Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse)

Riigikantselei 25.05.2022 nr 5-1/22/1292 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 19.05.2022 otsusest esitame Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: 20220523 572 SE II EN.docx 20220523 572 SE II ME-d.docx 20220523 572_II_SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU Teine lugemine 30.05.2022 572 SE I I Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) § 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 6 –4 9 järgmises sõnastuses: ˮ 4 6 ) Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse; 4 7 ) mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine; 4 8 ) merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal; 4 9 ) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel ; ˮ ; 2 ) paragrahvi 3 lõike 1 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa ˮ 4 – 6 ˮ tekstiosaga ˮ 5, 6 ˮ ; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ˮ (4) Merereostuse avastamise ja likvideerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ˮ ; 4) seadust täiendatakse §-ga 3 1 järgmises sõnastuses: ˮ § 3 1 . Kaitseväe edasilükkamatu pädevus (1) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa või ei saa õigel ajal Eesti merealal või väikesaarel tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule ning see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, võib Kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveameti otsusel ning edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras . (2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (3) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõppeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid Politsei- ja Piirivalveametil ohtu tõrjuda. (4) Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud esimesel võimalusel võtma Kaitseväelt üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorra lahendamise. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud volitusi võib rakendada üksnes vajaliku väljaõppe läbinud kaitseväelane. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest vastutab Politsei- ja Piirivalveamet. (7) Siseministeerium esitab Riigikogu riigikaitsekomisjonile iga kahe aasta järel kirjaliku ülevaate Kaitseväe osalemisest riikliku järelevalve teostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel. ˮ . § 2. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse § 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: ˮ 7) Kaitseväe laeval Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 4 6 –4 9 nimetatud ülesannete täitmise ajal. ˮ . § 3. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 39 10 ja 39 11 järgmises sõnastuses: ˮ § 39 10 . Tegevteenistussuhte erisused seoses Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete üleandmisega Kaitseväele (1) Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnik, kelle ametikoha ülesanded viiakse üle Kaitseväkke (edaspidi politseiametnik ), vabastatakse politseiteenistusest ja võetakse tegevteenistusse alates 2023. aasta 1. jaanuarist tema kirjaliku taotluse alusel, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. Kirjalik taotlus tuleb Kaitseväele esitada hiljemalt 2022. aasta 1. oktoobril Politsei- ja Piirvalveameti kaudu. Kaitseväekohustuseta politseiametnik esitab ka nõusoleku kaitseväekohustuse võtmiseks. (2) Politseiametniku tegevteenistusse võtmisel hindab Kaitseväe arstlik komisjon tema terviseseisundit kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lõike 6 alusel kehtestatud korras. Arstliku komisjoni otsus tuleb teha hiljemalt 2022. aasta 1. novembril. (3) Kaitseväekohustuseta politseiametnik, kes Kaitseväe arstliku komisjoni otsusega vastab tegevväelase tervisenõuetele, loetakse kaitseväekohustuslaseks tegevteenistusse võtmise päevast arvates. (4) Politseiametnik võetakse tegevteenistusse määramata ajaks. (5) Tegevteenistusse võetud politseiametniku kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus säilib. (6) Tegevteenistusse võetud politseiametnikule säilitatakse senine palk, kui palk rahuaja ametikohal on väiksem tema senisest palgast. (7) Kaitseväeteenistuse seaduse § 92 lõikes 6 sätestatud tingimustel tegevteenistusse võetud ja rahuaja ametikohale nimetatud politseiametnik on kohustatud läbima ametikohal nõutava sõjaväelise väljaõppe või omandama hariduse viie aasta jooksul ametikohale nimetamise päevast arvates. Nõutava sõjaväelise väljaõppe läbimata jätmise või hariduse omandamata jätmise korral viiakse tegevväelane rahuaja ametikohale, mille tingimustele ta vastab, või vabastatakse rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu tegevteenistusest. (8) Tegevteenistusse võetud politseiametniku viie aasta jooksul esmakordselt uuele rahuaja ametikohale nimetamiseks on nõutav tema eelnev nõusolek. § 39 11 . Teenistus- ja töösuhte erisused seoses Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete üleandmisega Kaitseväele (1) Politseiametnik, kelle ametikoha ülesanded ei muutu, vabastatakse politseiteenistusest ja viiakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist tema kirjalikul nõusolekul avaliku teenistuse seaduse § 98 lõike 1 punkti 1 alusel tähtajatult üle ametikohale Kaitseväes, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (2) Politseiametnik, kelle ametikoha ülesanded ei muutu, vabastatakse politseiteenistusest ja Kaitsevägi sõlmib temaga töölepingu poolte kokkuleppel töölepingu seaduse 2. peatüki alusel Kaitseväes töötamiseks alates 2023. aasta 1. jaanuarist, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (3) Teenistusse võetud või Kaitseväega töölepingu sõlminud politseiametniku kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus säilib. (4) Kaitseväega töölepingu sõlminud politseiametnikule makstakse Kaitseväes töötasu senise palga ulatuses, kui töötasu Kaitseväes on väiksem tema senisest palgast. ˮ . § 4. Kaubandusliku meresõidu koodeksi muutmine Kaubandusliku meresõidu koodeksis tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 110 kolmandat lõiku täiendatakse pärast sõna ˮ Transpordiametile ˮ sõnadega ˮ ja Kaitseväele ˮ ; 2) paragrahvi 111 kolmanda lõigu teist lauset, § 112 esimese lõigu esimest lauset ja § 114 teist lauset täiendatakse pärast sõna ˮ politseiasutus ˮ sõnadega ˮ või Kaitsevägi ˮ vastavas käändes; 3 ) paragrahvi 113 teises lõigus asendatakse sõna ˮ politseiasutus ˮ sõnaga ˮ Kaitsevägi ˮ . § 5. Lennundusseaduse muutmine Lennundusseaduse § 48 lõike 1 1 esimeses lauses asendatakse sõna ˮ teeb ˮ sõnaga ˮ juhib ˮ . § 6. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (4) Sõjalaevale laieneb üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7 ja 11. peatükk, kui seadusega ei sätestata teisiti. ˮ ; 2) paragrahvi 44 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu ˮ viivitamata teatab ˮ sõnaga ˮ Kaitseväele, ˮ ; 3) paragrahvi 47 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (3) Laeva suunamise varjumispaika otsustab politseiasutus, kooskõlastades selle Kaitseväe, Keskkonnaameti ja Transpordiametiga. Vajaduse korral osutab Kaitsevägi, politseiasutus või Transpordiamet hädasolevatele laevadele rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuete kohast mereabiteenust ( Maritime Assistance Service – MAS). ˮ ; 4) paragrahvi 52 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna ˮ võib ˮ sõnadega ˮ Kaitsevägi või ˮ ; 5) paragrahvi 71 1 lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad ˮ või politseiasutuse ˮ sõnadega ˮ , politseiasutuse või Kaitseväe ˮ ; 6) paragrahvi 72 lõike 1 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna ˮ viivitamata ˮ sõnaga ˮ Kaitseväele, ˮ ; 7) paragrahvi 76 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna ˮ politseiasutuse ˮ sõnaga ˮ , Kaitseväe ˮ ; 8) paragrahvi 76 lõiget 2 2 täiendatakse pärast sõna ˮ politseiametnik ˮ sõnadega ˮ või Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik ˮ ; 9) paragrahvi 77 1 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: ˮ (3) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-des 45 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (4) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ja kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. ˮ ; 10) paragrahvi 78 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna ˮ politseiasutusele, ˮ sõnaga ˮ Kaitseväele, ˮ ; 11) paragrahvi 94 26 lõiget 4 1 täiendatakse pärast sõna ˮ politseiasutus ˮ sõnadega ˮ ja Kaitsevägi ˮ . § 7. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa ˮ , merereostuse avastamine ja likvideerimine ˮ ; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ 4) otsingu- ja päästetöö tegemine välislepinguga sätestatud Eesti päästepiirkonnas; ˮ ; 3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: ˮ 4 1 ) merereostuse avastamisel osalemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis; 4 2 ) reostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus; ˮ ; 4) paragrahvi 3 lõige 4 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ (4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetöö tegemisel osalevad Päästeamet ja Kaitsevägi. Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Kaitseväe koostöö korraldamisel lähtutakse kiirema abi põhimõttest, mille järgi reageerib sündmusele esimesena lähim vastavat varustust omav üksus. ˮ ; 5) paragrahvi 3 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ ( 5) Otsingu- ja päästetöö tegemise korra Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise korra Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. ˮ ; 6) paragrahvi 36 1 täiendatakse lõigetega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: ˮ (3 1 ) Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 10 lõike 1 alusel tegevteenistusse võetud tegevväelasel arvatakse politseiteenistuse staaži hulka tegevteenistuses oldud aeg alates 2023. aasta 1. jaanuarist. (3 2 ) Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 1 1 lõike 1 või 2 alusel politseiteenistusest vabastatud ja Kaitseväes olevale avaliku teenistuse ametikohale üle viidud ametnikul või töökohal töölepingu sõlminud töötajal arvatakse vastavalt politseiteenistuse staaži hulka katkematult Kaitseväes oleval avaliku teenistuse ametikohal või Kaitseväes oleval töökohal töötamise aeg alates 2023. aasta 1. jaanuarist. ˮ ; 7) p aragrahvi 111 1 lõike 1 punkte 1 – 3 täiendatakse pärast sõna ˮ politseiteenistusest ˮ sõnadega ˮ või sellega võrdustatud teenistusest ˮ ; 8) p aragrahvi 111 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses : ˮ (1 1 ) Politseiteenistusega võrdsustatud teenistuseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 – 3 tähenduses on: 1) tegevteenistus, kui isik on kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 10 lõike 1 alusel võetud tegevteenistusse ning on pensioniõigusliku ea täitumisel olnud katkematult tegevteenistuses; 2) avalik teenistus, kui isik on kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 11 lõike 1 alusel tähtajatult üle viidud Kaitseväes ole vale avaliku teenistuse ametikohale ning on pensioniõiguse tekkimise ajal olnud katkematult Kaitseväes oleval ameti- või töökohal; 3) töölepingust tulenev töösuhe, kui isik on kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 11 lõike 2 alusel vabastatud politseiteenistusest ja Kaitsevägi on temaga sõlminud töölepingu ning isik on pensioniõiguse tekkimise ajal olnud katkematult Kaitseväes oleval ameti- või töökohal. ˮ ; 9) paragrahvi 111 2 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses: ˮ (8) Kui tegevväelane vabastati politseiteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 10 lõike 1 alusel ja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile katkematult Kaitseväes tegevteenistuses olemise ajal, võetakse tema pensioni arvestamise aluseks tema sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha palgaastmestiku keskmine. (9) Kui ametnik vabastati politseiteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 11 lõike 1 alusel ja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile Kaitseväes oleval ameti- või töökohal katkematult töötamise ajal, võetakse tema pensioni arvestamise aluseks tema pensioni määramise ajal Kaitseväes oleva ameti- või töökoha viimane põhipalk või töötasu. (10) Kui töötaja vabastati politseiteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 11 lõike 2 alusel ja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile Kaitseväes oleval ameti- või töökohal katkematult töötamise ajal, võetakse tema pensioni arvestamise aluseks tema pensioni määramise ajal Kaitseväes olev oleva ameti- või töökoha viimane põhipalk või töötasu.“. § 8. Riigipiiri seaduse muutmine Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ Piiripunkti ja riigipiiri vahelisel alal on välispiiri ületanud laevast keelatud Kaitseväe ja tolli loata kaupade peale- ja mahalaadimine ning isikute väljumine, välja arvatud: ˮ ; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: ˮ (7) Piiripunkti ja riigipiiri vahelisel alal on välispiiri ületanud rongist või õhusõidukist keelatud politsei ja tolli loata kaupade peale- ja mahalaadimine ning isikute väljumine, välja arvatud inimelude päästmisel ja õnnetusjuhtumite korral. ˮ ; 3) paragrahvi 9 4 lõikest 1 jäetakse välja sõna ˮ politsei ˮ ; 4) paragrahvi 9 4 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: ˮ (2 1 ) Riigipiiri maismaal ja piiriveekogudel valvab politsei. Riigipiiri merel valvab Kaitsevägi. ˮ ; 5) paragrahvi 9 4 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna ˮ politsei ˮ sõnadega ˮ merepiiri ja ˮ ; 6) paragrahvi 9 4 lõiget 4 ja § 9 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ˮ võib ˮ sõnadega ˮ Kaitsevägi ja ˮ ; 7) paragrahvi 11 4 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: ˮ (1 1 ) Merepiiri valvamise ning sise- ja territoriaalmerel piirirežiimi tagamisega seotud riikliku järelevalve teostamisel võib Kaitsevägi kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (1 2 ) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib merepiiri valvamise ning sise- ja territoriaalmerel piirirežiimi tagamisega seotud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ja kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. ˮ ; 8) paragrahvi 11 4 lõikes 2 asendatakse sõnad ˮ politsei või toll ˮ sõnadega ˮ politsei, toll või Kaitsevägi ˮ ; 9) paragrahvi 11 4 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna ˮ Politseil ˮ sõnadega ˮ ja Kaitseväel ˮ ; 10) paragrahvi 11 4 lõi ke 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna ˮ Politsei ˮ sõnadega ˮ ja Kaitsevägi ˮ ; 11) paragrahvi 11 4 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 14 lõikes 1 1 asendatakse sõnad ˮ Politsei- ja Piirivalveametiga ˮ sõnaga ˮ Kaitseväega ˮ ; 1 3 ) paragrahvi 17 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: ˮ (3) Käesoleva seaduse §-s 17 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Kaitsevägi. ˮ ; 1 4 ) paragrahvi 18 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ Kaitsevägi valvab ja kaitseb Eesti õhuruumi ning merepiiri. ˮ . § 9. Sadamaseaduse muutmine Sadamaseaduse § 30 lõike 2 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna ˮ teabe ˮ sõnaga ˮ Kaitseväele, ˮ . § 10. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna ˮ politseiasutuste ˮ sõnaga ˮ , Kaitseväe ˮ . § 11. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 3 jõustub 2022. aasta 1. oktoobril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Esitab Vabariigi Valitsus 26.05.2022 . Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teine lugemine 30 .05.2022 5 72 SE II Muudatusettepanekute loetelu Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõu teiseks lugemiseks 1. Muuta eelnõu § 1 punkt 1) alljärgnevalt: „ 1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 6 –4 9 järgmises sõnastuses: 4 6 ) Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ning kaitse ; “ 4 7 ) mereolukorrateadlikkuse loomine ja kindlustamine ; “ 4 8 ) merereostuse avastamise ja kõrvaldamise korraldamine Eesti merealal;“ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine selgemaks ja keeleliselt korrektsemaks. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2. Muuta eelnõu § 1 punkt 1) alljärgnevalt: „ 1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 6 –4 10 järgmises sõnastuses: „4 6 ) Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse; 4 7 ) mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine; 4 8 ) merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal; 4 9 ) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel; 4 10 ) Eesti maismaapiiri valvamine ja kaitse kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal.“; “ Selgitus: Muudatusettepanek on seotud sõja võimalikkuse ja vajadusega selleks valmistuda. Eesti kaitsetegevust tuleb alustada riigipiirilt. Ettepaneku kohaselt vastutaks edaspidi piirivalve sõjaaja koosseisu, sõjalise väljaõppe ning relvastuse-varustuse eest kaitsevägi. Kaitsevalmiduse kõrgendamise või sõjaseisukorra kehtestamise korral võtaks kaitseväe juhataja maakaitseringkondade ülemate kaudu üle ka piirivalve sõjaaja üksuste juhtimise ning teostaks seda sõja ajal. Riho Breivel , Uno Kaskpeit, Leo Kunnas ja Alar Laneman Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 3 . Muuta eelnõu § 1 punkt 3 ) alljärgnevalt: „ 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: ( 4) Otsingu- ja päästetöö tegemise Eesti päästepiirkonnas ning merereostuse avastamise ja likvideerimise kor ra Eesti merealal ja piiriveekogudes kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“ Selgitus: Rakendusakt ei reguleeri ainult merereostuse avastamist ja likvideerimist vaid ka otsingu- ja päästetöö tegemist. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 4 . Eelnõu § 1 punkt 4) jätta välja . Selgitus: Põhiseaduse § 129 ja § 130 kohaselt võib kaitseväge kaasata vaid erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Kaitseväe kasutamine muul ajal riikliku järelvalve teostamisel on põhiseaduse vastane. Juhin tähelepanu, et muudatusettepanek ei ole seotud ei erakorralise ega ka sõjaseisukorraga. Sellest muudatusettepanekust tuleneb üheselt soov kehtestada sõjaväeline hunta. Vabandust väljenduse eest. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 5 . Muuta kaitseväe korralduse seaduses § 1 lõiget ( 1) alljärgnevalt: „ (1) Käesolev seadus sätestab Kaitseväe õigusliku seisundi ja ülesanded, Kaitseväe ülesehituse, Kaitseväe juhtimise alused ja Kaitseväe poolt jõu kasutamise põhimõtted. “ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine selgemaks ja keeleliselt korrektsemaks. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 6. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 4 sätestatud § 3 1 lõike 1 tekst alljärgnevalt: „Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa või ei saa õigel ajal Eesti merealal või väikesaarel tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule ning see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, võib Kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveameti otsusel ning edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada r iikliku järelevalve üldmeetmeid ja korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“ Selgitus: Muudatusettepanek välistab olukorra, kus Kaitsevägi saaks n.ö omal algatusel võtta endale korrakaitsefunktsioonide täitmise § 3 1 lõikes 1 antud õiguse rakendamiseks. Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus: ARVESTADA TÄIELIKULT 7 . Muuta kaitseväe korralduse seaduses § 4 alljärgnevalt: „ § 4. Sõjaline operatsioon Sõjaline operatsioon on Kaitseväe tegevus riigi sõjalisel kaitsmisel või osalemine rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Sõjaline operatsioon on osa sõjast. “ Selgitus: Täpsustatakse sõnastust. Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 8 . Muuta kaitseväe korralduse seaduses § 5 lõiget (2) alljärgnevalt: „ ( 2) Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel on oma sümbol, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga .“ Selgitus: Täpsustatakse sõnastust. Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 9 . Muuta kaitseväe korralduse seaduses § 6 lõiget (1) alljärgnevalt: „ (1) Kaitseväel on Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kehtestatud korras kooskõlastatud teenetemärgid, mille kirjelduse ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “ Selgitus: Täpsustatakse sõnastust. Pole olemas riiki kellel poleks kaitseväe teenetemärke, seega tuleb öelda otse , et on. Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 10 . Muuta kaitseväe korralduse seaduses § 6 lõiget (2) alljärgnevalt: „ ( 2) Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel on teenetemärgid, mille kirjelduse ja andmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga. “ Selgitus: Täpsustatakse sõnastust. Pole olemas riiki kellel poleks kaitseväe teenetemärke, seega tuleb öelda otse , et on. Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 1 . Muuta kaitseväe korralduse seaduses § 7 lõiget (1) alljärgnevalt: „ (1) Teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe üle teostab kitseminister. “ Selgitus: Täsustatakse sõnastust . Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 2 . Muuta kaitseväe korralduse seaduses § 9 lõiget (2) alljärgnevalt: „ (2) Lähtudes Kaitseväe põhimäärusest ja sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiirist, kehtestab kaitseminister Kaitseväe juhataja ettepanekul sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude teenistuskohtade üldarvu iga Kaitseväe põhimääruses nimetatud struktuuriüksuse kohta. “ Selgitus: Täpsustatakse sõnastust. Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 3 . Muuta kaitseväe korralduse seaduses § 10 1 alljärgnevalt: „ 10 1 Kaitseväeluuret teostava struktuuriüksuse ametniku ametikohale nimetamine Kaitseväeluuret teostava struktuuriüksuse ametniku peab nimetama ametikohale sisemise konkursi tulemusena.“ Selgitus: Ka kaiseväe luure sse tuleb tööle võtta parimaid. Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 4 . Muuta kaitseväe korralduse seaduses § 11 lõige (2) alljärgnevalt: „ (2) Kaitseväe väeliigid on maavägi, merevägi, õhuvägi ja kübervägi .“ Selgitus: Korrastatakse sõnastust. Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 5 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 21 lõiget (1) alljärgnevalt: „ (1) Sõjaväepolitsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas , mille põhiülesande ks on menetleda kaitseväes toime pandud süütegusid ja distsiplinaarsüütegusid, teha järelevalvet kaitseväelise distsipliini järgimise üle, teha kaitseväes haldus- ja riiklikku järelevalvet ning osutada isikukaitset. “ Selgitus: Teksti korrigeerimine selgemaks, et oleks mõistetav sõjaväepolitsei tegevuse ulatus. Lisatud on täpsustavad väljendid, et välistada seaduseteksti valesti tõlgendamist. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 6 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 23 lõiget (1) alljärgnevalt: „ (1) Kaitseväge juhib ainujuhtimise põhimõttel Kaitseväe juhataja, kes allub kaitseministrile. Kaitseministril ei ole käsuõigust Kaitseväe juhataja üle käesoleva seaduse § 27 mõistes. “ Selgitus: Täpsustatakse sõnastust. Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 7 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 23 lõiget (1) alljärgnevalt: „ (1) Kaitseväge juhib Kaitseväe juhataja, kes allub valdkonna eest vastutavale ministrile. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole käsuõigust Kaitseväe juhataja üle käesoleva seaduse § 27 mõistes. “ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine selgemaks. Eemaldatud on sõnaühend “ainujuhtimise põhimõttel” kuna see on ebavajalik. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 8 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 24 punkt 1) alljärgnevalt: „ § 24. Kaitseväe juhataja ülesanded Kaitseväe juhataja: juhib ja korraldab Kaitseväe tegevust; “ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine lühemaks ja selgemaks. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 9 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 24 punkt 5) alljärgnevalt: „ 5) esitab kaitseministrile Kaitseväe eelarve projekti; “ Selgitus: Täpsustatakse sõnastust. Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 20 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 24 punkt 11) alljärgnevalt: „ § 24. Kaitseväe juhataja ülesanded Kaitseväe juhataja: 11) korraldab inspekteeri mise ja teenistusliku järelevalve t eostamise Kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle; “ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine. Kaitseväe juhataja ülesanne on tegevuste korraldamine, mitte nende ise läbi viimine. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 1 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 26 lõiget (3) alljärgnevalt: „ (3) Vahetu ülem on kaitseväelasele kõige otsesem ülem, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub. “ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 2 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 26 lõiget (4) alljärgnevalt: „ (4) Otses teks ülema teks on vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub. “ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 3 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 26 lõiget (6) alljärgnevalt: „ (6) Ülem vastutab talle ja talle alluvale kaitseväelasele või muule isikule antud ülesannete õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest. “ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 4 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 28 lõiget (1) alljärgnevalt: „ (1) Ülem võib talle alluva väeüksuse või allüksuse ülema käsuõiguse järgmisele talle alluvale kaitseväelasele käsuga ajutiselt üle anda. “ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 5 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 29 punkt 5) alljärgnevalt: „ 5) Kui käsu saaja ei saanud käsust aru, on ta kohustatud paluma käsu kordamist või küsima käsu andjalt selgitusi. “ Selgitus: täpsustatakse tegevusi Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 6 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 29 lõiget (5) alljärgnevalt: „ (5) Kui käsu saaja ei saanud käsust aru, on ta kohustatud küsima käsu andjalt täiendavaid selgitusi. “ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 7 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 29 lõiget (6) alljärgnevalt: „ (6) Käsu tohib anda ainult teenistuskohustuste täitmiseks. Käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel võib anda teenistuskohustustevälise käsu.“ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine ja täpsustamine. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 8 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 29 lõiget (8) alljärgnevalt: „ (8) käsk märguande vormis peab sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega eelnevalt kehtestatud märguannete tähenduses.“ Selgitus: käsu tähendus märguande vormis on seni sisutamata Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 9 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 30 alljärgnevalt: „ § 30. Teenistuskohustusteväline käsk Käsklus on võimalikult konkreetselt sõnastatud või edastatud ning kindlal viisil kohe täitmisele kuuluv lühike korraldus .“ Selgitus: korrastatakse käskude olemust . Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 30 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 31 alljärgnevalt: „ § 31. Eripädevusest tulenev käsk Korraldus on üksikjuhtumi lahendamiseks alluvatele suuliselt või kirjalikult antav nõue või käsk .“ Selgitus: korrastatakse käskude olemust Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 3 1 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 32 lõiget ( 2 ) alljärgnevalt: „ (2) Käsu saaja valib käsu täitmise viisi, mis kooskõlas õigusaktidega võimaldab kõige otstarbekamalt täita käsuga antud tegevuse eesmärgi ja ülesande nõutud tähtaja jooksul.“ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine ja täpsustamine. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 3 2 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 33 lõiget (3) alljärgnevalt: „ (3) Tühi ne käsk ei kuulu täitm isele .“ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 3 3 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 34 alljärgnevalt : „ § 34. Keelatud käsk (1) Korralduse annab vahetu ülem. Vahetust ülemast kõrgemalt ülemalt saadud korraldus tuleb täita ja sellise korralduse saamisest on kaitseväelane kohustatud esimesel võimalusel ette kandma oma vahetule ülemale ; (2) Korralduse saaja valib korralduse täitmise viisi, mis kooskõlas õigusaktidega võimaldab kõige otstarbekamalt täita käsklusega antud ülesande nõutud tähtaja jooksul ; (3) Kui kaitseväelane saab kaks või rohkem korraldust , mis takistavad üksteise täitmist, kannab ta iga järgneva korralduse andjale ette eelmistest täitmata korraldusest. Kui viimase korralduse andja nõuab oma korralduse viivitamatut täitmist, peab korralduse saaja selle täitma ja varem antud korralduse täitmata jätmise eest vastutab viimase korralduse andja.“ Selgitus: sisustatakse korralduse täitmise kord. Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 3 4 . Kaitseväe korralduse seaduse § 34 lõiget (2) tunnistada kehtetuks: Selgitus: Vastuolu kõrvaldamine. Kui käsk kuulub keelatud käsu valdkonda, siis seda ei saa ega tohi täita. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 3 5 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 35 2 alljärgnevalt: „ § 35 2 . Kaitseväe meditsiinikeskus Kaitseväe struktuuriüksuse koosseisu võib kuuluda meditsiinikeskus, milles osutatakse vähemalt ühte järgmistest meditsiiniteenustest: esma- ja üldarstiabi ; Kaitseväe kiirabi; haiglavälist eriarstiabi.“ Selgitus: Oluline on, et kättesaadav oleks ka esmaabi. Eriti arvestades kaitseväe tegevuse iseloomu ja selle käigus võimalike tekkivate vigastuste tõenäosust. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 3 6 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 35 3 lõiget (1) alljärgnevalt: „ (1) Kaitseväe kiirabi on Kaitseväe osutatav ambulatoorne tervishoiuteenus ohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.“ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 3 7 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 36 alljärgnevalt : „ § 3 6 . K aitseväeluure ( 1) Käsklus tuleb täita esimesena, korraldus viimasena. Vahetust ülemast kõrgemalt ülemalt saadud käsklus tuleb täita ja sellise käskluse saamisest on kaitseväelane kohustatud esimesel võimalusel ette kandma oma vahetule ülemale. (2) Käskluse saaja valib käskluse täitmise viisi, mis kooskõlas õigusaktidega võimaldab kõige otstarbekamalt täita käsklusega antud ülesande nõutud tähtaja jooksul. (3) Kui kaitseväelane saab käsu , käskluse ja korralduse , mis takistavad üksteise täitmist, täidab ta esmalt käskluse ja kannab käsu andjale ette täitmata käsust . Kui korralduse andja nõuab oma korralduse viivitamatut täitmist, peab korralduse saaja selle täitma pärast seda kui on täidetud käsklus. Varem antud korralduse täitmata jätmise eest vastutab viimase korralduse andja. “ Selgitus: Korrastatakse käsu, käskluse ja korralduse täitmise kord. Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 3 8 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 37 alljärgnevalt : „ § 3 7 . Kaitseväe volitused kaitseväeluure teostamisel (1) Käsklus on tühine, kui: 1) käsklus kohustab toime panema süütegu; 2) käskluse eesmärk on alandada käsu saaja või kolmanda isiku inimväärikust ; 3) käsklus ei ole antud teenistuslikul eesmärgil, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel; 4) käsklusest ei selgu käsu andja. (2) Tühist käsklust ei tohi anda. (3) Tühist käsklust ei pea täitma. (4) Tühise käskluse saamisest peab käskluse saaja viivitamata ette kandma oma vahetule ülemale. Kui tühise käskluse andis vahetu ülem, peab käskluse saaja käskluse saamisest viivitamata ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui tühise käskluse andis vahetu ülemana Kaitseväe juhataja, peab käskluse saaja käskluse saamisest viivitamata ette kandma kaitseministrile. “ Selgitus: sisustatakse tühise käskluse menetlemine. Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 3 9 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõiget (1) punkti 2) alljärgnevalt: „ 2) pilte ja kujutisi maa- või merepinna ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuva või Eesti Vabariigi territooriumile sisenenud välisriigi kasutuses oleva objekti kohta; “ Selgitus: Sõnastuse korrigeerimine. Kert Kingo Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 40 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 37 2 lõiget (6) alljärgnevalt: „ (6) Kaitseväe juhataja esitab iga kolme kuu järel valdkonna eest vastutavale ministrile teavet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraõigusliku juriidilise isiku, tema struktuuriüksuse või organi või äriühingu filiaali tegevuse kohta. “ Selgitus: kontroll kaitseväe juhataja tegevuse üle peab olema tihedam. Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 4 1 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 38 alljärgnevalt: „ § 3 8 . Teabe kogumise meetodid ja vahendid (1) Keelatud on anda käsklust: 1) mis on vastuolus seadusega; 2) mis ületab käskluse andja käsuõiguse ulatust; 3) mis nõuab tegusid, mille sooritamiseks käskluse saajal ei ole õigust; 4) mille täitmine on põhjendamatult ohtlik käskluse saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale. (2) Keelatud käsklust peab täitma. (3) Keelatud käskluse saamisest peab käskluse saaja pärast selle täitmist ette kandma oma vahetule ülemale. Kui keelatud käskluse andis vahetu ülem, peab käskluse saaja keelatud käskluse saamisest ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui keelatud käskluse andis vahetu ülemana Kaitseväe juhataja, peab käskluse saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma kaitseministrile. “ Selgitus: sisustatakse keelatus läskluse menetklemine. Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 4 2 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 39 alljärgnevalt: „ § 3 9 . Ametiabi kaitseväeluure teostamiseks ( 1) Keelatud on anda korraldust: 1) mis on vastuolus seadusega; 2) mis ületab korralduse andja käsuõiguse ulatust; 3) mis nõuab tegusid, mille sooritamiseks korralduse saajal ei ole õigust; 4) mille täitmine on põhjendamatult ohtlik korralduse saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale. (2) Keelatud korraldust peab täitma. (3) Keelatud korralduse saamisest peab korralduse saaja pärast selle täitmist ette kandma oma vahetule ülemale. Kui keelatud korralduse andis vahetu ülem, peab korralduse saaja keelatud korralduse saamisest ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui keelatud korralduse andis vahetu ülemana Kaitseväe juhataja, peab korralduse saaja korralduse saamisest viivitamata ette kandma kaitseministrile. “ Selgitus: sisustatakse keelatud korralduse menetlemist Peeter Ernits Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 4 3 . Lisada kaitseväe korralduse seaduse § 40 lõi ge (2) punkt 5) alljärgnevalt: „ 5) Isikut, kelle põhiõigusi ja -vabadusi lõikes 1 nimetatud toiminguga oluliselt piirati informeeritakse tema suhtes kasutatud meetmetest, kuid jäetakse teavitamata teostatud toimingu ajast ja liigist“ Selgitus: Näide. Ka praegu, kui sisejulgeoleku asutused teostavad varjatud jälgimist, peavad nad selleks saama loa kohtust. Samas aga kui isik pöördub vastava taotlusega sellel ajalisel perioodil taotlusega kohtusse küsimusega, kas minu suhtes on antud luba teostada varjatud jälgimist. Peab kohtu esimees vastama kas jaatavalt või eitavalt. Antud vastus ei kahjusta oma olemuselt varjatud jälgimist, sest rohkem informatsiooni ta ei saa. Ka antud muudatuste raames peab toimuma samal printsiibil. Isiku põhiõigusi ei saa piiramatult rikkuda. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 4 4 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 41 lõiget (2) alljärgnevalt: „ (2) Kaitseväe struktuuriüksustel ja nende teenistujatel on õigus julgeolekuasutuste poolt kaasatuna osaleda Kaitseväge puudutavates luure- ja vastuluureoperatsioonides . Kaasamisest informeeritakse vähemalt üht Kaitseväe vastava struktuuri vastavat ametnikku“ Selgitus: Juhul, kui luure või vastuluureoperatsioonis osaleb ainult üks isik, peab olema tagatud, et kaasatud isikul oleks ka Kaitseväes oma tugiisik välistamaks võimaliku näilise riigireetmise tunnuste süüdistust kuid mis oli seotud luure või vastuluure operatsiooniga. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 4 5 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 41 1 lõiget (3) alljärgnevalt: „ (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päringu tegemise õigus on Kaitseväe põhimääruses sätestatud struktuuriüksuse ülemal või tema volitatud tegevväelasel või ametnikul , kellele on selleks antud vastav luba“. Selgitus: Aluseks isikuandmete kaitse seadus, mille kohaselt ei saa igaüks teostada päringuid. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 4 6 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 41 2 lõiget (4) alljärgnevalt: ” (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmeid võib koguda Kaitseväe põhimääruses sätestatud struktuuriüksuse ülem või tema volitatud tegevväelane või ametnik , kellele on selleks antud vastav luba.“ Selgitus: Aluseks isikuandmete kaitse seadus, mille kohaselt ei saa igaüks teostada päringuid. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 4 7 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 41 3 lõiget (4) alljärgnevalt: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks isiku Kaitseväkke tööle võtmisest keeldumiseks ja töölepingu ülesütlemiseks ning Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikule Kaitseväe julgeolekualal saatjata viibimise õiguse andmisest keeldumiseks. Eelmärgitud a sjaoludest ja alustest informeeritakse isikut koheselt.“ Selgitus: Isikul peab olema õigus teada, mida talle ette heidetakse. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 4 8 . Lisada kaitseväe korralduse seaduse § 41 4 lõige (2) punkt 22) alljärgnevalt: „ 22) kinnitus selle kohta, et isik on vaktsineeritud COVID-i vastu.“ Selgitus: Issake , me ei saa ju ära unustada, et COVID vastu vaktsineeritus on kõige tähtsam asjaolu, et olla teenistuses kõlbulik!! Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 4 9 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 41 5 lõiget (3) alljärgnevalt: „ (3) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel on õigus teha järelepärimine raviasutusele või arstile, kes peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva möödumisel järelepärimise saamisest arvates, väljastama kinnituse käesoleva seaduse § 414 lõike 2 punktides 18 , 20 ja 22 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumise kohta. “ Selgitus: COVID-i vastu vaktsineerituse tuvastamine on ju ülioluline. Huvitav, kuidas siis seni need asjad on toimunud ja mis alustel? Keegi on vist rikkunud seadust? Muudatus annab võimaluse võtta seaduserikkuja vastutusele. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 50 . Lisada kaitseväe korralduse seaduse § 41 6 lõige (2) punkt 6) alljärgnevalt: „ 6) käesoleva lõike punktis 5 sätestatud rikkumise tuvastamisel on lisaks Kaitseväele vastutavaks isikuks ka rikkumise toime pannud tegevväelane või ametnik.“ Selgitus: Vastutama peavad mõlemad, sest rikkumine pandi toime siiski konkreetse isiku poolt. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 5 1 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 41 8 alljärgnevalt: „ § 41 8 Taustakontrolli regulaarsus Kaitsevägi võib käesoleva seaduse §-s 41 5 sätestatud viisil koguda isiku kohta andmeid ainult tema Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel ja iga viie aasta järel pärast isiku Kaitseväkke teenistusse või tööle võtmist tema Kaitseväkke sobivuse hindamisel “ . Selgitus: Normi esimeses lauses antakse kategoorilises vormis teada, millal võib andmeid koguda. Teises, muudatusettepanekuga väljajäetud lauses aga lubatakse seda teha põhjendatud vajadusel mistahes ajal. Need on kaks teineteisele vastanduvat tegevusvõimalust. Muudatusettepanekuga ei seata kuidagi ohtu julgeolekut, sest põhjendatud vajadusel viiakse läbi sisejuurdlus, kus kõik päringud on lubatud. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 5 2 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 41 10 lõiget (2) alljärgnevalt: „ (2) Isikuandmete töötlemine toimub vahetult Kaitseväe või selleks volitatud asutuse või koostööle kaasatud isiku poolt kooskõlas Isikuandmete kaitse seaduses sätestatuga.“ Selgitus: Muudatus puudutab isikuandmete töötleja vastutustja kohustusi isikuandmete töötlemisel. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 5 3 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 44 lõiget (2) alljärgnevalt: „ (2) Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võib kooskõlas käesolevas peatükis sätestatuga kehtestada käskkirjaga Kaitseväe jõu kasutamise korra, millele peab heakskiidu andma Riigikogu. Jõu kasutamise korra kehtestamise ettepaneku võib teha Kaitseväe juhataja. Jõu kasutamise korra alusel või selles sätestatud juhtudel võib Kaitseväe juhataja või muu volitatud ülem anda täpsemaid juhiseid.“ Selgitus: Jõu kasutamise kord ei ole pelgalt Kaitseväe siseasi vaid vajab Riigikogu heakskiitu. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 5 4 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 44 lõiget (5) alljärgnevalt: „ (5) Kui välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud jõu kasutamise korras sätestatud reeglit ei saa rakendada muul põhjusel, teavitab Kaitsevägi sellest Riigikogu Kaitseministeeriumi ja seejärel välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni asjaomast ametiisikut. Selgitus: Riigikogu teavitamine on oluline, sest just tema annab mandaadi välismissioonidele. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 5 5 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 46 lõiget (3) alljärgnevalt: „ (3) Käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud tõrjemeetmete ja jõu kasutamise otsustab valdkonna eest vastutav minister või Vabariigi Valitsuse volitatud minister, teavitades sellest koheselt Vabariigi Presidenti ja Riigikogu . “ Selgitus: Riigikogu teavitamine on sama oluline nagu Vabariigi Presidendi teavitamine. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 5 6 . Lisada kaitseväe korralduse seaduse § 46 lõi ge (5) alljärgnevalt: „ (5) Kaitseminister teavitab viivitamata Vabariigi Presidenti , Riigikogu ja Vabariigi Valitsust Eesti riigi vastu suunatud sõjalisest ründest ja Kaitseväe poolt selle sõjalise ründe tõrjumiseks jõu kasutamise alustamisest või jõu kasutamisest loobumisest. “ Selgitus: Riigikogu teavitamine Eesti vastu suunatud ründest on sama oluline nagu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse teavitamine. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 5 7 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 50 punkt 3) alljärgnevalt: „ 3) territoorium, mille Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem on ajutiselt julgeolekualana määratlenud (edaspidi ajutine julgeolekuala ) ning millest tuleb viivitamatult teavitada Riigikogu . “ Selgitus: Riigikogu peab olema kursis olukorraga, millised alad määratletud julgeolekualana. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 5 8 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 54 lõige (3) alljärgnevalt: „ (3) Ajutine julgeolekuala tähistatakse esimesel võimalusel. Kaitsevägi teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral kestusest viivitamata Riigikogu, Politsei- ja Piirivalveametit ning julgeolekuala asukohajärgset kohalikku omavalitsust.“ Selgitus: Riigikogu peab olema kursis olukorraga, millised alad on määratletud julgeolekualana, sest see on vajalik Riigikogu töös. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 5 9 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 56 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1) Kaitseväelane võib kinnipeetud isiku või temaga kaasas oleva asja, sealhulgas transpordivahendi läbi vaadata, kui on põhjendatud alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi. Enne läbivaatust peab kaitseväelane läbi vaatamisest isikut informeerima ning tegema ettepaneku ese või aine üle anda.“ Selgitus: Muudatus on vajalik, et ei tekiks võimuliialdus ning isik saaks aine või eseme üle anda või tõendada õigust selle omamiseks. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 60 . Muuta kaitseväe korralduse seaduse § 56 lõige (2) alljärgnevalt: „ (2) Juhul kui isikul ei ole eseme või aine omamiseks vajalikku luba on kaitseväelasel õigus võtta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ese või aine hoiule. Koos kinnipeetud isiku üleandmisega antakse Politsei- ja Piirivalveametile või muule pädevale korrakaitseorganile üle ka isiku või tema asja läbivaatusel hoiule võetud ese või aine. “ Selgitus: Muudatusega on tagatud, et isikult ei võeta ära asja või ainet, mille kasutamiseks on tal vajalik luba olemas. Kalle Grünthal Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 6 1 . K aitseväeteenistuse seaduse § 27 lõige (2) punkt 1) jätta välja : Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 6 2 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 27 lõige (3) alljärgnevalt : Jätta välja „Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon tegutseb Kaitseressursside Ameti juures“. Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 6 3 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 27 lõige (6) alljärgnevalt : Jätta välja „ Kaitseressursside Amet“. Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 6 4 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 29 alljärgnevalt : Jätta välja „Kaitseressursside Amet“ ja asenda da sõnaga „Kaitseväe“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 6 5 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 33 1 alljärgnevalt : Asendada pealkirjas sõnad “ Kaitseressursside Amet“ sõna dega „Kaitseväe arstliku komisjoni“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 6 6 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 33 1 lõige (1) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ vastavas käändes . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 6 7 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 33 1 lõige (4) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 6 8 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 33 1 lõige (5) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 6 9 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 33 1 lõige (6) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 70 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 33 1 lõige (7) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 7 1 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 33 1 lõige (9) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 7 2 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 34 lõige (1) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 7 3 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 35 lõige (2) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 7 4 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 37 lõige (3) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 7 5 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 37 lõige (4) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 7 6 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 37 lõige (5) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 7 7 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 38 lõige (2) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 7 8 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 39 lõige (2) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 7 9 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 39 lõige (3) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 80 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 39 lõige (4) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 8 1 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 39 lõige (5) alljärgnevalt : Asendada sõnad „Kaitseressursside Amet“ sõnadega „Kaitseväe arstlik komisjon“ . Selgitus: Tõhusaima tulemuse kutsealuste tervise hindamiseks annab nende tervisekontrolli toimumine üksnes kaitseväe arstlikus komisjonis. Seetõttu loobutakse tervisekontrollist Kaitseressursside Ameti kaudu. Anti Poolamets Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 8 2 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 104 lõige (2) alljärgnevalt : „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel antakse tegevväelasele iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega mis peab olema katkematu. See puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka.“ Selgitus: 24 tundi on piisavalt pikk tööaeg ja selle järel peab olema vähemalt 6 tundi katkematut puhkeaega. Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 8 3 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 112 lõige (2) alljärgnevalt : „ (2) Tegevväelasele tuleb ümberasumisel hüvitada piirmäära ulatuses tema ja perekonnaliikme ümberasumisega seotud sõidukulu, vara veokulu ja kolimiskulu.“ Selgitus: See on selge sõnastus, et ümberasumisel tuleb hüvitada sellega seotud sõidukulud. Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 8 4 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 115 lõige (1) punkt 3) alljärgnevalt : „ 3) Osalema rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kuni 1 aastaks.“ Selgitus: Välisriiki lähetamisel sõjalisse operatsiooni peab olema kindel aeg. Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 8 5 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 117 lõige (2) alljärgnevalt : „ (2) Tegevväelase võib suunata kuni kolmeks aastaks.“ Selgitus: See on piisavalt pikk aeg, et tegevväelane suunata sõjaväelise auastneta ameti- või töökohale. Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 8 6 . Kaitseväeteenistuse seaduse § 123 lõige (2) tunnistada kehtetuks : Selgitus: Antud paragrahvi (1) ütleb selgelt et kaitseväelane ei või kuuluda erakonda ega tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega. Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 8 7 . Kaitseväeteenistuse seaduse § 131 lõige (1) punkt 1 tunnistada kehtetuks : Selgitus: Kui tekkib vajadus puhkuse ajal inimene kutsuda teenistusse, siis ta võib sellest keelduda, sest antud seaduse juures on puhkuse ajaks teenistussuhe peatatud. Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 8 8 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 132 lõige (1) alljärgnevalt : „ ( 1 ) Tegevteenistussuhte peatumise otsustab Kaitseväe juhataja.“ Selgitus: Selliseid otsuseid peab tegema ainult Kaitseväe juhataja. Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 8 9 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 135 lõige (1) alljärgnevalt : „ ( 1 ) Kaitseväe juhataja ametikohalt vabastab tegevväelase Vabariigi Valitsus Riigikogu riigikaitsekomisjoni ettepanekul.“ Selgitus: Riigikogu riigikaitsekomisjon on riigikaitsest rohkem teadlik kui poliitikust minister. Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 90 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 138 lõige (2) alljärgnevalt : „ ( 2 ) Kui tegevväelast ei ole võimalik üle viia teisele rahuaja ametikohale, võib talle määrata ametikohavälised teenistusülesanded ja kõrvaldada ta ametijuhendist tulenevate teenistusülesannete täitmiselt täielikult.“ Selgitus: Kui on algatatud kriminaalmenetlus, siis ei tohi jätta mingeid osalisi teenistusülesannete täitmise ülesannet, sest keegi ei tea ette milleni võib viia menetluse tulemused. Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 9 1 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 138 lõige (5) alljärgnevalt: „ (5) Kui tegevväelase süü ei leia tõendamist, mis tooks kaasa tema tegevteenistusest vabastamise, makstakse talle maksmata jäänud põhipalk ja muutuvpalk tagantjärele 5 tööpäeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest arvates.“ Selgitus: 5 tööpäeva on täiesti piisav aeg et inimesele välja maksta maksmata jäänud palk. Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 9 2 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 140 lõige (1) punkt 1) alljärgnevalt: „ 1) omal soovil tema kirjaliku taotluse alusel;“ Selgitus: “oma soovist” peab jääma jälg, mida on hiljem võimalik kontrollida e “oma soov” peab olema taasesitatavas vormis tuvastatav. “Taasesitatavas vormis” on kasutatud ka selle seaduse teistes punktides. Merry Aart Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 9 3 . Kaitseväeteenistuse seaduse § 140 lõige (1) punkt 9) jätta välja: Selgitus: Kaitseväe ettepanek ei ole oluline tuua välja eraldi, kõik tegevteenistusest vabastamise põhjused on Kaitseväega kooskõlastatud, st Kaitsevägi teeb ettepaneku e algatab vabastamise. Merry Aart Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 9 4 . Täpsustada kaitseväeteenistuse seaduse § 140 lõige (1) punkt 10) alljärgnevalt: „ 10) eksmatrikuleerimisel enne temale asjakohase õppekava täitmist;“ Selgitus: Õppekava peab olema seotud konkreetse tegevväelasega ja tema poolt läbitava õppekavaga. Merry Aart Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 9 5 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 140 lõige (6) alljärgnevalt: „ (6) Tegevväelane loetakse reservis olevaks isikuks teenistusest vabastamisele järgnevast päevast arvates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teenistusest vabastamisest teavitatakse ka Kaitseressursside Ametit.“ Selgitus: Peale Kaitseressursside Ameti on veel instantse, keda teavitatakse, sh tegevväelane ise. Merry Aart Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 9 6 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 141 lõige (3) alljärgnevalt: „ (3) Asutus peab tegevväelase tegevteenistusest vabastamisel lõpparvest kinni puhkusetasu põhipuhkuse päevade eest, mida tal ei olnud õigust saada ja makstud ettemakse, mille tegevväelane peab asutusele tagastama. ” Selgitus: Termin “Väljatöötamata põhipuhkus” vajab eraldi selgitamist, ilmselt on siin mõeldud puhkuse päevi, mis on küll välja makstud, kuid mida ei ole õigust kasutada kogu aasta eest. Merry Aart Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 9 7 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 142 lõige (3) punkt 1) alljärgnevalt: „ 1) tegevväelast on koheldud ebaväärikalt, teda on ähvardatud või tegevväelase suhtes on lubatud seda teha teistel tegevväelastel või kolmandatel isikutel;“ Selgitus: “või ähvardatud sellega (millega?) või lubatud teha seda (mida?) teistel tegevväelastel või kolmandatel isikutel“. Lause on arusaamatu. Merry Aart Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 9 8 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 145 lõige (2) alljärgnevalt: „ (2) Kaitsevägi võib nõuda tegevväelaselt hüvitist kahju eest, mis tekkis tegevväelasele palga maksmise tõttu, ulatuses, mis vastab perioodile, kui tegevväelane jättis käesoleva seaduse § 86 punktides 1–5 nimetatud teenistussuhet välistavast asjaolust käesoleva seaduse tähenduses teatamata, kuid mitte rohkem kui tegevväelase kuue kuu põhipalga ulatuses.“ Selgitus: jätta välja sõnaühend” “vähemalt hooletusest“ – selline sõnaühend on raskesti defineeritav e kuidas hinnata (kriteeriumid) „vähemalt hooletus“. Merry Aart Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 9 9 . Kaitseväeteenistuse seaduse § 150 jätta välja: Selgitus: Seaduse mõistes ei ole alust, et Kaitsevägi teeb ettepaneku teenistussuhe lõpetada. Seaduses on piisavalt punkte, mille alusel teenistussuhe lõpeb. Sellest punktist võib välja lugeda, et kui keegi ei meeldi n Kaitseväe juhatajale, siis võidakse teenistussuhe lõpetada. See seaduse paragrahv on subjektiivne, isikutest lähtuv. Merry Aart Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 100 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 156 lõige (8) alljärgnevalt: „ (8) Tegevväelane lähetatakse ressursimahukale koolitusele tema nõusolekul, mis on antud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“ Selgitus: Parem arusaadavus. Merry Aart Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 10 1 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 159 lõige (2) alljärgnevalt: „ (2) Ergutused on: tänu avaldamine; distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine; Kaitseväe teenetemärgi andmine; rahalise preemia andmine; hinnalise kingituse tegemine; nimelise külm- või tulirelva kinkimine.“ Selgitus: Tänu avaldamine võiks olla motivaator nr 1. Merry Aart Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 10 2 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 160 lõigete (1), (2), (3), (4) numeratsiooni alljärgnevalt: „(1) Õigus avaldada tänu suuliselt rivi või vastava kogu ees on kaitseväelase otsesel ülemal. (2) Käskkirjaga tänu avaldamise õigus on käskkirja andmise õigusega otsesel ülemal. (3) Kaitseväelase suhtes, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus, kohaldatakse ergutusena distsiplinaarkaristuse ennetähtaegset kustutamist. (4) Distsiplinaarkaristuse ennetähtaegse kustutamise õigus on distsiplinaarkaristuse määranud ülemal ja distsiplinaarkaristuse määranud ülema otsesel ülemal. Selgitus: Muudatus tuleneb eelmisest muudatusettepanekust. Merry Aart Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 10 3 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 179 lõige (1) alljärgnevalt: „ Distsiplinaarmenetluse peab algatama, kui on ilmnenud asjaolud, mis viitavad, et toime on pandud distsiplinaarsüüteo tunnustega tegu. “ Selgitus: Et vältida otsustajate suva Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 10 4 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 179 lõige (2) alljärgnevalt: „ Distsiplinaarmenetluse algatab distsiplinaarsüüteo toime pannud kaitseväelase vahetu või otsene ülem või distsiplinaarsüüteo toimepanemiskoha järgne ülem või Kaitsepolitseiamet. “ Selgitus: Menetluse algatab Kaitsepolitseiamet, kui on tegemist distsiplinaarsüüteoga, millel on riigireetmise tunnused Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 10 5 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 179 lõige (5) alljärgnevalt: „ Distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitatakse koheselt kaitseväelast, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati. “ Selgitus: teavitamine peab toimuma koheselt, mitte esimesel võimalusel . Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 10 6 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 180 lõige (1) alljärgnevalt: Distsiplinaarmenetluse läbiviimise õigus on distsiplinaarmenetluse algatanud isikul või tema volitatud isikul või Kaitsepolitseiametil. Selgitus: Menetluse viib läbi Kaitsepolitseiamet, kui on tegemist distsiplinaarsüüteoga, millel on riigireetmise tunnused Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 10 7 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 180 lõige (2) alljärgnevalt: Distsiplinaarmenetluse läbiviijal on õigus koguda distsiplinaarsüüteo kohta tõendeid ja nõuda seletusi, jälgides rangelt, et tõendite kogumisel ei viidaks läbi ebaseaduslikke jälitustoiminguid. Selgitus: Et ei viidaks läbi ebaseaduslikke jälitustoiminguid nagu telefonikõnede pealtkuulamine ilma kohtu loata. Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 10 8 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 180 lõige (4) alljärgnevalt: Tulenevalt distsiplinaarsüüteo tehiolude keerukusest või distsiplinaarmenetluse tulemuse mõjust Kaitseväele või Kaitseliidule on Kaitseväe juhatajal õigus anda kaitseväelase suhtes tehtav distsiplinaarjuurdlus Kaitseväe põhimääruses sätestatud sõjaväepolitsei põhiülesannete täitmise eest vastutava struktuuriüksuse või Kaitsepolitseiameti menetleda. Selgitus: Riigireetmise tunnustega distsiplinaarsüüteo osas teostab juurdlust Kaitsepolitseiamet Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 10 9 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 180 lõige (5) alljärgnevalt: Kaitseväelasele, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta kolme tööpäeva jooksul. Selgitus: Et kiirendada menetlust Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 10 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 180 lõige (5) alljärgnevalt: Kaitseväelasele, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta seitsme tööpäeva jooksul. Selgitus: Et anda süüdistatavale rohkem aega ammendava selgituse koostamiseks Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 1 1 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 180 lõige (5) alljärgnevalt: Kaitseväelasele, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta kümne tööpäeva jooksul Selgitus: Et anda süüdistatavale rohkem aega ammendava selgituse koostamiseks Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 1 2 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 180 lõige (5) alljärgnevalt: Kaitseväelasele, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta viieteistkümne tööpäeva jooksul Selgitus: Et anda süüdistatavale rohkem aega ammendava selgituse koostamiseks Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 11 3 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 180 lõige (5) alljärgnevalt: Kaitseväelasele, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta lihtsama juhtumi korral kolme, keerukamatel juhtudel seitsme tööpäeva jooksul Selgitus: Et anda süüdistatavale keerukamate juhtumite puhul rohkem aega ammendava selgituse koostamiseks Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 11 4 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 180 lõige (6) alljärgnevalt: Distsiplinaarmenetluse läbiviija võib nõuda kaitseväelaselt või muult isikult, kes viibis distsiplinaarsüüteo toimepanemise juures või kellele on teada distsiplinaarsüüteo asjaolud (edaspidi tunnistaja ), kirjalikku seletust distsiplinaarsüüteo kohta, ja tunnistaja on kohustatud niisuguse seletuse andma. Seletuse andmisest keeldumine on teenistusülesannete rikkumine, välja arvatud juhul, kui tunnistajalt nõutakse seletust tema enda, tema vanavanema, vanema, venna, õe, lapse, lapselapse, abikaasa või elukaaslase või abikaasa või elukaaslase vanavanema, vanema, venna, õe, lapse või lapselapse teo kohta. Selgitus: Loetelu tuleb laienda ka abikaasa või elukaaslase vanavanemate või lapselaste osas. Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 11 5 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 180 lõige (8) alljärgnevalt: Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja dokumenteerimise korra kehtestab Kaitseväe juhataja, teatud juhtudel Kaitsepolitseiameti peadirektor. Selgitus: Kui tegemist on distsiplinaarsüüteoga, millele on riigireetmise tunnused, kehtestab vastava korra Kaitsepolitseiameti peadirektor Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 11 6 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 183 lõige (9) alljärgnevalt: 9) Distsiplinaarsüüteo toimepanemine, millel on riigireetmise tunnused Selgitus: Seaduses peab raskendava asjaoluna määritlema ka riigireetmise tunnustega distsiplinaarsüütegusid Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 11 7 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 185 lõige (1) alljärgnevalt: Ülem määrab distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 15 päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates. Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 5 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Selgitus: protsessi lühendmine on kõigi osapoolte huvides Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 11 8 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 185 lõige (3) alljärgnevalt: Distsiplinaarkaristust ei määrata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui kaks aastat. Selgitus: Üks aasta on liiga lühike, selle aja jooksul ei pruugi rikkumine ilmneda Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 11 9 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 185 lõige (3) alljärgnevalt: Distsiplinaarkaristust ei määrata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui viis aastat. Selgitus: Kaitseväelase ametialane rikkumine võib olla riigi kaitsevõime seisukohalt oluline ja setõttu peab süülisuse tuvastamise aeg olema pikem, et ei saaks põhjuseks tuua süüteo aegumist. Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 20 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 185 lõige (4) alljärgnevalt: Distsiplinaarkaristus tehakse kaitseväelasele teatavaks allkirja vastu viie tööpäeva jooksul haldusakti andmisest arvates. Selgitus: Kaitseväelase töö iseloomust tingituna võib olla võimatu allkirja vastu karistuse teatavaks tegemine kolme tööpäeva jooksul Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 2 1 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 185 lõige (4) alljärgnevalt: Distsiplinaarkaristus tehakse kaitseväelasele teatavaks allkirja vastu kümne tööpäeva jooksul haldusakti andmisest arvates. Selgitus: Kaitseväelase töö iseloomust tingituna võib olla võimatu allkirja vastu karistuse teatavaks tegemine kolme tööpäeva jooksul Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 2 2 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 185 lõige (5) alljärgnevalt: Distsiplinaarkaristuse määranud ülem vastutab distsiplinaarkaristuse tähtaegse täideviimise eest. Selgitus: Seaduses on antud kindlad tähtajad, mille aegsust ei tohi ületada. Õigeaegsus on hiljem vaieldav ja annab distsiplinaarkaristuse määrajale võimaluse vastutusest vabaneda aegumisele viidates. Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 2 3 . Kaitseväeteenistuse seaduse § 188 lõige (4) tunnistatakse kehtetuks: Selgitus: Distsiplinaarkaristuse täitmiseks on kõik tähtajad seaduses kirjas. Kui seda pole tehtud, on see seaduserikkumine. Karistust ei saa tunnistada mittetäideviimise ajalise piirngu tõttu kehtetuks ja süüteo toimepanija ei saa jääda karistamata. Mart Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 12 4 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 214 lõige (2) alljärgnevalt: „ Vaide võib esitada kirjalikult või digitaalselt allkirjastatud dokumendina 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates: “ Selgitus: Meil on e-riik Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 12 5 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 214 lõige (2) alljärgnevalt: „ Vaide võib esitada kirjalikult 15 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates “ Selgitus: Et kiirendada protsessi Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 12 6 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 215 lõige (3) alljärgnevalt: „ Vaidekomisjoni ei või kuuluda arst, kes on arstliku komisjoni liige või kes kuulub hetkel ametis oleva kaitseministriga samasse erakonda “ Selgitus: Et välistada tahtlikku kiusu mõnda teise erakonda kuuluva kutsealuse suhtes Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 12 7 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 216 lõige (3) alljärgnevalt: Vajaduse korral võib vaidekomisjon kaasata vaide läbivaatamisse eksperte või ette näha lisaterviseuuringu tegemise. Nimetatud juhul pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud vaide läbivaatamise tähtaeg eksperdilt arvamuse saamiseks vajaliku aja või terviseuuringu tulemuse selgumise aja võrra, kuid mitte kauem kui 10 päeva. Selgitus: Ajaline piirang peab olema seadusega sätestatud, et eksperthinnangut või terviseuuringut ei saaks kasutada vaide läbivaatamise aja lõputuks pikendamiseks. Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 12 8 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 216 lõige (3) alljärgnevalt: Vajaduse korral võib vaidekomisjon kaasata vaide läbivaatamisse eksperte või ette näha lisaterviseuuringu tegemise. Nimetatud juhul pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud vaide läbivaatamise tähtaeg eksperdilt arvamuse saamiseks vajaliku aja või terviseuuringu tulemuse selgumise aja võrra, kuid mitte kauem kui 15 päeva. Selgitus: Ajaline piirang peab olema seadusega sätestatud, et eksperthinnangut või terviseuuringut ei saaks kasutada vaide läbivaatamise aja lõputuks pikendamiseks. Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 12 9 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 216 lõige (3) alljärgnevalt: Vajaduse korral võib vaidekomisjon kaasata vaide läbivaatamisse eksperte või ette näha lisaterviseuuringu tegemise. Nimetatud juhul pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud vaide läbivaatamise tähtaeg eksperdilt arvamuse saamiseks vajaliku aja või terviseuuringu tulemuse selgumise aja võrra, kuid mitte kauem kui 20 päeva. Selgitus: Ajaline piirang peab olema seadusega sätestatud, et eksperthinnangut või terviseuuringut ei saaks kasutada vaide läbivaatamise aja lõputuks pikendamiseks. Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 30 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 216 lõige (3) alljärgnevalt: Vajaduse korral võib vaidekomisjon kaasata vaide läbivaatamisse eksperte või ette näha lisaterviseuuringu tegemise. Nimetatud juhul pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud vaide läbivaatamise tähtaeg eksperdilt arvamuse saamiseks vajaliku aja või terviseuuringu tulemuse selgumise aja võrra, kuid mitte kauem kui 25 päeva. Selgitus: Ajaline piirang peab olema seadusega sätestatud, et eksperthinnangut või terviseuuringut ei saaks kasutada vaide läbivaatamise aja lõputuks pikendamiseks . Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 3 1 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 216 lõige (3) alljärgnevalt: Vajaduse korral võib vaidekomisjon kaasata vaide läbivaatamisse eksperte või ette näha lisaterviseuuringu tegemise. Nimetatud juhul pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud vaide läbivaatamise tähtaeg eksperdilt arvamuse saamiseks vajaliku aja või terviseuuringu tulemuse selgumise aja võrra, kuid mitte kauem kui 30 päeva. Selgitus: Ajaline piirang peab olema seadusega sätestatud, et eksperthinnangut või terviseuuringut ei saaks kasutada vaide läbivaatamise aja lõputuks pikendamiseks. Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 3 2 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 216 lõige (3) alljärgnevalt: Vajaduse korral võib vaidekomisjon kaasata vaide läbivaatamisse eksperte või ette näha lisaterviseuuringu tegemise. Nimetatud juhul pikeneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud vaide läbivaatamise tähtaeg eksperdilt arvamuse saamiseks vajaliku aja või terviseuuringu tulemuse selgumise aja võrra, kuid mitte kauem kui 60 päeva. Selgitus: Ajaline piirang peab olema seadusega sätestatud, et eksperthinnangut või terviseuuringut ei saaks kasutada vaide läbivaatamise aja lõputuks pikendamiseks. Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 3 3 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 218 lõige (3) alljärgnevalt: Tahtlikult tekitatud kahju korral vastutab ajateenija või reservväelane tekkinud kahju eest täies ulatuses. Kahju heastamine ei saa põhjustada isiklikku pankrotti. Selgitus: Inimene peab olema peale kahju heastamist võimeline toime tulema oma igapäevaeluga Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 3 4 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 218 lõige (5) alljärgnevalt: Kui kahju ei ole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada kolmekordset toetuse summat. Selgitus: Inimene peab olema peale kahju heastamist võimeline toime tulema oma igapäevaeluga Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 3 5 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 219 lõige (1) alljärgnevalt: Kahju hüvitamiseks teeb asutus kahju tekitanule kirjaliku ettepaneku, näidates ära kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ettepaneku saanu vastab ettepanekule kirjalikult, näidates ära, kas ta nõustub kahju hüvitama või keeldub sellest. Oma õiguste kaitseks on tal õigus ettepanekut kohtus vaidlustada. Selgitus: Eesti on õigusriik ja kõigil, kes tunnevad, et nende õigusi on rikutud peab olema ka siinkohal võimalus kohtusse pöörduda. Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 3 6 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 219 lõige (2) alljärgnevalt: Ettepaneku võib teha kolme kuu jooksul arvates päevast, millal asutus sai või pidi saama teada kahju tekkimisest ja kahju tekitanud isikust, kuid hiljemalt kolm aastat pärast kahju tekkimist. Kolme aasta möödumisel nõue aegub. Selgitus: Nõude aegumine peab olema seduses selgelt sõnastatud, et vältida inkassofirmade hilisemat omavoli ja seaduse erinevat tõlgendamist Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 3 7 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 219 lõige (3) alljärgnevalt: Ettepanekule vastamiseks tuleb kahju tekitanule anda aega vähemalt 14 tööpäeva, mille kestel peab tal olema võimalus kohtuda oma esindajaga. Selgitus: Esindajad üldjuhul teevad oma tööd tööpäevadel, mistõttu ei saa kitsendada kahjutekitaja õigusi enda esindajaga suhtlemisel Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 3 8 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 219 lõige (3) alljärgnevalt: Ettepanekule vastamiseks tuleb kahju tekitanule anda aega vähemalt 14 tööpäeva, mille kestel peab tal olema võimalus kohtuda oma esindajaga. Selgitus: Ajateenijal või reservväelasel võib olla oma töö iseloomust tulenevalt tarvis rohkem aega oma õiguste kaitsmise ettevalmistamiseks. Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 3 9 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 219 lõige (4) alljärgnevalt: Kui kahju tekitanu ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, peab asutus pöörduma kaebusega halduskohtusse. Selgitus: Et vältid kellegi suvaõigust otsustamisel, kus riigile tekitatud kahju tuleb sisse nõuda. Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 40 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 220 alljärgnevalt: Asendusteenistuja poolt teenistuskohale tekitatud varalise kahju korral kohaldatakse varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele käesoleva seaduse §-des 218 ja 219 sätestatut. Kahju hüvitamise ettepaneku tegijaks on asendusteenistuja teenistuskoht või Kaitsepolitseiamet. Selgitus: Kui kahju tekitmisel on olemas riigireetmise tunnused, teeb ettepaneku Kaitsepolitseiamet Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 4 1 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 222 alljärgnevalt: Kutsealusena ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seejuures on Kaitseressursside Amet kohustatud eelnevalt veenduma, et juhul kui kutsealune elab või töötab välismaal, oleks ajateenistuse või asendusteenistuse kutse isikule allkirja vastu kätte toimetatud. Selgitus: Ei saa karistada isikut, kellega riik pole isiklikult ja tuvastatult suhelnud. Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 4 2 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 223 alljärgnevalt: Asendusteenistujana asendusteenistusest omavolilise puudumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seejuures on Kaitseressursside Amet kohustatud eelnevalt veenduma, et juhul kui asendusteenistuja elab või töötab välismaal, oleks asendusteenistuse kutse isikule allkirja vastu kätte toimetatud Selgitus: Ei saa karistada isikut, kellega riik pole isiklikult ja tuvastatult suhelnud. Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 4 3 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse § 224 alljärgnevalt: Reservis oleva isikuna õppekogunemisele ilmumise kohustuse eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seejuures on Kaitseressursside Amet kohustatud eelnevalt veenduma, et juhul kui reservis olev isik elab või töötab välismaal, oleks õppekogunemise kutse isikule allkirja vastu kätte toimetatud Selgitus: Ei saa karistada isikut, kellega riik pole isiklikult ja tuvastatult suhelnud. Helle-Moonika Helme Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 4 4 . Muuta eelnõu § 3 alljärgnevalt: „ § 39 11 . Teenistus- ja töösuhte erisused Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete üleandmisega Kaitseväele (1) Politseiametnik, kelle ametikoha ülesanded ei muutu, vabastatakse politseiteenistusest ja viiakse alates 2023. aasta 1. jaanuarist tema kirjalikul nõusolekul avaliku teenistuse seaduse § 98 lõike 1 punkti 1 alusel tähtajatult üle ametikohale Kaitseväes, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (2) Politseiametnik, kelle ametikoha ülesanded ei muutu, vabastatakse politseiteenistusest ja Kaitsevägi sõlmib temaga töölepingu poolte kokkuleppel töölepingu seaduse 2. peatüki alusel Kaitseväes töötamiseks alates 2023. aasta 1. jaanuarist, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. (3) Teenistusse võetud või Kaitseväega töölepingu sõlminud politseiametniku kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus säilib. (4) Kaitseväega töölepingu sõlminud politseiametnikule makstakse Kaitseväes töötasu senise palga ulatuses, kui töötasu Kaitseväes on väiksem tema senisest palgast. (5) T egevt eenistusse võetud politseiametnikul, kes oli enne 2021 . aasta 1. jaanuari teenistuses politseiametnikuna, loetakse teenistusaeg Politsei- ja Piirivalveametis ning Piirivalveametis teenistus staaži hulka . “. “ Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärgiks on tagada Politsei- ja Piirivalveametist üle tulevatele lepingulises tegevteenistuses kaitseväelastele teistega võrdne kohtlemine kaitseväepensioni arvestamisel ja väljamaksmisel. Seadusemuudatus on vajalik sotsiaalse õigluse huvides. Riho Breivel , Uno Kaskpeit, Leo Kunnas ja Alar Laneman Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 4 5 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 31 alljärgnevalt: “Kaitseväe distsiplinaarseaduse alusel määratud distsiplinaarkaristus kehtib ka pärast kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist. Niisugune karistus täidetakse ja see kustub selle seaduse järgi, mille alusel see määrati” Selgitus: Lause on muudetud keeleliselt mõistetavamaks. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 14 6 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 32 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1) Kaitseväelasele võib Kaitseväe distsiplinaarseaduse kehtimise ajal toimepandud süüteo eest määrata kaitseväeteenistuse seadusega ettenähtud distsiplinaarkaristuse, kui talle ei ole selle süüteo eest veel karistust määratud, arvestades süüteo toimepanemise ajal kehtinud Kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud tähtaegu.” Selgitus: “distsiplinaar” kordub asjatult, kõigile on selge, et paragrahv puudutab distsiplinaarseadust ja süütegusid. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 14 7 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 33 alljärgnevalt: „ Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist kaitseväeteenistuse komisjonile esitatud vaide vaatab Kaitseministeerium läbi lähtuvalt seni kehtinud kaitseväeteenistuses ette nähtud korrale.” Selgitus: muudatus teeb sõnastuse selgemaks. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 14 8 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 34 alljärgnevalt: „ Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule tagatakse arstiabi, tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kui vastavasisuline otsus tehti enne selle seaduse jõustumist.” Selgitus: “kaitseväeteenistuse seadust” ei ole vajalik ühes lauses korrata, mõte on niigi selge ja lause muutub kantseliidiks. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 14 9 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 35 alljärgnevalt: „Kaitseväeteenistuses teenistusülesande täitmisel haigestunud või vigastada saanud isikule, kellel on tuvastatud puue, tagatakse rehabilitatsiooniteenused, proteesid, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kui vastavasisuline otsus tehti enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist.” Selgitus: muudatus teeb paragrahvi keeleliselt lihtsamaks ja arusaadavamaks. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 50 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 36 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist kaitseväelase hukkumise või töövõimetuks jäämise tõttu esitatud hüvitise taotlus vaadatakse läbi, hüvitis määratakse ja makstakse välja seni kaitseväeteenistuse seaduses kehtinud korras.” Selgitus: paragrahvi sõnastus on keeleliselt parem. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 5 1 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 36 lõige (2) alljärgnevalt: „(2) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu töövõimetuks jäänud kaitseväelasele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 lõike 3 alusel välja makstud ühekordse hüvitise esimene osa, makstakse välja ka hüvitise teine osa, arvestamata tema töövõime taastumist.” Selgitus: sõnakordusi on vähendatud, kõigile on mõistetav, et tegemist on ühekordse hüvitisega ning seda ei pea pidevalt kordama. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 5 2 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 36 lõige (3) alljärgnevalt: „ (3) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu töövõimetuks jäänud kaitseväelasele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 lõike 4 alusel välja makstud ühekordse hüvitise esimene osa, makstakse välja hüvitise teine ja kolmas osa, arvestamata tema töövõime taastumist.” Selgitus: sõna “ühekordne” on liialt korduv, paragrahv on lõputu kordamisetagi arusaadav. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 5 3 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 36 lõige (4) alljärgnevalt: „ (4) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu töövõimetuks jäänud kaitseväelasele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 lõike 4 alusel välja makstud ühekordse hüvitise esimene ja teine osa, makstakse välja hüvitise kolmas osa, arvestamata tema töövõime taastumist, ning lisaks teise osa see summa, mille ta oleks saanud, kui teist osa ei oleks vähendatud tema töövõime taastumise tõttu. Selgitus: taas saime lahti veel ühest korduvsõnast “ühekordne”. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 5 4 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 36 lõige (4) alljärgnevalt: „ (4) Isikul, kelle teenistusaega pikendati üle sätestatud piirvanuse, on 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuspensioni suuruseks 50 protsenti tema pensioni arvestamise summast. Iga lisanduv tegevteenistusstaaži aasta suurendab pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 2,5 protsendi võrra.” Selgitus: lause on muudetud eesti keelele omasemaks ja vähendatud asjatud kordusi. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 5 5 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 36 lõige (5) alljärgnevalt: (5) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist esitatud pensionitaotlus vaadatakse läbi ja pension määratakse seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras ning edaspidi kohaldatakse määratud pensionile kaitseväeteenistuse seadust.” Selgitus: lauseehitust on parandatud. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 5 6 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 36 lõige (5) alljärgnevalt: „ (5) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu töövõimetuks jäänud kaitseväelasele, kellele on enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 lõike 4 alusel välja makstud ühekordne hüvitis kolmes osas, makstakse lisaks välja hüvitise see summa, mille ta oleks saanud, kui ühekordse hüvitise väljamakstavaid osasid ei oleks vähendatud tema töövõime taastumise tõttu.” Selgitus: lause on keeleliselt parem. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 5 7 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 36 lõige (6) alljärgnevalt: „ (6) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu töövõimetuks jäänud kaitseväelasele, kellele ei makstud enne 2014. aasta 1. oktoobrit kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 197 lõike 7 alusel väljamaksmisele kuuluvat osa seoses tema töövõime täieliku taastumisega, makstakse välja hüvitise see osa, mille ta oleks saanud, kui tema töövõime ei oleks täielikult taastunud.” Selgitus: lause on keeleliselt parem. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 15 8 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 36 lõige (6) alljärgnevalt: „ (6) Kui pensioni saaja soovib talle määratud pensioni lasta ümber arvutada kaitseväeteenistuse seaduse või käesoleva seaduse alusel, peab ta esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Pensionid, mille suurus on arvestatud varem kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) § 129 lõike 3, § 153 lõike 3 ja § 155 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2005. aasta 21. jaanuari määruse nr 12 „Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine” viimase redaktsiooni alusel, arvutatakse käesoleva sätte jõustumisel Sotsiaalkindlustusameti poolt ümber, rakendades pensioni kehtiva väärtuse suhtes koefitsienti 1,24.” Selgitus: parandus näitab, kellele määratud pensionist lõikes jutt on. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 15 9 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 37 alljärgnevalt: „Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist perekonnaliikme või lähedase esitatud taotlus tagada sõidukulu raviasutuse asukohta ja tagasi ning majutuskulu raviasutuse asukohas, vaadatakse läbi seni kehtinud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.” Selgitus: liitlause osad eristatakse komaga. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 60 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 38 alljärgnevalt: „ (1) Enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist määratud väljateenitud aastate pension loetakse kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel tegevteenistuspensioniks ja sellele kohaldatakse edaspidi kaitseväeteenistuse seadust. Selgitus: lause on keeleliselt parem ja vastab eesti keele reeglitele. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 6 1 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 38 lõige (3) alljärgnevalt: „ (3) Isikul, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari on 13-aastase tegevteenistusstaaži täitumisel pensioni suurus 30 protsenti tema pensioni arvestamise summast, mida suurendatakse kolme protsendi võrra iga tegevteenistuse staažile lisanduva aasta eest kuni 20-aastase kaitseväeteenistuse staaži täitumiseni.” Selgitus: lause on muudetud eesti keele loogikale vastavaks ja arusaadavamaks. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 6 2 . Muuta kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 lõige (8) alljärgnevalt: „ (8) Enne 2014. aasta 1. augustit Kaitseväe peastaabi ülema ametikohal olnud isikul on õigus tegevteenistuspensionile, sõltumata teenistusaastatest ja vanusest ning tema Kaitseväe peastaabi ülema ametikohal oleku ajast. Selgitus: lõige on muudetud eesti keelele omasemaks ja vähem kantseliitlikuks. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 6 3 . Muuta eelnõu § 4 punkt 1 ) alljärgnevalt: „ 1) paragrahvi 110 kolmandat lõiku täiendatakse pärast sõna „Transpordiametile“ sõnadega „ja Piirivalvele “ . Selgitus: Piiril toimuvaga ja selle eest vastutab Piirivalve. Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 6 4 . Eelnõu § 4 punkt 2 ) jätta välja . „ 2) paragrahvi 111 kolmanda lõigu teist lauset, § 112 esimese lõigu esimest lauset ja § 114 teist lauset täiendatakse sõna „politseiasutus“ sõnadega „Piirivalve või Kaitsevägi“ vastavas käändes “ Selgitus: Piiril toimuvaga ja selle eest vastutab Piirivalve ning vajadusel abistab Kaitsevägi. Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 6 5 . Muuta lennundus seaduse § 3 4 lõige ( 1 ) alljärgnevalt: „(1) Lennuväli on teatud maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite ja õhusõidukite teenindamiseks vajaliku tehnika saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks.“ Selgitus: lennuväljal peavad liikuma ka autod, bussid jms sõidukid . Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 16 6 . Muuta lennundusseaduse § 32 lõige (1) alljärgnevalt: „(1) Kui õhusõiduki pardal on toime pandud kuritegu, väärtegu või kuriteo või väärteo tunnustega tegu, on kapten kohustatud teatama sellest politseile.“ Selgitus: teatada tuleb ikka siis ka, kui on tegemist kindlasti kuri- või väärteoga Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 16 7 . Muuta lennundusseaduse § 32 lõige (2) alljärgnevalt: „(2) Kapten on kohustatud rakendama meetmeid kuriteos kahtlustatava või väärteomenetlusaluse isiku kinnipidamiseks ning üleandmiseks Eesti politseile, Eesti välisesinduse konsulaarametnikule või kui see pole otstarbekas, siis välisriigi vastavale asutusele.“ Selgitus: Eelistada tuleb ikka Eesti institutsioone Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 16 8 . Muuta lennundusseaduse § 3 2 lõige (3) alljärgnevalt: „ (3) Kapten on kohustatud tagama asitõendite üleandmise pädevale asutusele.“ Selgitus: ka õigusrikkumise vahendid on asitõendid Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 16 9 . Muuta lennundusseaduse § 34 lõige (3) alljärgnevalt: „(3) Kopteriväljak on piiratud varustuse ja mõõtmetega maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud kopterite ja kopterite teenindamiseks vajaliku tehnika saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks.“ Selgitus: kopteriväljak on ette nähtud kopteritele, mitte lennukitele . Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 70 . Muuta lennundusseaduse § 34 lõige (5) alljärgnevalt: „(5) Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osade piires nimetab lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja valdkonna eest vastutav minister või tema poolt volitatud esindaja.“ Selgitus: Ega minister ka kõike ei pea alati tegema Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 7 1 . Muuta lennundusseaduse § 34 lõige (6) alljärgnevalt: „(6) Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osades võib nimetada sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja , kelle osutatav lennumeteoroloogiateenus on ilmaprognoos, valdkonna eest vastutav minister või tema poolt volitatud esindaja.“ Selgitus: Ega minister ka kõike ei pea alati tegema Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 7 2 . Muuta lennundusseaduse § 34 1 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1) Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus on maa-ala lennuvälja ja kopteriväljaku ümber, millel asuvatele ehitistele kehtestatakse kõrguspiirangud ning kus reguleeritakse lennuliiklust mõjutada võivat muud inimtegevust.“ Selgitus: Paljusõnalisus ei tule kasuks Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 7 3 . Muuta lennundusseaduse § 34 1 lõige ( 2 ) alljärgnevalt: „(2) Lähiümbruse määratlemise eesmärk on lennuohutuse tagamine ja elanike kaitse.“ Selgitus: Paljusõnalisus ei tule kasuks Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 7 4 . Muuta lennundusseaduse § 34 1 lõige (3) alljärgnevalt: „(3) Lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindadest ja kaitsevööndist. Kopteriväljaku lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindadest.“ Selgitus: Nii on selgem Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 7 5 . Muuta lennundusseaduse § 34 1 lõige (4) alljärgnevalt: „ (4) Takistuste piirangupind on lennuvälja või kopteriväljaku ümber olev õhuruumi osa, milles tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevus. Takistuste piirangupindade projektsioonid maapinnal moodustavad lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse. “ Selgitus: Nii on selgem Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 17 6 . Muuta lennundusseaduse § 34 1 lõige (5) alljärgnevalt: „ (5) Kaitsevöönd on lennuvälja sihtotstarbelise toimimiseks ettenähtud maa-ala, kus kitsendatakse kinnisasja kasutamist. “ Selgitus: Paljusõnalisus ei tule kasuks Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 17 7 . Muuta lennundusseaduse § 34 1 lõige (6) alljärgnevalt: „(6) Lennuvälja kaitsevöönd moodustatakse ristkülikukujulise alast, mis ulatub 150–500 meetrini lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600–2300 meetrini lennuraja lävedest lähenemisalade suunas.“ Selgitus: Lennuvälja kitsevöönd ise ei saa midagi moodustada Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 17 8 . Muuta lennundusseaduse § 34 1 lõige ( 7 ) alljärgnevalt: „(7) Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud sõltuvad lennuraja pikkusest, lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest juhtimis- ning navigatsiooniseadmetega. Kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ning kõrguspiirangud sõltuvad kopteri lennuklassist, lennutegevuse laadist ja kopteriväljaku varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega. Täpsed lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud kehtestab Transpordiamet, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud lähiümbruse mõõtmeid ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmeid.“ Selgitus: Pikkus ei ole voorus Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 17 9 . Muuta lennundusseaduse § 34 1 lõige (8) alljärgnevalt: „(8) Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded kopteri lennuklassi alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister või tema poolt volitatud isik määrusega.“ Selgitus: Minister ei saa alati ise kõike teada Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 80 . Muuta lennundusseaduse § 35 lõige (2) alljärgnevalt: „(2) Lennuvälja, kopteriväljakut, selle lähiümbrust ja maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud peab kohalik omavalitsus kooskõlastama Transpordiametiga. Transpordiametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist teha detailplaneeringule ekspertiis.“ Selgitus: Niigi kooskõlastab Transpordiamet oma pädevuse piirides Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 8 1 . Muuta lennundusseaduse § 35 lõige (3) alljärgnevalt: „(3) Kui projekteerimistingimustes nähakse ette maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise olemasolu, peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimused kooskõlastama Transpordiametiga. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus on Transpordiametil õigus teha projekteerimistingimustele ekspertiis, samuti teha ettepanek muuta projekteerimistingimusi aeronavigatsioonist , lennuliiklusest ja lennuohutusest lähtuvalt. Kohalik omavalitsus peab projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama Transpordiameti ettepanekut selle olemasolu korral.“ Selgitus: Transpordiamet tegutseb niigi oma pädevuse piirides Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 8 2 . Muuta lennundusseaduse § 35 lõige (4) alljärgnevalt: „(4) Lennuvälja, kopteriväljaku või maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt peab olema Transpordiameti poolt heaks kiidetud. Transpordiametil on õigus teha talle heakskiitmiseks esitatud ehitusprojektile ekspertiis. Transpordiamet määrab ehitusprojekti heakskiitmisel kindlaks lennuväljal või kopteriväljakul lubatava lennutegevuse, mis kantakse nii ehitusloale kui ka ehitise kasutusloale.“ Selgitus: Transpordiamet tegutseb niigi oma pädevuse piirides Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 8 3 . Muuta lennundusseaduse § 35 lõige (5) alljärgnevalt: „ (5) Lennuväljale ja kopteriväljakule või maapinnast üle 100 m kõrgusega ehitisele võib kasutusloa väljastada ainult Transpordiameti kirjaliku nõusoleku korral. Transpordiametil on õigus teha enne nõusoleku andmist ehitisele lennuohutuse ekspertiis.“ Selgitus: Paljusõnalisus ainult ähmastab seaduse mõtet Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 8 4 . Muuta lennundusseaduse § 35 lõige (6) alljärgnevalt: „ (6) Transpordiametiga tuleb kooskõlastada ka lennuvälja lähiümbruses nähtavust halvendavate ehitiste ehitusprojektid ja lennuvälja lähiümbruses asuvate prügilate, loomafarmide, kala- ja lihatöötlemisettevõtete ehitusprojektid.“ Selgitus: Mida lühem, seda selgem Jaak Valge Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 8 5 . Muuta eelnõu § 6 punkt 5) alljärgnevalt: „ 5) paragrahvi 711 lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad „või politseiasutuse“ sõnadega „ Politsei- ja Piirivalveameti asutuse või Eesti Kaitseväe“, “ Selgitus: korrektne on ametlike nimekujude kasutamine. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 18 6 . Muuta eelnõu § 6 punkt 6) alljärgnevalt: „ 6) paragrahvi 72 lõike 1 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „viivitamata“ sõnaga „Eesti Kaitseväele “ “ , Selgitus: korrektne on kasutada ametlikku nimekuju. Urmas Reitelmann Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 18 7 . Muuta eelnõu § 6 alljärgnevalt: 9) paragrahvi 771 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Kaitseväe järelevalve pädevust omav ametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-des 45 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (4) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ja kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“; Selgitus: Palun täpsustada eelnõu punktis (3) sõnastust tehes redaktsiooni line parandus ning asendada tekstis „ järelevalve pädevusega ametnik “ sõnastusega „ järelevalve pädevust omav ametnik .“ Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 18 8 . Muuta eelnõu § 6 alljärgnevalt: 9) paragrahvi 771 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Kaitseväe järelevalve pädevust omav ametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks korrakaitseseaduse §-des 45 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve tagamiseks erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (4) Kaitseväe järelevalve pädevust omav ametnik võib riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ja kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“; Selgitus: Palun täpsustada eelnõu sõnastust punktis (3) tehes redaktsiooni line parandus ning lisades tekstile juurde sõna „tagamiseks“. Punktis (3) ja (4) palun muuta sõnastust ning asendada sõnad „ järelevalve pädevusega ametnik “ sõnadega „ järelevalve pädevust omav ametnik “. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 18 9 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 9 alljärgnevalt: „ (1) Tegevusloa taotluse lahendab Transpordiamet tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega 18 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. “ Selgitus: Ettepanek on muuta tegevusloa taotluse läbivaatamise ning tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumisega tähtaega. Uueks taotluste läbivaatamise tähtajaks kehtestades 18 tööpäeva. Muudatusega kiireneb taotluste läbivaatamise protsess tegevusloa taotlejale. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 90 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 9 alljärgnevalt: „ (5) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv neljateistkümne tööpäeva jooksul pärast läbivaatamise toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Transpordiamet otsust tegevusloa väljastamise kohta ega kanna tegevusluba registrisse. “ Selgitus: Ettepanek on muuta tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu maksmise tähtaega ning kehtestada selleks neliteist tööpäeva. Muudatusettepanek annab tegevusloa taotlejale suurema ajalise paindlikkuse riigilõivu tasumiseks. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 9 1 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 11 1 alljärgnevalt: „ (10) Laeva turvatunnistuse ja ajutise turvatunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Laeva turvaülevaatuse ning turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasub reeder riigilõivu neljateistkümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatust või turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamist. “ Selgitus: Ettepanek on muuta laeva turvaülevaatuse ning turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest reederi poolt riigile tasutava riigilõivu maksetähtaega, kehtestades selleks neliteist tööpäeva. Muudatusettepanek annab suurema ajalise paindlikkuse riigilõivu tasumiseks. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 9 2 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 11 3 alljärgnevalt: „ (6) Laeval säilitatakse turvadeklaratsiooni neli aastat. “ Selgitus: Ettepanek on pikendada turvadeklaratsioonide säilitamise tähtaega ühe aasta võtta nelja aastani. Muudatus annab võimaluse vajadusel dokumentidega tutvumiseks pikema aja vältel. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 9 3 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 11 14 alljärgnevalt: „ (2) Ülevaatused liigitatakse järgmiselt: 1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne meretöötunnistuse või kalandustöötunnistuse väljastamist; 2) vahepealne ülevaatus meretöötunnistuse kehtivuse kinnitamiseks, mis tehakse meretöötunnistuse kehtivuse teisel või kolmandal aastal; 3) vahepealne ülevaatus kalandustöötunnistuse kehtivuse kinnitamiseks, mis tehakse ajavahemikus kolm kuud enne või pärast kalandustöö tunnistuse kehtivuse teist või kolmandat aastat; 4) täisülevaatus, mis tehakse iga kuue aasta tagant meretöötunnistuse või kalandustöötunnistuse uuendamiseks. “ Selgitus: Ettepanek on pikendada täisülevaatuse tegemise aega ning kehtestada hetkel kehtiva viie aasta asemel kuus aastat. Tulevikus tehtaks iga kuue aasta tagant meretöötunnistuse või kalandustöötunnistuse uuendamist ning täisülevaatust. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 9 4 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 11 14 alljärgnevalt: „ 3) vahepealne ülevaatus kalandustöötunnistuse kehtivuse kinnitamiseks, mis tehakse ajavahemikus neli kuud enne või pärast kalandustöö tunnistuse kehtivuse teist või kolmandat aastat; “ Selgitus: Ettepanek on pikendada ajavahemikku mille jooksul saab teostada vahepealset ülevaatust kalandustöötunnistuse kehtivuse kinnitamiseks. Ajavahemiku pikendamise neljale kuule enne või pärast tunnistuse kehtivuse lõppu annab ajaliselt suurema paindlikkuse ülevaatuse läbiviimiseks. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 1 9 5 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 11 18 alljärgnevalt: „ (1) Meretöötunnistus ja kalandustöötunnistus kehtivad kuni kuus aastat tunnistuse väljastamisest arvates. .“ Selgitus: Ettepanek on pikendada mertöötunistuse ja kalandustöötunnistuse kehtivusaega kuni kuue aastani tunnistuse väljastamisest arvates. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 19 6 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 14 alljärgnevalt: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud laeva tehnilise dokumentatsiooni läbivaatamise ja kooskõlastamise eest tasub reeder riigilõivu neljateistkümne tööpäeva jooksul pärast läbivaatamise toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Transpordiamet kooskõlastamisotsust. “ Selgitus: Ettepanek on muuta dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasutava riigilõivu maksmise tähtaega ning kehtestada selleks neliteist tööpäeva. Muudatusettepanek annab reederile suurema ajalise paindlikkuse riigilõivu tasumiseks. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 19 7 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 26 1 alljärgnevalt: „ (7) Tunnustamisest keeldumise otsus või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus koos põhjendusega edastatakse arstile neljateistkümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. “ Selgitus: Ettepanek on tunnustamisest keeldumise otsus või tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus koos põhjendusega edastatakse arstile varasema kümne päeva asemel neljateistkümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Selle muudatusega antakse Terviseametile juurde aega kaalutletud otsuse tegemiseks. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 19 8 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 26 2 alljärgnevalt: „ Tervisekontrolli otsusega mittenõustuv isik võib pöörduda avaldusega selle tervishoiuteenuse osutaja poole, kelle juures tervisekontrolli otsuse teinud arst töötab. Tervishoiuteenuse osutaja kaasab avalduse lahendamisse sõltumatu eksperdi ning annab tervishoiuteenusele hinnangu 35 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates. “ Selgitus: Ettepanekuga pikendatakse sõltumatule eksperdile hinnangu andmiseks tähtaega mittenõustuva otsuse vaidlustamise korral isiku poolt . Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 19 9 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 35 3 alljärgnevalt: „ (2) Enda tarbeks ehitatud väikelaeva ei tohi lasta turule nelja aasta jooksul selle ehitamisest arvates. “ Selgitus: Ettepanek on seaduses vähendada ühe aasta võrra neljale aastale aega mille jooksul ei tohi turule lasta enda tarbeks ehitatud väikelaeva. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 200 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 35 3 alljärgnevalt: „ (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule kustutab Transpordiamet väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti ajutiselt registrist, kui registrijärgne omanik teatab vastava veesõiduki omandi üleandmisest, kuid omandaja ei ole seitsme tööpäeva jooksul pärast veesõiduki omandamist esitanud taotlust registriandmete muutmiseks. “ Selgitus: Ettepanek on pikendada veesõiduki omandi muutumisel registrikande tegemise aega viielt seitsmele päevale. Muudatusega antakse uuele omanikule juurde aega omaniku ja registriandmete muutmiseks Transpordiametis. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 20 1 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 3 6 alljärgnevalt: „ (11) Tasu eest vabaajareiside korraldamiseks kasutatava väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgse tehnilise ülevaatuse, enda tarbeks ehitatud väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehnilise ülevaatuse, omaniku soovil väikelaeva tehnilise ülevaatuse, enne väikelaeva registreerimist Transpordiametis tehtava täiendava tehnilise ülevaatuse ning jeti tehnilise ülevaatuse eest tuleb tasuda riigilõivu neljateistkümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Transpordiamet kontrollakti ega ankeeti laeva või jeti tehniliste andmete kohta. “ Selgitus: Ettepanek on muuta Transpordiameti poolt välastatava kontrollakti eest tasutava riigilõivu maksmise tähtaega ning kehtestada selleks neliteist tööpäeva. Muudatusettepanek annab reederile suurema ajalise paindlikkuse riigilõivu tasumiseks. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 20 2 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 39 alljärgnevalt: „ (4 1 ) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse kehtivusajaga üksteist aastat . “ Selgitus: Ettepanek on teha seaduses muudatus ning kehtestada Väikelaevajuhi tunnistusele kehtivusajaks üksteist aastat. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 20 3 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 39 alljärgnevalt: „ (4 2 ) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse seitsme tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates. “ Selgitus: Ettepanek on lühendada väikelaevajuhi tunnistuse väljastamise tähtaega kümnelt tööpäevalt seitsmele. Registrite üha kiirnenud menetlustoimingute tulemusena on igati mõistlik vähendada tunnistuse väljastamise tähtaega kiirema menetluse ja parema teeninduse huvides. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 20 4 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 39 1 alljärgnevalt: „ (3) Jetijuhi tunnistuse väljastab Transpordiamet kehtivusajaga üksteist aastat. “ Selgitus: Ettepanek on teha seaduses muudatus ning kehtestada Jetijuhi tunnistusele kehtivusajaks üksteist aastat. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 20 5 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 39 3 alljärgnevalt: „ (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe või kohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik. Transpordiamet toimetab otsuse kätte posti teel väljastusteatega tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil, muul Transpordiametile teadaoleval aadressil või isiku elektronposti aadressil või annab isikule kätte allkirja vastu teatisel. Transpordiamet võib otsuse avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks , kui on möödunud neliteist päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamist. “ Selgitus: Ettepaneku kohaselt loetakse otsus avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud neliteist päeva selle ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast varasema kümne päeva asemel. Muudatus võimaldab pikema tähtaja möödumisel saavutada parem teate kättesaamise tulemus otsusest. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 20 6 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 42 alljärgnevalt: „ (2 2 ) Transpordiameti järelevalveametniku poolt läbiviidud kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatuse eest tasub reeder riigilõivu neljateistkümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist. “ Selgitus: Ettepanek on muuta lastioperatsioonide ülevaatuse eest tasutava riigilõivu maksmise tähtaega ning kehtestada selleks neliteist tööpäeva. Muudatusettepanek annab reederile suurema ajalise paindlikkuse riigilõivu tasumiseks. Rene Kokk Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 20 7 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 48 lõige (1) alljärgnevalt: „Ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas piiratakse juhul, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust või sisevetel sõidu ohutust.“ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 20 8 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 48 lõige (2) alljärgnevalt: „Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses ja mõjupiirkonnas ehitustegevuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.“ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 20 9 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 48 lõige (4) alljärgnevalt: „Navigatsioonimärgi lähedale või mõjupiirkonda on keelatud paigaldada tulesid, mis segavad navigatsioonimärgi eristamist. Transpordiameti ettekirjutusel või sadamakapteni nõudmisel tuleb segavad tuled eemaldada.“ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 10 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 48 lõige (5) alljärgnevalt: „Silla, õhuliini, veealuse kaabli, torujuhtme või muu sellise rajatise on omanik kohustatud veeteel tähistama Transpordiameti nõudmisel..“ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 1 1 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 48 lõige (6) alljärgnevalt: „ Transpordiametil on õigus kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekuta navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas kasvavat taimestikku piirata või seda eemaldada juhul, kui see takistab navigatsioonimärgi nähtavust. Transpordiamet teavitab eelnevalt kinnisasja omanikku või valdajat taimestiku piiramise või eemaldamise vajadusest. “ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 1 2 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 49 lõige (1) alljärgnevalt: „Eesti vetes pukseerival laeval või väikelaeval tuleb võtta tarvitusele kõik abinõud, et tagada pukseeriva laeva või väikelaeva ning pukseeritava laeva või väikelaeva või muu objekti ohutus.“ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 1 3 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 49 lõige (3) alljärgnevalt: „ Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ning väikelaevale. “ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 1 4 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 50 lõige (1) alljärgnevalt: „ Jäämurdetööd loetakse kõrgendatud riskiga tegevuseks, mis toimub jäämurdja ning abistatava laeva kapteni vastastikusel kokkuleppel. Jäämurdetööde käigus jäämurdjale või jäämurdja poolt abistatavale laevale tekkinud varalise kahju kannab kahjusaaja, kui kahjusaaja ei tõenda, et kahju tekitati tahtlikult. “ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 1 5 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 5 1 lõige (1) alljärgnevalt: „ Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärgiks on laevaliikluse ohutuse suurendamine ning keskkonnariskide vähendamine üldkasutataval veeteel. “ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 21 6 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 55 lõige (2) alljärgnevalt: „ Lootsimise korra ja lootsi laevalemineku ning laevalt mahatuleku kohad kehtestab, valdkonna eest vastutav minister. “ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 21 7 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 55 lõige (3) alljärgnevalt: „ Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht võib asuda sisemeres , kui navigeerimine selles piirkonnas ei ole keeruline. Lootsi laevalemineku ning laevalt mahatuleku kohad tähistatakse navigatsioonikaartidel ja avaldatakse navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus. “ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 21 8 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 56 lõige (3) alljärgnevalt: „ Laevaagent ning sadamakapten on kohustatud teavitama laeva kaptenit lootsi tellimise vajalikkusest kohustuslikus lootsimise piirkonnas. “ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 21 9 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 57 lõige (2) alljärgnevalt: „ Eesti riigilippu kandev laev kogumahutavusega alla 20 000 on kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimisest vabastatud, välja arvatud sadamasse sissesõidul ning sadamast väljasõidul ja sadama akvatooriumil. “ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 20 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 57 lõige (5) alljärgnevalt: „Kohustuslikust lootsimisest vabastatakse süvendustööde ajal sadama akvatooriumile sisenev ja sealt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev pärast vähemalt kümmet lootsimist.“ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 2 1 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 59 lõige (2) alljärgnevalt: „ Kapten ning vahitüürimees peavad tegema lootsiga koostööd. Nad peavad kontrollima laeva asukohta kõigi olemasolevate vahenditega.. “ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 2 2 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 59 lõige (3) alljärgnevalt: „ Kui kapten navigatsioonisillalt lahkub, peab ta sellest lootsile teatama ja määrama isiku, kes vastutab laeva juhtimise eest tema äraolekul. “ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 2 3 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 59 lõige (4) alljärgnevalt: „ Kui laeval on mitu lootsi, siis üks neist on juhtloots, kes annab kaptenile teavet ning nõuandeid. Laevale tulles peab juhtloots kaptenile teatama, et tema on juhtloots. “ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 2 4 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 59 lõige (5) alljärgnevalt: „ Kapteni ning lootsi koostöösse sekkumine on keelatud. “ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 2 5 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 59 lõige (6) alljärgnevalt: „ Loots ja lootsitava laeva kapten suhtlevad omavahel inglise keeles, kui loots ja kapten ei ole kokku leppinud teisiti. Kui loots annab lootsitava laeva kapteni nõusolekul laeva juhtimiseks vajalikke juhiseid otse täitjale või vedurlaeva või muu lootsitava laeva juhtimises osaleva laeva kaptenile, peab ta juhised andma või dubleerima neid inglise keeles, kui loots ning lootsitava laeva kapten ei ole kokku leppinud teisiti. “ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 2 6 . Muuta meresõiduohutuse seaduse § 59 lõige (7) alljärgnevalt: „ Laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas asuvasse kohustusliku lootsimise piirkonda ja väljumisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas asuvast sadamast peab kapten laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile teatama lootsitasõidu loa omaja nime, reisilaeval ka vanemtüürimehe nime. Informatsiooni võib saata laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile ka eelnevalt elektrooniliselt. “ Selgitus: antud muudatuse sisseviimine on vajalik, et seadus oleks sõnastatud täpselt ja kõigile üheselt arusaadavalt. Siim Pohlak Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 2 7 . Muuta eelnõu § 7 punkt 4 ) alljärgnevalt: „ (4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetöö tegemisel osalevad Päästeamet ja Kaitsevägi. Kaitseliidu, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Kaitseväe koostöö korraldamisel lähtutakse kiirema abi põhimõttest, mille järgi reageerib sündmusele esimesena lähim vastavat varustust omav üksus.“ Selgitus: Kaitseliidu väljajätmine on alusetu, tema kaasamine aga on mõistlik ning normis nimetamine loob õigusselguse. Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 2 8 . Muuta eelnõu § 7 punkt 5) alljärgnevalt: „ (5) Otsingu- ja päästetöö tegemise korra Eesti päästepiirkonnas kehtestab Päästeameti peadirektor. (5 1 ) R eostuse avastamise ja likvideerimise korra Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus kehtestab keskkonnaminister määrusega.“ Selgitus: Subsidaarsuse põhimõttest lähtuvalt, aga ka toimeloogikast juhinduvalt ei ole põhjendatud seda laadi korra kehtestamine valitsuse tasandil nagu näeb ette eelnõu algversioon. Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 2 9 . Eelnõu § 7 punkt 8) jätta välja . Selgitus: Muudatusettepanek on seotud ja tuleneb muudatusettepanekust 2. Lepingulises tegevteenistuses kaitseväelasi ei ole mõistlik jagada erinevatesse kategooriatesse – päriskaitseväelasteks ja politseinik-kaitseväelasteks. Tegu oleks ilmselge ebavõrdse kohtlemisega. Riho Breivel , Uno Kaskpeit, Leo Kunnas ja Alar Laneman Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 30 . Muuta eelnõu § 7 punkt is sätestatud lõigete 8–10 tekst alljärgnevalt: „(8) Kui tegevväelane vabastati politseiteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 10 lõike 1 alusel ja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile katkematult Kaitseväes tegevteenistuses olemise ajal, võetakse tema pensioni arvestamise aluseks tema sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha palgaastmestiku keskmine. (9) Kui ametnik vabastati politseiteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 11 lõike 1 alusel ja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile Kaitseväes oleval ameti- või töökohal katkematult töötamise ajal, võetakse tema pensioni arvestamise aluseks tema pensioni määramise ajal Kaitseväes oleva ameti- või töökoha viimane põhipalk või töötasu. (10) Kui töötaja vabastati politseiteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39 11 lõike 2 alusel ja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile Kaitseväes oleval ameti- või töökohal katkematult töötamise ajal, võetakse tema pensioni arvestamise aluseks tema pensioni määramise ajal Kaitseväes olev oleva ameti- või töökoha viimane põhipalk või töötasu. “. Selgitus: Muudetavad sätted reguleerivad politseipensioni arvestamise aluseks oleva põhipalga või töötasu isikutel, kes seoses PPA laevade üleviimisega sõlmivad 01.01.2023 töö- või teenistussuhte Kaitseväega ning on katkematult Kaitseväega töö- või teenistussuhtes politseipensioni õiguse saabumisel. Vabariigi Valitsuse poolt 04.04.2022 algatatud eelnõus esitatud sõnastus arvestas politsei- ja piirivalveseaduse 01.04.2022 jõustunud redaktsiooni (RT I, 19.01.2022, 5) sõnastust. 11.05.2022 võttis Riigikogu vastu politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (eriteenistuste ühtlustamine) 508 SE (RT I 27.05.2022, 2). Muudatusettepanek viib sätted kooskõlla viidatud eriteenistuste ühtlustamise seadusega. Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus: ARVESTADA TÄIELIKULT 231 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 33 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1) Politseiteenistuseks loetakse teenistust politseinikuna Politsei- ja Piirivalveametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal. “ Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 3 2 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 33 lõige (2) alljärgnevalt: „ (2) Piirivalveteenistuseks loetakse teenistust piirivalvurina Politsei- ja Piirivalveametis . “ Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 3 3 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 33 lõige (2) alljärgnevalt: „ (2) Piirivalveteenistuseks loetakse teenistust piirivalvurina Politsei- ja Piirivalveametis . “ Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 3 4 . Lisada politsei ja piirivalve seaduse § 33 lõige (3) alljärgnevalt: „ (3) Kaitsepolitseiteenistuseks loetakse teenistust Kaitsepolitseiametis. “ Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 3 5 . Lisada politsei ja piirivalve seaduse § 33 lõige (4) alljärgnevalt: „(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud teenistused on avaliku teenistuse eriliigid. Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 3 6 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 34 alljärgnevalt: „§ 34 Eriliigi ametnikud Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 3 7 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 34 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1) Politseinik on Politsei- ja Piirivalveametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik. “ Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 23 8 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 34 lõige (2) alljärgnevalt: „ (2) Piirivalvur on Politsei- ja Piirivalveametis piirivalveteenistuse ametikohal olev isik. “ Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 23 9 . Lisada politsei ja piirivalve seaduse § 34 lõige (3) alljärgnevalt: „ (3) Kaitsepolitseiametnik on Kaitsepolitseiameti teenistuses olev isik. “ Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 240 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 35 lõige (2) alljärgnevalt: „ (2) Piirivalveteenistuse ametikoht on asutuse teenistujate koosseisus ettenähtud või koosseisuväline ametikoht, millel töötamine on piirivalveteenistus (edaspidi ametikoht). “ Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 41 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 35 lõige (3) alljärgnevalt: „ (2) Kaitsepolitseiteenistuse ametikoht on asutuse teenistujate koosseisus ettenähtud või koosseisuväline ametikoht, millel töötamine on kaitsepolitseiteenistus (edaspidi ametikoht). “ Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 4 2 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 36 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1) Eriliigi ametnike teenistusaste on Eesti Vabariigi nimel antav nimetus. “ Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 4 3 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 36 1 alljärgnevalt: „§ 36 1 Teenistusstaaži arvestamise alused.“ Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 4 4 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 36 1 lõige (1) alljärgnevalt: "(1) Teenistuse staaži hulka arvatakse:" Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 4 5 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 36 1 lõige (1) punkt 1) alljärgnevalt: "1) teenistusaeg politsei niku, piirivalvuri või kaitsepolitseiametniku ametikohal;" Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 4 6 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 36 1 lõige (1) punkt 2) alljärgnevalt: "2) teenistusaeg erialadiplomaadina, kui sellele vahetult eelnes või järgnes teenistus politseiniku, piirivalvuri või kaitsepolitseiametniku ametikohal;" Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 24 7 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 36 1 lõige (2) alljärgnevalt: "(2) Teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse, piirivalveteenistuse või kaitsepolitseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat." Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 24 8 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 37 alljärgnevalt: "Kadett on sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialal täiskoormusega õppes keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ja rakenduskõrgharidust omandav üliõpilane, kes ei ole politsei-, piirivalve- või kaitsepolitseiteenistuses." Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 4 9 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 37 1 lõige (1) alljärgnevalt: "(1) Politseiametnikule , piirivalvurile, kaitsepolitseiametnikule ja kadetile antakse vormiriietus ja ametitõend. Kaitsepolitseiametnikule võidakse anda täiendavalt visuaalsed erivahendid. " Selgitus: Järgnev selgitus puudutab kõiki eeltoodud parandusi ning on üksteisega loogilises seoses. Õigusselgus on demokraatliku õigusriigi ning vastava õigusloome alusprintsiip. Käesolevad muudatused teenivad nimetatud eesmärki e. seadusse õigusselguse toomist. Samuti täidavad muudatused eelnimetatud eesmärki läbi normitehniliste kohenduste ja täiendavate ning väga selgete legaaldefinitsioonide sissetoomise kaudu. Paul Puustusmaa Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 250 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 71 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1) Politseiniku ja piirivalvuri tervisekontrolli eesmärkideks on teenistusest tingitud tervisehäirete avastamine, terviseriskide vähendamine ja vältimine ning politseile pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 51 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 71 lõige (2) alljärgnevalt: „(2) Politseiniku ja piirivalvuri tervisekontroll, teenistusega seotud arstlik läbivaatus ja vaktsineerimine, samuti politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll tagatakse riigieelarve vahenditest. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 5 2 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 71 lõige (3) alljärgnevalt: „(3) Politseiniku ja piirivalvuri tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral eriarste . “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 5 3 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 71 lõige (4) alljärgnevalt: „ (4) Politseiniku ja piirivalvuri tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 5 4 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 73 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1) Politseiniku ja piirivalvuri üleviimisel või nimetamisel teisele politseiametniku ametikohale, kui sellega kaasneb tema elukohavahetus, hüvitatakse politseiametniku ja tema perekonnaliikmete ümberasumisega seotud sõidukulud ning vara veo kulud ja kolimiskulud. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 5 5 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 74 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1) Politseiniku ja piirivalvuri teenistusülesannete täitmise tõttu politsei ja piirivalveametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 5 6 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 76 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1) Politseini ja piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg määratakse avaliku teenistuse seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 5 7 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 76 lõige (4) alljärgnevalt: „ (4) Politsei ja piirivalveametniku tööaeg ei või ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul kuni neljakuulise arvestusperioodi kohta. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 25 8 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 76 lõige (5) alljärgnevalt: „ ( 5 ) Politsei ja piirivalveametnikku võib graafikuväliselt tööle rakendada üksnes tema nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 77 ettenähtud juhtudel. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 25 9 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 76 lõige (7) alljärgnevalt: „ (7) Summeeritud tööaja arvestuse korral on politsei ja piirivalveametniku järjestikune puhkeaeg neljateistpäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi, kui see on kokku lepitud kollektiivlepingus. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 260 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 77 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1) Politseiametnik ja piirivalvur on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd , ka puhkepäevadel ja riigipühal, järgmistel juhtudel: 1) riigi julgeoleku tagamiseks; 2) riigikaitse vajadusel; 3) inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks; 4) loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks; 5) edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada; 6) massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks; 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 61 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 77 lõige (2) alljärgnevalt: „ (2) Politsei ja piirivalveametnikku ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle kaheksa tunni ööpäevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 13 tundi, välja arvatud juhtudel, kui politseiametnik on kaasatud riigi julgeoleku tagamisse või kui see on kokku lepitud kollektiivlepinguga. Ületunnitöö piirnorm ühe politseiametniku kohta on 300 tundi kalendriaastas ja see ei sisalda ületunnitööd käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 6 2 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 78 lõige ( 1 ) alljärgnevalt: „ (1) Valveaeg on aeg, millal politsei ja piirivalveametnik peab olema teenistusülesannete täitmiseks kättesaadav kokkulepitud kohas või viibima laeval käesoleva seaduse § 76 lõike 2 alusel sätestatud töötsükli ajal edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks oma puhkeajal. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 6 3 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 78 lõige (2) alljärgnevalt: „ (2) Politseiniku ja piirivalvuri valveaja kestus on kuni 155 tundi kuus, laeval teenival politseiametnikul ning õhusõiduki meeskonnaliikmel ja lennutehnilisel koosseisul kuni 200 tundi kuus. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 6 4 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 78 lõige (4) alljärgnevalt: „ (4) Valveaja eest makstakse politsei ja piirivalveametnikule lisatasu , mis on vähemalt 10 protsenti politseiametniku tunnipalga määrast. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 6 5 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 79 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja Kaitsepolitseiameti peadirektor võivad politsei ja piirivalveametnikku tööle rakendada väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tööpiirkonda ja teenistusülesandeid käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 6 6 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 79 lõige (2) alljärgnevalt: „ (2) Politsei ja piirivalveametniku ühepäevast töölerakendamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud alusel ei loeta teenistuslähetuseks ning teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest ei maksta politseiametnikule päevaraha. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 6 7 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 80 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril on õigus sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei ja piirivalveametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nõusolekul käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel kaasata teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ja kadette. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 6 8 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 80 lõige ( 2 ) alljärgnevalt: „ (2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei ja piirivalveametnike ja kadettide kaasamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei loeta teenistuslähetuseks. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 2 6 9 . Muuta politsei ja piirivalve seaduse § 81 lõige (1) alljärgnevalt: „ (1 ) Politsei ja piirivalveametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva. “ Selgitus: Kuna seaduses räägime politsi ja piirivalveameti teenistuses olevatest isikutest . Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna fraktsioon Vabariigi Valitsus: JÄTTA ARVESTAMATA 270 . Muuta eelnõu § 8 punkti 11 ja sõnastada see järgmiselt: „11) paragrahvi 11 4 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;“ Selgitus: Kehtiva riigipiiri seaduse alusel ei olnud politseil õigus peatada sõjalaeva, mis oli õigustatud. Eelnõu kohaselt läheb riigipiiril merel valvamise kohustus üle Kaitseväele ning rahvusvahelise õiguse, sh Riigikogus 31.05.2005 ratifitseeritud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) kohaselt saab Kaitseväe sõjalaev peatada välisriigi sõjalaeva ja nõuda Eesti territoriaalmerest lahkumist. Seetõttu tuleb seadusest välja jätta Kaitseväe tegevust piirav riigisisene regulatsioon. Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus: ARVESTADA TÄIELIKULT _______________________________________________________________________ Esitab Vabariigi Valitsus 26.05. 2022 . Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teine lugemine 30 .05.2022 572 SE II S eletuskiri Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõu teiseks lugemiseks 1. Menetlus esimese ja teise lugemise vahel Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse) eelnõu (eelnõu) algatas Vabariigi Valitsus 20 22 . aasta 4. aprillil . Eelnõuga luuakse õiguslikud alused Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) laevade üleandmiseks Kaitseväe koosseisu alates 01.01.2023. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 20.04. 2022 . Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 04.05.2022 esitati 2 6 7 muudatusettepanekut. Riho Breivel , Uno Kaskpeit, Leo Kunnas ja Alar Laneman esitasid 3, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas 32 , Helle-Moonika Helme 20 , Anti Poolamets 21 , Kalle Grünthal 20, Kert Kingo 18 , Urmas Reitelmann 20, Jaak Valge 20, Rene Kokk 20, Siim Pohlak 20, Paul Puustusmaa 21, Peeter Ernits 20, Merry Aart 11 ja Mart Helme 21 muudatusettepanekut. Riigikogu liikmete muudatusettepanekud on esitatud Kaitseväe korralduse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse, kaubandusliku meresõidu koodeksi, lennundusseaduse, meresõiduohutuse seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmiseks. Arvestatav osa muudatusettepanekutest on vormistatud selliselt, et neid ei saaks vormistuse tõttu esitatud kujul arvestada. Suur osa muudatusettepanekutest laiendavad eelnõu regulatsiooni ja seetõttu ei ole seotud eelnõu eesmärgiga. E ttepanekute selgitused on esitatud muudatusettepanekute loetelus. Riigikaitsek omisjoni istung toimus 10 .05.2022, muudatus ettepaneku id arutati lühidalt ning ühtegi ettepanekut heaks ei kiidetud. O tsus tati j ätkata arutelu komisjonis 1 7 .05 .2022 , kuid arutelu lükkus uuesti edasi. Põhiseaduse § 98 annab Vabariigi Valitsusele võimaluse siduda tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega. Enne teist lugemist usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise korda reguleerib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 137. Eelnõu usaldusküsimusega sidumisel lõpevad juhtivkomisjoni kohustused ning Vabariigi Valitsus koostab eelnõu teise lugemise jaoks vajalikud dokumendid (eelnõu uus tekst, muudatusettepanekute loetelu ja seletuskiri teiseks lugemiseks). 2 . Menetluslikud otsused ja ettepanekud Vabariigi Valitsus arutas eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumist 19 .05. 2022 istungi l ning otsustas Vabariigi Valitsus siduda Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega enne teist lugemist. Riigikogu esimees edastas eelnõule esitatud muudatusettepanekud Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus vaatas 26 . 05. 2022 istungil läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud, tegi nende suhtes otsused ja edastas eelnõu teise lugemise dokumendid Riigikogule. Vabariigi Valitsus tegi eelnõus järgmised muudatused. Eelnõu § 1 punkti 4 kohase Kaitseväe korralduse seaduse § 3 1 lõikes 1 tuuakse sõnaselgelt välja, et Kaitsevägi tohib edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riikliku järelevalve meetmeid üksnes Politsei- ja P iirivalveameti otsusel. Eelnõu § 7 punkti 9 kohased politsei- ja piirivalveseaduse § 111 1 lõiked 8-10 sõnastatakse ümber, nii et need oleksid kooskõlas 11.05.2022 Riigikogus vastu võetud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (eriteenistuste ühtlustamine) 508 SE. Riigipiiri seaduse § 11 4 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva riigipiiri seaduse alusel ei olnud politseil õigus peatada sõjalaeva, mis oli õigustatud. Eelnõu kohaselt läheb riigipiiril merel valvamise kohustus üle Kaitseväele ning rahvusvahelise õiguse, sh Riigikogus 31.05.2005 ratifitseeritud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) kohaselt saab Kaitseväe sõjalaev peatada välisriigi sõjalaeva ja nõuda Eesti territoriaalmerest lahkumist. Seetõttu tuleb seadusest välja jätta Kaitseväe tegevust piirav riigisisene regulatsioon. Lisaks tehti eelnõus mõned normitehnilised ja keelelised täpsustused. Esitab Vabariigi Valitsus 26 .06. 2022 . Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik