Detailplaneeringu algatamisest teavitamine ning detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta arvamuse küsimine

VÕRU VALLAVOLIKOGU OTSUS Võru 18.05.2022 nr 51 Vastseliina alevikus Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Võlupuu OÜ (registrikood 12837466) juhatuse liige Urmas Heliste esitas 16.03.2022 Võru vallavalitsusele taotluse Võru vallas Vastseliina alevikus Tondi (tunnus 87401:004:0006), Kivipõllu (tunnus 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) katastriüksustele detailplaneeringu algatamiseks. Taotleja eesmärgiks on planeeringualale päikesepargi rajamine. Detailplaneeringu ala (Lisa 1) piirneb läänest Palukutsa-Peetri (tunnus 87401:004:0063), Võru tn 21 (tunnus 87401:004:0403) katastriüksustega, põhjas Võru tn 19 (tunnus 87403:001:0300), Võru tn 17 // Korsaku (tunnus 87403:001:0090) katastriüksustega, idas Veski (tunnus 87401:004:0033), Niidumaa (tunnus 87401:004:0404) katastriüksustega ja lõunas Piusa jõega. Planeeringuala pindala on ca 5,31 ha, olemasolev sihtotstarve on maatulundusmaa. Maa-ala on hoonestamata. Taotleja selgituste kohaselt on juurdepääs planeeringualale kavandatud Metsa tänavalt Veski katastriüksuse kaudu. Ühinenud Võru valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru valdade üldplaneeringud. Kehtiva Vastseliina valla üldplaneeringu (kehtestatud Vastseliina Vallavolikogu 29.08.2007 määrusega nr 24) kohaselt asub planeeringuala perspektiivsel väikeelamu maal. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.5 „Väikeelamu maa (EV)“ seab tingimuse, et ala juhtfunktsiooniks on väikeelamumaa, millel ehitise tüübiks peab jääma ühepereelamu. Kõikidele reserveeritavatele elamumaadele võib vallavalitsuse loa alusel lubada ärimaa kõrvalfunktsiooni 25% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksustele päikesepargi rajamine üldplaneeringut muutev asjaolu. Kehtiv üldplaneering on koostatud ca 15 aastat tagasi nn ehitusbuumi ajal, mil nähti ette suurt elamuehituse kasvu. Vastseliina alevikus ei ole perspektiivsete elamualade kasutuselevõtt realiseerinud. Planeeringualaga piirneval alal Piusa jõe vastaskaldal asub tootmisala. Seega võib väikese mõjuga tootmisala rajamist pidada piirkonda sobivaks tegevuseks. Päikesepargi rajamine ei põhjusta maakasutuse pöördumatut muutust - tootmise lõppemisel on võimalik antud ala muul otstarbel kasutusele võtta. Planeeringualal asuv Tondi katastriüksus jääb osaliselt KASSISOO (registri number 2100020020070001) maaparandussüsteemi alale. Planeeringuala asub Piusa veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndis. Üle 25 km² valgalaga veekogul on ehituskeeluvöönd 50 meetrit. Piusa jõe ehituskeeluvööndit on Vastseliina üldplaneeringu alusel vähendatud 30 meetrini. Katastriüksus jääb osaliselt III kategooria kaitsealuse liigi saarma (Lutra lutra) elupaiga kaitsevööndisse. Detailplaneeringuga ei kavandata ehitustegevust Piusa jõe ehituskeeluvööndisse ega kaitsealuse liigi elupaiga kaitsevööndisse. Lähtuvalt planeerimisseaduse § 142 lg-st 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud 1 kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH eelhinnangule (Lisa 2) tuginedes, ei saa detailplaneeringu ellu viimisega olemasoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist. Puudub eeldatavasti piiriülene mõju, sh mõju Piusa jõe veekvaliteedile. Planeeringualal ei paikne kaitsealasid ja Natura 2000 võrgustiku alasid. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. Planeeringuala piirneb lõunast III kategooria kaitsealuse liigi saarma (Lutra lutra) elupaiga kaitsevööndiga. Detailplaneeringuga ei näha ette ehitustegevust Piusa jõe veekaitsevööndis ega kallasraja sulgemist. Eeldatavalt puudub planeeringu elluviimisel ja ala edasise kasutamisega kaasnev oluline negatiivne mõju kaitsealuse liigi elupaigale. Kuid tagamaks saarma (Lutra lutra) elupaiga kaitset ning Piusa jõe kalda kaitse eesmärgi saavutamist on äärmiselt soovitav kavandada kogu ehitustegevus ehituskeeluvööndist väljapoole. Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole alust eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele. Detailplaneeringu elluviimisega (nii ehitusjärgus kui hilisema kasutuse ajal) pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike. KSH eelhinnangule on küsitud Rahandusministeeriumi, Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ja Kaitseministeeriumi seisukohta. Põllumajandus- ja Toiduamet (19.04.2022 kiri nr 6.2-1/3915-1) märkis, et KSH eelhinnangu kaartidel puudub maaparanduse hoiualade tähistus ning esitas seisukohad detailplaneeringu koostamiseks. KSH eelhinnangut täiendati märkusele tuginedes. Detailplaneeringu koostamise seisukohad tuleb Võru Vallavalitsusel lisada detailplaneeringu lähteseisukohtadesse. Keskkonnaamet (09.05.2022 kiri nr 6-5/22/6954-2) on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Samas kirjas juhtis Keskkonnaamet tähelepanu KSH eelhinnangus ja algatamise otsuse eelnõus olevatele ebatäpsustele. KSH eelhinnangut ning käesolevat otsust parandati märkustele tuginedes. Otsust täiendati Rahandusministeeriumi (09.05.2022 kiri nr 15- 3/3327-2) kirja punktile 1. tuginedes. Sama kirja punktides 2.-5. esitatuga tuleb Võru Vallavalitsusel arvestada detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel ning planeeringu koostamise korraldamisel. Kaitseministeerium (12.05.2022 kiri nr 12-1/22/1513) märkis, et ei toeta planeeringualale üle 150 kW võimsusega päikeseelektrijaama rajamist, kuna päikeseelektrijaama lähialas tõuseb elektromagnetvälja kiirgusmüra ja raadiohäirete tase, mille tagajärjel väheneb piirkonnas paikneva raadiosüsteemi töövõime ja raadiosignaalide avastamisvõime. Samas on Kaitseministeerium seisukohal, et antud maaüksustele on võimalik päikeseelektrijaama rajada 2024. aastal, peale vastavate kompensatsioonimeetmete rakendamist. Kirjeldatud seisukoht tuleb Võru Vallavalitsusel lisada detailplaneeringu lähteseisukohtadesse. Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu menetlus kestab üle aasta. Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Seega on eelnevalt nimetatud asutustel võimalus planeeringu menetlemise käigus korduvalt oma arvamusi ja seisukohti esitada ning planeeringulahendusele sisendit anda. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, mis ei mõjuta kellegi õigusi. Menetlustoiming on vaidlustatav koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. Tuginedes endise Vastseliina valla üldplaneeringule ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg-d 6-8, § 142 lg 2 ja lg 6, looduskaitseseaduse § 40 lg 1 ja lg 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 alusel, Võru Vallavolikogu 2 o t s u s t a b: 1. Algatada Vastseliina alevikus Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneering. 2.1. Detailplaneeringu ala asub Vastseliina alevikus Tondi (tunnus 87401:004:0006), Kivipõllu (tunnus 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) katastriüksustel. Detailplaneeringuala pindala on ca 5,31 ha (Lisa 1). 2.2. Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine päikesepargi rajamiseks ning juurdepääsu tee asukoha määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Vastseliina valla üldplaneeringu muutmiseks. 3. Jätta algatamata Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 4. Võru Vallavalitsusel koostada detailplaneeringu lähteseisukohad. 5. Võru Vallavalitsusel korraldada planeerimisseaduse kohane detailplaneeringu algatamisest teavitamine. 6. Võru Vallavalitsusel sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga haldusleping planeeringu koostamise rahastamiseks. 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Georg Ruuda vallavolikogu esimees 3  Lisa 1 Võru Vallavolikogu 18.05.2022 otsuse nr 51 juurde ASUKOHASKEEM Vastseliina alevikus Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneering detailplaneeringu ala piir Allikas: Väljavõte X-GIS. Maa-amet.  Lisa 2 Võru Vallavolikogu 18.05.2022 otsuse nr 51 juurde Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Vastseliina alevikus Tondi (tunnus 87401:004:0006), Kivipõllu (tunnus 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) katastriüksustele detailplaneeringu algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte. KSH eelhinnangu kohustus tuleneb KeHJS § 33 lg 2 p-st 3 ja PlanS § 126 lg-st 7. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. Enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. 1. Osapooled Detailplaneeringust huvitatud isik on Vastseliina alevikus Tondi (tunnus 87401:004:0006), Kivipõllu (tunnus 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) maaüksuste omanik Võlupuu OÜ (registrikood 12837466). Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Võru Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Võru vallavalitsus (registrikood 77000393), Võrumõisa tee 4a, 65605 Võru linn. 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord Võlupuu OÜ (registrikood 12837466) juhatuse liige Urmas Heliste esitas 16.03.2022 Võru vallavalitsusele taotluse Võru vallas Vastseliina alevikus Tondi (tunnus 87401:004:0006), Kivipõllu (tunnus 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) katastriüksustele detailplaneeringu algatamiseks. Taotleja eesmärgiks on planeeringualale päikesepargi rajamine. Taotluse kohaselt kavandatakse detailplaneeringu alast ligi 3 ha suurusele alale päikesepark, koos alajaamade ning vajalike tehnovõrkudega. Hoonestust alale ei planeerita. Detailplaneeringu ala (Joonis 1) piirneb läänest Palukutsa-Peetri (tunnus 87401:004:0063), Võru tn 21 (tunnus 87401:004:0403) katastriüksustega, põhjas Võru tn 19 (tunnus 87403:001:0300), Võru tn 17 // Korsaku (tunnus 87403:001:0090) katastriüksustega, idas Veski (tunnus 87401:004:0033), Niidumaa (tunnus 87401:004:0404) katastriüksustega ja lõunas Piusa jõega. Planeeringuala pindala on ca 5,31 ha, olemasolev sihtotstarve on maatulundusmaa. Maa-ala on hoonestamata. Taotleja selgituste kohaselt on juurdepääs planeeringualale kavandatud Metsa tänavalt Veski katastriüksuse kaudu. 1  detailplaneeringu ala piir Joonis 1 Detailplaneeringu ala. Allikas: X-GIS. Maa-amet. Planeeringualal asuv Tondi katastriüksus jääb osaliselt KASSISOO (registri number 2100020020070001) maaparandussüsteemi alale. Planeeringuala asub Piusa veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndis. Üle 25 km² valgalaga veekogul on ehituskeeluvöönd 50 meetrit. Piusa jõe ehituskeeluvööndit on Vastseliina üldplaneeringu alusel vähendatud 30 meetrini. Päikesepargi ehitamise ja kasutamise näol ei ole tegemist looduskaitseseaduse mõistes keelatud tegevusega ranna või kalda piiranguvööndis. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine, kuid erisusena ei laiene ehituskeeluvöönd detailplaneeringu alusel ehitatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Katastriüksus jääb osaliselt III kategooria kaitsealuse liigi saarma (Lutra lutra) elupaiga kaitsevööndisse (Piusa jõe veepiirist ca 25 m). Detailplaneeringuga ei kavandata ehitustegevust Piusa jõe ehituskeeluvööndisse ega kaitsealuse liigi elupaiga kaitsevööndisse. 2  detailplaneeringu ala piir Joonis 2 Piirkonna olulisemad maakasutuse piirangud. Allikas X-GIS. Maa-amet *Piusa jõe ehituskeeluvööndit on Vastseliina üldplaneeringu alusel vähendatud 30 meetrini * Maaparandussüsteemi ala on tähistatud pruuni viirutusega Maa-ameti kõlvikukaardi alusel on planeeringuala 5,32 ha suurusest kogupindalast 1,18 ha metsamaa, 3,65 ha haritav maa ning 0,49 ha muu maa. Metsamaal on tehtud võsaraie (vt fotod). Foto 1 Vaade planeeringualalt Pätisilla tee suunas 3 Foto 2 Vaade planeeringualalt Piusa jõe suunas 3. Seotus teiste strateegiliste dokumentidega Ühinenud Võru valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste Lasva, Orava, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru valdade üldplaneeringud. Kehtiva Vastseliina valla üldplaneeringu (kehtestatud Vastseliina Vallavolikogu 29.08.2007 määrusega nr 24) kohaselt asub planeeringuala perspektiivsel väikeelamu maal. Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.5 „Väikeelamu maa (EV)“ seab tingimuse, et ala juhtfunktsiooniks on väikeelamumaa, millel ehitise tüübiks peab jääma ühepereelamu. Kõikidele reserveeritavatele elamumaadele võib vallavalitsuse loa alusel lubada ärimaa kõrvalfunktsiooni 25% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksustele päikesepargi rajamine üldplaneeringut muutev asjaolu. Võru maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/81) jooniselt 1. „Asustuse suunamine“ selgub, et detailplaneeringuala on määratud linnalise asustuse alaks. Seega pole Tondi (tunnus 87401:004:0006), Kivipõllu (tunnus 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) maaüksustele päikesepargi rajamine maakonnaplaneeringut muutev asjaolu. 4. Võimalikud keskkonnamõjud 4.1. Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele Keskkonnaregistri andmetel ei paikne nimetatud detailplaneeringuga katastriüksustel kaitsealasid, hoiualasid, püsielupaiku ega kaitsealuseid üksikobjekte. Planeeringuala piirneb lõunast Piusa jõega ning seetõttu jääb see osaliselt III kategooria kaitsealuse liigi saarma (Lutra lutra) elupaiga kaitsevööndisse (Piusa jõe veepiirist ca 25 m). Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitamise ning rände ajal. Piusa jõgi on ka III kategooria kaitsealuse liigi võldase (Cottus gobio) ja loodusdirektiivi lisas V märgitud liigi euroopa harjus (Thymallus thymallus) elupaigaks. Kuna jõe vastaskaldal asuvad elamud ja tööstusala, siis on inimmõju elupaikadele juba avaldunud. Kivipõllu ja Kalda katastriüksustele ulatub Piusa jõe 10 m veekaitsevöönd ja 4 m kallasrada. Tegevusi veekaitsevööndis piirab veeseaduse § 119, mille punkt 5 keelab muuhulgas ehitamise, 4 v.a. juhul, kui see on kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatud ranna-ja kaldakaitse eesmärkidega. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 34 on kalda kaitse eesmärk seal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kallasrada ei tohi sulgeda, vaid see peab jääma avatuks. Detailplaneeringuga ei näha ette ehitustegevust Piusa jõe veekaitsevööndis ega kallasraja sulgemist. Lähtudes asjaoludest, et Piusa jõe kaldal asub saarma (Lutra lutra) elupaik ning tagamaks Piusa jõe kalda kaitse eesmärgi saavutamine, on äärmiselt soovitav kavandada kogu ehitustegevus ehituskeeluvööndist väljapoole. Planeeritav ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal: lähimad Natura 2000 alad (Haanja loodusala, Haanja linnuala, Kirikumäe loodusala, Piusa loodusala) asuvad 5-6 km kaugusel. Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele on olemasolevale informatsioonile tuginedes välistatud. Detailplaneeringu võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki (KeHJS § 45 lg 2). 4.2.Loodusvarade kasutamine Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu planeeringualal maavarade leiukohti, ei jää maavarade levialasse ega perspektiivaladele. Planeeringuga kavandatav tegevus ei näe ette sellel alal taastumatute loodusressursside kasutamist. Kavandatava tegevuse elluviimiseks ei kasutata pinna- ja põhjavett. Planeeringuala asub osaliselt metsamaal, seega tuleb kavandatava tegevuse elluviimiseks antud alal teostada raadamine. Raadamine on raie, mis võimaldab maa kasutamist muul otstarbel kui metsa kasvatamine ja majandamine. Mõju keskkonnale avaldub peamiselt metsamaa hõivamises ja metsa raiumises. Mõju on minimaalne, kuna päikesepargi rajamine ei avalda pöördumatut mõju ja tootmise lõppemisel on võimalik antud ala uuesti metsastada. 4.3. Müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud müra ja vibratsiooni tasemeid, on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu Metsa ja Niidu tänaval. Tegemist on mööduvate mõjudega. Päikeseelektri tootmisega ei kaasne enamlevinumaid keskkonnahäiringuid nagu müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed. Tahkeid jäätmeid võib tekkida minimaalselt seadmete riketest, mida ei ole võimalik parandada. Ehitustegevuse lõppedes ja päikesepargi amortiseerumise järel selle kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Vastseliina Vallavolikogu 26.02.2016 määrusest nr 4 „Vastseliina valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. 4.4. Pinnas, veestik ja vee kasutus Planeeringuala asub liigniiskel alal. Eristatavad on: nõrgalt leetunud muld (LKI), leetjas gleimuld (GI), gleistunud leetunud muld (Lkg), lammi-gleimuld (AG) (vt joonis 3). 5  detailplaneeringu ala piir Joonis 3 Mullastiku tüübid planeeringualal. Allikas X-GIS. Maa-amet Päikesepargi rajamine ei too mullastikule kaasa pöördumatuid muutusi, mis välistavad maa taaskasutamist endisel otstarbel. Mõningal määral saab mõjuks mullastikule pidada mikrokliima muutumist paneelidega kaetud alal, kus paneelid takistavad otsese päikesevalguse ja sademete jõudmist maapinnale. Maa-ameti üleujutusohuga kaardi kohaselt ei asu detailplaneeringu ala üleujutusohuga alal. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatava tegevusega ei muudeta pinna- ja põhjaveerežiimi ega takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Päikesepark ei vaja detailplaneeringuga veehaaret ega reoveesüsteemi kavandamist. Sademevee imbumine pinnasesse on tagatud kogu planeeringuala ulatuses. Päikesepargi rajamise ehitusperioodil kasutatakse seadmeid, mille puhul on võimalikud lekked pinnasesse. Tegemist on vähetõenäolise ning lühiajalise mõjuga, mis taandub ehitustegevuse lõppemisel. Päikesepargi ehitamisel on oluline kasutada nõuetele vastavaid seadmeid. Päikesepargi kasutusel ei kaasne heitmeid pinna- ja põhjavette. 6  Joonis 4 Kassisoo maaparandusobjekti kuivendusvõrgu plaan. Allikas Põllumajandus- ja Toiduamet Planeeringualal asuv Tondi katastriüksus jääb osaliselt KASSISOO (registri number 2100020020070001) maaparandussüsteemi alale. Maaparandussüsteemi maa-alale ehitamisel ei tohi kavandatav ehitis takistada ega kahjustada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist lisaks oma kinnisasjale ka naaberkinnisasjadel (maaparandusseaduse § 44 lg 2 ja 3). Negatiivset mõju maaparandussüsteemile on võimalik vältida, kui projekteerimisel arvestatakse drenaažisüsteemide paiknemisega ning paigaldatakse päikesepaneelid drenaažitorustikust vabale maale; valitakse päikesepaneelide maaraamide kinnitamiseks viis, mis ei kahjusta dreene. Kuna päikesepargi rajamine ei too kaasa ulatuslike kõvakattega pindade rajamist, puudub vajadus sademe- ja pinnavee ära juhtimiseks, siis eeldatavalt mõju Piusa jõe veerežiimile puudub. Detailplaneeringu realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada Piusa jõge ega kavandata ka selle loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist. Ala detailplaneeringu kohase kasutamise korral ei kaasne olulist negatiivset mõju Piusa jõe veekvaliteedile. 7 4.5. Mõju kultuuriväärtusetele Muinsuskaitseobjektid ja registreeritud pärandkultuuri objektid planeeringualal puuduvad. Detailplaneeringu ala ei jää kinnismälestise kaitsevööndisse. Mõju kultuuriväärtustele puudub. 4.6. Maakasutus, visuaalne mõju Planeeringuala pindala on ca 5,31 ha. Maa-ameti kõlvikukaardi alusel on planeeringuala 5,32 ha suurusest kogupindalast 1,18 ha metsamaa, 3,65 ha haritav maa ning 0,49 ha muu maa. Metsamaal on tehtud võsaraie (vt fotod 1, 2). Kavandatav tegevus hõlmab ca 3 ha suuruse maa-ala, mille kasutusotstarve muutub tootmismaaks. Kuna päikesepargi ehituse ja kasutamisega ei kaasne pinnamoe muutumist, siis mõju keskkonnale võib pidada minimaalseks. Planeeringu elluviimisega kaasneb maastiku ilme muutus. Visuaalne muutus on peamiselt vaadeldav Piusa jõe vastaskaldal asuvalt tootmisalalt ning Niidu ja Võru tänava elamualadelt. 4.7. Taimkate ja loomastik Tõenäoliselt muudab ca 3 ha suuruse ala päikesepaneelidega katmine planeeringuala mikroklimaatilisi tingimusi: paneelide all on suvel jahedam ja talvel seevastu soojem, kui paneelideta alal. Paneelide all on ööpäevane niiskuse ja temperatuuri kõikumine väiksem. Paneelide all, kus valgust on vähem, väheneb taimetiku biomass ja liigirikkus. Samas ei ole see pöördumatu, sest päikesepargi rajamisega ei rikuta ega hävitata oluliselt mullastikku. Päikesepargi olulisemaks mõjuks loomastikule on avatud maastiku hõivamine ja tarastamine, mis piirab loomade liikumist. Eelkõige on takistatud suurimetajate liikumine. Liigirikkuse vähenemist saab pidurdada vältides üldhävitava toimega herbitsiidide kasutamist päikesepargi alal. Pisi- imetajate liikumise piiramise negatiivset mõju saab vähendada, valides piirdeaedade võrkude silma võimalikult suure. 4.8. Inimese tervis ja vara Päikeseelektri tootmisest tulenevalt on negatiivsete tervisemõjude esinemise tõenäosus väike. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud müra ja vibratsiooni tasemeid, on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu Metsa ja Niidu tänaval. Kasutamise ajal puuduvad levinumad häiringud: müra, suits, tolm ja lõhnareostus. Häiringute puudumisel puudub ka nende kumulatiivne mõju. Eeldatavalt mõjutatav elanikkond on väike. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse planeeringus esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Elektrijaama turvasüsteem koosneb üldjuhul kaamerate süsteemist ja perimeetri valvest (aiaga piiratud), vältimaks õnnetusjuhtumeid juhusliku sattumise tõttu ala territooriumile. Välistada ei saa pahatahtliku käitumist ja õnnetusi selle tagajärjel, kuid elektri- ja tuleohutuse tagamiseks tagab põhikaitsena ohutuse põhiisolatsioon ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamine. Rikkekaitsena tagab ohutuse toite automaatne väljalülitamine koos maandatud kaitse-potensiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega. 5. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. 8 KSH läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1. Tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevusega KeHJS § 6 lõike 1 mõistes. 2. Planeeringualal ei paikne kaitsealasid ja Natura 2000 võrgustiku alasid. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub. 3. Detailplaneeringu ellu viimisega ei saa olemasoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub eeldatavasti piiriülene mõju, sh mõju maaparandussüsteemile, Piusa jõe veekvaliteedile ning jões elavatele liikidele. 4. Detailplaneeringu elluviimisel ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele. Detailplaneeringu elluviimisega (nii ehitusjärgus kui hilisema kasutuse ajal) pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. 5. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike. 6. Maakasutuse otstarbe muutmisega ja päikesepargi rajamisega ei kaasne pöördumatuid muutusi, mis välistaksid antud ala kasutamise endisel otstarbel või võimalikel muudel otstarvetel. 7. Võimalike mõjude ruumile ulatus on väike. Arvestades eelhindamise tulemusi pole keskkonnamõju strateegilise hindamise ning Natura hindamise läbiviimine vajalik. Lõpliku otsuse KSH algatamise üle langetab Võru Vallavolikogu üheaegselt detailplaneeringu algatamisega. 6. Asjaomaste isikute ja asutuste seisukohad Eelhinnangu alusel tehtud otsuse eelnõu saadeti seisukoha võtmiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaametile, Põllumajandus- ja Toiduametile ning Kaitseministeeriumile. Asutuste seisukohti kajastatakse detailplaneeringu algatamise otsuses ning põhjendatakse seisukohtade arvestamist ja/või arvestamata jätmist. Koostas: planeeringuspetsialist Triinu Jürisaar 9 Lisa Võru Vallavalitsuse xx.xx .202 2 korralduse nr xx juurde LÄHTESEISUKOHAD Vastseliina alevikus Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneeringu koostamiseks Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamise alus võlupuu OÜ (registrikood 12837466) juhatuse li ikme Urmas Heliste 16.03.2022 taotlus Võru vallas Vastseliina alevikus Tondi (tunnus 87401:004:0006), Kivipõllu (tunnus 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) katastriüksustele detailplaneeringu algatamiseks. Võru Vallavolikogu 18.05.2022. a otsus nr 51 „Vastseliina alevikus Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Detailplaneeringu ala Detailplaneeringu alana käsitletakse detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse Lisas 1 määratud maa-ala Võru vallas Vastseliina alevikus Tondi (tunnus 87401:004:0006), Kivipõllu (tunnus 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) katastriüksustel . Detailplaneeringuala pindala on ca 5,31 ha . Kui planeeringu koostamise käigus selgub, et planeeringuala piire on vaja täpsustada, siis tuleb see kooskõlastada Võru vallavalitsusega. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine päikesepargi rajamiseks ning juurdepääsu asukoha määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Vastseliina valla üldplaneeringu muutmiseks. Lähtematerjalid ja kehtivad planeeringud Vastseliina Vallavolikogu 29.08.2007 . a määrusega nr 24 „ Vastseliina valla üldplaneeringu kehtestamine„ kehtestatud üldplaneering. Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81 kehtestatud Võru maakonnaplaneering 2030+ . Detailplaneeringu vormistamine ja koosseis Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks on olemasolevat olukorda tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. Planeeringuala topo -geodeetiline uuring peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusega nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded “ kehtestatud nõuetele. Geodeetiline alusplaan peab katma detailplaneeringuala ning vajadusel ka lähiala . Detailplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Planeering vormistatakse ja ehitatakse üles vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019. a määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu joonised koostada mõõtkavas M 1:500. Joonisele märgitakse planeeringu nimetus, joonise nimetus, mõõtkava, koostamise kuupäev, planeeringu koostamise korraldaja ja planeeringu koostaja. Kokkuleppel Võru vallavalitsusega on lubatud jooniste mõõtkava muuta. Juurdepääsu tee skeemid on lubatud esitada üldisemas mõõtkavas. Detailplaneeringu koostamisega seotud dokumendid vormistada planeeringu lisana. Kavandatavast keskkonnast ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Detailplaneeringu sisustamine Kruntideks jaotamine: D etailplaneeringuga määrata krundi piirid . M aaüksuste siiludeks jagamine ei ole lubatud. Lubatud krundi kasutamise sihtotstarve: elektrienergia tootmise jaotamise ehitise maa. Hoonestuse põhimõtted: Lubatud on alajaama hoone, rajatiste arvu osas tingimusi ei seata. Päikesepaneelide minimaalne kaugus krundi piirist on 4 m. Piusa jõega külgneval alal tuleb lähtuda Keskkonnaameti tingimustest või Piusa jõe ehituskeeluvööndi ulatusest. Lubatud ei ole läbipaistmatute piirete kavandamine. Haljastus: Vajadusel näha ette kõrghaljastuse rajamist tehnorajatistest tuleneva visuaalse mõju vähendamiseks. Planeeringuga märgitakse servituutide määramise vajadused. Juurdepääsu kavandamine: Juurdepääsu tagamiseks näidata planeeringus põhimõtteline juurdepääsu lahendus Veski katastriüksus (tunnus 87401:004:0033 ) kaudu. Juurdepääsu teega seonduvad kulud tuleb kanda päikesepargi ehitusõigust realiseerival isikul. Detailplaneeringu materjalidesse lisada Veski katastriüksuse omaniku kirjalik nõusolek. Parkimine lahendatakse ainult krundi siseselt. T ehnovõ rgud ja -rajatis ed: Tehniline taristu lahendada vastavalt tehnilistele tingimustele. Põhijoonisel peab olema näidatud süsteem paiknemine, selle tehnoloogilised ühendused. Näha ette võimalus süsteemi hoolduseks, remondiks ja likvideerimiseks. Anda rajatiste (päikesepaneelide) suurim lubatud kõrgus ning vajadusel muud ehituslikud ja kujunduslikud tingimused. Tehnovõrkudega liitumise asukohad, mis jäävad planeeringualast välja võib esitada skemaatiliselt ning kirjeldada seletuskirjas. Detailplaneeringuga ei teha ettepanekut Piusa jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks . Detailplaneeringu lahendus peab tagama juurdepääsu Piusa jõe kallasrajale. Detailplaneeringu joonisel ja seletuskirjas esitada üldplaneeringu muutmise põhjendus. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata ning seletuskirjas kajastada selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, sh seada keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Seletuskirja d etailplaneeringu elluviimist käsitlevas peatükis tuleb seada tingimused päikesepargi eemaldamiseks pärast selle aktiivse eluea lõppemist. Likvideerimisega seonduvad kulub tuleb kanda maaomanikul või ehitusõigust realiseerival isikul. Põllumajandus- ja Toiduameti tingimused: Detailplaneeringus tuleb kajastada maaparandussüsteemide asukoht ja nendest tekkivad kitsendused (planeerimisseadus § 126 lg 1 p 13). Detailplaneeringu lahendus peab tagama maaparandussüsteemi toimimise ( maaparandusseadus § 47 lg 6). Kirjeldada detailplaneeringu seletuskirjas, kas olemasolev drenaažisüsteem säilitatakse või ehitatakse ümber, et sellega arvestada järgnevates projekteerimisstaadiumites. Kui planeeringu alale jäävat drenaaži planeeringuga ümber ei ehitata, siis peab selle säilitamise vajadus kajastuma lisaks seletuskirjale ka joonistel. Elektri ja side maakaablite ristumisel drenaažiga projekteerida kaabel 0,5 m dreenist või kollektorist allapoole. Projekt kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga ( maaparandusseadus § 50 lg 1). Kui planeeritakse juurdepääsutee, mis paikneb drenaaži maa-alal, kavandada meetmed drenaaži kaitseks ( maaparandusseadus § 47 lg 6). Keskkonnaameti tingimus: Lähtudes asjaoludest, et Piusa jõe kaldal asub saarma elupaik ning tagamaks Piusa jõe kalda kaitse eesmärgi saavutamine, mis looduskaitseseaduse § 34 alusel on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine, soovitab Keskkonnaamet kogu ehitustegevuse planeerida ehituskeeluvööndist väljapoole. Kaitseministeeriumi arvamus: Ü le 150 kW võimsusega päikeseelektrijaama rajamisega kaasneb päikeseelektrijaama lähialas elektromagnetvälja kiirgusmüra ja raadiohäirete taseme tõus, mille tagajärjel väheneb piirkonnas paikneva raadiosüsteemi töövõime ja raadiosignaalide avastamisvõime . Planeeringualale on võimalik päikeseelektrijaam rajada 2024. aastal, peale vastavate kompensatsioonimeetmete rakendamist . Koostöö ja kaasamine Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel, avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine toimub vastavalt planeerimisseadusele. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ja planeering kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatule. Detailplaneeringu koostamisse kaasata tehnovõrkude valdajad, planeeringuala naaber kinnisasjade omanikud/kasutajad , Keskkonnaamet , Põllumajandus- ja Toiduamet, Kaitseministeerium , Päästeamet , Rahandusministeerium . Detailplaneeringu koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada või isiku, kes on avaldanud soovi olla selle planeeringu koostamisse kaasatud. Kooskõlastused ja arvamused tuleb esitada tabelina seletuskirja juures. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering esitatakse enne kooskõlastamist ja arvamuse küsimist, vastuvõtmist ja avaliku väljapaneku korraldamist ning kehtestamist Võru vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks elektrooniliselt e-postiga. Detailplaneering esitatakse allkirjastatult. Kooskõlastamiseks esitatakse detailplaneering elektrooniliselt ühes digikonteineris. Vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku korraldamiseks esitatakse planeeringu seletuskiri ja nõutud joonised kahes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt koos tehnovõrkude valdajate arvamusega ning muu planeeringu koostamise dokumentatsiooniga. Kehtestamiseks esitatakse planeering elektrooniliselt (joonised dwg / dgn / shp ja pdf formaadis, seletuskiri doc ja pdf formaadis, faili nimed sisuga kooskõlas) ning paberkandjal kahes eksemplaris. Eraldi köitena/kaustana lisamaterjal, mille koosseisus peavad olema detailplaneeringu menetlusdokumendid: kirjad, koosolekute protokollid, kuulutused, kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud aktid, koostatud uuringud/hinnangud, väljastatud tehnilised tingimused, kooskõlastused, esitatud arvamused, illustreeriv materjal jms. Lisade kausta komplekteerimisel peavad faili nimed vastama sisukorrale. Ajakava Detailplaneering peab olema esitatud vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul alates algatamisest. Koostas: planeeringuspetsialist Triinu Jürisaar VÕRU VALLAVALITSUS Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Põllumajandus- ja Toiduamet Rahandusministeerium Meie 25.05.2022 nr 7-1/1837 Detailplaneeringu algatamisest teavitamine ning detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta arvamuse küsimine Võru Vallavolikogu 18.05.2022 otsusega (lisatud kirjale) nr 51 algatati Vastseliina alevikus Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneering ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ca 5,31 ha suurune planeeringuala asub Vastseliina alevikus Tondi (tunnus 87401:004:0006), Kivipõllu (tunnus 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) katastriüksustel. Planeeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine päikesepargi rajamiseks ning juurdepääsu tee asukoha määramine. Sellega tehakse ettepanek kehtiva Vastseliina valla üldplaneeringu muutmiseks. Teadaolevalt ei kaasne planeeringu ellu viimisega keskkonnaseisundi, kultuuripärandi ja majandustegevuse olulist kahjustumist või ohtu inimese tervisele. Tuginedes planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 esitan detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu ettepanekute saamiseks (lisatud kirjale). Palun ettepanekud detailplaneeringu lähteseisukohade täiendamiseks esitada Võru Vallavalitsusele aadressil [email protected] või Võrumõisa tee 4a, Võru linn 65605 hiljemalt 27.06.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triinu Jürisaar planeeringuspetsialist Lisad: 2022-51 Tondi Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.asice, EELNÕU_LISA_Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneeringu lähteseisukohad_24.05.2022.docx, EELNÕU_Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine.doc 5696 5750 [email protected] Registrikood 77000393 telefon 785 1242, 782 1365 a/a EE931010402007075008 Võrumõisa tee 4a e-post [email protected] AS SEB Pank 65605 VÕRU -85725 -123825 VÕRU VALLAVALITSUS Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Põllumajandus- ja Toiduamet Rahandusministeerium Meie 25.05.2022 nr 7-1/1837 Detailplaneeringu algatamisest teavitamine ning detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta arvamuse küsimine Võru Vallavolikogu 18.05.2022 otsusega (lisatud kirjale) nr 51 algatati Vastseliina alevikus Tondi, Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneering ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Ca 5,31 ha suurune planeeringuala asub Vastseliina alevikus Tondi (tunnus 87401:004:0006), Kivipõllu (tunn us 87401:004:0008) ja Kalda (tunnus 87401:004:0007) katastriüksustel. Planeeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine päikesepargi rajamiseks ning juurdepääsu tee asukoha määramine. Sellega tehakse ettepanek kehtiva Vastseliina valla üldplaneeringu muutmisek s. Teadaolevalt ei kaasne planeeringu ellu viimisega keskkonnaseisundi, kultuuripärandi ja majandustegevuse olulist kahjustumist või ohtu inimese tervisele. Tuginedes planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 esitan detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu ettep anekute saamiseks (lisatud kirjale). Palun ettepanekud detailplaneeringu lähteseisukohade täiendamiseks esitada Võru Vallavalitsusele aadressil [email protected] või Võrumõisa tee 4a, Võru linn 65605 hiljemalt 27.06.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triinu Jürisaar planeeringuspetsialist Lisad: 2022-51 Tondi Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.asice , EELNÕU_LISA_Tondi , Kivipõllu ja Kalda ka tastriüksuste detailplaneeringu lähteseisukohad_24.05.2022.docx, EELNÕU_Tondi , Kivipõllu ja Kalda katastriüksuste detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamine.doc 5696 5750 [email protected]