Ettepanek lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (524 SE) eelnõu muutmiseks

Riigikogu [email protected] 26.05.2022 nr 5-13/22/1887 Ettepanek lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (524 SE) eelnõu muutmiseks Kaitseministeerium koostöös Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumiga palub muuta lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (524 SE) järgmiselt: Täiendada eelnõu järgmiste paragrahvidega ning muuta numeratsiooni vastavalt: "§ X. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustiku §-i 115 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Vabariigi Valitsus määrata valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks ehitiseks ehitise, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. “. § X. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduse § 38 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele;“. § X. Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduse § 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevat seadust kohaldatakse planeerimisele niivõrd, kuivõrd see ei lähe vastuollu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. Käesolevat seadust ei kohaldata side, ja eelhoiatamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisel või valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel Vabariigi Valitsuse otsusel ehitise planeerimisele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Käesolevat seadust ei kohaldata ladustamisega seotud riigikaitselise ehitise planeerimisel, välja arvatud juhul, kui ehitis asub käesoleva seaduse § 125 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringu koostamise Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 juhul, kui ehitis asub käesoleva seaduse § 125 lõikes 1 nimetatud detailplaneeringu koostamise kohustusega maa-alal.“. § X. Veeseaduse muutmine Veeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 188 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) käesoleva seaduse § 187 punktides 7, 8, 10, 17 ja 18 nimetatud tegevusteks, mis kaasnevad veekogusse, välja arvatud meri, ehitamisega, kui Vabariigi Valitsus on otsustanud, et tegemist on ehitisega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine.“; 2) paragrahvi 196 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) veekogusse ehitamisega kaasnevad tegevused, millele ei ole vaja veeluba vastavalt käesoleva seaduse § 188 lõike 1 punktile 8.“.". Selgitus: Praegu puuduvad ehituseadustikus ja planeerimisseaduses eriregulatsioonid põhjendatud juhtudel teatud tüüpi riigi julgeoleku jaoks tähtsate ja samas ajakriitilise valmimistähtajaga ehitiste ehitamise võimaldamiseks lihtsustatud menetluses. Tavapärase praktika kohaselt alustatakse ehitise kavandamist ruumilisest planeerimisest, mille olemuslik sisu seisneb ehitisele sobiva asukoha valiku protsessis ning, mille käigus kaasatakse avalikkus, avatakse arutelud ehitise paiknemise ja selle mõjude osas. Reeglipäraselt järgitakse planeerimisprotsessis teavitamise, huvide tasakaalustamise ja lõimimise, teabe piisavuse jt planeerimises olulisi põhimõtteid. Küll aga leidub ehitisi, mille asukoht on selle olemust arvestades kindlaks määratud ehk, mille puhul alternatiivid puuduvad ning mille rajamine on riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks ajakriitilise iseloomuga. Sellistel väga erandlikel juhtudel võib olla põhjendatud ainult riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks vajalike ehitiste rajamine lihtsustatud menetluses, sest ehitamisega viivitamisel ja ehitise puudumisel võib pädeva riigiasutuse (Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus või Riigikantselei) hinnangul aset leida sündmus, mille tulemusel on mõjutatud terve riigi julgeolek. Ehk nende ehitiste mitteehitamise mõju on oma olemuselt oluliselt suurem kui nende ehitamisel tekkiv mõju näiteks ümbritsevatele inimestele või keskkonnale. Selline ehitis on vajalik kõigi heaolu ja turvalisuse säilimiseks. Näiteks juhul kui elektritootmisettevõtte riskianalüüs toob välja, et ilma täiendava ehitiseta võib elektritootmine katkeda, mis toob kaasa olukorra, kus suur osa Eesti territooriumist jääb erakorraliselt teadmata ajaks elektrita. Sellise olukorra aset leidmine toob kaasa väga suure ohu riigi sise- ja välisjulgeolekule. Taolise ehitise ehitamine on vältimatult vajalik siis, kui ohu realiseerumise tõenäosus on suur ning ohu realiseerumisel on kahju üleriigiline ja ei ole võimalust muul moel sellise ohu realiseerumisel kahju vältida. See ehitis peab ennetama ja tõkestama võimalikku tekkivat kahju ning vajadusel tekkinud olukorra kiirelt ja paindlikult lahendama. Käesolevas muudatuses käsitletakse sellist ehitist kui ehitist, mille ainus eesmärk (st põhjust miks ehitist ehitatakse, mitte kitsalt ehitise kasutamise otstarve) on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, sh olukorra tekkimise ennetamiseks vajalikud sammud. Seega teisi laiemaid eesmärke (näiteks olemasoleva ehitise laiendamine ärilisel eesmärgil) ehitisel olla ei saa. Otsuse, et ehitis on vajalik ainult riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra lahendamiseks teeb igakordselt Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri (koostöös 2 (6) lahendamiseks teeb igakordselt Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri (koostöös kaitseministri, siseministri või riigikantseleiga) ettepanekul, mis mh sisaldab asjakohaseid ohuhinnanguid. Esimene tasand: planeering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): Ehituse protsess algab tavapäraselt planeerimise protsessiga. Selle raames tehakse vajadusel ka KSH. Tegemist on väga ajamahukate protsessidega ning aegkriitilistel ehitistel peaks saama kaaluda võimalust nende ära jätmiseks. Planeerimisseaduse § 2 lg 2 kohaselt on kehtivas õiguses toodud välja välistus riigi julgeoleku tagamise ja hädaolukorra ennetamise või lahendamise eesmärgil rajatava ehitise puhul. Seega riigi julgeoleku ja hädaolukorra kaitse vajadusi on ka varasemalt kaalutud ning leitud, et teatud ehitiste osas võib luua erisused planeerimisprotsessi. Planeerimisprotsessi eesmärk on luua ruumilise planeerimise (edaspidi planeerimine) kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra ennetavaks lahendamiseks vajaliku ehitise kavandamise kohta käivat infot ei pruugi olla võimalik avaldada välistele osapooltele, sest see kahjustab riigi julgeoleku huve. Kuna avalikustatavat infot on protsessis vähe, ei ole võimalik ega ka põhjendatud laiemalt ei kaasamine ega avalikustamine, seega kaotab planeerimise planeerimisseaduse kohane protsess oma mõtte. Eeltoodud lähenemist toetab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ (27. juuni 2001) teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv). Selle artikli 3 lõike 8 kohaselt ei kohaldata direktiivi selliste kavade ja programmide suhtes, mille ainus eesmärk on seotud riigi julgeoleku või tsiviilkaitsega. Eestis on vastav norm sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 1 lõike 3 punktis 1: KeHJS-st ei kohaldata strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Direktiiv on loonud erandi, mille järgi ei nõuta teatud strateegiliste planeerimisdokumentide korral (konkreetsete tingimuste esinemisel) keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Direktiivi mõtet ja toodud sõnastust järgivad analoogia korras ka esitatud muudatused planeerimise protsessi välistamiseks juhul, kui kavandatava ehitise ainus eesmärk on riigi julgeoleku või hädaolukorra lahendamine. Seega on ka kavandatavad planeerimisseaduse muudatused direktiivi mõtte ja sisuga kooskõlas. Esitatud muudatuste raames avaneb Vabariigi Valitsusel võimalus võtta vastu otsus, et konkreetse ehitise osas ei rakendata ei planeerimise ega ka KSH protsesse. Teine tasand: Ehitusluba (või ehitusteatis) ja keskkonnaload ning keskkonnamõjude hindamine (KMH): Ehitusseadustikku lisatakse teatud tingimustel Vabariigi Valitsusele võimalus määrata konkreetne ehitis riigikaitseliseks ehitiseks. Näiteks käib menetlustest läbi mitu tammi aga vaid ühe ehitamisel võib olla eesmärgiks mitte ainult veehoidla tekitamine või vee suunamine vaid täiendavalt riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Sellise ehitise riigikaitseliseks lugemise korral viib ehitusloa või ehitusteatise menetluse läbi Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), sest selliste ehitiste püstitamise protsessi peab kaalukatel riigi julgeoleku vajadustest lähtuvatel põhjustel juhtima ja load väljastama riik oma asjakohaste ametiasutuste kaudu. Sellise täiendava Vabariigi Valitsuse otsuse lisamine riigikaitselise ehitise 3 (6) ametiasutuste kaudu. Sellise täiendava Vabariigi Valitsuse otsuse lisamine riigikaitselise ehitise otsustamisel on vajalik ka olukorras, kus planeeringud ja KSH on juba tehtud aga hilisemalt on vaja otsustada, kes võiks siiski olla menetleja rollis. Täiendavalt väldib selline otsustamise protsess ka olukorda, kus TTJA-l tõuseb põhjendamatult koormus ja vaidluste hulk erinevate ehitiste üle, mille osas ei ole siiski üheselt kindel, kas ehitise ainus eesmärk on riikliku julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Ehitusloa, -teatise või keskkonnalubade menetluse raames viiakse läbi ka vajadusel keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) on loetletud tegevused, mille korral on kavandatava tegevuse KMH kohustuslik, ning tegevused, mille puhul peab tegevusloa andja keskkonnamõju hindamise vajadust kaaluma. KeHJS nõuetega tuleb arvestada ka näiteks riigi energiajulgeoleku tagamiseks vajalike ehitiste rajamisel. Samas sisaldab KeHJS järgnevat erisust: kui kavandatava tegevuse ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. Küll on erisuse kohaldamise eelduseks asjaolu, et oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile peab olema välistatud. Keskkonnamõju hindamata jätmise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Esitatud muudatuste ja kehtiva õiguse raames avaneb Vabariigi Valitsusel võimalus võtta vastu otsus, et konkreetne ehitis on riigikaitseline ehitis ja menetleja on TTJA ning ehitise osas ei viida läbi keskkonnamõju hindamise protsessi. Küll aga ei saa tegevuslubade tasandil kavandatavaid muudatusi rakendada, kui oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikuala kaitseesmärgile ei ole välistatud. Täiendavalt on vaja teatud ehitustööde või muude tööde teostamiseks keskkonna valdkonna load. Siiski ei saa isegi riigi julgeoleku tagamiseks ehitise rajamisel ignoreerida keskkonnakaitse aspekti. Eelnõukohase seadusega sätestatakse, et kui Vabariigi Valitsus on otsustanud, et tegemist on ehitisega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine, siis veekogusse ehitamisega kaasnevateks tegevusteks riigi julgeoleku eesmärgil on vajalik taotleda registreering. Nendeks asjakohasteks tegevusteks võivad olla paisutamine, veerežiimi muutmine, veekogu süvendamine, veekogusse tahkete ainete paigutamine või veekogu kaldajoone muutmine. Tavapäraselt on nimetatud tegevusteks vajalik veeluba, mille taotlemise menetlusaeg on kuni kolm kuud. Riigikaitse seisukohalt olulise objekti rajamine võib aga olla vajalik kiirendatud korras. Kiiremat menetlust võimaldab veeloa taotlemise nõude asendamine registreeringu taotlemise nõudega, mille menetlusaeg on kuni üks kuu, kuivõrd ei kohaldata avatud menetlust. Riigi julgeoleku seisukohalt olulise objekti puhul on eelduslikult tegemist teabega, mis on kaitstud riigisaladusega ning seetõttu ei oleks avatud menetluse kohaldamine eesmärgipärane. Registreeringu puhul tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile, kes saab registreeringu väljastada kiirelt eeldusel, et tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale on välistatud. Juhul, kui mõju Natura alale välistatud ei ole, tuleb registreeringu taotlusele algatada keskkonnamõju hindamine (KeHJS § 3 lg 1 p 2 ja lg 2). Eelnõuga lisatav VeeS § 188 lg 1 p 8 välistab siiski ülalkirjeldatud registreeringu menetluse võimaluse merre ehitatavate riigikaitseliste objektide puhul, kuivõrd merre on võimalik rajada mastaapsemaid ja potentsiaalselt oluliselt suurema ja täiendavaid uuringuid vajava keskkonnamõjuga objektide. Vabariigi valitsuse otsus: Lähtudes eeltoodust peab Vabariigi Valitsus ettepanekus toodud seaduse muudatuste kohaselt 4 (6) Lähtudes eeltoodust peab Vabariigi Valitsus ettepanekus toodud seaduse muudatuste kohaselt tegema ühe kuni kaks otsust järgmistel tingimustel. Juhul kui Natura 2000 alade mõjude osas on tehtud eelhinnang, siis saab selle tulemusel (mõju on välistatud) anda välja ühe otsuse, mille raames otsustatakse, et ehitis on riigikaitseline ehitis EhSi mõistes ning sellele ehitisele ei kohaldu planeerimise menetlus ning teiste menetluste raames ei teostata ei KSH-d ega KMH-d. Juhul kui eelhinnang on puudu, siis saab Vabariigi Valitsus teha otsuse, et ehitis on riigikaitseline ehitis EhS-i mõistes ning sellele ehitisele ei kohaldu planeerimise menetlus ning ei teostata KSH-d. Ehitusteatise või ehitusloa menetluse raames või konkreetse keskkonnaloa menetluse raames tuleb teha eelhinnang Natura 2000 mõjude osas ning mõjude puudumisel saab Vabariigi Valitsus otsustada KMH ära jätmise. Küll aga kui tuvastatakse, et on mõju Natura 2000 aladele, siis saab Vabariigi Valitsus küll otsustada, et tegemist on riigikaitselise ehitisega EhSi mõistes ning planeerimise menetlus ei kohaldu aga tuleb läbi viia siiski KMH protsess. Looduskaitseseaduse muudatus: Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 täiendatakse punktiga 10 ja lisatakse ehituskeeluvööndi erandite hulka Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselised ehitised ehitusseadustiku tähenduses, võttes arvesse, et käesoleva ettepaneku kohaselt muudetakse EhS § 115 ja lisatakse lõige 1¹ , mille kohaselt lisaks lõikes 1 sätestatule võib Vabariigi Valitsus määrata valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel riigikaitseliseks ehitiseks ehitise, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine. Muudatus on vajalik, kuna praktikas võib osutuda vajalikuks riigikaitseliste ehitiste rajamine, sh selliste ehitiste rajamine, mille ainus eesmärk on Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt riigi julgeolek ja hädaolukorra lahendamine, ehituskeeluvööndisse. Risk, et riigikaitselise ehitise erand seab ohtu ranna ja kalda kaitse-eesmärgi, on minimaalne, kuna Eesti mastaabis on tegemist väga piiratud arvu juhtumitega ja sätte kohaselt on vaja riigikaitseliste ehitiste puhul ehituskeeluvööndist loobumise lubamiseks Keskkonnaameti nõusolekut. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: Informatiivne menetluse skeem Koopia: Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsioonimisteerium 5 (6)  Majandus- ja Kommunikatsioonimisteerium Keskkonnaministeerium Ele-Liis Jõgi 717 0191 [email protected] 6 (6)