Energiasalv Pakri OÜ hoonestusloamuutmiseks seisukoha küsimine

Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus Energiasalv Pakri OÜ Rae tn 38, Paldiski linn, Lääne-Harju vald 76806 Reg. Nr: 14107173 Esindaja: Peep Siitam e-post: [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a,Tallinn 10122 [email protected] Lp. Liina Roosimägi Ehituse tegevusõiguse talituse juhataja [email protected] Hoonestusloa (TTJA 28.09.2019 otsus nr 16-3/18-0437-059) muutmise taotlus avaliku veekogu koormamiseks tehissaarega ja hüdroakumulatsioonijaama veehaardega Käesolevaga esitame hoonestusloa muutmise taotluse Paldiski linna kavandatava hüdroakumulatsioonijaama veehaarde ja selle teenindamiseks vajaliku tehissaare rajamiseks. Käesolev taotlus on koostatud Veeseaduse § 225 alusel ja TTJA 28.09.2019 otsuses nr 16-3/18- 0437-059 sõnastatud kohustuste alusel. Üldinformatsioon Olemasolev hoonestusluba on väljastatud avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega – Paldiski lahte Paldiski pump-hüdroakumulatsiooni jaama (PHAJ) koosseisu kuuluva veehaarde, selle torustiku ja tehissaare rajamiseks. Rajatise kasutamise otstarbeks on määratud nr 23029 – muu energiatööstuse rajatis. Paldiski linna rajatakse hüdroakumulatsioonijaam võimsusega orienteeruvalt 500 MW, mis koosneb 500-600m sügavusel graniidikihis asuvast maa-alusest reservuaarist, mis mahutab kuni 12 tunni vee koguse, seda maapinnaga/merega ühendavast vee-šahtist, turbiinisalist, sissepääsu- ja ventilatsiooni- jt tehnoloogilistest šahtidest ning maismaal paiknevatest muudest OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 1  Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus jaama teenindavatest tehnorajatistest. Jaama maismaa osa asub Paldiski linna territooriumil kinnistutel Pallase tn 16 ja 18. Pumphüdroakumulatsioonijaama tööpõhimõte seisneb merepõhja ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises: elektrienergiat tarbitakse, kui vett pumbatakse alumisest reservuaarist ülemisse, ehk kui elektrisüsteemis on tootmisvõimsuse ülejääk või elektrihind on madal ning elektrienergiat toodetakse ehk vett lastakse merest läbi turbiinide maa-alusesse reservuaari, kui süsteemis on elektritootmisvõimsuse puudujääk või elektrihind on kõrge. Šahti allosas olevas vastavas turbiinisaalis paiknevad elektriturbiinid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad elektrit (vee liikumisel merest maa- alusesse reservuaari) või pumpavad vett reservuaarist üles tagasi merre. Veehaare on osa kavandatavast elektri tootmise taristust, mis varustab pumphüdroakumulatsioonijaama veega või mille kaudu toimub jaamast vee väljamine. Tehissaare eesmärk on veehaarderajatiste kaitsmine lainete ja jää purustava mõju eest ning ligipääsu võimaldamine veehaarde kontrollrajatistele. Saarele on kavandatud ka sadama kai ehitusaegseks materjalide transpordiks ja tehissaare teenindamiseks ekspluatatsiooni faasis. Selgituseks, et käesoleva hoonestusloa aluse projektlahenduse ehitusloa piiriks on veehaaarde šahti vertikaalse osa ülemine krae. Hoonestusloa muutmise põhjendus TTJA 28.09.2019 otsuse nr 16-3/18-0437-059 p 2 kohustas arendajat ehitusprojekti koostamisel läbi viima täiendava keskkonnamõju hindamise, kuna PHAJ maa-aluse kompleksi keskkonnamõju ei olnud võimalik KMH täpsusega hinnata hoonestusloa ja detailplaneeringu KMH raames PHAJ (maa-aluse osa) tehnoloogilise lahenduse ja seotud täiendavate geoloogilise ja hüdrogeoloogilise uuringute puudumise tõttu. Lisaks sätestas sama otsuse p 6 kohustuse hoonestusloa tingimuste muutmiseks vastalt veeseaduses sätestatule, kui pump- hüdroakumulatsiooni(elektri)jaam projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt KMH aruandes käsitletud alternatiiv 1-le – mida on projekteerimisel baaslahendusena arvestatud. Seoses Paldiski hüdroakumulatsioonijaama esialgse ehitusprojekti valmimisega ja sellele projektlahendusele läbi viidud keskkonnamõju hindamisega on tekkinud muudatusi ja täiendusi ka käesoleva hoonestusloaga lubatud ja reguleeritud tegevusele. Projektlahendus koostati esialgse hoonestusloa keskkonnamõju hindamise põhialternatiivile. Esialgse hoonestusloa taotlemisel alternatiiv nr 2 käsitletud võimalikku lahendust projekteerimisse ei võetud. Projekteerimisele ei kuulu detailplaneeringukohane väikelaevade sadam – selle sadama rajamise korraldusega ja kõige sinna juurde kuuluvaga tegeleb Lääne-Harju vald. Projekteerimisest Konsortsium FICHTNER GmbH & Co. KG Saksamaalt ja Inseneribüroo Steiger OÜ Eestist koostasid PHAJ projekti konseptuaalse lahenduse. Maismaale (nii maa peale kui ka maa alla) jäävate rajatiste ehitusprojekti koostamine toimus AS Connecto juhtimisel. Veehaarde ehitamiseks on valminud eelprojekt Osaühing Corsoni inseneride juhtimisel (Lisa 1) ja OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 2  Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus ehitusprojekti keskkonnamõjude hindamiseks koostas Skepast&Puhkim OÜ töö 2019-0068 „Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamine (KMH) ehitusprojekti koostamise käigus“. Ehituse projekteerimise etapid: Ehitusgeoloogilised uuringud: Uuringud viidi läbi Inseneribüroo Steiger OÜ poolt koostatud ehitusgeoloogiliste uuringute puuraukude projekti (töö nr 19/2578) alusel. Eelprojekt: koostatud eelprojektiga on projekteerija ja arendaja vastavalt kehtivale DP-le välja valinud PHAJ põhimõttelise lahenduse. Eelprojekti kohaselt rajatakse PHAJ Paldiski linna Ida tänav 2 ja Lõuna tänav 5 kinnistutele ning jaama veega varustamiseks vajalik 129 x 202 m suurune tehissaar ja veehaare rajatakse Paldiski lahte (varasemates etappides alternatiiv 1). Eelprojekti põhjal koostati KMH programm ja osa projekteerimise käigus läbi viidud uuringutest (vt ptk 2.2). Seega on alternatiiv 1 välja valitud projekteerija poolt, kui tehniliselt sobiv. Seetõttu ei käsitleta KMH aruandes varasemat alternatiiv 2-e. Projektieelse kavandamise ja teostatavuse uuringud (FEED) (edaspid tekstis lühidalt FEED) koostatati ehitusgeoloogiliste uuringute tulemuste ja eelprojekti põhjal. Võrreldes eelprojektiga on lisatud tehniline kirjeldus koos järgmiste täiendustega: 6 veereservuaari asemel kasutatud 10 veereservuaari ja üks abišaht veereservuaari juurde pääsemiseks. KMH programmis kavandatud tegevus (punkt 1, lk 7) jaotatud kahte etappi: 1. etapp (6 kaverni ehk kogu ehituse raames väljakaevatav maht 2,8 milj.bm3) ja 2. etapp (koos 1.etapiga ca 5,5 milj.bm3). PHAJ planeeritud salvestusmahule 6 GWh vastab 10 projekteeritud suurusega kaeveõõnt, 1. etapi salvestusmahule 4 GWh aga 6 kaeveõõnt. Kaeveõõnte mõõdud, asetus, arv ja ehitamise tingimused selgitati pärast KMH programmi kinnitamist teostatud ehitusgeoloogiliste uuringutulemuste selgumist. Selgus, et projekti jaotamine etappideks pole tehniliselt ja majanduslikult mõistlik, mistõttu ehitatakse korraga välja kõik 10 kaeveõõnt. KMH aruandes esitatud kavandatud tegevus on vastavuses kõigi varasemate dokumentidega, eelkõige kehtestatud detailplaneeringu ja selle KSH-ga ning hoonestusloa ja selle KMH-ga. Täiendused on tehtud projekteerija ja aredaja koostöös optimaalse lahendusvariandi väljatöötamiseks. FEED on KMH aruande koostamise aluseks. Inseneribüroo Steiger OÜ on alustanud PHAJ pealmaa veevarustuse, kanalisatsiooni ja sadevee kogumise, käitlemise ning tehnoloogilise vee võtu ning käitluse projekti koostamist. Projekteerimise ja mõju hindamise aluseks olevad uuringud Keskkonnamõju hindamisel uuriti põhjalikumalt pumphüdroakumulatsioonijaama maa-aluse osa ja sellega seotud veehaardesüsteemi toimimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, sh kalastikule avalduda võivat mõju. Täpsemalt viidi läbi Paldiski lahe merepõhja pindmiste setete uuring, Paldiski lahe kalastiku uuring ning tuvastati võimaliku mõju puudumine meresiia populatsioonile. Lisaks tehti mitmeid geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi ning hüdrodünaamilisi uuringuid ning hinnati lõhketöödega kaasnevat seismikat.  Ehitusgeoloogiline uuring, OÜ Inseneribüroo Steiger 2020. Uuringu eesmärk oli geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja geotehniliste parameetrite määramine PHAJ arendamiseks ning kristalse aluskorra kivimite omaduste määramine killustiku tootmise OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 3  Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus eesmärgil. Uuringu käigus puuriti kolm puurauku PAL-1, PAL-2 ja PAL-3 puursüdamiku saamise eesmärgil. Puuragud PAL-Well-1 ja PAL-Well-2 puuriti settekivimite hüdrogeoloogilisteks uuringuteks.  Hüdrogeoloogiline uuring ja põhjavee modelleerimine, OÜ Inseneribüroo Steiger 2020. Uuringu lähteülesanne kooskõlastati Põhjaveekomisjoniga (Põhjaveekomisjoni koosoleku protokoll nr 178). Uuringu käigus tutvuti varasema andmestiku ja kirjandusega ning töötati läbi Paldiskis olevate puurkaevude andmed. Puuraukudest teostati pumpamistestid ja puuraukude geofüüsikalised mõõtmised ning võeti veeproovid piirkonna tarbe- ja tootmisvee puurkaevudest. Arvestati, et PHAJ ehitamisel rajatakse paralleelselt maksimaalselt 6 šahti. Leiti, et põhjavee sissevool šahtidesse on väiksem kui modelleeritud 500 m3/ööpäevas šahti kohta ja maksimaalne šahti kaevandamise aeg jääb alla kahe aasta. Töötati läbi kaks erinevat stsenaariumi šahtidesse juurdevoolava põhjavee kohta. Uuringu aruanne kooskõlastati Põhaveekomisjoniga (Põhjaveekomisjoni koosoleku protokoll nr 186).  PHAJ rajamisel teostatavate lõhketööde seismika hinnag, OÜ Inseneribüroo Steiger töö nr 20/3161. Uuringu eesmärk on hinnata PHAJ rajamiseks kasutatavate lõhketöödega kaasnevate maavõngete võimalikku mõju maapealsetele hoonetele ja rajatistele. Uuringu raames teostati PAL-1 puuraugu (750 m) seismiline profileerimine maavõngete sumbumise hindamiseks, PHAJ hõlmatud maa-alal paiknevate hoonete ja rajatiste kaardistamine ning ohutute laengute ja kauguste hinnang lähtuvalt lähimatele hoonetele ja rajatistele kehtestatud piirnormidest.  PHAJ veevõtu ja väljalasu hüdrodünaamiline analüüs, Corson OÜ töö nr 2002. Töö eesmärk on hinnata PHAJ töötsükli mõju mere hüdrodünaamiliste protsessidele matemaatilise modelleerimise kaudu. Töö käigus on modelleeritud veevõtu ja -heite mõju ja selle ulatus merevee protsessidele ja veevõtu ja heite mõju ja selle ulatus heljumi liikumisele. Lisaks on kontrollitud setete liikumist veevõtu olukorras PHAJ suudme kinni uhtumise seisukohalt. Töö käigus on modelleeritud hoovused ja heljumi liikumine kahe tuule suuna (loode ja lõuna) tormi ja tavaolukorra korral.  Merepõhja pindmiste setete uuring, Eesti Geoloogiateenistus 2019. Uuringu eesmärk on määrata põhjasetete koostis, paksus ja leviku Paldiski lahes PHAJ veevõtutoru piirkonnas. Uuringu tulemused on aluseks PHAJ veevõtutoru projekteerimise käigus tehtavale setete modelleerimisele ning teistele KMH protsessis tehtavatele analüüsidele.  Eksperthinnag merevee hapnikusisalduse, keemiliste ja organoleptiliste näitajate muutumise kohta PHAJ rajamisel, Tartu Ülikool 2020. Töö eesmärgiks oli hinnata PHAJ mõju kasutatava merevee hapnikusisaldusele ning keemiliste ja organoleptiliste näitajate muutumisele. Töö käigus koostati vajalike alusandmete saamiseks uuring, millega määrati puuraugust PAL1 võetud kolme proovi keemiline koostis ning teostati kivimiproovidega leostuskatsed.  Kalastiku uuring Paldiski lahes, et hinnata PHAJ rajamise mõju meresiia populatsioonile, TÜ Eesti mereinstituut, töö nr 2019_68AT-2. Uuringu käigus viidi läbi seirepüügid kudemisküpsete merisiigade tabamiseks ja koelmualade ligikaudse paiknemise kindlaksmääramiseks. Püütud kalad analüüsiti hiljem laboratoorsetes tingimustes vastavalt Läänemere rannikukalastiku ja siiglaste kohta ette nähtud standardmetoodikale (Thoresson 1993). Siigade päritolu täpsemateks määranguteks eraldati kalade koljudest kuulmekivikesed ehk otoliidid, millele teostati hilisem laboratoorne mikrokeemilise koostise analüüs.  Ekspertarvamus PHAJ veehaarde kõrguse muutumise ja väikelaevade sadama rajamise mõjust kalastikule, TÜ Eesti mereinstituut 2020. OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 4  Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus  Paldiski lahes Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) projekti keskkonnamõju hindamise raames kahe suure merevee tarbimisega Läänemere äärse ettevõtte veevõtu lahenduste uuringu läbiviimine, Markus Vetemaa ja Liivika Näks 2020.  Mürauuring, sh mürataseme modelleerimine ja vajadusel leevendavate meetmete täpsustamine, Kajaja Acoustics OÜ 2020. PHAJ riskianalüüs, FICHTNER GmbH & Co 2020. Indutseeritud seismilisuse uuring, Rock Mechanics Consulting Finland Oy. Asjakohased KMH järeldused  Paldiski PHAJ rajamine on kooskõlas piirkonna arengukavade ja planeeringutega.  kõige suuremat tähelepanu vajavad kavandatava tegevuse võimalikud ehitusaegsed mõjud põhjaveele ja käitamisaegsed mõjud merekeskkonnale.  Lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ning asukohast Pakri loodusala ja Pakri linnuala suhtes (väljaspool Natura-alasid) võib väita, et kavandatava tegevusega ei kaasne elupaikade pindala kadu ja killustamist ning sellist mõju veevarudele, mis võiks ohtu seada alade kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade säilimise ja heaolu.  Võimalikud mõjud merepõhjaelustikule on seotud merepõhja elustiku ja elupaikade hävimisega merre kavandatava tehissaare ja veehaardetorustiku all ning heljumi levikuga. Suurem osa tehissaare alla jäävast põhjast on ilma taimestikuta madala liigirikkusega ning madala looduskaitselise väärtusega pehme (liivane) põhi. Tehissaare rajamise tõttu loodusliku merepõhja elupaiga kadumise mõju ei ohusta piirkonna põhjakoosluste, bioloogilise mitmekesisuse ja merepõhjaga seotud ökoloogiliste protsesside jätkusuutlikkust.  Ehitusaegne mõju kalastikule ja kalapüügile on ebaoluline.  Tehissaare ehitusetapis avalduvad veelindudele suhteliselt väikesel alal olulised negatiivsed mõjud, mis Pakri lahe piirkonna väärtust rändel olevate ja talvituvate veelindude jaoks olulisel määral ei halvenda. Mõjud on pöörduvad, pärast ehitusperioodil lõppu olulised häiringud lakkavad.  Pakri laht on oluline laevaliikluse seisukohast ja seetõttu tuleb PHAJ rajamise käigus arvestada merenavigatsiooniga seotud kitsendustega. Kavandatav tehissaar ja veehaarderajatis jäävad mõlema alternatiivi rakendumisel Paldiski sadama akvatooriumist, lähedalolevast ankrualast ning laevade liikumise trajektoorist väljapoole, looduslikult madala veega alale, mistõttu olulist mõju laevaliiklusele tehissaare ehitusel ei ole.  Karbilistest ja vetikatest põhjustatud bioloogiliste ummistuste vältimiseks või likvideerimiseks sobivaima lahendusvariandi leidmiseks tuleb pädeva spetsialisti poolt KMH menetlusest sõltumatult koostada uuring.  Tehissaare mõju lainetuse väljadele on lokaalne ning piirdub kavandatava tehissaare lähema ümbrusega. Kuna tehisaare küljed (nõlvad) on kavandatud rajada kaldpinnalistena, siis ei teki neist märkimisväärset laine tagasipeegeldumist. Tehissaare tuule poolt varjatud küljel vähenevad lainekõrgused märkimisväärselt.  PHAJ töötamine ei too eeldatavasti kaasa Pakri lahe ökoloogilise seisundiklassi halvenemist, sest leevendusmeetmete rakendamisel ei mõjuta PHAJ töötamine oluliselt ökoloogilise ja füüsikalis-keemilise seisundi klassi kvaliteedielemente. OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 5  Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus  Sadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi leviku tõkestamiseks ei tohi allpool veepiiri ehitustöid teostada, kui tuule kiirus merel on üle 15 m/s.  Kavandatav tehissaar ei takista Paldiski Põhjasadama laevaliiklust. PHAJ veevõtutoru asukoht meres tuleb vastavalt tähistada, et vältida selle kahjustamist. Tehissaare ja veevõtutoru asukoht tuleb kanda merenavigatsiooni kaartidele. Hoonestusloa muudatustest Ehitusprojekti KMH esimeses etapis teostati Saksa projekteerimisettevõtte FICHTNER poolt eskiisprojekti optimiseerimine ja koostati eelprojekt, mille käigus täpsustati nõlvade kaldeid ja paiknemist merepõhjal. Eelprojekti materjalid avaldatakse koos ehitusloa taotlus(te)ga. Koormatava ala kohta on valminud eelprojekt Osaühing Corson töö 2202 „Paldiski pump- hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine“ (Lisa 1) ja Keskkonnamõjude hindamine Skepast&Puhkim OÜ töö 2019-0068 „Paldiski pump- hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamine (KMH) ehitusprojekti koostamise käigus“. Kehtivas hoonestusloas on maksimaalne ehitisealune pind arvestades alternatiiv nr 2 jaoks vajalikku pinda koos varuga kokku 120 000 m2. Eskiisprojektis oli tehissaare veepealne tasapinnaline osa pindalaga ca 26 000 m2 ( küljepikkustega 129 x 202 m), arvestades ka nõlvusi oli tehissaare pindala mere põhjas ca 77 000 m2. Koos mere põhjas paikneva torustikuga ja ajutise ehitusaegse maismaaühendusega (tammiga) oli eskiislahenduse järgi kogu veehaarde mere põhjas asuv ehitusalane pindala ligikaudu 84 000 m 2. Täpsustatud projekti järgi on tehissaare veepealne osa külgede pikkustega 116,9 m ja 189,8 m, mida ümbritseb vee all 1:2 nõlvusega killustiku tugivall. Lisaks on tehissaarele ette nähtud raudbetoon elementidest 84 m pikkune kai, mille akvatooriumi sügavus on 81 m. Veepealse ehitusala pind on kokku 22 607,6 m2. Esitatud arvväärtused on projektlahenduse põhjal antud suure täpsusastmega, kuid palume otsustajal vastavaid ehitusaluse ala pindala kirjeldavaid arvväärtuseid siin ja edaspidi arvestada asjakohase ja sobiva täpsusastmega. Ehitusprojekti KMH koostamisel läbi viidud kalastikuuringute tulemusena selgus vajadus oluliselt vähendada veehaarde sissevõtuava võre pinnal tekkivat vee voolukiirust ja võrede sammu. Hüdrauliliste arvutuste täpsustamisel uuendati võimaliku negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmeid rakendades ja seejuures tagades ka jaama efektiivsust vastavalt ka projektlahendust. Esialgses hoonestusloas koosnes veehaare kuni 20 m siseläbimõõduga põhišahtist koos sellele eelnevatest võredest ja kambritest, mis olid paigutatud rajatavale tehissaarele ning ca 300 meetri pikkusest veehaardetorustikust (6 toru) läbimõõduga 3 m ja veevõtusügavusega kuni 30 meetrit. Merevee maksimaalne veevõtu ja ka väljalaske vooluhulk oli kuni 120 m 3/s. Torustiku maksimaalne ehitusalune pind oli 6000 m2. Uuendatud projektlahenduses on ette nähtud 6 võrakujuliselt merepõhjas asuvat veevõtu/väljalaske toru 3,3 m läbimõõduga ja veevõtusügavusega 10-15 m (vt Lisa 1). Kalastiku kaitseks vajalik voolukiiruste vähendamine veevõtu ava ees tähendas ka torustiku läbi mõõdu OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 6  Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus suurendamist.Veevõtuavadele projekteeritud kalatõkke trelliavade suurus on umbes 6 cm. Vastav voolukiirus enne kalatõket on umbes 0,15 m/s ja torus 2,2 m/s. (ca 18,8 m 3/s). Seejuures jääb summaarne veevõtu ja väljalaske vooluhulk summaarselt samaks – s.o. kuni 120 m 3/s. Kuigi keskkonnakaitseliste leevendusmeetmete rakendamisel püüti veevõtutorude lahendus paigutada võimalikult kompaktselt, suurenes siiski ka veehaarde torustike ehitusalune pind – ca 2 korda. Koormatava ala pindala ehitusprojekti alusel on 31 956 m2, millele lisandub veehaarde torustike alune pind 12 108 m2, so kokku 44 064 m2. Lisaks on täpsustunud ka avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitise veepealse osa ja veealuse osa pindala ja koordinaadid. Koormatava ala korrigeeritud koordinaadid merealal on: Jrk. nr X Y 1 6579836.22 502165.07 2 6579960.16 502114.79 3 6579969.22 502111.79 4 6579984.81 502115.80 5 6579990.01 502124.74 6 6580022.57 502228.87 7 6580024.64 502238.82 8 6580024.47 502243.72 9 6580022.93 502247.72 10 6580020.11 502252.53 11 6580016.92 502254.75 12 6580011.47 502257.32 13 6579840.56 502325.29 14 6579833.07 502328.01 15 6579823.54 502325.79 16 6579814.94 502319.78 17 6579810.19 502309.55 18 6579812.19 502296.23 19 6579816.84 502288.08 20 6579824.37 502284.38 21 6579793.59 502206.22 22 6579791.22 502199.32 23 6579793.85 502189.44 24 6579798.33 502180.78 25 6579812.25 502175.08 26 6579801.34 502147.91 27 6579791.80 502132.69 28 6579700.90 502097.07 29 6579705.15 502087.14 30 6579730.65 502063.98 31 6579750.20 502044.49 OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 7  Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus 32 6579758.50 502037.57 33 6579781.07 502028.53 34 6579791.85 502027.81 35 6579819.72 502027.81 36 6579853.89 502027.59 37 6579863.82 502031.84 38 6579823.41 502122.32 39 6579828.35 502143.27 Muu oluline täpsustav info Vastavalt kehtiva hoonestusloa tingimustele (p 3) tuleb projekteerimisel läbi viia põhjalik riskianalüüs, koostada hädaolukorra lahendamise plaan ja ehitise likvideerimiskava. TTJA-le on hoonestusloa omaniku poolt edastatud 12.11.21 kirjaga nr 16-6/19-2442-382 Paldiski PHAJ kavandamise ja teostamise riskide maandamise, ohtude kõrvaldamise ning osalise või täieliku sulgemise korraldamise kava, mis on muhulgas ehitise likvideerimiskava hoonestusloa tähenduses. Kuna ehitise kavandatav eluiga on vähemalt 50 aastat ja eeldatavasti ka rohkem, on asjakohane ehitise sulgemisega kaasnevaid mõjusid hinnata ning vastavalt korrigeerida ka likvideerimiskava ca 5-10 aastat enne ehitise eeldatavat sulgemist. Eelprojektile koostati FEED-I koostamisel ka riskianalüüs ning neid järgneb vastavalt ehitusprojekti koostamisel erinevatele osadele erinevates projekteerimise staadiumites veel mitmeid, kaasates selleks eriosade insenere, kes töötavad läbi iga võimaliku õnnetusjuhtumi stsenaariumi ja näevad ette vastavad leevendusmeetmed. Vastavad ohutushinnangud ja plaanid edastatakse TTJA-le Ehitisregistri kaudu jooksvalt koos vastavate täpsustatud eriosade ehituslubade taotlustega. Vastavalt riskianalüüside koondtulemusele ja ette nähtud leevendusmeetmetele koostatakse koostöös Päästeametiga enne ehitise kasutuselevõtmist ka hädaolukorra lahendamise plaan: vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.07.2018 määruse nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ § 2 lõikele 2 tuleb hädaolukorra lahendamise plaan koostada ulatusliku tööstusõnnetuse kohta. Esialgne ohutusanalüüs on tehtud juba detailplaneeringu ja esialgse eskiisprojekti koostamisel, milles välja toodud võimalikke õnnetusohte, leevendusmeetmeid jms kohustuslikke ohutustingimusi on ka vastavalt projekteerimise etapile ja täpsusastmele ka arvesse võetud. Olulisemad riskianalüüsis identifitseeritud avariiriskid on: kaevandatud materjalid ladustamine; šahti varing; allmaarajatise üleujutus; käitise tulekahju; ventilatsiooni katkemine allmaarajatises; suurõnnetus Alexela Terminali territooriumil; suurõnnetus Paldiski Põhjasadama territooriumil. Suurõnnetuse tekkimise tõenäosust hinnati riskianalüüsis väga väikeseks. OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 8  Paldiski PHAJ hoonestusloa muutmise taotlus Lisad Lisa 1. Informatiivne projektmaterjal - Osaühing Corson töö 2202 „Paldiski pump- hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine“ (2022) Eraldiseisva failina. Peep Siitam Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Energiasalv Pakri Reg. kood: 14107173 Rae 38, Paldiski, 76806 9  Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Eelprojekt Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Reg. Nr. 1 14107173 Esindaja: Peep Siitam e-post: [email protected] Peatöövõtja: Osaühing Corson Reg. Nr. 10006729 MTR: EP10006729-0001 Ööviiuli, Kabila küla, Saue vald, Harjumaa Projektijuht: Toomas Liiv, PhD, Volitatud ehitusinsener, tase 8, Sadamaehitus - kutsetunnistus nr. 131040 /allkirjastatud digitaalselt/ Tel. +372 565 3373 e-post: [email protected] Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Töö nr: 2202 Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Staadium: Eelprojekt Versioon: 2 TALLINN 17.01.2022 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri 1. SISUKORD 1. ASENDIPLAAN..................................................................................................................... 5 1.1. Vastavus detailplaneeringule .......................................................................................... 5 1.2. Kai projekteerimine ........................................................................................................ 5 1.3. Tehissaar ......................................................................................................................... 6 1.4. Vee erikasutusluba .......................................................................................................... 6 1.5. Olemasolev olukord ........................................................................................................ 6 1.5.1. Olemasolevad rajatised ja ehitised .......................................................................... 6 1.5.2. Olemasolev haljastus .............................................................................................. 6 1.6.3. Projekteeritav lahendus ........................................................................................... 6 1.7. Ehitised töövõtu alal ....................................................................................................... 6 1.8. Vertikaalplaneering ......................................................................................................... 6 1.9. Teed, platsid ja liikluskorraldus ...................................................................................... 6 1.10. Haljastus ja heakorrastus alal .......................................................................................... 6 1.11. Tehnilised näitajad .......................................................................................................... 6 1.12. Arvutuslik laev ................................................................................................................ 7 2. KASUTATUD LÄHTEANDMED JA EHITUSNORMID ................................................... 8 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONID ........................................................................................ 11 3.1. Üldist ............................................................................................................................. 11 3.2. Koormused .................................................................................................................... 11 3.3. Pinnaskonstruktsioonid ................................................................................................. 11 3.3.1. Täide ..................................................................................................................... 11 3.4. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid ........................................................................ 12 3.4.1. Mõõtmetolerantsid ................................................................................................ 12 3.4.2. Tarindid ja nende valmistamine ............................................................................ 12 3.4.3. Nõuded betoonkonstruktsioonide valmistamisel .................................................. 14 3.5. Teraskonstruktsioonid ................................................................................................... 15 3.5.1. Jälgitavad seadused, normid, eeskirjad ja nõuded ................................................ 15 3.5.2. Nõuded materjalidele ja keevisele ning keevitustöödele ...................................... 15 3.5.3. Teraskonstruktsioonide valmistamine ja tolerantsid ............................................. 17 3.5.4. Teraskonstruktsiooni elementide pinnatöötlus ja markeerimine .......................... 17 3.5.5. Kontroll tehases .................................................................................................... 18 3.5.6. Toodete juurde kuuluv dokumentatsioon.............................................................. 18 3.5.7. Paigaldamine ......................................................................................................... 19 3.5.8. Koostetolerantsid ja kontroll ehitusplatsil ............................................................ 19 4. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KIRJELDUS ............................................................... 20 4.1. Kai ................................................................................................................................. 20 4.2. Tehissaar ....................................................................................................................... 20 4.3. Veehaare ....................................................................................................................... 21 5. TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................ 22 Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 2 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri 6. ELEKTRIPAIGALDISED ................................................................................................... 23 7. KESKKONNAKAITSE MEETMED ................................................................................... 24 7.1. Tööd ehitusobjektil ....................................................................................................... 24 7.2. Üldised leevendusmeetmed tööde läbiviimiseks .......................................................... 24 7.3. Tööohutuse alased määrused ........................................................................................ 25 7.4. Ehitusjäätmete käitlemine ............................................................................................. 25 8. JOONISTE LOTELU ........................................................................................................... 27 Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 3 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri Peaprojekteerija Corson OÜ Koostatavad ehitusprojekti osad: Sadamarajatiste osa Köite nr. Köite nimetus Vastutav isik I Sadamarajatiste osa. Seletuskiri ja joonised. Toomas Liiv Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 4 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri 1. ASENDIPLAAN Käesolev projekt on osa Paldiski pump-hüdroakumulatsiooni jaama (PHAJ) projektist ja käsitleb ainult tehissaare ja veehaarde projekteerimist. PHAJ juhtimishoone, torustike ja maapealsete rajatiste kohta koostatakse eraldi projekt ja taotletakse ehitusload. Käesoleva projektiga taotletava ehitusloa piiriks on veehaarde šahti vertikaalse osa ülemine „krae“. Projekteeritud tehissaar asub Paldiski põhja sadama kõrval Paldiski linnas. Ehitustööde käigus rajatakse raudbetoon elementidest kai, mille esine sügavus on 8,1 m. Tehissaare ülemine kõrgusmärk on +3,0m. Kai pikkus on 84,0 m. Tehissaare külgede pikkused on 116,9 m ja 189,8 m. Tehissaare küljed on projekteeritud graniitkividest, mille läbimõõt jääb vahemiku 1,9 m kuni 2,33 m. Graniitkividest külgede nõlvus on 1:2. Tehissaarele on projekteeritud veehaare. 1.1. Vastavus detailplaneeringule Eelprojekt on koostatud vastavuses detailplaneeringuga. Lähteülesanne Sadama projekteerimisel kavandatavad peamised tööd:  Projekteerida kai;  Projekteerida tehissaar; Nõuded kontseptsiooni ja põhiprojekti koostamiseks: 1.2. Kai projekteerimine  Kavandamisele kuuluva kai projekteeritav kasutusiga on vähemalt 50 aastat.  Kaile mõjuvad koormused: o ühtlaselt jaotatud kasuskoormus on vähemalt 25 o Pollari punktkoorus 400kN  Venderdus kavandada silendervenedrusena, kavandada kaile ohutusredelid. Rattapiire kavandada kuumtsingitud ja ümarterasest.  Kai katend kavandada asfaldist. Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 5 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri 1.3. Tehissaar  Tehissaarele mõjuvad koormused o ühtlaselt jaotatud kasuskoormus on vähemalt 75 1.4. Vee erikasutusluba Vee erikasutus luba projektile on taotlemisel. Menetlus on algatatud ja keskkonnamõjude hindamine on lõpetatud. 1.5. Olemasolev olukord 1.5.1. Olemasolevad rajatised ja ehitised Projekteeritaval alal puuduvad olemasolevad rajatised ja ehitised. 1.5.2. Olemasolev haljastus Projekteeritaval alal puudub haljastus. 1.6.3. Projekteeritav lahendus 1.7. Ehitised töövõtu alal Lahendatakse eraldi projektiga. 1.8. Vertikaalplaneering Projekteeritava tehissaare kõrgusmärk +3,00m. Selleks et sademeveed juhtida merre on kai pinnale antud tõus 0,01. 1.9. Teed, platsid ja liikluskorraldus Juurdepääs projekteeritavale alale on mööda S.Julajevi teed. Perspektiivselt on ettenähtud ligipääs S.Juajevi teelt saarele rajatud tammi. 1.10. Haljastus ja heakorrastus alal Projekteeritaval alal puudub haljastus. 1.11. Tehnilised näitajad Ehitisealune pind (m2) Kõrgus / Sügavus (m) Pikkus (m) Laius (m) Kai 420,0 +3,0 / -8,10 84,0 5,0 Tehissaar 22187,6 +3,0 189,8 116,9 Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 6 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri 1.12. Arvutuslik laev Akvatooriumi sügavuseks on tellija ja projekteerija omavahelisel läbirääkimise tulemusel otsustatud panna laevatatavale alale -8,10 m. Seega võib akvatooriumisse siseneda laev, mille süvis ei ületa 6,6 m Arvutuslik laev on kuivlasti laev. Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 7 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri 2. KASUTATUD LÄHTEANDMED JA EHITUSNORMID Projekteerimisel ja ehitustöödel tuleb järgida Eesti Vabariigi norme, standardeid ja eeskirju. Vastavate puudumise korral peavad vahendid ja materjalid vastama kehtivatele rahvusvahelistele standarditele (ISO). Kasutada võib ka teiste riikide norme kuivõrd need ei lähe vastuollu eelnimetatutega. Projekteerimisel on täiendavalt lähtutud järgmistest väljaannetest:  Recommendations of the Committee for Waterfront Structures Harbours and waterways” EAU Ernst & Sohn 2004;  Maritime Works Recommendations ROM 0.2-90, Actions in the Design of Maritime and Harbour Works, Puertos del Estado, Madrid April 2000;  Maritime Works Recommendations ROM 0.5-94, Geotechnical Recommendations for the Design Maritime and Harbour Works Pueros del Estado, Madrid 1995;  A Code of practice for the Design, Constraction of Marinas and Yacht Harbours In conjunction with The Marina Operations Manual;  PIANC eeskirjad;  Ehitusseadustik;  Betoonitööde juhised B ja BY;  RIL juhendid;  ET, ETF ja RATU kartoteegid;  RT kaardid;  EEI eeskirjad;  Üldised ehitustööde kvaliteedinõuded RYL: TarindiRYL2010, InfraRYL2015 ja MaaRYL2010;  Hea ehitustava. Ehitusprojekti dokumentatsiooni koostamise on kasutusel alljärgnevad lähteandmed:  Konsultatsioonileping 2202 ja selle lisad;  Fichtner Consulting Engineers, Paldiski PHES – Estonia Pre-Feasibility Study; Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 8 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri  Fichtner Consulting Engineers, Geological investigations & Design works for the Paldiski 500MW Pumped Hydro Energy Storage Project:  Paldski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine Skepast&Puhkim OÜ töö nr. 2017-0075  Eesti Geoloogiakeskus 2017 töö Paldiski lahe pumphüdroakumulatsioonijaama veehaarderajatise kunstsaare aluse geoloogiliste tingimuste uuring Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel on lähtutud järgmistest ehitusnormidest:  EVS 932:2017 Ehitusprojekt;  Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 97 (vastu võetud 17.07.2015) „Nõuded ehitusprojektile“. Koormused  EVS-EN 1990:2002 + A1:2006 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;  EVS-EN 1991-1-1:2002 + NA:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;  EVS-EN 1991-1-2:2004 + NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus;  EVS-EN 1991-1-3:2006 + NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus;  EVS-EN 1991-1-4:2005 + NA:2007 + AC:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus;  EVS-EN 1991-1-5:2004 + NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus;  EVS-EN 1991-1-6:2005 + NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused;  EVS-EN 1991-1-7:2006 + NA:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused;  EVS-EN 1991-3:2006 + NA:2008 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 3: Kraana- ja masinakoormused. Konstruktsioonid  EVS-EN 206:2014+A1:2016 Betoon: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus; Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 9 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri  EVS-EN 1992-1-1:2005 + NA:2007 + AC:2010 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele;  EVS-EN 1992-1-2:2005 + NA:2008 + AC:2008 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivus;  EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine;  EVS-EN 1993-1-1:2005 + NA:2006 + AC:2009 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks;  EVS-EN 1993-1-2:2006 + NA:2007 + AC:2009 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivus;  EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1: Kandeelementide vastavushindamine;  EVS-EN 1090-2:2018 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele;  EVS-EN ISO 12944 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega;  EVS-EN ISO 5817: 2014 Keevitus. Terase, nikli, titaani ja nende sulamite sulakeevitusliited (välja arvatud kiirguskeevituse meetodid). Kvaliteeditasemed keevitusdefektide järgi. Geotehnika  EVS-EN 1997-1:2005 + NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad;  EVS-EN 1997-2:2007 + NA:2008 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine. Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 10 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONID 3.1. Üldist Joonised ja seletuskiri täiendavad vastastikku teineteist ja moodustavad ühtse terviku. Vasturääkivuste korral on seletuskiri prevaleeriv. Ehitustööde teostamisel juhindutakse MaaRYL2010 ja Tarindi RYL2010, ka siis, kui konkreetsele peatükile pole seletuskirjas viidatud. 3.2. Koormused Lumekoormus  Maapinna lumekoormuse normisuurus on 1,25 . Kasuskoormus  Ühtlaselt jaotatud koormus tehissaare pinnal on 75,0 .  Ühtlaselt jaotatud koormus kai pinnal on 25,0 . Keskkonnaklassid  Ilmastikumõjudele alluvad betoon ja raudbetoonkonstruktsioonid – klass XS3 ja XF4 vastavalt ENV 206.  Kõik mitte sissebetoonitavad vees ja pritsmete tsoonis paiknevad teraskonstruktsioonid – klass C5-M, vastavalt ISO/FDIS 12944-2; 3.3. Pinnaskonstruktsioonid 3.3.1. Täide Pinnas tihendada kihtide kaupa tiheduseni 95% Proctori teimi järgi. Täited katendite all tehakse dreneerivast liivast klass 2 ja killustikust vastavalt MaaRYL 2010 pt.223 nõuetele. Täitetöödel juhinduda: MaaRYL 2010 pt.223 Täitetööd nõuetest ja juhistest Samuti järgida: RIL 132-2000 Pinnasetööde seletuskiri hoonete ehitamisel RIL 126-2020 Ehituste ja kruntide kuivendustööd – juhised Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 11 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri 3.4. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid 3.4.1. Mõõtmetolerantsid Kõik betoon- ja raudbetoontarindid peavad olema projekteeritud, valmistatud ja ehitatud (paigaldatud) vastavuses kehtivatele seadustele, normidele, standarditele ja üldtunnustatud nõuetele, samuti ka projekteerija ja järelvalvet teostava ametiisiku juhistele. Suurimad lubatavad hälbed kohapeal valatavatele tarinditele:  Suurim telgede hälve ± 10 mm;  Suurim kõrgushälve ± 5 mm;  Suurim kõrgushälve taldmikele ja vundamentidele + 10 mm või -15 mm;  Suurim paiknemis- ja mõõtehälve ± 10 mm;  Avade suurim paiknemishälve ± 15 mm;  Üksiku sarrusvarda suurim paiknemishälve (minimaalne kaitsekiht peab olema tagatud) ± 15 mm. Konstruktsioonielementide mõõtmete täpsus peab olema vastavuses järgmistele nõuetele:  RakMK B4;  RT 02-10102 klass (kohapeal valatud);  SBK 1.20 klass N (tehasetooted). Nõuete erinevuse korral ülaltoodud normide, standardite ning seletuskirja vahel on käesolev seletuskiri primaarne. 3.4.2. Tarindid ja nende valmistamine Üldist  Elemendid peavad vastama kõigile sellekohastele eeskirjadele ja instruktsioonidele, samuti täitma kõiki projekteerija poolt esitatud nõudeid. Betoon  Vastavalt konstruktsiooni joonistele peab betoon olema vähemalt klass C35/45 raskebetoon. Väliskeskkonnas betoon, mis on ilmastiku mõju all, peab sisaldama õhu poore tekitavat lisandit (heaks kiidetud kliendi ja projekteerija poolt), mis tagab kaitse pooride suhte 0,2 betoonile C30/37 … C35/45 ja mahulise õhusisalduse 4 … 6%. Toodete omaduse, nagu tugevuse, Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 12 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri ilmastiku- ja korrosioonikindlus peavad tellija nõudel olema katseliselt ja arvutuslikult tõendatud;  Veega kokku puutuva betooni valmistamisel kasutada graniitkillustikku;  Vesi-tsement tegur tuleb hoida võimalikult madal – w/c<0,45. Tsemendi hulk betoonis peab olema vähemalt 350 kg/m3;  Poore tekitava lisandi betooni tugevust vähendav mõju peab olema tsemendi hulga määramisel arvesse võetud ja vesi-tsement tegur hoitud võimalikult madal;  Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida selliselt, et elemendi kvaliteet oleks tagatud ühtlane kogu toote ulatusel ja mahu kahanemine viidud miinimumi;  Ehitaja peab valima sellise valu meetodi, et veealuse betoonivalu puhul tagatakse kõik eelmainitud betooni omadused. Oluline on, et betooni ei valataks läbi vee, vaid betoonipumba otsik asub raketise põhjas. Sellega tagatakse, et võimalikult vähe betooni lahjeneb vette.  Tootja peab teadustama tellijat vajaliku külmakindluse tagamiseks kasutatavast meetodist ja esitama testide tulemused tellijale. Terasosad betoonelementidele  Vastavalt konstruktioonijoonistele;  Sarrustamise, sidemete, taridetailide ja ankrute teras peab vastama kehtivatele normidele ja nõuetele ning konstruktsioonijoonistele. Tellija nõudel tuleb esitada sertifikaadid kõigile terastele, mis on kasutatud sarruseks ja koormusi kandvateks kinnitusteks;  Raudbetoondetailide välisõhuga kokku puutuvad ja piiretes sisse jäävad terasosad peavad olema kas roostevabast või kuumtsingitud terasest. Sarrus ja sissevalatud kinnituselemendid  Tarindid peavad olema sarrustatud vastavalt tööjoonistele. Sarrusvardad peavad paiknema täpselt joonisel näidatud kohas (vt. lubatud hälbed) ja fikseeritud liikumise vastu betoonimise ja tihendamise ajaks;  Kõik sisse valatud kinnituselemendid, mis pole vajaliku betooni kaitsekihiga, peavad olema roostevabast terasest AISI 304 või kuumtsingitud vähemalt 80 m paksuse kihiga ja seejärel värvitud keskkonnaklassile C5-M vastava värvikihiga nii, et kruntvärvi kihi paksus on 80 m ja kattevärvikihtide paksus 240 m;  Kõik teised ilma betooni kattekihita teraselemendid tuleb tehases puhastada ja kruntida; Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 13 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri  Sarruse tugistus (samuti ka kasutatavad distantsi hoidjad) peavad olema kavandatud ja paigaldatud selliselt, et oleks tagatud nõutav kaitsekiht ning betooni pinna kvaliteet;  Ilmastiku mõju all olevatel pindadel peab kaitsekihi paksus olema vähemalt 40 mm, nominaal 50 mm;  Tööde teostaja peab tegema kontrollmõõtmisi terase paiknemise kohta ilmastikukindlatel toodetel ja esitama aruanded mõõtmistulemuste kohta tellijale sellekohasel nõudmisel. 3.4.3. Nõuded betoonkonstruktsioonide valmistamisel Pinnad  Tarindite nähtavad pinnad peavad vastama klassi 2 nõuetele BY 40 järgi. Nähtavale jäävad pinnad peaksid vastama kõrgeima klassi nõuetele ning kaetavad pinnad võivad olla sellest ühe klassi võrra väiksemad. Praod ja vigastused  Tarindeid tohib koormata betooni 70% tugevuse saavutamisel nimitugevusest, tuleb hoiduda löökidest, liigsest survest ja toodete painutamisest, mis võib põhjustada pragusid ja väljalööke. Tulemuseks võib olla tarindi või tema osa tunnistamine kasutuskõlbmatuks. Vormi õli  Vormi õli, vaha ja nakkumist takistav materjal toote vormimisel ei tohi kahjustada elemendi pinda. Kasutada on lubatud ainult selliseid aineid, mis ei muuda betoonpinna tooni. Vorm  Vormid peavad olema valmistatud korduvkasutavatena ja sellisest materjalist, mis tagab kujupüsivuse ja nõutava pinna tasasuse. Betoneerimine  Konsistents ja värvus. Betoonipinna tooni muutused ja muud vead tulenevalt betooni valmistamisest ei ole lubatud;  Betooni tihendbetooni valmistamisel kasutada miksereid, et oleks tagatud betooni segunemine enne vibreerimist, vältides võimaluse korral pindvibraatorite kasutamist;  Tarindite pealispind viimistleda: vetikaalpinnad „terashõõrdena“ ja horisontaalpinnad „puuhõõrdena“. Betoonkonstruktsioonide hooldus Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 14 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri  Maksimaalne temperatuur esimese 2 … 3 tunni jooksul ei tohi ületada +45°C, edaspidi +60°C. Vajadusel betoonimassi hautada veega;  Edasisel betooni hooldamisel tuleb element hoida niiskena (ruumitemperatuuri) kuni 70% projektijärgse tugevuse saavutamiseni. Vajaduse korral jätkata kastmist 10 päeva jooksul;  Enne töödega alustamist tuleb tellijaga kirjalikult kooskõlastada (esitada) kavandatavad meetmed tarindite valmistamisel nagu betooni kaitsmine üle soojenemise eest, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine, pragunemise vältimine ja järelhooldus. Betoontoodete kvaliteedi kontroll  Tootja peab esitama tellija poolsel nõudmisel tootes kasutatud materjalide ja tugevusomaduste kohta, ning mõõtude vastavuse kohta, kõik sellekohased protokollid. 3.5. Teraskonstruktsioonid 3.5.1. Jälgitavad seadused, normid, eeskirjad ja nõuded Tehnilise ülesande kohaselt ette nähtud teraskonstruktsioonide projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki projekti üldosas esitatud kasutatud ja viidatud normdokumente, määrusi, käesolevat seletuskirja koos graafilise materjaliga. Arvestada tuleb, et joonised ja seletuskiri moodustavad ühtse terviku, kuid vasturääkivuste korral määrab tellija konsulteerides projekteerijaga täitmisele kuuluva interpretatsiooni. 3.5.2. Nõuded materjalidele ja keevisele ning keevitustöödele Kasutatavad materjalid peavad vastama EVS-EN 1993-1-1:2005/A1:2014 esitatud nõuetele. Kasutatavate ehitusteraste omadused peavad vastama standardi EVS-EN 10025-1:2006 nõuetele. Terased on tähistatud vastavalt standardile EVS-EN 10027-1:2016. Ülaltoodud nõuetele vastavaid teraseid võib asendada teiste rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditele vastavate samaväärsete või paremate materjalidega. Terase klassi muutmine ei ole lubatud. Terasmaterjalidega peab kaasas olema materjali sertifikaat vastavalt standardile EVS-EN 10204:2004. Sertifikaadis peavad kajastuma tarnitava partii omadused. Terase pind peab vastama standardi EVS-EN 10163:2005 nõuetele. Keeviskonstruktsioonide teraste maksimaalne lubatav süsinikekvivalents ei tohi ületada lubatut (CEV < 0,41 terastel S235 ning S275 ja CEV < 0,43 terastel S355). Kõik antud mõõtmed on teoreetilised temperatuuril +20 C. Terastoodete mõõtmed ja massid peavad vastama järgmistele standarditele:  kuumvaltsitud lehtteras EN 10029 või EN 10051;  kuumvaltsitud I- ja H-profiilid EN 10034;  kuumvaltsitud nurkterased EN 10056; Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 15 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri  sulundterased EN 10248;  külmalt painutatud ja keevitatud toruprofiilid EN 10219-2. Keevisliited Keevisliidete arvutamisel lähtutakse kõigi õmblusetüüpide puhul põhimaterjali tugevusest. Keevisõmblused on vaja teha vastavalt põhimaterjalile vastavate omadustega ja olema kooskõlas vastavate Euroopa standardite nõuetega. Keevitusmaterjalid peavad olema sobivad keevitusprotsessi, keevitatava materjali ja keevitusmeetodi seisukohalt. Kui ühendatakse kahte erinevat terast, siis valitakse keevitusmaterjalid tugevama terase järgi. Keevitustöödel tuleb järgida EVS-EN 1090-2:2018 nõudeid. Keevitajad peavad olema kvalifitseeritud standardi EVS-EN ISO 9606-1:2017 kohaselt:  Keevitusmeetodid ja protseduurid peavad vastama standardile EVS-EN ISO 15607:2019 ja projekti nõuetele;  Keeviste põhimaterjal peab vastama keevitatavate elementide materjalile;  Keevisliidetes kasutatakse üldiselt keevitusklassi C (SFS-EN 25817). Keevisliidete tegemisel järgitakse RIL 90 punkti 4.34 ja kontrollimisel punkti 5.14;  Armatuuri sisemised keevisliited tehakse vastavalt SFS 1251 standardi nõuetele;  Keevisliidete kvaliteet peab vastama standardile EVS-EN ISO 3834-3:2006;  Erilist tähelepanu tuleb pöörata kasutatavatele töövõtetele saavutamaks keevisühenduste nõutavat tugevust;  Keevitatavad elemendid peavad olema kuivad ja puhtad. Kui materjalide temperatuur on alla +5°C, tuleb vajaduse korral kasutada eelsoojendust. Ümbritseva õhu temperatuur tuleb hoida üle -5°C;  Keevise kõrgust, mis on antud joonisel, ei tohi vähendada. Samas tuleb vältida ühendatavate elementide keevisega läbilõikamist. Kui joonisel pole antud keevise pikkust, tuleb keevitada kogu ühendatava elemendi pikkuses. Poltliited Kõikidel poltidel peab olema mutter ja vedruseib või vastavalt lukkmutter ja seib. Polt peab ulatuma üle mutri minimaalselt 1,5-kordse keerme sammu ulatuses. Mutrite ja seibide kombinatsioonina võib kasutada:  Vedruseib (DIN 127) + tavaline mutter (DIN 934-8); Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 16 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri  Tavaline seib (DIN 125) + lukkmutter (DIN 980-8 või DIN 985);  Tavaline seib (DIN 125) + vedruseib (DIN 127) + tavaline mutter (DIN 934-8). Väliruumis kõik kinnitusvahendid roostevabast terasest (tähistatud ka RVT või RV). 3.5.3. Teraskonstruktsioonide valmistamine ja tolerantsid Elemendid peavad vastama kõigile sellekohastele eeskirjadele ja instruktsioonidele, samuti täitma kõiki projekteerija poolt esitatud nõudeid. Toodete valmistamisel tuleb järgida  EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011 „Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 1: Kandeelementide vastavushindamine“ kehtestatud nõudeid;  EVS-EN 1090-2:2018 „Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele“ juhiseid;  Samuti järgida TarindiRYL2010 31 „Terastarinditööd“ juhiseid;  Gaasi- või mehaanilisel lõikamisel tekkivad teravad servad ja kraadid tuleb siluda. Elementide ühendamine konstruktsiooniosaks tuleb kavandada selliselt, et valmis-konstruktsiooni mõõtmehälbed oleksid võimalikult väikesed. Kuumvaltsitud profiilide ja -lehtede ning külmtöödeldud keevisprofiilide tolerantsid peavad olema vastavuses standardite nõuetega. Kui joonistel pole nõutud teisiti, peavad hälbed jääma tööde eri staadiumites vastavaks normaalklassile standardi EVS-EN 1090-2:2018 järgi, kusjuures suurim lubatav hälve toote pikkusmõõtes ei tohi ületada 5 mm. Lisaks sellele ei tohi toote alg(läbi)paine olla suurem, kui on toodud Soome Ehitusseadustiku osas B7. Üldiselt peavad keeviskonstruktsioonid vastama standardi SFS 3200 punkti 4.27 nõuetele, juhul kui pole kokku lepitud teisiti. 3.5.4. Teraskonstruktsiooni elementide pinnatöötlus ja markeerimine Terasosade pinnad peavad vastavalt EVS-EN 12944-2:2000 järgi määratud keskkonnaklassile olema korrosioonivastaselt töödeldud standardis EVS-EN ISO 12944-5:2019 antud värvkattesüsteemiga ja/või kuumtsingitud. Kõik kaipealsed teraselemendid, mis pole vajaliku betooni kaitsekihiga, peavad olema roostevabast terasest AISI 304 või kuumtsingitud vähemalt 80 m paksuse kihiga ja seejärel värvitud keskkonnaklassile C5-M vastava värvikihiga nii, et kruntvärvi kihi paksus on 80 m ja kattevärvikihtide paksus 240 m. Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 17 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri Ilma värvkatteta kuumtsingitud teraselementide tsingikihi paksus 300 m, vastavalt keskkonna saasteklassile C5-M. Kõik valmistooted tuleb varustada kokkulepitud markeeringuga. Markeering kantakse tootele kinnitatud metallist lehele või tembeldatakse nähtavale kohale. 3.5.5. Kontroll tehases Konstruktsioonide terasosad tuleb kontrollida enne ehitusplatsile saatmist. Tootja esitab enne valmistamise algust tellijale tehasesisese kvaliteedikontrolli kavandi. Kontrollimisel tuleb põhitähelepanu pöörata vastutusrikastele elementidele. Kvaliteedikontrolli aluseks on Soome Ehitusseadustiku osa B7 peatükk 11.5. Kõikide inspekteerimiste ja kontroll-mõõtmiste kohta koostatakse vastav aruanne. Need aruanded ja testide tulemused esitatakse tellijale tema nõudmisel. Keevisühendused kontrollitakse vastavuses EVS-EN 1090-2:2018, kuid mitte vähem kui on nõutud konstruktsiooniosa või tootejoonisel. Mittekvaliteetsed või projektile mittevastavad liited või nende osad eemaldatakse, keevitatakse uuesti ja kontrollitakse. Kõigi paranduste puhul peavad olema täidetud algsele õmblusele esitatavad nõuded. Keevisühenduste kvaliteeti hinnatakse EVS-EN ISO 5817:2014 kohaselt. Kui kõrvalekalded on piirmääradest suuremad, tuleb iga juhtumit hinnata eraldi. Hindamise aluseks on liite funktsioon. Sellest sõltuvalt otsustatakse, kas keevisliite võib vastu võtta või mitte. Viltulõikeid võib korrigeerida sirgekskäiamisega juhul, kui põhimaterjal (ristlõige) pole vähenenud üle 5%. Mittepurustava kontrolli meetodite nõutav sagedus teraskonstruktsioonidel on järgmine:  Välisvaatlus tuleb läbi viia 100% liidetest;  Täiendav kontroll muude mittepurustavate meetoditega tuleb läbi viia vähemalt 5% kõigist keevistest (keevise pikkusest), kui ei ole märgitud muud;  Peakandetalade jätkamisel põkkõmblusega 100% liidetest (juhul kui põkkõmblusele lisaks on kasutatud täiendavalt jätkulappe siis 5 esimest liidet ja edasi 20 % keevistest);  Teraskonsoolidel 5 esimest sama tüüpi konsooli ja edasi 20 % konsoolidest;  Kontrollitavad liited valitakse juhuslikult, kuid jälgides, et seejuures liidete kuju, materjali liikide, keevitusmaterjalide ja keevitajate osas oleks tehtud võimalikult lai valik. Kui kontrolli käigus avastatakse vigu siis suurendatakse antud tüübi liidete puhul kontrolli ulatust kahe kordseks. Mõõtmistel tuleb järgida standardi SFS 3200 punkt 5 nõudeid. 3.5.6. Toodete juurde kuuluv dokumentatsioon Tootmise lõpus esitab valmistaja kande- ja sarruskonstruktsioonide kohta järgmised dokumendid: Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 18 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri  Keevitajate kvalifikatsiooni tõendavad sertifikaadid;  Toimivusdeklaratsioon;  Akti kontrollmõõtmiste kohta. Tellija nõudmisel tuleb toodete valmistajal esitada täiendavalt:  Kasutatud materjalide sertifikaadid;  Akti katsetestide tulemuste kohta;  Ülesmõõtmis- (teostus-) joonised. 3.5.7. Paigaldamine Teraskonstruktsioonide paigaldamisel tuleb järgida EVS-EN 1090-2:2018 nõudeid. Samuti tuleb juhinduda TarindiRYL 2010 pt. 62-63 juhistest. Konstruktsiooniosade püsivus montaaži ajal peab olema tagatud. Konstruktsioon peab olema võimeline vastu võtma kõiki montaažikoormusi, kaasa arvatud montaažiseadmest tulenevad koormused ja lõpetamata konstruktsioonile mõjuv tuulekoormus. Abikonstruktsioonide liited peavad vastama vastavate standardite nõuetele ega tohi nõrgestada alalisi konstruktsioone ega halvendada nende ekspluatatsiooniomadusi. Konstruktsioone võib püstitamisel deformeerida, kui see on hädavajalik ja ei tekita tarindis lubamatuid pingeid. 3.5.8. Koostetolerantsid ja kontroll ehitusplatsil Vajalik järgida tuleb EVS-EN 1090-2:2018 nõudeid. Monteeritud konstruktsiooni kontroll peab haarama kandevõime, töökindluse, funktsionaalsuse ja ehituse teostamise seisukohalt tähtsamate hälvete kontrolli. Kontrolli tulemused ning kõik vajalikud parandused ja täiendused dokumenteeritakse. Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 19 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri 4. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE KIRJELDUS Projekteeritud rajatiste eeldatav eluiga on 50 aastat. 4.1. Kai Kai kogupikkus on 84 m (joonise EK-4-01) . Kai asub projekteeritud tehissaare kagu küljel. Kai on projekteeritud raudbetoon L-elementidest (joonis EK-6-01). Elementide peale valatakse ääretala. Ääretala ankurdatakse tehissaarde. Kai elementide alt tuleb eemaldada mudanepeenliiv ja elemendid toetada moreenile. Kai pinna kõrgusmärk on +3,0 m. Kai pind on projekteeritud asfaldist. Kai pinna kihid on: 1. AC 12 surf AKÖL 20 <900a/ööp, h=5 cm (45% tardkivimit) GC80/20, Fl25, LA3, F4 2. AC 20 base AKÖL 20 <900a/ööp, h=5 cm GC85/20, C50/30, LA35, F2, Fl20, f4 3. paekivist killustikalus, põhi fr32/64, h=25 cm , kiilekillustiku fr8/16 või 12/16 mm kulu 25 GC80/20, C50/10, LA35, F4, Fl35, f4; aluse elastsusmoodul Emin=150 MPa Kai pinna kihid on esitatud joonisel EK-6-01. Kaile on ettenähtud paigaldada silindervendrid. Kaile tuleb paigaldada rattapiirded ja kaks päästeredelit. 4.2. Tehissaar Projekteeritud tehissaare pindala on 22000 m2. Tehissaare küljepikkused on vastavalt 189,8 m ja 116,9 m. Tehissaare pinna kõrgusmärk on +3,0 m. Tehissaar on toodud joonisel EK-4-01. Tehissaare küljed, va külg kus asub element kai, ehitatakse graniitkividest, mille läbimõõt on 1,91 m kuni 2,33 m . Graniitkive on ettenähtud paigalda kaks kihti. Graniitkivide all on ettenähtud paigaldada filterkihina kaks kihti graniitkive, mille läbimõõt on 0,55m kuni 0,66 m. Selle alla on projekteeritud 4. tugevusklassi geotekstiil. Tehissaare külgede nõlvus on 1:2. Tehisaare külje tüüp lahendus on toodud joonisel EK-6-02. Perspektiivselt on ettenähtud ligipääs tehissaarele S.Juajevi teelt saarele rajatud tammi kaudu. Kai ja tehissaare rajamine toimub kahes etapis. Esmalt rajatakse piki kavandatava tehissaare perimeetrit karjäärimurrust kehand, mille väliskülg kindlustatakse. Tehissaare kehand on kavas rajada sorteerimata karjäärimurrust, milles on kuni 500 mm suuruseid kive. Peene fraktsiooni hulk merre uputatavas materjalis on alla 15%. Tehissaare rajamisega samal ajal toimub kaiseina rajamine. Teises etapis täidetakse tekkinud bassein peenema, geotehniliselt sobiva täitematerjaliga (näiteks liivaga). Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 20 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri 4.3. Veehaare Tehissaarele ja selle esisele merealale on projekteeritud veehaare. Veehaarde rajatised on toodud joonistel EK-4-01 ja EK-6-03. Kombineeritud vee sissevõtt-väljalask koosneb kokku kuuest eraldi veehaardetornist, mis võimaldavad võtta salvesti tööks vajalikku vett 11,00 m kuni 16,00 m. sügavuselt Vesi lastakse merre tagasi samadest tornidest. Tornid paigaldatakse mere põhja ankurdatud raudbetoonplokkidele, mis asetsevas mere põhjal orienteeruvalt 30 meetri sügavusel. Kõik salvesti veehaardetornid varustatakse kalatõkkega. Tõkke trellide vahekaugus on umbes 60 mm. Vastav voolukiirus enne kalatõket on umbes 0,15 m/s, et eelkõige noorkalad pääseksid veehaardest salvesti tööle hakkamisel välja. Kalade ligimeelitamise vähendamiseks võib paigaldata täiendavaid kalade hirmutamise süsteeme, näiteks stroboskoobi valgus, infraheli või õhumullkardin. Veehaardesse tuleb kaaluda süsteemi paigaldamist, mis takistab salvesti ohutut töötamist ohutada võivat bioloogilist saastumist. Kõik veehaardetornid on ühendatud saarel asuva betoonrajatisega klaasplastist (GRP) torude abil. Toru läbimõõt on 3,3 m ja see võimaldab salvesti täiskoormusel töötamise ajal voolamise kiirust alla 2 m/s. Torud paigaldatakse ankruplokkidele, mis toestavad toru kõiki individuaalseid sektsioone ja kõik torupõlvi. Kõikide torude otsas asuvad varjud võimaldavad individuaalse toru hooldus- ja remonditööde tegemiseks sulgeda. Kõikide veehaardetornide individuaalne vooluhulk koondatakse tehissaarel sisse rajatava raudbetoonist kollektorisse. Betoonrajatis on projekteeritud umbes 70 m pikkusena, mis koosneb kuuest vee sissevõtu- väljalaskeavausest ja sellele järgnevast kooniliset kambrist, mille kaudu juhitakse vesi turbiinidele viivasse vertikaalsesse torusse, mis ei ole selle projekteerimistöö mahus. Selleks, et võimaldada toru remonti on kollektori lõppu ette nähtud alla alastav vari. Kollektori põhja kõrgusmärk on -11,0 ja puhaskõrgus 5,5 meetrit. Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 21 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri 5. TEHNOVÕRGUD Tehissaarele ei ole kavandatud veevarustust ega ka kanalisatsiooni. Ülejäänud tehnovõrgud nagu küte- ja ventilatsioon, jahutus jne ei ole hüdrotehnilise ehitise mõistes asjakohased. Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 22 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri 6. ELEKTRIPAIGALDISED Tehissaare kaile nähakse ette laevade toitekilp. Lisaks varustatakse elektriga veehaarde varjasid. Peakilp on kavandatud juhtimishoonesse ja see lahendatakse hoone projektiga. Tehissaare elektrivarustuse liitumispunkt asub Põhjasadama 6 KV alajaamas. Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 23 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri 7. KESKKONNAKAITSE MEETMED 7.1. Tööd ehitusobjektil Tööde teostaja peab tööde järjekorra planeerimisel ja tööprotsessi üksikute osade teostamisel arvestama tööohutuse nõuete täitmisega ning keskkonna kaitses tulenevaid piirangutega. Tööde teostamise graafik on vajalik koostada niiviisi, et kõik tööd teostatakse tööohutuse reeglite kohaselt, ilma et sellega tekiks ohtu töötajatele, keskkonnale või kolmandatele osapooltele. Ehitusel hõivatud töölised peavad olema läbinud vastava koolituse adekvaatseks tegutsemiseks võimalikus avariiolukorras. Samuti peab sadamas pidevalt olema koheseks kasutuseks piisav kogus võimaliku õlireostuse likvideerimise vahendeid ning tulekustutusvahendeid. Vähendamaks sadama ehituse aegseid keskkonnariske, on vajalik pidada kinni kõigist vastavatest ehitustegevust reguleerivatest nõuetest, heast ehitustavast. Tööde teostaja peab hoolitsema selle eest, et jäätmete kogumine ning nende säilitamiseks ette nähtud mahutite suurus oleks küllaldane ning tühjendamine õigeaegne. Tööde teostamisel on töövõtja kohustatud arvestama ilmastikust tingitud valitsevaid olukordi nagu tuule kiirus jms. Eritööde teostamisel kasutatakse oma ala hästi tundvaid, heade tööoskustega vastavate tunnistustega töötajaid. Tööde teostamiseks kasutatavad ehitusmasinad ja tööriistad peavad vastama otstarbele ning Eesti Vabariigis kehtivatele tööohutuse nõuetele. Ehitusmasinate kasutamisel ei tohi ümbritsevale keskkonnale tekkida asjatut kahju. 7.2. Üldised leevendusmeetmed tööde läbiviimiseks KMH aruandest tulenevad leevendusmeetmed ja nende asjakohasus. 1. Tehissaare ja Paldiski väikelaevade sadama ehitustegevusega kaasneva heljumi edasikandumise tõkestamiseks tuleb projekti(de)s ette näha võimalused setteekraanide paigaldamiseks ja neid tööde perioodi jooksul kasutada. Tööde teostamise loogikast (esmalt rajatakse heljumi mitte tekitavast jämematerjalist tamm) tulenevalt ei ole setteekraanide kasutamine vajalik. Kui tööprojektiga muudetakse tööde teostamise metoodiket tuleb setteekraanide kasutamist kaaluda. 2. Karbilistest ja vetikatest põhjustatud bioloogiliste ummistuste vältimiseks või likvideerimiseks sobivaima lahendusvariandi leidmiseks tuleb pädeva spetsialisti poolt KMH menetlusest sõltumatult koostada uuring. Vajadusel tuleb uuringus kajastada ka veekeskkonnale ohtlike ühendite kasutamise leevendusmeetmeid, et vältida negatiivset mõju merevee kvaliteedile ja veeorganismidele väljaspool PHAJ rajatist. Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 24 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri Uuring vajadus ja ulatus lahendatakse tööprojektis. 3. Sadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi leviku tõkestamiseks ei tohi allpool veepiiri ehitustöid teostada, kui tuule kiirus merel on üle 15 m/s. Kui töid soovitakse teha suurema tuulekiirusega (näiteks lõunatuule korral, mis ei tekita olulist hoovust) siis tuleb teha uus matemaatiline modelleerimine, millega tõestatakse et heljumi levik ei ületa lubatud piire. 4. PHAJ veehaare ja Paldiski väikesadam on projekteeritud A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte Palsteve OÜ eriti ohtlikku alasse. Kemikaaliseadus95 kehtestab erinõuded ehitiste projekteerimisel ohtlike käitiste mõjualasse. Kemikaaliseaduse kohaselt tuleb planeerimise käigus säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade vahel. Tööde tehnoloogia valikul on arvestatud Kemikaaliseaduse seadusest tulenevate nõuete täitmisega (ei tehta lõhketöid jms). Avarii korral tuleb sellest viivitamatult teavitada Keskkonnainspektsiooni ja Päästeametit. Laeva tehnilise korrasoleku ja meeskonna kvalifikatsiooni eest vastutab töö teostaja. 7.3. Tööohutuse alased määrused Tööde teostamisel peetakse kinni kõikidest tööohutuse määrustest ja reeglitest, mis peavad olema nähtaval ka tööde teostamise kohas.  Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määrusega nr 176. 7.4. Ehitusjäätmete käitlemine Ehitusjäätmete käitlemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõust. Ehituskulude minimiseerimiseks on kasulik, et ehitustöid teostav organisatsioon püüaks enne tööde algust võimalikult täpselt arvestada kasutatavate materjalide koguseid, mida ehitusplatsile kohale toimetatakse. Sellest hoolimata võib ehitustööde käigus tekkida veel lisaks jäätmeliike, mille orienteeruvad mahud peaksid jääma alla 10 m3. Ohtlike ehitusjäätmete tekkimist ei ole ette nähtud. Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida puit, kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (kivid ja betoon), raudbetoon- ja betoondetailid ning kile. Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 25 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (raudbetoon- ja betoondetailid, metall- ja puittalad jne). Euroopa Liidu jäätmehoolduse direktiivides on jäätmete taaskasutuse juures põhimõtteks see, et rakendatakse sobilikke toiminguid, kusjuures need toimingud soosivad materjali ja energia taaskasutust saavutamaks lõppladestatava jäätmekoguse minimeerimist. Jäätmete taaskasutamisel on eelistatav pingerida järgmine: korduvkasutus, ringlussevõtt materjali või toormena, energiakasutus (põletamine). Jäätmete taaskasutamise eeldused:  jäätmete liigiti kogumine ja kohtsortimine;  jäätmete segunemise vältimine;  tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega. Projekt eeldab, et ehitaja arvestab ülaltoodud soovitustega ja jäätmekogused, mis ei allu ülaltoodud toimingutega antakse üle vastavatele volitatud jäätmekogumise firmadele. Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 26 / 27 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Töö nimetus: Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine Projekteerija: Osaühing Corson Staadium: Eelprojekt Töö nr.: 2202 Ehitise aadress: S.Julajevi tee 4 76805 Paldiski Koostatud: 17.01.2022 Dokumendi nimetus: Konstruktiivse osa seletuskiri 8. JOONISTE LOTELU Nr Joonise tähis Joonise Koostamise Muudatu Muudatuse . nimetus kuupäev s kuupäev PLAANID 1. 2202_EP_EK-4- Asendiplaan 11.01.2022 15.04.2022 01_v02_asendiplaan LÕIKED 2. 2202_EP_EK-6- Kai lõige 1-1 17.01.2022 01_v01_kailoige 3. 2202_EP_EK-6-02_v01_loige2 Lõige 2-2 18.01.2022 4. 2202_EP_EK-6-03_v02_loige3 Lõige 3-3 17.01.2022 15.04.2022 Projekteerija: Kristin Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Versioon: 2 Projektijuht: Toomas Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Leht: 27 / 27  1 Koordinaadi num er ja t his 1. Koordinaadid L-E T süsteemis k rgused E -2000 süsteemis. Energiasalv Pakri OÜ Asendiplaan Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine 2202 EP EK 4-01 v01 1:500 Corson OÜ Kristin Liiv 11.01.2022 Kristin Liiv Toomas Liiv  +3,00 Kalle 0,01 +0,90 +0,70 0,00 -8,10 -8,90 -9,20 Muutuv MÄRKUSED: Energiasalv Pakri OÜ Lõige 1-1 1. Lõike asukoht on toodud joonisel EK-4-01 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine 2202 EP EK 6-01 v01 1:100 Corson OÜ Kristin Liiv 17.01.2022 Kristin Liiv Toomas Liiv  +3,00 0,00 -7,95 MÄRKUSED: 1. Lõike asukoht on toodud joonisel EK-4-01 Energiasalv Pakri OÜ Lõige 2-2 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine 2202 EP EK 6-02 v01 1:100 Corson OÜ Kristin Liiv 17.01.2022 Kristin Liiv Toomas Liiv  Värav Täiteala Palgitõke Sulundsein 3,00 0,00 merepõhi repõhi Olemasolev me Veehaarde pikilõige Energiasalv Pakri OÜ Lõige 3-3 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kooseisu kavandatava tehissaare projekteerimine 2202 EP EK 6-03 v02 1:1000 Corson OÜ Kristin Liiv 18.01.2022 Kristin Liiv Toomas Liiv MÄRKUSED: 1. Lõike asukoht on toodud joonisel EK-4-01  Adressaatide nimekiri: Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Transpordiamet [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Lääne-Harju Vallavalitsus [email protected] Päästeamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Terviseamet [email protected] Paldiski Sadamate AS [email protected] Siseministeerium [email protected]  OTSUS Tallinn 27.01.17 nr 1-10/17-031 Hoonestusloa menetluse algatamine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 226-2216 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. 1. Asjaolud ja menetluskäik Energiasalv Pakri OÜ (registrikood 14107173) esitas 28.09.2016 TJA-le VeeS §226 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse ning täiendas taotlust 19.12.16 (lisa 1). Paldiski linna kavandatakse 500 MW võimsusega hüdroakumulatsioonijaama, mis koosneks maismaal graniidikihis umbes 500 m sügavusel asuvast maa-alusest reservuaarist, seda merega ühendavast põhišahtist ning maismaal paiknevast juhtimiskeskusest. Põhišahti allaosas paiknevas turbiinisaalis asuvad elektriturbiinid või pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad elektrit vee liikumisel merest alla reservuaari või pumbates vett reservuaarist üles tagasi merre. Jaama maismaa osa on planeeritud kinnistutele Pallase 16 ja 18 ning alternatiivse variandina kaalub taotleja jaama rajamist merre tehissaarele. Merest vee pumpamiseks reservuaari või vastupidi on hoonestusloa taotluse kohaselt kavandatud rajada veehaare, mis koosneks Paldiski lahes tehissaarel asuvast 20 m siseläbimõõduga ja kuni 150 m sügavuseni ulatuvast põhišahtist ning kuuest 300 m pikkusest veehaardetorust läbimõõduga 3 m. Veehaardetorude veevoolu kiiruseks on arvestatud ca 3 m/s ning need ulatuks kuni sügavuseni ca 30 meetrit. Lähtuvalt ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 104 lg 3 punktist 4 on hüdroakumulatsioonijaama veehaarde puhul tegemist kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisega, mille rajamiseks tuleb vastavalt EhS § 108 lõikele 2 taotleda VeeS § 225 sätestatud hoonestusluba. Energiasalv Pakri OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Taotluse kohaselt on põhišaht planeeritud rajada tehissaarele, mille veepealne osa on pindalaga ca 2,6 hektarit (202 x 129 m), kuid koos nõlvadega ja veealuse osaga on merepõhjas tehissaare pindala ca 7,7 hektarit. Merepõhjas paikneva torustiku pindala on ca 0,6 hektarit. Alternatiivse variandina, kus jaama maismaa osa asuks samuti meres tehissaarel oleks saare veepealse osa pindala ca 6 hektarit (150 x 400 m). Kokku on merepõhjas asuvate ehitiste ehitusalune pindala taotluse kohaselt 8,4 – 10,7 hektarit, kuid taotleja soovib jätta koormatavale alale mõistliku reservi juhuks, kui menetluse käigus teostatavate uuringute tulemusena peaks koormatava ala suurus täpsustuma. Seetõttu taotletakse esialgu hoonestusluba 12 hektari suurusele alale ning seda täpsustatakse peale keskkonnamõju hindamist. Lisaks keskkonnamõju hindamisele on taotleja kirjeldanud, et soovib teostada järgmised uuringud:  batümeetriat täpsustav uuring (geodeetiline mõõdistus);  merepõhja ehitusgeoloogiline/geotehniline uuring (sh pinnaseproovid võimaliku reostuse määramiseks);  mereelustiku uuring. Lähtuvalt VeeS § 227 lõikest 2 peab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamise otsustamist küsima seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise kohta asjaomastelt asutustelt. TJA küsis 13.10.16 kirjaga nr 16-7/16-1489-002 (lisa 2) seisukohta Keskkonnaministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Veeteede Ametilt, Muinsuskaitseametilt ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Keskkonnaamet vastas 26.10.16 kirjas nr 14-3/16/645-2 (lisa 3), et toetab kaitseala valitsejana keskkonnamõju strateegilise hindamise ja/või keskkonnamõju hindamise (edaspidi KSH, KMH) algatamist. Samuti märkis Keskkonnaamet, et kuna taotluses märgitud hüdroakumulatsioonijaama asukoht on meres ca 500 meetri kaugusel Pakri hoiualast, mis on ühtlasi ka Natura 2000 võrgustikku arvatud Pakri loodus- ja linnuala, siis tuleb KMH käigus käsitleda ka kavandatava tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 aladele ning vajadusel kaasata pädevaid eksperte. Veeteede Amet vastas oma 03.11.16 kirjas nr 6-3.-1./3666 (lisa 4), et nõustub hoonestusloa menetluse algatamisega, kuid juhtis tähelepanu asjaolule, et kuna kavandatav ehitis jääb Paldiski lahe ankruala C ja Paldiski Põhjasadama akvatooriumi vahele, siis tuleb hinnata selle mõju Paldiski lahe laevaliiklusele. Samuti märkis Veeteede Amet, et kavandatav tehissaar ja veehaardetorustik võib häirida laevaliiklust Paldiski Põhjasadamas ning Pakri lahe ankruala C kasutamist. Sellest tulenevalt palus Veeteede Amet hoonestusloa menetlemisel teha koostööd Paldiski Põhjasadamaga ja Veeteede Ametiga, et leida osapooli rahuldav tulemus. Muinsuskaitseamet vastas 11.11.16 nr kirjaga 1.1-7/2084-1 (lisa 5), et hoonestusloa taotluses märgitud alal ei asu kultuuriväärimälestisi, kuid on teada, et piirkonnas on toimunud 17. – 19. sajandil mitmeid laevahukke. Seetõttu leiab Muinsuskaitseamet, et KMH käigus tuleb teostada ka allveearheoloogilised uuringud ning need tulemused lisada KMH või KSH aruandesse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas 17.11.16 kirjaga nr 16-00051/019 (lisa 6), et kavandatav tegevus on kooskõlas energiamajanduse arengukava 2030 eesmärkidega ning nõustub hoonestusloa menetluse algatamisega. Keskkonnaministeerium vastas 17.11.16 kirjas nr 16-3/16/9196-2 (lisa 7), et ei ole hoonestusloa menetluse algatamise vastu, kuid palus taotlusele lisada käitise skeemi, millel on kavandatava ehitise paiknemine piirkonna geoloogilise ja hüdrogeoloogilise läbilõike suhtes. Samuti viitas Keskkonnaministeerium KMH vajalikkusele lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punktidest 171 ja 19. TJA edastas saabunud arvamused taotlejale 18.11.16 e-kirjaga nr 16-1489-008 (lisa 8), milles viitas ka taotluse täpsustamise vajadusele. Taotleja teavitas 18.11.16 e-kirjaga (lisa 9) TJA-d, et 18.11.2016 toimunud Paldiski Linnavalitsuse istungil otsustati Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 detailplaneeringu algatamine koos KSH algatamisega. Keskkonnaministeeriumi 17.11.16 vastuses viidatud skeemiga täpsustatud taotluse esitas taotleja 19.12.16. Vastavalt Paldiski Linnavalitsuse 18.11.16 korraldusele nr 453 algatati Paldiski linnas osaliselt Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute ja lähiala detailplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine. Korralduse punktis 3 kirjeldatakse, et lähtudes planeerimsseaduse § 142 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33, § 6 lg 1 punktist 17, § 11 lõigetest 6, 7 ja 71 tuleb koos detailplaneeringu algatamisega algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine. Korralduse punktis 3 selgitab Paldiski Linnavalitsus, et vastavalt detailplaneeringu elluviimisest tekkida võiva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kaalutlusele on hüdroakumulatsioonijaama rajamise üle otsustamisel määravaks nii kavandatavate maismaaehitiste kui ka terviku toimimiseks vajaliku veehaarde osa vette ehitamise võimalikkus. Seetõttu tuleb erinevate menetluste raames vajalik keskkonnamõju hindamine ühitada, mida võimaldab detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, mille raames analüüsitakse KMH täpsusastmes allmaaehitiste rajamise, ekspluateerimise ja likvideerimise, tahkete ainete merepõhja uputamise, kaldaga püsivalt ühendamata rajatiste ehitamise, ekspluateerimise ja likvideerimise, ning merevee võtu ja merre tagasisuunamisega kaasnevaid mõjusid. Hoonestusloa menetluses tuleb lisaks arvestada ka 2017. aasta alguses algatatava üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringuga (edaspidi mereala planeering). Parimate lahenduste leidmiseks peavad nii üleriigilise mereala teemaplaneeringu menetlus kui Energiasalv Pakri OÜ hoonestusloa menetlus käima paralleelselt, mis võimaldab tihedat koostööd erinevate huvigruppidega, et tagada nende arenguvajadustega arvestamine. Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Mereala planeeringuga ei seata siduvaid tingimusi rannikualadele, kuid käsitletakse funktsionaalseid seoseid mere ja maismaa vahel ning antakse suuniseid mereala planeeringu elluviimise võimaldamiseks näiteks kohalike omavalitsuste planeeringute kaudu. Kuna rajatav hüdroakumulatsioonijaam paikneb nii avalikus veekogus kui ka maismaal, siis tuleb jaama kavandamisel lähtuda tervikust ja tagada kõikide huvigruppide vajaduste tasakaalustatud arvestamine. Kuna hoonestusloa menetlust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud avaldas TJA 21.11.16 VeeS § 227 lg 3 kohase teate Ametlikes Teadaannetes (lisa 10), TJA kodulehel ning 23.11.2016 ajalehes Päevaleht. Ühtegi teist hoonestusloa taotlust samal alale 20 päeva jooksul peale teadete avaldamist TJA-le ei esitatud. 2. Õiguslikud järeldused VeeS § 226 lõike 1 ja § 227 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab TJA hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Käesoleva otsuse punktis 1 kirjeldatud asutused ei olnud hoonestusloa menetluse algatamise vastu. Vastavalt VeeS § 227 lõikele 7 määrab TJA hoonestusloa menetluse algatamisel isiku, kelle taotluse alusel menetlus läbi viiakse; keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise; vajaduse korral uuringud, mida taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja; vajaduse korral tingimused, millega peab arvestama, kui taotletava ala kohta on algatatud ka teine hoonestusloa menetlus või taotletava ala koormamiseks on kehtiv teine hoonestusluba; muud vajalikud tingimused. Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 1 punktidest 171 ja 19 tuleb otsustajal algatada keskkonnamõju hindamine, kui toimub merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit ning veejuhtme püstitamisel, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast. KeHJS § 11 lõige 6 kohaselt kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui KeHJS § 6 lõikes 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Vaatamata asjaolule, et 18.11.16 on Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 453 algatatud Energiasalv Pakri OÜ taotlusel Paldiski linnas Pallase piirkondade 16 ja 18 ning lähiala detailplaneeringu menetluse raames ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 punktidest 171 ja 19 ning asjaolust, et keskkonnamõju ei ole veel hinnatud, tuleb TJA-l algatada koos hoonestusloa menetlusega ka keskkonnamõju hindamine. Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 11 peatub hoonestusloa menetlus keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse Ametlikes Teadaannetes teatavaks tegemiseni. 3. Otsus Veeseaduse § 227 lõigete 1 ja 7, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 1, § 6 lg 1 punktide 171 ja 19, § 11 lõike 3 alusel:  1. Algatada hoonestusloa menetlus Energiasalv Pakri OÜ 28.09.2016 taotluse alusel Pakri hüdroakumulatsioonijaama veehaarde ja tehissaare rajamiseks; 2. Algatada keskkonnamõju hindamine hüdroakumulatsioonijaama suhtes tervikuna; 3. Keskkonnamõju hindamise käigus tuleb analüüsida kaasnevaid mõjusid ja välja selgitada ning teostada asjakohased uuringud mereala suhtes tervikuna 4. Teostada koormatava mereala suhtes tervikuna vähemalt järgmised uuringud: 1) allveearheoloogilised uuringud; 2) batümeetriat täpsustav uuring; 3) merepõhja ehitusgeoloogiline/geotehniline uuring (sh pinnaseproovid võimaliku reostuse määramiseks); 4) mere ja merepõhja elustiku uuring 5) muud keskkonnamõju hindamise programmis määratavad uuringud. Uuringud läbi viia 3 aasta jooksul; 5. Veehaarde torustiku asukoha valikul teha koostööd Paldiski Põhjasadama ja Veeteede Ametiga, et leida lahendus, mis ei mõjutaks Paldiski lahe laevaliiklust. 6. Hoonestusloa menetluses ja keskkonnamõju hindamise läbiviimisel tuleb arvestada üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu menetlusega. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest, esitades vaide Tehnilise Järelevalve Ameti (Sõle 23A, 10614 Tallinn, tel. 667 2000, faks 667 2001, [email protected]) peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak tööstusohutuse teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja Koostaja: Liis Piper Lisad: 1. Energiasalv Pakri OÜ 28.09.16 esitatud ja 19.12.16 täpsustatud hoonestusloa taotlus; 2. TJA 13.10.16 kiri nr 16-7/16-1489-002 seisukohtade küsimiseks; 3. Keskkonnaameti 26.10.16 vastuskiri nr 14-3/16/645-2; 4. Veeteede Ameti 03.11.16 vastuskiri nr 6-3.-1./3666; 5. Muinsuskaitseameti 11.11.16 vastuskiri nr 1.1-7/2084-1; 6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 17.11.16 vastuskiri nr 16-00051/019; 7. Keskkonnaministeeriumi 17.11.16 vastuskiri nr 16-3/16/9196-2; 8. Arvamuste edastamine taotlejale 18.11.16 e-kirjaga nr 16-1489-008; 9. Taotleja 18.11.2016 e-kiri; 10. Viide teatele Ametlikes Teadaannetes: https://ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1048402  OTSUS Tallinn 13.07.17 nr 1-10/17-262 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Energiasalv Pakri OÜ esitas 07.06.2017 Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TJA) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 18 lg 1 alusel nõuetele vastavuse kontrollimiseks Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama (edaspidi PHAJ) keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi koos lisadega. 1. Menetluse käik TJA algatas 27.01.2017 otsusega nr 1-10/17-031 hoonestusloa menetluse ning ühes sellega KeHJS § 6 lg 1 punktide 171 ja 19 alusel keskkonnamõju hindamise. Põhjuseks oli arendaja Energiasalv Pakri OÜ (registrikood 14107173, aadress Regati pst 1-239, Tallinn, Harju maakond, 11911) 28.09.2016 esitatud hoonestusloa taotlus Paldiski linna 500 MW võimsusega PHAJ tehissaare ja veehaarde rajamiseks. KeHJS § 3 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on KeHJS § 6 lõike 1 punktist 171 tulenevalt merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit ja punktist 19 tulenevalt veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni kuupmeetri aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab viit protsenti veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast. Kokkuvõtvalt hinnatakse KMH käigus PHAJ rajamise ja ekspluatatsiooniga, merre rajatavate objektide (kunstsaar, veehaare) ning maa-aluste rajatiste (aluskorda rajatav veereservuaar, šahtid ja muud rajatised) kaasnevat võimalikku keskkonnamõju. TJA teavitas keskkonnamõju hindamise algatamisest Ametlikes Teadaannetes 06.02.2017 ning edastas KMH algatamise otsuse ka Paldiski Sadam AS-le, Rahandusministeeriumile, Veeteede Ametile, Keskkonnaametile, Keskkonnaministeeriumile ja Paldiski Linnavalitsusele. Taotleja esitas TJA-le keskkonnamõju hindamise programmi 07.02.2017. Programmi koostas Hendrikson & Ko OÜ, töö nr 2728/16 (registreeritud TJA dokumendihaldussüsteemis 08.02.2017 numbriga 16-1489-014). TJA kontrollis KMH programmi vastavust KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele ja küsis programmile asjaomastelt asutustelt 20.02.2017 kirjaga nr 16-7/16-1489-017 KeHJS § 151 kohast seisukohta. Programmi kohta esitasid seisukoha: Maanteeamet 21.02.2017 kirjaga nr 15-5/17-00053/017; AS Alexela Terminal 22.02.2017 kirjaga nr J-10/94-1; AS Eesti Raudtee 08.03.2017 kirjaga nr 4-1.6.1/561; Muinsuskaitseamet 8.03.2017 kirjaga nr 1.1-7/465-1; Keskkonnaamet 09.03.2017 kirjaga nr 6-3/17/2880-2; Lennuamet 10.03.2017 kirjaga nr 4.6-8/17/761-2; Terviseamet 13.03.17 kirjaga nr 9.3-4/1227; Paldiski Linnavalitsus 15.03.2017 kirjaga nr 9- 11/369-1; Veeteede Amet 17.03.2017 kirjaga nr 6-3-1/615; Harju Maavalitsus 20.03.2017 kirjaga nr 12-4/541; Keskkonnaministeerium 20.03.2017 kirjaga nr 7-12/17/1223-2; Kaitseministeerium 22.03.2017 kirjaga nr 12-4/17/823. Taotleja täiendas laekunud seisukohtade põhjal KMH programmi ning esitas 10.04.2017 täiendatud programmi kontrollimiseks ja avalikustamise korraldamiseks (TJA dokumendiregistris registreeritud 11.04.2017 numbriga 16-1489-034). TJA hinnangul oli PHAJ KMH programm korrigeeritud vastavalt Keskkonnaameti asjaomaste asutuste ettepanekutele ning TJA leidis, et KMH programm on asjakohane ja piisav KMH programmi avalikustamiseks. TJA teavitas PHAJ KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 10.05.17 KeHJS § 16 lg-s 3 nimetatud isikuid, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (10.05.2017), ajalehes Paldiski Linnaleht (11.05.2017), TJA ja Paldiski Linnavalitsuse kodulehel. KeHJS § 16 alusel toimus PHAJ KMH programmi avalik väljapanek perioodil 11.05 – 26.05.2017. KMH programmiga oli võimalik tutvuda TJA-s ja Paldiski Linnavalitsuses. Programmi kohta sai esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi TJA-le kuni 26.05.2017. KMH programmi avaliku väljapaneku ajal esitas ettepanekuid Muinsuskaitseamet, Maanteeamet ja Keskkonnaamet. Muinsuskaitseametil ja Maanteeametil sisulised märkused puudusid. Ekspert võttis Keskkonnaameti ettepanekuid arvesse ja tegi programmis vastavad muudatused. Programmi avalikule väljapanekule järgnes avalik arutelu, mis toimus 30.05.2017 kell 16.00 – 16.45 Paldiski Linnavalitsuses. Avalik arutelu protokolliti. Arutelul esitatud küsimustele vastati suuliselt kohapeal. Avaliku arutelu protokoll koos osalejate registreerimislehega on esitatud KMH programmi lisas. Taotleja esitas KMH programmi KeHJS § 18 lõike 1 alusel 07.06.2017 TJA-le nõuetele vastavuse kontrollimiseks. 2. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise eelduste kontrollimine KeHJS § 18 lõike 1 alusel esitab arendaja pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning KeHJS § 17 lõikes 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Energiasalv Pakri OÜ esitas 07.06.2017 TJA-le kõik nimetatud dokumendid. Vastavalt KeHJS § 18 lõigetele 2 ja 3 kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest arvates KMH programmi vastavust KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele; programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks; programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. 2.1 KMH programmi vastavus KeHJS § 13 sätestatud nõuetele KMH programmi nõuetele vastavuse tunnistamise otsustamiseks peab TJA hindama, kas programmis on arvestatud KeHJS §-s 13 sätestatud nõudeid. PHAJ KMH programmis on nimetatud kavandatava tegevuse eesmärk ja selle asukoht; kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus. Esitatud on kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ning teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. Programmis on antud KMH läbiviimisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sh teave vajalike uuringute kohta, kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste KMH ning selle tulemuste avalikustamise ajakava, andmed arendaja, juhteksperdi, eksperdirühma koosseisu kohta ning asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendustega. Lähtuvalt eelnevast on PHAJ KMH programm koostatud KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele vastavalt. 2.2 KMH programmi asjakohasus ja piisavus kavandatava tegevuse KMH-ks TJA peab hindama programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. Kavandatava tegevuse asukohaks on Paldiski laht, kuhu taotleja planeerib rajada kuni 12 ha suuruse tehissaare ja veehaarde torustiku. Tehissaar on vajalik Paldiski linna planeeritava pump-hüdroakumulatsioonijaama veehaarde ja šahti rajamiseks. Veehaarde ja šahti kaudu toimuks merest vee pumpamine maismaal maapõues asuvasse vee reservuaari ja vastupidi. Tehissaare ja veehaarde torustiku puhul on ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 105 lg 3 punkti 4 alusel tegemist kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisega, mille rajamiseks tuleb vastavalt EhS § 108 lõikele 2 taotleda veeseaduse § 225 kohane hoonestusluba. PHAJ KMH programmi koostas Hendrikson & Ko, juhtekspert Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH 0131). KMH programmi peatükk 8 kohaselt kuulusid programmi koostamise töörühma veel Juhan Ruut (mõju inimese tervisele, lõhkamistöödega kaasnev müra, kemikaaliohutus, riskianalüüs), Kaile Peet (zooloog mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustikule, loomastikule), Ülle Jõgar (botaanik, taimestiku ekspert), Tõnn Tuvikene (vee- ekspert, mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele), Veiko Kärbla (müra ja õhusaaste ekspert). Arendaja teatas 28.06.2017, et on juhteksperti vahetanud. Uueks juhteksperdiks on Hendrik Puhkim (KMH litsents nr KMH 0135). TJA hinnangul on uus juhtekspert piisavalt pädev. TJA hinnangul on KMH programm asjakohane ja piisav kavandatava loa andmise üle otsustamiseks. 2.3 KMH programmile tehtud ettepanekute ja vastuväidetega arvestamine Programmi vastuvõtmise otsustamiseks peab TJA KeHJS § 18 lg 2 punktist 3 tulenevalt hindama ka programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. KeHJS § 151 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist küsima programmi sisu kohta seisukohti asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 151 lõike 4 alusel esitab asjaomane asutus otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sh hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse ning ekspertrühma koosseisulise piisavuse kohta. TJA-le esitasid oma seisukoha Maanteeamet, AS Alexela Terminal, AS Eesti Raudtee, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Lennuamet, Terviseamet, Paldiski Linnavalitsus, Veeteede Amet, Harju Maavalitsus, Keskkonnaministeerium ja Kaitseministeerium. KeHJS § 16 lõigete 1 ja 5 kohaselt tuleb korraldada KMH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu, mille käigus on igaühel õigus tutvuda KMH programmi ning selle juurde kuuluvate muude asjakohaste dokumentidega. Samuti esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastused. PHAJ KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu jooksul esitas ettepanekuid Keskkonnaamet. TJA on kontrollinud, et esitatud seisukohtadega on KMH programmis arvestatud ning programmi on vastavalt täiendatud. Samuti on programmile lisatud arvestamise põhjendused. TJA nõustub programmis tehtud muudatuste ja parandustega. 3. OTSUS Arvestades eeltoodut ja tuginedes KeHJS §-le 9, § 18 lõigetele 2 – 4 ja 8 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2007 määruse nr 99 „Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 26 punktile 4: otsustan: 1. Tunnistada Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks. 2. Energiasalv Pakri OÜ-l tuleb KMH aruanne esitada Tehnilise Järelevalve Ametile avaliku väljapaneku korraldamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul käesolevast otsuse tegemisest arvates. PHAJ KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ning isikuid ja muid menetlusosalisi eraldi kirjaga. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest, esitades vaide Tehnilise Järelevalve Ameti (Sõle 23A, 10614 Tallinn, tel. 667 2000, faks 667 2001, [email protected]) peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Heigo Saare peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Teadmiseks: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Harju Maavalitsus, Kaitseministeerium, Keskkonnaameti Põhja regioon, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaministeerium, Lennuamet, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Muinsuskaitseamet, Paldiski Linnavalitsus, Põhja Päästekeskus, Rahandusministeerium, Terviseamet, Veeteede Amet, Paldiski Sadamate AS, Eesti Raudtee AS, Elering AS, Alexela Terminal AS, Riigiressursside Keskus OÜ, Paldiski Linnahoolduse OÜ Koostaja: Liis Piper  OTSUS Tallinn 10.06.2019 nr 16-3/18-0437-052 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine Energiasalv Pakri OÜ esitas 19.09.2018 e-kirjaga Tehnilise Järelevalve Ametile (alates 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, edaspidi TTJA) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 22 lg 1 alusel nõuetele vastavuse kontrollimiseks Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise (edaspidi PHAJ KMH) aruande (töö nr 2017-0075) koos lisadega, koostajaks on Skepast&Puhkim OÜ (registrikood 11255795). Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa menetlusega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris (https://adr.mkm.ee/?a=tja, dokumendi viit: 1-10/17-262, 16-7/16-1489, 16-3/18-0437). Asjaolud Arendaja Energiasalv Pakri OÜ (registrikood 14107173, aadress Rae tn 38 Paldiski linn, 6 Lääne-Harju vald Harju maakond 76806) esitas 28.09.2016 TTJA-le VeeS § 22 lg 2 alusel hoonestusloa taotluse ning 19.12.2016 täiendatud taotluse, millega kavandatakse rajada Paldiski linna Paldiski lahte 500 MW võimsusega pump-hüdroakumulatsioonijaama tehissaare ning veehaardetoru. TTJA algatas 27.01.2017 otsusega nr 1-10/17-031 hoonestusloa menetluse ning ühes sellega 1 KeHJS § 6 lg 1 punktide 17 ja 19 alusel keskkonnamõju hindamise. Arendaja kavandab Paldiski linna rajada pump-hüdroakumulatsiooni(elektri)jaama. See koosneb maa-alusest, kristalse aluspõhja kivimites asuvast reservuaarist (sügavuses orienteeruvalt 500–600 m), seda maapinnaga ja mereveehaardega ühendavatest šahtidest ning maismaal paiknevatest muudest objektidest (juhtimiskeskus, alajaam jms). Jaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises: elektrienergiat tarbitakse, kui vett pumbatakse alumisest reservuaarist ülemisse, ehk kui elektrisüsteemis on tootmisvõimsuse ülejääk või elektrihind on odav ning elektrienergiat toodetakse ehk vett lastakse ülemisest reservuaarist läbi turbiinide alumisse reservuaari, kui süsteemis on elektritootmisvõimsuse puudujääk või elektrihind on kõrge. Šahti allosas olevas vastavas turbiinisaalis paiknevad elektriturbiinid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad elektrit (vee liikumisel merest reservuaari) või pumpavad vett reservuaarist üles tagasi merre. Jaama maismaal asuv teenindav kompleks kavandatakse kinnistutele Pallase piirkond 16 ja osaliselt Pallase piirkond 18. Jaama koguvõimsuseks on kavandatud ligikaudu 500 MW. PHAJ on energiabilansis elektrienergia tarbija. PHAJ ehitamise tehniline eesmärk seisneb elektrienergia tootmise ja tarbimise omavahelises ajalises optimeerimises elektrisüsteemis (nt Eesti elektrisüsteem). PHAJ-l on väga kiire võimsuse reguleerimisvõimekus ja suutlikkus teiste, mittejuhitavate, elektritootjate ebaühtlast elektritootmist (nt tuulepargid, mille tootlikkus sõltub tuulest) ja aeglast reguleeritavust (nt soojuselektrijaamad ja tuumajaamad) kompenseerida. Selle omaduse tõttu täidavad PHAJ-d lisaks elektriturul osalemisele tihti ka avariireservi, reguleerimisenergia tootja ning sageduse hoidmisega seotud ülesandeid elektrisüsteemides. Energiasalv Pakri OÜ esitas 07.06.2017 TTJA-le KeHJS § 18 lg 1 alusel nõuetele vastavuse kontrollimiseks PHAJ KMH programmi koos lisadega. TTJA tunnistas Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama KMH programmi nõuetele vastavaks 13.07.2017 otsusega nr 1-10/17-262. TTJA teavitas PHAJ KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest 14.07.2017 Ametlikes Teadeannetes ning 13.07.2017 teisi menetlusosalisi. 1 Arendaja esitas 06.02.2018 TTJA-le PHAJ KMH aruande KeHJS § 20 lg 1 kohaseks asjaomastelt asutustel seisukoha küsimiseks. TTJA edastas 22.02.2018 kirjaga nr 16-3/18-0437-002 PHAJ KMH aruande Lääne-Harju Linnavalitsusele, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile, Keskkonnaministeeriumile, Lennuametile, Maanteeametile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Põhja Päästekeskusele, Rahandusministeeriumile, Terviseametile, Veeteede Ametile, Elektrilevi OÜ-le, Telia AS-le, Paldiski Linnahoolduse OÜ-le seisukoha esitamiseks, kontrollides eelnevalt KMH aruande vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele. Maanteeamet edastas 27.02.2018 vastuskirja nr 15-5/18/9098-2, millega selgitasid, et PHAJ KMH aruannet on vaja täiendada kohale veetava materjali juurdeveo teede, riigiteede osas. Samuti paluti anda esialgne hinnang võimaliku tulevase gneissi kaevandusmahu, kuna gneiss on tee-ehituses kasutatav materjal. Muinsuskaitseamet edastas 28.02.2018 kirja nr 1.1-7/500-1, millega selgitasid, et PHAJ KMH aruande eelnõus on vastavalt KeHJS § 20 lg 1 asjakohaselt ja piisavalt käsitletud veealust pärandit ja selle kaitset. Lennuamet edastas 02.03.2018 kirja nr 4.6-8/18/983-2, millega selgitasid, et täiendavad küsimusi ja märkusi PHAJ KMH aruande eelnõu kohta puuduvad. Terviseamet edastas 16.03.2018 kirja nr 9.3-4/1411, millega selgitas, et täiendavaid märkusi 2 ei ole. Juhiti tähelepanu asjaolule, et enne tegevuslubade väljastamist (projekteerimise staadiumis) on vajalik läbi viia geoloogilised uuringud ja vibratsiooni mõju uuring, kus arvestatakse PHAJ rajamisel ja käitamisel esineva vibratsiooni mõjuga ja võimaliku levikuga elamualadeni. Keskkonnainspektsioon edastas 16.03.2018 kirja nr 8-3/17/2421-4, millega selgitas, et PHAJ KMH aruande eelnõu on asjakohane ja piisav. Veeteede Amet edastas 19.03.2018 kirja nr 6-3-1/466, millega selgitas, et täiendavad ettepanekud ja märkused puuduvad. Keskkonnaamet edastas 23.03.2018 kirja nr 6-3/18/4411, millega toodi välja 18 märkust, mille osas tuleb aruannet täiendada (kiri on kättesaadav TTJA dokumendiregistris viidaga nr 16-3/18-0437-012). Kokkuvõtvalt oli Keskkonnaamet seisukohal, et tulenevalt väljatoodud märkustele ei ole PHAJ KMH aruanne asjakohane ja piisav. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium edastas 27.03.2018 kirja nr 1.10-17/17-0086/260, millega märgiti, et PHAJ KMH aruandes tuleb parandada elektrimajanduse arengukava viidet ning lisada kehtiva dokumendi viide. Märgiti, et energiamajanduse arengukava kuni aastani 2030 vaates on kavandatav PHAJ meie energiasüsteemi toimimisele ning majanduse konkurentsivõime suurendamisele kaasa aitava projektiga. Keskkonnaministeerium edastas 29.03.2018 kirja nr 7-12/18/1286-2, millega märkis, et ei saa anda käesoleval hetkel oma seisukohta kõnealusele projektile tervikuna, vaid ainult KMH aruandele. Toodi välja 11 punkti mille osas tuleb aruannet täiendada ja parandada (kiri on kättesaadav TTJA dokumendiregistris viidaga nr 16-3/18-0437-014). Paldiski Linnahooldus OÜ edastas 16.04.2018 kirja nr 22, millega märkis, et puuduvad vastuväited ja märkused PHAJ KMH aruandele. Kaitseministeerium 18.04.2018 kirja nr 12-4/18/860, millega paluti täiendada PHAJ KMH aruannet vastavalt Kaitseministeeriumi 18.04.2018 kirjale nr 12-4/18/947, mis oli edastatud Paldiski hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamise käigus Lääne-Harju Vallavalitsusele (kiri on kättesaadav TTJA dokumendiregistris viidaga nr 16-3/18-0437-016). Kirjaga paluti aruannet parandada ja täiendada müra ja välisõhu mõjude osas. Tehti ettepanek seada mürauuring kohustusliku tingimusena, mitte ettepanekuna. Samuti tehti ettepanek rajada täiendav välisõhu kvaliteedi seiresüsteem, mille asukoht tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada. Eelnimetatud kirjad on leitavad TTJA dokumendiregistris dokumendi viidaga nr 16-3/18-0437. Energiasalv Pakri OÜ edastas 08.06.2018 parandatud ja täiendatud PHAJ KMH aruande TTJA-le kontrollimiseks ja KeHJS § 21 alusel avalikustamise korraldamiseks. TTJA hinnangul oli PHAJ KMH aruannet korrigeeritud vastavalt asjaomaste asutuste ning 3 puudutatud isikute ettepanekutele ning PHAJ KMH aruanne on asjakohane ja piisav KMH aruande avalikustamiseks. TTJA teavitas PHAJ KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust 10.07.2018 ametlikus väljaandes Ametlikes Teadaannetes, 13.07.2018 maakondlikus ajalehes Harju Elu, Lääne-Harju Vallavalitsuse hoones infotahvlil ning Lääne-Harju Vallavalitsuse ja TTJA kodulehel. Sama teade edastati 11.07.2018 kirjaga nr 16-3/18-0437-018 KeHJS § 21 alusel KeHJS § 16 lg 3 nimetatud isikuid. PHAJ KMH aruande avalik väljapanek toimus 10.07-14.08.2018, kokku 35 päeva. Aruandega oli võimalik tutvuda TTJA kontoris aadressil Sõle 23a, Tallinn, materjaliga oli võimalik tutvuda interneti teel TTJA kodulehel ja Lääne-Harju Vallavalitsuse ning aruande koostaja Skepast&Puhkim OÜ kodulehel. PHAJ KMH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada TTJA-le kirjalikult kuni 14.08.2018. Elering AS edastas 30.07.2018 oma kirja nr 12-1/2018/682-2, millega märkis, et juhul kui Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaam soovib liituda põhivõrgu ettevõtjaga 330 kV pingeastmel, siis tuleb olemasoleva Paldiski 110 kV alajaama kõrvale ehitada ka 330 kV alajaam. Oletatav maa-ala suurus 330 kV alajaama rajamiseks on 150 korda 150 meetrit. Olemasoleva 110 kV alajaama ja ehitatava 330 kV alajaama territooriumid peavad moodustama ühe terviku. Lisaks 330 kV alajaamale tuleb arvestada ka kahe 330 kV õhuliini ehitamisega Paldiski 330 kV alajaama toiteks. Terviseamet edastas 13.08.2018 kirjaga nr 9.3-4/5500 märkused, millega tuli edastatud aruanne täiendada ja parandada. TTJA edastas jooksvalt ettepanekud ja märkused Energiasalv Pakri OÜ-le ja Skepast&Puhkim OÜ-le edasi. Energiasalv Pakri OÜ edastas TTJA-le 07.09.2018 omapoolsed kommentaarid ja seisukohad esitatud märkustele (registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris 16-3/18-0437-025). Arendaja märkis, et Elering AS-i poolt välja toodud teemat käsitleb PHAJ detailplaneering ning Elering- AS-ga tehakse koostööd, et PHAJ elektrilahendus kokku leppida. Terviseameti ettepanekutega on aruanne täiendatud. Avalik arutelu toimus 15.08.2018 algusega kell 15.00 Lääne-Harju Vallavalitsuses (Rae tn 38, Paldiski linn 76806). Avalikul arutelul osales kümme inimest. KMH aruande avalikul arutelul tutvustati kavandatavat tegevust, KMH aruande sisu ja tulemusi ja aruande kohta laekunud seisukohti ning selgitati esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. KMH aruande avalikul arutelul suuliselt esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt. KMH aruande avaliku arutelu protokoll koos registreerimislehega on esitatud PHAJ KMH aruande lisas 11. Energiasalv Pakri OÜ esitas 19.09.2018 TTJA-le KeHJS § 22 lg 1 alusel KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks. TTJA edastas 09.11.2018 kirjaga nr 16-3/18-0437-027 KeHJS § 22 lg 2 alusel asjaomastele asutustele PHAJ KMH aruande kooskõlastamiseks. 4 Alexela Terminal AS kooskõlastas PHAJ KMH aruande 12.11.2018 kirjaga nr J-10/872-1, Maanteeamet kooskõlastas 13.11.2018 kirjaga nr 15-5/18/33947-4, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas 27.11.2018 kirjaga nr 1.10-17/17-0086/9964, Siseministeerium kooskõlastab 29.11.2018 kirjaga nr 13-3/323-2 (lisati soovitused toimepidevuse tagamiseks), Veeteede Amet kooskõlastas 30.11.2018 kirjaga nr 6-3-1/2574, Keskkonnainspektsioon kooskõlastas 4.12.2018 kirjaga nr 8-3/18/4034-3, Päästeamet kooskõlastas 04.12.2018 kirjaga nr 7.2-13.1/18037-2, Terviseamet kooskõlastas 07.12.2018 kirjaga nr 9.3-4/9003, Rahandusministeerium kooskõlastas 09.12.2018 kirjaga nr 14-11/5691-3 (juhiti tähelepanu, et Paldiski 330 kV kõrgepingeliin on kuni 30.06.2015 1 kehtinud planeerimisseaduse § 29 kohase joonobjektina kavandatud Harku alajaama ja Keila alajaama vahelisel lõigul Harju maakonna teemaplaneeringuga „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, Keila ja Paldiski vahelise lõigule 330 kV kõrgepingeliini rajamiseks on vaja kõrgepingeliini trassikoridor eelnevalt planeerida detailsema taseme planeeringuga), Eesti Raudtee AS kooskõlastas 07.12.2018 kirjaga nr 4-1.6.1/3348-1, Kaitseministeerium kooskõlastas 12.12.2018 kirjaga nr 12-1/18/4856, Muinsuskaitseamet kooskõlastas 6.12.2018 kirjaga nr 1.1-7/1689-2. Lennuamet edastas 05.12.2018 kirja nr 4.6-8/18/5960-2, millega selgitas, et kuna kõnealune rajatis asub väljaspool lennuväljade lähiümbrust ega oma prognoositavat mõju lennuohutusele, ei ole Lennuamet KeHJS kohane asjaomane asutus ning seetõttu ei pidanud vajalikuks esitatud aruannet kooskõlastada. Täiendavaid märkusi ei esitatud. Eestimaa Looduse Fond edastas oma seisukohad 09.11.2018 kirjaga nr 16-3/18-0437-027. Kirjas rõhutati, et planeeritav tegevus vajab põhjalikumat keskkonnamõju hindamist. Eelkõige on aruandes ebapiisavalt hinnatud mõjusid kalastikule ning mõjusid mereimetajatele on käsitletud ainult ehitustööde tegemise ajal, mis on ebapiisav. Keskkonnaamet edastas 10.12.2018 kirja nr 6-3/18/4411-5, millega palus aruande kooskõlastamise tähtaega pikendada kuni 19.12.2018. Keskkonnaamet edastas 17.12.2018 kirja nr 6-3/18/4411-6, millega kooskõlastab PHAJ KMH aruande tingimuslikult. Toodi välja puudused, mida tuleb aruandes parandada ning nõustus aruandes kirjutatuga, et nii keeruliste arendusprojektide puhul nagu PHAJ ei ole võimalik kõiki keskkonnaalaseid küsimusi lahendada ühes etapis. PHAJ maa-aluse kompleksi keskkonnamõju ei ole võimalik KMH täpsusega hinnata enne, kui on eelnevalt teostatud hulgaliselt mitmesuguseid uuringuid, mille läbiviimine käesolevas staadiumis ei ole otstarbekas ega ka võimalik, sest puudub PHAJ (maa aluse osa) tehnoloogiline lahendus. Loetletud aspektid ei ole põhimõtteliseks takistuseks PHAJ hoonestusloa edasisel menetlemisel, kuid ilma nendega arvestamata ja asjakohast lahendust leidmata, sh KMH-d läbi viimata, ei ole PHAJ maa aluse osa ehitusloa väljastamine reaalne. PHAJ maa aluse osa KMH läbiviimise käigus tuleb hinnata ka võimalikku koosmõju teiste objektide ja tegevustega eeldatavas mõjualas. Eelkõige puudutab see põhjaveega ja mereveega seotud teemasid. Lisati, et Keskkonnaameti kooskõlastus ei ole lõplik nõusolek kogu kavandatavaks tegevuseks, kuna tulenevalt KMH tulemustest vajavad mitmed keskkonnaalased küsimused järgmistes etappides täpsustamist ja lahendamist. Keskkonnaministeerium edastas 17.12.2018 kirja nr 7-12/18/4606-3, millega palus aruande 5 kooskõlastamise tähtaega pikendada kuni 10.01.2019. Keskkonnaministeerium edastas 14.02.2019 kirja nr 7-12/18/4606-4, millega kooskõlastab PHAJ KMH aruande tingimuslikult. Kirjas märgiti, et kooskõlastab esitatud aruande, kuid kogu projektile tervikuna ei saa praegusel hetkel teadaoleva informatsiooni alusel Keskkonnaministeerium oma kooskõlastust anda. Rõhutati, et esitatud KMH aruanne on aluseks ainult hoonestusloa andmisele ning selle alusel ei saa kavandatavat tegevust reaalselt ellu viima hakata. Projekti edasistes etappides tuleb läbi viia uued KMH-d, mis hindavad detailselt kogu projekti mõju. Arvestada tuleb, et hoonestusloa KMH aruannet ei saa edaspidi rakendada KeHJS § 11 lg 6 kontekstis, st projekti elluviimiseks vajalike järgmiste tegevuslubade taotlemisel ei saa otsustajad jätta tegevuslubade KMH-sid algatamata varem läbi viidud hoonestusloa KMH aruandele viidates. Seejuures peab kõige viimasena läbiviidav KMH kogu projekti mõjud tervikuna kokku võtma ning sisaldama mõju hindamist kõikide PHAJ rajamise projekti jaoks vajalike tegevuslubade osas (peab hõlmama nii maismaad kui mere osa). Lisaks juhime tähelepanu sellele, et uutest KMH-dest võib selguda, et kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia. Toodi välja ettepanekud, mida tuleb järgmistes KMH-des arvestada ning lisati tingimused, mida tuleb hoonestusloa otsusesse lisada. Kiri on registreeritud TTJA dokumendiregistris, dokumendi viit 16-3/18-0437-048. Oma vastuse jättis esitamata Lääne-Harju Vallavalitsus, Paldiski Sadamate AS, Elering AS, Riigiressursside Keskus OÜ, Paldiski Linnahoolduse OÜ, Eesti Energia AS. KeHJS § 22 lg 3 sätestab, et asjaomane asutus, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab kooskõlastamata KMH aruande 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates. Tuginedes eelnevale loeb TTJA, et nimetatud ettevõtetel ja asutustel ei olnud KMH aruande osas vastuväiteid. KeHJS § 22 lg 5 ja 6 kohaselt tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul kooskõlastuste saamisest arvates KMH aruande vastavust nõuetele. Kaalutlused KeHJS § 22 lg 1 kohaselt arendaja esitab pärast KMH aruande avalikku arutelu aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Skepast&Puhkim OÜ edastas 20.02.2019 TTJA-le täiendatud ja parandatud PHAJ KMH aruande dokumendid. TTJA peab KeHJS § 22 lg 5 ja 6 alusel KeHJS § 22 lg 3 ja 4 kohasele asjaomaste asutuste kooskõlastustele kontrollima KMH aruande vastavust KMH programmile ja KeHJS § 20 sätestatud nõuetele, aruande asjakohasust ja piisavust tegevus loa andmiseks ning aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. KMH aruande vastavus KMH programmile TTJA tunnistas 13.07.2017 kirjaga nr 1-10/17-262 PHAJ KMH programmi nõuetele 6 vastavaks. TTJA on seisukohal, et PHAJ KMH aruanne vastab KMH programmile. PHAJ KMH programmi koostas OÜ Hendrikson & Ko, juhteksperdiks oli Riin Kutsar (KMH litsents nr KMH 0131). Arendaja teavitas 28.06.2017 TTJA-d, et on vahetanud juhteksperti. Uueks juhteksperdiks ja KMH aruande koostajaks on Hendrik Puhkim (KMH litsents nr KMH 0135). TTJA pidas uue juhteksperdi pädevust piisavaks. Lisaks KMH juhteksperdile kuulusid KMH eksperdirühma Eike Riis (eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus, mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele, Natura-hindamine, elustikule, inimese tervisele, heaolule ja varale, jäätmetekke võimalustele, kliimamuutustele, keskkonnariskid; KMH aruande koostamine), Georg Martin (mere- ja merepõhjaelustiku uuring), Toomas Liiv (mereliste protsesside (setete liikumine, heljum) uuring), Kersti Ritsberg (geoloogia ja hüdrogeoloogia), Kalle Suuroja (merepõhja geoloogia), Marko Ründva, Ingrid Leemet (Akukon Oy Eesti filiaal, müra ja vibratsioon), Erik Teinemaa, Maris Paju (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, välisõhu seisund), Raimo Pajula (Natura hindamine), Rain Kurg (riskianalüüs), Liis Kikas (mõju laevaliiklusele), Kati Kraavi (GIS spetsialist), Peeter Škepast (kvaliteedikontroll). Asjaomastel asutustel ega avalikkusel ei olnud ettepanekuid ega märkusi PHAJ KMH aruande vastavuse osas KMH programmile. TTJA hinnangul PHAJ KMH aruanne vastab nõuetele vastavaks tunnistatud PHAJ KMH programmile. KMH aruande vastavus KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele KMH aruande sisu määrab KeHJS § 20. PHAJ KMH aruandes on kirjeldatud kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus (ptk 2), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide võimaluste kirjeldus (ptk 3), eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus (ptk 4), mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele (ptk 5), PHAJ ehitamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (ptk 6), PHAJ käitamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (ptk 7), riskid ja nende vältimise võimalused (ptk 8), ülevaade alternatiivsetest võimalustest (ptk 9), ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks (ptk 10), ettepanekud seiremeetmete rakendamiseks (ptk 11), soovitused ja ettepanekud edasiseks tegevuseks (ptk 12), lühiülevaade PHAJ sulgemisega kaasneda võivatest mõjudest (ptk 13), avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH aruande menetlemisest (ptk 14) ja 12 lisa dokumenti. Aruandele esitatud ettepanekud ja märkused on sisse viidud 20.02.2019 TTJA-le esitatud aruandes. Lähtudes eelnevast PHAJ KMH aruanne on koostatud vastavalt KeHJS § 20 sätestatud nõuetele. KMH aruande asjakohasus ja piisavus Põhialternatiivina kavandab Energiasalv Pakri OÜ PHAJ rajamist Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutele ning jaama veega varustamiseks vajaliku tehissaare ja veehaarde rajamist Paldiski 7 lahte. Ala suuruseks on ca 32 ha, sellest 15 ha on maismaa osa ja 17 ha mereala. PHAJ ala hõlmab: Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute varem detailplaneeringu menetluse läbinud, kuid kehtestamata jäänud osa (maismaal asuv kompleks); mereala Paldiski lahes Salavat Julajevi tee 4 kinnistu rannajoone lähistel (meres asuv tehissaar ja veehaare); maismaal ja meres asuvaid alasid ühendava maa-aluse umbes 500-600 m sügavusele kavandatava ühendustoru ala; Paldiski keskalajaama ning PHAJ maismaal ja meres asuvaid alasid ühendavate 330 kV elektriliinide trassikoridori(de) maa-ala(d). Kavandatakse rajada Paldiski linna Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistute alale PHAJ võimsusega 500 MW. PHAJ tarbeks rajatakse maa-alused kaeveõõned ja nende teenindamiseks maapealne kompleks. Pealmaakompleksi koosseisu kuuluvad tõstetorn, punker, abitõste, purusti, sorteerimisseade, akumuleerimispunker, killustiku ladu, samuti settebassein, elektri- ja vesivarustus ning töökoda, ladu, parkla jt abirajatised. Kavandatava pealmaakompleksi maksimaalne pindala koos seda läbiva teega on 12,6 ha. Maa alla, ca 500-600 m sügavusele kristalse aluspõhja kivimitesse sisse, kavandatakse veehoidlad, veehaarde pealevoolukanal, turbiinisaal, sissepääsušaht, ventilatsiooni- ja kablišahtid ning juurdepääsutunnelid. Lisaks kavandatakse Paldiski lahte jaama tarbeks 2,6 ha suurune tehissaar (eskiisprojekti kohaselt on saare tasapinnalise osa mõõtmed on 129 x 202 m) ja veehaarderajatis. Vajalike kaeveõõnte ja maa-aluse reservuaari ehitamine eeldab kristalse aluspõhja kivimite väljamist. Arvestades lähtekivimi kvaliteeti soovib arendaja valmistada ehitamisest üle jäävast kaevisest ehituskillustikku ning seda turustada. Nii nagu Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on rõhutanud, siis on ka TTJA seisukohal, et PHAJ KMH aruanne on piisav hoonestusloa andmiseks ja käesolevas etapis ei saa veel eeldada, et kavandatav tegevust on võimalik ellu viia. TTJA ühineb seisukohaga, et PHAJ maa-aluse kompleksi keskkonnamõju ei ole võimalik KMH täpsusega hinnata enne, kui on eelnevalt teostatud hulgaliselt mitmesuguseid uuringuid, mille läbiviimine käesolevas staadiumis ei ole otstarbekas ega ka võimalik, sest puudub PHAJ (maa aluse osa) tehnoloogiline lahendus. TTJA hinnangul ning asjaomaste asutuste hinnangul on PHAJ KMH aruanne asjakohane ja piisav hoonestusloa andmiseks tingimusel, et ehitusloa käigus koostatakse täiendav KMH. KMH aruande kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine 1 1 KeHJS § 15 ja § 20 kohaselt peab enne KMH aruande avalikustamist otsustaja küsima 1 aruande sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Tulenevalt KeHJS §15 lg 4 ja 1 § 20 lg 1 esitab asjaomane asutus otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas hinnangu aruande asjakohasuse ja piisavuse ning eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta. KeHJS § 16 lg 1 ja 5 ning § 21 kohaselt tuleb korraldada KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu, mille käigus on igaühel õigus tutvuda KMH aruande ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. PHAJ KMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu jooksul esitas ettepanekuid ja märkusi KMH aruande kohta asjaomased asutused ja huvitatud isikud 8 (eespool väljatoodud). KeHJS § 22 lg 1 kohaselt arendaja esitab pärast KMH aruande avalikku arutelu aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. KeHJS § 22 lg 2 kohaselt otsustaja esitab KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks. Nii nagu eelpool välja toodud, siis asjaomased asutused kooskõlastasid PHAJ KMH aruande, sh Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium kooskõlastasid selle tingimuslikult, et järgmistes etappides koostatakse täiendav KMH. Lisades, et hoonestusloa andmiseks on koostatud KMH aruanne piisav, kuid kavandatava tegevuse elluviimiseks ei saa seda rakendada. Projekti edasistes etappides tuleb läbi viia uued KMH-d, mis hindavad detailselt kogu projekti mõju. Arvestada tuleb, et hoonestusloa KMH aruannet ei saa edaspidi rakendada KeHJS § 11 lg 6 kontekstis, st projekti elluviimiseks vajalike järgmiste tegevuslubade taotlemisel ei saa otsustajad jätta tegevuslubade KMH-sid algatamata varem läbi viidud hoonestusloa KMH aruandele viidates. Täiendavad märkused tõi välja Eestimaa Looduse Fond, kes oma 09.11.2018 kirja nr 16-3/18-0437-027 märgib, et planeeritav tegevus vajab põhjalikumat keskkonnamõju hindamist. Eelkõige on aruandes ebapiisavalt hinnatud mõjusid kalastikule ning mõjusid mereimetajatele on käsitletud ainult ehitustööde tegemise ajal. PHAJ KMH aruandes lk 249 on Eestimaa Looduse Fondi seisukohale arendaja vastanud, et PHAJ hoonestusloa KMH nõuetele vastavaks tunnistamine ei anna õigust objekti ehitamisega alustamiseks. PHAJ projekteerimise staadiumis on võimalik põhjalikum ja sisulisem keskkonnamõju hindamine, eriti nende teemade osas, mis on seotud PHAJ maa-aluse osa ja sellega seotud veehaardesüsteemi toimimisega (sh vee pumpamisega kaasnevad voolukiirused veehaarde suudme piirkonnas), mille kohta praeguses staadiumis ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisavalt lähteandmeid. PHAJ hoonestusloa KMH aruande peatükis 12 "Soovitused ja ettepanekud edasiseks tegevuseks" on lisatud ettepanek, et projekteerimise staadiumis teostatava PHAJ ehitusloa KMH käigus tuleb täpsustada kalastikule avalduvat mõju, sh esitada võimalike hukkuvate kalade prognoos ning hinnata mõju Pakri piirkonna merisiia populatsioonile (koos siiakoelmute täpse asukoha tuvastamisega). Seoses sellega tuleb ehitusloa KMH käigus vajadusel täpsustada ka kalastiku kaitseks rakendatavaid leevendusmeetmeid. PHAJ käitamisaegset mõju mereimetajatele on käsitletud KMH aruande peatükis 7.1.3 "Kaitstavad liigid". Eestimaa Looduse Fond kaasatakse Keskkonnaühenduste Koja kaudu ka PHAJ projekteerimise staadiumis läbiviidava KMH menetlusse ning siis on võimalik tutvuda vastavate täpsemate hinnangutega. TTJA on arvamusel, et arendaja poolt välja toodud selgitused Eestimaa Looduse Fondi ettepanekutele on käeolevas etapis piisavad ning järgmises keskkonnamõju hindamises käsitletakse kavandatava tegevuse mõjusid kalastikule ja mereimetajatele põhjalikumalt. Kooskõlastuste tulemused on kirjas PHAJ KMH aruande peatükis 14.4 "Ülevaade KMH aruande kooskõlastamise tulemustest, lk 248 tabelis 53, kus on kirjas ülevaade kooskõlastustest ning nendega arvestamisest. TTJA on analüüsinud esitatud ettepanekute arvestamist ja arvestamata jätmist ning TTJA nõustub KMH aruandes tehtud muudatuste ja parandustega ning tehtud ettepanekute arvestamise ja mittearvestamise põhjendustega. 9 Otsus Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 9 lg 1, § 22 lg 5-7 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lg 1 p 8: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab „Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamine“ keskkonnamõju hindamise aruande (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2017-0075) nõuetele vastavaks. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Koostaja: Liina Roosimägi 10  OTSUS Tallinn 28.08.2019 nr 16-3/18-0437-059 Hoonestusloa andmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) (kuni 31.12.2018 Tehnilise Järelevalve Amet) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev 6 16 valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 22 -22 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ning loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Arendaja Energiasalv Pakri OÜ (registrikood 14107173, aadress Rae tn 38 Paldiski linn, 6 Lääne-Harju vald Harju maakond 76806) esitas 28.09.2016 TTJA-le VeeS § 22 lg 2 alusel hoonestusloa taotluse ning 19.12.2016 täiendatud taotluse, millega kavandati rajada Paldiski linna Paldiski lahte 500 MW võimsusega pump-hüdroakumulatsioonijaama tehissaar ning veehaardetoru. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa menetlusega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris (https://adr.mkm.ee/?a=tja, dokumendi viit: 1-10/17-262, 16-7/16-1489, 16-3/18-0437). TTJA algatas 27.01.2017 otsusega nr 1-10/17-031 hoonestusloa menetluse ning ühes sellega keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 punktide 1 17 ja 19 alusel keskkonnamõju hindamise. 5 VeeS § 22 lg 1 alusel on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Arendaja kavandab Paldiski linna rajada pump-hüdroakumulatsiooni(elektri)jaama (PHAJ). See koosneb maa-alusest, kristalse aluspõhja kivimites asuvast reservuaarist (sügavuses orienteeruvalt 500–600 m), seda maapinnaga ja mereveehaardega ühendavatest šahtidest ning maismaal paiknevatest muudest objektidest (juhtimiskeskus, alajaam jms). Jaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises: elektrienergiat tarbitakse, kui vett pumbatakse alumisest reservuaarist ülemisse, ehk kui elektrisüsteemis on tootmisvõimsuse ülejääk või elektrihind on odav ning elektrienergiat toodetakse ehk vett lastakse ülemisest reservuaarist läbi turbiinide alumisse reservuaari, kui süsteemis on elektritootmisvõimsuse puudujääk või elektrihind on kõrge. Šahti allosas olevas vastavas turbiinisaalis paiknevad elektriturbiinid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad elektrit (vee liikumisel merest reservuaari) või pumpavad vett reservuaarist üles tagasi merre. PHAJ ehitamise tehniline eesmärk seisneb elektrienergia tootmise ja tarbimise omavahelises ajalises optimeerimises elektrisüsteemis. PHAJ keskkonnamõju hindamise aruanne käsitleb põhialternatiivina (alternatiiv 1) Energiasalv Pakri OÜ poolt kavandatava 500 MW võimsusega PHAJ rajamist Paldiski linna Pallase piirkonna 16 ja 18 kinnistutele ning jaama veega varustamiseks vajaliku 2,6 ha suuruse tehissaare ja veehaarde rajamist Paldiski lahte (vastavalt detailplaneeringuga kavandatavale lahendusele, detailplaneering kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 27.03.2019 otsusega nr 20). Maa alla, umbes 500-600 m sügavusele kristalse aluspõhja kivimitesse sisse, kavandatakse veehoidlad, veehaarde pealevoolukanal, turbiinisaal, sissepääsušaht, ventilatsiooni- ja kablišahtid ning juurdepääsutunnelid. Veehaare koosneb kuni 20 m siseläbimõõduga põhišahtist koos sellele eelnevate võredega ja kambritega, mis paiknevad selleks rajataval tehissaarel ning ca 300 meetri pikkusest veehaardetorustikust veevõtusügavusega kuni 30 meetrit. Veehaarde kasutamise otstarve on merest vee võtmine 3 maksimaalse vooluhulgaga kuni 120 m /s ning vee tagasisuunamine merre (vee väljapumpamise režiimis). Tehissaare veepealne tasapinnaline osa on pindalaga ca 2,6 hektarit, nõlvusi arvestades on tehissaare pindala mere põhjas ca 7,7 hektarit. Koos mere põhjas paikneva torustikuga ja ajutise ehitusaegse maismaaühendusega (tammiga) on eskiislahenduse järgi kogu veehaarde mere põhjas asuv ehitusalane pindala ligikaudu 8,4 hektarit. Alternatiivina 2 käsitleb lahendust, kus PHAJ rajatakse tervikuna Paldiski lahte kaldaga püsivalt ühendamata 6 ha suurusele tehissaarele, kuhu paigaldatakse PHAJ rajamiseks ja teenindamiseks samad ehitised, mis on alternatiivi 1 korral kavandatud Pallase 16 ja 18 kinnistutele. Maa alla, umbes 500–600 m sügavusele kristalsesse aluspõhja rajatakse samasugused objektid, nagu alternatiivi 1 korral. Arvestades projekti edasisel täpsustamisel vajalikku mõistlikku reservi (sh varianti, et kogu PHAJ maapealne teenindav kompleks rajatakse Paldiski lahte suuremale tehissaarele) on taotletav ehitiste ehitusalune pindala orienteeruvalt kuni 12 hektarit. Kavandatava tegevuse teostatav lahendus selgub projekteerimise ning selle raames läbi viidava keskkonnamõju hindamise käigus. TTJA tunnistas Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamise (edaspidi PHAJ KMH) programmi nõuetele vastavaks 13.07.2017 otsusega nr 1-10/17-262. Arendaja esitas 20.02.2019 täiendatud ja parandatud PHAJ KMH aruande, mis oli TTJA arvates piisav hoonestusloa andmiseks. TTJA nõustus KMH aruande lõppjäreldusega, et enne tegevuslubade väljastamist (projekteerimise staadiumis) on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine, mille raames antakse hinnang ehitusprojektile, keskendudes eriti selle maa-alusele osale. Samas oli TTJA seisukohal, et käesolevas etapis ei saa arendaja eeldada, et kavandatav 2 tegevust on võimalik ellu viia. Sama on arvanud ka Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet, kuna PHAJ maa-aluse kompleksi keskkonnamõju ei ole võimalik KMH täpsusega hinnata enne, kui on eelnevalt teostatud täiendavaid uuringuid (geoloogilised, hüdrogeoloogilised), mille läbiviimine käesolevas staadiumis ei olnud otstarbekas ega ka võimalik, sest puudub PHAJ (maa-aluse osa) tehnoloogiline lahendus. TTJA tunnistas KeHJS § 9 lg 1, § 22 lg 5-7 alusel PHAJ KMH aruande (koostaja Skepast&Puhkim OÜ, registrikood 11255795, töö nr 2017-0075 koos lisadega) nõuetele vastavaks 10.06.2019 otsusega nr 16-3/18-0437-052. Õiguslikud järeldused Pädev asutus saab otsustada hoonestusloa andmise, kui puuduvad hoonestusloa andmisest keeldumise alused. 10 Tulenevalt VeeS § 22 keeldub pädev asutus hoonestusloa andmisest, kui hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus mõne kehtiva hoonestusloaga; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; esineb oluline negatiivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist; hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele; taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemustele tuginevalt vaja muuta ning taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui taotleja puhul esineb kahtlus, et ta võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut. Lähtudes asjaolust, et asjaomastel asutustel täiendavaid ettepanekuid ja vastuväiteid ei olnud hoonestusloa menetlus algatamise otsusele ning hoonestusloa taotlejal ei olnud vaja läbi viia ühtegi täiendavat lisauuringut, siis ei ole hoonestusloa andmist välistavaid asjaolusid. 12 TTJA selgitab, et hoonestusloa tingimusi võib pädev asutus muuta VeeS § 22 lg 1 alusel omal algatusel või hoonestusloa omaja taotlusel. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamise alused 14 on sätestatud VeeS § 22 . Ärakuulamine TTJA saatis haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 alusel 19.07.2019 kirjaga nr 16-3/18-0437-056 hoonestusloa andmise otsuse eelnõu Energiasalv Pakri OÜ-le tutvumiseks ning arvamuse andmiseks. TTJA ootas Energiasalv Pakri OÜ arvamust, ettepanekuid ja/või vastuväiteid 2. augustiks 2019. Sama läks teadmiseks Kaitseministeeriumile, Keskkonnaametile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja 3 Lääne-Harju Vallavalitsusele. Arendaja kirjalikult vastuskirja TTJA-le ei edastanud ning 19.08.2019 telefoni teel ettevõtte esindaja kinnitas, et hoonestusloa andmise otsuse eelnõule vastuväited puuduvad. Kaitseministeerium edastas 31.07.2019 vastuskirja nr 12-3/19/2975, millega selgitati, et vastuväiteid ega ettepanekuid hoonestusloa otsuse eelnõu kohta puuduvad. Otsus Energiasalv Pakri OÜ 28.09.2016 hoonestusloa taotluse, 27.01.2017 hoonestusloa algatamise otsuse nr 1-10/17-031, 13.07.2017 PHAJ KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus nr 1-10/17-262, 10.06.2019 PHAJ KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsus 9 11 16 17 18 nr 16-3/18-0437-052, veeseaduse § 22 lg 1 ja § 22 lg 4, 22 , 22 , 22 lg 1, maa hindamise 1 seaduse § 6 , 02.06.2015 majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa, 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 10 p 2 alusel: 1. Anda hoonestusluba avaliku veekogu (Paldiski laht) koormamiseks pump-hüdroakumulatsiooni(elektri)jaama tehissaarega ja veehaardega koos selle juurde kuuluva torustikuga ning määrata hoonestusloa omajaks Energiasalv Pakri OÜ (registrikood 14107173, aadress Rae tn 38 Paldiski linn, Lääne-Harju vald Harju maakond 76806). 2. Tuleb läbi viia täiendav keskkonnamõju hindamine ehitusprojekti koostamise käigus. 3. Tuleb läbi viia põhjalik riskianalüüs, hädaolukorra lahendamise plaan ja ehitise likvideerimiskava 4. On lubatud avaliku veekogu koormatavale alale, Paldiski lahte, rajada tehissaar ja veehaare koos torustikuga 5. Avaliku veekogu veepealse osa koormatava ala koordinaadid on (alternatiivi 2 elluviimisel): 2 2 Suur tehissaar, veepealne osa 57242 m , koos veealuse osaga 100 000 m X: 6580147.5 Y: 502038.8 X: 6580194.8 Y: 502177.9 X: 6579833.1 Y: 502322.9 X: 6579778.7 Y: 502184.8 2 Veehaarde rajatis, suurus 4000 m X: 6579904.0 Y: 502198.2 X: 6579920.1 Y: 502241.9 X: 6579848.9 Y: 502271.0 X: 6579832.1 Y: 502227.1 4 Veehaardetoru otsa koordinaadid X: 6 579747.5 Y: 501884.6 6. Juhul, kui pump-hüdroakumulatsiooni(elektri)jaam projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt KMH aruandes käsitletud alternatiiv 1-le, siis muudetakse hoonestusloa 12 tingimusi vastavalt VeeS § 22 sätestatule. 7. Ehitise tehnilised andmed: 7.1 Maismaa ja tehissaare vahelise ajutise (ehitusaegse) tammi pindala on maksimaalselt 2 1000 m . 7.2 Veehaarde torustiku (6 toru) pikkus 300 m, ühe toru läbimõõt on kuni 3 m ja ulatub 2 30 m sügavusele. Torustiku maksimaalne pindala 6000 m . 7.3 Ehitise maksimaalne sügavus on 600 m allpool merepinda. 7.4 Tehissaarel asuva põhišahti siseläbimõõt kuni 20 m. 2 7.4 Maksimaalne ehitisealune pindala on 120 000 m . 7.5 Tehissaarele kavandatavate tehnorajatiste maksimaalne kõrgus rajatava tehissaare pinnast on 50 m. 8. Rajatise kasutamise otstarbeks määrata nr 23029 – muu energiatööstuse rajatis. 9. Energiasalv Pakri OÜ-l tuleb maksta iga-aastast hoonestustasu 4% ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes. Hoonestustasu arvestamise aluseks oleva maa keskmine väärtus tuleneb maa hindamise 1 seaduse §-s 6 sätestatud maa korralise hindamise tulemustest. Hoonestustasu suurus arvestatakse ümber, kui maa korralise hindamise tulemusel kehtestatakse uued vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnad. Hoonestustasu arvestatakse alates hoonestusloa alusel ehitusloa väljaandmise päevale järgnevast päevast. Hoonestustasu tuleb maksta kuni hoonestusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Kui ehitis eemaldatakse avalikust veekogust pärast hoonestusloa kehtivuse lõppemist või kehtetuks tunnistamist, tuleb hoonestustasu maksta kuni ehitise avalikust veekogust eemaldamiseni. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esitab hoonestusloa omajale hoonestustasu kohta makseteatise. 10. Energiasalv Pakri OÜ-l tuleb hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis avalikust veekogust eemaldada, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 11. Käesolev hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks. 12. Hoonestusluba kehtib kuni 50 aastat. Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve 5 Ameti peadirektorile (Sõle 23a, 10614 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Lisad: 1. Hoonestusloa menetluse algatamise otsus 2. KMH programmi vastavaks tunnistamine 3. KMH aruande vastavaks tunnistamine Koostaja: Liina Roosimägi 6  Nimekirja alusel 16.05.2022 nr 16-7/18-0437-064 Energiasalv Pakri OÜ hoonestusloa muutmiseks seisukoha küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 menetleb esitatud hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ning loa tingimuste muutmise üle. Kuni 07.05.2022 esitatud hoonestusloa taotluseid menetletakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 251 lg 1 kohaselt samas § toodud erisustega veeseaduse (edaspidi VeeS) § 218-229 alusel. TTJA andis 28.08.2019 otsusega nr 16-3/18-0437-059 hoonestusloa Energiasalv Pakri OÜ-le (registrikood 14107173) Paldiski linna, Paldiski lahte 500 MW võimsusega pump- hüdroakumulatsioonijaama (edaspidi PHAJ) tehissaare ning veehaardetoru rajamiseks. PHAJ hoonestusloa menetlusega seotud dokumendid on registreeritud TTJA avalikus dokumendiregistris https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ (viidaga 16-3/18-0437). Väljastatud hoonestusloa aluseks olev PHAJ koosneb maa-alusest, kristalse aluspõhja kivimites asuvast reservuaarist (sügavuses orienteeruvalt 500–600 m), seda maapinnaga ja mereveehaardega ühendavatest šahtidest ning maismaal paiknevatest muudest objektidest (juhtimiskeskus, alajaam jms). Jaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises Hoonestusloa andmisele eelnes keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetlus. TTJA tunnistas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 9 lg 1, § 22 lg 5-7 alusel PHAJ keskkonnamõju aruande (koostaja Skepast & Puhkim OÜ, registrikood 11255795, töö nr 2017-0075 koos lisadega) nõuetele vastavaks 10.06.2019 otsusega nr 16-3/18-0437-052 (edaspidi I KMH). PHAJ hoonestusloa andmise otsuse kohaselt määrati hoonestusala vastavalt KMH aruande alternatiivi 2 elluviimiseks. Selle kohaselt oli suure tehissaare veepealse osa suuruseks 57 242 m2, koos veealuse osaga 100 000 m2. Veehaarde rajatise suuruseks määrati 4000 m2 (torustiku maksimaalse ehitusaluse pinnaga kuni 6000 m2). Veehaarde torustik koosnes kuuest torust pikkusega 300 m ja ühe toru läbimõõduks oli määratud kuni 3 m. Hoonestusloa andmise otsuses on määratud, et ehitusprojekti koostamise käigus tuleb läbi viia täiendav KMH ja juhul kui PHAJ projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt KMH aruandes käsitletud alternatiivile Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 1, siis muudetakse hoonestusloa tingimusi. Energiasalv Pakri OÜ esitas 20.04.2022 taotluse hoonestusloa muutmiseks, kuna PHAJ maa- aluse kompleksi KMH täiendava hindamise aluseks olev esialgne ehitusprojekt koostati vastavalt I KMH aluseks olevale alternatiivile 1 (koostanud OÜ Corson, hoonestusloa muutmise taotluse lisa 1). Kõnealuse projekti osas on koostatud KMH (Skepast & Puhkim OÜ töö 2019-0068 „Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamine ehitusprojekti koostamise käigus“), mis on tunnistatud nõuetele vastavaks TTJA 29.04.2022 otsusega nr 16-12/19-2442-432 (edaspidi ehitusprojekti KMH, kättesaadav TTJA avalikus dokumendiregistris dokumendi viitega 16-3/18-0437-051). Ehitusprojekti KMH koostamisel läbi viidud kalastiku uuringute tulemusena selgus vajadus oluliselt vähendada veehaarde sissevõtu ava, võre pinnal tekkivat vee voolukiirust ja võrede sammu. Hüdrauliliste arvutuste täpsustamisel uuendati võimaliku negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmeid rakendades ja seejuures tagades ka jaama efektiivsust. Esialgses hoonestusloas koosnes veehaare kuni 20 m sisese läbimõõduga põhišahtist koos sellele eelnevatest võredest ja kambritest, mis olid paigutatud rajatavale tehissaarele ning ca 300 meetri pikkusest veehaardetorustikust (6 toru) läbimõõduga 3 m ja veevõtusügavusega kuni 30 meetrit. Merevee maksimaalne veevõtu ja ka väljalaske vooluhulk oli kuni 120 m3/s. Uuendatud projektlahenduses on ette nähtud 6 võrakujuliselt merepõhjas asuvat veevõtu/väljalaske toru 3,3 m läbimõõduga ja veevõtusügavusega 10-15 m (vt Lisa 1). Kalastiku kaitseks vajalik voolukiiruste vähendamine veevõtu ava ees tähendas ka torustiku läbimõõdu suurendamist. Veevõtuavadele projekteeritud kalatõkke trelliavade suurus on umbes 6 cm. Vastav voolukiirus enne kalatõket on umbes 0,15 m/s ja torus 2,2 m/s. (ca 18,8 m3/s). Seejuures jääb summaarne veevõtu ja väljalaske vooluhulk summaarselt samaks – s.o. kuni 120 m3/s. Kuigi keskkonnakaitseliste leevendusmeetmete rakendamisel püüti veevõtutorude lahendus paigutada võimalikult kompaktselt, suurenes siiski ka veehaarde torustike ehitusalune pind ca 2 korda. Täpsustatud projekti järgi on tehissaare veepealne osa külgede pikkustega 116,9 m ja 189,8 m (eelnevalt 129 x 202 m), mida ümbritseb vee all 1:2 nõlvusega killustiku tugivall. Veepealse ehitusala pind on kokku 22 607,6 m2 (varasema projekti kohaselt 26 000 m2 ja mere põhjas ca 77 000 m2). Koormatava ala pindala ehitusprojekti alusel on 31 956 m2, millele lisandub veehaarde torustike alune pind 12 108 m2, so kokku 44 064 m2. VeeS § 225 lg 1 sätestab, et pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel hoonestusloa tingimusi muuta ning § 225 lg 3 alusel on pädeval asutusel õigus keelduda hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused (VeeS § 223). Palume seisukohta, kas teie pädevusvaldkonnas esineb keeldumisaluseid Energiasalv Pakri OÜ hoonestusloa nr 16-3/18-0437-059 muutmiseks. Lugupidamisega 2 (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: kehtiv hoonestusluba hoonestusloa muutmise taotlus adressaatide nimekiri Nele Väits +372 667 2151 [email protected] 3