Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 25.05.2022 nr 5-5/22/2166 Riigikantselei Välisministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Arvamuse andmiseks: Kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveamet Lisa: 20220524_SK_VVm_laevastiku_maarused.docx 20220524_EN_VVm_laevad_maarused.docx 20220524_Lisa_VVm_laevad_maarused.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Vabariigi Valitsuse 25. juuni 202 0 . aasta määrus nr 51 „ Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike n ing kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlike st ainete st , mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada “ LISA 3 N imistu o htlike st ainete st , mida ei ole lubatud sisemerel transiidin a vedada 1. Radioaktiivne materjal (ka seadmetes ja toodetes) eriaktiivsuse ga 70 kBq/kg või rohkem. 2. Pakendis veetav ja ohtliku kaubana deklareeritav Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt väljaantud rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo eeskirja kehtivas nimistus olev: 1) 1. klassi lõhkeaine või plahvatusohtlik ese; 2) klassi 6.2 nakkusohtlik aine; 3) mis tahes ohuklassi kuuluv merereostusaine. 3. Keemiatankeriga veetav ja tankeri kaubaraamatus registreeritud, 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni alusel X-, Y- või Z-kategooriasse kuuluv merereostusaine või seda sisaldav tanki eelpesuvesi. 4. Tankeriga veetav toornafta või tume naftasaadus, mille rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi ( edaspidi HS ) või Euroopa Liidus kasutatava kaupade nomenklatuuri (edaspidi KN ) alusel määratud koodinumbrid kuuluvad rubriikidesse või kaubapositsioonidele 2709, 27101931, 27101935, 27101951, 27101955, 27101971, 27101975, 2713, 2715 . 5. Kuivlastist valdava osa moodustav lämmastik-, fosfor-, liit- või segaväetis, mille HS i või KN i alusel määratud koodinumbrid kuuluvad rubriikidesse 3102, 3103 ja 3105. EELNÕU 10 .05 .202 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 202 2 . a nr Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laeva de üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 15 lõike 3 , Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 3 ja § 12 lõike 1 , kaitseväeteenistuse seaduse § 12 lõike 1, riigikaitseseaduse § 43 lõike 2, riigipiiri seaduse § 8 lõike 3 , § 9 6 lõike 8 , § 14 lõike 2 punkti de 1 ja 5 ning § 14 1 lõike 2 , tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 ja veeseaduse § 143 lõike 7 alusel. § 1 . Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ § 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Politsei ülesanded käesoleva määruse tähenduses on Kaitseväe kaasamise korral politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 5, 6 ja 8 sätestatud ülesanded ning Kaitseliidu kaasamise korral politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 sätestatud ülesanded. “. § 2 . Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrus e nr 45 „ Kaitseväe põhimäärus “ muutmine Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrus es nr 45 „ Kaitseväe põhimäärus “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) Eesti õhuruumi valvamine ja kaitse.“ ; 2) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punkti de ga 4 –6 järgmises sõnastuses: „ 4) Eesti merepiiri valvamine ja kaitse; 5) tagada ja korraldada olukorrateadlikkust merel ; 6 ) korraldada merereostuse avastamis t ja likvideerimis t Eesti merealal .“; 3 ) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) patrull-laevade divisjon .“; 4 ) paragrahvi 19 lõiget 3 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) patrull-laevade divisjon.“ . § 3 . Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013 määrus e nr 45 „ Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded “ muutmine Paragrahvi 6 2 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 10 lõike 1 alusel tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi vastavust tegevväelase tervisenõuetele hinnatakse vastavalt §-s 5 sätestatule. (4) Lõikes 3 sätestatud juhul loetakse isiku terviseseisund tegevväelase ametikohal teenistusülesande täitmiseks laevapere liikmena ettenähtud tegevväelase A1-taseme tervisenõuetele vastavaks kuni meresõiduohutuse seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud tervisenõuetele vastavust kinnitava tervisetõendi kehtivusaja lõpuni.“ . § 4 . Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 119 „ Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord “ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse s nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõna „politseiasutuste“ sõnaga „, Kaitseväe“ ; 2) paragrahvi 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „Päästeameti“ sõnaga „, Kaitseväe“. 3) paragrahvi 5 pealkir i muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 5. Abiandja väljasaatmine kiirabi vajavale sündmusele kiirabibrigaadi puudumisel “ ; 4) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ politseipatrulli “ sõnadega „ või Kaitseväele laeva“; 5) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „päästemeeskond“ sõnadega „, Kaitseväe laev“ . § 5 . Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre , sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord “ muutmine Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruses nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre , sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 1 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „Politsei- ja Piirivalveametit“ sõnaga „, Kaitseväge“; 2) paragrahvi 1 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Sisemerre siseneva laeva kapten on kohustatud sisenemisest teavitama Kaitseväge ning Politsei- ja Piirivalveametit. Piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse siseneva laeva kapten on sisenemisest kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit. Teavitada tuleb kaks tundi enne laeva sisenemist sisemerre või piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse.“; 3) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sadamakapten on kohustatud sisemerest sadamasse saabuvatest ja sadamast lahkuvatest laevadest teavitama Kaitseväge ning Politsei- ja Piirivalveametit vähemalt üks tund enne sadamasse sisenemist või enne sadamast väljumist. Piiriveekogu Eestile kuuluvatest vetest sadamasse saabuvatest ja sadamast lahkuvatest laevadest tuleb teavitada Politsei- ja Piirivalveametit. “ . § 6. Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. aasta määruse nr 78 „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ muutmine Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. aasta määruse s nr 78 „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkti s 4 asendatakse sõna „merereostus“ sõnadega „reostus piiriveekogus“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „( 9 ) Kaitsevägi juhib Eesti merealal merereostusest põhjustatud hädaolukorra lahendamist , selle kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja riskikommunikatsiooni korraldamist.“. § 7 . Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määruse nr 51 „ Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord “ muutmine Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määruse s nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlike st ainete st , mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada “; 2) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „kehtestatakse“ tekstiosaga „riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 5 ja“; 3) paragrahvi 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „teisele“ sõnaga „lastina“; 4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 2 järgmises sõnastuses: „(4 2 ) Sisemerel ei ole lubatud transiidina vedada lisas 3 nimetatud ohtlikke aineid.“; 5 ) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Laeva kaptenil on õigus muuta käitlemiskohta, mille ta kooskõlasta b teise laeva kapteniga , ning kui tegevus toimub merel, teavita b sellest elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu Kaitseväge ja Transpordiametit. Kui elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu teavitamine ei ole võimalik, teavitab laeva kapten viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit , kes edastab teate viivitamata ka Kaitseväele ja Transpordiametile. “; 6 ) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kavandatavast ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale ümberlaadimisest teatab laev või laeva agent elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu vähemalt 72 tundi ette ning punkerdamisest vähemalt 48 tundi ette Keskkonnaametile , Transpordiametile ja Kaitseväele. Kui teavitamine mereinfosüsteemi kaudu ei ole võimalik, teavitab laev või laeva agent viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit, kes edastab teate viivitamata Keskkonnaametile , Transpordiametile ja Kaitseväele. “; 7 ) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveamet“ sõnaga „Kaitsevägi“; 8 ) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ Aset leidnud reostusjuhtumist on käitlemisel osaleva laeva kapten kohustatud kohe teavitama Politsei- ja Piirivalveametit , kes viivitamata edastab teabe Keskkonnaametile ning merel aset leidnud reostusjuhtumi puhul ka Kaitsevä ele . “ . § 8 . Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a asta määruses nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine “ tehakse järgmised muudatused: 1) punktis 56 asendatakse sõna „politsei“ sõnaga „Kaitseväe“; 2) punktis 5 7 asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveameti“ sõnaga „Kaitseväe“; 3) punktis 62 asendatakse läbivalt sõnad „Politsei- ja Piirivalveametiga“ sõnaga „Kaitseväega“; 4) punkt 63 sõnastatakse järgmiselt: „ 63. Territoriaal- ja sisemerel kabotaaživedusid te geval laeval on keelatud ilma Kaitseväe loata välisvetest saabuvalt või sinna suunduvalt laevalt isikuid ja kaupu peale võtta või üle anda. Piiriveekogu Eestile kuuluvates vetes kabotaaživedusid te geval laeval on keelatud ilma Politsei- ja Piirivalveameti loata välisvetest saabuvalt või sinna suunduvalt laevalt isikuid ja kaupu peale võtta või üle anda. “; 5) punktis 64 asendatakse sõnad „ Politsei- ja Piirivalveametile informatsiooni, mida Politsei- ja Piirivalveamet nõuab “ sõnadega „ Kaitseväele või Politsei- ja Piirivalveamet ile informatsiooni, mida need nõuavad “; 6) punkti s 65 asendatakse läbivalt sõna „politsei“ sõnadega „ Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet“ vastavas käändes ; 7) punkti 75 2 täiendatakse pärast sõn u „Politsei- ja Piirivalveametit“ sõna de ga „ ja Kaitseväge“. § 9 . V abariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määrus e nr 237 „ Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord “ muutmine Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määruses nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja Politsei- ja Piirivalveametile“; 2) paragrahvi 2 lõikes t 1 1 jäetakse välja sõnad „, Politsei- ja Piirivalveametile“; 3 ) paragrahvi 3 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „Politsei- ja Piirivalveametit“ sõnaga „Kaitseväge“; 4 ) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „valitsusasutustele,“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveametile,“. § 1 0 . Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. aasta määruse nr 13 „ Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord “ muutmine Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. aasta määruse nr 13 „Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord“ § 5 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja Politsei- ja Piirivalveametile“. § 11. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. aasta määrus nr 170 „Nende ohtlike ainete nimistu, mida ei ole lubatud sisemerel vedada transiidina, kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks. § 1 2 . Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. (2) Määruse § 3 jõustub 1. oktoobril 2022. aastal. Kaja Kallas p eaminister Kalle Laanet kaitse minister Taimar Peterkop R iigisekretär Lisa Nimistu ohtlikest ainetest , mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse määrustes, mis on seotud Riigikogu menetluses oleva Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõuga nr 572 SE . Viidatud seaduseelnõuga luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti ( edaspidi ka PPA ) laevade üleandmiseks Kaitseväe koosseisu alates 1. jaanuarist 2023. Määrustes tehakse eelnõu seadusena rakendamiseks vajalikud tehnilised muudatused. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud kaitseministri 10.12.2021 käskkirjaga nr 303 moodustatud Politsei- ja Piirivalveameti laevade Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üleandmise õigusküsimuste töörühm Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Margit Grossi (tel 717 0187, [email protected]) juhtimisel. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit ( [email protected] ). Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021‒2023 punktiga 6.21 „Parandame Eesti merekaitsevõimekust ja merepiiri seiret, suurendades erinevate ministeeriumide haldusalades olevate seiresüsteemide ühtlustatud juhtimist ja infovahetust“ alapunktiga „Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üleandmiseks vajalike seaduste muudatuste eelnõud“. Eelnõu koostamisel on lähtutud järgmiste st määruste redaktsiooni de st : Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ – RT I, 28.06.2017, 50 Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrus nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ – RT I, 04.05.2022, 3 Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013 määrus nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ – RT I, 10.12.2021, 16 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrus nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ – RT I, 22.12.2018, 22 Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määrus nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord” – RT I, 15.03.2022, 17 Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. aasta määrus nr 78 „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ – RT I, 31.07.2021, 5 Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määrus nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ – RT I, 25.08.2021, 3 Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määrus nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ – RT I, 26.02.2021, 16 Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määrus nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ – RT I, 29.09.2020, 10 Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. aasta määrus nr 13 „Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord“ – RT I, 28.06.2017, 59 Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. aasta määrus nr 170 „Nende ohtlike ainete nimistu, mida ei ole lubatud sisemerel vedada transiidina, kinnitamine“ – RT I 2003, 52, 360 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „ Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord “ muutmine Eelnõuga muudetakse määruse § 1 lõikes 1 sätestatud politsei ülesannete määratlust. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kehtiva määruse järgi on politsei ülesanneteks PPVS § 3 l õike 1 p unktides 1, 4 ‒ 6 ja 8 sätestatud ülesanded. 01.01.2023 jõustuvate KKS ja PPVS muudatustega saab PPVS § 3 l õike 1 p unktis 4 nimetatud ülesanne ehk otsingu- ja päästetöödes osalemine KKS § 3 l õike 1 p unkti 4 9 järgi edaspidi Kaitseväe ülesandeks. Edaspidi toimub Kaitseväe osalemine otsingu- ja päästetöödes KKS § 3 l õike 1 p unkti 4 9 alusel ehk otsingu- ja päästetöödele ei kaasata Kaitseväge enam KKS § 3 l õike 3 ega kõnesoleva määruse alusel. Seetõttu sõnastatakse politsei ülesanded uuesti: Kaitseväe kaasamise kontekstis jäetakse politsei ülesannete hulgast välja viide PPVS § 3 l õike 1 p unkti le 4, samas kui Kaitseliidu kaasamise kontekstis ülesannete loetelu ei muutu . § 2 . Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrus e nr 45 „ Kaitseväe põhimäärus “ muutmine Eelnõuga muudetakse Kaitseväe põhimäärust . Põhimääruse § 18 lõike 2 punktiga 9 sätestatakse, et Eesti õhuruumi valvamine ja kaitse on õhuväe põhiülesanne. T ulenevalt Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse st (PPA laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) on Eesti merepiiri valvamine ja kaitse, merel olukorrateadlikkuse tagamine ja korraldamine ning Eesti merealal merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine mereväe põhiülesanne (põhimääruse § 19 lõike 2 punktid 4 ‒ 6 ). Nimetatud ülesandeid mereväes hakkab täitma patrull-laevade divisjon (põhimääruse § 19 lõike 5 punkt 5 ja lõike 3 1 punkt 4 ). § 3 . Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013 määrus e nr 45 „ Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded “ muutmine Määruse paragrahvi 6 2 täiendatakse uute lõigetega 3 ja 4 , mis käsitlevad tegevteenistusse asumisel ettenähtud tervisenõuetele vastavuse hindamise erisust seoses Politsei- ja Piirivalveameti laevade ja mereseiresüsteemi üleandmisega Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Lisatava lõike 3 eesmärk on tagada politseiteenistusest tegevteenistusse üle viidavate ametnike terviseseisundi hindamine tegevteenistuses olevate isikutega sarnastel alustel. Kuna Kaitsevägi võtab nimetatud teenused üle tervikuna ning neid teenuseid taganud isikud jätkavad samade ülesannete täitmist tegevteenistuses, ei ole nad sisuliselt käsitletavad kui esmakordselt tegevteenistusse asuvad isikud , kelle terviseseisundit tuleks hinnata vastavalt määruse lisas 1 sätestatud tervisenõuetele, vaid asjakohasem on käsitleda neid isikuid kui tegevväelasi. Eelnõu kohaselt hinnatakse nimetatud isikute terviseseisundi vastavust tegevväelase B-taseme tervisenõuetele (vastavalt määruse §-s 5 sätestatule), s ee tähendab, et lähtu takse määruse lisas 2 sätestatud tervisenõuetest. Samuti kohalduksid neile vajadusel tegevväelase C-taseme tervisenõuded, kui arstliku läbivaatuse ning terviseuuringute põhjal on kindlaks tehtud isiku terviseseisundist tulenevad vastunäidustused või nende puudumine teenistusülesannete täitmiseks konkreetsel ameti- või teenistuskohal (määruse § 5 l õiked 2 ja 3). Uus lõige 4 puudutab juhtumeid, kui lisaks tegevväelase tervisenõuetele on määruse § 3 l õike 1 p unkti 1 kohaselt nõutav, et tegevväelase ametikohal teenistusülesannete täitmiseks peab isiku terviseseisund vastama ka meresõiduohutuse seaduse alusel kehtestatud laevapere liikme tervisenõuetele. Eelnõu kohaselt loetakse isiku terviseseisund sellisel ametikohal ettenähtud tervisenõuetele vastavaks kuni laevapere liikme tervisenõuetele vastavust kinnitava tervisetõendi kehtivusaja lõpuni. Kokku asu b tegevteenistusse kuni 80 politseiametnikku. § 4. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 119 „ Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord “ muutmine Punktidega 1–5 tehakse vajalikud muudatused, et Kaitseväe laeva arvestataks võimaliku abiandjana kiirabialase s koostöös. Kehtiva määruse kohaselt on üheks abiandjaks PPA üksus ja sõltuvalt olukorrast võib selleks üksuseks olla PPA laev. Laevade üleandmisega Kaitseväele on lähtutud eeldusest, et Kaitsevägi jätkab nende ülesannete täitmist, mida PPA seni laevade abil tegi. Käesoleva muudatuse tähenduses on Kaitseväe laev edaspidi vajadusel abiandja merealal ja väikesaartel esmaabi andmisel. § 5. Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord” muutmine Määrus reguleerib laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise korda. Määruses on laevadele sätestatud kaks üldist kohustust – teavitamiskohustus saabumisest ja lahkumisest §-s 1 nimetatud asutustele ning dokumentide esitamise kohustus §-s 4 kirjeldatud korras. Määruse § 4 1 järgi esitatakse teavitus ja dokumendid elektro onilise mereinfosüsteemi kaudu. Punktidega 1–3 tehakse m ääruses vajalikud muudatused seoses seadus eelnõuga 572 SE Kaitseväe le antava merepiiri valvamise ja kaitsmise ülesandega. Edaspidi tuleb ka Kaitseväge sisemerre või sadamasse saabumisest ja lahkumisest teavitada. Praktikas tehakse teavitused mereinfosüsteem i kaudu ehk teave sisestatakse üks kord ning laeva kapten, laevaagent või sadamakapten ei teavita asutusi eraldi. Juhul, kui mereinfosüsteemi ei saa kasutada, teavitab laeva kapten PPA Merevalvekeskust, kes edastab teabe viivitamatult edasi teistele määruses nimetatud asutustele, kellele oleks teave läinud mereinfosüsteemi kaudu. Nii säilib ühe kontaktpunkti põhimõte. § 6. Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. aasta määruse nr 78 „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtivad asutused, hädaolukorra lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused, hädaolukordade loetelu, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ning selle korraldamise eest vastutavad asutused“ muutmine Määrusega on kehtestatud loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ja määratakse hädaolukorra lahendamise plaani koostamist juhtivad asutused. Kehtiva määruse kohaselt juhib PPA merereostus e hädaolukor ra lahendamist . Määruse § 2 lõike 1 p unktis 4 nimetatud hädaolukord on sündmus Eesti päästepiirkonnas, mille tagajärjel tekib suur hulk kannatanuid ning mille lahendamiseks on vaja korraldada ulatuslik päästetegevus merel ja sellega seotud toetavad tegevused maismaal. Samuti on selles punktis käsitletud naftasaaduste või muu ohtliku ja kahjuliku aine sattumist Läänemerre või piiriveekogusse sellises koguses, mis põhjustab ulatusliku reostuse. Alates 01.01.2023 vastutab Kaitsevägi edaspidi merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Seega juhib Kaitsevägi ka merereostuse hädaolukorra lahendamist. PPA jääb vastutama reostuse eest piiriveekogul. § 7. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määruse nr 51 „ Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord “ muutmine Määruse eesmärk on vähendada eelkõige merel ohtlike ainete käitlemisega seotud keskkonnaohtu. Eesmärgi täitmiseks näeb määrus ette nõuded laevalt laevale ümberlaadimis- ja punkerdamistoimingute tegemiseks, muu hulgas on sätestatud nõuded käitlemiskohal e, käitlemisest teavitamiseks ja reostusjuhtumist teatamiseks. Punktidega 1 , 2 ja 4 tuuakse määruse reguleerimisalasse nimistu ohtlike st ainete st , mida ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada . Nimistu kehtestatakse määruse lisana. Kehtivas õiguses on ohtlike ainete nimistu kehtestatud riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 5 alusel Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. aasta määrusega nr 170 „Nende ohtlike ainete nimistu, mida ei ole lubatud sisemerel vedada transiidina, kinnitamine “. Tegu on seni ajakohastamata määrusega, mis muu hulgas loetleb Eesti Kaupade Nomenklatuuri alusel määratud koodinumbrid. Eesti Kaupade Nomenklatuuri kategooriad on kehtetud alat es Euroopa Liiduga liitumisest. Nimistu o htlike st ainete st , mida ei ole sisemerel lubatud transiidina vedada, vajab ajakohastamist. Määruse nr 51 eesmärk on vähendada merel ohtlike ainete käitlemisega seotud keskkonnaohtu. Seega kehtestatakse ohtlike ainete nimistu määruse nr 51 lisana, sest see on kooskõlas määruse eesmärgiga . Ühtlasi tunnistatakse Vabariigi Valitsuse määrus nr 170 kehtetuks (vt allpool). Punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 punktis 5 sätestatud laevalt laevale ( ship to ship – STS) ümberlaadimise mõistet . Laevalt laevale ümberlaadimise mõiste on määruse kehtivas regulatsioonis mitmeti mõistetav ja tekitab asjatut segadust. Täiendus võimaldab üheselt aru saada, et tegu on laeva pardal oleva kauba ehk lasti ümberlaadimisega, mitte aga laeva omatarbeks kasutatavate ohtlike ja kahjulike ainetega. Punktidega 5 – 8 tehakse määruses vajalikud muudatused seoses Kaitseväe uue ülesandega k orraldada merereostuse avastamis t ja likvideerimis t Eesti merealal . Määruse kohaselt peab käitlemiskoht olema üldkasutatavatest laevateedest eemal, et mööduvad laevad ei ohustaks käitlemise turvalisust. Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas on käitlemine lubatud ainult ankrualadel. Kui laeva kapten soovib käitlemiskohta muuta, tuleb sellest teavitada PPA-d. Edaspidi teavitatakse käitlemiskoha muutmisest Kaitseväge ning käitlemiseks annab loa samuti Kaitsevägi. Teavituse ja kooskõlastamise vajadus ei ole muut u nud, Kaitsevägi peab käitlemisest teadma, et olla vajaduse korral valmis ohule reageerima. Teavitamisel edastatavad vajalikud andmed ning eelnenud teavituse põhjal käitlemiseks loa saamine Kaitseväelt toimub elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu. Juhul kui mereinfosüsteem ei peaks töötama, teavitatakse PPA-d raadioside , telefoni või e-posti teel . Olenemata sellest, et Kaitseväele antakse üle merereostuse korraldamise funktsioon, jääb kehtima põhimõte, et veesõiduki juht suhtleb riigiasutustest ainult ühega – politseiasutusega ( JRCC Tallinn ), kes edastab teabe asjakohastele asutustele. § 8. Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. aasta määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ muutmine Piirirežiimi eeskirja muudatused tulenevalt Kaitseväe uuest ülesan d est valvata ja kaitsta Eesti merepiiri. Kaitseväele antak se üle kõik PPA merelised ülesanded, mis seotud merepiiri valvamisega. Punktidega 1 ja 2 muudetakse piirirežiimi eeskirja punkte 56 ja 57. PPA kooskõlastusel on Eesti merealadel lubatud kaupade või isikute üleandmine, mis on eelkõige seotud laevade varustamise või laeva käigus hoidmiseks vajalike tööde te gemisega . Tegu on sisult merepiiri valvamise ja merel õiguskorra tagamise ülesandega ning kaupade ja isikute üleandmist kooskõlastab edaspidi Kaitsevägi. Punktiga 3 muudetakse piirirežiimi eeskirja punkti 62. Praktikas esineb olukordi, kus laeva Eestisse saabumisel ei ole sadam veel valmis laeva vastu võtma või laeva lahkumisel ei ole teada järgmine sihtsadam. Seetõttu võib laev jääda sadamasse sisenemise ootel ankrusse sisemerel kooskõlastatult PPA-ga. Edaspidi tuleb ootele jäämine kooskõlastada Kaitseväega. Punktiga 4 muudetakse piirirežiimi eeskirja punkti 63. Punkt 63 sätestab kabotaaživedusid te geva laeva kohustuse kooskõlastada isikute ja kaupade pealevõtmine PPA-ga. Kui kabotaaživedusid tehakse merel, tuleb isikute ja kaupade pealevõtmine kooskõlastada edaspidi Kaitseväega. Piiriveekogudel jätkuvalt PPA-ga , see tähendab, et piiriveekogul ülesanded ja neid täitvad asutused ei muutu . Punktiga 5 muudetakse piirirežiimi eeskirja punkti 64, mis sätestab Eestile kuuluvates vetes viibivatele laevadele kohustuse vastata rahvusvahelises praktikas kasutatavatele väljakutsesignaalidele . Punkti 64 täiendatakse seoses Kaitseväele lisanduva ülesandega valvata merepiiri , mis tõttu peavad Eestile kuuluvates vetes viibivad laevad vastama ka Kaitseväe väljakutsesignaalidele ja andma Kaitseväele informatsiooni, mida ta nõuab. Punktiga 6 muudetakse piirirežiimi eeskirja punkti 65 seoses t erritoriaalmerest rahumeelse läbisõidu eeskirju rikkunud laeva saatmisega teise riigi territoriaalmere piirini. Seaduse elnõuga 572 SE tehtud riigipiiri seaduse muudatuste kohaselt on nii PPA-l kui Kaitseväel pädevus saata rahumeelse läbisõidu eeskirju rikkunud laev territoriaalmere piirini. PPA säilitab talle allesjäävate mereala veesõidukite vähemalt senise mehitatuse ja valmisoleku reageerida mereala sündmustele. Seetõttu sätestatakse ka piirirežiimi eeskirjas nii PPA kui Kaitseväe pädevus veesõidukit välisriigi territoriaalmere piirini saata. Punktiga 7 muudetakse piirirežiimi eeskirja punkti 75 2 . Sise- või territoriaalmerel korraldatavatest õppustest, üritustest ja võistlustest tuleb edaspidi teavitada ka Kaitseväge. Merepiiri valvamise üks osa on piirirežiimi tagamine sise- ja territoriaalmeres . Arvestades, et seadus eelnõu 572 SE kohaselt jäi PPA ülesandeks osaleda merepiiri valvamisel , tule b jätkuvalt teavitada ka PPA-d. § 9. V abariigi Valitsuse 10. juuli 2001. aasta määrus e nr 237 „ Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord “ muutmine Riigilaeva (samuti välisriigi laev olenemata selle omandist, millel on tuumaseade või -relv või selle lastiks on radioaktiivsed ained) sisenemist sisemerre reguleerib riigipiiri seaduse § 14 1 l õi g e 1, mille kohaselt muu riiklikul mitteärilisel eesmärgil kasutatav a laev a puhul , mida ei kasutata mereuuringute tegemiseks, peab välisriik laeva sisenemiseks sisemerre taotlema Välisministeeriumilt diplomaatiliste kanalite kaudu laevaloa vähemalt 14 kalendripäeva enne kavandatavat sisenemist. Sama paragrahv i lõike 1 1 kohaselt peab välisriik 14 kalendripäeva enne sisevetesse sisenemist taotlema Keskkonnaministeeriumilt laevaloa juhul , kui välisriigi laeva soovitakse kasutada mereuuringute tegemiseks veeseaduse tähenduses. Välisministeerium või Keskkonnaministeerium peab loa andmise eelnevalt PPA ja Kaitseministeeriumiga kooskõlastama. Punktide 1 ja 2 kohaselt ei ole PPA enam riigilaevade territoriaal- või sisemerre sisenemise loa andmise osas kooskõlastaja, sest PPA ei vastuta edaspidi mereolukorrateadlikkuse loomise ja merepiiri valvamise eest. Punkti 3 kohaselt peab mitmekordseks sisemerre sisenemiseks loa saanud välisriigi laev enne iga sisenemist Kaitseväge vähemalt kaks tööpäeva ette teavitama. Punkti 4 järgi on PPA üks asutus, keda l aevaloa andmisest teavitatakse. Seda põhjusel, et PPA väiksemad veesõidukid jätkavad avaliku korra tagamise ja meresõiduohutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmist sisemerel ning sellest tulenevalt on oluline, et ka PPA teab laevale antud loast sisemeres viibi da . § 10 . Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. aasta määruse nr 13 „ Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord “ muutmine Välisriigi sõjalaevade sisemerre sisenemist sätestab r i igipiiri seaduse § 14 1 l õi g e 5 , mille kohaselt v älisriigi sõjalaeva Eesti territoriaal- või sisevetesse sisenemise suhtes kohaldatakse riigikaitseseadust. Määruse kohaselt annab välisriigi sõjalaevale laevaloa Kaitseministeerium. Seega, kui sõjalaev soovib siseneda territoriaal- või sisemerre eesmärgiga külastada mõnda sadamat, osaleda õppustel või mõnel muul põhjusel, siis peab ta omama Kaitseministeeriumi väljastatud luba. Laevaluba ei ole vaja rahumeelse läbisõidu jaoks territoriaalmerest. Määruse kohaselt edastab Kaitseministeerium välisriigi sõjalaeva taotluse ühe tööpäeva jooksul pärast selle saamist K aitseväele ja PPA-le ning vajaduse korral muule asjaomasele valitsusasutusele arvamuse avaldamiseks, määrates ühtlasi vastamise tähtaja. Kuna PPA ei vastuta edaspidi mereolukorrateadlikkuse loomise ja merepiiri valvamise eest , ei tule PPA-le välisriigi sõjalaeva taotlust arvamuse avaldamiseks edaspidi anda , kuid tuleb teavitada loa andmisest . Samas ei tähenda see , et PPA-le enam üldse ei esitata laevaloa taotlust arvamuse esitamiseks. Seda hinnatakse iga kord eraldi. § 11. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. aasta määrus nr 170 „Nende ohtlike ainete nimistu, mida ei ole lubatud sisemerel vedada transiidina, kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks. Määrus on ligi 20 aastat ajakohastamata ning arvestades, et määruse eesmärk on eelkõige ohtlike ainete käitlemisega seotud keskkonnaohu vähendamine, kehtestatakse ohtlike ainete nimistu edaspidi Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“ lisana 3 (vt ka eespool). § 1 2 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2023, kuna sel kuupäeval on plaanitud jõustu ma Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (PPA laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) . Määruse § 3, millega muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013 määrus t nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ , jõustub 01.1 0 .2022. Se da on vaja selleks, et PPA-st Kaitseväkke üle tulevad isikud saaksid aegsasti enne laevade üleandmist esitada teenistussuhte jätkumiseks vajalikud taotlused ja läbida tervisenõuete hindamise. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele M äärus ega ei rakendata Euroopa Liidu õigust. Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud ning m ääruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsuse määrustes rakenduslikud muudatused, mis tulenevad Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõust nr 572 SE. Määrusel ei ole iseseisvat mõju, samuti ei ole määruse rakendamiseks vaja teha iseseisvaid tegevusi, kulutusi ega kaasne sellega iseseisvaid tulusid. Seaduse mõjud on hinnatud eelviidatud eelnõu seletuskirjas. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud on toodud seletuskirja lisas (juurdepääsupiiranguga teave). 5 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2023, kuna sel kuupäeval on plaanitud jõustuma Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (PPA laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse). Määruse § 3, millega muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 2013 määrus t nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ , jõustub 01.01.2022. Se da on vaja selleks, et PPA-st Kaitseväkke üle tulevad isikud saaksid aegsasti enne laevade üleandmist esitada teenistussuhte jätkumiseks vajalikud taotlused ja läbida tervisenõuete hindamise. 6 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ning Politsei- ja Piirivalveametile.