks lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks Omandajal lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. 2.1.15. Tema volitused Võõrandaja esindajana on kehtivad, neid ei ole tühistatud ega tagasi kutsutud ning tal on kõik õigused see leping sõlmida Võõrandaja esindajana. 2.2. Omandaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1. riigivara omandamine on otsustatud kooskõlas Kaitseliidu seaduse ja Kaitseliidu Keskkogu otsustega ning nimetatud otsused on jõus ja muutmata. 2.2.2. Kaitseliidu Keskkogu 10.10.2020 otsusega nr K-0.1-1/20/21531PR on antud Omandajale nõusolek Lepingu eseme omandamiseks. 2.2.3. Omandaja on üle vaadanud Lepingu eseme koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud Omandajale Võõrandaja poolt esitatud maakatastris registreeritud maaüksuste plaanidega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuste suurustest ja piiridest, samuti on Omandaja teadlik kõigist maa-ameti kitsenduste päringu vastuses kajastatud piirangutest ja kitsendustest, arvestanud, et Omandaja peab Lepingu eseme 3  uue omanikuna neid järgima ega loe neid Lepingu eseme puudusteks. 2.2.4. Omandaja omandab Lepingu eseme tuginedes teostatud ülevaatusele ning Võõrandaja poolt käesolevas lepingus esitatud andmetele. 2.2.5. Omandajal on Lepingu eseme kohta olemas kogu muu teave, mida ta peab käesoleva lepingu sõlmimise ja Lepingu eseme omandamise otsustamise seisukohalt vajalikuks, ning ta ei pea vajalikuks Lepingu eseme seisukorda ja sellega seotud muid asjaolusid veel täiendavalt uurida ning soovib käesoleva lepingu sõlmimist. 2.2.6. tema volitused on kehtivad, esindatav ei ole neid tagasi võtnud ega piiranud, ning tal on kõik õigused lepingut esindatava nimel sõlmida. 2.3. Osalejad kinnitavad, et nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 3. LEPINGU ESEME ÜLEANDMISE TINGIMUSED 3.1. Võõrandaja annab Lepingu eseme üle Omandaja omandisse tasuta. 3.2. Pooled avaldavad Lepingu eseme 1 harilikuks väärtuseks 104 000 eurot ja Lepingu eseme 2 harilikuks väärtuseks 130 000 eurot. 3.3. Pooled lepivad kokku, et Lepingu eseme otsene valdus antakse Omandajale üle käesoleva lepingu sõlmimisega. Kõik Lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (Võõrandajal olemasolevad Lepingu eseme omandamise ja valdamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) loetakse Omandajale üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega. 3.4. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Omandajale üle otsese valduse üleandmisel. 3.5. Võõrandaja kannab kõik Lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt Lepingu eseme otsese valduse üleandmise päevaks ning Omandaja nõudmisel esitab Omandajale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. 3.6. Maamaksu tasumise kohustus läheb Omandajale üle vastavalt seadusele. 3.7. Tasuta omandatud kinnisasja võib võõrandada üksnes juhul, kui vara ei ole enam vaja või see on muutunud kõlbmatuks Kaitseliidu ülesannete täitmiseks. 3.8. Pooled on kokku leppinud, et kui Lepingu ese võõrandatakse, sealhulgas antakse üle või seatakse hoonestusõigus 10 aasta jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist, siis peab Omandaja vastavalt riigivaraseaduse § 33 lõikele 3 hüvitama riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli Omandaja poolt omandamise hetkel. 3.9. Riigil on õigus nõuda Lepingu eseme sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on vastavalt riigivaraseaduse § 33 lõikele 5 riigil õigus nõuda leppetrahvi alates 25% vara harilikust väärtusest selle üleandmise hetkel. 3.10. Pooled on kokku leppinud, et Omandaja kohustub teavitama Võõrandajat riigivaraseaduse § 33 lõikes 3 märgitud tehingutest. 4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 4.1. Võõrandaja ja Omandaja on Lepingu eseme 1 omandi üleandmises kokku leppinud. Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 18801750 teises jaos senine kanne 4  Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Kaitseliit, registrikood 74000725. 4.2. Võõrandaja ja Omandaja on Lepingu eseme 2 omandi üleandmises kokku leppinud. Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 18774850 teises jaos senine kanne Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Kaitseliit, registrikood 74000725. 5. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE, LEPINGU REGISTREERIMINE JA VOLITUS TÕESTAJALE 5.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 5.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil paberkandjal või digitaalselt. Digitaalne ärakiri on osalistele kättesaadav e-Notar iseteeninduses www.notar.ee (notariaalsed dokumendid) ja riigiportaalis www.eesti.ee (e- teenused› juriidika› minu andmed› notariaalsed dokumendid). 5.3. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu digitaalärakirja kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse kande tegemiseks. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu ärakirja kinnistusosakonnale ühe (1) tööpäeva jooksul arvates lepingu tõestamisest. 5.4. Notariaalakti tõestaja esitab kümne (10) päeva jooksul, arvates käesoleva tehingu tõestamisest, maakatastriseaduses sätestatud korras katastripidajale tehingu õiendi, Lepingu eseme võõrandamise kohta. 5.5. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi. 6. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 6.1. Lepingu eseme võõrandamisega sõlmimisega seotud notari tasu tasub Omandaja. 6.2. Lepingu eseme uue omaniku kinnistamise riigilõivu tasub Omandaja. 6.3. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. 6.4. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. 6.5. Osaleja tasub riigilõivu viivitamata Rahandusministeeriumi kontole. Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti 5 tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. Notari tasu lepingu tõestamisel 723,40 eurot (tehinguväärtus 234 000,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 22 ja 23 p 2). Notari tasu kokku 723,40 eurot. Käibemaks 144,68 eurot. Kokku 868,08 eurot. Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu. Ärakirjade maksumus on järgmine (summad sisaldavad käibemaksu): Paberkandjal ärakiri osalejale 0.23 EUR / iga A4 formaadis lk Digitaalärakiri osalejale e-postiga 0.23 EUR / iga A4 formaadis lk Digitaalärakiri kinnistusosakonnale 15.30 EUR + 0.23 EUR / iga A4 formaadis lk Digitaalärakiri eesti.ee portaalis tasuta Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 120,00 eurot (tehinguväärtus 104 000,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 150,00 eurot (tehinguväärtus 130 000,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). Selles dokumendis on 8 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. (16 MJ Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Notari asendaja (omakäeliselt) allkiri pitsatijäljend 6  Notariaalakti lisa nr 1 1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1.1. Omandaja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte selle lepingu sõlmimisega. 1.2. Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 1.3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab Võõrandaja Omandajale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Võõrandajal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Omandajale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 1.4. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 on notar kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi. 1.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa. 1.6. Riigivara valitseja on kohustatud vastavalt Vabariigi Valituse poolt kehtestatud korrale ja tähtaja jooksul korraldama registreerimiseks vajalike andmete esitamise tema valitsemisalas oleva riigivara kohta. 1.7. Riigilõivuseaduse § 11 lg 3 kohaselt kui taotluse esitaja on jätnud taotletava kande eest seadusega ette nähtud riigilõivu tasumata, on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. 1.8. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. 1.9. Kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast üürniku valdusesse andmist, lähevad vastavalt võlaõigusseaduse § 291 üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. 1.10. Võlaõigusseaduse § 291 lg 4 kohaselt juhul, kui uus üürileandja rikub üürilepingust tulenevad kohustust, vastutab eelmine üürileandja kolme aasta jooksul, alates üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekust, kohustuse rikkumisega üürnikule tekitatud kahju eest nagu käendaja. Vastavalt võlaõigusseaduse § 145 vastutavad käendusega tagatud kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja 7  ees solidaarselt ning 2 x allkiri käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kui käendus kehtib kohustuse tagamiseks, mis ei seisne raha maksmises, siis loetakse, et käendatud on kahjuhüvitise maksmise kohustust kohustuse rikkumise juhuks. 1.11. Kui rendileandja võõrandab kinnisasja pärast rentniku valdusesse andmist, lähevad vastavalt võlaõigusseaduse § 291 ja 341 rendilepingust tulenevad rendileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. 1.12. Võlaõigusseaduse § 291 lg 4 ja 341 kohaselt juhul, kui uus rendileandja rikub rendilepingust tulenevad kohustust, vastutab eelmine rendileandja kolme aasta jooksul, alates rendileandja õiguste ja kohustuste üleminekust, kohustuse rikkumisega rentnikule tekitatud kahju eest nagu käendaja. Vastavalt võlaõigusseaduse § 145 vastutavad käendusega tagatud kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kui käendus kehtib kohustuse tagamiseks, mis ei seisne raha maksmises, siis loetakse, et käendatud on kahjuhüvitise maksmise kohustust kohustuse rikkumise juhuks. 1.13. Riigivaraseaduse § 33 lg 3 kohaselt kui omandatud kinnisasi võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega kümne aasta jooksul pärast kinnisasja omandamist, siis peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda võõrandamise korral viie aasta jooksul ja hoonestusõiguse seadmise korral kümne aasta jooksul tehingu päevast arvates. 1.14. Riigivaraseaduse § 33 lg 5 kohaselt on riigil on õigus nõuda avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi poolt asutatud või asutatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele võõrandatud kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25 protsenti, kuid mitte rohkem kui 100 protsenti vara väärtusest selle võõrandamise hetkel. 1.15. Kinnistamisotsuse tegemine ja kinnistamisavalduses taotletu kinnistusraamatusse sisse kandmine saab toimuda pärast tasumisele kuuluva riigilõivu tasumist Rahandusministeeriumi kontole. 1.16. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 17 kohaselt on notari tasu maksmise arve täitedokument ning arve tasumata jätmisel esitab notar selle kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks. 2 x allkiri 8